Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Janno Lamsoo, janno.lamsoo@lehed.ee, tel 680 4646
Kevad 2012
Erilehe Puhas Keskkond väljaandmist toetavad: MTÜ Eesti Rehviliit, Eesti Pandipakend OÜ, Nissan Nordic Eesti Filiaal, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Preisor OÜ, Taararing OÜ, Kuusakoski AS , Meie Vesi OÜ, Konneri@Co OÜ, Varma Partner OÜ, Nelitäht OÜ
100% elektriauto NISSAN LEAF. TÄIESTI UUS AUTO
Hind alates 39 990 € täisvarustusega Hind KredEx’i toetusega alates 21 990 € täisvarustusega KredEx toetab selle auto soetamist kuni 18 000 € ulatuses ja kodulaadija soetamist kuni 1 000 € ulatuses Nissan LEAF on müügil ainult Fakto Auto esinduses. www.faktoauto.ee Loe lähemalt: www.nissan.ee/LEAF Energiaklass [A] CO2 heitmed: 0 g/km Keskmine energiakulu 17,3 Kw/100 km
Voted World Car of the Year 2011
2
Puhas Keskkond
Rehviliit hindab loodussõbralikke lahendusi Selle eest küsib Rehviliit ka teenustasu, mis on üks odavamaid võrreldes teiste Euroopa riikidega. Rehvidest saab küll valmistada erinevaid tooteid ning pidevalt täiendatakse taaskasutuse võimalusi, kuid siiamaani on vana ümbertöötlemata rehv siiski negatiivse väärtusega, mille käitlemisele peab veel peale maksma.
Uue elu saavad vanarehvid näiteks lastemänguväljakutel kummimattidena ning liiklusmärkide aluste ja murukärgedena. MTÜ Rehviliit hindab loodussõbralikke lahendusi ja pakub võimalust tuua oma vanarehvid taaskasutuspunkti, et anda neile seeläbi uus elu. Kuus aastat aktiivselt tegutsenud MTÜ Eesti Rehviliit tegevjuht Kaur Kuurme kinnitab, et igal aastal jõuab taaskasutuspunktidesse keskmiselt 6000–8000 tonni vanarehve. Partneritega suudame enam Eesti Rehviliit tegeleb kahe valdkonnaga – vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise organiseerimisega ning rehvidega seonduva liiklusturvalisuse küsimustele tähelepanu pööramisega. „MTÜ Eesti Rehviliit alustas aktiivselt 2006. aastal vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamisega ning tänaseks päevaks kogume rehve üleriigiliselt 95 kogumispunktis. Meil on erinevaid partnereid, kes rehvide ümbertöötlemisega tegelevad ja püüavad seda materjali väärtustada,” ütles Kuurme, kelle sõnul osatakse loodussõbralikke lahendusi hinnata ning seda enam rõõmustab teda jõudsalt laienenud rehviliidu tegevus.
dab õli. Kummimatid OÜ ja Prismaarendus OÜ toodavad veoautorehvide lintidest lõhkamise matte. Samuti on headeks partneriteks olnud Leedu firma UAB Metaloidas ja Eesti firma Nelitäht OÜ, kes tegelevad vanarehvidest kummimattide valmistamisega. „Kindla vormiga kummimatte saab väga edukalt kasutada laste mänguväljakute ehitamiseks, mis aitab kaasa laste turvalisuse tõstmisele,” tõi Kaur Kuurme näite sellest, kuidas vanarehvidele uut elu andes on võimalik meid ümbritsevat turvalisemaks muuta. Seepärast soovitab ta ka neil, kes siiani seda võimalust kasutanud ei ole, tulevikus vanarehvid taaskasutuspunkti viia, mitte prügikasti visata või veel hullem – metsa alla või koduaeda vedelema jätta. „Nelitäht OÜ toodab kummipurust liiklusmärkide aluseid ning ka murukärge, mis on kokku segatud plastist ja rehvipurust. Murukärg sobib väga edukalt asendama kivist tehtud murukivi, sest see on elastsem ning seeläbi ka vastupidavam murdumistele ning ilmastikule,” lisas Kuurme.
Loomulikult ei saaks ärksaid lahendusi ellu viia ilma abilisteta. Huvitavamatest koostööpartneritest on Kuurme ütlust mööda tegusaim kindlasti OÜ Hansa Biodiisel, kes too-
Seaduskuulekus ja vastutustunne Jämedat rehvipuru saab kasutada ehitusmaterjalina prügilate ehitustel ja katmisel, samuti toodetakse
jämedast purust pürolüüsi tehnoloogiat kasutades õli, millest eraldub veel tahm, gaas ja metall. Eelnevalt räägitud kummimattide toodanguga saab kõige lähemalt tutvuda kodulehe www.rubber.ee kaudu. Miks peaksid inimesed ning ettevõtted aga vanarehve taaskasutuspunkti tooma? Kasutatud rehvide kogumise süsteem on üles ehitatud tootjavastutuse põhimõttel, mis tuleneb EL-i seadusandlusest
ning mida reguleerib Eestis jäätmeseadus. „See tähendab, et uute või kasutatud rehvide maaletoojal on kohustus organiseerida vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise süsteem. Lisaks peab rehvide maaletooja olema registreeritud riikliku s p ro b l e e mto o te re g i st r i s (PROTO) – vastasel juhul ei tohi ta üldse rehvide maaletoomisega ja müümisega tegeleda. Selle juures ei oma vahet, kas rehve tuuakse EL-
i-siseselt või väljastpoolt EL-i,” selgitas Kuurme. Rehviliit, mis on loodud Eestis tegutsevate suuremate rehvide maaletoojate poolt, võtab ettevõtetelt seadusega pandud kohustused enda kanda, organiseerib vanade rehvide kogumise ja taaskasutamise süsteemi ning registreerib ka ettevõtte PROTO-s. Seega saab maaletooja tegeleda oma põhilise tegevuse ehk rehvide müügiga.
Hoia loodust ning too oma vanad rehvid tasuta ära!
Täpsem info: proto.keskkonnainfo.ee Nimekiri on koostatud Riikliku Probleemtooteregistri andmete alusel.
