Puhas keskkond by Eesti Päevalehe

Aprill 2011

Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Reemet Kaldoja, reemet.kaldoja@epl.ee, tel 680 4628

Reklaamtekst

Kraanivett võib julgelt juua! Plastpudelisse pandud põhjavesi võib sisaldada vee kvaliteeti mõjutavaid mikroobe, rääkimata kraaniveega võrreldes kuni 10 000 korda kallimast hinnast. On mitmeid põhjuseid, miks kraanivett tasub eelistada pudeliveele. Ajal kui inimesed loevad hoolikalt eurosid, tasub vaadata ka pudelivee hinda. Tootmis- ja transpordikulude tõttu võib see kraaniveest olla 240 kuni 10 000 korda kallim. Enamik veepudeli hinda on tootmise, pakendamise, transpordi, reklaami, turunduse ja veetootjate kasum, mitte vee enda maksumus. Samuti oleks ekslik pudelivett kraaniveest puhtamaks ja tervislikumaks pidada, kuigi paljude meelest see nii on. Tegelikkus näitab aga muud. AS-i Tallinna Vesi kliendikommunikatsioonijuht Mariliis Topp kinnitas, et pealinna joogivesi on nii kvaliteetne, et seda võib julgelt eelistada pudeliveele. „Pudelitesse pandud vesi on üldjuhul põhjavesi, mistõttu sisaldab see pinnases olevaid mikroobe,” selgitas ta. Uuringud tõestavad, et mikroobide paljunemist soodustavad nii toasoojus kui ka allikavee pikk säilimisaeg plastpudelis. Kui vees on hulgaliselt mikroobe, ei saa seda vett kvaliteetseks pidada, olgugi, et inimese tervisele need mikroobid otseselt ohtlikud ei ole. Seevastu plastpudeli materjalist võivad vette lahustuda sellised tervisele kahjulikud lisandid nagu ftalaadid, bisfenool A, antimon. Üks põhjuseid, miks kraanivett võib puhtaks ja tervisele ohutuks pidada, on selle korrapärases testimises. Kraaniveele esitatakse sageli oluliselt suurem hulk erinevaid seadusest tulenevaid puhtuse- ja tervislikkusega seotud nõudmisi. Veevärkide vett testitakse regulaar-

selt, samal ajal kui pudelivee tootjatelt nõutakse mikroobidealaseid proove oluliselt harvemini. Mitmel pool maailmas on tehtud pudelivee testimiseks mitmesuguseid uuringuid. Kümmekond aastat tagasi tehti uuring, kus testiti mitmeid pudelivee sorte. Testitud kaubamärkidest peaaegu igal viiendal avastati vähemalt ühes proovis keemilisi saasteaineid rohkem, kui tervisele hea oleks. Mõned leitud ainetest kujutavad endast pikemaajalisel kasutamisel ohtu tervisele. „Ei ole kaugeltki 100 protsenti tagatud, et müügilolevad pudeliveed vastavad kõikidele joogivee nõuetele. Samas näiteks Tallinnas teostatakse aasta jooksul tarbijate kraanidest ligi 3000 analüüsi, millest 2010.a. vastas kõigile nõuetele 99,59 protsenti. Alla 100 protsendi jääb näitaja põhjusel, et mõnel pool kahjustab vee kvaliteeti torustik. Lisaks teostatakse süvaanalüüse iga kuu ning kord aastas süvakontroll, milles analüüsitakse 60 erinevat parameetrit,” ütles Mariliis Topp. Puhast joogivett ei maksa segi ajada keemiliselt puhta ehk demineraliseeritud veega. Liiga puhas vesi pole tervisele kasulik. Joogivesi sisaldab üldjuhul 0,01–0,1 protsenti lahustunud mineraalseid komponente, nagu kaltsium, magneesium, naatrium, kaalium, kloriid, sulfaat, vesinikkarbonaat jne. Demineraliseeritud vee otsese tarbimisega ja selle kasutamisel toidu valmistamiseks kaasnevad aga mitmed terviseriskid, mis on seotud vajalike mineraalainete ja mikroelemen-

tide tasakaalu rikkumisega organismis. Tulenevalt destilleerimisest on pudelivees vähe fluoriidi, mida sageli leidub looduslikus põhjavees. Seetõttu võib pikemaajaline pudelivee joomine suurendada hambahaiguste riski. Ka ained, mis mõistlikes kogustes on tervisele kasulikud ja vajalikud, võivad liigses kontsentratsioonis pikaajalisel tarbimisel hoopis vastupidise tulemuse anda. Näiteks on mitmetes mineraalveesortides palju kaltsiumi – selliste veesortide igapäevane rohke tarbimine võib viia hüperkalkeemiani, mis suurendab tõsiselt neeru- ja sapikivide tekkimise ohtu.

AS Tallinna Vesi Ädala 10, Tallinn 10614 tel: 62 62 200 e-kiri: tvesi@tvesi.ee www.tallinnavesi.ee www.jookraanivett.eu

Pudelivesi – inimene joob, keskkond nutab •• Ühe liitri pudelivee tegemiseks kulub kaks liitrit vett. •• Kolm veepudelit neljast taaskasutusse ei jõua. •• Plasti lagunemine looduses võtab aega 400–1000 aastat. •• 89 miljardi liitri pudelivee pakendamiseks kulub umbkaudu 1,5 miljonit tonni plasti. •• Selle plastmassikoguse tootmiseks kulub omakorda 47 miljonit gallonit naftat. •• Sellise hulga nafta abil saaks terve aasta sõita keskmiselt 100 000 autot või kütta 250 000 majapidamist.

•• Otsese materjalikulu kõrval kulub märkimisväärsetes kogustes fossiilseid kütuseid ka pudelivee tootmiseks ja transportimiseks. •• Kui aastas toodetavad umbes 200 miljardit veepudelit ritta asetada, ulatuks pudeliterodu 56 korda Kuule ja tagasi. •• Lisaks kütusekulule tuleb arvestada ka kasvuhoonegaasidega, mis vabanevad suurte pudelivee koguste transpordil. Allikas: AS Tallinna Vesi

Puhas keskkond

Säästulamp paneb keskkonnale põntsu trahvi, mille suurus võib ulatuda kuni 32 000 euroni. Jäätmeseadus ütleb, et tootja on isik, kes valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi all, tegeleb teiste valmistatud toodete edasimüügiga või veab Eestisse sisse tooteid nende edasimüümise eesmärgil. Seega kohaldub jäätmeseadus enamikule Eesti ettevõtetest. Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtoodeteregistris ja esitama registrisse andmeid tekkinud jäätmete kohta. „Registris ei pea ise registreerima end need, kes on meiega ühinenud, kuna siis registreerib end organisatsioon ning esitab registrile ka ühinenud tootjate nimed. Liitumiseks on vaja sõlmida leping,” sõnas Nielsen.

