JUUNI 2017
PUHKUS SOOMES
Kuuldused Kahe Kange reisisaate lĂľppemisest on tugevasti liialdatud. Vaata Kristjani ja Teedu seiklusi Soomes Tallinki kodulehel tallink.ee ja mine ise autoga Soomet avastama!
Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennukija laevapiletid, reisikindlustus.
REISIBÜROO
Grupireisid vastavalt tellimusele. Lisainfo: tel 644 4744, 641 8285 Tallinn, Rüütli 14, e-post info@mainedd.ee www.mainedd.ee
KRUIISIREISID MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS LAPPEENRANNA – VIIBURI KRUIIS GOTLANDI KRUIIS
30.11–11.12.2017 18.–31.03.2018 21.–23.07 / 18.–20.08.2017 09.07 / 16.07 / 23.07 / 06.08.2017
H: 3499€ / H: 3220€ H: 250€ H: al 217€
KAUGREISID USA LÄÄNERANNIK AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA ARGENTIINA – BRASIILIA VIETNAMI KAUNID PAIGAD KUUBA – KARIIBIMERE PÄRL – MEXICO CITY HONG KONG – MACAU – TAIWAN – FILIPIINID SINGAPUR – INDONEESIA – MALAISIA
23.09–07.10.2017 /26.05-09.06 / 22.09–06.10.18 11.–26.11.2017 / 10.–25.11.2018 28.10–08.11.2017 / 27.10–07.11.2018 26.10–06.11.2017 / 21.–30.03.2018 18.11–01.12.2017 / 22.03–03.04.2018 14.–27.10.2017 / 13.–28.10.2018 21.10–04.11.2017
H: 3799€ H: 4589€ H: 3999€ H: 1999€ H: 3220€ H: 2999€ H: 2999€
EUROOPA REISID: HISPAANIA – PORTUGAL – GIBRALTAR PÕHJA-SAKSAMAA MEKA – RÜGEN – VALGETE KALJUDE SAAR HORVAATIA – AADRIA MERE PÄRL KÜTKESTAV PÕHJA-POOLA LÕUNA-POOLA – VARSSAV – KRAKOV – ZAKOPANE PIHKVA KREML – MIHHAILOVSKOJE – VELIKIJE – LUKI – PETSERI MEELIKÕITVAD LÄTI LOSSID JA MÕISAD JURMALA SÜGISENE TAIMELAAT ODESSA – MUSTAMERE NÜMF UUS!!
14.–24.09.2017 21.–27.08.2017 30.09–07.10.2017 17.–22.07.2017 09.–14.09.2017 07.–09.07 / 08.–10.09.2017 09.–10.09.2017 23.09.2017 12.–17.08.2017 / 02.–07.06.2018
H: 1089€ H: 555€ H: 790€ H: 470€ H: 470€ H: 240€ H: 129€ H: 29€ H: al 490€
EESTI REISID EMAJÕE TEATRI 21. SUVEHOOAEG etendus “TAGAHOOVIS” EESTI RAHVA MUUSEUMI KÜLASTUS ROMANTILINE KÕLTSU MÕIS JA KEILA JOA LOSS VIHTERPALU MÕIS – PADISE KLOOSTER JA MÕIS MÄDAPEA MÕISA FLOKSIPÄEVAD JA AIAKONTSERT UUS!! INGLISTE MÕIS – ATLA KERAAMIKA LAAT JA MÕIS KÕUE JA ROOSNA – ALLIKU MUHUMAA – SAAREMAA – VILSANDI SAAREMAA – ABRUKA – SÕRVE SÄÄR – GOODKAARMA SEEBIKODA PÄIKSELINE VORMSI RUHNU SAARELE LÕÕGASTAV PÄEV KIHNU SAAREL PAKRI SAARED JA PALDISKI HIIUMAA KOHVIKUTE PÄEVAD
20.07 esietendus / 21.07 / 29.07 / 06.08.2017 22.07 / 12.08 / 23.09 / 28.10 / 16.12.2017 09.08 / 09.09.2017 09.07 / 06.08.2017 04.08 / 05.08.2017 17.09.2017 19.08.2017 15.–16.07 / 05.–06.08.2017 30.–31.07.2017 16.07 / 13.08.2017 05.–07.07 /11.–13.08.2017 01.07 / 12.08.2017 17.07 / 05.08 / 20.08 / 07.09.2017 05.–06.08.2017
H: 49€ H: 35€ H: 20€ H: 20€ H: 36€ H: 30€ H: 30€ H: 119€ H: 119€ H: 49€ H: 174€ H: 85€ H: al 36€ H: 225€
LINNAPUHKUS: LONDON – WINDSORI LOSS ANTIIKNE ROOMA
13.–16.10 / 24.–27.11.2017 20.–23.10 / 17.–20.11.2017
H: 565€ H: 650€
Üheskoos Soome Soome iseseisvumisest möödub sada aastat ja põhjust juubeldamiseks jagub küllaga. Pidulikku sündmust läbib teema “Üheskoos” ja põhjanaabrite suur aasta on avatud kõigile soomlastele ning Soome sõpradele. Teemat “Üheskoos” on näha nii juubeliaasta programmi sisus kui ka tegutsemisviisis. Tähtsat sündmust tähistatakse Soome eri paigus ja ka väljaspool riigipiire. Juubeliaasta startis selle aasta alguses ja jätkub kuni 6. detsembrini, mil tähistatakse iseseisvuspäeva. Aasta ehitatakse üles ühiste tegemiste ja osalemisega. Juubeliaasta kavas käsitletakse Soome iseseisvuse sajandit, tänapäeva ja tulevikku, kirjutatakse juubeliaastale pühendatud veebilehel. Võtame siis kõik ühiselt osa põhjanaabrite suurest pidupäevast ja puhkame sel suvel hoopis Soomes. Avastame sealsete järvede ilu, püüame kala, sööme Karjala pirukaid, kütame sauna, käime festivalidel, külastame näitusi – ja laseme ajal lihtsalt voolata. Soome 100 aasta juubeli sündmused on kodulehel suomifinland100.fi ja www.soome100.ee
PUHKUS SOOMES Lehe koostas AS Ekspress Meedia. Erilehtede tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Vilve Torn, vilve.torn@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Jarmo Süvaoja, jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Trükk: Printall
RAMMI KOOLITUS OÜ on loodud eesmärgiga pakkuda tööohutusalaseid-, euroopa tööohutuspassi-, rohelise kaardi-, tõstukitejuhi-, tellingupaigaldaja-, kraanakäitaja-, troppija-, hüdrotõstukijuhi koolitusi. Koolitatu saab loa, mis kehtib Eestis. Läbides lisaks täiendkoolituse saab loa, mis kehtib Soomes, Rootsis, Norras. Kõiki koolitusi saab tellida ettevõttesse vastavalt Teile sobival ajal ja kokkuleppehinnaga. Tegutseme Tartus, Aleksandri 8 ja Tallinnas, Masina 22 ja Paavli 5A. Koolitame lisaks Eestile ka Lätis, Leedus, Rootsis ja Soomes. Koolitused toimuvad nii eesti, vene, soome kui ka inglise keeles.
Kontakt: Ilmar Rammi tel. +3725098350, +37253940539 www.kaardikoolitus.eu info@kaardikoolitus.eu
Soome: OY BONUM-SAFETY AB Saarijärventie 1153 FI 44190 ÄÄNEKOSKI + 358 400 882 972 info@suotu.fi www.suotu.fi
Läti: DARBA DROŠĪBAS CENTRS Artilērijas iela 2/4 - 2 Rīga, LV 1001 + 371 2722 3305 ddc@osh.lv www.osh.lv JUUNI 2017 3
PUHKUS SOOMES
Üheskoos Soomet avastama
1960ndatel hakati agaralt asju ajama, et tuua jõuluvana majapidamine üle polaarjoonele Rovaniemi linna kanti. Ka seekord oli mängus tuntud raadiohääl Niilo Tarvajärvi ehk lihtsalt Tarva. Lapimaa ja kogu Soome uueks tõmbenumbriks mõeldud jõulumaa loomisest sai Tarvajärvi jaoks peaaegu kinnisidee, mis läks talle aastate jooksul maksma nii raha kui ka hingerahu. Alles 1998. aasta novembris avati kahe kilomeetri kaugusel Rovaniemi lennuväljast ja jõuluvana töökojast jõuluteemaline lõbustuspark − Santapark. Lõbustuspargi rajamiseks lõhati Syväsenvaara graniitkaljusse 200 meetri sügavusele 11 meetri kõrgune ja 33meetrise läbimõõduga koobas. Lõbustuspargi ehitamiseks kulus 41 miljonit marka. Jõuluvana koos memme, päkapikkude ja põhjapõtradega elab alaliselt Rovaniemi lähedal Pajakyläs 1985. aastast.
Foto: www.visitfinland.com
Allikad: Jukka Arponen (The Baltic Guide), Õhtuleht, www.publik.ee, www.santaclausvillage.info
Jõuluvana tegutseb oma kodus aasta läbi.
6 JUUNI 2017
Koli lummavad ja ülevad vaated on inimesi aastasadu võlunud.
