Reklaamlehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Terje Kõrm, terje.korm@lehed.ee, tel 680 4514
Kevad 2014
Aiapraht kompostiks, jäätmejaama või lõkkesse Foto: Arno Mikkor
Kui aias on piisavalt palju ruumi, siis on kõige otstarbekam aiajäätmeid kompostida, valmivat kompostimulda saab hiljem edukalt kasutada peenramaal väetisena. Kristiina Viiron
4. aprillist kuulutati päästeameti käskkirjaga välja tuleohtlik aeg, mil kehtivad tuletegemisele tavalisest rangemad nõudmised. Selline lõke on kurjast.
Tallinna kodulehekülje andmetel võib pealinnas aia- ja pargijäätmeid ehk muru, lehti, oksi kompostida lahtiselt aunades, mis peab paiknema naaberkinnistust vähemalt kolme meetri ja ehitisest nelja meetri kaugusel. Kokkuleppel naabriga võib kompostihunniku teha ka majale või kinnistule lähemale. Kel kompostimiseks soovi või võimalusi pole, saab aiajäätmeid ära anda jäätmejaamadesse. Sealjuures võtavad paljud jäätmejaamad neid vastu ka tasuta. Näiteks pealinna jäätmejaamad võtavad päevas ühelt toojalt tasuta vastu kuni neli 100-liitrilist kotitäit aia- ja pargijäätmeid. Koguse eest, mis
ületab 400 liitrit, tuleb tasuda 10 eurot ühe kuupmeetri jäätmete eest. Samas küsivad näiteks Tartu jäätmejaamad aiajäätmete äraandmise eest sõna otseses mõttes peenraha – u 8 senti sajaliitrise koti eest ehk 2,4 eurot tonnist. Türi jäätmejaam võtab aga aiajäätmeid vastu tasuta, sõltumata nende kogusest. Tallinnas Nõmmel on praegu käimas ka nn punaste lehekottide kampaania, mille käigus viib linnaosavalitsus elanike kokkukogutud puulehed ja -okkad tasuta ära. Iga kinnistu kohta jagatakse kuni 17. aprillini Nõmme linnaosa teenindussaalides välja kümme lehekotti, kusjuures oma kotte ei tohi naabrile või tuttavale edasi anda. Kottide äravedu algab 21.
Säästvast lambist saab ohtlik jääde
K
uigi kõik säästulambid on energiasäästlikud, on need keskkonda saastavad, kuna sisaldavad elavhõbedat. Keskkonnale ja inimesele on ohtlikud ka päevavalguslambid, sealhulgas erikujulised ja kompaktsed päevavalgus- ning muud lahenduslambid. Eelmisel aastal kogusid jaekaupmehed, ohtlike jäätmete kogumispunktid ning jäätmejaamad ja tootjavastutusorganisatsioon Eestis Ekogaisma Eesti OÜ ümbertöötlemiseks kokku 656 513 lampi. Jutt on keskkonnale ohtlikest lampidest, halogeen- ja hõõgniitlampe nende hulka ei loeta. Kaalu järgi kogunes eelmisel aastal ümbertöödeldud lampe ligi 98,5 tonni, millest klaas moodustas 82,3 tonni, metall 2,6, räbu ja elektroonikaosad 12 tonni ja ohtlikke aineid luminofoori ning elavhõbedat 1,6 tonni. Ümbertöötamisel eraldatud klaas, metall ja elavhõbe võetakse taaskasutusse. Mullu Eestis kokkukogutud lampidest saab valmistada üle 500 000 uue lambi.
Jäätmeseaduse järgi peab tootja (toote valmistaja või turustaja) tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ning nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Tarbijal on õigus kasutatud lampe tasuta tagasi anda, sest kulud kannab tootja. See tähendab, et ostes poest säästulambi, peab pood ka hiljem selle kasutuskõlbmatuks muutudes tagasi võtma. Lampide üleandmiseks kaupluses peab tarbija pöörduma klienditeenindaja poole, kes võtab lambid vastu ja paigutab need papist kogumiskasti. Ohtlikud lambid on tähistatud läbikriipsutatud jäätmekonteineriga, mis tähendab, et seda ei tohi visata olmeprügi hulka. Tähistus peab olema kindlasti pakendil, see võib olla ka lambi peal. Kasutatud keskkonnaohtlikud lambid tuleb koguda olmejäätmetest eraldi. Eestis on üle 100 ohtlike jäätmete kogumispunkti, kuhu saab kasutatud
lampe tasuta ära anda. Info kogumispunktide kohta asub Ekogaisma Eesti OÜ kodulehel www.ekogaisma.ee. Kogumiskohtades võetakse vastu madalrõhu-luminofoor-, kõrgrõhulahendus- ja madalrõhu-naatriumlampide jäätmed. Vastu võetakse ka LED-lampe, mis ei sisalda elavhõbedat, kuid sisaldavad keerulist elektroonikat. Ekogaisma Eesti OÜ on tootjavastutusorganisatsioon, mis alates 2005. aastast on korraldanud Eestis WEEE direktiivi alla kuuluvate lambijäätmete kokkukogumist ja ümbertöötlusse suunamist. Organisatsiooni omanikud on rahvusvahelised elektroonika- ja energeetikafirmad Philips, Osram, General Electric ja BLV. Ekogaisma Eesti OÜ, Narva mnt 7, 10117 Tallinn Telefon: +372 66 26 844 Faks: +372 66 26 814 E-post: info@ekogaisma.ee www.ekogaisma.ee
aprillil ja kestab 18. maini, selleks ajaks palub linnaosavalitsus lehekotid ka aia taha valmis tõsta. Põhimõtteliselt võib aiajäätmeid ka põletada, kui omavalitsus ei ole oma heakorra eeskirjades seda ära keelanud. Näiteks Tallinna heakorraeeskirjade paragrahv 13 punkt 10 keelabki aia- ja haljastusjäätmete põletamise, lubades siiski põletada oksi. Türi ja Tartu linna heakorraeeskirjades aga näiteks aiajäätmete põletamise osas keelavat märget ei leidu. Aiajäätmeid põletades tuleb silmas pidada tuleohutusnõudeid, mille kohta saab detailselt lugeda siseministri määrusest „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded”. Kes praegu peab plaani aiajäätmeid põletama hakata, arvestagu, et möödunud reedel, s.o 4. aprillil kuulutati päästeameti käskkirjaga välja tuleohtlik aeg, mil kehtivad tuletegemisele tavalisest rangemad nõudmised. Päästeameti tuleohutusjärelevalve ekspert Kristel Mahon selgi-
tab, et muul viisil tuleohutuse tagamise all on mõeldud seda, et kasutada saab ka alternatiivset meetodit ohutuse tõendamiseks, sh arvestades reaalset olukorda. Näiteks ohutuse tõendamisel muul viisil tuleks arvestada lõkke suurust, ilmastikutingimusi, tuule kiirust ja tule tegemisel sädemete langemist, metsa asukoha ja selle tihedusega, lõkkekoha ümber asetseva pinnasega, lõkkekohas olevate tulekustutusvahenditega jne. Seega võib näiteks suvel vihmase ilmaga või suurema õhuniiskusega ilma korral, kus reaalne tuleoht looduses on madal, lõket teha metsale lähemal kui 10 või 20 meetrit. Tule leviku takistamiseks puhastatakse lõkkekoha vahetu ümbrus vähemalt poole meetri ulatuses kuivanud taimestikust, oksadest ning muust süttivast materjalist. Tule tegemisel tuleb jälgida ka tuule suunda, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule, turbapinnasele või muule põlevmaterjalile.
