SÜGIS 2010
Väärikas rännusell käitub võõrsil üsna kohalike kombel date, et need on aluspüksid, kannate te ise sel juhul pikki aluspükse.” Muidugi ei teinud niisugune käsitlus asja sugugi paremaks, vaid solvas meest hingepõhjani. Tegelikult polnud giidi vihje meie ebasobivale riietusele selle reisi jooksul sugugi esmakordne. Tänaval või turul tegid kohalikud, peamiselt eakad naised meile alatasa märkusi küll õlapaeltega pluusi, küll nendesamade õnnetute sportpükste pärast.
Kristiina Viiron Aastaid tagasi Gruusias ja Abhaasias reisil viibides sai me eestlannast reisikaaslane kohaliku giidi käest tõsiselt riielda, sest oli ekskursioonile jalga pannud lühikesed püksid. „Kas teil häbi ei ole, need on ju aluspüksid!“ oli too nooremapoolne meessoost reisijuht südamest nördinud. Hilisteismeliste ninatarkade plikadena moodustasime kiiresti tema vastu ühisrinde: „Need on sportpüksid ju! Ja kui te väi-
Gambia, Kololi Beach, Badala Park
BB, 14 ööd 13 900.-
Sri Lanka, Beruwela, Jetwing Tropical
BB, 14 ööd 17 800.-
Dominikaani Vabariik, Luperon Beach
AI, 14 ööd 18 400.-
Keenia, Malindi, Scorpio Villas
HB, 14 ööd 19 100.-
Kuuba, Cayo Coco, Be Live Playa Coco
AI, 14 ööd 19 700.-
Mehhiko, Cancun, Aquamarina Beach
AI, 14 ööd 21 900.-
Reisipaketid sisaldavad: lennukipiletid algusega Tallinnast ja lõpuga Tallinnas koos lennujaamamaksude ja kütuse lisatasudega; 1 ööbimine Londonis hotellis 3* (BB) koos lennujaamatransfeeriga; 14 ööd majutust valitud hotellis, valitud toitlustusega (BBhommikusöök, HB-hommiku- ja õhtusöök, AI-kõik hinnas); söögid pikematel lendudel; transfeer sihtriigis. Hinnad on ühe inimese kohta kaheses toas, eeldusel, et reisib kaks täiskasvanut. Hinnad võivad muutuda tulenevalt lendude ja hotellide täituvusest.
Kontaktid: 5021890 Margus Peterson 5062052 Vahur Kivistik 6007071 www.reisikorraldaja.ee sinu@reisikorraldaja.ee
Riikides, kus kohalikud elanikud ise kaetult riietuvad, võiksid seda teha ka turistid. Nagu need reisisellid Egiptuses. Foto: Istokphoto.com
„Kas sa päris alasti ei taha võtta,” näpistas üks proua sõbrannat lausa õlast. Ent tookord jäigi meile mõistmatuks, et maal, kus kohalikud niimoodi ei riietu, pole seda sünnis teha ka turistil. Turistide sihtkoht Pika kogemusega ja palju maailmas ringi rännanud Nordland Traveli reisijuht Liina Kald tõdeb, et tõesti – me ise ka ju soovime, et Eestisse sõitnud võõramaalased austaksid meie kombeid. Võõrsil
võiksime neile ju samamoodi vastata. Näiteks eestlaste talvised lemmiksihtkohad Sharm el Sheik, Hurghada jt kohad on ühtpidi küll turistide mekad, ent Egiptus on ikkagi islamiriik, kus valitsevad omad kindlad tavad. „Tänaval võiks küll käia suhteliselt kaetult riides,” märgib Kald. „Naistel võiks seelik ulatuda vähemalt põlvini või olla veelgi pikem, ka meestel võiks püksid põlvini ulatuda. Järgneb lk 4
Tel. 445 0020 e-mail: gondvana@gondvana.ee
www.gondvana.ee JÕULUAEG HELSINGIS JA PORVOOS 18.12. ST. PETERBURG 10.- 12.12; 18.-20.03. VILNIUS / KAZIUKO MUGE KEVADLAAT TRAKAI 05.-06.03. HOLLAND- BELGIA- LUXEMBURG 12.- 20.04. Lisse lilleparaad, Keukenho i lilleaed, Volendam, Zaanse Schans, Amsterdam, Brüssel, Brügge, kaunis Moseli org. HISPAANIA- PORTUGAL 13.- 24.04. Barcelona, Montserrat, Madriid, Toleedo, Guadix, Granada ja Alhambra, Sevilla, Gibraltar, Lissabon, puhkus Algarve rannikul. AUSTRIA. NARTSISSIFESTIVAL BAD AUSSEES 01.- 08.06. PALANGA- NIDA 06. - 08.05.; 20.- 22.05. H: 1450.TATRATESSE TIIRUTAMA 06.- 12.06; 25.- 31.07.H: al. 3600.ŠVEITS 11.-18.06.; 06.-13.08. AHVENAMAA 30.06.- 03.07; 21.-24.07; 04.- 07.08. KUNINGLIK JORDAANIA JA PUHKUS SIINAIL 04.- 11.12. Petra, Keraki loss, Wadi Mujibi org, Madaba mosaiiklinn, Nebo mägi, Pealinn Amman, Puhkus Surnumere ääres ja Tabas INDIA: KULDNE KOLMNURK 03.- 09.12. Vana ja Uus Delhi. Agra ja Taj Mahal, Rajastani pealinn Jaipur, merevaigufort jm. PÄIKESELINE TAI 05.-19.02. Bangkok, Kwai jõgi, elevandisõit džunglis, bambusparvedega parvetamine, krokodilli- ja
tiigrifarmi külastus, Chiang Mai ja Chiang Rai, mägihõimud, käsitöömanufaktuurid, kaunid rannad jpm. MALI- MA OLIN TIMBUKTUS 26.02.- 11.03. Jõekruiis Niigeril, Dogonimaa ja hõimurahvad, legendaarne Timbuktu ja Djenne, Mopti, kaameliretk Saharas jpm. HIINA: PEKING SUZHOU SHANGHAI HONGKONG MACAU 17.-26.03. EGIPTUS: SUUR RINGREIS JA PUHKUS 18.- 28.03. KÕRBERETK EGIPTUSES 02.- 10.04. Killukesi Suurest Saharast- must – ja valge kõrb, kristallkõrb, vanad kõrbelinnad. METSLASTESAFARI SEEBA KUNINGANNA MAAL (Etioopia) 13.- 25.04. Erinevad hõimurahvad, rahvuspargid ja eksootilised loomad, paadisõidud ja folkloorishow Lalileba kaljukirikud, Sinine Niilus jm. MALAISIA- SINGAPUR – BORNEO 30.05.-14.06 Kuching, Sarawaki ja pikkmajad, Kota Kinablu rahvuspark, Gomatongi linnupesakoopad, džunglimatk, Kuala Lumpur ja õhtusöök Sri Angkasa tornis, Pinang, rahvuslik etendus, puhkus Langkawil BAIKAL- MONGOOLIA 05.- 18.06 Olhoni saar, laevasõit Baikalil, Taltsõ vabaõhumuuseum, Listvjanka, Irkutsk, Ulaanbaatar, erinevad rahvuspargid ja templid, elamine jurtades, vibulaskmine, ratsutamine jpm.
