Reklaamlehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Terje Kõrm, terje.korm@lehed.ee, tel 680 4514 | Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@lehed.ee, tel 680 4408
Kevad 2015
Ökomärgis näitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust Ökomärgised (I tüüpi keskkonnamärgised) kinnitavad, et nimetatud toode või teenus on keskkonnasõbralikum kui teised sarnased tooted või teenused. Ökomärgist peetakse kõige rangemaks keskkonnamärgiseks. Kristiina Viiron
Selleks, et tootele või teenusele saaks ökomärgise omistada, peab see vastama teatud kokkulepitud kriteeriumidele. Ökomärgise väljastamisel on arvestatud kogu toote elutsükliga, mis algab toorainest, hõlmab tootmist, pakendamist, kasutamist ja lõpeb utiliseerimisega. Ökomärgiseid väljastatakse vabatahtlikkuse alusel
– toote või teenuse pakkuja taotleb vastavalt institutsioonilt märgist ise. Ökomärgised on enamasti piirkondlikud või rahvuslikud. Levinumad ökomärgised: Euroopa Ühenduse ökomärgis – lilleke
Seda märki võib kasutada toodetel ning teenustel, millel on vähene keskkonnamõju ning mille keskkonnasäästlikkus on tõestatud kogu nende elutsükli vältel. Euroopa Ühenduse ökomärgis on Euroopa-keskne, seega saavad märgist taotleda peamiselt Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted. Märgise taotlemise õigus on ka Norra, Islandi ja Liechtensteini ja teistel Euroopa Liitu mittekuuluvatel ettevõtetel. Euroopa Ühenduse ökomärgis on ainus
I tüüpi ökomärgis, mida saab taotleda Eestis kohapeal. Euroopa Liidu ökomärgist ei anta toitudele, jookidele ja ravimitele. Eestis on Euroopa Liidu ökomärgise kasutamise õigus neljal ettevõttel. Eskaro kasutab märgist laevärvil Primo 2, AS Kroonpress kolmel trükisel: ELF, Voetbal Focus ja Voetbal Magazine. AS Estko tohib märgist kasutada viiel nõudepesumasina pesuvahendil, Akzo Nobel aga seitsmel seina- ja laevärvil.
Saksamaa ökomärk on sinine ingel
Selle märgiga tähistatakse neid kaupu, mis on teiste samalaadsetega võrreldes keskkonnasõbralikumad. Näiteks vanapaberist toodetud paber on keskkonna-
sõbralikum võrreldes otse puidust toodetud paberiga. Samuti tähistatakse ökomärgiga neid tooteid, mille tootmisprotsess on tavapärasega võrreldes puhtam. Ka taaskasutatavatele toodetele, näiteks klaaspudelid, saavad nende tootjad ökomärki taotleda. Sinise ingli märki tohivad kasutada paljud ettevõtted, näiteks Bosch oma akul töötava muruniidukil, sael ja oksapurustajal.
Põhjamaade keskkonnamärgis ehk Põhjamaade luik
Soome, Rootsi, Norra ja Islandi toodete märgisel on väga karmid keskkonna- ja kvaliteedinõuded. Märgise võivad saada mitte ainult tooted, vaid ka teenindusasutused.
Selle märgisega tooteid on Eestis müügil mitmes erinevas tootegrupis.
Luigemärgisega Eestis tegutsevad ettevõtted on AS Ecoprint, AS Pajo, Kroonpress AS, Printall AS, Reusner AS, Victor Stationary OÜ ja AS Tikkurila.
Hea keskkonnavalik (BRA MILJÖVAL)
Märgi omistamise kriteeriumid on välja töötatud järgmistele tooterühmadele: pesupulbrid ja -vedelikud, plekieemaldajad ja valgendajad, puhastusvahendid, nõudepesumasina detergendid, šampoonid, patareid, paber, ajalehed. Skandinaavias kannab seda märki ka keskkonnasõbralik elekter ja transport. Viimase puhul arvestatakse õhu-, mürareostuse jt kriteeriumitega. Seda märki kannavad näiteks Naturelle sarja kosmeetikatooted.