Eestis kehtiva jäätmeseaduse järgi ei tohi rehve visata olmeprügi hulka, vaid need peab muudest jäätmetest eraldi koguma ja selleks ettenähtud kogumispunktidesse viima. Rehve võetakse tasuta vastu järgmistel aadressidel: Maakond Aadress Harjumaa Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond Harju maakond
Peterburi tee 90f, Tallinn Kadaka tee 1, Tallinn Pärnu mnt 139e, Tallinn Peterburi tee 58c, Tallinn Mustamäe tee 54, Tallinn Punane 6, Tallinn Tartu mnt 119, Tallinn Betooni 12, Tallinn Rae põik 14, Lõunasadam, Paldiski Salo 1, Kehra Nooruse 9, Tabasalu Vibeliku tee 17, Loo Altmetsa tee 10/5, Maardu Ehitajate tee 4, Keila Tartu mnt. 10a, Kose Lõuna 4, Loksa Järsi küla (Aruküla) Üksnurme tee 14, Saku Sooja 2b, Saue Rohuneeme tee 1/4, Haabneeme Aiandi tee 26, Viimsi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, Loovälja Rebala küla Aruküla, Sügise 2a Alavere Jäätmejaam, TÜ Alvar territoorium Keva tankla kõrvalt sissepääs, Ülejõe tee 2 Tabasalu Jäätmejaam, Kooli 3 Mustamäe Jäätmejaam, Artelli 15 Paljassaare Jäätmejaam, Paljassare põik 9a
Kogumispunkte on üle Eesti Nüüdseks on kasutatud rehvide kogumispunkte üle Eesti juba 95 ning elanikul või firmal ei jää muud üle, kui leida oma asukohale kõige lähedasem kogumispunkt ja sammud sinnapoole seada, sest vanarehve saab ära anda tasuta. Kogumispunktide andmed leiab kõigi PROTO-s registreeritud tootjate kohta aadressilt proto. keskkonnainfo.ee lingilt Kogumiskohad. See nimekiri tugineb PROTO-s registreeritud ettevõtete esitatud andmetele, kes peavad jäätmekava esitama, ning sisaldab ka vana elektroonika ja romusõidukite kogumispunkte. „Oleme 2006. aastast alates kogunud vanu rehve keskmiselt 6000–8000 tonni aastas. Rehvide vastuvõtmisel piiranguid ei ole, kuid suuremate koguste puhul oleks vaja eelnevalt kogumispunkte teavitada,” kinnitas Kuurme. Vanarehvide kogumispunkti viimisel ei peaks küll ühtegi takistust olema ja vajaduse korral on võimalik tasu eest tellida transport rehvide kogumispunkti viimiseks.
Reklaami tellis MTÜ Eesti Rehviliit
Lahtiolekuaeg
Lisainfo
E-R 08.30-17.30; L 10.00-15.00 E-R 08.30-17.30; L 10.00-15.00 E-R 08.30-17.30; L 10.00-15.00 E-R 08.30-19.00; L 10.00-15.00 E-R 09.00-19.00 E-R 09.00-18.00 E-R 09.00-18.00 E-R 08.00-16.30; L 08.00-15.00 E-R 08.00-18.00; L 08.00-14.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00; L 08.00-18.00; P suletud E-R 09.00-16.00; L 10.00-15.00
Oscarrehvid OÜ Oscarrehvid OÜ Oscarrehvid OÜ Tireman OÜ Tireman OÜ Tireman OÜ Tireman OÜ Kuusakoski AS Kuusakoski AS A. Urva OÜ Peegelauto OÜ Carrec OÜ Krooni Grupp OÜ Tomesko OÜ Kose-Risti Autohooldus OÜ FIE V. Oksenenko Aave Transport OÜ Ogri-AHT Autoremont OÜ Oilikom OÜ Efekt Auto OÜ Viimsi Autohooldus OÜ
E-R 08.00-17.00 E-R 17.00-19.00; L 10.00-16.00 E ja N 16.00-19.00 K-R 14.00-19.00; L-P 10.00-15.00 K-R 14.00-19.00; L-P 10.00-15.00
Tel. 609 6764
Tel. 609 6530
Keila Jäätmejaam
Harju maakond Pääsküla Jäätmejaam, Raba 40 K-R 14.00-19.00; L-P 10.00 - 15.00 Harju maakond Maardu Jäätmejaam, Veeru 1 E ja R 08.00-16.00 Harju maakond Tallinn, Silikaltsiidi 7 E-R 9.00-17.00 Pakendihai OÜ Harju maakond Raasiku Jäätmejaam, Teemeistri 1 E-R 9.00-16.00 Harju maakond Aegviidu Avatud kord kuus reedeti Tarvo Kornel rehvitöökoda Harju maakond Kiili alev, Töökoja kinnistu Avatud iga kuu 2 ja 4 reede 10.00-16.00 Harju maakond Jüri alevik, Mõisa tee 5 Iga nädala reede 10.00-16.00 Helenart OÜ Harju maakond Kose alevik, Karla küla Iga nädala reede 10.00-16.00 Kuivajõe Talukaup territoorium Harju maakond Laagri alevik, Vae 3 Avatud iga nädala reedel 10.00-16.00 Mellson OÜ Harju maakond Vasalemma alevik, Ranna tee 8 E-R 08.00-17.00 Harju maakond Loksa, Papli 2a E-R 10.00-17.00 Harju maakond Paldiski, Alexela tankla territoorium L 12.00-15.00, muul ajal pöörduda tankla töötaja poole Harju maakond Lennujaama tee 5, 11415 E-R 9.00-18.00; L 10.00-15.00; P suletud Hiiumaa Hiiu maakond Ristivälja küla, Käina vald E-R 09.00-18.00 Hiiu maakond Kõrgessaare mnt. 45, Kärdla E-R 09.00-17.00 Hiiu maakond Veolia Keskkonnateenused AS, Väike Sadama 1 E-R 8.00-17.00 Hiiu maakond Valli 1a, 92412 E-R 9.00-18.00; L-P suletud Ida-Virumaa Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond
Tartu mnt. 29, Jõhvi Jõhviküla 14a, Jõhvi Puuvilla 21, Narva Järveküla tee 32/3, Kohtla-Järve Kiviõli tee 17a, Lüganuse Viru 1, Kiviõli Tervise 21, Sillamäe Kordoni tn 12, Aseri alevik Uikala Prügila, Jõhvi, Kukruse küla