Keskkonnale ohtlikku elavhõbedat sisaldavad lambid tuleb koguda olmejäätmetest eraldi ja viia ohtlike jäätmete kogumiskohta. Eestis korraldab keskkonnaohtlike lambijäätmete kokkukogumist ja Lätti ümbertöötlusesse saatmist Ekogaisma Eesti OÜ. Liepaja tehasesse viiakse eri jäätmekogumisfirmade kaudu kokkukogutud lambijäätmed seepärast, et Eestis selline võimalus puudub. Ettevõtte emafirma Ekogaisma SIA on lambijäätmeid koguv ja töötlev ettevõte Lätis, mille omanikud on suured elektroonika- ja energeetikafirmad Philips, Osram, General Electric ja BLV. Tootjavastutusorganisatsioone asutavad tootjad selleks, et hõlbustada tootjavastutuskohustuste täitmist, lastes organisatsioonil tegeleda jäätmeseaduses sätestatud kohustustega. „Ekogaisma on oma tegutsemisaastate jooksul ümbertöötlusse saatnud üle 350 tonni lambijäätmeid. Päevavalguslamp sisaldab klaasi, luminestsentsi ja muid aineid, elavhõbedat ja metalli. Ümbertöötlemisel eraldatakse klaas, metall ja elavhõbe, millest klaas ja metall suunatakse taaskasutusse,” ütles Katrin Nielsen, Ekogaisma Eesti OÜ juhiabi. Madalrõhu-luminofoor-, kõrgrõhulahendus- ja madalrõhu-naatriumlampide jäätmed on keskkonnale ohtlikud neis sisalduva elavhõbeda tõttu. Kui need keskkonda satuvad või kui neid nõue-

tekohaselt ei käidelda, võivad need põhjustada tõsiseid tervise- ja keskkonnaprobleeme. Kasutatud keskkonnaohtlikud lambid tuleb kindlasti koguda olmejäätmetest eraldi. Lambijäätmete äraandmine võib inimeste meelest osutuda ebamugavaks, kuna neid ei saa panna kodu õues asuvatesse konteineritesse, lampide jaoks on olemas eraldi kogumiskohad. See võib olla põhjuseks, miks lambijäätmeid on lihtsam poetada olmeprügi hulka mõttega, et mis see üks pirnike ikka halba suudab teha. Kuid tuleb arvestada asjaoluga, et sedasi mõtlevad rohkem kui paar inimest ja nii satub ohtlike lampe olmeprügi hulka kordades rohkem. Neid kohti, kus ohtlike jäätmete kirjas olevaid päevavalguslampe, sealhulgas erikujulisi ja kompaktseid päevavalgus-, säästu- ning muid lahenduslampe tasuta ära saab anda, on Eestis üle 130. Viimaste täpsem nimekiri on näha ka Ekogaisma kodulehel www. ekogaisma.ee. Halogeen- ja hõõgniitlampe ohtlike jäätmete hulka ei loeta ja neid tagastama ei pea. „Ekogaisma saadab ümbertöötlemisele ka LED-lambid, mis ei sisalda elavhõbedat, kuid nende puhul eraldatakse samuti metall ja klaas. Kuna jäätmeseaduses on kir-

Madalrõhuluminofoor-, kõrgrõhulahendusja madalrõhunaatriumlampide jäätmed on keskkonnale ohtlikud neis sisalduva elavhõbeda tõttu.

jas, et LED-lampidele rakendatakse Eestis tootjavastutust, tähendab see automaatselt seda, et need lambid tuleb eraldi koguda. Paljud tootjad ega eraisikud seda veel ei tea,” ütles Nielsen. Tootjal lasub kogumise kohustus Vastavalt jäätmeseadusele peab tootja (toote valmistaja või turustaja) tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäät-

mete kokkukogumise ning nende kõrvaldamise või taaskasutamise. Kuigi Eestis rakendatakse tootjavastutust elektri- ja elektroonikaseadmetele juba alates 13. augustist 2005, leidub ikka veel neid ettevõtteid, kes ei ole sellest teadlikud. On ka neid, kes teavad, kuid hoiavad seaduste täitmisest kõrvale. Selliseid ettevõtteid kontrollib keskkonnainspektsioon, kes vajadusel määrab seadusest tulenevate nõuete mittetäitmise eest

Kui töötamise lõpetanud säästupirne või päevavalgus- ehk luminofoorlampe pole palju ja nagunii on kavas minna katkise asemel poodi uut ostma, siis üks lihtsamaid mooduseid on vana kaasa võtta. „Jäätmeseadus kohustab elektri- ja elektroonikaseadmete müüjat oma müügikohas tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma müüdava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud jäätmed. Ehk ostes ühe uue pirni, saab tasuta tagastada samasuguse vana,” selgitas Nielsen.

Ekogaisma Eesti OÜ Narva mnt 7, Tallinn tel: 662 6844 info@ekogaisma.ee www.ekogaisma.ee

Puhas keskkond

AS-i Veolia Keskkonnateenused juht: korraldatud jäätmeveo süsteem vajab muutmist Foto: Terje Lepp

AS-i Veolia Keskkonnateenused juhataja Argo Luude

Juba rohkem kui kuus aastat kehtib Eestis seadus, mis kohustab kõiki enam kui 1500 elanikuga omavalitsusi rakendama oma territooriumil korraldatud jäätmeveo süsteemi. Selle eesmärk ei ole muud, kui tagada, et kõigi inimeste jäätmed jõuaks kindla peale prügilasse või taaskasutusse, mitte et neid kallataks metsa alla või sokutataks salaja kellegi võõra prügikasti. Ometi kuulevad jäätmefirmad sageli inimestelt väiteid, et neil justkui ei tekigi prügi või ei olda rahul veosagedusega. Vahel on nende nurinad ka õigustatud, eriti siis, kui arve esitatakse inimesele, kel oma krundil veel majagi ei ole, ent enamjaolt püütakse kohtusest lihtsalt kõrvale hiilida. Teistpidi on Eestis veel praegugi omavalitsusi, mis pole korraldatud jäätmeveo süsteemi tänini oma territooriumil sisse seadnud, olgu siis põhjuseks nurjunud konkurss või ei olegi seda teha üritatud. Järgnevalt kõneleb AS-i Veolia Keskkonnateenused juhataja Argo Luude sellest, miks korraldatud jäätmevedu ikkagi vaja on ning kuidas see süsteem võiks olla veelgi tõhusamalt tööle rakendatud. Prügi ei või põletada „Tuleb endale aru anda, et korraldatud jäätmevedu ei ole jäätmefirmade väljamõeldis,” märgib Luude. „Sageli arvatakse, et see on jäätmevedajate lobitöö tulemus ja et vedajad teenivad suurt kasumit.