MIS EI SÄRA, TOO ÄRA! Ettevaatust, -tähistusega lambid sisaldavad ohtlikke aineid ja need tuleb koguda olmejäätmetest eraldi! KASUTATUD LAMPE SAAB (1:1) TASUTA ÄRA ANDA LAMPE MÜÜVATES KAUPLUSTES JA KOGUMISKOHTADES.
KAS U TAT U D L AMBID
Osale taastootmise ahelas! EKOGAISMA EESTI OÜ / 6626 844 / info@ekogaisma.ee / www.ekogaisma.ee Halogeen- ja hõõgniitlampe vastu ei võeta!
Otsi tootelt lahuskogumise märgist
Luminofoortorud
Erikujulised päevavalguslambid
Kompaktsed päevavalguslambid
Säästulambid
Madalrõhulahenduslambid
Kõrgrõhulahenduslambid
LED lambid
Puhas Keskkond
Ehitusjäätmed kõlbavad taaskasutada Ehitus- või lammutusjäätmetest välja sorteeritud materjalist on võimalik võtta taaskasutusse kuni 30–80 protsenti. Signe Kalberg „Põhilised taaskasutusse minevad materjalid on betoonkillustik, graniitkillustik, asfaltbetoonkillustik ja sõelutud haljastusmuld ning teistele käitlusettevõtetele edasiseks käitlemiseks üleantavad vanametall ja puidujäätmed,” ütleb Tarmo Kari, 14 aastat ehitusjäätmete käitlemisega tegeleva ettevõte ATI Grupp OÜ tegevjuht. Neid firmasid, mis võtaksid ümbertöötlemiseks vastu ehitus- ja lammutusjäätmeid, pole Eestis palju. „Rekultiveerime Tallinnas Väo paekarjääri ja meie eesmärk on tuua ehitusjäätmeid sorteerimise, purustamise ja sõelumise teel võimalikult suures koguses taaskasutusse,” lisab ta.
Väo ehitusjäätmete käitluspaigas toimub ümbertöödeldud materjalide müük: betoon-, graniit- ja asfaltbetoonkillustik ning sõelutud haljastusmuld taaskasutuseks. Kari sõnul tuuakse ehitustegevuse ja lammutusega seotud jäätmetest nende ehitusjäätmete käitluspaika Väo paekarjääri rekultiveerimiseks kõige rohkem pinnast ja kive ning mineraalseid ehitussegajäätmeid (nt kivid, krohvid, betoonitükid, kipsjäätmed jne). „Ammendunud karjääriala rekultiveerimiseks tuuakse aastas
ca 180 000 tonni ehitusjäätmeid,” märgib Kari. Ehitusjäätmetest välja sorteeritud taaskasutusse mineva materjali maht on ligikaudu kuni 30%. Ehitusjäätmete vastuvõtt pole tasuta. Nii näiteks on pinnase ja kivide ladustamishind tonni kohta ilma käibemaksuta 4 eurot, suured betoonjäätmed 7,30 eurot, kännud 22,40 eurot, mineraalsed ehitussegajäätmed 10,30 eurot. Ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutatava materjali väljasõelumine pole kerge, nõuab lisaks võimsale tehnikale ka aega. Kari tunnistab, et see tegevus on suhteliselt keeruline, kuna tegemist on töömahuka protsessiga, kui jäätmete tekkekohas eelsorteerimist ei tehta. Teede-ehitusfirmad ja eraisikud kasutavad ATI poolt käideldud materjalidest betoonkillustikku kergliiklusteede ja platside
ning välistrasside aluse rajamisel. Sõelutud haljastusmulda kasutatakse peamiselt linna ja maanteeäärsete haljasalade rajamisel. Ehitusjäätmetest väljasorteeritud puidujäätmetest tehakse näiteks hakkpuitu. Lõviosa jäätmetest taaskasutusse Järvamaal tegeleb kuus aastat ehitus- ja lammutusjäätmete utiliseerimisega Jäätmeproff OÜ. Kõige rohkem jõuab firmasse sorteerimisse süvenduspinnast, aastas 30 000 tonni. Mahult teisele kohale jäävad 8000 tonniga kivija betoonijäätmeid ning 300 tonniga ehitus- ja lammutuse segajäätmed. „Kõige keerulisem on sorteerida ehitus-segajäätmetest välja taaskasutatavat materjali – seda tuleb teha käsitsi. Aga kivi-
puidu ja pinnase puhul on see töö lihtsam, kuna neid jäätmeid saab sorteerida masinatega,” ütleb Jäätmeproff OÜ omanik ja juht Silvar Algpeus. Ta lisab, et ettevõtte peamised kliendid on Järvamaal paiknevad ettevõtted ja eraisikud, kelle tegevuse tulemusena tekib ehitus- ja lammutusjäätmeid. „Suudame ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutusse minevat materjali välja sõeluda ligi 80 protsenti,” ütleb Algpeus. Kivijäätmeid kasutatakse täitematerjalina. Puit läheb hakkena katlamajadele, kile plastitööstustele, pinnas sõelutakse ning saadud muld läheb haljastuseks, papp ja kartong läheb paberivabrikutele. Suuremad jäätmekogused tekivad hoonete lammutamisel ja rekonstrueerimisel, vähem uute hoonete ehitusel. Suhteliselt suur kogus ehitus- ja lammutusprahti kujun eb elamu fo n di ja muude hoonete rekonstrueerimise tõttu. Riiklik jäätmekava aastani 2013 prognoosis remonti vajavate korterite arvu ja ruut-
meetrite hulga aastas. Kui 5 aastat tagasi võis remonti vajavate korterite arv olla üle 3000, siis mullu juba üle 10 000. Ligikaudsel hinnangul on Eestis umbes 3–4 miljonit ruutmeetrit lammutamist vajavaid hooneid ja rajatisi kasutuseta laudad ja muud põllumajandushooned, nõukogude sõjaväehoonete varemed jm. Toetudes teiste maade kogemustele ja uuringutele, tekib rekonstrueerimisel-renoveerimisel ühe ruutmeetri pinna kohta keskmiselt 60 kilo jäätmeid; lammutamisel võib see kogus keskmiselt olla 900 kg ühe ruutmeetri kohta. Jär vamaal tegutseb 10 jäätmejaama, kuid vaid Paides saab ära anda tasuta eelsorteeritud ehitusjäätmeid nagu puidujäätmed, betooni-, tellise, keraamikatoodete jäätmeid. 1. aprillist on aga eterniitjäätmete vastuvõtt jäätmejaamas tasuline. Nii tuleb eterniidijäätmete äraandmise eest tasuda koos käibemaksuga tonni eest 99,35 eurot ja segaehitus-lammutusjäätmete eest 99,35 eurot.
