Rattaleht
Reklaamlehe tootis Eesti P채evalehe teemaja erilehtede osakond , Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Eigo Kaljurand, eigo.kaljurand@lehed.ee, tel 680 4521
SUVI 2013
2
Maratonisõitja trump – õige tempo Foto: Jassu Hertsmann Signe Kalberg
„Selleks, et rattamaratonil osaleda, ei olegi vaja midagi erilist teha, tuleb maratonil valida vaid õige tempo. Tean mitmeid mittetreenivaid inimesi, kes läbivad aastas vaid paar sõitu ja selleks üldse ei treeni,” ütleb Haanja Rattaklubi üks kõvemaid sõitjaid Tarmo Mõttus. Ja lisab, et loomulikult on endal kergem, kui varem ikka sõidetud on, nauding on palju suurem. Muidugi on ka maratonil ja maratonil vahe sees. Mõned sõidud on valdavalt teedel, mida läbida on palju kergem. Alustada tuleb vundamendist Nagu igal kestvusalal, on Mõttuse sõnul ka maratonisõitjal alguses oluline baasettevalmistus ehk vundamendi ladumine. See algab rahuliku tempoga pikematest sõitudest tasase profiiliga teedel. Pulss peaks olema aeroobses seisundis, mis tähendab, et kaaslasega peaks saama ilma hingeldamata rääkida. „Kõige olulisem vast ongi treeningute periodiseerimine, et organism harjuks pidevate treeningutega, samuti peaks rattasõidud oma elurütmiga sobitama,” soovitab ta. Kui palju peaks endale maratoni eesmärgiks seadnud rattur enne treenima, see on Mõttuse sõnul väga individuaalne. Treeningute maht oleneb kõik
sellest, kui kiiresti keegi treeningul sõidab, samuti oleneb maastikust ja teekattest, kus sõidetakse. Maanteerattaga tasase profiiliga asfaldil sõites võib harrastaja hõlpsasti 30 km/h liikuda, maastikurattaga on seda raskem teha. Tähtsam kilomeetritest on aga hoopis treeninguks kulutatud aeg. „Kolm korda nädalas võiks ikka vast sõitmas käia, 1,5 tundi korraga, nädalavahetusel võimalusel pikemalt. Paljudel hakkab maratonil istmik ja sõiduasend häda tegema, pikemad treeningud aitavad sellest hädast lahti saada,” ütleb Mõttus. Kõige raskem on nädal enne rattamaratoni, sest siis peaks treeningutega tagasi hoidma. Mõttuse sõnul teevad paljud sellega suure vea ja väsitavad ennast enne sõitu ära. Kõige vajalikum on ikka kevadine baasettevalmistus, aga hiljem tuleks seda ka regulaarse treeninguga hoida. Treeningud ei tohiks olla liiga intensiivsed, aga samuti ei tohiks olla ka üksluiselt rahulikud, neid peaks omavahel kombineerima. Rattur kogub jõudu jõusaalist Et keha jaksaks rattamaratoni suurele koormusele vastu pidada, peaks treenimist alustama juba talvel. Velotrenažöör on väga hea vahend, aga ei sobi paljudele, sest psühholoogili-
Maratoni aitab läbida õigesti valitud tempo.
selt on väga raske üksi ühes ruumis higistada. Mõttus juhib tähelepanu ka sellele, et kinnises umbses ruumis pole ka aeroobse treeningu efekt suur. „Isiklikult kombineerin palju nii, et käin tunnikese jooksmas ja siis teen tunni pukil otsa. Suusatamine ja jooksmine on head alternatiivid. Ratturile sobib just uisustiil, milles on kasutusel paljud samad lihased,” soovitab ta. Kindlasti võib käia jõusaalis. Jõusaali pluss on veel see, et sellel ei ole koormust südamele. Kui harjutusi normaalse hingamisega sooritada,
siis on pulss all ja töötab vaid konkreetne lihas. Erinevad ringtreeningud on väga head, sest kuigi tundub, et rattasõidul on vaja vaid tugevaid jalgu, siis tegelikult peaks kogu keha ikka treenitud olema. Ratturi lemmikharjutused peaksid olema kükid ja ülesasted. „Loomulikult on lihtsam maratoni läbida, kui kehakaal oleks normis ja ratas toimiks laitmatult. Palju on teedel näha vale sõiduasendiga harrastajaid, ka vale sõiduasend muudab maratoni läbimise raskemaks,” märgib Mõttus.