Elamus- ja teemareisid annavad võimaluse kogeda midagi eripärast Fix Ideede elamus- ja teemareisid on teile, kes te otsite midagi tavapärasest erinevat, midagi niisugust, mis pakuvad kogu eluks muljeid, mida ikka ja jälle meenutada ning mis võivad isegi teie elu muuta. On selleks siis seiklusreisid ürgsesse loodusesse või hoopiski Kesk-Aafrikasse Nigerisse meeste iludusvõistlusele, elamusreisid kinnisesse ühiskonda nagu Põhja-Korea või veinireisid parimatesse veinide valmistamise piirkondadesse koos hinnatud sommeljeega. Fix Ideed pakub teile võimalust näiteks osa võtta näiteks järgmistest reisidest, mis korraldatakse just seiklusi ja elamusi otsivatele inimestele. 2010. aastal on veel võimalik sõita seikluslikule aastavahetusreisile Venezuelasse ja osaleda paadimatkal ürgse looduse kaudu maailma kõr-
geima joa Angel Fallsi juurde või hoopiski nautida kosutavat rannapuhkust Tai paradiisisaartel, kuhu turiste satub veel üsna harva. 2011. aasta teemareiside osa juhatab sisse Lõuna-Aafrika veinireis, kus reisi juhendab eestlasest sommeljee. Veinireisidele tuleb jätk tuleval sügisel, kui lähme avastama Põhja-Hispaania võrratuid veinimõisaid. Neid, kes aga ei pelga meenutust nõukogudeaegsest elust ja otsivad täiesti ainulaadseid
Väärikas rännusell käitub võõrsil üsna kohalike kombel Algus lk 3 Muidugi, kui mehed pühakotta plaanivad minna, peavad pikad püksid jalas olema.” Juukseid kohalike naiste kombel katta pole naistel ilmtingimata tarvis, kuid pluus võiks küll õlgu varjata. Täiesti välistatud on Egiptuses topless-päevitamine, randades on sellekohased sildidki üleval, ometi kipuvad turistid seda tihtipeale eirama. Sel moel käitudes aga ei maksagi imestada, miks kohalikud mehed nii pealetükkivaks osutuvad ning ühemõttelisi ettepanekuid teevad. Ka alkoholi pruukimisega võiks Egiptuses ja üldse islamimaades tagasihoidlik olla – üldjuhul kohalikud alkoholi ise üldse ei tarbi. Hotellid muidugi alkohoolseid jooke müüvad, ent vaevalt et purupurjus turist omale kohalike silmis au teeb.
„Paljud kombed ei ole alati tingitud religioonist, vaid oludest,” rõhutab Liina Kald, mis põhjusel üks või teine tava on kohalike seas levinud. Näiteks kaetult riietutakse ainuüksi juba seepärast, et katmata ei saa ju kõrbepäikese käes päevast päeva viibida. Uuri sihtmaa tausta Asjakohane on teada näiteks sedagi, et vasaku käega moslemid söögilauas toitu ei puutu, ainult paremaga. Vasaku käega pestakse end pärast tualetis käimist, sellest siis ka niisugune tava. „Kui mõnda kommet peetakse pühaks, ei tohiks seda halvustada, vaid sellega arvestada,” paneb Kald reisijatele südamele. Enda kohalike kommetega kurssi viimine enne reisi tuleb kindlasti kasuks ja aitab võõ-
elamusi, ootame ringreisile end kommunistlikuks riigiks nimetavasse Põhja-Koreasse, kus reisiprogrammi kuuluvad ka 1. mai pidustused. Seiklusreiside osa täiendab ka järgmisel sügisel toimuv Paapua Uus-Guinea hõimurahva pidustusi hõlmav reis. Lastega peresid ja eluslooduse huvilisi ootame 2011. aasta sügisesel koolivaheajal tutvuma Tansaania võrratu loomariigiga ning nautima puhkust eksootilisel Zanzibari saarel. Mis on see, mida sina soovid näha ja kogeda, kui lähed
reisile? Kas vajad argipäevarutiinist väljatulekuks päikest ja merevett või otsid midagi enamat, mis pakuks teravaid elamusi, annaks võimaluse osa saada kohalikust kultuurist või hoopiski tegeleda oma hobiga? Võib-olla leiad Fix Ideede reisiprogrammide hulgast just selle, mida oled otsinud!
Fix Ideed Estonia
Asukoht: Narva mnt 7d, 6. korrus, Tallinn Võta ühendust: tel 681 9977 Vaata lähemalt: www.fixideed.ee
rustajate kombeid paremini mõista. Näiteks India populaarsesse kuurorti Goasse sõites on hea teada, et Goa oli aastaid Portugali koloonia, on siiani hipide kogemispaik ning seetõttu võib seal üsna vabalt riietuda. „Muidugi templisse või kirikusse minnes tuleks naistel kanda pluusi, mis kataks õlad ega jätaks dekolteepiirkonda väga paljaks ning seelik võiks ulatuda vähemalt põlvini,” märgib Liina Kald.
Iisraeli Nutumüüri külastades peavad põlved ja õlad riietega kaetud olema. Foto: Ivar Soopan
Niisamuti ollakse turistide riietuse suhtes sallivad eestlaste seas populaarseks saanud Iisraelis, iseäranis Eilatis. „Juudid on ka ise küllalt tänapäevased ning käivad enamasti riides nagu ükskõik millises Euroopa riigis,” tõdeb Horizon Traveli sihtkohtade juht Lenna Lumi. „Küll aga on lugu veidi teine ortodokssete juutidega – mehed kannavad näiteks pikki habemeid ja oimulokke, seljas on neil pikad mustad rüüd. Jeruusalemmas on ortodokssetel juutidel oma linnaosa, kus tõepoolest ei maksa turistidel n-ö poolpaljalt ringi liikuda.” Ortodoksseid juute kohtab Lumi sõnul aga mujalgi linnatänavatel ning võiks meeles pidada, et üldiselt ei peeta viisakaks nende pildistamist. „Samuti tuleks silmas pidada, et pühakodasid ning muid pühi paiku, näiteks Nutumüüri külastades peavad põlved ja õlad olema kaetud,” lisab Lumi.