E-R 09.00-18.00 E-R 08.00-16.30 E-R 08.00-16.30 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 R 10.00-16.00 E-R 7.30- 19.30; L-P 9.00- 17.00
Hiiumaa Jäätmejaam, Hiiumaa Prügila OÜ T. Türnpuu OÜ Tel. 462 2811, 503 4396
Autohall TÜ Kuusakoski AS Kuusakoski AS Foresauto OÜ Lüganuse Kummiservis OÜ Ercars OÜ A-Auto OÜ Aseri Kommunaal OÜ Tel. 332 7911
Puhas Keskkond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond
Sillamäe Jäätmepunktid, K ja P 11.00-14.00 Tallinna mnt 3, Tervise 21, Tallinna mnt 11b Rahu 3b, Narva E-R 08.00- 16.00 Kiviõli, Erra Jäätmejaam T ja L 10.00-17.00 Püssi, Erra Jäätmejaam T ja L 10.00-17.00 Jõhvi linn, Tammsaare 59 Iga nädala reedel 10.00-16.00 Kohtla Järve, Ehitajate 122 Iga nädala reedel 10.00-16.00 Narva-Jõesuu, Kalda 45 E-R 17.00-19.00 Kohtla Nõmme, Kaevurite pst 19 Iga nädala reedel 10.00-16.00
Enne toomist on vaja ette helistada Tel. 5599 9282 Narva Jäätmekäitluskeskus
Jõgevamaa Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond
Pauastvere, Põltsamaa vald Tallinna mnt. 15, Jõgeva Kastani 27, Mustvee Torma Prügila, Torma vald, Võtikvere küla Vaimastvere Jäätmejaam Siimusti Jäätmejaam Jõgeva aleviku Jäätmejaam Kasepää Jäätmejaam Põltsamaa Jäätmejaam, Pauastvere Jõgeva Jäätmejaam, Toominga tn 32 Mustvee, Kasepää Jäätmejaam
Rail Auto OÜ teenindus Kaldes OÜ Revan OÜ
E-R 08.30-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00
Moto Trading OÜ Gektor Grupp OÜ Kommunaali territoorium Kommunaali territoorium
E-P 08.00-20.00 Tel. 776 4789 Iga kuu 2. ja 4. neljapäeval 10.00-15.00 Iga kuu 2. ja 4. neljapäeval 10.00-15.00 Iga kuu 2. ja 4. neljapäeval 10.00-15.00 T-L 08.00-16.00 T-R 11.00-19.00; L 10.00-18.00 Tel. 5335 8042 T-R 10.00-16.00; L 10.00-15.00 Tel. 5556 7665 T-L 08.00-16.00
Järvamaa Järva maakond Järva maakond Järva maakond Järva maakond Järva maakond Järva maakond Järva maakond
Tallinna tn. 6, Paide Kase tn 5, Järva-Jaani Viljandi 13, Türi Väätsa Prügila, Roovere küla Türi Jäätmejaam, Viljandi tn 4 Järva-Jaani Jäätmejaam, Kase tn 5 Mündi 49, Paide
E-R 09.00-18.00 L 10.00-13.00 E-R 09.00-17.00 Iga päev 24 tundi N-R 14.00-19.00; L-P 11.00-14.00 L 10.00-13.00 N, R 13.00-17.00 ja L-P 10.00-14.00
Heko Kaubanduse OÜ valla keskkonnajaam Fi-Kin OÜ Tel. 384 0111
Läänemaa Lääne maakond Lääne maakond Lääne maakond Lääne maakond
Lihula mnt. 23, Haapsalu Valuste põik 6, Lihula Mehtrans AS territoorium, Valuste tee 7 Kiltsi küla, Pullapää
E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 T 14.00-17.00; R 14.00-17.00 K-R 10.00-19.00; L-P 9.00-15.00
Autoart OÜ FIE M.Pajumets Tel. 5623 6697 Läänemaa Jäätmejaam
E-R 08.30-17.30; L 10.00-15.00 E-R 08.00-18.00 E-R 08.00-16.30 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E 11.00-13.00; R 15.00-18.00; L 10.00-15.00 K-R 12.00-18.00; L 10.00-14.00
Oscarrehvid OÜ Tireman OÜ Kuusakoski AS Tamsalu Autoveod OÜ R-Segakauba OÜ Lajos AS Kaarma KT AS
E 14.00-17.00; N 14.00-17.00
Tel. 508 7744
E-L 09.00-18.00 Tel. 325 9112, E, T, K, R 9.00-17.00; L 9.00-14.00 K-R 13.00-19.00; L ja P 10.00-15.00 K ja P 10.00-18.00 N ja R 14.00-18.00; L 10.00-14,00
5669 4496 Tel. 322 9665
Lääne-Virumaa Lääne-Viru maakond Muru tn. 2, Rakvere Lääne-Viru maakond Haljala tee 15, Tõrremäe, Rakvere vald Lääne-Viru maakond Raua 2, Rakvere Lääne-Viru maakond O.Müntheri 5, Tamsalu Lääne-Viru maakond Pargi 2b, Tapa Lääne-Viru maakond Selja tee 11, Kunda Lääne-Viru maakond Ebavere, Väike-Maarja vald Lääne-Viru maakond Raua tn 2, Kadrina Lääne-Viru maakond Tamsalu Jäätmejaam, Raudtee 4 Lääne-Viru maakond Rakvere Linnahoolduse OÜ territooriumil, Pikk 39a Lääne-Viru maakond Haljala, Päästeteenistuse territoorium, Rakvere mnt 19a Lääne-Viru maakond Tapa Jäätmejaam, Ülesõidu 8 Lääne-Viru maakond Väike-Maarja Jäätmejaam, Tamsalu mnt 1 Lääne-Viru maakond Rakke Jäätmejaam, Räitsvere küla Lääne-Viru maakond Simuna Jäätmejaam, Pargi 1 Lääne-Viru maakond Kunda Mobil AS territoorium, Jaama tn 14 Põlvamaa Põlva maakond Põlva maakond Põlva maakond Põlva maakond Põlva maakond
Võru tn. 29, Põlva Meeksi mnt. 25, Räpina Räpina Jäätmejaam, Võhandu 23a (sissepääs Rahu tänav 16 vastast) Põlva kommunaali territoorium, Lina 15 Veriora Jäätmejaam, Uus tn 1a
Paide Jäätmejaam
valla jäätmejaam Tel. 5203 992, 527 8302
Tel. 534 74621 Tel. 52 90797 Tel. 528 0898