Selle märgiga tähistatakse teiste samalaadsetega võrreldes keskkonnasõbralikumaid kaupu.
See ökomärgis on üks edukamaid ökomärgisüsteeme maailmas.
BRA MILJÖVAL on Rootsi Looduskaitse Seltsi (Naturskydds Föreningen) ökomärk.
Loodusobjekti kaitse alla võtmise teade Keskkonnaamet teatab: keskkonnaministri 2. aprilli 2015. a. käskkirjaga nr 336 on algatatud määruse „Varbla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” menetlus. Kaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja koostamise menetlust viib läbi Keskkonnaamet. Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjaliga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Pärnu kontoris ning Varbla Vallavalitsuses 27.04.2015 – 12.05.2015. Materjalidega saab tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel http://www.keskkonnaamet.ee. Ootame põhjendatud ettepanekuid ning kutsume aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja menetluses. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös maaomanike ja huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline. Oma parandusettepanekud ja vastuväited Varbla looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja eelnõu kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaameti PärnuViljandi regioonile (jana.galadi@keskkonnaamet.ee või Roheline 64, 80010 Pärnu) hiljemalt 12.05.2015. Eelnõu avalik arutelu toimub 12.06.2015 kell 13.00 Varbla Vallavalitsuse väikses saalis (Varbla küla, Varbla vald, Pärnu maakond). Kui nimetatud tähtajaks ei ole kaitse-eeskirja eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Peale avalikustamist esitatakse eelnõu orienteeruvalt oktoobris 2015. aastal ministeeriumitevahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti märtsis 2016. aastal.
Lisainfo: Jana Galadi, jana.galadi@keskkonnaamet.ee
KORRASHOIUVAHENDID KOJU JA KONTORISSE Veerenni 15, Tallinn tel. 606 0082
www.koduprofessor.ee
|2
Keskkonnasõbralik Eesti?! Müüt või tegelikkus? Sorteerimise koha pealt võib öelda, et eestlaste teadlikkus on viimastel aastatel tõusnud ja kindlasti aitab sellele kaasa teema integreerimine näiteks haridussüsteemi. Rainer Pesti, Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht
Pealkirjas esitatud küsimuse vastuses on kaks tahku. Vaadeldes, kui palju olmejäätmeid tekib ühe inimese kohta Eestis ja Euroopa Liidu teistes riikides, oleme suisa eesrindlikud. Meil tekib jäätmeid umbes poole vähem kui näiteks taanlastel. Need mahud on aga selges seoses riigi üldise heaoluga – mida rikkam riik, seda rohkem tarbitakse ja tekib ka prügi. Paraku on Eestis läinud nii, et sorteerivad need inimesed, kes on keskkonnateadlikud ja -hoidlikud ning neid on ca 20–25% elanikkonnast. Enamik on siiski läinud kergema vastupanu teed, sest Eestis on olmejäätmete äraandmine nii odav, et enamik sorteerida ei viitsi ja neil lihtsalt puudub selleks motivatsioon. Sorteerimise soodustamiseks puudub mugav lahendus Keskendume Eestis liigselt sellele, kuidas olmejäätmeid võimalikult odavalt ära viia. Eesmärk peaks olema hoopis püüdlemine