Ent hinnad on ju vähempakkumise tulemusena märkimisväärselt langenud ning miks peaks jäätmefirmad siis lobitööd tegema, kui nende kasum väheneb?” Luude sõnul on korraldatud jäätmeveo süsteem keskkonna puhtuse tagamiseks igal juhul vajalik. „Paljud inimesed käitlevad jäätmeid ebaseaduslikul viisil,” tõdeb Luude. „Valdavalt eramajas elavate inimeste hulgas on levinud arusaam, et ma põletan oma prügi ära – mul on ju ahi. Soovitan igaühel prügipõletuspäevadel eramajade rajoonis ringi käia ja mõelda, kas sellise tossu sees on meeldiv elada. Prügi põletamine on ebaseaduslik tegevus ja saastab keskkonda, ainult et inimesed ei ole seda endale teadvustanud. Pigem levib arusaam: miks ma ei või seda teha, kui prügi nii hästi põleb. Tõepoolest – pappi ja paberit võib põletada, aga kui polümeerid ehk plastpudelid, piimapakikiled jmt madalal temperatuuril põlevad, tekivad mürgised gaasid, mis on keskkonnale ohtlikud. Samuti saastab nii-

sugune prügipõletus küttekoldeid. Igal aastal tekib meil tahmapõlengutest arvukalt tulekahjusid ning ahjudes prügi põletamine võib kaudselt selle põhjuseks olla.” Luude märgib, et on ka seltskond inimesi, kes oma prügi kaupluste juurde või mujale avalikesse prügikastidesse sokutavad. Toogem siinkohal näiteks kas või Tartu maantee äärse prügikasti Kosel, kuhu majapidamistest toodud mustad jäätmeist pungil kotid lausa virnadena kuhjusid. Muidugi mitte iseenesest. „Inimeste niisugune käitumine ongi põhjus, miks korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendama hakati. Selle süsteemi mõtles välja riik, et jäätmed saaks nõuetekohaselt käideldud,” rõhutab Luude. Ei taheta liituda Võrreldes Lääne-Euroopaga on Eestis korraldatud jäätmeveo süsteem üles ehitatud mõnevõrra teistmoodi. „Eestis otsib omavalitsus konkursiga jäätmevedaja ning jäätmevedaja ise sõlmib jäätmevaldajatega prügiveolepingu,” selgitab Argo Luude. „Lääne-Euroopas aga tegeleb klientide ehk jäätmevaldajatega omavalitsus või omavalitsuse loodud üksus ning jäätmefirmalt ostavad nad vaid veoteenuse. Niisugune lahendus on parem, sest omavalitsus teab, kes tema territooriumil asuvad, kus nad asuvad ja kas nende soov lasta end korralisest veost vabastada on põhjendatud.” Luude sõnutsi on Eesti läinud jäätmevedu korraldades poolikut teed, seetõttu laekub vedajale ka väga palju kaebusi nii omavalitsustelt kui ka klientidelt. Klientide kaebused tulevad eel-

kõige süsteemiga kohustusliku liitmise aadressil. Seadus ütleb, et tiheasustusalal tuleb prügi ära vedada vähemalt kord nelja nädala jooksul, hajaasustuse puhul aga kord 12 nädala jooksul. Kinnistuomanikku saab jäätmete äravedamist vabastada vaid siis, kui ta tõesti seal ei ela (näiteks on tal vaid krunt). Suvemaja puhul saab jäätmeveost vabastada hooajaliselt. „Mõni inimene on võib-olla tõesti selline, et ta sorteerib prügi hoolega – tagastab taara, viib pakendid pakendikonteineritesse, viib teatud liiki prügi jäätmejaamadesse ning ülejääv kogus ongi nii väike, et ta on õigustatud vabastust saama. Aga neid on vähe,” tõdeb Luude. „Enamasti inimesed põletavad või matavad oma prügi või siis sokutavad selle teiste prügikasti ja teatavad, et neil prügi ei teki.” Kui nüüd selline inimene satub olukorda, et ta PEAB jäätmed üle andma, on ta selgelt rahulolematu ega jäta seda muidugi enda teada. Lünklikud andmebaasid Ent alati ei suju prügivedajal asjad ka omavalitsustega. „Tõsi – on hulganisti neid omavalitsusi, kes on süsteemiga liitunud, kes ei anna vabastusi kergekäeliselt, kes jagavad selgitusi, kuidas jäätmeid

Jäätmeveo süsteem võiks olla niisugune, et omavalitsus küll korraldab konkursi, aga mitte veo ainuõiguse andmiseks, vaid veolitsentsidele.

seaduspäraselt käidelda, ning nendega üldjuhul meil koostöö ka sujub. Kui tekib probleeme, saavad need selgeks räägitud,” tõdeb Luude. „On aga omavalitsusi, kes arvavad, et nende osa on vaid veohanke korraldamine, aga ülejäänud mõttes nad veofirmaga koostööd ei tee. Näitavad näpuga, et vedaja on halb – omavalitsus annaks veost vabastuse küll, aga ei saa … Meie kui prügivedaja töö aga hakkab just omavalitsusest peale, sest just omavalitsusel on jäätmevaldajate register. Need omavalitsused, kes tahavad, et jäätmevedu nende territooriumil korralikult toimiks, on koostanud täpse registri, pannud sinna hulga kontakte – meiliaadresse, telefone – ning teinud kõik selleks, et vedu saaks sujuvalt toimuma hakata. Paljudes omavalitsustes on register aga väga lünklik, sageli pole kontaktideks peale postiaadressi midagi, aga see ei võimalda kliendiga kiirelt suhelda. Tihti on andmebaas ka n-ö sodi täis – meile lihtsalt antakse kinnisturegister üle, reaalsus on aga, et tegelikkuses ei vii mõne kinnistu juurde isegi teid. Ja kui me selle registri peale hakkame inimestele prügiveolepinguid saatma, on nad ärritunud. Kisavad meiega, kisavad omavalitsusega. Aga korraldatud jäätmeveos on register nagu ehituses majaprojekt. Kui see on vigane, kukub heal juhul maja lagi sisse, halvimal juhul terve maja. Meil viib vigane register veo kvaliteedi alla ja inimesed on õigustatult pahased, et mille oleme kokku keeranud.” Süsteem vajab muutmist Kogemustega juhina usub Luude,

