Pere ja laps by Eesti Päevalehe

veebruar 2017

uidas luua perekonda, kus valitseb usaldus, soojus, turvatunne ja hoolimine? Proovides, oma vigadest õppides ja üha uuesti proovides. Andes igale pereliikmele võimaluse olla oma kodus, oma inimeste hulgas, just see, kes ta tegelikult on. Igaüks sinu peres vajab tunnet, et ta on oluline — tema soovid, mõtted ja vajadused on teiste silmis ka tegelikult tähtsad. See tunne, et oled pereringis alati oodatud ja armastatud, annab nähtamatu kaitse kõige eest, mis maailmas ohustada võib. Heidi Hanso kirjutab seekordses ajakirjanumbris, kui tähtis on talle siin maamuna peal üks paik, mille kohta võib öelda, et see ongi kodukant, see ongi kodu. Täiskasvanutele annab kodukant kuuluvustunde ja meie lastele on vaja tunnet, et nad kuuluvad oma perekonna juurde. Väärtused, mis lapsed ellu kaasa võtavad, sõltuvad vanematest rohkem, kui arvame. Just meie teod, mitte nii väga õpetussõnad, on need, mis last peale geenide kõige rohkem vormivad. Sellest, kuidas ise oma igapäevase käitumisega enda lapse elu kas lihtsamaks või raskemaks teeme, ongi seekordses numbris päris mitmes loos juttu. Kuidas teha nii, et laps piire ei ületaks? Et temast ei saaks noort, kes ennast ära kaotab? Et temast ei saaks noort, kes valib alkoholi? Et lapsest kasvaks inimene, kes näeb võimalusi, mitte takistusi? Lapsevanema vastutus on suur — mõnikord tuleb lausa hirm peale, kui seda endale meelde tuletada. Hakkame oma lapse pärast muretsema alates tema beebieast ja kasvades meie mured aina süvenevad. Päevad on aga ikka sama pikad ja aastadki, saadame me need siis mööda paines või laines — laps kasvab ning vanemast sõltub palju, kuidas ta oma igapäevast kodust õhkkonda mäletama jääb ja millise tundega oma elu looma hakkab. Lapsele ei tee me oma muretsemisega sugugi head, meie ei keera sellega tema saatust siledamale rajale. Küll aga saame luua talle võimalused üles leida oma anded ja kujundada temas oskust oma eesmärgi poole liikuda. Kõige olulisem, mida oma lapsele isikliku eeskujuna kodust kaasa anda saame, on see, et armastame tema teist vanemat. Vanemate paarisuhtes olev soojus, austus ja usaldus viib kõige kindlama rajana selleni, et sinu laps oskab tulevikus juba iseenda õnneliku perekonna luua. Heade soovidega

Eve Kallaste

TOIMETAJA VEERG

SISUKORD Me ei taha sellest rääkida, aga peab – lapsed ja alkohol Kuidas Heidi Hanso oma lastest saarlasi kasvatab?

4 11

Tunnete eest oma teismelisi kaitsma ei pea

Mida õnnelikud paarid teisiti teevad? Kuidas Henry pere nädalavahetusel ellu jääb?

17 20

Viis müüti koolilapse stressist

Äsjasündinud beebide oskused panevad ahhetama

Nutikad kodused nipid

"Kõik täiskasvanud olid kord lapsed ... kuid vaid mõned neist mäletavad seda." Antoine de Saint-Exupéry

Väljaande koostas AS Ekspess Meedia. Toimetaja Eve Kallaste eve.kallaste@ekspressmeedia.ee Reklaamiprojektijuht Sirle Kübar sirle.kybar@ekspressmeedia.ee Makett Tarmo Rajamets Kujundaja Marju Viliberg Korrektuur Riina Palmiste EE lisade juht Margit Aedla margit.aedla@ekspressmeedia.ee Veebis: http://perejalaps.delfi.ee/

Pere ja Lapse toimetaja

VEEBRUAR 2017

PERSOON

Lastega alkoholist, ausalt Foto: Shutterstock

Varem või hiljem tunneb laps huvi, mis on see jook, mida talle ei valata. Millal ja kuidas peaks lastega alkoholist rääkima? Monica Raud

VEEBRUAR 2017

aan Vare, 14-aastase Juliuse ja 10-aastase Konradi isa, on püüdnud poegadega rääkides alkoholi suhtes neutraalseks jääda – mitte seda soosida, aga mitte ka hukka mõista. „Ma ei ole kunagi rääkinud, et alkohol on midagi halba, igaüks ise mõtleb, kas see on halb või ei. Aga ma olen rääkinud, mis seda juues juhtub.” Jaan arvab, et vanema pojaga tulid vägijoogid jutuks ehk 4–5 aastat tagasi ja noorema pojaga seetõttu varem. Ta ei usu, et on ideaalset aega lapse-

le alkoholist rääkida, lapsed arenevad erinevalt. Ta on hoidnud seda joont, et kui huvi tekib või teema kerkib, siis nad räägivad. „Kuid ma ei ela oma lastega koos, nii et neil on ka teisi mõjutajaid, nagu ema ja vanavanemad.” Jaan ei mäleta olukorda, kus ta oleks näiteks veini joonud ja lapsed oleksid uurinud, miks isa neile ei kalla. „Aga näiteks eelmisel aastal olime autoga Euroopas ja Saksamaal jõi Julius teinekord mõnes kohvikus veerand klaasi õlut. Ma ei keelanud seda, kõik saksa

PERSOON – kui on magus kihisev jook, mida kannatab täiskasvanute kombel klaasiga kokku lüüa, tahavad lapsed seda loomulikult teha. Kindlasti on Jaan hoidunud laste seltskonnas rohkemast napsutamisest kui paar klaasi veini toidu kõrvale, näiteks pere maakodus. Seetõttu tunduks ka veider ja kahepalgeline lastele öelda, et see on jube ning ärge ise nii kunagi tehke. „Mõttetu on 14-aastasele poisslapsele selgitada, et ära sa kunagi joo,” arvab Jaan, lisades, et talle tundub, et noored joovad praegu vähem kui varem. „Aga ma arvan, et ei pea endast ka kohutavalt välja minema, kui laps purjus peaga koju tuleb. Kahju muidugi, kui see juhtub, kuid hommikune pohmell on ise juba päris suur karistus. Küll siis saab ka rääkida, et kuidas oli.” Üldiselt aga on alkohol Jaan Vare meelest narkootikum nagu iga teine, lihtsalt legaalne. Seepärast ei mõista ta alkoholi reklaamimist, ka võiks kraadiga jookide müüki oluliselt piirata.

Koksu tehakse pidupäeval

lapsed jõid ka ja see tundus pigem normaalne.” Ka konjakit on isa vanemale lapsele mekkida andnud, kuid seda pidas laps nii halvaks, et enam pole huvi tundnud. „Ma mõistagi ei arva, et peaksin lastega koos alkoholikapi sisu degusteerima, aga kui laps küsib, annan mekkida. Ma ei ole nii resoluutsete käskude pooldaja, et ütleksin lapsele, et sina küll midagi ei saa.” Lastešampusesse suhtub Jaan positiivselt

Kalev Pihl: „Pigem on silmakirjalik, kui lapsevanem räägib, et alkoholi tarbimine on kahjulik ja kole, seda absoluutselt ei tohi teha, ja järgmisel hetkel näeb laps vanemat toidu kõrvale veini nautimas.”