keskkonnasõbralikemate lahenduste poole ehk kuidas tekkinud jäätmetest võimalikult suur osa taaskasutusse suunata või kuidas üldse jäätmete teket vähendada. Selle üks pool on ka kogumissüsteemi arendamine mugavamaks ja kättesaadavamaks. Olmejäätmeid tuleb pigem vaadata kui saastet ja ka nende puhul peaks kehtima põhimõte – saastaja maksab. Olmejäätmetest võib toota energiat, aga tegelikult saaks neist palju rohkem kasu lõigata, mis oleks kokkuvõttes ka keskkonnasõbralikum. Ragn-Sellsi kogemuse põhjal julgen väita, et 30–40% olmeprügist moodustavad tegelikult taaskasutuseks väga hästi sobivad materjalid. Mure on aga selles, et kui need materjalid on muu prügiga kokku visatud, siis ei ole enam võimalik neid sealt välja sorteerida ja taaskasutada. Osade inimeste suust oleme kuulnud tasuta prügiveost, kuid selle lubamine on väga ilus, kuid keskkonna mõttes katastroof. Tasuta äraveo puhul ei viitsi jäät-
meid enam sorteerida needki, kes seda täna teevad. Ja hiljem ei suuda seda jäätmete segu sorteerida ükski tehnoloogia. Kummutame müüdi – jäätmeid ei valata kokku Aeg-ajalt jõuab meediasse arvamusi, et jäätmekäitlejad tühjendavad olmejäätmed ja sorteeritud paberjäätmed ühte autosse kokku. Samas ei selgitata, et paberi konteinerisse oli visatud ka olmejäätmete kotid, mis nullib kogu paberikonteineri sisu ja muudab selle hetkega olmejäätmeks. Kahjuks näeme seda tihedamini kui tahaks just suurte kortermajade juures, kus papi ja paberi konteinerisse visatakse suvalisi asju: bio- või olmejäätmed jne. Kui paberiauto tuvastab, et konteineris on mittevastavad jäätmed, siis ei saa neid selle auto peale võtta, sest muidu rikuks see juba kogu autos oleva sorteeritud jäätmete laadungi. Siis tulebki olmeprügi auto ning tühjendab mõlemad konteinerid ja
Sorteerimise kontoris võib muuta ettevõtte vastutustundliku imago osaks, mida näidata klientidele, partneritele Foto: Ragn-Sells ja seada eeskujuks töötajatele. Kontorite sorteerimislahendus Nortali büroos.
linnalegend saab hoogu juurde. Meie ettevõtjana peaksime olema rumal, kui kallame paberi kokku olmejäätmetega, millega seonduvad ainult kulud, selle asemel, et paberit toorainena müüa. Arengud jäätmekäitluses – ringmajandus Täna veel nähakse jäätmekäitlejat tootmisahela kõige viimase lülina, kes korjab ülejäägid peale tootmist kokku. Üha enam on aga jäätmekäitlejate suund sellele, et käitleja ei tegele prügi vaid tooraine ja materjalidega, mis on uueks sisendiks tootmistele. Maailma majandus ja ettevõtlus liiguvad jõudsalt n-ö ringmajanduse suunas. Ringmajandus (ingl Circular
Economy) tähendab majandussüsteemi ja ettevõtluse uut põlvkonda. Lihtsustatult tähendab see, et ükskõik mida me tegema hakkame, mõeldakse juba arenduse faasis läbi kogu toote-teenuse elutsükkel. Algfaasis mõeldakse läbi ka see, kuidas toode pärast selle eluiga kokku koguda ja muuta see maksimaalselt taaskasutatavaks, et see jõuaks materjalina tagasi tootmisesse. Jäätmekäitleja ei ole tulevikus enam prügivedaja, vaid partner, kes aitab tootmisjäägid kokku koguda, suudab need ümber töödelda ja suunab jäätmed kasvõi sama kliendi tootmisesse tagasi, nüüd küll juba toorainena. Ragn-Sells on koos teiste maa-
ilma tuntuimate brändidega nagu Coca-Cola, Renault, Apple, Philips ringmajanduse ühe kõige tuntuma organisatsiooni Circular Economy 100 liikmed, mille eesmärk on edendada ringmajanduse kontseptsiooni. Tulevik ongi selline, et kõiki jäätmeid proovitakse ühel või teisel moel taaskasutada. Juba täna on uskumatult põnevaid näiteid. Kas teadsite, et vanad patareid saavad uue elu näiteks päiksekaitsekreemides? Täpsemalt – patareides leidub tsinki, mida kasutatakse päikesekreemides n-ö reflektorina. See on üks põnevaid näited, kuidas üks äraelanud toode sünnib uuena hoopis uuel kujul.