Niiluse kruiisiga Egiptuse vaaraode kuldajastusse Hurghada ja Sharm el Sheikh on Punase mere ühed tuntumad ja populaarsemad kuurordid, kus enamik turiste on praeguseks juba palju kordi käinud. Enamasti piirdutakse mõnusa rannapuhkusega ning Egiptuse iidne kultuuripärand jääb tihti avastamata. Miks mitte aga ühendada omavahel rannapuhkus ja kultuurielamused. Ideaalne võimalus selleks on Niiluse kruiis. Nädalane reisipakett jaguneb kaheks puhkepäevaks Hurghadas ning viieks kruiisipäevaks kruiisilaeval. Niiluse kruiisi jooksul on aega, et tutvuda olulisemate vaatamisväärsustega, samuti on võimalus laeva tekil lihtsalt päikest võtta. Viiepäevane Niiluse kruiis algab Luxorist, kus külastame Niiluse läänekaldal asuvat Kuningate orgu, kuninganna Hatsepsuti surnutemplit ning
Memnoni hiiglaslikke kolosse. Pärast lõunasööki laevas suundume Niiluse idakaldal asuvatesse Karnaki ja Luxori templitesse. Puhkus ja põnevus ühes Õhtud ja ööd veedame kruiisilaeva pardal, nautides maalilisi päikeseloojanguid, Niiluse kaldaäärseid palmisalusid, laeva peakoka valmistatud sööke ning kohalikku kultuuriprogrammi. Kruiisi teisel päeval jätkub ülesõit Edfusse, kus külastame Egiptuse ühte paremini säilinud Edfu templit, mis on pühendatud kotkapealisele jumal Horusele. Pärast Edfu templi külastust jätkub ülesõit Kom Ombosse ning õhtul külastame Niiluse idakaldal asuvat Kom Ombo templit. Templi uudistamise lõppedes jätkame seilamist Egiptuse kõige lõunapoolsemasse linna
Assuanisse. Kõigil huvilistel on kolmandal päeval soovi korral võimalik laeva tekil puhata või külastada Abu Simbeli templit, mida troonib igavesti jumaldatud Ramses ning suursugune kuninglik abikaasa Nofretete. Kruiisi neljas päev algab ekskursiooniga Assuani suurele tammile, mille hüdrogeneraatorid annavad veel tänapäevalgi märkimisväärse osa Egiptuse elektrienergiast. Seejärel sõidame felukiga (maailma üks vanimaid purjepaadi tüüpe) pisikesele saarele, kus asub väike Philae tempel. Päev lõpeb õhtusöögi ja ööbimisega kruiisilaeva pardal. Viimase kruiisipäeva hommikul on aeg otsad kokku tõmmata ning lahkuda juba koduseks muutunud ristlejalt Hurghadasse kosutavat rannapuhkust nautima. Snorgeldamishuvilistel on võimalik osa
võtta ekskursioonist imekaunile Mahmeya saarele, mille käigus on võimalik snorgeldada ja ujuda eresinises merevees ning nautida saarel pakutavat lõunasööki. Samuti asub Hurghadas uus paljude atraktsioonidega veepark Jungle Park, mis sobib lõbusaks ajaveetmispaigaks nii suurtele kui ka väikestele veesõpradele. Kasuta võimalust, et rännata läbi Egiptuse imelise ajaloo.
Lisainfo: 614 0740 info@dominatravel.ee www.dominatravel.ee
Reisimine tänapäeval – kas reisibürooga või reisibüroota Viimaste aastate suur trend on reisiteenuste pakkumise ja ostmise liikumine internetti, mille kasuks räägivad eelkõige soodne hinnatase, info laialdane kättesaadavus ja kiirus. Ometigi kasutatakse endiselt reiside planeerimisel reisibüroo abi. Kumb siis on parem ja kuidas leida endale just see õige variant? Hinnata tuleks oma varasemat reisikogemust, julgust riskida ja reisikava kokkupanemiseks leiduvat vaba aega. Kui aega napib ja turismiterminoloogias väga tugev ei olda, tasuks kasutada reisibüroo teenust. Reisibüroo töö teevad hinnatuks väljaõpetatud spetsialistid, aja jooksul omandatud kogemused ja koostööpartnerite võrgustik. Reisikonsultant oskab hinnata kliendi soovile vastava teenuse teostatavust, ettetulevaid ootamatusi ja hinna-kvaliteedi suhet. Tänapäeva IT-lahendused ja reisiteenuste valik internetis on nii heal tasemel, et kogu info on kättesaadav igaühele, kes soovib ja oskab seda ise
otsida. Samuti on teenused internetis tihtipeale soodsama hinnaga. Hinnavahe tuleneb eelkõige sellest, et internetis teeb inimene selle töö, mida tavaliselt teeb reisikonsultant, ise ära. Ja mis seal salata – kannab ise ka riskid. Tihti hoiavad online-broneerimissüsteemid kulusid kokku tugiteenuste arvel – on olemas küll klienditeeninduse kontaktid, kuid harvad on juhud, kui sealt ootamatute probleemide korral kiirelt ja operatiivselt abi saab.
oleks keegi, kes aitaks. Näiteks hilineb lend, millest tulenevalt on vaja muuta hotellibroneeringut või reis hoopis edasi lükata. Reisikonsultandil on teadmised ja vahendid probleemi kiireks lahendamiseks, ise kõige sellega tegeledes on aga ajakulu suur. Vahendajana ei saa reisibüroo küll võtta endale vastutust lennufirma tehtud muutuste või tühistamiste eest, kuid pakub abi suhtlemisel ja probleemide lahendamisel.
Reisikonsultant aitab Lihtsamate teenuste korral, eriti kui tegemist on kogenenud reisijaga, võib tõesti olla mõistlikum broneerida teenus internetist ja kasutada hinnaeelist. Mõtlemiskoht on aga töö- ja suurema grupiga reisid, mille puhul on hädavajalik, et asjad sujuksid ja vajadusel
Baltic Tours pakub uudseid lahendusi Teenuste liikumise tõttu internetti tuleks oma teenuste pagas üle vaadata ka reisibüroodel ning ajaga kaasas käia. Nii arendab ka Baltic Tours erinevaid online-lahendusi, pakkudes klientidele mitmekülgseid võimalusi teenuste valimiseks.
Baltic Tours
Võta ühendust: tel 630 0400; 740 0000 e-post ekontor@baltictours.ee Vaata lähemalt: www.baltictours.ee
Kasutusele on võetud lennupiletite online-süsteem, kus lisaks lennupileti broneerimisele on võimalik selle eest kohe maksta. Eesmärk on olla lähedal ka nendele klientidele, kes soovivad ise sobiva marsruudi välja valida ja broneerida. Võimalik on töö ise ära teha ja kasutada online-hinnaeelist. Suureks plussiks võrreldes teiste selliste süsteemidega on see, et kui reisi jooksul peaks tekkima probleeme või tuleb reisist loobuda, siis Baltic Tours vajadusel toetab ja abistab lahenduse leidmisel. Täpselt nii nagu siis, kui ostaksite lennupileti traditsioonilise reisibüroo kaudu. Üks huvitavaid ja kasulikke online-lahendusi on seegi, et Baltic Tours on koondanud oma kodulehel kõik Eesti suuremad reisikorraldajad ühtsesse reisiotsingusse. Selle asemel, et surfata mööda erinevate reisikorraldajate lehekülgi, on võimalik välja valida sobivaim ühest kohast ja edastada broneerimissoov. Hinna puhul ei ole vahet, kas osta reis reisibüroost või reisikorraldajalt – hind on igal poolt täpselt sama. Kokkuvõtteks on endiselt olemas koht mõlema jaoks: online pakub kiiret ülevaadet, suurt infohulka ja häid hindu. Reisibüroo saab aidata sellega, et omab kontakte õigete partneritega, oskab probleemidele osutada spetsialisti vaatenurgast ja teab mängureegleid. Kes soovib, broneerib ise. Kes hindab mugavust ja soovib spetsialistide abi, kasutab reisibüroo teenuseid. Kes on aga kaval, kasutab online-süsteeme, mis ühendavad hinnaeelise ja reisibüroo tugiteenuse. Baltic Toursi 2010 aasta turismiuudiste hulka kuulub muu hulgas uue online-broneerimissüsteemi kasutusel evõtt. Uus süsteem pakub endisest paremaid sobivate lendude otsimisvõimalusi ja seda on lihtsam kasutada. Vaata lisaks: www.lennujaam.ee