E-R 10.00-16.00 E-R 08.30-17.00 E-R 09.00-17.00
Kaguserv OÜ Beanda OÜ
T-R 08.00-17.00; L 9.00-12.00 E-R 10.00-16.00 E-R 08.00-15.00; L 09.00-14.00
Pärnumaa Pärnu maakond Ehitajate tee 18, Pärnu E-R 08.30-17.30; L 10.00-15.00 Oscarrehvid OÜ Pärnu maakond Tallinna mnt. 82, Pärnu E-R 08.00-18.00; L 09.00-14.00 Tireman OÜ Pärnu maakond Savi 30, Pärnu E-R 08.00-16.30; L 09.00-14.00 Kuusakoski AS Pärnu maakond Soo tn. 5, Pärnu-Jaagupi K 13.00-19.00; R 10.00-19.00; L 10.00-15.00 valla jäätmejaam Pärnu maakond Lavassaare P 10.00-12.00 alevi jäätmejaam Pärnu maakond Tehnika 5a, Paikuse E-R 09.00-17.00 Duo Auto OÜ Pärnu maakond Künka 11, Kilingi-Nõmme E-R 09.00-17.00 Target Auto OÜ Pärnu maakond Vihtra tee 5, Vändra E-R 09.00-17.00 Karotam OÜ Pärnu maakond Seljametsa küla, Kannuse kinnistu Asub Paikre Prügilasse viiva tee ääres Avatud E-R 09.00-17.00 Tel. 447 5755, 51 2092 Pärnu maakond Vändra Jäätmejaam, Allikõnnu küla E-R 8.00-16.30 Tel. 517 7293 Pärnu maakond Tõstamaa Jäätmejaam, Raba 1b L 10.00-12.00. Muul ajal helistada Kalev Martsonile, tel. 522 3024 Pärnu maakond Lavassaare Jäätmejaam Tel. 446 3324 Pärnu maakond Pärnu mnt 24, Sindi Iga nädala reedel 10.00-16.00 Sindi, Kommunaali territoorium Pärnu maakond Kilingi-Nõmme, Kommunaali territoorium, Muru tn 4 E-R 10.00-16.00
Pärnu maakond Pärnu maakond Pärnu maakond Pärnu maakond
Pärnu, Savi 16 Tootsi, Kommunaali territoorium Pärnu-Jaagupi, Rehvitöökoda, Pärnu mnt 64 Audru valla kogumispunkt, Kõima küla, Sepikoja kinnistu
Raplamaa Rapla maakond Loo 14, Rapla Rapla maakond Urge, Kohila vald Rapla maakond Välja 2, Märjamaa Rapla maakond Veolia Keskkonnateenused territoorium, Talve 4, Rapla Rapla maakond Märjamaa Jäätmejaam, Jaama 5 Rapla maakond Järvakandi Jäätmejaam, Energia 1a Rapla maakond Raikküla Jäätmejaam, Tamme küla Rapla maakond Kohila Jäätmejaam, Vetuka tee 13 Saaremaa Saare maakond Talli 5, Kuressaare Saare maakond Kuressaare, Prügimees OÜ, Kudjape küla Saare maakond Maasi Jäätmejaam, Mäeküla küla
T ja R 10.00-16.00 Iga nädala reedel 10.00-16.00 Iga kuu 2. ja 4. nädala reedel 10.00-16.00
J. Hurda 1b, Otepää Valli 34a, Valga Valga 74a, Tõrva Valga Jäätmejaam, Võru 109c Helme jäätmejaam (asub endises Härma kruusakarjääris, sissesõiduga Tõrve-Pikasilla) Otepää, Kännukuke kinnistu
Viljandimaa Viljandi maakond Paala tee 65, Viljandi Viljandi maakond Vaksali 44, Viljandi Viljandi maakond Mäe talu, Põlde küla Viljandi maakond Kivi 11, Karksi küla Viljandi maakond Pärnu mnt. 10, Suure-Jaani Viljandi maakond Tallinna 28, Võhma Viljandi maakond Viljandi Veolia, Pärnu mnt 36, Viljandi Viljandi maakond AS Võhma Elko territoorium, Kauba 3 Viljandi maakond Abja-Paluoja, Era Auto RT OÜ territoorium Viljandi maakond Karksi-Nuia, Kivi 11 Viljandi maakond Suure- Jaani, Jäätmejaam, Päraküla Viljandi maakond Mõisaküla, Linnahoolduse töökoda, Õhtu tn 9
Savirehvid OÜ
Iga nädala reedel 10.00-16.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00
Dageron OÜ Roost OÜ Jansen Rehvid OÜ
T ja R 10.00-16.00 N ja R 14.00-19.00; L 10.00-16.00 T 14.00-19.00; N 08.00-14.00; L 11.00-15.00 T 16.00-19.00 N ja R 14.00-19.00; L 10.00-16.00
Tel. 489 0200 Tel. 564 50390
E-R 09.00-17.00
O.S.I. Grupp OÜ
E-P 8.00-20.00 E 9.00-13.00; K 13.00-17.00; L 9.00-17.00
Tel. 453 1601
Tartumaa Tartu maakond Aardla 23c, Tartu E-R 08.30-17.30; L 10.00-15.00 Tartu maakond Ringtee 35, Tartu E-R 08.00-18.00; L 09.00-15.00 Tartu maakond Aardla 23c, Tartu E-R 09.00-18.00 Tartu maakond Teguri 53, Tartu E-R 08.00-16.30; L 09.00-14.00 Tartu maakond Staadioni 2, Kallaste E-R 09.00-17.00 Tartu maakond Kirde 2d, Elva E-R 09.00-17.00 Tartu maakond Voika 20, Nõo E-R 09.00-17.00 Tartu maakond Männimetsa 22, Reola E-R 09.00-17.00 Tartu maakond Tartu Jäätmejaam, Jaama 72a E-R 12.00-18.00; L 10.00-16.00 Tartu maakond Nõo Jäätmejaam, Voika tn, Nõo alevik N ja R 09.00-19.00; L 10.00-15.00 Tartu maakond Rõngu Jäätmejaam, Tehase tn 8, Rõngu alevik E-P 10.00-18.00 Tartu maakond Reola kogumispunkt T ja R 08.30-16.30 Tartu maakond Puhja Jäätmejaam, Nooruse 2a L 10.00-12.00 Tartu maakond Kallaste, Kommunaali territoorium, Iga kuu esimene ja kolmas laupäev Oja tn 13 10.00-15.00 Tartu maakond Tõrvandi alevik Iga nädala reedel 10.00-16.00 2G Tartu maakond Ülenurme Iga nädala reedel 10.00-16.00 Valgamaa Valga maakond Valga maakond Valga maakond Valga maakond Valga maakond Valga maakond
3