Koli rahvuspark Põhja-Karjalas Pielise järve kaljustel kallastel asuva Koli rahvuspargi süngevõitu, kuid lummavad ja ülevad vaated on inimesi aastasadu võlunud. Siinne maastik on inspireerinud Soome rahvusromantikuid ning aidanud luua pilti iseendast ja Soome loodusest nii soomlastele endile kui ka meile. On ju peaaegu kõik Soome XIX sajandi suurkujud käinud siinset loodust imetlemas ja ühel või teisel viisil jäädvustamas. Soome looduse pärliks peetavad rahvusmaastikud asuvad Koli vaaradel (piklik kõrgendik, mille suhteline kõrgus on 25–50 m) Koli rahvuspargis. Vaarasid tutvustab põhjalikult looduskeskus Ukko Koli rahvuspargis. Sarnaselt Eesti rahvusparkidega on Koli rahvuspargis samamoodi tehtud palju tööd muististe ja ajaloo kaitseks ning uurimiseks. Olgu selle näiteks siis aletegemise taaselustamine või nendel samadel alepõldudel naeri kasvatamine. Saarterikka Pielise järve ääres asuv Koli mägi on samuti üks järjekordne Soome kauni looduse ime − järvederohke mägine ala, kus miljon aastat tagasi kõrgusid 6000−7000meetrised mäed. Nüüdseks on siinne kõrgeim tipp küll kõvasti väiksemaks kulunud, kuid pakub sellegipoolest võrratuid vaateid. Allikas: Pille Tomson (Eesti Loodus)
Põhjalahe rannikul asuv Rauma on üks vanimaid Soome sadamalinnu ja suurim ajaloolise puitarhitektuuriga paik Põhjamaades. Väikesel territooriumil asub ligikaudu 600 muinasjutuliselt kaunist põhiliselt eravaldusse kuuluvat puitmaja. Linnakeses on säilinud keskaegne tänavavõrgustik ja XVIII−XIX sajandist pärinev hoonestus. 1991. aastal võeti Rauma vanalinn esimese Soome objektina UNESCO maailmapärandi nimistusse. 1442. aastal linnaõiguse saanud asula on tuntud ka pitsipunumise traditsiooni tõttu. Vana kombestikku hoitakse au sees tänaseni ja pitsivalmistamise saladusi jagatakse töötubades kõikidele huvilistele. Sama põnevat avastamisrõõmu pakub Soome lahe rannikul toretsev Porvoo. See armas linnake mäletab veel hästi kuningaid ja tsaare, sest oli kunagi Rootsi suurriigi läänening idapoolseid alasid ühendanud Kuningatee üks osa. Linn sai omale nime Porvoo jõe ääres asunud linnuse rootsikeelse nime järgi (Borgå tähendab Kindlusejõgi). Linnaõigused sai Porvoo umbes 1380. aastal ja on seega vanuselt teine linn Soomes. 1809. aastal kogunes Porvoos Maapäev, kus osales ka Vene tsaar Aleksander I. Porvoo vanalinn on üks vähestest säilinud XVIII sajandi vanalinnadest Soomes. Allikas: Vikipeedia, Eesti Rahvusringhääling Foto: www.visitfinland.com
Muumidest veelgi kuulsam soomlane on ainult jõuluvana. Kakssada aastat toimetas jõuluvana koos oma memme ja päkapikkudega rahulikult põhjapoolusel, kuid siis saabus ootamatu pööre. 1927. aastal kuulutas Soome raadio lastesaadete toimetaja Markus Rautio esmakordselt eetris, et jõuluvana kodu asub Lapimaal Korvatunturis.
Rauma ja Porvoo puitarhitektuur
Foto: Tea Karvinen, www.visitfinland.com
Jõuluvana kodu
Rauma on suurima ajaloolise puitarhitektuuriga linn Põhjamaades.
PUHKUS SOOMES
Ruska’ks nimetatakse Lapimaal sügisest lehtede kolletumise aega. Siis lööb loodus kõik oma eredad värvid lahkelt letti ning puulehtede kõrval kukuvad uhkeldama ka punastesse toonidesse mähkunud pisikesed mustikalehed. Tundrakaskede kollased ja punased lehed kannavad nime puuruska. Kõige eredamalt väljendub aga ruska maapinnal. Tundrate Lapimaa levinuim puu on vaevakask, mille põõsastik katab tundurite nõlvu, jõeorge ja soid. Nagu harilikud kased, nii tõmbuvad ka vaevakased maaruska ajal oranžiks, sügavpunaseks ja violetseks. Ühel ajal avaneb pilgule kogu kaskede võimalik värvigamma. Kirgastes värvides sügisene kõnnumaa on tõeliselt unustamatu vaatepilt. Ruska’le annavad tõelise hoo sisse esimesed korralikud öökülmad ja seda loodusimet saab olenevalt paikkonnast imetleda augusti viimasest nädalast septembri keskpaigani. Aastate lõikes on erinevused suured ja ruska kõrgajal õigesse kohta sattumine täielik õnnemäng.
Foto: www.visitfinland.com
Allikas: Antti Sarasmo (The Baltic Guide)
Ruska kõrgajal on õigesse kohta sattumine täielik õnnemäng.
8 JUUNI 2017
Tampere vanad vabrikuhooned on saanud uue hingamise ja siin tegutseb vilgas kultuuri- ja ärikeskus.
Soome kosed Imatra kosk tekkis umbes 4500 a tagasi, kui Saima veemassid Vuoksenniska juures läbi Salpausselkä murdsid. Kose võimsad vood on meelitanud turiste juba rohkem kui 200 aastat ja seda nimetatakse ametlikult Soome vanimaks turismiobjektiks. Turistidevoolu algaastaks peetakse aastat 1772, mil veemöllu saabus vaatama Katariina II koos saatjaskonnaga. Kosk tõkestati 1929. aastal, kui valmis esimene hüdroelektrijaam. Tänapäeval näeb kose vaba voogamist ainult suviti spetsiaalsete kosesõude ajal, elamust võimendavad rahvushelilooja Jean Sibeliuse “Karelia” helid ja Ekku Peltomäe loodud valgusemäng. Soome kultuuripärandi hulka kuuluvaks rahvusmaastikuks on ka Tammerkoski. Näsijärvi ja Pyhäjärvi vahelisele maakitsusele, põhja- ja lõunasuunaliste veeteede ristumiskohta tekkis asustus juba VII sajandil. XVIII sajandiks oli järvi ühendav Tammerkoski muutunud võimsaks hüdroenergia tootjaks ja kuningas Gustav III otsusega rajati Rootsi-Soome kuningriiki uus linn – Tampere. Endised punastest tellistest vabrikuhooned on saanud uue hingamise ja siin tegutseb vilgas kultuuri- ja ärikeskus. Tampere Toomkiriku altarifresko maalis Magnus Enckell ning altari kõrval on kunstnik Hugo Simbergi maalid “Haavatud ingel” ja “Surma aed”. Allikad: www.loodusajakiri.ee, www.infopankki.fi, www.kultuuriaken.tartu.ee
Soomet hüütakse tuhande järve maaks, kuid see väide tundub isegi eksitav. Tegelikult on riigis kokku loendatud 187 888 järve. Termini Järve-Soome võttis kasutusele geograaf Johannes Gabriel Granö 1930ndate alguses. Granö tõmbas vaba käega piiri ümber kõige rikkalikuma vesistupiirkonna, kuid järvi leidub Soomes mujalgi ohtralt. Üle kümneruutkilomeetrise pindalaga järvi on Soomes 309. Neist suurim ja kauneim on Järve-Soome süda ehk Saimaa − suuruselt Euroopa neljas looduslik mageveejärv. Peale Saimaa kuulub samasse vesistusse Kallavesi järv ning tänu sellele ulatub Ida-Soomes katkematu veetee Soome lahest kuni Iisalmini. Saimaa ja Kallavesi veed voolavad Vuoksi jõe kaudu Laadoga järve, aga laevaliiklus käib kanali kaudu Lappeenrantast Viiburini. Saimaa vahetus läheduses asub kuus linna: Lappeenranta, Mikkeli, Imatra, Varkaus, Savonlinna ja Joensuu. Siit viib veetee ka Kallavesi kaldal asuvatesse Kuopiosse ja Iisalmisse. Päijänne on Soome suuruselt teine järv ja selle pindala on 1080 km². Soome järvede sügavaim koht (95,3 m) asub Päijänne põhjaosas Toivakka vallas Rappukallio läheduses. Kas teadsid − Päijänne vesi vahetub täielikult 2,5 aastaga. Allikas: Jukka Arponen (The Baltic Guide), Vikipeedia Foto: www.visitfinland.com
Põhjapoolsetes piirkondades vahelduvad aastaajad hoopis teistmoodi kui siinsetel laiuskraadidel. Lõuna-Soome tavalise pikkusega sügise sisse mahub Lapimaal tervelt kolm selgelt eristuvat aastaaega: ruska, esimene lumi ja kaamos.
Tuhande järve maa
Foto: Krista Keltanen, www.visitfinland.com
Lapimaa ja ruska
Soomes on kokku loendatud 187 888 järve.
PUHKUS SOOMES
Soome juubeldab – ühispilt ja rongisokid Merike Mikk
Suured valgusinstallatsioonid viies linnas
Foto: Jukka Riikonen
Nime Luminous all valmivad Soome viies linnas valgusinstallatsioonid. Erinevate valguste abil tõstetakse esile looduslikult, ajalooliselt ja kultuuriliselt tähtsad kohad. Esimene valgusetendus oli selle aasta esimestel minutitel Töölönlahti ääres. Teised valgusteosed tulevad Savonlinna, Tamperre, Oulusse, Kilpijärvele ja Turusse.
Vantaas kootakse minisokke
Foto: Kari Ylitalo, www.visitfinland.com
Vantaas käivitatud kampaanias kutsutakse inimesi üles beebidele villaseid sokke, kindaid ja tekke kuduma. Kampaania on osa suuremast projektist “100 korda parem on olla” ja selle eesmärk on igale Vantaas sündinud beebile väike endatehtud kingitus anda. Väheste käsitööoskustega huvilistele korraldatakse igal reedel tasuta kursus, kus õpitakse justnimelt beebisokkide kudumist. Ühenduse Rekolan Martat liikmed löövad projektis kaasa rongisokkide kudumisega. Rongisokkide lugu on elust endast ja pärineb aastast 1940. Noor naine põgenes koos beebiga sõja eest, kui korraga rongisõit üles õhitud raudtee tõttu lõppes. Koos noore naisega rongis olnud käsitööõpetajal hakkas beebist kahju. Ta harutas oma valge kampsuni üles ja kudus raudtee parandustööde ajal beebile soojad sokid. Sellest saigi alguse rongisokkide lugu.