See vaimustav ja kohutav maailma Kristiina Viiron Võõrsil söödav kohalik toit on vaieldamatult üks osa reisist ja kõneleb nii mõndagi külastatava maa rahva ja tema tavade kohta. Üks õige vaimustav või vastupidi kohutav toiduelamus võib meeltesse süüvida sügavamaltki kui kaunis vaade. Loodusfotograaf Aivar Pihelgas meenutab siiani Tuneesias söödud esmalt maitsvana tundunud lambalihasuppi, mis talle aga taldrikust ühel hetkel „vastu vaatas”. See juhtus kohaliku teetöölise kodus, kuhu too oli teesulgu kinni jäänud Aivari lahkelt endale õhtuks külla kutsunud. „Olen tavaliselt ettevaatlik, väga ekstreemseid asju proovida ei julge, sest sellega võivad kaasneda kõrvalnähud, mis reisi rikkuda võivad,” ütleb Aivar ja lisab, et püüab vältida näiteks toortoitu. Pakutava supi kui kuuma roaga otsustas ta aga siiski päri olla. Supp, mis oli keedetud sama päeva hommikul tapetud lambast, toodi lauale keraamilises potikeses ja väga kuumalt. „Maitse oli sarnane meie seljankaga. Jahutasin seda pealt ja sõin, kuni ühel hetkel segasin. Supi peale ilmus pallike, mis osutus lambasilmaks...” Pärast seda tundus mehele, et tema kõht on juba täitsa täis. „Oli küll natuke piinlik, aga seletasin neile, et olengi väikse söömaga mees,” räägib Aivar,
kuidas ta püüdis end viisakalt välja vabandada. Aivari sõnul on lambasilm Tuneesias delikatess ja selle pakkumine tähendab austusavaldust, kuid paraku jäi see temal siiski suhu pistmata. „Oli üllatav kogemus süüa suppi, mis sulle otsa vaatab,” muheleb ta. Merisiga ja kasskala Poolteist aastat tagasi Amazonase reisil Peruus Iquitose turul võttis mees südame rindu ja maitses sütel küpsetatud priskeid ussikesi. Esialgu küll väga pika hambaga, aga maitselt ei osutunudki need kehvaks. „Meenutas kanaliha,” võrdleb Aivar. Samal reisil sõi ta ka merisealiha, aga kuna toit jõudis temani söögikohast kaasahaaratu ja jahtununa, oli tunda mingit spetsiifilist maitset ja see talle ei meeldinud. „Lapsed on mul ka kunagi merisiga pidanud ja...” ei läinud see roog kohe üldse mitte. Head äratundmisrõõmu valmistas turul müüdav verivorst – samasugune nagu Eestiski. Amazonase reisi lemmiksöögiks kujunes nädalasel paadireisil kohaliku koka keedetud kalasupp. Seda enam, et enamjaolt kuulusid menüüsse riis ja kana, millele vahel oli soola lisatud ja vahel mitte. „Püüdsime ise kala – üks oli kasskala ja teine piraaja,” meenutab Aivar. Supp keedeti koos
hästi tärkliserohkete banaanidega, mis meenutasid maitselt ühtaegu kartulit ja kaalikat. „See oli uskumatult maitsev riisi ja kana vahepealne,” naerab ta. Teiseks tema lemmikuks sai Iquitose restoranis söödud paneeritud ja frititud alligaatoriliha. „Mu lemmiktoit on kala,” märgib Aivar. „Parimat kalatoitu sõin aga Norras ühes sadamarestoranis. See oli mereandidest – kalmaaridest ja erinevatest kaladest keedetud paks ja koorene supp.” Kõik ei sobi Aivari sõnul tasub reisil süüa seda, mis kohapeal kasvab ja elab, sest siis saab alati värske ja maitsva roa. Samal ajal aga tuleb tal möönda, et sajaprotsendiliselt see kõikjal ei kehti. Näiteks aastaid tagasi Tansaanias masai külas viibides pakuti neile veiseverega segatud piima. „Masaid toituvad sellest, mida veis annab – piimast ja lihast, aga liha süüakse siiski harva, sest looma tappa ei taheta,” selgitab Aivar. „Kui kari jääb kinni ja looma tapeta, tehakse veise kaelale lõige, kogutakse verd ja segatakse selle vähese piimaga, mida veel saab.” Niisugune toit on mõeldud muide ainult meestele ja ka külalisi kostitati sellega. Aivar oleks seda peaaegu viisakusest maitsenudki, kui mitte kohalik giid poleks hoiatanud: „Ärge
mitte proovigegi, siis on kiire haiglasse minek!” Selle toidu bakterikooslus on lihtsalt nii erinev tavapärasest ja lööks organismi rivist välja. Sestap piirdus Aivar kõigest jooginõu huultele tõstmisega. Vau-toit Möödunud kevadel ümbermaailmareisile startinud ja tänavu maikuus naasnud Raudnaskide pere peab reisimise juures kohalikku toitu ja sellega seotud traditsioone äärmiselt tähtsaks. „Enne reisi uurime kindlasti välja, mida põnevat sihtkohas süüa pakutakse, millised on traditsioonilised toidud ning kasutatavad toiduained,” selgitab Juta Raudnask. „Kindlasti tahame jõuda mõnele kohalikule turule, kus saab parima ülevaate kohalikest toiduainetest.” Maitsnud on nad tõepoolest palju ja toiduelamusi, mis siiamaani vau-efekti tekitavad, tuleb samuti mitmeid meelde. „Üks on kindlasti Brasiilias, kõige paremas mõttes lihasöömisorgial churrascaria’l, kus pakutakse pehmemast pehmemat ja uskumatult mahlast grillitud loomalihalõiget picanha,” räägib Juta. „Jaapanis Tokyos söödud tonkotsu ramen (kreemja leemega nuudlisupp) peeneks hakitud küüslaugu ja marineeritud ingveriga oli isiklikult minu jaoks sedavõrd meeldejääv kogemus, et Jaapanist lahkudes
a köök käisin ükshaaval kõik lennujaama toidukohad läbi, et veel korra sama rooga proovida. Ja seda ma ka sain!” Veel on Jutale, Henrile ja Mannile äärmiselt südamelähedased Tai road. Üks neist iseäranis – õlle kõrvale tellitav vürtsine suupiste, mille valmistamiseks kooritakse värsked toored krevetid ja lõigatakse pikkupidi kuni sabani pooleks. Enne suhu pistmist kastetakse krevett põrgulikult kange marinaadi sisse, mis on tehtud ohtrast laimimahlast, kalakastmest ja värskest tšillist. Merikurk ja kalamaimu-võileib Selge see, et kõik, mis on kohalike meelest suupärane, ei ole seda eestlaste arvates. „Näiteks brasiillaste meelest on magus vasikajalaželee mocoto üks ütlemata maitsev saiakate, aga meile see tumepruun värisev ollus nii meeldivat muljet ei jätnud,” tõdeb Juta. „Hiinlased jälle peavad üheks peeneks roaks merikurki. Käisime Pekingis ühes tõeliselt heas restoranis söömas ja lasime ka merikurgi kohale tuua. Väliselt oli tegu pruunika kurgiga, maitses ta aga nagu keedetud pekk ja värises taldrikul samamoodi. Olgu see loom nii tervislik kui tahes, aga seda võin küll väita, et merikurki söön tulevikus vaid noaähvardusel.”