„Laps ei käitu kunagi selle järgi, mida sa räägid, vaid selle järgi, mida teed,” teab Kalev Pihl, 15-aastase Indreku, 13-aastase Pireti ja 8-aastase Birgiti isa. „Pigem on silmakirjalik, kui lapsevanem räägib, et alkoholi tarbimine on kahjulik ja kole, seda absoluutselt ei tohi teha, ja järgmisel hetkel näeb laps vanemat toidu kõrvale veini nautimas. See pigem degradeerib lapsevanemat lapse silmis – laps saab aru, et see on valskus. Pigem öelda, et kallis sõber, see on vein nende söökide kõrvale, sina oled laps ja seda ei saa. On palju asju, mida tahaksid teha, aga ei saa, sest oled veel liiga noor.” Kalev lisab, et kusagil pärast laste 10-aastaseks saamist pole nad abikaasaga keelanud alkohoolseid jooke maitsta, kui lastel on olnud tõsine huvi proovida. Paljudel lastel on üks esimesi kokkupuuteid alkoholiga pidulikel puhkudel, mil kihisevaga täidetud pokaale kokku lüüakse. „See on ehk igale lapsele suhteliselt varakult selge, et moel või teisel on see klaaside kokkulöömine üks traditsioon ja tähtis asi”, kõneleb Kalev, kes pole ise alkoholi tarvitanud viimased 20 aastat. Tema peres pole „koksu” tegemise kommet pidurdada püütud, lapsed teevad seda lihtsalt mõne teise joogiga, olgu siis morsi või lastešampusega. „Ma arvan, et nõnda tunneb laps end palju paremini kui siis, kui talle öeldakse, et tema ei saa, tema klaas jääb tühjaks,” selgitab Kalev. „Oma lapsepõlvest mäletan, et see ilmajäämise tunne oli hästi suur.” Oluline, et laps mõistaks – nii nagu on sünnipäev erakordne, on eraVEEBRUAR 2017

PERSOON sealiseks ilma alkoholi proovimata ja tal tekib seaduslik õigus seda osta, siis Üldiselt aga on pole tal ju piisaalkohol Jaan vat aimu, mis on alkohol ning kuiVare meelest das sellega ümnarkootikum nagu ber käia. „Lapiga teine, lihtsalt sevanemana on Lood isa ohjad selleks hetlegaalne. lapsepõlvest keks antud. MinPihlade pere lapsed on gis mõttes oleme siis kuulnud palju alkoholiga oma õpetusega hiljaks seotud lugusid isa lapsejäänud,” arvab Kalev, kelle põlvest ja ehkki Kalev usub, et arvates tuleb lastele kindlasti õpeükski jutt ei saa kunagi võtta ära kihku tada vahet tegema, mis on tarvitamine, millegagi katsetada, siis on need kodumis kuritarvitamine ning mis sõltuvus sed jutud ikkagi vist päris head olnud – ja kuidas see tekkida võib. tundub, et tema teismelistel ei ole huvi Kultuuriline keskkond mõjutab minna kusagile purjutama. „Samas ei siiski rohkem kui õpetussõnad. „Kahusu ma väga siiralt, et üksnes lapsevajuks ja millegipärast on Eesti ühisnema juttude põhjal on võimalik lapsekonnas okei öelda, et lõõgastumile selgeks teha, milline on maailm. Ilma seks lähen koju ja avan pudeli õlut. seda puutumata. Ükski laps ei ole ju Kuni see on nii, on väga raske nooõppinud käima ilma kukkumata,” mõri hukka mõista katsetamise ja kõitiskleb Kalev. „Mul on väga raske ette ge muu pärast,” tõdeb Kalev. „Ja mis kujutada inimest, kes saab 18 ja läheb puudutab dialoogi lastega, siis järeliseejärel poodi ning ostab ja maitseb kult võiks see olla keskendunud seloma esimese kraadidega joogi.” lele, millal, kuidas ja miks, mitte et Lapse alkoholi tarbimist ei tohi soo„ei”.” Hästi oluline on tema kogemust dustada, aga kui lased tal saada täikordne ka see jook ja klaaside kõlistamine. See on pigem märk, mis assotsieerub pidupäevaga, justnagu vahukooretort, mida samuti iga päev ei saa.

PERSOON mööda ka oskus laste juttu kuulates mõistvaks jääda ja õigel hetkel öelda, et saan sust aru. Mitte et nii on õige või vale, aga et mõistan sind.

Lapsed küsivad targasti

Kalev Pihla peres usutakse, et kultuuriline keskkond mõjutab siiski rohkem kui õpetussõnad. Foto: Meeli Küttim

7-aastase Otto ja 4-aastase Loore ema Mari-Liis Pintson ei ole ka teadlikult valinud aega, mil lastele alkoholist rääkida. Need vestlused on toimunud igapäevastes olukordades, näiteks kui laps küsib, mis pudel see peolaual on ja miks tema ei tohi seda jooki maitsta. „Need jutuajamised võisid toimuda üsna varases eas, kui lapsed hakkasid rääkima ja küsimusi esitama. Nüüd on nad juba nii targad, et kui mõni lähedane täiskasvanu tarbib nendele tundmatut jooki, küsivad nad esmalt „kas siin on alkohol sees?” ja alles siis, kui saavad teada, et ei ole, küsivad, kas nemad ka tohiksid seda maitsta,” räägib Mari-Liis. Nähes täiskasvanuid aiapeol veini või pärast sauna õlut rüüpamas, on päris loomulik, et laps uurib, millega tegu ja kas ka tema võib proovida. Sellistel puhkudel on Mari-Liis selgi-

tanud, et see on täiskasvanute jook, mille sees on alkohol ning et lapsed ei tohi seda juua. Ta on öelnud, et alkohol võib panna pea ringi käima ja kui seda palju juua, võib mõni inimene teha rumalusi, ilma et ta ise aru saaks, et halvasti käitub. Ja kuna lapse keha ei ole veel suureks kasvanud, võib tal ka väga väikesest alkoholikogusest ikka täitsa paha hakata ning tema keha ei pruugigi siis päris niimoodi suureks kasvada, nagu peaks.

Mari-Liis Pintson: „Loodan, et sellega on nad saanud sõnumi, et isegi kui teised ümberringi joovad, ei pea mina seda tegema, kui see mulle tegelikult ei meeldi.”

Foto: Meeli Küttim

PERSOON

Kalev Pihl oma lastele: „On palju asju, mida tahaksid teha, aga ei saa, sest oled veel liiga noor.”

On olnud ka olukordi, kus seltskonnas on esindatud ka kangemad alkohoolsed joogid ja laps on küsinud, miks mina seda ei joo. Olen vastanud ausalt, et see ei maitse mulle ja ei meeldi, kuidas see jook minule mõjub. Loodan, et sellega on nad saanud sõnumi, et isegi kui teised ümberringi joovad, ei pea mina seda tegema, kui see mulle tegelikult ei meeldi,” sõnab Mari-Liis. Tema arvates on olnud „tänuväärne õppematerjal” ka tänaval, bussis või mujal kohatud purjus inimesed, kes ebameeldivalt käituvad või segast juttu ajavad. Siis olen saanud lastele selgitada, et see onu või tädi (või ka poiss või tüdruk) käitus nii, sest ta on liiga palju alkoholi joonud. Lapsed saavad sellisel juhul väga hästi aru ja näevad oma silmaga, miks alkohol halb on ja aja jooksul see arusaam kinnistub. Kindlasti ei peaks Mari-Liisi meelest alkoholi tarvitamist laste eest paaniliselt varjama, sest ei või teada, kuidas nad käituksid siis, kui ükskord vanemas eas sõprade seltsis alkoholiga kokku puutuvad ja kogu selle teemaga seotud uudishimu justkui paisu tagant välja pääseb. Kuid ta ei salli, kui täiskasvanud laste juuresolekul kontrollimatult joovad või ise väikestele likööri või õlut limpsida pakuvad.

VEEBRUAR 2017

KOMMENTAAR Vanemad kujundavad laste hoiakuid Alkoholikultuur on see, mida me kõik mõtleme, teeme, normaalseks peame, teistele edasi anname. Kultuur on hästi mitmekihiline ja ühes alkoholikultuuris on palju narratiive. Siin artiklis lastevanemate välja toodud narratiivid on Eestis väga levinud ja selgitavad näitlikult, miks Eesti lapsed alustavad alkoholi tarvitamisega varem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Alkoholi reklaamitakse palju, see on paljude lastevanemate elu igapäevane osa ja me ei mõtle pidevalt sellele, millised on alkoholi tarvitamisega seotud negatiivsed tagajärjed. Mis puutub lastesse, siis viimase paarikümne aastaga on teadusuuringud hakanud selgemalt näitama, et eesmine ajuosa, prefrontaalne korteks, on kuni kahekümnendate aastate alguseni jõudsas kasvufaasis. Etanool aga kahjustab eriti just arenevaid organeid. Seetõttu alkohol reaalselt mõjutab seda, kui võimekaks lapse aju areneb. Lapsed kasvavad täiskasvanuteks sotsialiseerumise protsessi kaudu – nad õpivad teistelt, kuidas olla täiskasvanu. On loomulik, et kui laps näeb pidevalt täiskasvanuid midagi tegemas, kohandab ta selle käitumise ka oma repertuaari. Vanematel on suur roll uskumustes, mille lapsed kujundavad. Muuhulgas saavad vanemad kujundada hoiakuid alkoholi ja teiste narkootikumide osas – reklaamis ja teiste käitumises nähtu ei pea olema lõplik tõde. Arvestades, et laste aju alles areneb ja alkoholil on aju arengule suur mõju, võib üks perspektiiv olla ka see, et kui pakkuda lastele alkoholi liiga vara, ei ole selle jooma hakkamine ja oma aju mõjutada laskmine päris iseseisev otsus, milleks nad valmis on. Seega on laste jooma hakkamise algus mingis mõttes täiskasvanute teha: millist eeskuju anname, aga ka millist eeskuju ise täiskasvanutena laiemast kultuurist omaks võtame, millist alkoholipoliitikat tolereerime, kuidas laseme endale alkoholi funktsioone selgitada ja kuidas neid ise selgitame. Triin Sokk, Terve Eesti Sihtasutuse koolitusjuht