Sinivalged riided selga ja pildile!
10 JUUNI 2017
28. augustil pildistatakse Seinäjokil ühiselt üles need, kes end Soome juubeli auks sinivalgetesse rõivastesse riietavad. Kogu päev on piirkonnas nimetatud sinivalge päevaks ja ametkondadele, ettevõtetele ning korteriühistutele on tehtud ettepanek sel päeval Soome lipp heisata.
Tõsta 100 korda päevas sangpommi Otse Venemaa piiri lähedale jäävas Rautjärvi vallas tähistavad naised Soome juubelit eriti sportlikult. Juubeliaasta auks tuleb iga päev 100 korda sangpommi tõsta – seda võib teha korraliku trennina või jagada tõsted päeva peale ära. Sportlikud naised peavad Facebooki kodulehel arvestust, kui mitu korda keegi nädalas trenni teeb. Sangpommi suuruse ja raskuse saab igaüks ise valida.
Pirkkalasse ehitati väike küla Kesk-Soomes Tampere ümbruses asuvale Pirkanmaale ehitati juubeli auks oma küla. Vähäjärvi ääres on lavad, kohvikud ja kaks suuremat ajutist konteinertüüpi ruumi. Külaruumid on kõigile avatud ja neid saab tasuta rentida. Vahva idee eesmärk on olla juubeliaasta ürituste keskpunkt. Programmis on käsitöömüügid, etendused, õuetrennid ja töötoad. Küla on avatud augusti lõpuni iga päev kl 12–22. Foto: Kiti Mäkinen
Allikas: suomifinland100.fi
Foto: www.visitfinland.com
PUHKUS SOOMES
Soome kalad kutsuvad
Soomes on kümme protsenti riigi pindalast vee all. Seepärast ongi teisel pool lahte üks levinumaid vaba aja harrastusi kalapüük. Merike Mikk
K
alastamiseks on põhjanaabrite juures ideaalsed tingimused – õnge saab vette visata nii järves, meres kui ka jões. Soome vetes elab ligi 100 kalaliiki, neist ligi 70 on püsivaks elukohaks valinud kohalikud veed. Soomlased ise nimetavad järvederikast Järvi-Suomi piirkonda kalastajate eldoraadoks – siin leidub enamikus järvedes nii haugi, ahve-
Kalamehed Päijänne järvel
nat, koha kui ka särjelisi. Kalamehed ise lubavad, et haugi võib leida pea kõikidest selle piirkonna järvedest. Koha püüdmiseks sobivad paremini Tampere ümbruses olevad järved (Pyhäjärvi, Kyrösjärvi), Lahti lähedal olev Vesijärvi ning Saimaa piirkonnas Pyhäselän piirkond ja Haukivesi. Põhja-Soomes saavad kalapüügielamuse need, kes tahavad püüda lõhet ja harjuskit. Lõhepüüdmi-
seks on kogu Euroopas tuntud Teno ja Tornio jõgi. Soome keskele jäävas Järvi-Suomi piirkonnas leidub tõeliselt suuri järvi, mille pindala on vähemalt 100 ruutkilomeetrit. Neist suurim on Saimaa, lisaks sellele mahuvad nimekirja Päijänne, Pielinen, Oulujärvi, Puula, Keitele, Kallavesi, Höytiäinen ja Näsijärvi. Kogu Järvi-Suomi piirkonda pee-
Soome kala – Eesti lant! www.estlant.ee estlant@estlant.ee 12 JUUNI 2017
PUHKUS SOOMES takse eriliseks selle poolest, et seal on tõeliselt siniste vetega järvi ja õnge saab vette visata põhimõtteliselt otse linnaservas. Piirkonna suurimad linnad Tampere, Lahti, Jyväskylä, Kuopio, Joensuu, Mikkeli, Savonlinna ja Lappeenranta on kõik ehitatud suurte järvede äärde ning kindlates kohtades võib lõhet paadist lausa kätega püüda.
Tuhanded lõhed ja meriforellid Omaette elamuseks peetakse Soomes lõhe- ja meriforelli püüdmist Kotka linna lähedal Kymijoki piirkonnas. Kymijoki kannab õigusega ka Soome parima lõhepüüdmise jõe tiitlit. Sel kevadel saadi samas kandis Korkeakoskil kätte 7–8 kg kaaluvaid lõhesid – suurim meriforell kaalus 5 kg. Korkeakoskile on ehitatud pikad kaid ja tänu sellele on kohast saanud paljude kalastajate lemmikpaik. Kuna tegemist on koskede piirkonnaga, müüakse sinna eraldi kalastamislube. Sõltuvalt kalastustüübist, kalaliigist ja kalastusloa pikku-
SAA ÕNGITSEMISES MAAILMAMEISTRIKS 15.–16. juulil toimuvad Saimaa kanalis Lappeenranta piirkonnas Soome meistrivõistlused õngitsemises. Võistlusklassid on meestele, naistele, meesveteranidele, noortele ja kalastusseltside meeskondadele. Meistrivõistluste jaoks eraldatakse kindel piirkond, võistluskohad loositakse sama päeva hommikul. Et meistrivõistlused ikka õnnestuksid, on kalastamine selles piirkonnas piiratud juba viis päeva enne võistluste algust. Osavõtutasud on noortel 10, täiskasvanutel 20 ja meeskondadel 50 eurot.
sest tundides maksavad need 7–20 eurot. Enne selle loa ostmist peab olema taskus kehtiv üldkalastusluba. Lapimaa legendaarseim kalajõgi on Teno, kust 1929. aastal püüti õngeridvaga 36 kg kaaluv lõhe. Et jõgi voolab osaliselt Norra poolel ja seal kehtivad kalastamisele palju rangemad reeglid, võib just Soome poolelt kätte saada eriti priskeid kalu.
Alusta juhendajaga Algaja kalapüüdja võib kalastama minna koos abilisega. Mitmed fir-
mad korraldavad kalastusretki, kus oskustega kalastaja näitab, kuidas ja kus piirkonnas tasub õnge vette visata. Samuti korraldatakse reise professionaalsete kalapüüdjatega, kus võib näha võrkudega kalapüüki, traalipüüki ja isegi krabipüüki. Soomes on kalapüügijuhendajatel oma ühendus ja kodulehelt www. kalastusoppaat.fi leiad kiiresti abilise. Pead vaid teadma, kuhu piirkonda soovid kala püüdma minna ja virtuaalse kaardi abil saad lähima juhendaja kontaktid.
PARIMAD KOEFITSIENDID EESTIS
KIIRE JA INNOVATIIVNE MÄNGUKESKKOND TASUTA SISSE- JA VÄLJAMAKSED
TURVALINE JA TÖÖKINDEL SÕBRALIK KLIENDITEENINDUS
AVATUIM SPORDIENNUSTUSTE PAKKUJA MAAILMAS
MÄNGUFIRMADE AASTA STARTUP 2017 AUS JA EESTIMAINE
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks.
www.coolbet.com JUUNI 2017 13
PUHKUS SOOMES
Foto: Riitta Supperi, www.visitfinland.com
Räimeturg aastast 1743
Helsingis korraldatakse juba XVIII saj keskpaigast suurt räimeturgu (stadin silakkamarkkinat). Sajandite jooksul on algne toiduüritus muutunud aastasündmuseks, kus tutvustatakse söökide ja söömisega seotud kultuure. Sel aastal toimub räimeturg 2.–8. oktoobrini Helsingi kesklinnas Kauppatoril. Soome meistrivõistlused lõhepüügis toimuvad 23.–24. septembrini Kymijoe Siikakoski ja Langinkoski piirkondades. Võistlustel on kuus püügikohta ja iga võistleja käib igas punktis ühe korra. Ühes püügikohas saab maksimaalselt olla 6 võistlejat 2,5 tundi korraga. Osaleda saavad kõik vähemalt 15aastased kalastajad.
Kalastuslubade hinnad Kalastusluba üheks kalendriaastaks maksab 39 eurot. Sel suvel ostetud luba kehtib 2017. aasta lõpuni. Seitsmepäevane kalastusluba maksab 12 eurot ja see hakkab kehtima ostupäeval. Soovi korral tuleb ostes öelda, mis ajast kehtivus algab. Ühepäevane kalastusluba maksab 5 eurot, kehtivuspäeva võib ise valida. Iga loa ostmisel tuleb R-kioskis maksta lisaks 3 eurot. Internetist saab kalastusloa osta aadressilt eraluvat.fi. Koskedel ja kärestikel kalastamiseks tuleb enamasti osta eraldi luba ja selle kohta saab täpsemalt infot püügikoha kodulehelt. Hind sõltub kalaliigist, loa kehtivusajast ja püügiviisist. NB! Omaette reeglid kehtivad Ahvenamaal. Seal on igasuguse kala püüdmiseks vajalik veekogu omaniku luba – seda ka käsiõnge või sikutiga püüdmisel. Kalastusloa maksmise kviitung peab kalapüügil alati kaasas olema.