Väga oluline on rattamaratonil osaleja jaoks toitumine. Hoolega treenima asudes ja valesti toitudes on tulemuseks väsimus ja kurnatus. Vitamiinid, aminohapped, valgud, süsivesikud – nendest kirjutatakse palju ja tõsine maratonisõitja on selle kohta juba ise vastavat teavet uurinud. Vastupidavusaladel on tasakaalustatud toitumine üsna oluline, mis kehtib ka vedeliku tarbimise kohta. „Paaritunnise trenni järel, kus inimene tilkagi ei joo, võib ta ju hiljem kaalu peal plaksutada, et kilo või paar on juba läinud, aga see tuleb vaid vedeliku arvel, mille ta kohe tagasi joob,” ütleb Mõttus. Pudel vett või muud jooki tunnis on kindla peale minek. Tavaline harrastaja ei pea muretsema ka mingite imepulbrite ja kapslite pärast, sest mõõdukal treeningul kulutatud energia saab ka normaalsest toidust tagasi. Spordijoogiks võib kasutada ka tavalist sõstramahla. Kunagi pole hilja alustada 41-aastane Tarmo Mõttus, kes on ka vabatahtlik rattatreener, hakkas rattasporti harrastama alles 32-aastaselt. Selle üheksa aasta jooksul, mil ta rattasporti on harrastanud, on olnud selliseid aastaid, kus hooaja jooksul läbitud üle 25 maratoni. Lisaks veel Saaremaa Velotuur ning talvised suusamaratonid. Kõige pikem maraton oli
Mõttuse ütlust mööda Austrias toimuv Salzkammergut Trophy, mis on 209 km pikkune ja rohkem kui 7100 tõusumeetriga. „Minu jaoks kestis see sõit tol korral rohkem kui 13 tundi ja 30 minutit. Vaimselt väga raske sõit, pikad tõusud kiired laskumised, viimast tõusu sõitsin vähemalt 2 tundi,” meenutab ta. Korra aastas üritab Mõttus ka välismaal sõitmas käia, viimased kaks aastat on ta piirdunud vaid veteranide Euroopa meistrivõistlustega. Viiest toimunud Haanja 100 ülipikast 150–160 km (100 miili) sõidust on Tarmo Mõttusel õnnestunud neljal korral võita. Algaja rattasõitja leiab abi nii treeningu kui toitumise kohta internetist, kuid seal on ka palju üleliigset. Rattajuttu soovitab Mõttus lugeda Velo Clubbersi foorumist http://velo.clubbers.ee/foorum/, toitumist võib uurida www.ampser.ee, kus on olemas ka kalkulaator, kuhu saab oma söödud toidukogused sisse toksida ja teada, mida puudu ja mida üle. On võimalik liituda ka mõne rattaklubiga, kust lisainfot küsida. Selliseid harrastajate rattaklubisid on Eestis mitmeid ja nendega liitumiseks ei pea mingi tegija olema. Kuna Eesti on nii väike, siis ei pea selleks klubiks olema ka tingimata kõige lähim, vaja oleks, et klubi eesmärgid ja õhkkond sobiksid. On vaja vaid tahet ja ettevõtmist.