et kui Eesti tahab korraldatud jäätmeveosüsteemiga jätkata, t u l e k s s e d a L ä ä n e - Eu r o o p a omaga sarnaseks muuta. „Süsteem peab olema niisugune, et jäätmeveo korraldamisega tegeleb omavalitsus või tema loodud üksus,” kinnitab Luude, lisades, et Tallinn näiteks on seda mõtet kaalunud, kuid praeguseks on see soikunud. „Ootasime seda korraldust pikisilmi, et see oleks Eestis mudeliks saanud,” täheldab ta. Teine variant, mida jäätmefirma on keskkonnaministeeriumile välja käinud, aga mida ei ole seni Luude andmetel arutuselegi võetud, puudutab kokkuveohanke muutmist. „Süsteem võiks olla niisugune, et omavalitsus küll korraldab konkursi, aga mitte veo ainuõiguse andmiseks, vaid veolitsentsidele,” paneb Argo Luude ette. „Veolitsentsi saab firma eelnevalt paika pandud tingimuste alusel ning kõigil, kes konkursil litsentsi saavad, on õigus seal territooriumil jäätmeid vedada. Kliendile jääb sel juhul õigus ise vedajat valida, küll aga peab ta kindlasti ühe jäätmefirmaga lepingu sõlmima ja jäätmeid korrapäraselt üle andma nagu praegugi. Vedaja ülesandeks on pakkuda kvaliteetset teenust ja kui ta seda kliendile ei osuta, on kliendil õigus teise vedaja juurde üle minna. Konkurents sunnib vedajat pingutama ning tagab parema teenuse. Oleme jäätmekäitlejate liidus seda süsteemi arutanud ja jõudnud ühiselt järeldusele, et süsteemil on palju plusse.” Luude kinnitab, et uue valitsusega võetakse läbirääkimised sel teemal kindlasti ette.

Puhas keskkond

Metsanädal 2011 pakub rohkelt metsaga seotud üritusi Foto: funholiday.org

Kas soovid osa võtta õpetlikust linnulauluhommikust, lüüa kaasa metsaistutustalgutel, matkata Paralepa metsas või minna hoopis kogu perega Haapsallu linnarahva metsapäevale? Mai esimesel nädalal aset leidev traditsiooniline Metsanädal 2011 võimaldab seda kõike ja pakub lisaks veel rohkesti põnevaid ettevõtmisi. Metsanädala eelüritused aga algavad juba aegsasti enne maikuud – 14. aprillil Maamessiga. „Metsanädala programm on jagatud kahte osasse,” märgib Metsanädal 2011 projektijuht Mart Kelk. „Eelüritused algavad 14. aprillil, Metsanädal ise algab 2. mail ja kestab 8. maini. Kokku toimub selle aja jooksul 23 üritust.” Selle aasta Metsanädala tunnuslause on nagu tänavuse rahvusvahelise metsa-aastagi oma: „Kohtume metsas!” Kelgu sõnul on mets ju teada-tähtis paik, mis annab tööd, leiba ja pakub puhkamisvõimalusi sadadele inimestele ning tunnuslausele kohaselt võib alati täieõiguslikult öelda: „Kohtume metsas!” Üritusi igale maitsele Metsas või metsaga otsesemas ja kaugemas mõttes on seotud ka kõik Metsanädala üritused, isegi siis, kui need reaalselt metsas ei toimu. „14. aprillil avataval Maamessil on üleval Metsatelk, kus saab kõigile metsaga seotud küsimustele kindlasti vastuse. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu korraldamisel on aga võimalik ehitada endale tööriistakasti. Ahhaa keskusel on üleval puuistutusmäng, kus saab võistelda puude istutamises aja peale,” kirjeldab Mart Kelk Maamessil toimuvaid Metsanädala ettevõtmisi. 15. aprillil toimuv metsanduse visioonikonverents keskendub metsanduse järgmise kümne aasta

arengutele ja suundadele ning käsitleb süsihappegaasi ja metsa omavahelisi seoseid ning kliimamuutusi. 23. aprillil oodatakse rahvast Jõgevamaale Kassinurme puulinnusesse pärandkultuuripäevale, võtmaks osa talgutöödest ning lõbutsemaks simmanil. Metsapealinn Haapsalu Metsanädal 2011 avatakse ametlikult 2. mail kell 17 tänavuses metsapealinnas Haapsalus. Aga juba päeval kell 13 ootavad Metsanädala korraldajad koolinoori metsanduslikule orienteerumisvõistlusele, kus lisaks õige suuna leidmise oskusele annavad tooni ka metsandusalased teadmised. „Võistlus toimub vastavalt vanuseklassile kahel rajal ning on kõigile jõukohane,” täpsustab Kelk. 3. mai varahommikul ootab ornitoloog Tarvo Valker rahvast Haapsalu linnutorni juures, et üheskoos teha selgeks, kes on need linnud, kes meie ümber kevadhommikul siristavad. Metsanädala mahukaim üritus „Linnarahva metsapäev” algab 7. mail Haapsalu piiskopilinnuses ja pakub väga mitmekülgset metsaga otsesemas või kaugemas mõttes seotud tegevust. „Erametsaliidu metsatelk, RMK loodusüritused, Vikan’i laevaehitus, Lodjakoja töötoad, Läänemaa meistrivõistlused puude saagimises, lõhkumises ja riidaladumises, puutöölaat jms,” loetleb Mart Kelk. Puust laeva ehitamist otsustati Kelgu sõnul demonstreerida seetõttu, et Haapsalu on sadamalinn, kus on laevaehitusega ammust aega tegeletud. „Haapsalu Kutse-

hariduskeskus aga õpetab puitehitiste restaureerimist ja tisleritööd ning eks ole ju need ametid samuti metsaga seotud,” märgib Kelk. Metsapealinna kõrval jagub metsanädalal üritusi ka mujale – Kohila Metsaselts näiteks korraldab nädala jooksul metsapäevi Harju- ja Raplamaa noortele. „Tutvustatakse metsatöid, õpetatakse erinevaid puuliike tundma ning istutatakse üheskoos metsa,” täpsustab Mart Kelk. „Räägitakse elementaarsetest asjadest, mis metsameestele on hästi teada ning mida võiks teada ka lapsed.” Et ükski metsanädal ei möödu istutustalguteta, siis ootavad Keskkonnaamet ja Eesti Erametsaliit nüüdki kõiki vabatahtlikke uut metsapõlve rajama. Talgud toimuvad igas maakonnas. RMK on sel aastal suunanud oma talgute programmi lastele ning 6. mai metsaistutuspäevale oodatakse 6.–12. klassi õpilasi. „Metsanädala programm on mitmekesine, kus tegevust leiavad igas vanuses metsandushuvilised,” tõdeb Kelk. „Loodetavasti kasvab pärast üritustel osalemist nendegi inimeste huvi metsanduse vastu, kes praegu eriti tihti metsa ei satu.” Metsanädal lõpeb 8. mail, kuid metsandusüritusi metsapealinna jagub veel terveks aastaks.