Juta pere püüab alati uutesse maitsetesse eelarvamustevabalt suhtuda ja peaaegu kõik ära proovida, kuid alati ei ole seda lihtne teha. Ega siis asjata öelda, et inimene sööb silmadega. Samal ajal aga võib mõni pealtnäha mitte just kõige isuäratavam roog osutuda vägagi maitsvaks. „Uus-Meremaal on traditsiooniline roog nagu kalamaimu-võileib (white-bait sandwich),” meenutab Juta üht niisugust korda. „Eelarvamus tekkis vaadates, kuidas pikad peenikesed valget värvi kalamaimud vingerdasid ämbris, ja väga raske oli neid ette kujutada järgmisel hetkel oma võileiva vahele. Aga kui need valged vingerdised koos munaga kuumale pannile said, ohtralt pipart, soola ja sidrunimahla peale, maitses võileib tõesti hästi.” Maailma eri nurkades maitstud roogi leiab tihtipeale ka Raudnaskide kodusest köögist. „See, mis maa köök parajasti kõige tihedamini tee meie pere toidulauale leiab, käib kuidagi hooti,” täheldab Juta. „Mõned aastad tagasi oli meil suur Itaalia-vaimustus. Praegu valmistame vist kõige enam Tai roogasid. Hittideks on saanud vürtsikas Tai supp tom yum, Tai kurgisalat, indiapärane kana tikka masala ja Prantsuse tartiflette reblochon’i juustuga.” Tärkliserohked banaanid küpsemas Peruus Iquitose turul. Banaanidega keedetakse ka kalasuppi. Head isu! Menüüs on küpsetatud merisiga ja tõugud! Tai vürtsikas-hapu supp tom yum koong. Brasiilia mahlane ja pehmemast pehmem picanha.
FOTOD: Aivar Pihelgas ja Juta Raudnask
Hawaii, eksootiline imedemaa keset Vaikse ookeani avarust
Kuus miljonit aastat tagasi tõusid ookeanist salapärased laavasaared. Vaikse ookeani põhjas oleva maakoorelaama väikese augu, „kuuma punkti” kaudu voolas vedel magma maapinnale. Nõnda tekkisid aegade jooksul maagilised Hawaii saared. Viljakas muld ja soodus kliima on loonud paradiisi, kus pillav õitseaeg kestab aasta läbi. Waikiki kuulsad pikkade liivarandadega kuurordid ja kaunid rannabulvarid, kus elu ei vaibu ka öösel, pakuvad lõõgastust ja naudingut. Hawaii põliselanikud polüneeslased on külalislahked, heatahtlikud, laulu- ja tantsuhimulised. Kirev rahvastik Kui kapten Cook omal ajal randus Hawaii saartel, võtsid pärismaalased külalisi väga sõbralikult vastu, pidades valget inimest Jumalaks. Kui aga üks meeskonna liige suri, kadus kogu lummus, sest äkki sai selgeks, et valged ei olegi Jumalad, vaid tavalised surelikud, ning nad hukkasid kapten Cooki. Praegu elab Hawaiil vaid vähene osa päriselanike järeltulijaid. Rahvastik koosneb indiaanlastest, asiaatidest, jaapanlastest, ladinaameeriklas-
test, mustanahalistest, samuti valgenahalistest, keda on saarte rahvastikust üks kolmandik. Meeleolukat rahvuspidu saab nautida polüneesia külas, kus põliselanike kommete kohased tantsud, laulud ja söömingud kestavad hommikust hilisõhtuni. Karm tõelisus avaneb Honolulus Pearl Harbouri sadamas, kus merepõhjas lebab II maailmasõja ajal jaapanlaste hävitava äkkrünnaku käigus põhja pommitatud sõjalaev. Veel ikka imbub tilk haaval õli vette, mida väidetakse olevat hukkunud noorte elude leinapisarad. Põneva elamuse saab Hawaii suurel saarel, kus maa suurim tegutsev tulemägi Mauna Kea kallab vahetpidamata kuuma laavat merre, sihisev aurupilv hõljumas vee kohal. Hawaii saared on saanud turistide mekaks üle maailma. Tullakse Oahu parimasse surfarite randa lainetele lendama, lopsakat loodust imetlema, võrratutele liivarandadele pinget maandama. Kilpkonna lahel näeb maailma suurimaid kilpkonni. Noored armunud aga tulevad Hawaiile teineteisele truudust vanduma.
KAUGREISID:
Aeg
Uus!!! MIAMI JA KARIIBIMERE KRUIIS. MAAILMA SUURIMA UUE KRUIISILAEVAGA _________ Uus!!! PEKING–TIIBET–NEPAAL ___________________ AUSTRAALIA–UUS MEREMAA _____________________ USA LÄÄNERANNIK: LAS VEGAS – GRAND CANYON – SAN FRANCISCO – HAWAII – LOS ANGELES – NEW YORK ____________________________________ SINGAPUR – SUMATRA SAAR – LANGKAWI – KUALA LUMPUR_________________________________ HONG KONG–MACAU–TAIWAN–FILIPIINID __________ CAMBODZA – VIETNAM __________________________
Hind kroonides
08.–19.12.2010 ____________ 44 980 19.09–03.10.2011 __________ 47 990 12.11–26.11.2011 __________ 59 980
10.–24.09.2011 ____________ 43 980 02.–16.04.2011 ____________ 39 980 08.–22.05.2011 ____________ 39 980 12.–25.03.2011 16.–30.10.2011 ____________ 39 980
USA IDARANNIK: WASHINGTON – PHILADELPHIA – NEW YORK – NIAGARA – TORONTO________________ 12.–20.08.2011 ____________ KUUBA – KARIIBIMERE PÄRL – CANCUN – MAYA RIVIERA – MEXICO CITY ____________________ 28.11–11.12.2010 SOODUS! / 26.11–09.12.2011 __________ FLORIDAS: ORLANDO–MIAMI–KEY WEST UUS!!! _____ 28.12.2010 – 07.01.2011_____ ALASKA – VANCOUVER _________________________ 09.–22.07.2011 ____________ PÕNEV TULEMAA JA KARM ANTARKTIKA UUS!!! _____ 13.02 – 01.03.2011 _________ ARGENTIINA–BRASIILIA __________________________ 31.10 – 13.11.2011 _________ Uus!!! EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA _____________ 09.–22.10.2011 ____________ SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA ___ 19.02–03.03. 2011__________ Uus!!! HAWAII SAARED___________________________ 19.–27.03.2011 ____________ Uus!!! INDIA KULDNE KOLMNURK__________________ 26.02.–06.03.2011__________
25 990
44 980 39 980 49 990 58 980 55 990 55 980 42 950 43 990 30 890
LÄHIREISID: KURAMAA HERTSOGITE LOSSID __________________ 27.–28.07.2011 / 17.–18.09.2011 ______________ 1590 MUHUMAA–SAAREMAA __________________________ 07.–08.05. / 04.–05.06./ 02.–03.07.2011 ______________ 1290 HIIUMAA _______________________________________ 18.–19.06.2011/ 27–28.08.2011_ 1350 HISPAANIA–ANDORRA–GIBRALTAR–PORTUGAL ____ 03.–14.09.2011 ___________ 13 980 INGLISMAA – ŠOTIMAA – EDINBURGHI FESTIVAL ____ 06.–17.08.2011 ____________ 12 980 KESKNORRA MÄGEDE LUMMUS JA FJORDIDE ILU __ 10.–17.07.2011 ______________ 6990 Uus!!! MAKEDOONIA – KREEKA JA KORFU SAAR_____ 25.09 – 05.10. 2011 ________ 13 990 Uus!!! LONDON–WINDSORI LOSS__________________ 19.–22.12.2010 / 24.–27.02.2011 ______________ 5980 SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG 01.–03.07.2011 ______________ 3290 POOLA: VARSSAV–KRAKOW–ZAKOPANE ___________ 10.–16.07.2011 ______________ 4790 PÕHJA POOLA, ENDINE IDA PREISIMAA ____________ 20.–26.08.2011 ______________ 4690 Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele.