Ehitusjäätmete töötlemine vajab võimast tehnikat, tööjõukulu ning ka teadmisi. Foto: Rene Lemmik
GLOBAL INNER LINK OÜ on ettevõte mis tegeleb Rasketehnika rendi ja lammutusteenuse osutamisega. Global Inner Link OÜ on hetkel ainus ettevõte Balti riikides, mille masinaparki kuulub üheksa ja poole tonnine (9,5 t) hüdrohaamer löögijõuga 26 000 džauli (Hammer HP8000), pulbristaja purustusjõuga ligemale 600 tonni (VTN FP70) ja lisaks baltikumi suurim Volvo ekskavaator (EC700BLC). Võimsad tööriistad pakuvad optimaalseimat lahendust madalate kuludega tööks, sest võimas masin teostab töö kordades kiiremini. Huvi korral antud teenuste vastu on Global Inner Link OÜ meeskond valmis tegema põhjalikuma presentatsiooni meie ettevõtte võimekusest, masinapargist ning tehtud töödest.
Global Inner Link OÜ http://globalinnerlink.com/
Tel: +372 5204466 e-post: info@globalinnerlink.com
Puhas Keskkond
Rehviliit ja Rehviringlus hindavad loodussõbralikke lahendusi vuse ehk rehvide müügiga. Selle eest küsib Rehviliit ka teenustasu, mis on üks odavamaid võrreldes teiste Euroopa riikidega. Rehvidest saab küll valmistada erinevaid tooteid ning pidevalt täiendatakse taaskasutuse võimalusi, kuid siiamaani on vana ümbertöötlemata rehv siiski negatiivse väärtusega, mille käitlemisele peab veel peale maksma.
Uue elu saavad vanarehvid näiteks lastemänguväljakutel kummimattidena ning liiklusmärkide aluste ja murukärgedena. MTÜ Eesti Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus hindavad loodussõbralikke lahendusi ja pakuvad võimalust tuua oma vanarehvid tasuta taaskasutuspunktidesse, et anda neile seeläbi uus elu. Kaks organisatsiooni koguvad kahe peale aastas kokku ca 10 000 tonni vanu rehve. Partneritega suudame enam Eesti Rehviliit tegeleb kahe valdkonnaga – vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise organiseerimisega ning rehvidega seonduva liiklusturvalisuse küsimustele tähelepanu pööramisega. „MTÜ Eesti Rehviliit alustas aktiivselt 2006. aastal vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamisega ning tänaseks päevaks kogume rehve üleriigiliselt 95 kogumispunktis. Meil on erinevaid partnereid, kes rehvide ümbertöötlemisega tegelevad ja püüavad seda materjali väärtustada,” ütles Kuurme, kelle sõnul osatakse loodussõbralikke lahendusi hinnata ning seda enam rõõmustab teda jõudsalt laienenud rehviliidu tegevus. Loomulikult ei saaks ärksaid lahendusi ellu viia ilma abilisteta. Huvitavamatest koostööpartneritest on Kuurme ütlust mööda tegusaim kindlasti OÜ Hansa Biodiisel, kes toodab õli. Rubronic OÜ valmistab erine-
vas fraktsioonis rehvipuru. Kummimatid OÜ ja Prismaarendus OÜ toodavad veoautorehvide lintidest lõhkamise matte. Samuti on headeks partneriteks olnud Leedu firma UAB Metaloidas ja Eesti firma Nelitäht OÜ, kes tegelevad vanarehvidest kummimattide valmistamisega. „Kindla vormiga kummimatte saab väga edukalt kasutada laste mänguväljakute ehitamiseks, mis aitab kaasa laste turvalisuse tõstmisele,” tõi Kaur Kuurme näite sellest, kuidas vanarehvidele uut elu andes on võimalik meid ümbritsevat turvalisemaks muuta. Seepärast soovitab ta ka neil, kes siiani seda võimalust kasutanud ei ole, tulevikus vanarehvid taaskasutuspunkti viia, mitte prügikasti visata või veel hullem – metsa alla või koduaeda vedelema jätta. „Nelitäht OÜ toodab kummipurust liiklusmärkide aluseid ning ka murukärge, mis on kokku segatud plastist ja rehvipurust. Murukärg sobib väga edukalt asendama kivist tehtud murukivi, sest see on elastsem ning seeläbi ka vastupidavam murdumistele ning ilmastikule,” lisas Kuurme. Seaduskuulekus ja vastutustunne Jämedat rehvipuru saab kasutada ehitusmaterjalina prügilate ehitus-
tel ja katmisel, samuti toodetakse jämedast purust pürolüüsi tehnoloogiat kasutades õli, millest eraldub veel tahm, gaas ja metall. Eelnevalt räägitud kummimattide toodanguga saab kõige lähemalt tutvuda kodulehe www.rubber.ee kaudu. Miks peaksid inimesed ning ettevõtted aga vanarehve taaskasutuspunkti tooma? Kasutatud rehvide kogumise süsteem on üles ehitatud tootjavastutuse põhimõttel,
mis tuleneb EL-i seadusandlusest ning mida reguleerib Eestis jäätmeseadus. „See tähendab, et uute või kasutatud rehvide maaletoojal on kohustus organiseerida vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise süsteem. Lisaks peab rehvide maaletooja olema registreeritud riikliku s p ro b l e e mto o te re g i st r i s (PROTO) – vastasel juhul ei tohi ta üldse rehvide maaletoomisega ja müümisega tegeleda. Selle juures