LAPS

Kuidas saada saarlaseks? Mis loom see saarlane selline on, keda kuidagi eestlasest kasvatama peab? Eks ta selline ime(lik)loom ole. Saarlased on isegi kangevõitu eestlastest kangemad, jonnakamad, ausamad, vintskemad, võib-olla isegi uhkemad. Nii räägin muidugi mina – sünnijärgne, aga faktiliselt alles esimese põlve saarlane. Heidi Hanso Fotod: Filmimees

Pärnakatest saarlasteks inu vanemad tulid Saaremaale Pärnumaalt, siis kui veel ametkondade kaudu suunati. Isa tuli trotsist. Tema tahtis pealinna, aga kuna omakorda tema isa oli olnud pikalt metsavend ja tollase riigikorra silmis pahalane, siis isa Tallinnasse elama ei lubatud. Minu isa Andres oli nii kange mees, et võttis nõuks, vihastas ka, ja kolis protesti märgiks hoopis raudse eesriide taha peidetud saarele. Mina isegi mäletan neid harvu kordi, kui saime praamiga mandrile minna ja piirivalvurid auto enne praamile laskmist läbi otsisid. Meil oli siis oranž Moskvitš, milles olid rohelise-pruuniruudulised nahkpadjad. Mäletan hästi selle auto lõhna ja ärevust, mis praamile minnes südamesse puges. Vanemad olid visad, tõestasid end endile ja saarlastele. Isa räägib siiamaani, kuidas 70-ndate lõpus meie talumaja maani maha põles ja esimest korda elus kohalike ühtehoidvust ja natuke isegi kuuluvust tundis. Paljud kaugemad ja lähemad saarlased tulid appi, kas nõu, jõu või rahapiskuga, et tollal juba kolmelapseline pere uuesti katuse pea kohale saaks. Isa ütles, et siis sai ta kindluse, et on absoluutselt kõige õigemas kohas kogu maailmas. Ja kinnitas kanna veel sügavamale siia kadakate ja kivide vahale.

Kuidas mina saarlaseks hakkasin Koigi raba on tõeline peidetud aare oma rabajärvede, taimestiku ja võimsa energiaga.

Juurdlesin hiljuti ühes saate „Meie pere ja muud loomad” episoodis, et mis siis ikkagi minust ja loodetavasti ka minu lastest saarlased teeb. Vanemate elu on

ju vanemate oma ja meile, Lia ja Andrese kuuele lapsele, pole kordagi peale sunnitud, et näete, nüüd peate teie ka saarlasteks hakkama. Vastupidi, vanemad olid alati seda meelt, et pesast tuleb välja lennata ja otsida seda oma kohta. Järsku see on strateegia, et me kõik järjepanu üht- või teistmoodi oma elud ikkagi jälle kodusaarega seome. See oleks päris tore seos, aga kahtlane ka, et mu vanemad nõnda ette suutsid mõelda. Järsku taandub siin kõik sellele, kuidas enda lapsi elupaika, Saaremaad oma looduse, inimeste ning võimaluste ja puudujääkidega, mõtestama panna. Minu jaoks peitubki neis komponentides saarlaseks olemise retsept. Vanemana, nagu minu ema ja isa, saan ma ainult neid osi õiges vahekorras kokku segada ja kui kõike „öigesti" teha, siis järsku valmibki üks saarlane? Alustama peaks eaja jõukohasest, näiteks loodusest.

Metsik ja ajalooga kant Kui ma mõtlen oma lapsepõlvele, siis saarlase identiteedi alustala taandub siiski looduse mõtestamisele. Minul aitas seda taaskord teha isa, kellest rääkisin saateski kui inimesest, kes on minust saarlase teinud. Ta on ülikoolihariduselt bioloog ja suurem osa esimesi mälestusi on temaga metsaskäimistest. Minu lapsed on ka looduseusku (sest ega nad teisiti elu teagi) ning oskavad mõtestada iga rohukõrt ja sipelgatki. Kui nemad jäävad ka oma kodukohta looduse kaudu armastama, siis vaevalt et nemadki tulevikus Saaremaast ringiga mööda käivad. Isegi kui lähevad mujaVEEBRUAR 2017

LAPS ja võimsa energiaga, mida lastega koos avastamas käia. Ja üksinda ka, kui on vaja endale aega. Loomulikult on Koigi raba ka see koht, kus asuvad minu salajased mustika- ja jõhvikakohad, kust korjan kanarbikku köhateeks ja isegi südatalvel kimbu mustikavarsi. On Kahutsi maalinn, mis võõrustab võimsale ajaloole lisaks pimedatel augustiöödel Metsatöllu ja teisi bände kui ka paari tuhande inimeselist publikut; Pöide Maarja kirik; Kübassaare poolsaar oma metsa mattunud sõjakahjustuste ja võimKui ma oma sa karulaugu kasvualaga ning lahesoppidega, lapsepõlvele kust vanaisa Andres osmõtlen, siis kab iga ilmaga korraliku saarlase identiteedi laari ahvenat-haugi välja võluda. alustala taandub Kõik on siin mõneteiKõik on siin mõneteise kilomeetri raadiuses ja lihtsalt ootab, et teda siiski looduse se kilomeetri raadiuses ja avastatakse. mõtestamisele. lihtsalt ootab, et teda avastatakse. Just teda, sest hing le elama, siis siinne loodus jääb kindlas- Pajuvärava, seisavad siinon kogu sellel kandil ja kui on ti kalliks. Nagu mullegi, kui mujal rin- seal tühjana ja ootavad, et hing, on ka paik isikustatud. ehk enne saatuslikku lagunegi tuuritasin. Siinne loodus on mitmekesine. Kada- mist keegi ka neisse siiski sisse kolib ja katest-paekiviklibust sisemaa poole on uue elu annab ... Inimesed ja kasvukeskkond Siin, üsna minu kodu lähedal, on Minu lapsed Uma ja Raju on juba sünnipaksud metsad ja kaasaegse lageraie tõttu tekkinud ilgevõitu võserikud, asustatud Läänemere saarte suurim rabamas- järgselt rohkem saarlased kui mina. Neis ja mahajäetud talud. Sellised taludki, nagu siiv Koigi raba. See on tõeline peide- on juba geneetiliselt kinnistunud see, minule maailma kõige armsamaks saanud tud aare oma rabajärvede, taimestiku millega minu vanemad siia kolides ko-

HEA VÕIMALUS VEETA SPORTLIKULT AEGA PERE VÕI SÕPRADEGA UISUTADES! Koolidele/klassidele kehtivad soodsad hinnad tööpäevadel enne lõunat (v.a. koolivaheajal) 4€ lapse jääpilet koos uiskudega. Rühma soodustused alates 10 inimesest. Lisaks pakume peresoodustusi ja ﬁrmadele võimalusi üritusi korraldada.

Suurepärane võimalus laste sünnipäevade pidamiseks. Pärast uisutamist saab kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta.

Täpsem info: www.icearena.ee või tel. 66 00 500 12

VEEBRUAR 2017

laps hanema pidid. Naljatades võiks öelda, et saarlaseks saamise evolutsioon on tuntav juba paari põlvkonna ja mõne uue geeniga. Kui minu kodune eesti keel oli siiski pärnakatele omaselt ö-asemel õ-ga, siis Uma-Raju karud teevad „mömmmömm” ja „öpetajad öpetavad”. Kui ma teismelisena hullusti häbenesin, et minu Saare päritolu andis ära sõna „nõnda”, siis nüüd tunnen oma laste keelepruugist tõsist rõõmu. Isegi „röömu”, võiks öelda. Rääkimata palataliseeritud sõnadest ja murdesõnadest. Uma ja Raju käivad ikka sokipöisel, mitte sokkis. Väike turvaline lasteaed sooja ja saarlasliku personaliga, vanavanemate lähedal elamine, suvised üritused, mis kõik rohkem või vähem tahtlikult endas saare mentaliteeti kannavad ning isegi visiidid kohalikku poodi – kõik see ongi kasvulavaks. Kui vanusega lisandub kool ja kogukonnas kaasalöömine juba rohkem teadvustatud vormis, siis on eeldused saarlaseks jääda-saada ikka päris korralikud.