Mainedd Reisbüroo
Asukoht: Rüütli 14, Tallinn 10 130 Võta ühendust: tel 644 4744; 641 8285; 641 8350 e-mail: info@mainedd.ee Vaata lähemalt: www.mainedd.ee
Kujutluspilt reisi sihtkohast võib Kristiina Viiron, Signe Kalberg Esimest korda elus võõrale maale sõites on hinges ikka teatud ootus. Ons keegi siis midagi selle maa kohta kõnelnud või on reisifoorumitest üht-teist loetud, mis on aidanud kujutluspilti luua. Vahel võib aga ettekujutus tegelikkusest suuresti erineda, ja tore on, kui ikka positiivses mõttes. Tegelikult on tunne, et parem on end foorumiarvamuste lugemisega üldse mitte segadusse ajada, sest need arvamused käivad üksteisele vastu. Päevitavad lehmad K. V.: Näiteks Indiasse teele asudes keerlesid peas vägagi vastandlikud kujutluspildid. Tavatsetakse ju sellest riigist kõnelda kui ülimalt räpasest ja vaesest maast. Ehkki Goa, kuhu reis viis, on ju tuntud kuurort, oli sedagi paika mulle kirjeldatud äärmiselt räpakana. Mäletan, kuidas juba lennujaamas vedasin ninaga õhku, et tunda seda haisu, mis kohe lennukist väljudes pidavat vastu lööma. No ei olnud! Lihtsalt lõunamaiselt soe õhk segatuna lennujaama bensiinihõnguga. Aga nii on see ju kõikjal. Tõsi, rämpsu maas muidugi vedeles ja mõnel pool haises see üpris vängeltki, eriti kalurionnide juures, aga eks ole seegi osa sellest maast ja tema inimestest. Igal juhul oli see asjaolu, millest võis täiesti mööda vaadata, seda enam, et hotell oli puhas ja näiteks bussis hindude vahele kiilutuna sõites ei olnud tunda higi või muud inimkehadele iseloomulikku lehka. Meenutagem aga südasuviseid tipptunde meie liinibussides… Teadsin, et lehm on Indias püha loom ja kunagisele Gruusia-reisile toetudes juba aimasin, mis pilt seal avaneda võib: lehmad seisavad keset sõiduteed, kus autod neist
aupaklikult mööduvad; lehmad jalutavad rannas, noolides arbuusikoori. Nii oligi, aga lisaks kõigele võtsid lehmad säravvalgel liival ka päikest! India mehed, vastupidiselt Gruusia või Egiptuse meestele, kes igal võimalikul ja võimatumal juhul püüavad naistega tutvust sobitada, on üpris tagasihoidlikud. Lehvitavad ja naeratavad, aga sellega nende tähelepanu üldiselt ka piirdub. Erandeid muidugi on, aga pealtükkivuseks seda nimetada ka ei saa. Madudeta madude saar K. V.: Hoopis segadusse suutis enne reisi Kreekasse Santorini saarele ajada mind trip. ee foorumisse kirjapandud info. Mõne kirjutaja jaoks on see idülliline kaunis saar, teise jaoks aga mõttetuim koht üldse. Keegi kirjeldas saart paigana, kus igal sammul kubiseb madudest. Otsustasime siiski sõita, kuigi kõhklusi oli tekkinud. Nojah, diskoteekide ja suure möllu otsijail tuleb Santorinile sõites pettuda, ehkki laulvaid purjus britte tuikus tänavatel peaaegu igal ööl. Üldiselt valitses rahu ja vaikus. Ühinesin arvajatega, kes leidsid Santorini olevat kauni ja idüllilise saare ning lubasin endale igasugu foorumite lugemisest edaspidi loobuda. Tõsi, ühte madu õnnestus siiski näha, nii et väike tõepõhi oli kirjutisel all. Parem eesti kui vene keel S. K.: Sinna on nüüd juba paar-kümmend aastat tagasi, kui veel piirid olid kinni ja välismaale pääses eelkõige ametiühingu kaudu saadud tuusikuga. Kuna osalesin vastasutatud turismifirma nimekonkursil ja minu pakutud nimi Virone osutus väljavalituks, sain auhinnaks sõidu Jugoslaaviasse. Tollal oli see veel liitriik, hoidis kohustuslikus korras mälestust oma suurest juhist Josip Broz
Lehm on Indias püha loom ning lisaks sellele, et nad tänaval jalutavad, võtavad nad ülima mõnuga rannas päikestki.
Titost, ise aga seisis kodusõja künnisel. Ega ma sellest riigist midagi rohkemat teadnudki, kui et naised on seal kodused, mehed tõmmud ja temperamentsed ning kindlasti ei tohi naisturist mitte ainult õhtuti, vaid ka päevasel ajal üksi ringi kõndida. Muidu hakkavad kohalikud mehed kimbutama. Poliitikast ei tohi ka juttu teha, sest mitmerahvuselises riigis pole inimeste läbisaamine eriti kiita. Teadjamad kinnitasid, et vene keelega saab Jugoslaavias kenasti hakkama, poodi sisenedes tuleks ikka tere öelda ja mitte karta müüjatega suhelda, kes olevat võõraste suhtes uudishimulikud ja suhtlemisaltid.
Kohale jõudes selgus, et nii mõnigi eelarvamus oli üle paisutatud kartus. Ei tükkinud võõramaa mehed ligi ühelegi naisele, kel sõrmes abielusõrmus. Mõistagi tuli naistel endil käituda vaoshoitult ja siis polnud mingeid probleeme ka õhtul üksi väljas jalutamisega. Vene keelega sai hakkama küll, kuid selgus, et parem on rääkida kas või eesti keeles, kuna venemeelsus oli hakanud lahtuma koos Tito surmaga. Poes tuli aga tagasi antud raha hoolikalt üle lugeda, sest müüjad kippusid, kui vähegi võimalik, tüssama. Ja see oli ka mõistetav, sest korraga olid käibel nii vanad kui ka uued dinaarid. Kuid kokkuvõttes selgus, et hirmul on suured
tegelikkusest erineda
Sõbralikud India mehed. Valmis poseerima, kuid on üldiselt tagasihoidlikud. FOTOD: Kristiina Viiron ja Signe Kalberg
Vene miilitsapatrull passimas järjekordset ohvrit, kellelt altkäemaks välja pressida.
Idülliline Santorini saar.
silmad ja pigem kiputakse olukorrast maalima hirmutavamat pilti, kui see tegelikkuses on. Rahaahne miilits S. K.: Suur Nõukogude Liit oli igale matkasellile ja reisihuvilisele lahti Balti merest Kuriilideni. Nüüd on piirid kinni ja mida kaugemale Venemaale minek, seda hirmutavamad on jutud sealsest olukorrast. Enne autoga sõitu Venemaale, 3000 kilomeetri kaugusele Jessentukisse tuli aga tuttavatelt kuulda õuduslugusid meeletutest piirijärjekordadest, Vene piirivalvurite vastumeelsusest välismaa numbrimärki kandvate sõidukite ja välismaalastest sõitjate suhtes.