Rattamaratonid, rattarallid ja krossid 2013 7.–9. juunil 8. juunil 12. juunil 15. juunil 15. juunil 16. juunil 20. juunil 21.–22. juunil 22. juunil 26. juunil 29. juunil 30. juunil 2.–5. juulil 3. juulil 5.–7. juulil 6.–7. juulil 7. juulil 8.–10. juulil 10. juulil 11.–12. juulil
18. Tartu velotuur Samsung Estonian Cup III etapp: Rõuge rattamaraton Filter temposõidu karikasarja III etapp Pirital Team Rattapood Cup II etapp Eesti Rahva Velotuur IV etapp: Hawaii 16. Vändra rattaralli Eesti Rahva Velotuur V etapp: 4. Mulgi rattaralli EMV eraldistardis EMV ühisstardis XI Värska GP Rattamaraton Premium-7 temposõidu karikasari III etapp Uhtil Eesti Rahva Velotuur VI etapp: Valgete teede rattaralli Filter maanteekarikasari III etapp Tabasalu rattaralli EMV mitmepäevasõidus: 39. Tartu noortetuur Filter temposõidu karikasarja IV etapp Püha Loomaaia veteranide velotuur EMV BMX krossis Samsung Estonian Cup IV etapp: Rakke rattamaraton Urumarja 25. velotuur Premium-7 temposõidu karikasari IV etapp Pangodis ELF Cup
13. juulil Äkke MTB 13. juulil Team Rattapood Cupi III etapp 14. juulil Filter maanteekarikasari IV etapp: Haapsalu rattaralli 14. juulil EMV downhill’is 19.–20. juulil EMV maastikurattasõidus 21. juulil Tartu MV BMX krossis 23. juulil Tallinna MV trekisõidus: Tallinna CC 24. juulil Filter temposõidu karikasari V etapp Viimsis 24. juulil Kalevi MV trekisõidus 27. juulil Tallinna MV kriteeriumis 27. juulil Samsung Estonian Cup V etapp: Otepää rattamaraton 28. juulil X Lauri Ausi mälestussõit 30. juuli–2. august EMV trekisõidus Estonian CC open 3. augustil Filter maanteekarikasarja V etapp: Pandivere rattaralli 4. augustil Alutaguse rattamaraton 6.–8. augustil CFC noortetuur 10. augustil Samsung Estonian Cup VI etapp: Elva rattamaraton 11. augustil Estonian Masters 16. augustil Tartu linna MV meeskonnasõidus 17. augustil Team Rattapood Cupi IV etapp 17. augustil Tartu linna MV ühisstardis 18.–25. augustil Baltic Chain Tour 18. augustil Filter maanteekarikasari VI etapp: Võru rattaralli
21. augustil Filter temposõidu karikasari VI etapp Pirital 24. augustil Fakto Auto Tallinna kriteerium 24. augustil Samsung Estonian Cup VII etapp: Kalevipoja rattamaraton 25. augustil Fakto Auto Tallinna 3. rahvasõit 28. augustil Premium-7 temposõidu karikasari V etapp Kambjas 31. augustil EMV eraldistardis 1. septembril EMV ühisstardis 7. septembril Samsung Estonian Cup VIII etapp: Jõulumäe rattamaraton 8. septembril EMV teatekrossis 14. septembril 48. Sindi sügiskross: A. Nurme mälestusvõistlused 15. septembril EMV maratonis: SEB 16. Tartu rattamaraton 15. septembril Viimsi sügiskross 21. septembril RMK Kõrvemaa rattamaraton 22. septembril Tallinna meistrivõistlused maastikurattasõidus: Team Rattapood Cup V etapp 28. septembril Keava sügiskross 29. septembril Viljandi sügiskross 5. oktoobril 45. Elva sügiskross 5. oktoobril 3. Karujärve Rattamaraton 6. oktoobril Kambja IV sügiskross 12. oktoobril Tallinna MC cyclocross’is: Nõmme sügiskross 13. oktoobril Tartu MV cyclocross’is: Tartu sügiskross
MAANTEE ERI www.hawaii.ee
Speedster 60
erihind
499.Ostja BOONUS
TASUTA osavõtt ühest etapist: Kuusalu, Elva, Tabasalu, Haapsalu, Pandivere, Võru
AMETLIK RATTAPARTNER
AMETLIK RATTAPARTNER
HAWAII EXPRESS