Võimalused ja puudujäägid Mida vanemaks mina saan, seda armsamad tunduvad mulle need asjad, mis on siinses argipäevas võimatud või vähemasti raskemad kätte saada. Meil ei ole siin kaasaegset kino, kuigi lootus

Kuigi Uma ja Raju teavad, on, et Kuressaarde lähiajal mis on Internet ja oskaüks siiski tehakse. vad endale ise YouTuMina käisin teisNii vanamoodne be’ist videoid panna, melisena kinos jalgsiis nutiseadmeid rat taga. Kohalikus ja jäärapäine olen neil endil pole. Nii kultuurimajas, kus ma küll, et kui vanamoodne ja jääkõvadel puutooliminu koju tuleb rapäine olen ma del sai vaadata mitu küll, et kui minu kuud vanu filme kestahvel, peab sinna koju tuleb tahvel, kelt katki rebenenud ikka kriidiga peab sinna ikka kriilinalt. Praegu näitavad joonistama. diga joonistama. Aga needsamad kohalikud lastejoogas käivad nad kultuurimaj ad märksa mõlemad ja on sellega väga uuemaid filme ning isegi lirahul. nad pole enam kärisenud ja tooTeenused ja taristud ning kõik muu lid on pehme kattega. Aga mälestused on ju armsad. Ja kindlasti ajaks, kui peen kaasaegne värk oma haldusreforUma-Raju on nõnda vanad kui mina mide, uuenduste ja muutustega tõepraegu, on ka need uued kinod juba näoliselt ikka kujundab tulevikusaarlaste maailmapilti, aga kui saame sinna ajast-arust. Kui mina olin laps, siis ma ei käi- oma kogemustepagasi sisse põimida, nud üheski trennis ega ringis. Esime- siis järsku polegi väga hull. See on ju sed hobitegevused tulid alles kooliajal, seesama saarlaseks saamise evolutsest väikest last ei tahtnud keegi pä- sioon. Jah, mul on suur lootus, et minu rast pikka lasteaiapäeva kuskile solgutada ja polnud ka võimalust: eelkooliea- lastest ja paljudest teistest väänikulisi ei treeninud-ringitanud-juhendanud test tulevad ühed vahvad saarlased. Ja vist maakohtades eriti keegi. Mängisi- et on veel neid minu vanemate tüüpi me õdedega-vendadega koos, tüütasime entusiaste, kes julgevad siia omamootõenäoliselt tööpäevast väsinud vane- di saareriiki elama kolida. Siin on tõesti maid ja isegi nutimaailma polnud meid mönus kasvada ja lapsi kasvatada. Generatsioonide kaupa. „arendamas”.

Lisa peole põnevust ja telli ka peojuht, näomaalingud, õhupallimeisterdaja, mustkunstnik ja lasteteater! Mängutoa asukoht: Salve 4, Nõmme linnaosa, Tallinn.

LAPS

Teismelised matkivad

pidevalt oma vanemate käitumist, pidagu nad oma loojaid kuitahes lamedaks Kas su poeg on hakanud vastama kõikidele küsimustele ainult ühe sõnaga ja sinu tütrele ei sobi enam ühtäkki ennast koos sinuga näidata? Mida ometi teha, kui laps ei taha sulle oma mõtetest ega tegemistest enam rääkida? Ja miks küll nende puberteetikute peas asjad nii teistmoodi on? Toimetas: Tiare Truss Fotod: Shutterstock

VEEBRUAR 2017

oe ja mõistev kasvatus aitab ta- teismelise maailma mõista. Ka sinu lapvaliselt ka kõige raskematel juh- sed saavad oma sõprade kohta järeldutudel, kuid need soovitused ku- si teha, lähtuvalt sellest, kuidas nad sinu luvad ühe puberteedieas lapse kodus ja sinuga käitusid. nõututele vanematele kindlasti ära. Arutlege distsipliini ja reeglite üle. Anna oma lapsele vabadust. Andes Kui peres on kaks lapsevanemat, on tähteismelistele veidikene aega ja vaba- tis et nad oleksid peres loodud piirandust, et enda ja elu üle mõelda, omale gute ja reeglitega ühel meelel. Reeglid identiteeti luua – see aitab neil maail- tuleb ka lapsega (ning tema arvamust mas oma kohta leida ja maailma pare- arvesse võttes) läbi rääkida. Teismemini mõista. Ometigi, kui sa täheldad, et line peab mõistma, millised on tema laps on hõivatud kahtlaste tegevustega tehtud tegude tagajärjed. Lapse lihtsalt või liigub vales seltskonnas, on koduaresti panemine või taskutiba teine lugu. Siis on varahast ilma jätmine võib küll badust liiga palju ja rääolla tõhus viis last hästi kimist ning eeskuju liikäituma sundida, aga tuTihti tagavad just ga vähe olnud. leb mõelda, mis sõnumi vanematepoolsed Vali oma lahinsee lapsele edastab. guid hoolikalt. Üks Te h ke o m ava h e l karmid reeglid asi on oma lastega sõbralikud kokkulepteismelistes pragada nende riieped. Näiteks on lapsel mässumeelse tumisstiili või muusilubatud ise oma käike kamaitse üle, teine asi planeerida, kuid see sikäitumise. on takistada neid näisaldab kokkulepet, et laps teks mõtlematult tätoannab ise enda asukohast veeringut tegemast. Iga asja ja tegemistest jooksvalt teapärast ei pea piike murdma, teisda ning vastab alati sinu sõnumitele. meliste puhul on need (sinu meelest) See säästab sind liigsest muretsemisest hullud ideed enamasti mööduv nähtus. ja annab lapsele tunde, et sa usaldad Julgusta neid oma sõpru ka sulle seda. Tihti tagavad just vanematepoolnäitama. Kutsu oma lapse sõbrad mõ- sed karmid reeglid teismelistes mässunikord teile õhtust sööma või aiapeo- meelse käitumise. le. Ole viisakas ja tore. Laste sõpradeRäägi oma lapsele, kui tähtis on isega suhtlemine aitab sul paremini oma end hoida. Olgu tegemist pidutsemi-

LAPS

sega, esimese auto juhtimisega, vastassugupoolega seltsimisega – tähtis on, et laps teaks nendest asjadest piisavalt ja et julgeksite sellistest teemadest ka omavahel avatult rääkida. Mõnikord on ultimaatum vajalik. Ütle talle: „Kui sul tõepoolest pole võimalik öösel peolt kaine autojuhiga koju

saada, siis kutsu mind järele. Mind ei huvita, kas kell on kolm öösel. Purjus juhi autosse sina ei istu.” Ole valmis suhtlema. TeisÄra unusta melisi ei tasu liialt nokkioma lapsele da, üleüldse paistab nendega suhtlemine tihti keerukas. märku anda, et Ometigi, ära unusta vahepeal oled talle oma lapsele märku anda, et alati olemas. oled talle alati olemas. Räägi iga päev oma lapsele veidike ka enda päevast, see julgustab ka teda oma emotsioone jagama. Tunnete eest teismelisi kaitsma ei pea. Ilma empaatiata elus hästi hakkama ei saa – selleks et tekiks empaatiatunne ja su teismeline teiste inimestega suhtlema õpiks, on täitsa hea, kui ta saab oma tegude tagajärgede pärast ka mõnikord kurvastada. Muretsema peaksid hoopis siis, kui sinu noor saab mõne jamaga hakkama ja ei tunne end seepärast halvasti. Ole eeskujuks. Sinu teod räägivad enam kui sinu sõnad. Teismelised matkivad pidevalt oma vanemate käitumist, pidagu nad oma loojaid kuitahes lamedaks. Ometigi, kui järeltulija on saanud kasvada üles heade ja eeskujulike vanematega, on ta ka arvatavasti ise tipp-topp laps.

SISUTURUNDUS

Miks eelistada perega puhates liikuda ringi matkaautoga? Päikeselise hooaja lähenedes hakkame järjest enam suviseid puhkuseid planeerima ja kui lennukiga kuhugi kaugele lennata ei soovi, on matkaautoga ringi reisimine mõnus alternatiiv. Miks?

atkaautoga reisimine võimaldab reisi paindlikumalt planeerida. Soovi korral saab reisikavas muudatusi teha ja sõita täpselt sinna, kuhu soovid. Alati on palju huvitavat vaatamist ka reisi algus- ja lõpp-punkti vahel ning lennukiga reisides seda näha ei saa. Matkaauto võimaldab huvitavaid sihtkohti, kasvõi mööda sõites või pisikest peatust tehes, uudistada. Matkaautoga reisides on kõik alati käe-jala juures, sest kaasa saab pakkida palju kasulikku. Vajadusel võib kaasa võtta ka jalgrattad või motorolleri, mis võivad sihtkohas mõnusaks liiklusvahendiks osutuda. Peatuda ja ööbida võib täpselt seal, kus reisiseltskond ise soovib ning seetõttu ei kulu hotellidele raha. Autos on kõik eluks vajalik olemas: köök, WC, soe dušš, külmkapp jne. Samuti on matkaautoga ringiliikumine väga põnev seiklus lastele.