Soome suurim ja ilusaim järv on Saimaa Saimaa on Euroopa järvede seas suuruselt 4. kohal. Soome idapoolses osas Lappeenranta ja Joensuu linnade vahel olev ligi 200 km pikkune järv on üks kalastajate lemmikpaik. Saimaa suur järv koosneb mitmetest osadest ja neile on antud oma nimed, kuigi need moodustavad osa suurest järvest: Suur-Saimaa, Pihlajavesi, Puruvesi, Haukivesi, Orivesi ja Pyhäselkä. Järves on palju lahtesid, lahesoppe, saari ja saarekesi. Järvest saab põhiliselt haugi, koha ja ahvenat. Järve lõunapoolses osas ja Puruvesi saarte ümbruses võib õngitseda harjuskeid. Allikas: fishinginfinland.fi
14 JUUNI 2017
Kalapüügiks hangi luba Harrastuskalamees võib Soomes õnge tasuta vette visata – see kuulub Soome õigussüsteemis igameheõiguse alla. Muudeks kalapüüdmisviisideks peab ostma kalastusloa ja seda saab kõige lihtsamalt teha R-kioskist või internetist. Kalastusluba peab olema igal 18–64aastasel püügihuvilisel, grupiga kalavetele minnes peab igaühel olema oma luba. Lapsed ja üle 65aastased võivad Soomes kala püüda tasuta.
Kalaturud juulis ja augustis 1. juuli Taivassalo 1.–2. juuli Kaskinen, kalarannapäevad 1.–2. juuli Kitee, Puruveden rääbiseturg ja lõhekuninga valimine 15.–16. juuli Posio, rääbiseturg 16. juuli Ohtakari, kalapidu 5. august Kustavi, lõheturg 12.–13. august Heinola, kalaturg 18.–20. august Mikkeli, kalaturg 18.–20. august Padasjoki, Soome meistrivõistlused krabipüügis 26. august Kauhajoki, V kalaturg
SISUTURUNDUS
PUHKUS SOOMES
Kaks Kanget aitavad avastada Soomet: lähedal, soodne ja põnev Reis Soome tähendab juba ammu palju enamat kui ainult lõbustuspargi külastamist Helsingis. Soome on võrratu maa – avasta koos pere või sõpradega. Või koos Kristjan Jõekalda ja Teet Margnaga. Need rahva lemmikud avastasid naabermaad muidugi humoorikas võtmes. Kaks Kanget külastasid Soomes mitmeid paiku ja nende käigud on toredasti videopilti võetud. Millised kohad on üle vaadatud?
Kui sulle meeldib ajalugu Esimeses episoodis oli sihtkohaks Suomenlinna – üks Soome seitsmest UNESCO maailmapärandi objektist. See on hea näide Euroopa omaaegsest militaararhitektuurist. Helsingi lähedale saartele 1748. aastal rajatud merekindluses on nähtud Rootsi võimu aega, Venemaa ajastut ja Soome ajajärku. Juba praamisõit kindlusesse on elamus! Ees ootavad müürid, suurtükid, tunnelid,
muuseumid ja restoranid. Pimedate tunnelite ja salakäikudega tutvumiseks on vaja seiklusjanu ja taskulampi, liituda saab ka mõne giidiga ekskursiooniga.
HEA TEADA
• Varu Suomenlinna külastamiseks vähemalt kaks kuni neli tundi. • Kindlusega tutvutakse jalgsi, nii et teele asudes tasub jalga panna mugavad jalanõud ja selga tuulekindlad riided. • Suomenlinna on avatud aasta läbi.
Maailma esimene Angry Birds Land ja suveõhtu suvemajas Teises episoodis väisasid Teet ja Kristjan Särkänniemi lõbustusparki ning nautisid Soome moodi suveõhtut puhkemajas ehk mökki’s. Särkänniemi on mitmel korral valitud Soome parimaks vaba aja veetmise kohaks. 35 atraktsiooniga lõbustusparki mahub miniloomaaed, esimene Angry Birds Land, meremaailm, planetaarium ja 168 meetri kõrgune vaatetorn. Särkanniemis on võimalik imetleda eksootiliste kalade ja kilpkonnade akvaariumi, saada ettekujutus kosmose-
Fotod: www.visitfinland.com
16 JUUNI 2017
PUHKUS SOOMES
HEA TEADA
• Ühe lihtkäsiõngega, sikutiga või räimeõngega kalapüük ja jääaugust kalapüük on Soomes tasuta ning ilma kalastusloata. Kui soovid kala püüda muul moel kui õngega, tuleb hankida kalastusluba lehel www.eraluvat.fi. Kalastusluba kehtib kõikjal Soomes, välja arvatud eritsoonides.
reisidest või külastada Põhjamaade ühte kõrgemat, 168-meetrist Näsinneula vaatetorni – hea ilmaga võib vaatetorni tipust näha kuni 20 km kaugusele.
Õhtu mökki`s Pärast toredat päeva lõbustuspargis võta aeg maha ja veeda õhtu puhkemajas. Õnneks on Soome tuhande järve ääres majakesi küllaga ja suvilapuhkuseks rentimiseks leiab endale sobiva suurema vaevata ka külaline. Kui küsida soomlaselt mökki’de kohta ja miks need nii tähtsad on, on igaühel oma lugu. On neid, kes otsivad sealt luksust, teised peavad isegi elektrit mökki’s kohatuks – igas neljandas Soome suvilas elektrit polegi. Pooled Soome mökki’dest on väiksemad kui 40 m², ent mõnusa suvepuhkuse pesa leiab erilise vaevata ka suuremale seltskonnale. Nii et midagi igale maitsele – kogemus on igatahes võrratu. Alusta puhkemaja otsingut internetis näiteks nende märksõnade abil: Lomarengas, Rock and Lake, Gofinland.
Kalastajate paradiis ja Flowpark seiklushimulisele Kolmas episood viis Kaks Kanget kalastama ja seiklema. Soomes käiakse kalal aasta läbi – hooajaga ühes vahetuvad ainult püügiviisid ja kalaliigid. Soomes on kala nii palju, et viska aga õng vette ja kohe näkkab. Soome veekogud on koduks ligi 60 kalaliigile. Populaarseim püügikala on forell, palju püütakse ka lõhet, koha, latikat ja paaliat. Loomulikult ei jäta kedagi külmaks ka haug, särg ega ahven, kes on põlised asukad peaaegu igas Soome veekogus.
• Kalapüügiluba peab Soomes olema kõigil 18–64-aastastel kalastajatel. Aastane kalastusluba maksab Soomes 39 € ja nädalane 12 €. NB! Aastane luba kehtib kalendriaasta lõpuni, olenemata soetamise kuupäevast. • Õngitseda ei tohi lõhe- ja siiaveekogude koskede ning kärestike juures, samuti kohtades, kus kalastamine on keelatud muude reeglite järgi. Spinninguga (landiga) kalapüügi puhul peab olemas olema riiklik kalastusluba ja veekogu omaniku luba või maakondlik kalastusluba.
Seiklusrajal ületad oma hirmud Hirmu ületasid ka Kaks Kanget. Kuni 20 m kõrgusel asuval seiklusrajal saad ronida köisrajal, kõikuda maa ja taeva vahel, hüpata ja olla tõeline Tarzan. Flowparke on Soomes mitu: Turus, Lappeenrantas, Vierumäkis, Ähtäri Zoos, Tamperes ja Hämeenlinnas.
HEA TEADA
• Tallink Club One’i kaardi omanikule on Flowparki seiklusraja pilet 15% soodsam. Laadi telefoni Tallinki rakendus ja Club One’i kaart ning sellega kaasnevad soodustused on sinuga alati kaasas.
SISUTURUNDUS
tud esialgsel kujul, mis annab külastajatele võimaluse seigelda kõige paremini säilinud telliskindluses põhjamaades. Hämeenlinna tuntumad vaatamisväärsused peale Häme kindluse on suurtükimuuseum, vanglamuuseum ja kunstimuuseum.
Liivalinna ehituseks kulub umbes kolm miljonit kilogrammi liiva Kui Eestis on üsna tavaline, et talvel ehitatakse skulptuure ja linnasid jääst ning lumest, siis Lappeenrantas Soomes ehitatakse alates 2004. aastast igal suvel liivalinn. Igal aastal on erinev teema – 2017. aastal vaadatakse tulevikku ja kujutatakse, milline on Soome 100 aasta pärast, kui tähistatakse riigi 200. sünnipäeva. Ehitamiseks kasutavad kohalikud kunstnikud ja abilised Hispaaniast, Lätist ja Venemaalt eriti peent liiva, millesse pole segatud siduvaid aineid. Küll aga valatakse kunstiteosed kaitseks tuule ja vihma eest üle liimikihiga. Ehituseks kulub umbes kolm miljonit kilogrammi liiva. Lappenrantaa vahetus läheduses asub ka Soome suurim ja kõige kaunim järv Saimaa. Parima vaate järvele saab Lappeenranta kindluse mäelt, mis oma muuseumide, käsitööpoodide ja kohvikutega lausa õhkavad endast ajalugu. Kuidas kõige mõnusamalt Soome saab? Spetsiaalselt Tallinna–Helsingi liinile ehitatud kiirlaev Megastar viib kohale kiiresti ja mugavalt. Vaata Kahe Kange seikluseid Soomes Tallinki kodulehel www.tallink.ee.