TALLINN Hawaii Express Pirita 53 443 777, Hawaii Express Al Mare 53 333 396, Hawaii Express Järve 53 333 566, Hawaii Express Kristiine 53 333 665, Dünamo* Liivalaia 5, 644 4118, Spantal Sport* Rocca al Mare kaubanduskeskus, 665 9128, Spantal Sport Järve keskus, 608 8233, VIIMSI Hawaii Express Randvere tee 6, 53 333 266, TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 53 333 502, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, 53 333 603, PÄRNU Hawaii Express Aida 7, 444 0470, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422, RAKVERE Hawaii Express Laada 14, 53 333 721, VILJANDI Hawaii Express Tallinna tn 41, 53 333 591, KURESSAARE Hawaii Express Tallinna tn 58, 453 3042, HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 53 333 149, JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759, VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, 53 333 617, OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1A, 53 333 629, PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, 385 1541, PÕLVA Hawaii Express Tuglase 1, 799 4945, JÕGEVA Estem Kesk tn 3, 505 8386, KÄRDLA Kerttu Sport Vabriku väljak 1, 463 2130, KEILA Rõõmu kaubamaja* Haapsalu mnt 57B, 678 1551 (*Hooldus ja garantii Hawaii Expressi kauplustes. Kõik pildid on illustreeriva tähendusega. Kaubavalik kaupluste lõikes erinev. Kõik hinnad kehtivad Hawaii Expressi kauplustes. Hawaii Express jätab õiguse hinnamuutusteks. www. .com/hawaiiexpress
4
Nauditavale rattasõidule eelneb ettevalmistus Foto: erakogu
Peagi hakkab sulama ja paljud, kes raatsisid oma ratta talveks varju alla lükata, kibelevad sadulasse tagasi. Mitmekordne Eesti meister trekisõidus, 2011. aasta Eesti meister sprindis ja kahe Eesti rekordi omanik 1 km paigalt stardiga sõidus, CitySpa treener Daniel Novikov jagab näpunäiteid, kuidas peaksid toimima hobiratturid ja maratoniks valmistujad. Kaire Talviste
Millist nõu annaksite neile, kes pole aastaid rattaga sõitnud, pole ka talvel eriti sporti teinud. Kuidas peaks rattasõiduga sel juhul alustama? Kõigepealt tuleks loomulikult osta kiiver, kui seda veel pole. Turvalisus ennekõike! Järgmiseks tuleks kontrollida ratta sõidukorda: veenduda, et kummide rõhk on õige, et kett oleks õlitatud, tuleks testida ka pidurite korrasolekut. Võimalusel võiks esimesteks sõitudeks valida rajad, kus pole palju rahvast ega liiklust ning tuletada meelde rattasõidutehnika. Loomulikult ei teeks paha enne lume sulamist spordiklubi spinningutunde külastada, et lihvida vormi sisetreeningutega. Milliseid vigu algajad enamasti teevad? Suurimad vead tulenevad
tähelepanematusest. Inimesed kipuvad unustama, et ka rattur on liikluses osaleja, kellele kehtivad kõik liiklusreeglid! Kui ma ei eksi, siis on Tallinnas üle 200 kilomeetri rattateid. Seega, valige sõiduks õiged rajad. Tõsisemad vigastused juhtuvad kukkudes, halvemal juhul kokkupõrkel autoga. Oht viga saada on vägagi suur. Isegi kõiki reegleid järgides võib juhtuda ootamatusi, nii et igal juhul tuleb olla ettevaatlik ja kindlasti kanda kiivrit. Väiksemaid vigastusi, ülekoormust jms aitab ennetada hea ettevalmistus. Selle all pean silmas mitmekülgset treenimist ka talvehooajal. Ilma järgi võiks treenida õues, samuti saab oma ettevalmistust parandada sisetreeningutel. Lihasvastupidavustreening jõusaalis, muudes rühmatreeningutes kombineeritult kardiotreeninguga õues või sisetingimustes aitavad luua
Jalgrattatreener Daniel Novikov. Kui lumi veel maas, ei tee paha lihvida vormi sisetreeningutega.
head vormi ja vältida vigastuste ohtu. Kuidas trenni teha (kui sageli, kui pikalt ja kui intensiivselt), et saavutada head vormi? Kindlasti ei piisa hea vormi saavutamiseks vaid rattasõidust, rääkimata võistlusvormist. Tahan juhtida tähelepanu sellele, et inimesed on erinevad ja mõiste „hea vorm” on samuti suhteline. Iga treening peaks alati koosnema nii soojendusest, põhiosast, pealesõidust kui ka venitustest. Algaja saab vajalikud baasteadmised selleks juba spinningutundidest