Kuhu pöörduda? Matkaauto.ee pakub laia valikut uusi 4–7-kohalisi matkaautosid. Valida saab kuni 14 erineva auto vahel, mis on kõik töökindlad ja garantiiga, uued 2016. või 2017. aasta mudelid. See tagab reisijatele auto töökindluse ja turvalise reisi. Autodes leiduvad peale WC, sooja duši ja köögi ka valamu, LCD-telerid, külmik koos sügavkülmaga, gaasipliit ja mugavad täismõõdus voodikohad. Mõndadel autodel on ka suured panipaigad varustuse, jalgrataste või muu paigutamiseks. Matkaautot võib juhtida B-kategooria juhilubade omanik. Suve tippajal reisides tee broneering juba praegu, et tagada just sinu reisiks sobiva varustusega auto olemasolu! Uuri lisainfot ja broneeri www.matkaauto.ee

Eesti Vabaõhumuuseum Rocca al Mares kutsub külla: 24.-28. veebruar

TALVISED PIDUPÄEVAD Tähistame Eesti Vabariigi sünnipäeva, maaslenitsat ja vastlaid.

Märtsikuu pühapäevadel laste hommikud väikese kontserdi ja pisiperele sobiva menüüga. 26. märts

Nukumaja – iga lapse unistus! Oleme avatud iga päev kell 10-18! Iga päev saab teha hobusõitu! Vaata lisaks: www.evm.ee

Shutterstock

Miks hea abielu hoidmine nii raske on? Kuigi kaks inimest seisavad kõigi oma lähedaste ees ja lubavad armastada teineteist elu lõpuni, ei pruugi see alati nii minna. Õnnelikum suhe on aastate pärast nendel, kes on valmis suhte nimel pingutama.

aatamata õnnetundele, mis vastabiellunuid valdab, lõppeb enamik abielusid lahutusega. Enamikul juhtudel tähendab see drastilist ja tahtmatut muutust oma tõekspidamistes ega ole nii emotsionaalselt kui ka finantsiliselt kummalegi osapoolele kasulik. Isegi püsimajäävate abielude korral langeb suhtes rahulolutase aja möödudes madalamaks. Kuidas sellist muutust seletada? Mida paarid, kes jäävad õnnelikuks, õigesti teevad? Selleks, et mõista, kuidas rahulolu abielus muutub, pead esmalt mõistma, kuidas sinu mõtted ja arvamused abielust ja sinu kaaslasest on struktureeritud. Meie kujutelm partneritest on keeruline ja mitmetahuline, koosnedes eelarva-

mustest, mis võivad olla väga konkreetsed (näiteks „Minu abikaasa teeb väga häid pannkooke.”), aga ka hinnangulised (näiteks „Mu abikaasa on imeline!”). Kuigi tahame oma partnerite kohta alati parimat uskuda, pole me võrdselt motiveeritud või võimelised kaitsma oma uskumusi igal teemal. Näiteks, kui su partner teeb tegelikult kohutavaid pannkooke, pole võimalik või väga oluline mõelda teisiti. Küll aga, olles õnnelikus abielus, tahaksid tõenäoliselt leida viisi, kuidas oma abikaasat alati parimast küljest näha, mistõttu on võimalik keskenduda ainult kindlatele asjadele, mis sinu soovi toetavad. Nii tunnevad ka õnnelikud paarid. Kui alles mõned aastad abielus olnud paaridelt küsida, mis on nende arust abielu hoidmiseks kõige tähtsam, toovad nad

Pettumused pikaajalistes suhetes on vältimatud ja isegi inimesed, kes tulevad muidu probleemidega hästi toime, võivad läbida stressirikkama perioodi, mil ka nemad ei jaksa enam kõiki probleeme lahendada.

üldiselt välja kõige postiivsemad omadused oma suhtest ning need, kes seda kõige rohkem teevad, on ka kõige õnnelikumad. Selline protsess ei toimu ainult suhte alguses. Aja jooksul mõned suhte omadused muutuvad – osa positiivsemaks, teised negatiivsemaks –, aga õnnelikud paarid on need, kes muudavad oma uskumusi vastavalt sellele, et ootused, mis kukkusid läbi, polnudki tegelikult nii olulised. Tulemusena on abielu evolutsioon päevast päeva üsna stabiilne, sest neid muutusi ollakse motiveeritud kaitsma. Ootused abielule on pidevas muutuses, olles headel päevadel VEEBRUAR 2017

Shutterstock

SUHTED

positiivsemad ja halbadel vähem positiivsed. Mis tegelikult juhtub vähem positiivsete ootustega? Need ei kao, sest isegi õnnelikult abielus olevad paarid tunnistavad, et nende partnerid ei ole igast küljest täiuslikud. Optimistlikuks jäämine nõuab oskust probleemidest ja pettumustest mööda vaadata ning keskenduda positiivsele. Üks viis selleks on selgitada välja, mis neid põhjustab. Näiteks, kui su kallim on ühel õhtul endassetõmbunud, võib selle põhjuseks olla raske tööpäev (mitte märk, et ta ei huvitu sinust enam) ning sellel pole mingit suuremat mõju teie abielule. Abielud, kus paarid süüdistavad teineteist tehtud vigade või ebameeldiva käitumise pärast, ei tundu aja möödudes lihtsalt enam nii meeldivad. Miks suhte hoidmine nii raske on? Kui eelnevalt kirjeldatu abielule nii hästi mõjub ja vastabiellunud paarid seda juba teevad, siis miks rahulolu abielus siiski nii tihti langeb? Lühike vastus sellele on, et pidevalt kaaslase ebameeldivale käitumisele positiivseid põhjuseid leida pole lihtne. Eriti, kuna abielud ja muud intiimsed suhted ei leia aset kinnises ruumis. Uuringud on kinnitanud, et mida haavatavamad suhte osapooled on (mõtle: tundlikkus, iseloomuomadused, lapsepõlvekogemused) ja mida rohkem stressitekitavate olukordadega tuleb väljaspool suhet toime tulla (töökoormus, rahaline olukord, terviseprobleemid), seda rohkem mõjutatud on ka suhe. Uuring toob välja kaks põhilist põhjust, miks inimesed oma abieludega aja jooksul järjest vähem rahul on. Esi18

VEEBRUAR 2017

teks, mõned inimesed on juba loomulikult suhtes paremad. Näiteks, kui paluda suhte osapooltel kirjutada ausalt abieluprobleemidest, tunnistavad mõned paarilised, et igal konfliktil võib olla kaks poolt ja kompromissid on võimalikud. Teised aga kirjeldavad olukordi ainult oma vaatenurgast, mõistmata, et ka teised arvamused on võimalikud, rääkimata sellest, et neil võib tõepõhi all olla. Teiseks, suhte hoidmine nõuab energiat ja mõnel juhul pole seda piisavalt palju. Vahel ei piisa, kui paaridel on suu-

Kui alles mõned aastad abielus olnud paaridelt küsida, mis on nende arust abielu hoidmiseks kõige tähtsam, toovad nad üldiselt välja kõige postiivsemad omadused oma suhtest ning need, kes seda kõige rohkem teevad, on ka kõige õnnelikumad.

repärased oskused probleemidega toimetulekuks, kui nad pole võimelised konkreetsel hetkel nendega tegelema. Paraku on stressirikkamal ajal ka paaridel, kes on muidu suhtes edukad, raskem probleeme lahendada. Selle tõestuseks küsiti äsja abiellunud paaridelt iga kuue kuu jä-

rel 1.–4. abieluaastal, milliseid põhjendusi nad teineteise negatiivsetele käitumistele leidsid. Iga kord paluti neil kirjeldada ka, milliste stressirikaste olukordadega nad väljaspool suhet toime pidid tulema (näiteks stressitase tööl, finantsiline olukord jms). Vastuseid kõrvutades selgus, et rahulikumal ajal suutsid paarid leida teineteise negatiivsele käitumisele paremaid põhjendusi, hoides ära suuremad probleemid, aga kui käes oli stressirikkam aeg, süüdistati teineteist rohkem. Veel tuli välja, et inimestel, kellel on elus rohkem stressi, on raskem hoida püsivaid paarisuhteid ja inimestel, kellel esines suhtes rohkem probleeme, olid ka üleüldiselt stressile vastuvõtlikumad. Seega, miks siis on nii raske säilitada positiivseid tundeid, mis iseloomustavad värskelt abiellunud paarikesi? Sellepärast, et pettumused pikaajalistes suhetes on vältimatud ja isegi inimesed, kes tulevad muidu probleemidega hästi toime, võivad läbida stressirikkama perioodi, mil ka nemad ei jaksa enam kõiki probleeme lahendada. Võimalik lahendus, kuidas lahutusi ära hoida Selleks, et abielu või püsisuhe toimiks, tuleb lihtsalt vaeva näha. Samas selgus uuringust, et kaaslase käitumist pole alati võimalik hästi tõlgendada. Inimestel, kellel on elus parasjagu raskem, võib olla keeruline oma käitumist muuta, ja isegi paarid, kes muidu teavad ideaalselt, kuidas teineteise halva käitumisega toime tulla, võivad stressi tõttu jõu kaotada. Allikas: American Psychological Association