ei oma vahet, kas rehve tuuakse ELi-siseselt või väljastpoolt EL-i,” selgitas Kuurme. Rehviliit, mis on loodud Eestis tegutsevate suuremate rehvide maaletoojate poolt, võtab ettevõtetelt seadusega pandud kohustused enda kanda, organiseerib vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise süsteemi ning registreerib ka ettevõtte PROTO-s. Seega saab maaletooja tegeleda oma põhilise tege-
Kogumispunkte on üle Eesti Nüüdseks on kasutatud rehvide kogumispunkte üle Eesti juba 95 ning elanikul või firmal ei jää muud üle, kui leida oma asukohale kõige lähedasem kogumispunkt ja sammud sinnapoole seada, sest vanarehve saab ära anda tasuta. Kogumispunktide andmed leiab kõigi PROTO-s registreeritud tootjate kohta aadressilt proto. keskkonnainfo.ee lingilt Kogumiskohad. See nimekiri tugineb PROTO-s registreeritud ettevõtete esitatud andmetele, kes peavad jäätmekava esitama, ning sisaldab ka vana elektroonika ja romusõidukite kogumispunkte. „Oleme 2006. aastast alates kogunud vanu rehve keskmiselt 6000–8000 tonni aastas. Rehvide vastuvõtmisel piiranguid ei ole, kuid suuremate koguste puhul oleks vaja eelnevalt kogumispunkte teavitada,” kinnitas Kuurme. Vanarehvide kogumispunkti viimisel ei peaks küll ühtegi takistust olema ja vajaduse korral on võimalik tasu eest tellida transport rehvide kogumispunkti viimiseks.
Hoia loodust ning too oma vanad rehvid tasuta ära! Eestis kehtiva Jäätmeseaduse järgi ei tohi rehve visata olmeprügi hulka vaid peab muudest jäätmetest eraldi koguma ja selleks ettenähtud kogumispunktidesse tooma. Rehve võetakse tasuta vastu järgmistel aadressitel: Maakond Harjumaa Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond
Aadress
Lahtiolekuaeg
Lisainfo
Peterburi tee 90f, Tallinn Kadaka tee 1, Tallinn Pärnu mnt 139e, Tallinn Peterburi tee 58c, Tallinn Mustamäe tee 54, Tallinn Punane 6, Tallinn Tartu mnt 119, Tallinn Mustamäe tee 44,Tallinn Punane 54,Tallinn Kangru 8, Tallinn Madara 33, Tallinn Suur-Sõjamäe 31, Tallinn Betooni 12, Tallinn Rae põik 14, Lõunasadam, Paldiski Salo 1, Kehra Nooruse 9, Tabasalu Vibeliku tee 17, Loo Altmetsa tee 10/5, Maardu Ehitajate tee 4, Keila Tartu mnt. 10a, Kose Lõuna 4, Loksa Järsi küla (Aruküla) Üksnurme tee 14, Saku Sooja 2b, Saue Rohuneeme tee 1/4, Haabneeme Aiandi tee 19/1, Viimsi Aiandi tee 26, Viimsi Lõuna tee 49, Loo Aruküla, Sügise 2a Alavere Jäätmejaam, TÜ Alvar territoorium Linnamäe tee 6 Tabasalu Jäätmejaam, Kooli 3
E-R 08:30-17:30; L 10:00-15:00 E-R 08:30-17:30; L 10:00-15:00 E-R 08:30-17:30; L 10:00-15:00 E-R 08:30-19:00; L 10:00-15:00 E-R 09:00-19:00 E-R 09:00-18:00 E-R 09:00-18:00 E-R 09.00-18.00 E-R 09.00-18.00 E-R 09.00-18.00 E-R 09.00-18.00 E-R 09.00-17.00 E-R 08:00-16:30; L 08:00-15:00 E-R 08:00-18:00; L 08:00-14:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 10.00-18.00 E-R 09:00-17:00 E-R 09.00-17.00; L ja P suletud E-R 09.00-16.00; L 10.00-15.00
Oscarrehvid OÜ Oscarrehvid OÜ Oscarrehvid OÜ Tireman OÜ Tireman OÜ Tireman OÜ Tireman OÜ Pranko OÜ Pranko OÜ Abeteks Baltic OÜ Agomer Rehvid OÜ ERAA Rehvid OÜ Kuusakoski AS Kuusakoski AS A.Urva OÜ Peegelauto OÜ Carrec OÜ Krooni Grupp OÜ Tomesko OÜ Kose-Risti Autohooldus OÜ FIE V.Oksenenko Aave Transport OÜ Ogri-AHT Autoremont OÜ Oilikom OÜ Efekt Auto OÜ Agomer Rehvid OÜ Viimsi Autohooldus OÜ Kummimatid OÜ, Tel 555 30101 Aruküla aleviku kogumispunkt
E-R 08.00-17.00
Tel 6096764
N 17.00-20.00; L 10.00-15.00 E ja N 16.00-19.00 K-R 14.00-19.00; Mustamäe Jäätmejaam, Artelli 15 L -P 10.00-15.00
Keila Jäätmejaam
Harju maakond
Paljassaare Jäätmejaam, Paljassare põik 9a
Harju maakond
Pääsküla Jäätmejaam, Raba 40
Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond
Maardu Jäätmejaam, Veeru 1 Tallinn, Silikaltsiidi 7 Teemeistri 1 Aegviidu
Harju maakond
Kiili alev, Töökoja kinnistu
Harju maakond Harju maakond
Jüri alevik, Mõisa tee 5 Kose alevik, Karla küla
Harju maakond
Laagri alevik, Vae 3
Harju maakond Harju maakond Harju maakond Hiiumaa
Vasalemma alevik, Ranna tee 8 Loksa, Papli 2a Pakri 4
K-R 14.00- 19.00; L-P 10.00- 15.00 K-R 14.00- 19.00, L-P 10.00 - 15.00 E ja R 08.00-16.00 E-R 9.00-17.00 E-R 9.00-16.00 Avatud kord kuus reedeti Avatud iga kuu 2 ja 4 reede 10.00-16.00 Iga nädala reede 10.00-16.00 Iga nädala reede 10.00-16.00 Avatud iga nädala reedel 10.0016.00 E-R 8.00-17.00 E-R 10.00-17.00 L 11.00-15.00
Hiiu maakond
Ristivälja küla, Käina vald