E-R 09.00-18.00; L 09.00-15.00 E-R 09.00-17.00 E-R 09.00-17.00 E-R 9.00-17.00
Tel. 529 3354 Tel. 509 8687
Tel. 534 80250 Oscarrehvid OÜ Tireman OÜ Tireman OÜ Kuusakoski AS FIE A.Goidin Edutech OÜ NRTK OÜ Regum AS
Tel. 5307 9957 Tel. 730 0649 Baltic Company OÜ territoorium AT Nobe OÜ territoorium Karter OÜ KuldPark Auto OÜ Nave OÜ
T-R 8.00-15.00; L 8.00-13.00 Iga nädala reedel 10.00-16.00 E-R 08.00-18.00; L 08.00-15.00 E-R 08.00-16.30; L 09.00-14.00 E-R 10.00-15.00 E-R 09.00-17.00 E-R 08.30-17.30; L 09.00-15.00 E-R 09.00-17.00 E-L 07.30- 20.00 E-N 08.00-17.00; R 08.00-16.00; lõuna 12.00-13.00 Iga nädala reedel 10.00-16.00 Iga kuu teine kolmapäev 10.00-16.00 N ja R 11.00-18.00 ja L 10.00-16.00
Paalatee OÜ Kuusakoski AS U.Jakobson Metsatehnika Service OÜ Lehola Varahaldus OÜ ECK Auto OÜ Tel. 435 5025 Tel. 437 7329 FIE Ilmar Sikk
Avatud iga kuu 2. ja 4. reedel
Võrumaa Võru maakond Pikk 17B, Võru E-R 07.00-17.00 Võru maakond Jaama 22, Võru K-R 10.00-19.00; L-P 10.00-15.00 Võru maakond Lusti küla, Antsla vald T, K 09.00-12.00; N,R 13.00-18.00; L 09.00-12.00 Võru maakond Võru Jäätmejaam, Räpina mnt 22c/Lühike tn 1 E-R 08.00-17.00 Võru maakond Vastseliina Jäätmejaam, aleviku piiril, tööstusala piiril T 08.00-18.00; lõuna 13.00-14.00; N 08.00-18,00; lõuna 13.00-14.00; L 10.00-14.00 Võru maakond Antsla Jäätmejaam, Lusti küla T ja K 09.00-13.00; N ja R 13.00-18.00; L 09.00-12.00 Võru maakond Sõmerpalu Iga nädala reedel 10.00-16.00
Mehka AS Kuusakoski AS Antsla Jäätmejaam Tel. 512 9072
Tel. 556 50058 Võhandu Põllumajandus OÜ, laoplats
4
Puhas Keskkond
Bio- ja prügilagaas tasub kinni püüda Peale prügilagaaside saab ka teised hirmsasti haisvad gaasid panna inimeste hüvanguks tööle, mida on Eestis juba edukalt tehtud. Prügiautode ja kajakate Pääskülast ärakolimisest ehk Pääsküla prügila kinnipanemisest saab varsti juba kümme aastat, kuid suletud prügilast eralduva gaasiga köetakse tänini ümbruskonna maju. Pääsküla prügimägi on hea näide sellest, kuidas on võimalik ära kasutada prügilas tekkiv gaas. Pääsküla prügila oli Eestis esimene, kus selliselt prügilas tekkivaid gaase ära kasutama hakati. Samamoodi saab soojuse või ka elektrienergia tootmisel kasutada näiteks seasõnnikus või heitvees tekkivaid gaase, mis vastasel juhul lihtsalt keskkonda saastaksid. Gaaside kogumine on kohustuslik Kuidas gaasid prügilas tekivad? Prügilagaas on prügilasse toodud orgaanika lagunemisel tekkiv gaaside segu, mis koosneb peamiselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Enamasti kogutakse prügilagaasi
suletud prügilatest ning see lihtsalt põletatakse ohutustamise eesmärgil. Kuid seda saab kasutada ka kütusena, kuid tema kütteväärtus on siiski maagaasi omast madalam – ta sisaldab enam niiskust, süsinikdioksiidi ja muid kõrvalgaase. Gaasi kogumiseks rajatakse prügila sulgemisel ladestatud prügi ülemistesse kihtidesse kogumistorustik ja kaetakse see pealt õhukindlalt. Prügilas tekkivate gaaside kogumine ja utiliseerimine on prügila kohustus, vastasel juhul peab prügilaomanik maksma saastetasusid. Kui prügilas gaasi kokku ei koguta, siis lenduvad need atmosfääri ja annavad seal oma osa kasvuhoonegaasidega seotud kliimamuutustesse. Peale juba mainitud Pääsküla prügila kogutakse ja kasutatakse prügilagaasi ka Jõelähtme prügilas, kus kaks aastat tagasi valmis prügilagaasil põhinev elektri- ja küttejaam. Eelmisest aastast muu-
tub prügimäegaas elektriks ja soojaks ka suletud Rääma prügilas Pärnu lähedal. Sel aastal peaks sarnane, kui väiksema võimsusega jaam valmima ka Väätsa prügilas ning on veel mitmeid idee- ja projekteerimisfaasis projekte, näiteks Tartu Aardlapalu prügilaga. Laias laastus jätkub suletud prügilas gaasi umbes 15 aastaks. Peale prügilagaaside saab ka teised hirmsasti haisvad gaasid panna inimeste hüvanguks tööle. Näiteks Tallinna reoveepuhastist püütakse juba aastaid kinni seal tekkivad gaasid ja neid kasutatakse katlamajas kütteks ja aerotankidesse õhku andva õhupuhuri gaasimootori kütuseks. Saaremaal Valjala vallas Jööri külas asub aga Eesti seni ainuke sõnnikust biogaasi tootev ettevõte Saare Economics. Biogaasijaam kasutab sealäga ning tegutseb juba kuuendat aastat. Paraku on tehase juhid tunnistanud, et tegemist ei olevat just kullaauguga – kui mujal
Lähikuudel peaks tööle hakkama biogaasil põhinev elektri- ja küttejaam Aravetel, mis kasutab naabruses asuva Mägise suurfarmi loomade sõnnikut.