Isa blogi

Võidab see, kellel on kõige hullem nädalavahetus Iga päev on sarnane rutiin: laste ja naise lohutamine ning korralekutsumine, erinevatel põhjustel põrandale tekkinud vedelike likvideerimine, munandite ja näo kaitsmine juhuslike hoopide eest, kui keegi selga või sülle hüppab. Autor ja foto: Henry Jakobson

hk siis meie nädalavahetuse plaanid teevad lapsed juba vaNii kui kellelgi on kõht täis, võetakse kõik, mis lauale üle jäi, ja saadetakse see rakult ära. Kuid vahel on meil kaarega põrandale. võimalik lastega siiski ka kusagile jõuda. Meie lastel on üldse oma- ga on halvas seisus kahe venna kõrval. naljakas, siis võiks fantaseerida täitsa, dus, et nii kui kellegi kolmanda silma- Aga ei. Piiga haare on tugevam kui ka- et oleme kodust eemal. Kui ka kokteipaar neid vaatamas on, käituvad nad hel noormehel kokku. Isegi mina näen lide joomine asendada vee puristaminagu maailma parimad lapsed. Seega vaeva, et ta käest midagi ära võtta. Eks sega, sest mis võiks olla veel vahvam, külaskäimine eriti suur probleem ei ole. ta on seda haaret aasta aega treeninud kui suu täis võtmine ja siis vee parkeLihtsalt see ettevalmistus nende riieta- ka, sest kui see ei oleks tugev, röövitaks ti peale tühjaks purskamine. Klubitamine, mis on eelkõige füüsiline tegevus, mise näol on kõike muud, kui meeldiv ta pidevalt paljaks. Kolmas asi, mida nad nüüd teevad, ehk tantsimine, tuleks asendada lõpuviis aega veeta. Aga kui me ükskord autos oleme ja see pinge läbi on, siis unu- on lõputu turnimine. Noorsand ei ol- tu koristamisega. Mingi hetk me korisneb see eelnenud pingeline hetk, mis nud väga suur turnija, kuid nüüd kak- tamise pärast väga ei muretsenud, aga mu järjekordsed 50 karva halliks tegi, sikute tuules käib ka tema mööda kapi- siis avastasin, et kui ei korista ja elahetkeks ära ja mul on taas illusioon, et pealseid. Kaksikud käivad mööda elamist mine on segamini, olen närvilisem kui küll on meil ikka tore ja rahulik pere- ringi enda ees plastikust kasti lükates ja siis, kui ma koristan ja elamine kasvõi kond. Külas olles või külalisi vastu võt- vahivad kõrgustesse, otsides, kust oleks hetkeks korras on. Vähemalt üheks hettes istuvad nad ühe koha peal ja naera- võimalik midagi kätte saada. Avastades keks päevas, kui nad on magama läinud, tavad õndsalt. Kui nad oskaksid rääkida, midagi eriti põnevat, nagu kreemituub võime Esileediga nautida seda, et saavõi mõõdulint, lükatakse kast vastu me astuda parketile ilma valukarjatusesiis nad kindlasti tänaksid iga võimakappi, ronitakse otsa ja tõm- ta, sest mingi kõva asi jäi talla alla. Ailiku ja võimatu asja eest ning matakse soovitud varan- nus suurem erinevus on see, et meil ei kui nende käte koordinatdus koos muu träniga, ole järgmise päeva põdemist, sest meisioon oleks parem, siis mis samal riiulil juhtub le sellist luksust ei võimaldata. nad tupsutaksid sööIgav meil ei Mis on aga kõige hullumeelsem – see olema, endale kaela. mise ajal oma suuhakka ja vaevalt Nagu kirjeldusest meeldib mulle. Mitte ehk neil hetkedel, nurki, sest nii on viiselgub, siis igav meil kui midagi maha prantsatab või keegi sakas. teistel, kes ei hakka ja vaevalt jälle klotside kasti lihtsalt igavusest põHetkest, kui on nädalavahetuseks teistel, kes nädala- randale kallutab. Või siis, kui kaksikud koos aga ainult meie plaane teevad, vahetuseks plaane põrandalt leitud hambaharja pärast võitpere, on köök kaetud teevad, nii palju juh- lust peavad. Aga õhtul, kui Noorsand mu ühtlase toidukihiga, nii palju juhtuda tuda jõuab. Mida nad kõrval nohiseb ja kaksikud iga pooleteise mis siis ka laiali lenjõuab. teevad? Saavad kokku, tunni tagant teises toas Esileedilt rinda nutatakse. Nii kui kelsuhtlevad, joovad kokteile, nõuavad, on kõik seda väärt ja minu nälelgi on kõht täis, siis võelastetud lähevad ehk klubis- dalavahetus on kindlasti täis emotsiootakse kõik, mis lauale üle jäi, ja saadetakse see kaarega põrandale. Eks se ja siis kogu järgmise päeva istuvad ne, sinikaid ja rohket naeru. Nii me loosee ole mõistetav ka, kui veel rääkida ei ja põevad. Samas, meie õhtud ei ole ka megi mälestusi. Vaheldust on vaja, kuid nii väga erinevad. Kui asendada suhtle- samas ma ei tunne, et olen millestki väga oska. Ebaviisakas, aga mõistetav. Ka tegelevad nad ühe asja pä- mine nuhtlemisega, mille osaks ma aina ilma jäänud. Kui mind kutsutaks korra rast võitlemisega. Olenemata asjast. enam saan, sest nad on avastanud, et paari kuu tagant lauamänge mängima, Kui ühel on ja teisel pole, tuleb võit- mu reaktsioon, kui mind nibust vääna- polekski mul rohkem vaja. lus maha pidada. Võiks arvata, et Pii- ta või habemest sikutada, on ühtviisi

VEEBRUAR 2017

PERSOON

Viis müüti sinu koolilapse stressist Lapse rõõmu kooliskäimisest võivad varjutada mured ja erinevad hirmud, mis võivad kujuneda stressiks. Laste koolistressi kohta on mitmeid müüte, millega tasuks vanematel kursis olla. Triin-Ketlin Siska, Audentese Erakooli psühholoog

Müüt nr 1: lastel ei ole stressi Täiskasvanud võivad teinekord olla eksiarvamusel, et lapsed ja noorukid ei koge stressi. Lapse stress võib tuleneda eri allikatest, sealhulgas kohanemisest kooliga, õpiedukusest koolis, sõprussuhete loomisest ja säilitamisest või püüdlusest vastata vanemate, õpetajate ja treenerite ootustele. Mõningane stress on kasulik, kuna see aitab mobiliseerida jõuvarud teadmistekontrolli või spordivõistluse ajaks. Liiga palju stressi tekitab aga raskusi. Stressi allikaks olevaid probleeme aitab kindlaks teha ja lahendada see, kui pöörata tähe-

lepanu emotsionaalsetele ja käitumuslikele vihjetele ning pakkuda lapsele tuge ja suuniseid.

Müüt nr 2: lapse suu ei valeta ehk laps kindlasti ütleb, kui midagi pahasti on Igas vanuses noorukitel, eriti aga noorematel lastel, on tihti raske oma stressikogemust ära tunda ja sõnastada. Lapsed väljendavad stressi mure, hirmu ja vastumeelsuse kaudu, samuti enda kohta negatiivseid asju öeldes (näiteks „Ma ei meeldi kellelegi”, „Ma olen rumal” või „Mitte miski ei ole enam tore”).

Iseloomulikud muutused on ärritunud olek ja tujukus, tavapäraselt naudingut pakkuvast tegevusest eemaletõmbumine ja sagedasem kooli üle kaebamine, väga paljude eri murede väljendamine ja nutmine, vanema või õpetaja külge klammerdumine, muutused unerütmis või õudusunenäod, liiga suur või ka liiga vähene söögiisu.