E-R 09:00-18:00
Hiiu maakond
Kõrgessaare mnt. 45, Kärdla Eesti Keskkonnateenused AS, Väike Sadama 1
E-R 09:00-17:00
Hiiumaa Jäätmejaam, Hiiumaa Prügila OÜ T.Türnpuu OÜ
E-R 8.00-17.00
46 22 811, 5034396
Tartu mnt. 29, Jõhvi Jõhviküla 14a, Jõhvi Puuvilla 21, Narva Tallinna mnt 64a, Narva Kreenholmi 8b, Narva Tiimani 3, Narva Järveküla tee 32/3, Kohtla-Järve Täkumetsa, Kohtla vald Kiviõli tee 17a, Lüganuse Viru 1, Kiviõli Tallinna mnt 3/1 Sillamäe Tervise 21, Sillamäe Kordoni tn 12, Aseri alevik
E-R 09:00-18:00 E-R 08:00-16:30 E-R 08:00-16:30 E-R 08.30-17.30 E-R 08.30-17.30 E-R 08.30-17.30 E-R 09:00-17:00 E-R 09.00-17.00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09.00-17.00 E-R 09:00-17:00 R 10:00-16:00
Autohall TÜ Kuusakoski AS Kuusakoski AS Pranko OÜ Pranko OÜ Narva Auto OÜ Foresauto OÜ Truckparts OÜ Lüganuse Kummiservis OÜ Ercars OÜ Evail Oil A-Auto OÜ Aseri Kommunaal OÜ
Hiiu maakond Ida-Virumaa Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond
Pakendihai OÜ Raasiku Jäätmejaam Tarvo Kornel rehvitöökoda Helenart OÜ Kuivajõe Talukaup territoorium Mellson OÜ Paldiski Linnahoolduse OÜ
Puhas Keskkond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Jõgevamaa Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Järvamaa Järva maakond Järva maakond Järva maakond Järva maakond
Uikala Prügila, Jõhvi, Kukruse küla E-R 7.30- 19.30; L-P 9.00- 17.00 Sillamäe Jäätmepunktid, Tallinna K ja P 11-14 mnt 3, Tervise 21,Tallinna mnt 11b Rahu 3b, Narva E-R 08.00- 16.00 Kiviõli, Erra Jäätmejaam T ja L 10.00-17.00 Püssi, Erra Jäätmejaam T ja L 10.00-17.00 Jõhvi linn, Tammsaare 59 Iga nädala reedel 10.00-16.00 Kohtla Järve, Ehitajate 122 Iga nädala reedel 10.00-16.00 Narva- Jõesuu, Kalda 45 E-R 17.00-19.00 Kohtla Nõmme, Kaevurite pst 19 Iga nädala reedel 10.00-16.00
33 27 911 Enne toomist vaja ette helistada 55 999 282 Narva Jäätmekäitluskeskus Moto Trading OÜ Gektor Grupp OÜ Kommunaali territoorium Kommunaali territoorium
Pauastvere, Põltsamaa vald Tallinna mnt. 15, Jõgeva Kastani 27, Mustvee Torma Prügila, Torma vald, Võtikvere küla
E-R 08:30-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00
Rail Auto OÜ teenindus Kaldes OÜ Revan OÜ
E-P 8.00-20.00
7764789
Rapla maakond
Rapla maakond
Iga kuu 2. ja 4. neljapäeval Vaimastvere Jäätmejaam 10.00-15.00 Iga kuu 2. ja 4. Siimusti Jäätmejaam neljapäeval 10.00-15.00 Iga kuu 2. ja 4. neljapäeval Jõgeva aleviku Jäätmejaam 10.00-15.00 Kasepää Jäätmejaam T-L 8.00-16.00 Põltsamaa Jäätmejaam, Pauast- T-R 11.00-19.00; vere L 10.00-18.00 Jõgeva Jäätmejaam, Toominga tn 32 T-R 10.00-16.00; L 10.00-15.00 Mustvee, Kasepää Jäätmejaam T-L 8.00-16.00 Tallinna tn. 6, Paide Kase tn 5, Järva-Jaani Viljandi 13, Türi Väätsa Prügila, Roovere küla
53358042 55567665
Pärnu-Jaagupi, Rehvitöökoda, Pärnu mnt 64 Audru valla kogumispunkt, Kõima küla, Sepikoja kinnistu
Iga kuu 2. ja 4. nädala reedel 10.00-16.00
Iga nädala reedel 10.00-16.00
Pärnu maakond
Keskuse 1, Sauga
E-R 08.00-17.00
Raplamaa Rapla maakond Rapla maakond Rapla maakond Rapla maakond Rapla maakond Rapla maakond
Volvo Estonia OÜ(ainult veoauto rehvid)
Loo 14, Rapla Viljandi mnt 67, Rapla Kastani 5, Rapla Soone Uusküla, Uusküla küla Urge, Kohila vald Välja 2, Märjamaa
Pärnu maakond Pärnu maakond
Rapla maakond
Rapla maakond Rapla maakond Saaremaa Saare maakond Saare maakond Saare maakond Tartumaa Tartu maakond Tartu maakond Tartu maakond Tartu maakond Tartu maakond Tartu maakond Tartu maakond Tartu maakond Tartu maakond
Tartu maakond
Kirde 6, Elva
Tartu maakond Valgamaa Valga maakond Valga maakond Valga maakond Valga maakond Valga maakond
Ülenurme
T 14,00-17,00, R 14,00-17,00
56236697
K-R 10,00-19,00, L-P 9,00-15,00
Läänemaa Jäätmejaam
E-R 08:30-17:30; L 10:00-15:00
Oscarrehvid OÜ
E-R 08:00-18:00
Tireman OÜ
Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond
Muru tn. 2, Rakvere Haljala tee 15, Tõrremäe, Rakvere vald Raua 2, Rakvere O.Müntheri 5; Tamsalu Pargi 2b, Tapa Selja tee 11, Kunda Ebavere, Väike-Maarja vald
Kuusakoski AS Tamsalu Autoveod OÜ R-Segakauba OÜ Lajos AS Kaarma KT AS
Lääne-Viru maakond
Raua tn 2, Kadrina
Lääne-Viru maakond
Tamsalu Jäätmejaam, Raudtee 4 Rakvere kogumispunkt, Piiri küla, Vinni vald Haljala, Päästeteenistuse territoorium, Rakvere mnt 19a Tapa Jäätmejaam, Ülesõidu 8 Väike-Maarja Jäätmejaam, Tamsalu mnt 1 Rakke Jäätmejaam, Räitsvere küla Simuna Jäätmejaam, Pargi 1 Kunda Mobil AS territoorium, Jaama tn 14