spordiklubis. Treeningkava ülesehitus sõltub sportlase individuaalsusest, valitud spordialast ja püstitatud eesmärkidest. Ainuüksi jalgrattaspordis on alajaotus suur: maanteesõit, MTB ehk maastikurattasõit, trekisõit, mis jaguneb vähemalt kümneks alaks (bmx, downhill jne). Alati arvestatakse vormi lihvimisel ka hooaegadega. On mahu ehk põhjatreeningu hooaeg, vastupidavuse treenimise hooaeg, võistluseelne hooaeg ja taastumisperiood. Kõige tähtsam neist on vastupidavuse treenimine koos õiges mahus
puhkuse ja taastumisajaga ning kergemate treeningutega. Aga loomulikult sõltub kõik eesmärgist. Iga sportlane ja ka harrastaja võiks konsulteerida kasvõi kord spetsialistiga, et panna koos paika vajadustele vastav personaalne treeningkava. Milliseid ettevalmistusi peavad tegema need, kes soovivad osaleda rattamaratonil? MTB maraton on umbes 50–80 kilomeetrit pikk. Sellise maratoni ettevalmistuseks tuleks esialgu sõita rahulikus tempos pikka maad, hoida ühtlast pulssi ja teha pikki ma hut reen i ng u id, kest usega 2–3 tundi. Võistluseelsel perioodil tuleks keskenduda intervalltreeningutele ja sõita võistlusrajale võimalikult sarnasel rajal. Tavaline viga, mida tehakse, on see, et ei lihvita tehnikat, arvatakse, et see pole oluline, kui vorm on üldjoontes hea. Kuid tegelikult peab rattur oskama sõita tehniliselt hästi ja ökonoomselt. Samuti tuleb alati arvestada tuule suunaga, tuleb valida õiged kummid, mis veerevad ja peavad hästi. Seda kõike arvestades peaks ka tulemus rahulolu pakkuma. Kui oluliseks peate mag-
neesiumi juurde võtmist, et ei tekiks treeningul krampe? Alustuseks tuleb lasta teha vereanalüüs, et veenduda, kas ja kui suur on organismi magneesiumipuudus. Alles siis saab teha järeldusi ja otsustada, kas krambid tekivad magneesiumipuudulikkusest ja kas on vaja toidulisandeid. Kindlasti ei soovita ma tarbida kõike ja palju lihtsalt sellepärast, et soovitatakse. Konsulteerige spetsialistidega, treenige piisavalt, mitmekülgselt ja puhake samuti piisavalt, siis on tulemused head ja negatiivne mõju olematu.
Magneesium •• Magneesiumi on vaja organismis soolade koostises luukoe tekkes, tal on roll kaltsiumi ainevahetuses. Magneesiumi on vaja ka südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, energia vabastamiseks ning närvide ja lihaste toimimisel jne. •• Parimateks magneesiumi allikateks on täisteratooted, pähklid, lehtköögiviljad ja idandid. •• Magneesiumi päevane soovituslik kogus on 280–350 mg. 300 mg magneesiumi sisaldub näiteks: 60 g kakaopulbris, 65 g nisukliides, 110 g mandlites, 165 g maapähklites. www.toitumine.ee
e rattaga!
m kseme ja sõida o jo , e m a t a s u Su
3 1 0 2 l i t s u g u a . Laupäeval, 17 s u l t s i õ v i d n i r p s i s s o r k a t t a r I I a a Hiium
l i t s u g u a . 8 Pühapäeval 1 n o t a r a m a t t Hiiumaa II ra umaa.ee
araton.hii .m w w w a t a Lisainfot va
5
Rattavalik käib sõiduotstarbe ja ka hinnaklassi järgi Jalgratast valides tuleks lähtuda sellest, kus ja mis eesmärgil on plaanis rattaga sõita – kas metsas, ainult asfaldil või nii siin kui ka seal, ning kas soov on rattaga suunduda lihtsalt ühest kohast teise või teha tõsist trenni. Teine oluline märksõna on muidugi ratta hind. „Treeninguks sobivate sportrataste hind algab näiteks 600–700 eurost, võistlusrattad maksavad üle tuhande euro,” märgib jalgrattakaupluse Veloplus müügispetsialist Andres Linder. Foto: Kristiina Viiron Kristiina Viiron
Käigud, amort ja ketaspidur Endiselt on iseäranis noortele tähtis, et jalgrattal oleks võimalikult palju käike, amort ning ka ketaspidur – see on n-ö näitamiskoht, aga neil on ka praktiline väärtus. Ketaspiduril on jõudu rohkem, mudas ja märjaga toimib ta paremini. Ketaspidur on ka sujuvam ja sõitjal on ratta üle on parem
LÄÄ
!