Selle aasta Metsanädala tunnuslause on nagu tänavuse rahvusvahelise metsa-aastagi oma: „Kohtume metsas!”

Metsanädal 2011 Eelüritused: •• 14.–16. aprill – Metsatelk Maamessil •• 15. aprill – raievõistlus Kevadkarikale 2011 •• 23. aprill – Pärandkultuuripäev Jõgevamaal Kassinurmes •• 2.-8. mai – Metsanädal Eesti Loodusmuuseumis Valik üritusi: •• 2. mai kell 13 – metsanduslik orienteerumisvõistlus koolinoortele Haapsalus, kell 17 – metsanädal 2011 avamine Haapsalu piiskopilinnuse hoovil; kell 18 – metsandustöötajate meeskoor „Forestalia” kontsert •• alates maikuust – Kohila Metsaseltsi metsapäevad Harju- ja Raplamaa koolidele •• 3. mai – linnulaulu kuulamise retk Haapsalus •• 4. mai – Läänemaa Metsaühistu õppepäev linnarahvale •• 5. mai – RMK matkapäev Paralepa metsas •• 6. mai – RMK metsaistutuspäev koolidele •• 7. mai – Linnarahva metsapäev, algus kell 12 •• 7. mai – Svjata Vatra kontsert Haapsalu piiskopilinnuse hoovis •• 7. mai – RMK metsa-aasta kontsert Haapsalu kultuurikeskuses •• alates 25. aprillist korraldavad Keskkonnaamet, Eesti Erametsaliit ja RMK kõikjal Eestis metsaistutustalguid Vaata lähemalt: www.metsainfo.ee

Puhas keskkond

Juhani Puukool avas hekikaubamaja Korrapärase heki puhul tuleb hekitaimi tugevalt tagasi lõigata kohe pärast istutust, et taimed haruneks võimalikult maapinna lähedalt. Saamaks ilusat ja tihedat hekki tuleks teda pügada igal aastal ning anda talle soovitud vorm. Lõigata tuleks järjepidevalt ning julgelt. Mida tugevamalt tagasi lõigata, seda tihedam ja korralikum hekk moodustub. Kogu valiku hekitaimest ning lisainfot leiate www.juhanipuukool.ee

Uudsena Eestis on Juhani Puukooli istikuärides sel kevadel avatud suurima valikuga hekikaubamaja. Esimest korda on saadaval paljasjuursetena mitmeid eriti kaunilt õitsvaid hekitaimi – eri värvi veigelaid ning paljude aiapidajate lemmikut tuhkurenelast ‘Grefsheim’. Ühe uudisena pakutakse hekitaimena astelpaju istikuid; sedasi saab lisaks tõhusale astlalisele hekile sügisel ka mõnusa vitamiinidest pakatava saagi. Paljasjuursetel istikutel on potistatud istikute ees mitmeid eeliseid: esiteks on nende juured kohe pärast istutamist otseses kontaktis pinnasega, mis tähendab, et nad kohanevad lihtsamini uue kasvukohaga. Teiseks saate hinnata kohe istikute juurte kvaliteeti ja kolmandaks on paljasjuursed potistatud istikutest oluliselt odavamad. Suure heki rajamine paljasjuursetest istikutest võimaldab allesjäänud raha eest täiendada aeda ka teiste taimedega. Millist hekki valida? Hekil on mitmeid kasulikke funktsioone – kaitseb müra, tuule ning tolmu eest, varjab ning piiritleb selgelt ülejäänud aeda. Lisaväärtusena annab värvilise lehestikuga hekk aiale värvi ning muudab iga aia omanäoliseks. Näiteks aeda kaitsvasse astlalisse hekki soovitame istutada viirpuu või punaselehise thunbergi kukerpuu. Need taimed sobivad suurepäraselt pöetud hekiks. Madalamaks pöetud hekiks ja geomeetrilisse aeda sobib ideaalselt pukspuu. Roosisõprade rõõmuks on saadaval uus kanada roosisort ‘Prairie Joy’, mis sobib ideaalselt õitsvaks hekiks. See on vähenõudlik põõsasroos vanaaegsete roosade keskmiselt lõhnavate täidisõitega. Õite värv varieerub heleroosast tumeroosani. Õitseb rikkalikult juunist augustini ning väiksemal määral ka hiljem. Ideaalne hekitaim meie kliimasse, kuna on külma- ja haiguskindel. Igasugustes oludes leplikud kontpuud lisavad aeda värvidemängu terveks aastaks – suvel on lehed sõltuvalt sordist rohelistest kirjudeni, sügisel värvuvad punakaks ning lehtede langedes jäävad erivärvilised võrsed. Kontpuud sobivad hästi segaistutuseks. Nad on väga vastupidavad, taluvad hästi täispäikest ning ka varju. Eriti hästi

saavad hakkama niisketes oludes. Kontpuudega pole teie hekk kunagi ühesugune. Niiskesse pinnasesse soovitame hekiks istutada punapaju ‘Nana’. See on tihe, keskmise kõrgusega ja kevadel urbadega kaetud pajuliik. Igihaljad okaspuud loovad rohelise müüri terveks aastaks. Heki võib rajada mägimändidest ning kadakatest, eriti populaarne hekitaim on elupuu. Juhani Puukoolis leiad eri suuruses juurepalliga elupuid, mis jätab juurte ümber piisavalt mulda, et ka suurem taim tunneks end pärast istutamist mugavalt ning saaks kenasti kohaneda. Mullapalli ümbritsev võrk laguneb mullas ega sega juurte arengut. Eelistades hekiks elupuud, on roheline müür valmis kohe pärast istutamist ja kaitseb aeda aasta läbi. Kuidas hekki hooldada? Pärast heki istutamist on soovitatav ümbrus multšida, siis püsib hekk kaunis ning elujõuline. Multšimine hoiab mulla kobedana, säilitab niiskust, takistab vee aurumist ning vähendab umbrohtumist. Talvel kaitseb multš juuri külma eest, ega lase pinnasel sügavalt külmuda. Lisaks aktiviseerib see mulla mikroorganismide elutegevust ning aeglaselt kõdunedes on orgaaniline multš väga heaks väetiseks. Omades ilusat aeda ehtivat hekki, tuleb tema eest ka hoolitseda. Ilus tihe hekk vajab korralikku pügamist. Ka vabakujuline hekk vajab kärpimist ja harvenduslõikust, vastasel juhul läheb see aastatega inetuks. Enelaid tuleks kärpida peale õitsemist eemaldamaks äraõitsenud õisikud. Kontpuid tuleks tugevalt tagasi lõigata paari aasta tagant, mitte tihedamalt. Vabakujulist hekki tasub harvendada, et eemaldada külmunud, kuivanud ja haiged oksad. Välja tuleks lõigata omavahel ristuvad ja paralleelselt asetsevad oksad. Sedasi püsib hekk ühtlane ja mitte liiga tihe.