Puuetega inimesed valmistavad poekotte
OÜ PREISOR • Veekogude taastamine, hooldamine, saneerimine. • Jõgede, järvede, tiikide, merelahtede niitmine • Niidetud taimede kogumine, veest välja toomine.
• Jõgedest voolutakistuste eemaldamine • Ujumiskohtade puhastamine • Veetõrjetööd • Kopratammide ning muude voolutakistuste eemaldamine veekogudest
• Keskmahulised kaevetööd
• Biotiikide puhastamine setetest
vees ja pehmel pinnasel
• Võsa raiumine ja purustamine
• Setete väljapumpamine veekogust
• Muud kaevetööd
ROHKEM INFOT JA PILTE TEHTUD TÖÖDEST preisor.veehool.ee | tel. 505 4410
Eesti Pakendiringluse ja MTÜ Töötoad ühisprojekti tulemusena valmivad Viljandis puuetega inimeste käte läbi keskkonnasõbralikud ja eriilmelised korduvalt kasutatavad poekotid. Poekotid õmmeldakse tekstiilijääkidest, mis muidu muutuks jäätmeks. Eesti Pakendiringlus soetas Viljandi puuetega inimeste töökotta ka uue printeri, mis lubab võtta taaskasutusse ka valged tekstiilijäätmed. Üks kott maksab 4.50 eurot ning seda on võimalik osta Stockmanni kaubamajast, kõikidest Selveritest üle Eestis ja suurematest Maxima kauplustest. Kogu müügist teenitud raha läheb töötasuks Viljandi puuetega inimestele.
3|
Kodukeemiat asendavad edukalt kodused vahendid hustiga pudelisse. Pritsi klaasile ning seejärel hõõru aken või peegel vana ajalehega puhtaks ja kuivaks. Majapidamispaber jätab klaasile triibud.
Kevadisel suurkoristusel võiks valgendeid, ammoniaake ja happeid sisaldava kodukeemia asemel kasutada näiteks söögisoodat, äädikat või sidrunimahla.
Praeahi
Sega soodast ja veest pasta, määri seda ahju seintele ja lase öö läbi seista. Hommikul pese ahi puhtaks ja pühi lõpuks üle puhta lapi või köögipaberiga.
Signe Kalberg
Kodus puhastamiseks kasutatavad kemikaalid on küll tõhusad abivahendid, kuid pärast suurkoristust on elamises tunda kemikaalide lõhna, mis ärritab eelkõige laste ja lemmikloomade silmi ning hingamisteid. Halvemal juhul võib kodukeemia põhjustada allergiat. Thedailygreen. com-i veebileht annab teada, et paljud puhastusvahendid sisaldavad ka mittevajalikke antibakteriaalseid ühendeid, mis tegelikult muudavad bakterid hoopiski vastupidavamaks. Värsket mustust on kergem eemaldada
„Kui kraani ümber on tekkinud ebameeldiv settekiht, siis lisaks ainele on vaja mehaanikat, kitsaid kohti on mugav puhastada vana hambaharjaga või veelgi parem on spetsiaalne kraanihari,” soovitas koristusala spetsia-
Roostevabast terasest pindade puhastamiseks võiks kasutada köögikeemia asemel söögisoodat ja vett. Foto: Shutterstock
list-koolitaja Helge Alt. Vannitoa kasutamise järel jäävad pinnad märjaks ja vee auramisel jäävad pinnale vees olnud ained (kaltsium, magneesium, pesuvahendid, mustus jne). Seda näemegi vannitoas mustusena. „Püüdke kasutamise järel pinnad kuivatada, milleks võib kasutada spetsiaalseid tasapindade kuivatajaid ja ka mikrokiust lappe,” lisas Alt. Ta märkis, et ebameeldivad setted tekivad aja jooksul, värskem mustus näiteks kraanidelt eemaldub väga kergelt – pind märjaks ja mikrokiust lapiga üle pühkida ja läigibki, täiesti ilma keemiata. Meie vanaemadel ei olnud kasutada kodu puhastamisel kee-