a m a t s a v - tule a
hetust: a v a l a ajala at näd aa, Pik s m u e n n õ ä ä 5m 13 L | www.paralepa.ee 0 2 e, i n u ju i-Nõmm rde.ee adel“ . g d 9 n a i r l 2 i e K a is j v ja saa 22. a Palivere ter www.sk Pärnu | , a l“ a e t m s g a u t n „Ratta 013 Pärning „Perepäev ra oolsaar 2 i l u u j “ ap 6.-7. etk Schillingule ahkun .ee T , a a m a „Rattar 013 Hiwiuww.maraton.hiiuma e 2 t s u e g | ärv tervis.e 18. au a rattaradadel“ , Karuj w.karu a w a w m | e a el“ ar „Hiium 2013 Sgaa Karujärve radad r e b o tsalt 5. okto emaal – ratta udid lih
na ! ad või a ATK AL m i M t s A e T E T a A LE R astad L A H T JA OSA O M E taga av E t L a r U d T O a ? t t S s s e a u e . Arm puhk tonia õnusat westes . m w i u w k w lt itu sed. avalitsu pa Liit ähema rattasõ b Euroo i kohalikud om ta e Vaata l to t est amis
Kiire sõit või kerge trenn Kerged ja kiired maanteerattad on neile, kes teevad trenni maanteel või armastavad lihtsalt kiiret sõitu. Mõeldud on nad asfaldil sõiduks, metsa all võib maanteeratta hõlpsasti puruks sõita. „Enamik jalgrattasportlasi, kes ka võistlustest osa võtavad, sõidavad näiteks maastikumaratoni, kasutavad maanteeratast treeningsõitudeks – maanteerattaga sõites on pulsi sagedus madalam – see on oluline võistlusteks valmistumisel,” räägib Linder. Neile, kes pärast tööd tavatsevad väikse rattasõidutiiru
R änemere
äne-E orrald 13 ja Lä tkede k 2007-20 Rattare m m ra g IVA pro Interreg
E
1
18.08
N
Tahkuna
Ä
KÄRDLA VORMSI
Kõrgessaare
T
HAAPSALU
U M A A H I I
MAARDU
Haabneeme
TALLINN
Loo Kostivere Keila-Joa Tabasalu Harku Assaku Raasiku ri Kangru PALDISKI Laagri Aruküla Luige KEILA SAUE Saku KIILI Vaida KEHRA Klooga KoseVasalemma Kiisa Uuemõisa Ravila Prillimäe M A U A H A R J Kose Hageri KOHILA Riisipere
M
E
Kesk-Lä
Ä
metsa all teha, soovitab ta valida maastikuratta. Kui harrastaja õhtune rattatiir kulgeb mööda asfalti, võiks pigem valida hübriidratta. „Maastikuratas on kompaktsem, kergemini manööverdatav. Hübriidiga on aga parem kiirust hoida,” põhjendab Linder. Uus trend maastikurataste maailmas on 29-tollised rattad – need raputavad sõitjat vähem ning ka üle puujuurikate veereb metsasõidul niisugune ratas paremini. Üsna uus valik on fitness-rattad, mis sarnanevad maanteerattaga, aga neil ei ole kõveraid lenkstange ning kummid on neil kitsamad. Fitness-rattad on puhtalt asfaldil sõitmiseks – neile, kes tahavad end rattasõiduga vormis hoida ja kiiresti sõita. Lisavarustusena võetakse rattale tavaliselt juurde porilauad, mida maastikurattal ja hübriidrattal originaalis ei ole, samuti pudelihoidik, spidomeeter. Ostetakse ka sadula- või raamikotte, pakiraame, korve. Kohustuslikud on esi- ja tagatuli, jalgrattakell, need peavad olema igal rattal. Iga sõitja asendamatu turvavarustus on jalgrattakiiver, olgugi et vanematelt kui 16-aastastelt selle kandmist seadusega ei nõuta. Palju ostetakse lastetoole, paremad on need, mis käivad raami külge, sest need põrutavad last vähem kui pakiraamile kinnituvad toolid.
Hagudi Alu
Risti 22., 29. 06 Palivere Pikajala mägi MÄRJAMAA
Paralepa
Käina
Turba
Kaiu
Kuusiku
Keava
Kehtna
JÄRVAKANDI
I N A M E R I V Ä
Lelle Käru Eidapere
LIHULA PÄRNU-JAAGUPI Orissaare
Leisi
5. 10 Karujär
A
A S Aste
Kihelkonna
1
R
MUHU
Virtsu
A A E M
Tõstamaa
KURESSAARE 1
EuroVelo matkamarsruut Kihnu
0
20 km
KL-13-039
Tori
7. 07
Audru
Salme
Kura kurk
Are
LAVASSAARE
Valjala
VÄNDRA
TOOTSI
M A A
U P Ä R N
Kärla
Juuru
RAPLA
L A M A A R A P
L
valitseda. Käigud aga mängivad rolli maastikusõidul. Kas neid just ilmtingimata kolmkümmend olema peab, sest nende omavaheline erinevus ei ole nii suur, on iseasi. „Uuemad rattad on niisugused, et ees on üks ja taga 11 käiku,” märgib Linder. Amorti on vaja ebatasasel pinnal liikumiseks. „Meie teedel sõitmiseks on tõenäoliselt amordiga ratast vaja, heal siledal teel võib sõita ka ilma amordita rattaga,” täheldab ta, lisades, et maastikumaratonil võistlejad aga sõidavad näiteks ilma amordita rattaga, sest selline ratas on kaalult kergem. Maastikurattad ja ka hübriidrattad on enamasti amordiga.