E-R 08:00-16:30 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E 11.00-13.00, R 15.00-18.00; L 10.00-15.00 K-R 12.00-18.00; L 10.00-14.00 E-R 09.00-17.30
Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus
E-L 9.00-18.00
3259112, 56694496
E,T,K,R 9.00-17.00; L 9.00-14.00 K-R 13.00-19.00, L ja P 10.0015.00 K ja P 10.00-18.00 N ja R 14.00-18.00; L 10.00-14.00
3229665
Avatud E-R 10.00-16.00
E 11.00-13.00; R 15.00-18.00; L 10.00-15.00
E-R 08:30-17:00 E-R 09:00-17:00
Kaguserv OÜ Beanda OÜ
Viljandi maakond
T-R 8.00-17.00; L 9.00-12.00
Räpina Jäätmejaam
Viljandi maakond
T-R 11.00-18.00; L 09.00-14.00 Avatud E-R 08.00-15.00; L 09.00-14.00
Põlva Jäätmejaam
E-R 08:30-17:30; L 10:00-15:00 E-R 08:00-18:00; L 09:00-14:00 E-R 08:00-16:30; L 09:00-14:00 E-R 09.00-17.00 K 13:00-19:00; R 10:00-19:00; L 10:00-15:00 P 10:00-12:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00
Oscarrehvid OÜ Tireman OÜ Kuusakoski AS ERAA Rehvid OÜ
Läänemaa Lääne maakond Lääne maakond Lääne maakond Lääne maakond Lääne-Virumaa Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond Põlvamaa Põlva maakond Põlva maakond
Kadrina Jäätmejaam, Raua tn 2
Põlva maakond
Võru tn. 29, Põlva Meeksi mnt. 25, Räpina Võhandu 23a (sissepääs Rahu tänav 16 vastast) Mammaste tee 2, Põlva
Põlva maakond
Uus tn 1a
Pärnumaa Pärnu maakond Pärnu maakond Pärnu maakond Pärnu maakond
Ehitajate tee 18, Pärnu Tallinna mnt. 82, Pärnu Savi 30, Pärnu Savi 26, Pärnu
Pärnu maakond
Soo tn. 5, Pärnu-Jaagupi
Pärnu maakond Pärnu maakond Pärnu maakond Pärnu maakond
Lavassaare Tehnika 5a, Paikuse Künka 11, Kilingi-Nõmme Vihtra tee 5, Vändra Seljametsa küla, Kannuse kinnistuAsub Paikre Prügilasse viiva tee Avatud E-R 09.00-17.00 ääres. Vändra Jäätmejaam, Allikõnnu küla E-R 8.00-16.30 L 10.00-12.00. Muul ajal Tõstamaa Jäätmejaam, Raba 1b helistada Kalev Martsonile Lavassaare Jäätmejaam Pärnu mnt 24, Sindi Iga nädala reedel 10.00-16.00 Kilingi-Nõmme, Kommunaali terE-R 10.00-16.00 ritoorium, Muru tn 4 Pärnu, Savi 16 T ja R 10.00-16.00 Tootsi, Kommunaali territoorium Iga nädala reedel 10.00-16.00
Põlva maakond
Pärnu maakond Pärnu maakond Pärnu maakond Pärnu maakond Pärnu maakond Pärnu maakond Pärnu maakond Pärnu maakond
Järva-Jaani Jäätmejaam Paide Jäätmejaam
Tartu maakond
valla jäätmejaam 5203992, 5278302
53474621 5290797 5280898
Tartu maakond Tartu maakond Tartu maakond Tartu maakond
Valga maakond Valga maakond Viljandimaa Viljandi maakond Viljandi maakond Viljandi maakond Viljandi maakond Viljandi maakond Viljandi maakond Viljandi maakond
Veriora Jäätmejaam
valla jäätmejaam alevi jäätmejaam Duo Auto OÜ Target Auto OÜ Karotam OÜ
Viljandi maakond Viljandi maakond Viljandi maakond Võrumaa Võru maakond Võru maakond
5223024 4463324 Sindi, Kommunaali territoorium Savirehvid OÜ
Mäepere Jäätmejaam 56450390 5293354 5098687
53480250 Oscarrehvid OÜ Tireman OÜ Tireman OÜ Kuusakoski AS Urmast Rehvid OÜ FIE A.Goidin Edutech OÜ NRTK OÜ
N ja R 09.00-19.00, L 10.00- 15.00 E-P 10.00-18.00
E-R 09.30-16.00 L 10.00-12.00 Iga kuu esimene ja kolmas laupäev 10.00-15.00
50 48 244 7300649
Avatud iga kuu esimene E 15.00-20.00 ja iga kuu esimene L 10.00-15.00 Iga nädala reedel 10.00-16.00
2G Baltic Company OÜ territoorium Elva Jäätmejaam AT Nobe OÜ territoorium
J. Hurda 1b, Otepää Valli 34a, Valga Rükkeli 4, Valga Valga 74a, Tõrva Valga Jäätmejaam, Võru 109c Helme jäätmejaam (asub endises Härma kruusakarjääris, sissesõiduga Tõrve-Pikasilla) Otepää, Kännukuke kinnistu
E-R 09:00-18:00; L 09:00-15:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09.00-17.00 E-R 09:00-17:00 E-R 9.00-17.00
Karter OÜ KuldPark Auto OÜ A-Karuse Nave OÜ
T-R 8.00-15.00; L 8.00-13.00
Iga nädala reedel 10.00-16.00
Piiri 2, Viljandi Vaksali 44, Viljandi Mäe talu, Põlde küla Kivi 11, Karksi küla Pärnu mnt. 10, Suure-Jaani Tallinna 28, Võhma Eesti Keskkonnateenused AS, Pärnu mnt 36, Viljandi AS Võhma Elko territoorium, Kauba 3 Abja-Paluoja, Era Auto RT OÜ territoorium
E-R 08:00-18:00 E-R 08:00-16:30; L 09:00-14:00 E-R 10:00-15:00 E-R 09:00-17:00 E-R 08:30-17:30; L 09:00-15:00 E-R 09:00-17:00
Tireman OÜ Kuusakoski AS U.Jakobson Metsatehnika Service OÜ Lehola Varahaldus OÜ ECK Auto OÜ
E-L 07.30- 20.00
43 55 025
E-N 08.00-17.00; R 08.00-16.00. Lõuna 12.00-13.00
43 77 329
Karksi-Nuia, Kivi 11
Iga nädala reedel 10.00-16.00 Iga kuu teine kolmapäev 10.0016.00 N ja R 11.00-18.00 ja L 10.0016.00