Müüt nr 3: kui laps kaebab millegi üle, siis ta lihtsalt ei taha koolis käia Stress võib ilmneda ka füüsiliste sümptomite kujul, nagu kõhu- ja peavalud, voodimärgamine või väsimus. VEEBRUAR 2017

Kõik mis kiirgab pole kuld…

Jälle tunnen seda kõike…

Tähelepanuta jäänud stressist võib kujuneda depressioon. Need on haiglaseintele kirjutatud laused, mis keerlevad depressioonis laste peas. Märka oma lapse kurbust enne, kui on hilja!

Kui laps käib väga sagedasti kooli meditsiiniõe juures ning arstid ei leia sümptomitest haigusi, võib tegemist olla stressireaktsiooniga. Tuleks pöörata tähelepanu, kas sümptomid on ehk seotud mõne kindla olukorraga (näiteks kontrolltöö).

Müüt nr 4: teismelise halb käitumine on tavapärane ealine iseärasus Sagedasem sõprade seltsis viibimine on nooruki puhul tavaline täiskasvanuks saamise osa. Ent kui noor väldib oma vanemaid oluliselt suuremal määral, hülgab kauaaegsed sõbrad uute nimel

ning näitab pereliikmete suhtes üles väga suurt vaenulikkust, siis võib see viidata laialdasele stressile. Halb käitumine iseenesest ei viita stressile, ent negatiivsed muutused käitumises näitavad tavaliselt üsna selgelt, et midagi on valesti.

Elu on valus…

Graafika: Sanel MIttal

Müüt nr 5: trenn väsitab, järelikult see tuleks ära jätta Füsioloogilise, sotsiaalse ja vaimse poole pealt on treeningud pigem õpilast toetav tegevus: hobi olemasolu, suhtluse hoidmine sõprade ja teiste eakaaslastega ning füüsiline koormus mõjuvad lapse arengule hästi.

UUS

200 L või 2 kuud

Tehke koostööd! Lastel, noorukitel ega vanematel ei tuleks stressiga üksi silmitsi seista. Tihti aitab parima lähenemise ja lahenduse leida see, kui vanem teavitab õpetajat ja koolipsühholoogi oma tähelepanekutest ning teeb nendega koostööd.

PUHAS JOOGIVESI

rikastatud magneesiumiga UNIVERSAALNE VEEFILTER AQUAPHOR B25 MG (MAGNEESIUMIGA) Magneesium. Magneesiumi õige tasakaal kehas aitab leevendada ja

RESSU S

FILT

ONYX KANN 4,2 L

Oleks kasulik kool ja treeningud logistilises mõttes teineteisele lähemale tuua. Näiteks Audentese Erakoolis on sellele mõeldud: nii tava- kui ka spordiklasside lapsed saavad mõne sammu kaugusel olevates klassiruumides ja spordisaalides oma tarkust ning tervist tasakaalus hoida.

ennetada mitmeid tervisemuresid. Magneesium aitab kaasa elektrolüütide tasakaalule kehas, andes seeläbi energiat, leevendades stressi, lõõgastades lihaseid ja mõjudes rahustavalt. Samuti aitab magneesium langetada kõrget vererõhku ning vältida infarkti teket.

Eemaldab veest kloori, fenoolid, pestitsiidid, raua ning parandab vee kvaliteeti, sisaldab ka ioonvahetuskiudu AQUALEN™, eemaldab raskemetallid säilitades vees kasulikud mineraalid. Veefilter sobib nii Aquaphori kui ka nt. Brita™ Maxtra, enamusele Euroopa tootjate filterkannudele.

www.aquaphor.com facebook.com/AquaphorEesti

SUHTED Foto: Shutterstock

Vastsündinud on imeliste võimetega Me teame, et vastsündinud beebi oskab sukelduda, et tema haare on nii tugev, et ta suudaks ka rippuda, et vastsündinu on suuteline sünnijärgselt tegema mõned sammud ja et kõik need oskused kaovad peagi. Aga vastsündinutel on veel palju oskusi, mis lausa uskumatud tunduvad.

astsündinud oskavad sünnipäraselt naeratada. Nad ei kopeeri ega matki teiste naeratusi, naeratavad ka pimedad beebid. Vastsündinud nutavad kolme esimese elunädala jooksul pisarateta. Mõnikord ei ole nende nutus pisaraid enne kui nelja-viiekuuselt. Pisarad sisaldavad stressihormooni ja nutmine aitab beebil lõõgastuda. Loomad näiteks stressimaandamiseks ei nuta. Vastsündinud beebil on elementaarsed teadmised füüsikast ja matemaatikast. Nad teevad vahet, kas objekte on üks, kaks, kolm või rohkem. Nad suudavad ka liita ja lahutada. Nad ei pruugi mõista numbreid nii nagu meie, kuid katsetes suudavad nad ennustada, mitu õuna on näiteks siis, kui üks ära võtta ja on imestunud, kui testijate pakutav vastus on vale. Beebi on temperatuurimuutustele väga tundlik, aga kuna ei suuda endale ei tekki peale võtta ega ka riideid vähemaks kiskuda, siis leiavad beebid oma viisi, kuidas temperatuurimuutusega kohaneda. Kui on jahe, siis nad siputavad rohkem ja kui on palav, siis lebavad paigal justkui päevitajad. Nende 26

VEEBRUAR 2017

märkide järgi saab aru, kas beebil on liiga palav või liiga külm. Beebi esimesel eluaastal tema aju suurus kahekordistub, saavutades poole oma lõplikust suurusest. Tuleb välja, et kui beebi kasvaks kogu elu samasuguse tempoga nagu esimesel eluaastal, siis oleks ta täiskasvanuna sama suur kui Kalevipoeg.

Äsjasündinud beebi oskused on imelised Kui beebi kohe pärast sündimist ema kõhule tõsta, siis suudab ta roomata ema rinnani ja hakkab tegema imemisliigutusi, andes sellega emale märku, et teda on vaja toita. Kohe pärast sündi kulub beebil viis kuni kümme minutit, et mõni uus oskus omandada. Kuid juba kolme kuu vanuselt kulutab beebi üksnes 30 sekundit kuni kaks minutit uue oskuse saamiseks. Beebil on juba sündides väga hästi arenenud kuulmine. Juba kümme minutit pärast sündimist suudab beebi kindlaks teha, kust suunast heli tuleb. Beebi tunnetab ema meeleolusid ka üsas olles. Katses mängiti beebiootel emadele kõrvaklappide kaudu muusikat ja kuigi beebid kõhus olles kõrvaklappidest tulevat muusikat ei kuule, muutusid nad sel ajal aktiivsemaks ja eriti sellisel puhul, kui emale muusika meeldis. Vastsündinud beebid on täiskasvanutest palju lõhnatundlikumad. Seda võimet kasutavad nad esimestel nädalatel oma vanemate tundmaõppimiseks. Seda teades ära kasuta parfüüme ja kodukeemiat.

Beebi loob emaga sideme Vanemad kasutavad instinktiivselt beebiga rääkides teistsugust hääletooni ja kõnerütmi. Sellise kõne korral hakkab beebi vanemat intensiivselt jälgima.

See julgustab omakorda vanemat beebiga rohkem suhtlema ja nii kasvab vastastikune mõistmine. Uuringute kohaselt tunnevad beebid oma ema hääle juba kahepäevaselt ära ka siis, kui neile ette mängida ainult üks silp ema öeldud lausest. Beebinutt on spetsiaalselt just niisugune, mis sunnib ema muu tegevuse katkestama ja reageerima. On uuritud, et ema suudab oma beebi nutu eksimatult teiste beebide nutu hulgast ära tunda juba kolm päeva pärast sünnitust.

Nende asjadega peaksid vanemad arvestama Puudutused on vastsündinud beebidele ülitähtsad. Vastsündinud on alati teadlikud sellest, millal neid puudutatakse. Isegi enneaegsed beebid, kes on kõigest 25-nädalased, reageerivad puudutustele. Beebi arenguks on ema puudutused üliolulised. Kõige tundlikum puudutuste suhtes on beebi suu ja seepärast panevad beebid ka endale kõike suhu. Vastsündinu jälgib hoolega, milline on sinu hääletoon ja ta reageerib selle muutustele. Ta satub segadusse, kui räägid temaga küll lahke näo, kuid ärritunud häälega, sest sellisel juhul on sinu signaalid talle vastuolulised. Esimese kolme elukuu jooksul näeb beebi kõige paremini neid objekte, mis on temast umbes 22 cm kaugusel. See on parim vahemaa jälgimaks ema nägu ajal, mil ta beebit toidab. Sellel kaugusel on beebi silmad ka tema kätest ja jalgadest, mida nad huviga uurivad. Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele teisele helile. See valmistab teda ette kõne mõistmiseks. Kui laps hakkab ise häälitsema, püüab ta samuti jäljendada inimheli selle asemel, et näiteks telefonihelinat järele teha.