I
Saar „Sügis
A A E M Ä N L Ä
Kui ratas soetatakse sooviga sõita punktist A punkti B, à la kooli ja kodu või töökoha ja kodu vahet ning kui enamiku sellest vahemaast saab sõita asfaltteel, on Linderi sõnul kõige mõistlikum valida hübriidratas. „Võrreldes maastikurattaga on neil rattad suuremad – 28 tolli, kumm kitsam ja siledam,” selgitab ta. „Käiguvaheti on hübriidrattal nagu maastikurattalgi – 21 kuni 30 käiku.” Hübriidrattaga sõidetakse ka matkal ja metsas, aga kuna kumm on tal siledam, siis väga mülkas temaga mütata ei maksaks. Hübriidrataste hinnad algavad 300 eurost ja võivad parimate mudelite puhul küündida ka paari tuhandeni. Naisterahval, kes pikka maad sõitma ei pea, on hea tööl käia nn retrostiilis kolmekäigulise linnarattaga. Kui aga läbida tuleb juba 15 kilomeetrit või rohkemgi, läheb sõit linnarattal raskeks, sest sõitja istub sellel suhteliselt püstises asendis. „Tuuletakistus on suurem ning niisugune kehaasend ei ole pikaks sõiduks hea,” põhjendab Linder. Laia kummiga maastikurattaga sõidetakse rohkem metsas, ebatasasel maastikul; asfaldil sõiduks saab maastikurattale alla panna siledamad kummid. Ta märgib, et pigem hakkab ostja eelistus kanduma hübriidratta kasuks. „Maastikurattaid ostetakse põhiliselt noortele sõitjatele ja neid ostavad ka metsas võistlevad sportlased,” tõdeb ta. „10–15-aastasel noorukil on kindlasti sellega mugavam sõita kui hübriidrattaga. Poisid on tihti ka agressiivse sõidustiiliga ning maastikuratas on ehk tugevam ka kui hübriidratas.”
Jalgrattakaupluse Veloplus müügispetsialist Andres Linder näitab hübriidratast kui ühte ostetumat rattamudelit.
J I T S E NEE
L A T T A A LG R
Sauga
PÄRNU
Paikuse
Kõpu
Pärnu laht
KILINGINÕMME Tihemetsa
Võiste
MÕISAKÜLA
Häädemeeste
1
©2013
EUROPEAN UNIO N EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND
Ruhnu
INVESTING IN YOUR FUTURE
KOOSTÖÖPARTNERID
L
I I V
I
L
A
H
T
L
Ä
T
EuroVelo matkamarsruut Rattaretki korraldab MTÜ Lääne-Eesti Turism koostöös MTÜ Hiiumaa Turismiliit ja MTÜ Hiiumaa Maraton, MTÜ Läänemaa Turism ja MTÜ 1
Jalgrattaklubi Paralepa, 20 MTÜ 0 kmSaarte Turismiarenduskeskus ja MTÜ Karujärve Tervisespordi Keskus, SA Pärnumaa Turism ning MTÜ Spordiklubi Saarde ja kodanikualgatus Pärnu Rattarikkaks. KL 13 039
©2013
I
6
Rattaspordis on kiiver kõige tähtsam Foto: Terje Lepp Kaire Talviste
„Kiivrit ostmata ei maksa jalgratta poole vaadatagi,” on CitySpa treener Daniel Novikov väga konkreetne. Daniel Novikov on mitmekordne Eesti meister trekisõidus, 2011. aasta Eesti meister sprindis ja kahe Eesti rekordi omanik 1 km paigalt stardiga sõidus. Alljärgnevalt jagab ta näpunäiteid, millele jalgrattur lisavarustust soetades tähelepanu peaks pöörama. Kiiver Number üks on kindlasti kiiver. See peab olema paras, hästi pähe istuma ja olema korralikult kinnitatud, et see kukkumise korral kindlalt peas püsiks. „Mida suurem kiiver, seda parem. Nagu väikestel lastel. Neil on kiiver sama suur kui pea. Täiskasvanud muidugi selliseid kiivreid naljalt kanda ei taha, sest need ei näe peas kuigi ilusad välja,” lisab Novikov. Treeneri sõnul on kõige tähtsam see, et sõitja kiivrit, olgu see siis milline tahes, ikkagi kannaks. Nii odavamad kui ka kallimad kiivrid on sarnase kait-
sevõimega, kallimate eeliseks on kergem kaal, ilusam disain ja parem tuulutus. Mida rohkem on auke, seda parem ventilatsioon ja pea ei hakka nii kergesti higistama.