OÜ PREISOR • Veekogude TAASTAMINE, HOOLDAMINE, SANEERIMINE. • Jõgede, järvede, tiikide, merelahtede NIITMINE, niidetud taimede kogumine, veest välja toomine. • KESKMAHULISED KAEVETÖÖD vees ja pehmel pinnasel, samuti SETETE VÄLJAPUMPAMINE veekogust. • Kopratammide ning muude VOOLUTAKISTUSTE EEMALDAMINE veekogudest • Biotiikide PUHASTAMINE SETETEST • VÕSA RAIUMINE JA PURUSTAMINE
Tel 505 4410 • preisor@veehool.ee • preisor.veehool.ee
Puhas Keskkond Fotod: Rauno Volmar
Euroopas on biogaasist elektri tootmine kuum sõna, siis Eestis räägitakse pigem taastuvenergia toetuste vähendamisest. Lisaks nõuab sellise ettevõtmise püstipanemine kopsakat alginvesteeringut. Uued biogaasijaamad Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) energeetikavaldkonna juhtkoordinaatori Siim Umbleja sõnul aga paistab, et biogaasi tootmise vallas on olukord nüüd muutumas: juba lähikuudel peaks valmima biogaasil põhinev elektri- ja küttejaam Aravetel ning ehituslepinguteni on jõudnud sarnased projektid ka Oisus, ja Vinnis. Varsti ka Ilmatsalus. Kõik neli biogaasiprojekti said KIK-i vahendusel raha Euroopa regionaalarengu fondist. Oisus ja Vinnis rajab nende toetuste kaasabil biogaasijaamu koos kompanjonidega OÜ Nelja Energia, Aravetel ja Ilmatsalus OÜ Baltic Biogas. Aravete elektri- ja küttejaam, mis muudab lehmasõnnikust tekkivad gaasid soojuseks ja elektriks, peaks Umbleja sõnul käiku minema juunis. Jaama omanikuks on OÜ Aravete Biogaas, kus võrdsed osalused on nii põllumajandusettevõttel Aravete Agro kui ka OÜ Baltic Biogas. Investeeringu suurus on ligikaudu 6 miljonit eurot, millest 1,4 miljonit eurot saab ettevõte KIK-i vahendusel Euroopa regionaalarengu fondist. Jaama tootmisvõimsus on 2 MW elektrienergiat ja 2 MW soojusenergiat. Toodetava elektri plaanib ettevõte müüa Põhjamaade elektribörsile, soojuse abiga aga saavad toad soojaks samas Aravetel asuvad majad
ja jätkub ka põllumajandusettevõtte kuivati töös hoidmiseks. Siim Umbleja möönab, et biogaasiga tegelemine ei ole mingi „ratsa rikkaks” äri, vaid pigem on tegemist pika tasuvusajaga projektidega. See äri sõltub väga taastuvenergiatoetutest ehk et kui toetust pole, siis ei ole ka äril mõtet, ütleb ta. Lisaks pikale tasuvusajale on tihti keeruline leida ka kohta, kuhu oleks mõtet biogaasijaama üldse püsti panna. Laudad, kus tuleb „tooraine”, asuvad ju enamasti inimasulatest eemal, kuid gaasi või soojuse transportimine tarbijateni teeb asja juba nii kalliks, et odavam on mõttest loobuda. Kui aga asukoht biogaasist elektri- ja soojatootmist soosib, siis peaks see toasoe Umbleja sõnul olema küll mõnevõrra odavam kui fossiilsest kütusest saadud analoog. Meil on väga palju arenguruumi Tulevikus aga võiks bio- ja prügilagaasil kindlasti olla senisest rohkem kasutamisvõimalusi. Gaasilised biokütused oleksid ühelt poolt alternatiiv üha kallinevatele fossiilsetele autokütustele, pidurdades hinnatõusu, ja teisalt ei saastaks biokütusel sõitvad masinad õhku nii nagu praegu. Näiteks Tallinna linnaõhu suurim probleem on mitu korda üle normi olevate tahkete osakeste arv ja õhku saastavad peamiselt diiselmootoritega sõidukid – veoautod ja bussid.
Praegu takistab bio- ja prügilagaaside laiemat kasutust asjaolu, et see gaas on lahjem kui maagaas. Kuid tehnoloogiate arenedes ning riiklikul toel võiks temast ehk kunagi saada atraktiivne alternatiiv maagaasile, millega maju köetakse, või võiks ta leida kasutust autokütusena. Näiteks Saksamaal kasutatakse biogaasipõhist gaasi autokütusena ning see on oluliselt odavam kui bensiin autokütusena. Meil aga alles uuritakse võimalusi, kas ja kuidas oleks võimalik biogaase senisest enam ja paremini ära kasutada. Küsimus on suuresti ka riigipoolsetes soodustustes. Seni ei ole Eesti riik eriti soosinud biogaasiga tegelemist ja Eestis biogaasist toodetud elektrienergia makstavad riiklikud toetused on ühed madalamad Euroopas. Ilmselt just sellepärast on Eestis biogaasi tootmine ja kasutamine alles nii lapsekingades, samal ajal kui paljudes Euroopa riikides on tegemist täiesti arvestatava tootmisharuga ja alternatiiviga fossiilkütustele. Energiajulgeoleku kõrval toetab see tootmisharu ka regionaalarengut, kuna loob juurde töökohti. Meie lõunanaabrid lätlased on ses vallas meist märgatavalt ette jõudnud: biogaasielektri eest saab neil tootja võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega head hinda ning seetõttu arenevad neil biogaasiprojektid jõudsalt. Läti suurim biogaasijaam, mis asub Riia prügilas, toodab aastas 5,4 MW elektrit ja rajamisel on biogaasikompleks, mis hakkaks sealägast elektrit tootma 12 MW aastas.
TOO OMA VANAMETALL MEILE JA MUUDAME KOOS MAAILMA ROHELISEMAKS!