Kõige paremini säilinud telliskindlus Põhjamaades ja liivast linn Neljandas episoodis kulgesid Kaks Kanget Hämeenlinnas. Häme kindlus on seitsme sajandi vältel näinud nii suursuguseid kui ka raskeid aegu. Nüüdseks on kindlus taastaJUUNI 2017 17
PUHKUS SOOMES Foto: www.visitfinland.com
M
Soomlase toidulaud
ämmi − traditsiooniline lihavõttepühade magustoit, mis sarnaneb meile tuntud leivasupiga, ent on oluliselt tumedam ja rammusam ning tehtud rukkijahust ja linnastest. Mämmi on väga magus ning seda süüakse tavaliselt suhkru ja vedela vahukoore või vanillikastmega. Kuigi välimust pole mämmi’le just eriti antud, maitseb see väga hästi. Lapi juust ehk leibjuust (leipäjuusto) − hamba all mõnusalt kriuksuv juust on pärit saami köögist, kus algselt valmistati seda põhjapõdrapiimast. Soomlased küpsetavad ehk lõõmutavad leibjuustu poolkaldu asetatud puitlaudadel kamina- või lõkketule kuumuses. Grillitult või ahjus üleküpsetatult saab leibjuustust parima desserdi, mida serveeritakse kombekohaselt soojalt koos murakamoosiga. Varem oli see pü18 JUUNI 2017
haderoog, mida pakuti palgaks ka suvistele heinalistele. Passib hästi salatitesse, suupisteks või juustuvaagnale. Lapimaal pannakse juustutükikesed aga suure kruusi põhja ja kallatakse peale kuum kohv. Kui kohvitass tühi, süüakse sulanud juustu peale. Väga nauditav kogemus. Lagrits ja salmiaak − soomlasi iseloomustab lagritsalembus ja seda lisatakse nii kommidesse, jäätisesse kui ka likööridesse. Maitselt korraga magus ja soolane salmiaak ehk salmiakki aga meeldib sulle või mitte − vahepealset varianti pole. Kalapirukas (kalakukko) − traditsiooniline kalaroog on pärit Soome Savo maakonnast. Kaladest kasutatakse eelkõige rääbist, aga ka räime, lõhe, ahvenat. Soola- või suitsupekk lisab maitset ja mahlasust.
Pannkook (pannukakku) − suures ahjuvormis valminud küpsetis. Maksavorm (maksalaatikko) − Saarioineni toidutehas tõi maksavormi 1960ndatel soomlaste lauale ja õpetas terve Soome seda rooga sööma. Maksavormi võib iga perenaine täiendada omal valikul vürtside ja rosinatega. Serveerida võib koos pohlakastmega. Karjala pirukas (karjalanpiirakka) − väike lahtine pirukas. Traditsiooniliselt küpsetati nende pirukate õhuke koorik hapendamata rukkijahutainast. EL-i tootemääratluse järgi peab Karjala piruka tainast vähemalt poole moodustama rukkijahu ning täidiseks võib olla vaid odratangu-, riisi- või kartulipuder. Leidub küll ka porganditäidisega pirukaid. Samas võib pirukasse panna, mida hing ihaldab. Allikas: Vikipeedia, Toidutare
PUHKUS SOOMES
Kellele Karjala pirukat? Karjala vanasõna ütleb selgelt “kalittoa kyzyy kaheksoa”. See tähendab, et Karjala pirukate tegemiseks on vaja “vaid” kaheksat komponenti, millest hakkab aga tegelikult lähtuma kogu piruka nägu ja iseloom. Martin Hanson, Maitsed.ee toimetaja
I
ngeri-Soome juurtega mehena pean tunnistama, et Karjala pirukas pole minu maitse. See ei tähenda aga, et ma ei oskaks austada selle üsna tagasihoidliku piruka suurt jõudu vennasrahva toitmisel ja vähesel määral ka sealse gastronoomse kultuuri arendamisel. Aga uskuge, ise neid pirukaid valmistades, ise täidist segades on võimalik neile anda uus elu – maitsed, mis viivad keele alla ja vastavad just sööja ootustele. Proovige järele. Karjala pirukas (soome keeles karjalanpiirakka, karjala keeles kalittoa) on traditsiooniline Karjala piirkonna väike pirukas ehk väikesed täidisega ahjus kuldseks hautatud pirukad, alati pealt katteta. Just Karjala pirukas on olnud enamiku eestlaste esimene kokkupuude Soome toidulauaga. Täna on pirukas levinud ja tarbitav, kuid mitte ehk enam nii populaarne, kui see lihtne ja maitsev ahjukakk kunagi oli. Traditsiooniliselt küpsetati Karjala pirukate õhuke koorik hapendamata rukkijahutainast. Põhja- ja Laadoga-Karjalas lisati tainale maitse või pehmuse suurendamiseks ka nisujahu. Pirukatäidiseks kasutati vanasti enamasti odratanguputru või kama. XIX sajandil hakati rikkuse tulekul ja toorainete leviku suurenemisel täidisena kasutama ka kartuli- ja tatraputru, veel hiljem aga riisi- ja hirsiputrugi. Riisitäidisega pirukad on need, mida meie tunneme ja austame.
20 JUUNI 2017
Foto: Elina Sirparanta, www.visitfinland.com
Klassikaline ja ebatavaline Karjala pirukas Põhjanaabrite populaarsete rukkitainast pirukate täidiseks võib kasutada riisi- ja odraputru või hoopis köögiviljaputru. Samuti ei keela keegi fantaseerida täidise loomisel ja lähtuda oma maitse-eelistustest. Pirukategemiseks läheb vaja: Tainas • 2,5 dl rukkijahu • 2 dl külma vett • 1 tl soola Klassikaline täidis • 5 dl vett • 3 dl riisi • 1 l piima • 1,5 tl soola Eestimaine täidis • 0,5 dl külma vett • 0,5 l piima • 0,5 l kanapuljongit • 3 dl rohelisi herneid • 1 suurem porgand (riivitult) • 1 dl kamajahu • 1 munakollane • 1 tl mädarõigast • 1,5 tl soola • Võid • Tilli • Vutimune
Karjala piruka valmistamine: Sega kausis kokku rukkijahu, külm vesi ja sool. Rulli tainas pikaks ribaks lahti ja jaga võrdseteks tükkideks, vastavalt sellele, kui suuri pirukaid soovid. Lase lahti lõigatud tainatükkidel niiske rätiku all pisut taheneda. Nüüd rulli rukkijahuga kaetud pinnal tainatükid laiadeks latakateks. Nüüd saad pirukaid täitma asuda, enne aga valmistame täidised. Klassikaline täidis: Vala pestud riis keevasse vette ja keeda kümmekond minutit. Lisa piim ja lase pudrul veel umbes 30 min vaikselt keeda. Vahepeal sega ja vaata, et pudrus jääksid mõned riisiterad ka terveks. Maitsesta soolaga. Jahuta. Täida tainas täidisega ja keera tainaääred kaunilt üles. Eestimaine täidis: Leota rohelisi herneid öö läbi külmas vees. Nüüd pane vesi keema, lisa herned ja keeda. Pane juurde riivitud porgand. Lisa piim ja puljong ning keeda täidis madalal temperatuuril pehmeks. Aga nii, et herned on ikka terved. Pidevalt segades raputa täidisepatta vaikselt kamajahu, lisa paar suuremat võitükki. Maitsesta soola ja mädarõikaga, haki segusse tilli ja sega juurde munakollane. Tainast seguga täites jäta veidi ruumi, et saaksid piruka keskele teha kumeruse, kuhu lüüa üks või kaks vutimuna. Küpseta pirukaid 250kraadises ahjus 20 min või kuni pirukas on krõbe ja kenasti pruunikas – kuldne ütleksid paljud. Lase pirukatel jahtuda. Söö niisama või koos salatiga. Head isu!
Rohkemat kui ralli.
MAAILMAKLASSI RALLIÜRITUS. Piletid: lippu.fi & moottoriurheilukauppa.fi Pealtvaatajate tribüünid 2017 Neljapäev 27.7. Shakedown Ruuhimäki SS 1 Harju Reede 28.7. SS 2 & 5 Halinen SS 3 & 6 Urria SS 4 & 7 Jukojärvi
SS 8 & 11 Äänekoski-Valtra SS 9 & 12 Laukaa SS 10 Lankamaa SS 13 Harju Laupäev 29.7. SS 14 & 20 Pihlajakoski SS 15 & 21 Päijälä
SS 16 & 19 Ouninpohja SS 17 & 18 Saalahti Pühapäev 30.7. SS 22 & 24 Lempää SS 23 & 25 Oittila
Bussisõit tribüünidele Broneeri oma pilet otse pealvaatajate tribüünidele Jyväskylä Travel Centre'ist. Piletid ja ajakava: pohjolanmatka.fi/nesteralli2017
PUHKUS SOOMES
Üheskoos Soomet avastama Vilve Torn
Foto: Jussi Hellsten, www.visitfinland.com
Suomenlinna merekindlus
1991. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Suomenlinna merekindlus oli sajandite eest üks võimsamaid Euroopas. Sellele pandi alus XVIII sajandi keskpaigas, et kaitsta Rootsi riigipiiri. Asukohaks valiti toona väikese Helsingi linna lähedal meres paiknevad kaljused saared. 1748. a kevadel algasid ehitustööd ja oli aegu, mil kindluse ehitusel töötas ühel ajal umbes 7000 meest. Ehitusmaterjali saadi osaliselt kaljusid lõhates kohapealt. Suomenlinna on praegu üks Soome populaarsemaid vaatamisväärsusi, millega tutvub umbes 700 000 külastajat aastas. Merekindlus on ka soomlaste seas väga armastatud grillimis- ja piknikupaik ning siin toimub suviti mitmeid huvitavaid kontserte-vabaõhulavastusi. Ka pruutpaarid on otsustanud paari minna just merekindluse kivimüüride vahel asuvas kirikus. Keskusest leiab ka toredaid söögikohti ja silmaringi aitavad harida põnevad muuseumid.
Kas teadsid − Suomenlinnas ei kasutata Soomes tavalist aadressisüsteemi, mille järgi igal majal on tänavanimi ja majanumber. Siin koosnevad aadressid tähest, mis märgib saart, ja selle järgnevast numbrist, mis tähistab maja. Näiteks C83 on Iso-Mustasaari maja number 83. Allikad: The Baltic Guide, www.suomenlinna.fi
Tants on vaikiva soomlase eneseväljendus 5.−9. juulini peetakse Seinäjoel taas tangofestivali. Viie päeva jooksul toimub ridamisi põnevaid kontserte ja tantsuetendusi, mis täidab osalejate meeled sulni õhustikuga. Tango on soomlaste identiteedi sümbol − nagu koorilaul eestlastele ja valss viinlastele. Leidub ainult kolm maad, kus tantsumuusika laulja on rahvuskangelane − Austria, Argentina ja Soome. Ka Viini valss tekkis kaotatud sõja ajal, kui rahva eneseteadvus oli nullis.