NIPINURK

Nipinurk: teeme elu lihtsamaks! Igapäevaelus on hulganisti väikeseid asju, mis võtavad liiga palju aega, lausa ärritavad või tekitavad lihtsalt mõttetut segadust. Aga on ka palju lihtsamaid viise, kuidas tavalisi asju teha. Vaata!

 PO PUL A A RSED L ASTER AAMATUD N ÜÜD TAAS M Ü Ü GIL RAHVA RAAMAT U J A AP O LLO P O O DIDE S 

Kairi Look

Lennujaama lutikad ei anna alla Lutikas Ludvig elab perega lennujaamas laiska ja lõbusat elu, kui ühel päeval saabub majja puhtusekontroll ja lennujaama ähvardab sulgemine. Allaandmine pole muidugi lutikate stiil – aeg on olla kaval ja tegutseda! Koos teiste lennujaamas elavate sitikatega algavad seiklused, et ühine kodu päästa. See on lugu julgusest ja üheskoos tegutsemise jõust, kus saab ka nalja, pauku ja moosipalle! Lõbusad pildid joonistas raamatule multikakunstnik Kaspar Jancis.

Reeli Reinaus

Detektiiv Triibik loomaaias Triibiku ema-isa on loomauurijad ja vanaisa loomaaiadirektor. Pole siis ime, et loomad meeldivad Triibikule üle kõige. Ta kasvatab kodus koera, kassi, hiiri, rotte, deegusid, merisigu, küülikut, nastikut ja kalu ning veedab iga vaba hetke loomaaias. Isegi oma nime on ta tiigrikutsikalt saanud. Kui loomaaias hakkavad aset leidma kriminaalsed sündmused, millele täiskasvanud ei oska kuidagi lahendust leida, on just Triibik see, kes oma sõprade abiga juhtumitesse selgust toob. Toredad pildid on joonistanud Ott Vallik.

Kuiv näonahk

% uurea, ,% naatriumkloriid, rikastatud skvalaaniga Õli/vees NÄIDUSTUSED: Kuivale ja väga kuivale nahale, nahakihelus. KASUTAMINE: Näole - korda päevas  ml tuub

Väga kuiv nahk

Ketendav nahk

% uurea, % naatriumkloriid Lõhnaaineteta Vesi/õlis

% uurea, % naatriumkloriid, % AHA-happed Õli/vees

NÄIDUSTUSED: Eriti kuiv ja õhuke nahk, vananev nahk.

NÄIDUSTUSED: Ketendama kalduv nahk, psoriaatiline nahk.

KASUTAMINE: - korda päevas

 ml pumppudel  ml pumppudel

 ml pumppudel  ml pumppudel

Atolys, Psorilys ja Xerolys+ emulsioonid on alates 01.01.2016 Haigekassa toetusega meditsiiniseadmete loetelus.

Atoopilise kalduvusega nahk

% uurea, % naatriumkloriid, Zn, Cu, Ramnoos Lõhnaaineteta Vesi/õlis

Eucinol - õrn puhastusaine Lipiidikihti taastavad ühendid Füsioloogilise pH-ga Lõhnaaineteta

NÄIDUSTUSED: Õrn nahk, atoopiale kalduv nahk.

NÄIDUSTUSED: Igapäevane hügieen, tundlikule, kuivale ja atoopilisele nahale.

KASUTAMINE: - korda päevas  ml pumppudel  ml pumppudel

KASUTAMINE: Seebi asemel  ml pumppudel

Õrn nahk

Saialille ekstrakt Niisutavad koostisosad Nõrgalt aluseline pH Kergelt lõhnastatud NÄIDUSTUSED: Igapäevane hügieen intiimpiirkonnale KASUTAMINE: Vastavalt vajadusele  ml pumppudel

Leia sobiv apteekidest üle Eesti või www.rosena.ee dermakosmeetika e-poest. VEEBRUARIS SOODUSHINNAD!

Tehasepoolne Tehasepoolneaparaadi aparaadigarantii garantii

BEAM BEAMAlliance Alliance Beam Alliance 625SB Beam Alliance 625SB Masin onon projekteeritud keskmiste ja ja Masin projekteeritud keskmiste 2 2 ) koristamiseks suuremate kodude (250-400m ) koristamiseks suuremate kodude (250-400m ja kus masina paigalduskoht onon piiratud. ja kus masina paigalduskoht piiratud. Masin onon väike ja hoiab kokku ruumi. Masinal Masin väike ja hoiab kokku ruumi. Masinal onon tõhus Smart Screen – näidik, mismis annab tõhus Smart Screen – näidik, annab süsteemi korrashoiu valvamise otse vooliku süsteemi korrashoiu valvamise otse vooliku käepidemele. käepidemele.

10 10AASTAT! AASTAT!

625SB 625SB Käepidemel olevast lülitist Käepidemel olevast lülitist võid käivitada jaja välja lülitada võid käivitada välja lülitada süsteemi, -/+-/+ nuppudest saad süsteemi, nuppudest saad reguleerida imemisvõimsust. reguleerida imemisvõimsust. Käepidemelt näed kaka kui palju Käepidemelt näed kui palju sul hetkel onon imemisvõisust. sul hetkel imemisvõisust.

Multifunktsionaalne otsik Multifunktsionaalne otsik Vajaminev otsik alati käepärast. Otsikul onon Vajaminev otsik alati käepärast. Otsikul 3 erinevat funktsiooni – teravotsik, ümar 3 erinevat funktsiooni – teravotsik, ümar tolmuotsiku võivõi tekstiili otsik – alati käepärast tolmuotsiku tekstiili otsik – alati käepärast kinnitatuna teleskoopvarrele. kinnitatuna teleskoopvarrele.

Nutikas LCD-näidik Nutikas LCD-näidik Kahesuunaline infoinfo jagamine käepidemel oleva Kahesuunaline jagamine käepidemel oleva näidiku ja masinal oleva LCD-näidiku vahel näidiku ja masinal oleva LCD-näidiku vahel tagab tõhusa masina töö.töö. LCD-näit annab infot tagab tõhusa masina LCD-näit annab infot imemisvõimsuse, mootori pöörete, prügimahuti imemisvõimsuse, mootori pöörete, prügimahuti täituvuse, kellkell ja ühendatud-ikoon vooliku täituvuse, ja ühendatud-ikoon vooliku ühendamise koht;. LCD-näit ja LED-valgus ühendamise koht;. LCD-näit ja LED-valgus masina ümber. Stand by by – olekus täidab kõiki masina ümber. Stand – olekus täidab kõiki euroopa standardeid energia kulutuse kohta. euroopa standardeid energia kulutuse kohta.

Integreeritud tõmbepesa Integreeritud tõmbepesa Integreeritud tõmbepesa avaneb lihtsalt, vaid Integreeritud tõmbepesa avaneb lihtsalt, vaid väikese näpu vajutusega avaneb pesa. Võid väikese näpu vajutusega avaneb pesa. Võid kasutada tõmbepesas nii nii on/off süsteemiga kasutada tõmbepesas on/off süsteemiga võivõi siissiis sujuva võimusega voolikut, sest sujuva võimusega voolikut, sest tõmbepesas onon nõrkvooluühendus. tõmbepesas nõrkvooluühendus.

Kiirlukustusega prügimahuti Kiirlukustusega prügimahuti Vajuta mõlemalt poolt masinat olevat Vajuta mõlemalt poolt masinat olevat lukustusrõngast, tõmba mahuti allapoole selle lukustusrõngast, tõmba mahuti allapoole selle tühjendamiseks. Mahuti saada tagasi panna tühjendamiseks. Mahuti saada tagasi panna kasvõi ühe käegatõstad mahuti põhjast kinni kasvõi ühe käegatõstad mahuti põhjast kinni hoides ta masina külge ja juba ta lukustub. hoides ta masina külge ja juba ta lukustub.

pikendab masina kasutusaega ja säilitab hea pikendab masina kasutusaega ja säilitab hea imemisvõimsuse kauaks. imemisvõimsuse kauaks.

Maaletooja: Eltarko OÜ, Laki 14a Tallinn 10621 Maaletooja: Eltarko OÜ, Laki 14a Tallinn 10621 www.beameesti.ee | lyastra@eltarko.ee www.beameesti.ee | lyastra@eltarko.ee