PARIM TAARATAGASTUSKOHT
Taararing on loodud 2006. aastal ja keskendub taaraoperaatori teenuse pakkumisele. Ettevõte pakub täislahendusega teenust, mis hõlmab taaraautomaadi paigaldust ja hooldust ning puhastust pudelitest. Klientide soovil pakume ainult taaraautomaatide hooldust ja puhastust. Taararing aitab lahendada ja pakkuda oma klientidele parimat taaratagastussüsteemi. Meie jaoks on tähtis klientide rahulolu, mille tagame turul pakutava kõrgeima kvaliteediga. Pantone 367 c
Pantone 2995 c
Kuusakoski püsikliendina võid peagi olla vägeva Nissan Qashqai omanik! Igale uuele püsikliendile kingituseks Diili SäästuÄssa stardikomplekt ja Kuusakoski parkimiskell! Püsikliendile maksame ka rohkem raha! LISAINFO: WWW.KUUSAKOSKI.EE
Lahendame kaupmeeste taarakäitluse probleemid www.taararing.ee info@taararing.ee Tel (+372) 516 6899
5
6
Puhas Keskkond
Vesi Inimese keha massist 70% moodustab vesi. Toiduainetööstuses kulub pätsi leiva tootmiseks 650 liitrit vett ja lihatüki eest taldrikul väidetavalt veel 10 x rohkem. USA-s juuakse iga päev 80 miljonit plastikpudelis vett päevas. Plastiktaara aga omakorda reostab keskkonda. Seoses pudelivee kvaliteedi ja hinnaga on olnud palju poleemikat. Veeteadlase Erna Sepa sõnul läheb värske vesi õitsema mõne päevaga, mis on normaalne. Selleks, et pudeliveega seda ei juhtuks, lisatakse säilitusaineid ning konserveeritud vee säilivusaeg on kuni aasta. Inimese organism omistab paremini korrastatud struktuuriga vett, mida kraanivee ja pudelivee puhul saada ei õnnestu. Selleks on OÜ Meie Vesi-l välja pakkuda erinevad lahendused nii elukvaliteedi tõstmiseks kui ka keskkonnareostuse minimaliseerimiseks. Joogivee peamiseks ülesandeks on transportida kehas toitaineid ning puhastada organismi. Kõige tõhusam ja tuntum meetod organismi puhastumiseks on teada-tuntud vee paast. Samas on oluline nii igapäevaselt kui ka organismi puhastumiseks kasutada kvaliteetset joogivett. Ei saa öelda, et veeettevõtted ei näeks vaeva vee puhastamisega, kuid veepuhastusjaama ja tarbija vahele jääb torustik. Selleks, et torustik ei sisaldaks ohtlikke baktereid, lisatakse
kas lihtsalt H2O või midagi enamat? lisaks osoneerimisele sinna ka vähesel määral kloori. Kõiki veeprobleeme polegi silmaga ja keelega väga kerge tuvastada, näiteks radioaktiivsuse taset. AS Tallinna Vesi on ajakirjanduse andmetel taotlenud piirnormide tõstmist, mis aga ei muuda olematuks fakti, et vesi on siiski probleem. Joogivee puhul on võimalik kraaniveest välja võtta enamus elemente, mis võivad pikemas perspektiivis tervisele ohtu kujutada. Samas lisatakse või jäävad alles vajalikus koguses vajalikud mineraalained. Jääb ära ebamugav veepudelite tassimine ning sellega seotud keskkonnaprobleemid Enamikul juhtudel ei voola meie koduukse läheduses värske ja puhta vee allikat. Positiivse alternatiivina saab kraanivee muuta värskeks ioniseeritud (energeetiliselt laetud) veeks. Hinnapommiks on kujunenud tõhus rauaeemaldussüsteem, mille saab kätte sadu eurosid soodsamalt kui kaubandusvõrkudes. Põhiline peavalu kodumasinate ja vannitubade säilimise puhul on raud ja katlakivi. Samas eraldab antud süsteem ka mangaani ja väävelvesinikku (mädamuna hais). Selleks, et pudeliveega seda ei juhtuks, lisatakse säilitusaineid ning konserveeritud vee säilivusaeg on kuni paar aastat.
Joogiveesüsteem Cristalle
info@meievesi.ee tel: 5251918
www.meievesi.ee
Pole midagi lihtsamat kui vesi, pole midagi keerulisemat kui puhas vesi.
TÄIUSLIK MAAILM ENDA ÜMBER Ehitusfirma KONNERI spetsialiseerub ehituses eksklusiivsetele ja individuaalsetele projektidele. KONNERI on tugev ka objektide restaureerimisel ja rekonstrueerimisel erinevate keskkonnasõbralike ehitusmaterjalidega. Meie eesmärgiks on aidata klientidel leida sõbraliku ja effektiivse koostöö tulemusel parimad lahendused ja ellu viia ka kõige meeletumad projektid, et täita uusi nišše ehitusturul ning pidevalt areneda ja ehitada täiuslik maailm meie kõigi ümber! Usaldades meie spetsialiste, garanteerime, et Teie kodu on jäädavalt keskkonnasõbralik ja ohutu ka allergikutele
OMA EHITUSSTIIL Kuna KONNERI’l on mitmekülgne ehituskogemus, siis parimast valikust hetkel pakutavatest ehitusmaterjalidest kasutatakse just sellised tooteid, mis vastavad tuleviku energia-ja keskkonnanõuetele. Firma ehitusstiilis käivad kogemus ja kvaliteet käsikäes kõrgel tasemel, mida kinnitavad ka edukalt lõpule viidud mitmed suured projektid. Meie eksperdid vaatavad läbi kõik ettepanekud ja koostavad just Teie vajadustest lähtuvalt Teile parimad pakkumised. Need ongi olulised tegurid, mis on taganud KONNERI’le autoriteetse firma maine ja eristanud teda konkurentidest. FAKTID KONNERIST: • On professionaal eramute ehitamisel! • Omab suurt portfelli tehtud töödest ja soovitajatest! • Omab ka 10 aastast fassaaditööde kogemust! • Projekteerib Teie soovidest lähtuvalt Teile keskkonnasõbralikest materjalidest isikupärase ökomaja! • Müüb neid materjale, mida ettevõtte spetsialistid igapäevaselt oma töös kasutavad!