Istutades oled Sa õnnelik!

Puhas keskkond

Sotsiaalkampaania ”Anna pakendile uus elu” paneb põhirõhu laste keskkonnateadlikkuse tõstmisele Foto: OÜ Boom Productions

inimestega eri valdkondadest, et siduda kokku laste unistused ja loodushoiu tähtsus. Saates külastatakse mitmesuguseid pakendeid kasutavaid tootmisettevõtteid, sõna võtavad tuntud näitlejad, lauljad, sportlased, kunstnikud, keda küsitlevad võluva siirusega vaatajate eakaaslased. Saade „Keskkonnake“ on eetris veebruarist kuni mai alguseni igal neljapäeval ETV teisel kanalil kell 18.25. Juba eetris olnud saateid saab kordusena vaadata ETV2 kodulehel: www.err.ee/etv2/search-ee.aspx .

Turu-uuringute AS poolt läbiviidud pakendijäätmetega ümberkäimist selgitava uuringu põhjal ilmneb, et vaid pooled Eesti elanikud on motiveeritud ja valmis tegelema taaskasutusteemadega üldise jäätmemahu vähendamiseks. MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel teoks saanud kampaania „Anna pakendile uus elu“ raames valminud lastesaade ”Keskkonnake” läheneb taaskasutusteemale läbi laste teadmiste ja motivatsiooni tõstmise. Kampaania suunamine lastele on taotluslik, eesmärgiga kasvatada noorem põlvkond keskkonnast ja taaskasutusest enam hoolivaks. Väljakujunenud isiksuste hoiakute muutmine on kallis ning tihti tänamatu töö. Lastele aga asjade lihtne ja selge lahtirääkimine neid huvitavas kontekstis tagab loomulikuma ja pikaajalisema tulemuse. ETO kogemus näitab, et laste käitumise suunamine läbi positiivse kinnituse ja põhjus-tagajärg seose näitamise annab tulemuseks ka lastevanemate käitumise muutuse. Lapse siirale palvele loodusest hoolida on raske mitte tähelepanu pöörata.

Kampaania põhiväljundiks on ETV teisel kanalil esitletav lastesaatesari ”Keskkonnake”, mis räägib taaskasutuse põhimõtetest, sidudes need aga huvitavate avastusretkedega Eestimaa eri paigus. Saatesarja käigus kohtuvad noored saatejuhid neile eeskujuks olevate tuntud

Saatele lisaks saavad lapsed keskkonna ja taaskasutusteemadel lisainfot Keskkonnakese kodulehelt, aadressil www.keskkonnake.ee. Kodulehel saavad lapsed proovile panna oma loodusteadmised, tuletada meelde taaskasutuseks sobilike pakendite õiget sorteerimist ning uuesti kohtuda oma sõprade, “Pakendikega“. Samuti jõuavad kodulehele lõbusad lõigud Keskkonnakese saate kaadritagustest tegemistest ning kuldaväärt näpunäited, mida saatekülalised Sandrale ja Martinile jagasid. Keskkonnakese fänniklubiga saab liituda Facebookis.

Telesaate „Keskkonnake” saatejuhid Martin ja Sandra

Kvaliteetsed JULIANA KASVUHOONED Taanist Alumiiniumkarkassiga, klaas- või polükarbonaatkattega Suurustes 3 m2 kuni 72 m2

Maaletooja: ANU POED OÜ Soola 8, Tartu Tel 505 1409 e-post: info@kasvuhooned.ee

Puhas keskkond

Pandimärgiga pakend alustab uut teekonda Fotod: Priit Simson

Ligi kuue aasta eest Eestis käivitunud pandipakendi süsteem on kokku kogunud ja taaskasutusse suunanud miljardi ühekordse kasutusega joogipakendit. Harjumaal, Jõelähtmel tegutsev OÜ Eesti Pandipakend (EPP) annab tööd 55 inimesele. Eesti Pandipakend on 2005. aastal tootjate ja importööride ning kaupmeeste loodud pakendiseaduse alusel töötav pakendi taaskasutusorganisatsioon. Ettevõtte ülesandeks on hallata ja korraldada üleeestiliselt tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, sorteerimist, loendamist ja taaskasutamist. Vastavalt pakendiseadusele hõlmab see vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendit. •• Eesti Pandipakend OÜ tegevjuht Rauno Raal, kui suur hulk pandimärki kandvast taarast tagastatakse? 2010. aastal tagastati ringlusse jõudnud plastpudelitest 91 protsenti, klaaspudelitest 75 protsenti ja plekkpurkidest 57 protsenti. •• Mis saab ülejäänud osast? Tagastamata pakendid jäävad reostama keskkonda või lähevad prügilasse ladestamisele koos olmeprügiga. •• Milline oli olukord viis aastat tagasi? 1. mail saab Eesti Pandipakend juba 6-aastaseks. Selle ajaga on kokku kogutud üle miljardi pakendi ehk ligikaudu 800 000 kuupmeetrit plekkpurke ning klaas- ja plastpudeleid. Naljalt ei leia enam pudeleid vedelemas rannas või linnapildis. •• Mis on muutunud inimeste teadlikkuses, kuidas see on saavutatud? Eestlase keskkonnateadlikkus tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, loodame et oleme saanud anda sellesse ka oma panuse. Nii pakendiettevõtjad, kaupmehed kui ka tarbijad on täna toimiva pandipakendisüsteemi hästi omaks võtnud ja aasta-aastalt on kogutavate joogipakendite tagastusaktiivsus kasvanud. Eesti Pandipakendiga on liitunud ligi 150 tootjat ja importööri ning ligi 1200 tagastuskohta, millest 530 võtab pandipakendeid vastu taaraautomaadiga. Viimase ligi kuue aasta jooksul on Eesti Pandipakendi pakendiregistrisse kantud 5000 tootepakendit. Pandisüsteemi puhul on tagatisraha ilmselge motivaator pakendite tagastamiseks, tagades kõrged tagastusprotsendid ja motiveerides sel moel ka väiksema keskkonnatundlikkusega inimesi pakendeid tagastama. •• Kas kõik kogutud pandipakend