Kes olid Venemaal omal käel ringi sõitnud, kinnitasid, et Vene miilits on valmis altkäemaksu välja pressima kõikvõimalikul viisil, leiutades selleks uskumatuid põhjusi. Hoiatati ka, et välismaa autod langevad röövide ohvriks ja ükski turvalukk ei aita. Öösel peatuda ja magada ei tohi, muidu ei tea, kas ärkadki elusana. Neist õudusjuttudest vastas tõele vaid miilitsa kohta käiv jutt. Piirivalvurid olid mõistlikud ja mingit norimist isegi tohutu dokumentide hulga eksliku täitmise puhul ei tekkinud. Jutud ebaausatest ja rahamaiastest miilitsatest aga vastasid tõele. Kui võõramaa regist-
reerimismärki kandva auto roolis istus vene keelt rääkiv juht, siis läks asi üsna karmiks. Igas oblastis on omad seadused ja vastuvaidlemine ei aita. Aitab vaid raha, mida tohib taskus olla vaid täpselt altkäemaksuks antav summa. Kui teadmatusest lüüa lahti rahakott ja rublade patakast otsida 400 rubla, siis lõpuks tuleb trahviks maksta juba tuhat või paar tuhat rubla. Lohutav, ja samal ajal ka ehmatav oli kuulda, et miilits nöögib ka kohalikke elanikke. Kui ikka naine tahab uut kasukat, ei peljata alatuid väljapressimisvõtteid. Kiiruse ületamise eest makstavast trahvist pääses samuti rublade abil. Räägiti, et
need, kes ei suvatse liikluseeskirja järgida, maksavad miilitsale pidevalt altkäemaksu. Minu meelest on ülepaisutatud kuuldus, et Venemaal võib oma autost ilma jääda. Võib-olla oleks see juhtunud siis, kui oleks sõidetud uhiuue bemari või mersuga. Igaks juhuks peitsimegi oma Volkswageni tuttavate garaaži ja sõitsime vaatamisväärsusi kaema Volgaga. Millest aga keegi ei rääkinud, olid Venemaa kohutavad teed, puuduvad teeviidad ja märgistus. Venemaa on kontrastide maa ja sellega tuleb arvestada. Aga kui kohalikega suhelda vene keeles, suhtumine muutub ja kõik on abivalmis.
Mäesuusatamine on nagu iga teine spordiala – kättevõtmise asi „Enamik, kes mäesuusatamist proovivad, jäävadki seda tegema,” tõdeb suusareise korraldava osaühingu Alpiexpress juhataja Renee Tuul. Sageli aga kardetakse miskipärast esimest sammu astuda ja mäele minna, peljates, just nagu nõuaks mäesuusatamine erilist füüsilist vormi ja väga spetsiifilist varustust. „Mäesuusatamine on samasugune sport nagu näiteks rulluisutaminegi – lähete laenutate omale rulluisud, panete kaitsmed peale ja hakkategi sõitma,” tõdeb Tuul. „Eestlane on rohkem sõitnud murdmaad ning keegi ei kõhkle kaasa minemast, kui teda murdmaasuuska sõitma kutsutakse, aga murdmaasuusatamisel on suusatajal endal vaja hoopis rohkem tööd teha kui mäesuusatamise puhul. Siin teeb suure töö mägi sinu eest ise.” Tuule kinnitusel ei eelda mäesuusatamine sellega tegelejalt eriliselt head füüsilist vormi – kui inimene oma tavapäraseid tegemisi toimetada suudab, siis saab ta kindlasti ka mäesuusatamisega hakkama. Algul kas või teksapükstes Üleliia muretseda ei maksa ka suusariiete pärast. „Inimesed panevad liialt rõhku riietusele,” tõdeb Renee Tuul. „Tuleb lihtsalt mäele minna ja suusatamist proovida kas või teksades – meil kõigil on ju kelgumäel püksid märjaks saanud, sellest pole midagi. Alles siis, kui tundub, et mäesuusatamine teile tõesti sobib, tasub hakata riietesse investeerima. Enne ostmist aga peab enne natuke sõitma, et mõista, mis teie jaoks on tähtis – kes tahab kaela, kes selga soojas hoida, kas külmetavad varbad või näpud jne. Tegelikult muutuvad
riided tähtsaks alles siis, kui ilm on halb. Kui sobilik riietus olemas, võiks järgmisena mõelda isiklike saabaste peale ja alles kõige lõpuks suuskade või laua soetamisele.” Milline mägi valida Oma „esimeseks mäeks” ehk paigaks, kus esimest korda mäesuusatamisega tutvust teha, sobivad Eestimaa väiksed suusamäed, aga kindlasti ka nii Põhjamaade kui ka Kesk-Euroopa mäed – kõigis neis on olemas nõlvad algajate jaoks. „Loomulikult võib mäesuusatamist esimest korda proovida meie väikestel mägedel, kuid tõenäoliselt jätab see tunde, et seisin terve päeva järjekorras ja suusatada justkui ei saanudki,” märgib Renee Tuul. „Näiteks Alpidega võrreldes on mastaapide vahe väga suur. Alpides on algajate nõlvad kuni paar kilomeetrit, pikemad rajad kuni paarkümmend kilomeetrit pikad. (Algajal) mäesuusatamishuvilisel on võimalik valida põhimõtteliselt nelja suuna vahel. Esiteks Eesti enda mäed, kus mäge, kui niisugust on tegelikult ju vähe, aga ettekujutuse mäesuusatamisest muidugi saab. Teine lähem suund on Soome, Rootsi või Norra. „Põhjamaade plussiks on lähedus, miinuseks aga pimedus ja külm, kui sa ei sõida sinna just aprillikuus. Mida kaugemale põhja sõita, seda pimedam ja külmem on,” täheldab Tuul. Soome sobib tema sõnul hästi nädalalõpureisiks, sest sealsed mäed ammendavad end mõne päevaga. Kolmanda suunana on valikus Slovak-
kia. „Varem oli Slovakkia eeliseks madal hinnatase, ent nüüd on hinnad jõudnud Austria tasemele ning pigem vaadatakse Alpide suunas,” nendib Tuul. Neljanda variandina ongi võimalik sõita Alpidesse, valides nelja sihtriigi: Austria, Itaalia, Prantsusmaa ja Šveitsi vahel. Šveitsi-reise Alpiekspress sel talvel otseselt küll ei korralda, kuid mägedes saab üle piiri ka Šveitsis asuvatele nõlvadele sõita. „Alpide lemmik on Austria!” kinnitab Renee Tuul. „Hinna-kvaliteedi suhe on Austrias kõige parem. Sama raha eest saab parema majutuse ja ka muud kohapealsed teenused on teistest Alpi riikidest odavamad. Austrias on küll mäed tsipake madalamad, kuigi visuaalses pildis seda niimoodi ei hooma.” Majutus tõstuki lähedusse Reisi valides ongi üheks oluliseks aspektiks kindlasti ka hind, ning kui juba võõrsile sõitu kavandatakse, tuleks arvestada, et kalleim aeg on jõulud ja aastavahetus, mil kogu Euroopa puhkab, ning veebruari lõpp ja märtsi algus, kui õhus juba kevade märke tunda on ja päike kõrgelt käima hakkab. Aastavahetuse boonuseks on aga suusakeskustes korraldatav uhke ilutulestik. Alpiexpressi reisikataloogi lahti lüües kerkib järgimise küsimusena kindlasti pähe, milline suusaküla nende hulgast valida. Renee Tuul märgib, et küla nimel siinkohal ausalt öeldes tähtsus puudub. „Nad on kõik tehtud turisti jaoks, kõikjal neis on algajate nõlvad, kus mäesuusatamist või lumelauaga sõitmist õppida ja harjutada,” selgitab ta. „Samuti on igas keskuses ka niinimetatud punaseid ja musti kogenud sõitjatele mõeldud radu.” Tähelepanu tasub pöörata hoopis hotelli asukohale, et pääseks muretult majutuskoha ja keskuse vahel liikuma. „Võib ju tõesti saada omale soodsama hinnaga majutuse keskusest näiteks viie kilomeetri kaugusele, aga siis tuleb ka arvestada, et liinibuss sõidab seda vahet võib-olla vaid mõne korra päevas,” tõdeb Tuul. „Parem osta 1000 krooni kallim hea asukohaga hotelli pakkuv reis, et saaks tõstukile jalgsi kõndida.” Igas suusakülas on pakkuda erineva taseme ja hinnaklassiga majutust lihtsast apartemendist luksuslike hotellideni välja.