mia abi, vaid nad teadsid lihtsaid ja tõhusaid nippe. Köögipinnad
Söögisooda ja vesi: lauale jäänud plekkide eemaldamiseks sega soodast ja veest kokku pasta ning lase sellel enne eemaldamist veidi aega toimida. Kasutada ka roostevabast terasest kraanikausi, lõikelaudade, külmkapi, pliidi ja paljude muude pindade puhastamiseks. Aknad ja peeglid
Söögiäädikas, vesi ja ajaleht: sega kaks supilusikat söögiäädikat (võib kasutada ka gaseeritud vett või sidruni mahla) neljas liitris vees ning vala lahus pi-
Külmkapp
Halva lõhna vastu külmikus aitab soodaveega pesemine. Pärast pesu lase külmikul tuulduda. Portselan ja keraamilised plaadid
Söögisooda ja vesi: raputa vannitoa või köögi plaatidele natuke soodat ning seejärel puhasta niiske nuustiku või lapiga. Sidrunimahl ja äädikas: rasvajäljed ja plekid saab väga edukalt maha sidrunimahla või äädikaga. Pane seda plekile, lase paar minutit seista ning hõõru siis tugeva harjaga maha. Desinfitseerimiseks: sega kaks klaasi vett, 3 supilusikat vedelseepi ning 20–30 tilka teepuuõli. Seda lahust võib kasutada ka näiteks köögipindade puhul.
Vaibad
Gaseeritud vesi: kasutada kohe pärast õnnetust – vala gaseeritud vesi otse plekile ning kuivata ära näiteks puhta kaltsuga. Vee gaasid toovad mustuse vaiba pinnale ning soolad takistavad pleki tekkimist. Plekieemaldaja: vala köögikombaini veerand klaasi vedelseepi ja kolmandik klaasi vett. Sega seni, kuni tekib vaht. Pritsi seda plekile ja seejärel eemalda äädikaga. Värskendamiseks raputa vaibale söögisoodat või maisitärklist, kasutades keskmise suurusega toa puhul umbes ühe tassi jagu vahendit. 30 minuti pärast ime vaip tolmuimejaga puhtaks. Dušikardinad
Veeplekkide ja hallituse eemaldamiseks leota kardinaid soodavees või määri neile sooda-vee pastat. Lase pastal üle öö kardinatel seista ning pese see siis sooja veega maha. Nõuderest
Sooda ja äädika seguga hõõrudes saab nõudekuivatusresti katlakivist ja mustusest kergesti puhtaks. Puitpõrandad
Äädikas: Sega veerand klaasi ää-
Alati sooda ei sobi Ära kasuta soodat • õlivärvidega värvitud aknalaudade ja -raamide puhastamisel, • kristallesemete, maalitud portselani ja kuldäärtega esemete pesemiseks, • alumiiniumnõude puhastamiseks, • puidust lõikelaua küürimiseks (sooda võib puidu halliks muuta). Allikas: bioneer.ee
Tee ise Üldpuhastusvahend: lisa poole liitri vee sekka 1 tl sidrunhapet, 1 sl lahjendamata äädikat ja 2 sl soodat, kasutada pihustipudelis. Õhuvärskendaja: vala 0,5 l vett, lisa supilusikatäis soodat, teelusikatäis sidrunimahla ja soovi korral ka paar tilka aroomiõli; segu saab pritsida pihustatavast pudelist.
dikat umbes liitri sooja veega. Vala see pihustiga pudelisse ning pihusta lahusega kaltsu või käterätti kuni too on kergelt niiske. Seejärel küüri põrand puhtaks.