Suure- Jaani, Jäätmejaam, Päraküla Mõisaküla, Linnahoolduse töökoda, Avatud iga kuu 2. ja 4. reedel Õhtu tn 9 Pikk 17B, Võru Jaama 22, Võru
Võru maakond
Lusti küla, Antsla vald
Võru maakond
Võru Jäätmejaam, Räpina mnt 22c/Lühike tn 1
Võru maakond
Vastseliina Jäätmejaam, aleviku piiril, tööstusala piiril
Võru maakond
Antsla Jäätmejaam, Lusti küla
Võru maakond
Sõmerpalu
447 5755, 512 092 5177293
56,233,230
E 9.00-13.00; K 13.00-17.00; L Maasi Jäätmejaam, Mäeküla küla 9.00-17.00
Iga nädala reedel 10.00-16.00
Autoart OÜ FIE M.Pajumets
Mündi 49, Paide
O.S.I. Grupp OÜ
E-R 8.00-17.00; L 10.00-15.00
Tõrvandi alevik
E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00
Kase tn 5
Järva maakond
E-R 09:00-17:00
Tartu maakond
Lihula mnt. 23, Haapsalu Valuste põik 6, Lihula Mehtrans AS territoorium, Valuste tee 7 Kiltsi küla, Pullapää
Järva maakond
Türi Jäätmejaam
Talli 5, Kuressaare Sikassaare Vanametall OÜ territoorium, Sikassare küla
E-R 08:30-17:30; L 10:00-15:00 E-R 08:00-18:00; L 09:00-15:00 E-R 09:00-18:00 E-R 08:00-16:30; L 09:00-14:00 E-R 09.00-17.00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E-R 12.00- 18.00, L 10.00- 16.00
Heko Kaubanduse OÜ valla keskkonnajaam Fi-Kin OÜ 38 40 111
Viljandi tn 4
Dageron OÜ Agomer Rehvid OÜ RMW Rehvikeskus Roost OÜ Jansen Rehvid OÜ
Aardla 23c, Tartu Ringtee 35, Tartu Aardla 23c, Tartu Teguri 53, Tartu Vasara 46a, Tartu Staadioni 2, Kallaste Kirde 2d, Elva Voika 20, Nõo Tartu Jäätmejaam, Jaama 72a Nõo Jäätmejaam, Voika tn, Nõo alevik Rõngu Jäätmejaam, Tehase tn 8, Rõngu alevik Roosi tn 83, Tartu Puhja Jäätmejaam, Nooruse 2a Kallaste, Kommunaali territoorium, Oja tn 13
E-R 09:00-18:00 L 10:00–13:00 E-R 09:00-17:00 IGA PÄEV 24 tundi. N-R 14.00-19.00; L-P 11.00-14.00 L 10.00-13.00 N, R 13.00-17.00 ja L, P 10.00-14.00
Järva maakond
E-R 09:00-17:00 E-R 08.00-18.00; L 09.00-15.00 E-R 09.00-17.00 09.00-17.00 E-R 09:00-17:00 E-R 09:00-17:00 E 08.00-14.00 T- R 10.00-18.00; L Ülejõe küla, Rapla vald 10.00-16.00 Märjamaa Jäätmejaam, Jaama 5 N ja R 14,00-19,00, L 10,00-16,00 Järvakandi Jäätmejaam, Energia T 14,00-19,00, N 8,00-14,00, L 1a 11,00-15,00 Raikküla Jäätmejaam, Tamme küla T 16,00-19,00 Kohila Jäätmejaam, Vetuka tee 13 N ja R 14,00-19,00, L 10,00-16,00
FIE Ilmar Sikk
E-R 07:00-17:00 Mehka AS K-R 10:00-19:00; L-P 10:00-15:00 Kuusakoski AS T,K 9:00-12:00; N,R 13:00-18:00; Antsla Jäätmejaam L 9:00-12:00 E-R 8.00-17.00 T 8.00-18.00 lõuna 13.00-14.00; N 8.00-18,00 lõuna 13.00-14.00, L 10.00-14.00 T ja K 9.00-13.00; N ja R 13.00-18.00; L 9.00-12.00 Iga nädala reedel 10.00-16.00
Täpsem info: proto.keskkonnainfo.ee Nimekiri on koostatud Riikliku Probleemtooteregistri andmete alusel. Reklaami tellis MTÜ Eesti Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus
5129072 55650058 Võhandu Põllumajandus OÜ, laoplats
Puhas Keskkond
Olmeprügi pole ahjule sobiv küte Foto: Sven Arbet
Rikutud ahi ja korsten on üks asi, suuremat kahju teeb olmeprügi ahjus ja lõkkes põletamine inimese tervisele. Agne Narusk Ahi pole prügikast ja aed pole prügimägi, ütleb auväärne pealinna korstnapühkija Tiit Mäekivi. Seda, kas linlased panevad toasooja saamiseks ahju puhast puitu või laste mähkmeid, mahlapakke ja muud olmeprügi, näeb korstnapühkija ära suitsu värvuse järgi. Mida rohkem prahti, seda tumedam vine korstnast välja tuleb. „Õige keskkonna-, ahju- ja tervisesäästliku kütmisega on suits väga hele ning kütmise lõpupoole on seda vaevalt korstna kohal näha,” ütleb Tiit Mäekivi. „Peab tunnistama, et vale kütmist jääb iga aastaga vähemaks, inimesed juba teavad, miks ja kuidas asjad käivad. Vähemalt minu kliendid.” Ahi, kuhu prahti ei topita, elab ühe põlve kindlasti, lubab Mäekivi. Mida rohkem ja sagedamini olmejäätmeid sinna toppida, seda tõenäolisemalt nii ei lähe. Prahiga köetud ahi ja korsten tahmuvad, moodustub pigi, mis on äärmiselt tuleohtlik. Kiusatus üht-teist mittevajalikku ahju visata on kerge tulema. Kuid kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu (lagunenud lakitud mööbli tükid jäävad ära!) ning kiletamata paberit või pappi. Plastide ahju toppimist tuleks täielikult vältida. „Kui nende puhul üldse erandit tohib teha, siis vaid polüetüleenkilest ja polüpropüleenist (näiteks leivakotid) pakenditele, mida võib pliidi all või ahjus väga väikestes kogus-
avalik arutelu Kutsume asutusi ja avalikkust osalema maagaasi torujuhtme Balticconnector’i (edaspidi torujuhe) rajamise projekti keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi avalikul arutelul.