läheb ümbertöötlemisele? Iga viimane kui kogutud pakend läheb ümbertöötlemisele ja mitte ainult pakend, vaid ka pakendite kogumiseks kasutatavad tarvikud ehk spetsiaalsed kilekotid ja sulgurid. •• Millistesse riikidesse läheb Eestis kogutud taaskasutatav pakend ümbertöötlemiseks? Plekkpurgid lähevad Inglismaale Warringtoni, kus asub üks Euroopa suuremaid alumiiniumpurkide ümbersulatustehaseid. Ühekordse kasutusega klaaspudelid viiakse Järvakandi klaasitehasesse, kus need sulatatakse uuteks klaasist toodeteks ja neist saavad supipurgid, õllepudelid jne. Plastpudeleid müüme nii Eestisse, Soome, Lätti kui ka Hollandisse. Baltikumi suurim plastpudelite ümbertöötleja ehk helvestaja paikneb Lätis. •• Millist pakendiliiki kogutakse kõige enam? Massipõhiselt kogume aastas kokku umbes 10 000 tonni pakendeid, s.t plast-, klaas- ja plekkpakendid kokku, kaalu poolest kogume enim klaasi ja plasti. •• Mida saab toota purustatud plastpakendist? Plastpudelil on kaks peamist kasutusala – pudel nimelt helvestatakse, helbest tehakse graanulid ja vastavatest graanulitest uute plastpudelite toorikud. Teise variandina tehakse plastist fliisi, mida kasutatakse tekstiilitööstuses. Täiendavalt on plastpudelist võimalik teha väga tugevaid plastist kinnitusrihmasid. Neid võib näiteks näha ehitusmaterjalipoodides, millega laudade pakk on kokku tõmmatud. Samuti tehakse plastpudelist ehk PET-st salatikarpe ja erinevaid plastist söögianumaid. •• Mida tehakse purustatud plekkpurkidega? Kas neist tehakse uued purgid? Plekkpurke ei purustata, vaid need pressitakse kokku. Pressitud plekkpurgid lähevad sõna otseses mõttes ahju (sulatusahju), kus need umbes 710-kraadise kuumuse juures üles sulatatakse. Sulaalumiiniumist valatakse alumiiniumkangid, mis siis hiljem kooritakse õhukesteks alumiiniumlehtedeks, millest tehakse uute plekkpurkide toorikud. •• Kui kaua võib selline taaskasutuse ringlus kesta? Raske eraldi välja tuua, aga kui materjalikooslus läheb liialt nõrgaks, siis lisatakse struktuuri tugevdamiseks esmast tooret. Aga üldplaanis on tsükkel väga pikk.

CAN ehk plekkpurk •• Alumiiniumpurk laguneb looduses 200–500 aastaga. •• Alumiiniumijäätmete ümbersulatamine säästab kuni 95% energiast, mida vajataks alumiiniumi valmistamiseks esmasest toormest. •• Plekkpurgi tegemine taaskasutatud materialist on 20 korda efektiivsem võrreldes primaarse toormega. •• Ühe alumiiniumpurgi taaskasutamisel säästetava energiaga saab vaadata 3 tundi televiisorit,

samas kui sama purgi äraviskamisel kulub toorainest uue purgi tegemiseks sama palju energiat kui on 2,2 liitris bensiinis. •• Eesti Pandipakend kogub aastas ligi 1300 tonni CAN-i, mis moodustab ligi 57 protsenti turule paisatavat kogusest. •• Aastal 2010 kogus EPP kokku 134 miljonit plekkpurki. •• Plekkpurk saab uue elu kas uue plekkpurgi, autokomponendi, ehitusdetaili või alumiiniumist tootena.

PET ehk plastpudel •• Laguneb looduses 50–80 aastat õhuga kokkupuutes. Maa sisse maetuna aga 500–1000 aastat, sest bakterid ei tunnista toiduks plastpudelite põhimaterjali – polüetüleeni. •• Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel energia kokkuhoidu. •• Plastiku tootmisel on energia kõige suurema osakaaluga ressurss, mis moodustab 72–91 protsenti kogu polümeeri ressursivajadusest, samas on polümeerist toote valmistamise energiavajadus 6–20 protsenti. •• Taaskasutatud plastikust

Plastpudeli ümbersünd

polümeeri tegemine on väiksema energiamahukusega kui „looduslikust” toormest saadav polümeer. •• Uuesti toormeks töödeldud plasttaara taaskasutamine vähendab energiakulu 62–92 protsendi võrra. •• EPP kogub aastas ligi 4300 tonni PET-i, mis moodustab ligi 91% turule paisatavat kogusest •• Aastal 2010 kogus EPP kokku 126 miljonit pandimärgiga plastpudelit. •• Plastpudel saab uue elu kas uue plastpudeli, tekstiiltoote või pakkelindina.

PET-PUDEL

HELBED

OWG ehk ühekordne klaaspudel •• Klaaspudeli looduses lagunemise kohta andmed puuduvad, sest seda taaraliiki ei ole suudetud piisavalt pika perioodi vältel jälgida. •• Vanaklaasi lisamine toorainesse alandab klaasimassi sulamistemperatuuri ja sellega ka energiakulu. •• Klaasi sulatamisel võib taaskasutatav materjal moodustada kuni 80 protsenti toorainest. •• 1 tonn klaasipuru asendab 1,2 tonni toorainet. •• Kui looduslikust toormest võib klaasi valmistamisel atmosfääri lenduda kuni 20 protsenti (koos veeauruga), siis taaskasutava materjali kasutamisel on see umbes 3 protsenti (koos veeauruga). •• Energiavajadus 1 tonni klaasi

GRAANULID

UUE PET-I TOORIK

sulatamiseks väheneb ligikaudu 2,5 protsendi võrra iga 10 protsendi toormesse lisatud klaasipuru kohta. •• Ühe klaaspudeli ümbertöötlemisel säästetud energia arvel võiks näiteks 100W elektripirn põleda 4 tundi või saab keeta 2-3 tassi teed. •• EPP kogub aastas ligi 4500 tonni ühekordsekasutusega klaasi, mis moodustab ligi 75 protsenti turule paisatavat kogusest. •• Aastal 2010 kogus EPP kokku 21 miljonit klaaspakendit. •• Klaaspudel saab uue elu kas uue klaaspudeli, supipurgi või muu klaasist tootena. Allikas: Eesti Pandipakend OÜ, www.eestipandipakend.ee