Meie kodulehel konneri.ee leiate unikaalsed lahendused.
Autoriteetne ehitusettevõte!
KONNERI & CO OÜ Pae 21, Tallinn 11415
Tel: 6 772 100 Faks: 6 772 110
e-post: info@konneri.ee
www.konneri.ee
Puhas Keskkond
Eesti Pandipakend – seitse aastat puhtama keskkonna nimel Eesti Pandipakend võiks tarbijatelt kokku kogutud plastpudelitest, plekkpurkidest ja klaaspudelitest moodustunud ketiga teha 11 tiiru ümber maakera. Just nii palju kujutavad endast 1,2 miljardit ühekordse kasutusega ja 500 miljonit korduskasutusega joogipakendit, kui nad panna üksteise kõrvale rivvi. Oma tegevusaastate jooksul on Eesti Pandipakend kogunud kokku 1,7 miljardit pandipakendit, hästi on käivinud ka keskkonnaalase missiooniga projektid, nagu näitena e-arvete projekt. Ligi seitse aastat tagasi, 1. mail 2005 alustas Eesti Pandipakend (EPP) tagatisrahaga koormatud joogipakendite kokkukogumist. „Täname tarbijaid pühendunud koostöö eest meie elu- ja looduskeskkonna puhtana hoidmisel. Iga aastaga on kasvanud kokkukogutavate pakendite hulk. Võrreldes 2010. aastaga kogusime mullu plekkpurke viiendiku võrra rohkem, ühekordset klaasi 13 protsenti enam ja kokku kasvas ühekordse kasutusega pakendi kogus kaheksa protsenti ehk 16,8 miljoni ühiku võrra,” ütles Eesti Pandipakend OÜ tegevjuht Rauno Raal. Muutus algab väikestest sammudest Kuigi EPP põhitegevus ja mõte on seotud pakendite kogumisega, on ettevõte üritanud laiemalt viljeleda ka keskkonnasäästlikku mõtlemist ja tahab teisigi selleks ärgitada. Eelmisel aastal sai hoo sisse e-arvete projekt. „Vanasti saadeti meile iga kuu ligi 600 paberarvet, samas saatsime välja ise ligikaudu 4300 lehekülge arveid ja aruandeid kuus,” sõnas Raal. Nüüd on kõik EPP-st väljasaadetavad arved ja aruanded ainult digitaalsed, kuu jooksul tuleb paberarveid võrreldes varasemaga 30 korda vähem ehk vaid u 20 paberarvet. „Rahaliselt on seda otseselt raske mõõta, kuid siiski räägime ligi 5000 kokkuhoitud paberleheküljest kuus, millele lisandub printeritahm ja postikulud,” lisas ta. E-projekti edukas rakendumine tähendab ka seda, et praegusel ajal sõlmib Eesti Pandipakend 95 protsenti kõigist uutest lepingutest ja vanade lepingute muudatustest digitaalselt, samuti allkirjastab
ettevõtte juht valdava osa sisemistest dokumentidest (otsused, käskkirjad) digitaalselt ega kasuta enam selleks paberit. EPP vastutab kõigi taara kokkukogumisega seotud 1350 tagastuspunkti logistika ja tarvikute eest. Veel neli aastat tagasi sõitis EPP hoovist aasta jooksul läbi 4400 suurt järelhaagist, nüüdseks on see arv 2700. „Oleme suunanud süsteemi pakendite pressimisele kohapeal, lihtsustatult võrdub üks pressitud pakenditega kott umbes kahe pressimata pakenditega kotiga. Seeläbi oleme saavutanud arvestatava, ligi 35-protsendilise võidu transpordikuludelt ja samuti vähendanud CO2 emissiooni,” selgitas Raal. Taaskasutusorganisatsioonile on endastmõistetav, et kõik tarvikud ehk pakendite kogumiseks kasutatavad kilekotid ja ka sulgurid taaskasutatakse, sisuliselt on taara kokkukogumiseks kasutatav kilekott pidevas ringluses. Loomulikult on EPP-s papikonteiner, kuhu pannakse nii kontoris kui ka loenduskeskuses tekkiv papp. „Kokkuhoid algab väikestest sammudest – kui toimub mõni seminar või infopäev kontorist kaugemal, siis üritame minna võimalikult väikese arvu autodega, mahutades ühte autosse vähemalt neli inimest,” märkis Raal. Eesti Pandipakend OÜ Nuudi tee 20, Uusküla, 74114 Jõelähtme vald Harjumaa Tel 685 0010; faks 685 0024 info@eestipandipakend.ee www.eestipandipakend.ee
Ühekordse kasutusega pandipakendite tagastus (miljon ühikut) Plastpudel (PET) Plekkpurk (CAN) Ühekordne klaas (OWG) Kokku ühekordse kasutusega pakend
2010 114,03 76,61 15,62 206,26
2011 muutus % 113,74 0% 91,66 20% 17,65 13% 223,06 8%
Turule pandud pakenditest taaskasutatud aastal 2011 (%) plastpudel 89% plekkpurk 61% ühekordse kasutusega klaas 81%
Foto: EPP Allikas: Eesti Pandipakend
Ligi seitsme tegevusaasta jooksul on Eesti Pandipakend kogunud kokku 1,7 miljardit pandipakendit.
VarmaPartner OÜ, HSM-i ametlik esindaja Eestis tel + 372 66 00 165, mob + 372 52 40 614, mob + 372 50 14 182 varmapartner@varmapartner.ee
7
Laste mänguväljaku matid Kummipuru, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, saame vanadest autorehvidest. Vanad autorehvid on keskkonnale suur probleem ning tänu uuele tootmisliinile aitame rehvide purustamise ja kummipuru ümbertöötlemisega kaasa keskkonnakahjude vähendamisele. Lisaks on kummitooted turvalisemad ja keskkonnasõbralikumad kui samasugused tooted, mis on valmistatud betoonist või metallist.
Materjal: vanarehvidest valmistatud kummigraanulid Värv: must ja punane Garantii: 5 aastat
Nelitäht OÜ Tel. 5304 4761 www.rubber.ee
Kõik meie tooted on taaskasutatavad, võtame tooted tulevikus tasuta tagasi.
500
500
40 *
* Võimalik toota erineva paksusega matte, võta ühendust müügimeeskonnaga!