tes põletada,” vahendab säästva elu portaal www.pioneer.ee keskkonnaministeeriumi nõuandeid. „Polüetüleenesemeid tunneb ära sellest, et need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.” Sama kehtib ka lõkkes põletatava kohta. Siin mõistagi lisanduvad veel omavalitsuste lõkke tegemise reeglid – kus, millal ja millisel juhul tohib tuld teha, kas ja keda peab sellest teavitama, mida jälgima. Oht tervisele Hoopis suuremas ohus kui korstnad on inimeste tervis, sest plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka vähkitekitavaid ühendeid. Näiteks dioksiine, mille puhul on tegemist ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel, selgitab www. pioneer.ee. Seega pole mõne üksiku kilekoti või nn komposiitpakendi (papp ja kile) kõrgel temperatuuril põletamine suur patt, muu plastmaterjali kodus ahjus, kaminas, lõkkes põletamise korral on aga tegemist otsese keskkonna mürgitamisega, mis on inimestele ohtlik. Eestis tekib aastas umbes 11 miljonit tonni jäätmeid, millest olmejäätmeid on 560 000 tonni. Seega tekib aastas keskmiselt 380 kg jäätmeid inimese kohta, see on umbes 1 kg päevas.
Maagaasi torujuhtme Balticconnector’i keskkonnamõju hindamise programmi
Vabariigi Valitsus algatas hoonestusloa menetluse 12.12.2013. a korraldusega nr 555 (kättesaadav www.riigiteataja.ee/akt/317122013006) Gasum Oy 14.05.2013. a taotluse alusel kavandatava torujuhtme rajamiseks Soome lahte. Hoonestusloa andmise ja torujuhtme rajamise või hoonestusloa andmata jätmise otsustaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul hoonestusloa menetluse kaudu on Vabariigi Valitsus. Torujuhtme rajamise projekti otsustaja ning hoonestusloa andja on Vabariigi Valitsus, hoonestusloa menetleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Harju 11, 15072 Tallinn), kontaktisik Taivo Linnamägi (tel. 625 6439, e-post taivo.linnamagi@mkm.ee). Projekti arendaja on Gasum Oy (Soome registrikood 0969819-3, asukoht Miestentie 1, P.O BOX 21, FI-02151 Espoo, Finland), kontaktisik projekti direktor Timo Kallio, tel. +358 500 723 650, e-post timo.kallio@gasum.fi, projekti konsultant on rahvusvaheline kontsern Ramboll (Eestis: Ramboll Eesti AS, registrikood 11255795), kontaktisik KMH juhtekspert Veronika Verš, tel. 698 8365, e-post veronika.vers@ramboll.ee. Olmejäätmete koht pole ahjus, vaid prügikastis.
Tasub teada
Kodus võib põletada: • immutamata ja värvimata puitu, • kiletamata paberit või pappi, • väikeses koguses ja kõrgel temperatuuril ka sellist pakendit, millel on põletamist lubav kirjalik või sümbolina toodud märge. Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada: • PET-pudeleid, • plastjäätmeid (eriti PVC), sest selle käigus paiskuvad õhku inimestele ja keskkonnale ohtlikud (vähkitekitavad) ühendid. www.keskkonnaministeerium.ee
KMH programmi avaliku arutelu toimumise aeg ja koht: Torujuhtme projekti KMH programmi avalik arutelu toimub 15.04.2014. a algusega kell 17:00 Paldiski Vene Põhikoolis (Peetri 26, 76805 Paldiski) ja 16.04.2014. a algusega kell 17:00 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (Harju 11, 15072 Tallinn, aatriumi saalis). Arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid KMH osas on veel võimalik esitada KMH programmi avalikel aruteludel. KMH programmi avalik väljapanek toimus 10.0207.04.2014. a. Materjalidega oli võimalik tutvuda: -
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (Harju 11, 15072 Tallinn ja kodulehel www.mkm.ee/teated);
-
Paldiski Linnavalitsuses (Rae tn 38, 76806 Paldiski ja kodulehel http://paldiski.ee/index.php?id=10533);
-
Keskkonnaministeeriumis (Narva mnt 7a, 15172 Tallinn ja kodulehel http://envir.ee/91540);
-
Ramboll Eesti ASi kodulehel: http://ramboll.ee/news.
Kavandatud tegevuse lühikirjeldus ja eesmärk: Torujuhe rajatakse Soome lahte ning see ühendab Soome ja Eesti gaasi ülekandesüsteemid. Torujuhtme rajamise eesmärk on riikide maagaasi tarnimise valikuvõimaluste, varustuskindluse ja gaasi regionaalse kättesaadavuse parandamine, samuti energiaülekannete töökindluse tagamine erinevate olukordade tarbeks nii Soomes kui ka Balti riikides. Kuna torujuhe läbib ka Soome majandusvööndit ja territoriaalvett, siis on Eesti ja Soome piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (ehk Espoo konventsiooni) kohaselt nii päritolu- kui ka mõjutatav pool. Eestis jõuab torujuhe maale Pakri poolsaarel Paldiski linna territooriumil (praegu on sobivateks kohtadeks Kersalu või Pakrineeme). Soomes jõuab torujuhe maale Inkoos. Kõnealune KMH viiakse läbi koostöös Soomega, kellega ühine KMH programm koostati. KMH ning selle käigus läbiviidavate uuringute tulemuste valmimise järel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil võimalik teha ettepanek Vabariigi Valitsusele hoonestusloa andmiseks või sellest keeldumiseks.