UUS PET

•• Aastas kogub Eesti Pandipakend OÜ umbes 4300 tonni PET-i ehk plastpudeleid, mis purustatakse, granuleeritakse ja kasutatakse uuteks toodeteks

LAGUNEMINE

50–80 aastat looduses õhuga kokkupuutes 500–1000 aastat maa sisse maetuna, kuna bakterid

ei tunnista toiduks plastpudeli põhimaterjali – polüetüleeni

FLIIS

Allikas: Eesti Pandipakend OÜ

FIIBERKIUD

TEKSTIILITOODE

Puhas keskkond

Tüütu umbrohu vastu aitab võidelda multšimine Umbrohust vabanemiseks leidub palju eri mooduseid. Ajakuluka rohimise ja keemiliste ning kahjulike umbrohutõrjevahendite kõrval on loodussõbralikum ja aega kokkuhoidvam moodus multšimine ehk maapinna katmine erinevate materjalidega. Multšimise peamisteks eesmärkideks on aidata taimedel juurduda, vähendada mulla veekadu ja umbrohu kasvamist ning kaitsta noori pinnalähedasi juuri talvise külmumise eest. Multši kasutamine vähendab tunduvalt maa harimiseks kuluvat töövaeva. Peenra ja maatüki läbikaevamisel või kündmisel tõstetakse umbrohuseemned maapinnale, kus nad idanevad. Seega tehakse korduva rohimisega endale tegelikult tööd juurde. Eriti raske on lahti saada juurumbrohust. Üleskitkumine toob umbrohuseemned taas pinnale ja nii see rohimine ei lõpegi. Keemilised umbrohutõrjed on jällegi kulukad. Nendega mürgitatakse nii iseennast kui ka pinna- ja põhjavett ning mullas elutsevaid organisme. Multšimine ei ole mitte üksnes tõhus umbrohu tõrjumise ja taimede loodusliku väetamise viis, vaid ka maa harimise ja kompostimise aeglasem moodus. Mullapinnale laotatud multšikihis toimuvad põhimõtteliselt samad bioloogilised ja keemilised protsessid mis metsakõdus. Erinevalt looduslikest protsessidest tuleb multšikihi puhul arvestada lähtematerjali iseärasustega.

Samuti säästab multšimine tunduvalt aiaomaniku tööaega. Aias kulub vähem väetisi ja kastmisvett. Orgaaniliste jäätmete kasutamine multšina vähendab tunduvalt majapidamises tekkiva prahi kogust, kahandades seega prügiveokulutusi. Seega on multšimine soodus nii aiapidaja tervisele kui ka rahakotile.

Hea tulemuse saavutamiseks peaks aiapidaja enne multšimist pöörama kindlasti tähelepanu paarile nüansile. Multši kasutamisel peenarde katmiseks tuleks kindlasti jälgida, et multš sobiks ümbritsevasse keskkonda – et see oleks nägus ja kestaks kasvukeskkonnas võimalikult kaua. Taimede või hekkide aluse maapinna katmisel on multšil näiteks lühem kasutusaeg. Suurte pindade katmisel võiks tähelepanu pöörata ka toote hinnale.

Geotekstiil efektiivse isoleerijana Enne multšimist tuleks aiapidajal mullapind puhastada ja seejärel katta see vähemalt 5–7 cm kihiga. Kui kiht on õhem, võivad mulda jäänud umbrohuseemned siiski idanema hakata ja läbi multšikihi tungida. Selleks, et vältida umbrohutaimede idanemist, tuleks peenrad ja istutusalad katta geotekstiiliga ja seejärel multšikihiga. Erinevalt muudest isoleerijatest (nt ajaleht), ei lagune geotekstiil ilmastiku käes ja takistab päikesevalguse jõudmise mullapin-

nani. See omakorda välistab umbrohuseemnete idanemise ja ka juba kasvama hakanud umbrohutaimed känguvad. Võib juhtuda, et mõned väga visad umbrohutaimed leiavad siiski ka multšitud ja tekstiiliga kaetud peenras võimaluse kasvamiseks. Samuti hakkavad koorepurus mõne aasta möödudes idanema üksikud umbrohuseemned. See on paratamatu, kuid multšimata pinnaga võrreldes on vahe sajakordne. Multše on nii looduslikke ja sünteetilisi kui ka segatüüpi. Põhiliselt

Eesti multš

Multšida tuleks kevadel Kuna multšiga kaetakse üksnes kuivamata mullapind, on parim aeg multšimiseks või vana multši vahetamiseks kevadel kohe pärast lume sulamist. Vana multši kevadine vahetamine ja eemaldatud materjali nõuetekohane kompostimine väldib multši pugenud kahjurputukate levikut. Kui tahetakse, et maapind kiiremini sulaks, tuleks multšimisega veidi oodata. Multšimise vastased väidavad, et varakevadine multšimine võib taimi kahjustada, sest päiksepaistel virguvad pungad ei saa katte all külmunud maast vajalikku vett kätte. See oht on aga oskusliku tegutsemise ja mulla temperatuuri jälgimisega välditav. Kevadisele lumele vähese komposti laotamine sulatab kiiresti lund ja maapind soojeneb.

Kodumaine ettevõte Baltic Mulch OÜ pakub erineva fraktsiooniga männikooremultše. Kõik tooted on eranditult Eesti inimestelt, Eesti loodusest ja töötlemata. Uudistootena on müügile tulnud ka atraktiivse välimusega punase lepalaastu multš. Tooted on saadaval aiaja ehituspoodides üle Eesti. Täpsem info www.balticmulch.eu

Metsakinnistute ostmine!

Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud: Aitame tellida metsainventeerimisandmeid! Ostame kasvava metsa raieõigust! Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone! Pakume raie- ja kokkuveo teenust! Aitame korraldada metsamaterjali transporti! Niidu 17, Pärnu 80010 Janek Jõesaar tel 511 8348 Meelis Meigo, tel 5343 1486

kasutatakse multšina koorepuru erinevaid fraktsioone ja killustikku. Kuigi graniitkillustik kestab näiteks väga pikka aega, mõjub koorepuru aias palju looduslähedasemana. Killustik on ka tunduvalt kallim. On paratamatu, et koorepuru aastate möödudes laguneb, mistõttu tuleks seda aeg-ajalt juurde lisada. Kuna aga aastate möödudes on taimed kasvuhoo sisse saanud ja varjutavad ise oma võraga mullapinna, siis jääb ka umbrohtusid ja niiskuskadu oluliselt vähemaks.