Foto: www.visitfinland.com
“Tants on vaikiva soomlase eneseväljendus,” põhjendavad nad oma tantsulembust. Soomes levinud vabaõhu tantsulavad lõhuti 1939. aastal valitsuse käsul maha − algas üheksa aastat kestnud tantsukeeld. See keeluaeg sünnitaski kuulamistango − õhtuti koguneti raadiote ette ja kuulati tundide kaupa. Kusjuures − Soome tango on alati minooris ehk pisut nukrakõlaline.
Teine impulss, mis Soome tangot kujundas, oli sõjaajal kehtestatud kirjavahetuse tsensuur. Rindekirjades olid keelatud sõnad “surm”, “sõda”, “lahusolek”. Tangosõnades sai aga kõike allteksti kaudu väljendada. Kirjades sõjaväljale kirjutati üksikuid sümbolväljendeid või kirjutati ümber terveid laulutekste. Ka kontsertbrigaadid mängisid rindel üksnes tangot. Ka sõjajärgsetel rasketel aastatel oli tantsukeeld jõus. “Soomlastel oli tekkinud meeletu tantsunälg,” ütleb tangouurija Maarit Niiniluoto. “Kui 1948. aastal tantsukeeld tühistati, algas midagi pöörast.” Mööda tohutut Soomemaad sõitsid tangobussid − pillid katusel, teel magavad pillimehed sees. Kuhu õhtuti jõuti, seal mängiti hommikuni. Siis lükkas rahvas logiseva bussi jõuga käima ja sõit läks edasi. Lavatanssi-kultuuri kuldsetel aegadel 1950ndatel sündis suurem osa kõige kuulsamaid Soome tangosid, näiteks Toivo Kärki “Hiljainen kylätie” (“Vaikne külatee”) ja “Täysikuu” (“Täiskuu”). Eriti südamelähedaseks muutus Satumaa-tango. Ka täna kõlab soomlaste raadiost palju tangot, vabaõhu tantsulavadel korraldatakse tangopidusid ja tangolaulja Arja Koriseva on noorte jaoks ikka veel estraadikuninganna. 2014. aastal ilmunud raamatus “Tango on mu kirg” aitab autor M. A. Numminen põhjanaabrite kirge tangomuusika vastu ka eestlaste jaoks lahti mõtestada. Allikas: Heli Vaus (Eesti Päevaleht)
22 JUUNI 2017
Eksklusiivsete matkaautode müük Armastad reisida ja maailmas ringi vaadata, kuid soovid, et sinu puhkus oleks luksuslik koos kõigi mugavustega? Soovid teistest erineda? Aga palun! MOTORHOME.EE on pikaajalise kogemusega kvaliteetsete Itaalia matkaautode tootja MOBILVETTA DESIGN ametlik ainuesindaja Eestis, pakkudes müügiks laias valikus eksklusiivseid ning prestiižseid matkaautosid. Leia enda jaoks sobiv MOBILVETTA mudel ning avasta maailma hoopis teistsuguse nurga alt! Rohkem infot matkaautode kohta leiate meie kodulehelt www.motorhome.ee või www.mobilvetta.it Aga veel parem – helistage või kirjutage meile ning tulge tutvuma MOBILVETTA mudelivalikuga. Eestis kohapeal tutvumiseks olemas eksklusiivne matkaauto MOBILVETTA K-YACHT MH-85 Teknoline.
MOTORHOME.EE | Tabasalu, Harjumaa | www.motorhome.ee | info@motorhome.ee | tel. +372 5084 767
PUHKUS SOOMES
Soome suvitamiskultuur on väga pikkade traditsioonidega Õige soomlase ja suvekodu ehk kesämökki vahele on looja pannud rasvase võrdusmärgi ning neid kahte asja ei saa keegi mingil moel lahutada. Soomes on kokku loendatud 187 888 järve ning nende järvede kallastele mahub uhkelt sadu tuhandeid suvilaid ehk mökki’sid. Lisaks jookseb Soomes pikalt mererannik, nii et vee ääres mökki omamine on Soomes palju lihtsam kui Eestis. Juba siis, kui kased hiirekõrvule löövad, keeravad soomlased autoninad linnast välja ning hakkavad suvekodusid korda sättima. Pika talve jooksul kinnistes ruumides hoitud madratsid-tekid klopitakse tolmust puhtaks ja viiakse õue tuulduma, aknad pestakse puhtaks ning ette riputatakse uued kardinad. Toad ja saunad lüüakse läikima ning enamik soomlastest jääb suure suve ootele. Kui kesksuvi käes, jäävad põhjanaabrite linnad väga vaikseks ja tühjaks, sest pool miljonit mökki’t täituvad igapäevaellu pause ihkavate elanikega (see on kõige parem aeg Soome linnadega tutvumiseks, sest rahvast liigub vähe − toim). Suvitamiskultuur on Soomes veidi teistsugune kui Eestis. Põhjanaabrite juures on valdav see, et kolmeks suve-
kuuks kolitaksegi linnast järve kaldale või rannikule suvilasse. Mökki’dest käiakse suviti ka tööle, kui vahemaa vähegi kannatab. Samuti on suvitamiskultuur Soomes väga pikkade traditsioonidega, sest leidub mökki’sid, mis on olnud ühe ja sama pere suvituskohaks ligi sajandi. Need pole mõne pereliikme kodukohad, vaid näiteks 1920ndatel suvilaks ehitatud ja siiani samal otstarbel kasutusel olevad majad, mis talvel elamiseks mõeldud polegi. Kohalik rahvas tähendab soomlaste mõistes kohalikke elanikke ja kohalikke suvitajaid. Just nemad on aastakümneid kolm-neli kuud aastast oma suvilas elanud või samas kohas suvilat üürinud. Foto: www.visitfinland.com
Suvilate jaoks on parimad paigad Kesk-Soome suurte järvede kallastel, sest ühe õige mökki juurde kuulub teadagi oma järverand saunaga ja isiklik paadisild. Kuna Soomes on liivarandade arv nullilähedane, kõlbavad ujuma minekuks või päikesevannideks suurepäraselt ka lainetest siledaks nühitud kaljuservad. Allikas: Kaie Saar (Saarte Hääl)
Soomlaste tugevus peitub väärika ajalooga saunakultuuris XVIII sajandi lõpul reisis Itaalia maadeavastaja ja helilooja Giuseppe Acerbi Rootsi ning Soome kaudu põhja. Hilisemates reisikirjeldustes on Acerbi värvikalt üles tähendanud ühe saunapildi: “Soomlaste kummalisim komme on saunaskäimine. Igal talupojal on oma maa peal väike saun. Selles on üksainus väike ruum, mille tagaseinas on kuhi kive, mida kuumutatakse kuni õhkumiseni. Neile heidetakse siis vett, kuni ruumis olijad kaovad tihedasse auru. Ühes tagumises seinas asetseb lava, mille kõrgemal korral on kuumus eriti suur. Mehed ja naised pesevad koos ja ei häbene sugugi.” Kui Acerbi tahtis ise sellises saunas pesta, oli kuumus talle talumatu. “Kogu aja, mis soomlased saunas viibivad, hõõruvad nad lakkamatult oma keha või pekFoto: www.visitfinland.com savad seda kasevihtadega. Talvel tulevad nad ihualasti välja ja vähkrevad lumes 20−30° pakase juures. Imelik on, kuidas inimene harjumuse varal võib kannatada suurimaid vastandeid. Ja soomlased ise väidavad, et nende elujõud saab saunast samapalju värskendust kui toidust ja unest,” täheldas Acerbi sajandivahetusel. Sauna maagilisest väest räägiti ka legendaarse jooksukuulsuse Paavo Nurmi hiilgeaegadel, kui välejalgne
24 JUUNI 2017
sportlane kuldmedaleid noppis ja maailmarekordeid püstitas. Jänkid olid toona veendunud, et “lendav soomlane” treenib igapäevaselt hoopis saunas. Sest ainult põrgukuumuses karastunud mees suudab vähem kui pooletunnise vahega võita kahelt erinevalt olümpiadistantsilt kaks kuldmedalit − nii juhtus 1924. aastal. Tänapäeval on Soomes umbes kolm miljonit sauna ja neid ehitatakse järjepanu ka korrusmajade korteritesse. Soomlased peavad õigustatult suitsusaunu oma uhkuseks ja neidki ehitatakse üha juurde. Omamoodi rekordit hoitakse ka sel alal − Lapimaale Saariselkässe ehitatud suitsusaun on kuulutatud maailma suurimaks. See mahutab 80 saunalist, sauna kerises on 8 tonni kive ja küdemisele kulub 8 tundi. Soomlastele kuulub ka esimese leiliviskamise maailmameistrivõistluste korraldamise au. 110kraadises saunas hakatakse iga 30 sekundi tagant leili viskama, viimane leiliruumi jääja on võitja. Leiliviskamise võistlused on Eestiski populaarsed ja meie võistlejad on viimastel aastatel Heinola MM-il ka aktiivselt osalenud. Allikas: Eesti Ekspress, www.digar.ee
PUHKUS SOOMES
Soome kuulsad kaubamärgid Vilve Torn
Marimekko võrratud mustrid
Iittala kestab põlvest põlve
1881. aastal avas soomlane Petrus Magnus Abrahamson Lõuna-Soomes Iittala külas klaasivabriku. Ettevõtte läbimurre toimus 1930–1940ndatel, kui nüüdseks kultusdisainerite sekka arvatud Aino Aalto, Alvar Aalto ja Kaj Franck Iittala brändi arengu enda kätte võtsid. Just nemad uskusid, et klaastooteid läbimõeldult disainides muutuvad need kõigile kättesaadavaks. Samuti ühendasid nad edukalt ilu ja funktsionaalsuse. Osa toona disainitud toodetest leiab tootmisest ja kauplustest tänini. Eri aegadel on Iittala arengusse märkimisväärse jälje jätnud ka Timo Sarpaneva, Tapio Wirkkala, Oiva Toikka, Heikki Orvola, Göran Hongell jpt. Tänapäeval toodetakse kuulsa kaubamärgi all klaasi, keraamikat, söögiriistu, kuid ka kodutekstiile. Sel moel püütakse kliendile pakkuda ajatut disaini, mis jääb peredesse põlvest põlve. Iittala kuulub samasse gruppi teiste tuntud Soome kaubamärkidega nagu Arabia, Fiskars ja Hackman.