korral kergesti katki. Kindapolsterdused kaitsevad käsi ka ebatasasel pinnasel sõites põrutuste eest. Sõidupüksid Järgmise olulise detailina nimetab Novikov pehmendusega rattapükse. Neid müüakse eraldi nii meestele kui ka naistele. Sõidupüksid väldivad hargivahe hõõrdumist ning eriline niiskust imav pehmendus vähendab sadula survet istmikule. Neid kantakse aluspüksteta. Võidusõidusadula korral on need asendamatud, sest sellel sadulal üle poole tunni ilma spetsiaalsete püksteta vastu ei pea.
Prillid Järgmisena on oluline osta ratturiprillid, et kaitsta silmi tolmu, putukate ja autode alt lendu paisatud kivikeste eest. Tavaliste päikeseprillide puhul on oht, et need ei püsi hästi ees, eriti kui ratas raputab. Profiprillidel on ventilatsiooniaugud, mis vähendavad higistamist ja neid ei pea sõidu jooksul sättima. „Kallimate ja odavamate asjade olulisim vahe ongi selles, et kallimaid asju sa praktiliselt ei tunnegi,” selgitab treener. Kindad Kiivriga koos võiks kohe osta ka rattakindad. „Kui paned ikka asfaldile pikali maha, on käed kaitstud,” ütleb Novikov. Rattakindad on vastupidavast materjalist ja pakuvad ka tõesti kaitset. Tavalisest materjalist k indad lä hevad õnnetuse
Sõidusärk Spetsiaalset sõidusärki eristab tavalisest särgist mitu nüanssi. Näiteks tuulekindla sõidusärgi esikülg ei lase õhku läbi, liigne niiskus leiab väljapääsu tagaküljest. Sõidusärgil on taskud selja peal, kus on võtmed ja
Rattaspordi lahutamatu osa on ka korralik varustus.
Treeneri sõnul on kõige tähtsam see, et sõitja kiivrit, olgu see siis milline tahes, ikkagi kannaks.
muud olulised vidinad paremini kaitstud kui rinnataskutes. Sõidukingad Kui tavaliste jalanõudega saab pedaali vaid alla suruda, siis nendega saab ka üles tõmmata. Need fikseerivad jala ja on jäigema tallaga kui tavajalanõud. Kuna kinga- ja pedaalitootjaid on palju, tuleks jälgida, et kingas olevad augud sobiksid pedaalidele kinnitamiseks, vastasel korral tuleb kasutada vaheplaate.
Lõpetuseks lisab Novikov, et sõitma minnes tuleks arvestada ilmaga ja valida vastavalt sellele ka riietus. Kui temperatuurid on alla 20 soojakraadi, ei tasu ilma alussärgita sõitma minna. Sportides ei tohi unustada juua, sõidule võiks kindlasti kaasa võtta vähemalt pool liitrit vett. Seda ei pea aga teistest mööda kimades jooma, vaid pigem ühe koha peal seistes. „Ei pea kiivri vastupidavust proovile panema,” soovitab Novikov. Enne sõitma asumist tuleb õlitada ka ratta ketti ja kontrollida kummide rõhku. Tühja kummiga ja suure kiirusega kurvi sisse sõites on mats kerge tulema.
garmin.ee
Cannondale maanteerattad
alates
699,/norm 999,-/
• EXTREME SPORT PIRITA: Regati maja, Merivälja tee 1, tel 606 2202 • EXTREME SPORT ROCCA: Rocca al Mare Kaubanduskeskus, Paldiski mnt 102, tel 665 9130 • EXTREME SPORT TARTU: Forceliuse Ärikeskus, Tähe 98, tel 736 6100 • TEAM RATTAPOOD Coral Club maja: Haabersti 5, Tallinn, tel 660 0322 • TEAM RATTAPOOD Rummu teel: Rummu tee 3, Tallinn, tel 623 8776 • SILJA SPORT, Vabaduse 1, Võru, tel 78 21916 • FIXUS SPORT RAPLA, Viljandi mnt 4a, Rapla, tel 48 56831