Kellele ja miks Earth Friendly looduslikud puhastusvahendid? Earth Friendly looduslikud tooted on mõeldud inimestele, kes hoolivad endast, oma lastest ja lähedastest, kodust, loodusest ning sellest, mis saab meie elust ja keskkonnast tulevikus. Earth Friendly on väga laia valikuga kodupuhastustoodete sari, kuid sobib kasutamiseks ka koristus- või tööstusettevõtetes. Tooted on valmistatud taimeekstraktidest ning mis peamine, on tõhusad ja väga meeldiva lõhnaga. Samuti leiab valikust lõhnatuid tooteid. Tootja peab rangelt kinni kvaliteedikontrolli standarditest, kasutades tootmisel ainult taastuvenergiat, keskendudes jätkusuutlikkusele ja ökoloogilisele kvaliteedile.
Ärritajad sinu kodus Kas teil on kunagi koristamisel või pesumasinast pesu välja võtmisel hakanud nina vett jooksma või tugev lõhn hingamise kinni löönud? Asi ei pruugi olla üldse liiga tolmuses kodus, vaid kasutatavas kodukeemias. Nõusid pestes ja kodu koristades ei süüvi me tavaliselt kodukeemia koostisse ega mõtle, kuidas tööstuslikud puhastusvahendid meid ümbritsevas õhus kemikaalide taset tõstavad ning allergiatele hoogu annavad. “Paljud puhastustoodete kemikaalid on söövitava toimega, ärritades nahka ja hingamisteid ning põhjustades allergiaid,” selgitavad Lilian Somelar ja Anne-Liis Himma, kes hakkasid enda ja
oma pere tervisele ning järk-järgult ka teistele huvilistele mõeldes tooma Eestisse looduslikke, tõhusaid ja allergiavabu puhastusvahendeid. Inimesed, kes ei kasuta looduslikke tooteid, teevad oma valiku enamasti hinna järgi või usaldamatusest looduslike puhasustoodete efektiivsuse vastu. Meie kodulehelt leiab kõik koostisained ja muu vajaliku info toodete sisalduste kohta.
Soov olla kättesaadav kõigile Tore on tõdeda, et üha enam mõtlevad ka suured kaupluseketid sellele, et pakkuda laiatarbe kodukeemiale lisaks ökotooteid. Earth Friendly tooteid on võimalik osta suurtematest kaubanduskettidest: Maksimarketitest, Tallinna ja Tartu Kaubamajast, Stockmannist, Prismadest, Selveritest, Hyper Rimidest ja väiksematest ökopoodidest üle Eesti. Kõik edasimüüjad on välja toodud meie kodulehel.
Hooli oma kodust ja tervisest!
KEVADPUHASTUS TÄIES HOOS! Tasub kindlasti külastada meie kodulehte www.ecotrade.ee ja Facebooki lehte: Ecotarde/ Earth Friendly Products.
|4
Säästvast lambist saab ohtlik jääde Kuigi kõik säästulambid on energiasäästlikud, on need oma elavhõbeda sisalduse tõttu keskkonda saastavad. Keskkonnale ja inimesele on ohtlikud ka päevavalguslambid, sealhulgas erikujulised ja kompaktsed päevavalgus- ning muud lahenduslambid. Eelmisel aastal kogusid jaekaupmehed, ohtlike jäätmete kogumispunktid ning jäätmejaamad ja tootjavastutusorganisatsioon Eestis Ekogaisma Eesti OÜ ümbertöötlemiseks kokku ligikaudu 600 000 lampi. Jutt on keskkonnale ohtlikest lampidest, halogeen- ja hõõgniitlampe nende hulka ei loeta. Kaalu järgi kogunes eelmisel aastal ümbertöödeldud lampe ligi 105 tonni, millest klaas moodustas 91 tonni, metall 2,9 tonni, räbu ja elektroonikaosad 13,2 tonni. Ohtlikke aineid luminofoori ning elavhõbedat koguti 1,75 tonni. Ümbertöötlemisel eraldatud klaas, metall ja elavhõbe võetakse taaskasutusse. Mullu Eestis kokkukogutud lampidest saab valmistada üle 500 000 uue lambi.