Foto: Timo Junttila, www.visitfinland.com
Allikas: www.iittala.fi
Paulig – kvaliteet aastast 1876 1876
1950
Saksamaalt Soome tulnud noor Gustav Paulig asutas oma äri. Ettevõtlik mees hakkas tegelema soola, kohvi, vürtside, jahu, portveini ning konjaki maaletoomise ja müügiga.
Gustavi lapselaps Henrik tõi Ameerika reisilt kaasa idee Paulast kui Pauligi väärtuste kandjast. Kohvipakke hakkas kaunistama Sääksmäki piirkonna rahvariietes tütarlaps, keda kujutatakse vaskkannust kohvi kallamas. Paula-tüdruk sai kiiresti populaarseks.
1904 Katajanokka linnaosa ühes laohoones alustas tegevust Pauligi kohvitehas – esimene Põhjamaades. 1929 25. aastapäeva puhul toodi turule esimesed oma kohvimargid – kohvisegud Juhla ja Presidentti, mis on nüüdsete juhtivate kohvimarkide Juhla Mokka ja Presidentti eelkäijad.
1970 Henrik Paulig tõi välisreisilt kaasa idee professionaalsest klienditeenindusest, aasta hiljem avati Paula-teenindus. Töötajad vastasid telefoni ja kirja teel tarbijate kohviteemalistele küsimustele ning õpetasid head kohvi valmistama.
Ettevõte asutati 1951. aastal, kuid tegevuse algus seostub 1940ndate lõpul loodud Printexi-nimelise kangatrükiettevõttega. Printexi omanik Viljo Ratia palus tekstiilikunstniku hariduse saanud abikaasal Armil kujundada oma ettevõttele mõned lillemustrid, sest need olid tolle aja lemmikud. Armi keeldus, sest tema arvates ei tohtinud just lillelisi kangaid trükkida. Ta ise ei hinnanud selliseid ja pidas tekstiilikunsti valdkonda jäävate ideede teostamist Printexi kitsaks nišiks. Armi Ratia keskendus kujundamise asemel hoopis kunstilisele juhtimisele ja otsis kujundajateks ettevõtte ideede elluviimiseks sobivaid kunstnikke. Esimeste seas palgatud Maija Isola tekstiilid andsid ettevõtte toodangule uudse graafilise ilme. Uudsed kangad äratasid küll huvi, kuid inimesed ei leidnud õiget keskkonda, kus neid kasutada. Seepärast korraldati moedemonstratsioon, kus neist kangastest valmistatud rõivaid esitleti eesmärgiga pakkuda näidismudeleid hobiõmblejatele. Moedemonstratsiooni jaoks loodud Marimekko Oy hakkaski tegutsema samal ajal, sest avalikkusele esitletud rõivastest vaimustunud rahvas tahtis kohe teada, kus need müügil on. Allikas: Arja Turunen
1990 Uue aastatuhande tähistamiseks tutvustas Paulig soomlastele uut ametit kohvimaailmas – baristat. Jaanuaris 2006 ostis Paulig uue kohvitehase jaoks krundi Vuosaari uue sadama piirkonnas. Sama aasta sügisel tehti lõplik otsus läbi aegade suurima investeeringu tegemiseks. Uus kohvitehas alustas tööd jaanuaris 2010.
Foto: www.visitfinland.com
26 JUUNI 2017
Allikas: www.paulig.ee
Foto: www.visitfinland.com
2010
PUHKUS SOOMES Foto: www.visitfinland.com
Muretu eluviisiga muumipere Musta käekotiga ringi tatsuv Muumimamma, alati kõvakübarat kandev Muumipapa, seiklejahingega Muumitroll, agressiivne ja ninakas väike My, supelmajas talvituv Tuu-tiki, Muumitrolli parim sõber Nuuskmõmmik, kummitusliku mäetaolise keha, kahe külma jõllitava silma ning sillerdava valge hambareaga Urr. Need on vaid mõned tegelased ülipopulaarsest seiklejahingega muumiperest, kelle kirjutas maailmakuulsaks soomerootsi kirjanik Tove Jansson. Muumitrollid on andnud ainest erinevatele telesarjadele ja filmidele, samuti tervele hulgale kaubaartiklitele ning teemapargile Naantalis.
Fiskars ja tema käärid
1649. aastal asutatud Fiskars on Soome vanim ettevõte, ühtlasi ülemaailmne juhtiv kaubamärgiga kodu-, aia- ja vabaajatööriistade tarnija.
Ärge kolige välja. Las lift kolib sisse
Soome ühel tehnoloogiafirmal on üle maailma väga palju kasutajaid – kahe päeva jooksul keskmiselt kuus miljardit inimest ehk peaaegu terve maailma populatsioon. Kone Oyj (ametlikult KONE) on 1910. aastal asutatud Soome päritolu rahvusvaheline lifte ja eskalaatoreid tootev ning hooldav ettevõte. Ettevõte tegutseb ligikaudu 50 riigis, peakorter asub Espoos Soomes. Firma on suuruselt neljas liftitootja maailmas ja maailma juhtiv eskalaatorite tootja. Samuti pakub ettevõte hooldusteenuseid ja moderniseerimislahendusi. Foto: Kimmo Syväri
1967. aastal tulid tootmisliinilt Fiskarsi esimesed oranžid käärid, mida on praeguseks müüdud üle miljardi paari. Kuulsad klassikud on hinnatud töövahendid ka Diori ja Chaneli moemajades. Lugu sai alguse 50 aastat tagasi, kui ettevõtte disainer palus tootmisel valmistada mustad, rohelised ja punased lõikeriistad. Kui prototüüp valmistamisesse jõudis, oli masinistil kahju alles jäänud oranži värvi ära visata ja nii tulidki esimesed käärid tootmisliinilt apelsinikarva käepidemega. Firma esindajate sõnul peitub toote edu saladus erilises välimuses, ergonoomilises disainis, kvaliteetses materjalis ja vastupidavuses. Oranžid käärid valmivad ka tänapäeval Soomes Billnäsis, kus iga toode pannakse käsitsi proovile. Nimelt peavad ideaalsed käärid lõikamisel tegema kindlat häält ja proovilõige kangal näima ideaalne. Allikas: www.fiskars.ee
Foto: Fiskars
Fazeri Sinine – riigi hinnatuim kaubamärk Pereettevõttele Fazer Grupp pandi alus 1891. aastal, kui noor kondiiter Karl Fazer avas koos oma naise Bertaga Helsingis aadressil Kluuvikatu 3 prantsuse-vene stiilis kohviku. Muuseas – kohvik tegutseb samas asukohas tänini. Äri osutus edukaks ja seetõtFoto: Fazer tu otsustas Berliinis, Pariisis ja Peterburis kondiitrioskusi lihvinud mees 1897. aastal rajada Punavuori linnaossa isikliku šokolaadi- ja karamellitehase. Ettevõte kasvas kiiresti ja tänapäeval on soomlased juba aastakümneid kuulsat Fazeri Sinist pidanud riigi kõige hinnatuimaks kaubamärgiks. Karl Fazer oli ka tuntud looduskaitsja, linnuhuviline, jahi- ja kalamees. Ta asutas muu hulgas lindude kaitsealad Ahvenamaal ja Karjala kannasel. Kirgliku magusatöösturina tõi Fazer muuseas Soome faasanid ning oli Tallinna jahimeeste seltsi liige. Fazer on perefirma tänini – suguvõsa liikmeid töötab ettevõttes juba neljandat-viiendat põlve. Allikad: www.fazergroup.com, Vikipeedia
28 JUUNI 2017
AS RAKVERE METSAMAJAND VANIM PUITMAJADE TOOTJA BALTIKUMIS. KARKASS-ELUMAJAD
AIAMAJAD
SAUNAD SUVILAD
tel +372 32 60 850 / +372 50 360 22
www.rakveremm.ee
SISUTURUNDUS
PUHKUS SOOMES
Uba ja humal – P maailmatasemel käsitööõlu ja parimad kohvioad! Uba ja Humal õlle- ja kohvipood on spetsialiseerunud käsitööõlledele ja siidritele ning väikeröstijate kohvidele. Alustasime oma tegevust 2014. aasta juuni alguses ehk siis 3 aastat tagasi, kui avasime Haapsalu poe.