Jäätmeseaduse järgi peab tootja (toote valmistaja või turustaja) tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ning nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Tarbijal on õigus kasutatud lampe tasuta tagasi anda, sest kulud kannab tootja. See tähendab, et ostes poest säästulambi, peab pood ka hiljem selle kasutuskõlbmatuks muutudes tagasi võtma. Lampide üleandmiseks kaupluses peab tarbija pöörduma klienditeenindaja poole, kes võtab lambid vastu ja paigutab need papist kogumiskasti. Ohtlikud lambid on tähistatud läbikriipsutatud jäätmekonteineriga, mis tähendab, et seda ei tohi visata olmeprügi hulka. Tähistus peab olema kindlasti pakendil, see võib olla ka lambi peal. Kasutatud keskkonnaohtlikud lambid tuleb koguda olmejäätmetest eraldi. Eestis on üle 100 ohtlike jäätmete kogumispunkti, kuhu saab kasutatud
Veekogu puhastami ne aitab ho ida looduses tasak aalu
VKHT OÜ pakub veekogude puhastamise teenust üle Eesti ja seda juba alates aastast 2001. Pikaajaliste kogemustega spetsialistidel on kogemusi igasuguses seisukorras veekogude puhastamisel. Keskmiselt võiks veekogu üle vaadata vähemalt iga viie aasta tagant, kuid harvad pole ka juhused, kus loodussõbralik veekogu omanik laseb talle kuuluva veesilma üle vaadata iga aasta. Jõgede omanikele teevad elu raskeks koprad, keda leidub Eestis päris ohtralt. Lisaks murduvad ja langevad veekogu peale selle ääres paiknevad puud ja suured oksad, mis sinna jäädes korjavad enda külge teisi oksi ning risu. Selline puidutomp hakkab pikema aja jooksul tõsiselt häirima vee voolu ja tekitab üleujutusi. Firma on osalenud ujumiskohtade korrastamisel, kodutiikide, jõesängide ja järvede puhastamisel, biotiikidest muda eemaldamisel. Samuti on olemas kogemused veega seotud suuremate maa-alade korda tegemisel. Näiteks võiks tuua Vesiroosi terviseraja korrastamise Raplas, Pärnu matkaraja ehituse, aga ka Pääsküla, Vigala ja Keila jõge ning Vasknarva kanaleid. Tasuta konsultatsioonid tel. 513 5008.
www.vkht.ee
Saadaval suuremates ehituskauplustes
lampe tasuta ära anda. Info kogumispunktide kohta asub Ekogaisma Eesti OÜ kodulehel www.ekogaisma.ee. Kogumiskohtades võetakse vastu madalrõhu-luminofoor-, kõrgrõhulahendus- ja madalrõhu-naatriumlampide jäätmed. Vastu võetakse ka LEDlampe, mis ei sisalda elavhõbedat, kuid sisaldavad keerulist elektroonikat. Ekogaisma Eesti OÜ on tootjavastutusorganisatsioon, mis alates 2005. aastast on korraldanud Eestis WEEE direktiivi alla kuuluvate lambijäätmete kokkukogumist ja ümbertöötlusse suunamist. Organisatsiooni omanikud on rahvusvahelised elektroonika- ja energeetikafirmad Philips, Osram, General Electric ja BLV. Ekogaisma Eesti OÜ, Narva mnt 7, 10117 Tallinn Telefon: +372 66 26 844 Faks: +372 66 26 814 E-post: info@ekogaisma.ee www.ekogaisma.ee