30 JUUNI 2017
oe nimi Uba ja Humal on kokkuvõte kohvist ehk oast ja õllest ehk humalast – mõlema joogi põhikomponendid. Mõlema joogi puhul on ülimalt oluline tooraine kvaliteet. Uba ja Humal poodide sortimendis on praegu rohkem kui 500 erinevat käsitööõlut ja siidrit, mis kõik hoolikalt valitud. Ka kohvi röstijad oleme valinud ainult parimad nii Eestist, Saksamaalt, Rootsist kui ka Soomest. A m ee r i k a s t a l g u s e s a a n u d craft-õlle revolutsioon jõudis meie maile 2013. aasta lõpus ja 2014. aasta alguses ehk sündisime koos esimeste pruulikodadega. Praeguseks on käsitööõllede turg tublisti arenenud ja meie koos sellega. Kui poe avasime juunis 2014, oli Eestis 6 väikepruulikoda ja mõned mustlaspruulijad, kohvi röstijaid oli vaid paar. Praegu on seis oluliselt kirjum – pruulikodasid ca 30 ja teist sama palju mustlaspruulijaid. Ka kohvi röstijaid on 10 ringis. Aastal 2017 on Uba ja Humalal 3 poodi. Suurim Tallinnas Kalamajas aadressil Võrgu 3. Vanim ja väikseim Haapsalus Karja 8, mis avatud vaid suviti mai-september ning noorim Kuressaares Lossi 17, mis samuti avatud suviti maist-septembrini. Sama oluline kui käsitööõlu, on
PUHKUS SOOMES
meie sortimendis ka kohv. Täpsemalt kohvioad. Nii nagu õlle puhul ei meeldi meile anonüümsus, ei meeldi see meile ka kohvi puhul. Uba ja Humal pakub kliendile kohviube, millede päritolu on alati teada. Olenevalt hooajast on meie sortimendis väikefarmerite oad Aafrikast – Keenia, Etioopia, Ruanda, samuti ka Kesk- ja
Lõuna-Ameerikast – Costa Rica, El Salvador, Kolumbia, Brasiilia. Meie missiooniks on aidata klientidel avastada uusi maitseid läbi koolituste jms. Uba ja Humal ei tee midagi tavaliselt. Olgu selleks siis kinkekaart, mis on õlleetiketi kujul või jõuluperioodiks valmistatud advendi-/õllekalender.
SISUTURUNDUS
Et meie sortiment väga nõudlikule kliendile meelepärane oleks, impordime Eestisse ka maailma tipus olevate pruulikodade ja kohvi röstijate toodangut. Uba ja Humal mitte ainult ei vahenda parimate toodangut oma klientidele, vaid on hakanud seda ka tootma. Nimelt, kuulates igapäevaselt oma kliente, lõime ka oma mustlaspruulikoja UJH Man´s Brewery, mille alt sellel kevadel esimesed õlled ka tarbijani jõudnud on. Tagasisidet arvestades on tunne, et teeme õiget asja. JUUNI 2017 31
PUHKUS SOOMES
Festivalid ja kontserdid Soomes – kõigile midagi JUULI 4.–6. juuli • Helsingi kammermuusikafestival 5.–11. juuli • Jyväskylä festival 5.–9. juuli • Seinäjoki tangofestival • Kajaani perefestival „Muusika ja sõnad” 7.–9. juuli • Taalintehdase Balti džässifestival 7. juuli – 4. august • Savonlinna ooperifestival 8.–16. juuli • Pori Jazz
32 JUUNI 2017
9.–22. juuli • Kuhmo kammermuusikafestival
23.–26. juuli • Pyhäjärvi täiskuu tantsufestival
10.–16. juuli • Kaustineni folkmuusikafestival
26.–29. juuli • Helsingi õllefestival
14.–16. juuli • Joensuu Ilosaarirock 14.–19. juuli • Hanko muusikafestival 15.–23. juuli • Kangasniemi muusikafestival 22.–29. juuli • Vantaa Cruselli muusikafestival
kuni 30. juuli • Mikkeli Gergievi festival AUGUST 2.–6. august • Mänttä muusikafestival
26.–30. juuli • Lohtaja kirikumuusikafestival • 26. juuli – 2. august • Korsholmi muusikafestival
6.–12. august • Vantaa barokkmuusikafestival
27.–30. juuli • Valkeakoski töölismuusikafestival
8.–13. august • Lahti orelifestival
29. juuli • KaisaFest: Red Hot Chilli Peppers jt Kaisaniemi pargis
11.–13. august • Helsingi Flow festival
9.–19. august • Turu muusikafestival 17.–20. august • Turu džässifestival
PUHKUS SOOMES Foto: www.visitfinland.com
17. august – 3. september • Helsingi kultuurifestival kuni 19. august • Orivesi suvefestival
14.–24. september • Helsingi filmifestival „Armastus ja anarhia” 22.–24. september • Riverdance Hartwall Arenal
25.–26. august • We Love The 90’s Suvilahti kultuurikeskuses kuni 31. august • Helsingi orelisuvi • Mänttä kunstifestival • Espoo oreliöö ja aariafestival
OKTOOBER 1. oktoober • Procol Harum Finlandia Hallis 1.–7. oktoober • Balti heeringa turg Helsingis 3.–19. november • Espoo rahvusvaheline klaverifestival
30. august – 3. september • Lahti Sibeliuse festival
19.–22. oktoober • Muusikal „Cats” Hartwall Arenal
1. august – 2. september • Oulu augustifestival
7.–12. november 30. oktoober – 19. november • Helsingi maailmamuusikafestival „Etnosoi” • Oulaineni muusikanädal
SEPTEMBER 7.–9. september • Loviisa Sibeliuse festival 7.–17. september • Helsingi disaininädal
NOVEMBER 2.–5. november • Tampere Jazz
11. november • Deep Purple Helsingi jäähallis
3.–11. november • Helsingi tantsufestival „Moving in November”
19. november • Queen ja Adam Lambert Hartwall Arenal
23. november • Sarah Brightman Hartwall Arenal 27. november • Scorpions Hartwall Arenal DETSEMBER 1.–2. detsember • Helsingi talvefestival Lisainfo: www.festivals.fi, www.visithelsinki.fi
www.mannimaja.ee Riia mnt 52d, Viljandi Tel: 372 435 4845 mannimaja@mannimaja.ee
Peatuspaik Viljandis!
JUUNI 2017 33
PUHKUS SOOMES
Soome loodus kui rahvusaare Merike Mikk, Kristiina Viiron • 75% Soome riigist on kaetud metsaga (metsamaad on 86%) – see teeb Soomest Euroopa kõige metsarikkama riigi. Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab taiga. Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele. Peamised puuliigid on mänd, kuusk ja kask. • Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki (suurtest imetajatest näiteks pruunkaru, hallhunt ja põder), ligi 250 linnuliiki (tuntumad näiteks rahvuslind laululuik, metsis ja kassikakk), üle 70 kalaliigi (mageveekaladest näiteks haug ja ahven). • Kaugemal maailmas peetakse Soomet sageli põhjapõtrade kodumaaks. Tegelikult kasvatakse neid Lapis ja seal võib neid kohata lausa sõiduteel. Peremeheta ja looduses iseseisvalt elavaid loomi leidub siiski vähe. • Soome on äärmiselt seenerikas, erinevate hinnangute kohaselt esineb seal vähemalt 5200 seeneliiki. Soomlane ise pole suurem seenesööja, rohkem tuntakse seeni Ida-Soomes ja Karjalas. • Metsamarju hinnatakse kõikjal. Eriline soosik on mesimurakas.
Foto: www.visitfinland.com
• Ligi neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole – seetõttu peetakse Soomet Islandi järel teiseks maailma põhjapoolseimaks maaks. • Soome rannajoon on väga liigendatud ja maa edelaosas laiub ulatuslik ja tihe saarestik.
• Soome on madal ja suhteliselt tasane maa: keskmine kõrgus merepinnast ulatub vaid 152 meetrini. Peamise osa Lõuna-Soomest moodustab madalik. Botnia ja Soome lahe rannikut lõhestavad lühikesed ja enamasti vetevaesed jõed. • Sisemaa muutub künklikuks, kuid sealsedki tipud jäävad alla 200 meetri. Arvukad järved paiknevad küngaste vahel – see meenutab Lõuna-Eestit makromastaabis. • Lapimaal ja Põhja-Karjalas kerkib Soomemaa üle 200 meetri ulatuvaks ülanguks. Kõige kõrgem Soome punkt on Halti tipp – 1328 meetrit. • Lõuna-Lapist põhja poole jäävad minimaalse asustuse ja hõreda taimkattega tundraalad. • Soome on järvede maa. Vaatamata saarekirjule rannikule leidub Soomes veelgi rohkem järvesaari – umbes 98 000. Suurim neist, Soisalo (1635 km²) asub Kuopio kandis. • Soome loodust iseloomustavad ka graniitkaljud. Allikad: Ruta Rannat, Piret Sulger “Soome”, Essi Mäkela “Soome”, Wikipedia, Finnish Forests Association, Õhtuleht
Rahvusaarded on kõikjal Põhjanaabrite juubeliaastal otsitakse ja jagatakse kõikjal Soomes oma isiklikke aardeid. Igaüks võib oma aaret näidata ja sellest kirjutada ning oma loo koos fotoga aarete kodulehele või Instagrami postitada.
Metropolia kõrgkool näitab kogu aasta jooksul näiteks YLE telekanalitel minidokumentaalfilme. Soome viies linnas sõidab ringi aaretebuss, kus näidatakse juba esitatud aardeid ja nende lugusid ning kogutakse uute inimeste pajatusi.
Kampaania eesmärk on näidata, kui mitmekülgne ja erinev võib olla see, milline ollakse ja kuidas ennast soomlasena tuntakse. Samal ajal tuleb lugude ja piltide kaudu välja see, kuidas soomlaseks olemine on läbi aegade muutunud.
Täna võib aarete lehelt leida lustakaid kirjutisi ja pilte vanast heinaküünist, vaikusest, vöökirjadest, soome naisest, jäähoki MM 2011 võidupidustustest, jaaniõhtust, kodusest raamatukogust, kuid ka kaunist loodusest.
34 JUUNI 2017
Allikas: kansallisaarteenetsinta.fi
Veidi rohkem väljumisi Tallinna ja Helsingi vahel
+ = 12 väljumist päevas! AUTO + REISIJA al LISAREISIJA al
10 €
25 €
Veidi rohkem südant
SUUND
SUUND
Vikingline.ee 1.07.-6.08.2017 iga päev 6 väljumist Tallinnast ja 6 väljumist Helsingist.