Õpi spetsialisti käe all Algajatel mäesuusatajatel soovitab Renee Tuul kindlasti kasutada võimalust ja võtta Alpiexpressi grupijuhilt kohapeal suusakoolitus – eraldi tasu selle eest maksta ei tule. Teine võimalus on kasutada kohaliku instruktori teenuseid. „Õpetaja tasub igal juhul võtta! Kas või tunniks ajaks. Ei maksa ise pusida, nii võib hoopis valed võtted omandada,” rõhutab Tuul. Kindlasti ei pea suusareisi kavandades lapsi sellest kõrvale jätma. „Nelja-viieaastaste lastega võib juba mäesuusatamist proovima hakata. Kaheksa-üheksa-aastased õpivad suusatamise kiiresti selgeks. Ega küsimus olegi selles, kuidas lapsed hakkama saavad. Näitad ette ja sõidavadki, sest hirmu suusatamise ees neil pole,” tõdeb Renee Tuul. Selle aasta 15. jaanuari reisil pakub Alpiexpress näiteks Saalbachi suusakülas võimalust jätta lapsed kolmeks päevaks tasuta suusakooli. Elu suusakuurordis kulgeb üsna kindlas rütmis. Hommikul kella kaheksa paiku hakkab küla tühjenema, sest kõik kiirustavad mäele, kus käib vilgas elu päeval kella kolme-neljani. Kõigi külastajate puhul ei tähendagi see alati hommikust õhtuni suusatamist või lumelauaga sõitmist.
Mäetipus asuvad ka söögikohad, kus saab mõnusalt aega veeta ning meeldivat vaadet ja head toitu nautida. Õhtupoole, mil mäenõlvad suusatajatest hõredaks jäävad, lööb elu külas kihama, rahvas koguneb pubidesse sööma-jooma, seltskonda otsima, tantsima ja lõbutsema. Varustusest, kindlustusest, asjaajamisest Neile, kel on võimalik oma suusavarustus Eestist kaasa võtta, soovitab Renee Tuul seda kindlasti teha. Kui aga omal varustust ei ole ning on kavas see kohapealt rentida, tasub enne hindu uurida. Laenutuse hinnatase võib erineda kuni kaks-kolm korda ning võib-olla saab just rendihind keskuse valikul määravaks. Mägedesse reisija ei tohi ära unustada tervisekindlustuse sõlmimist, sest kui midagi juhtuma peaks, ei kata tavaline ravikindlustuskaart transpordikulusid mägedest raviasutusse. „Lõppkokkuvõttes võib transpordikulu osutuda palju kallimaks kui arsti visiit,” täheldab Tuul, lisades, et õnneks on suusatajatega tõsisemaid õnnetusi juhtunud siiski üliharva. Kõige otstarbekam on osta ravikindlustuse juurde ka reisitõrkekindlustus, siis ei
pea muret tundma, kui keegi haigestuma – ikkagi talvine aeg ju – peaks ning reis seetõttu ära jääb. Kindlustus hüvitab sel juhul reisi maksumuse. Reisimisega tihtipeale kaasneva paberimajanduse pärast Alpiexpressi kliendid muretsema ei pea. Kõik Alpiexpressi reisid on n-ö paberivabad – reisi saab tellida meiliga, reisile tulles ei pea omama vautšerit ega lennupiletit. Piisab, kui tulla lennujaama oma ID-kaardi või passiga ning reisijuht ajab reisija eest kõik korda. Isegi kindlustuspoliisi pole tarvis, sest grupijuhil on poliisi number olemas.
Alpiexpress OÜ
reisikorraldaja aastast 1994 Asukoht: Filmi 6, Tallinn Võta ühendust: tel: 600 8422; 609 0492; 609 1154 e-post info@alpiexpress.ee Vaata lähemalt: www.alpiexpress.ee
Reisiapteek – abimees ootamatu tõ Signe Kalberg Et kauaoodatud reisist igati meeldiv mälestus jääks, võiks olenemata sihtkohast kohvris igaks juhuks kaasas olla vähemalt valuvaigisti, palavikualandaja ja plaastrikomplekt. Mobiilsideoperaatori Elisa juhatuse liige ja kirglik rännumees Andrus Hiiepuu annab reisiapteegi koostamisel näpunäiteid, lähtudes enda praktilistest kogemustest, kuid soovitab asjatundliku nõu saamiseks pöörduda kindlasti ka perearsti või apteekri poole. „Mida tsiviliseeritum kant, seda vähem peab reisiapteegi sisu pärast muretsema. Sel juhul on reeglina vaja midagi vaid nohu, köha, peavalu ja palaviku vastu. Kohapeal on tavaliselt olemas asjatundlik arstiabi ja vajadusel saab sinna kiiresti pöörduda. Samuti ei teki suhtluskeelega tervisehäda kirjeldamise korral nii palju probleeme kui kaugemale reisides,” tõdeb Hiiepuu, kes eelistab reisida turismifirma abita ja ise kokku
panna reisiteekond vähetuntud piirkondadesse. Kaugemale sõites tuleb reisiapteegi pakkimisel lähtuda eelkõige isiklikust tervislikust seisundist ja varasematest reisikogemustest. „Ei olegi erilist vahet, kas minna Aafrikasse, Aasiasse või LadinaAmeerikasse. Ikka tuleb arvestada, et arstiabi ei pruugi alati käepärast olla, seega peavad hädavajalikud ravimid endal käepärast olema,” soovitab ta. Trauma ja haiguste jaoks Aastate jooksul on Hiiepuul ja tema elukaaslasel sisse seatud oma väike apteegikott, millest võib leida järgmist: plaastreid haava steriilseks katmiseks, antiseptikut haava puhastamiseks ja/või antiseptilisi marlipadjakesi ning sidet haava sidumiseks. Jala väljaväänamise korral on abiks spordigeel ja tugevam kummiside. „Midagi peaks olema kaasa võetud ka lahtise kõhu jaoks, näiteks söe- ja loperamiidi tabletid. Vaja võib minna ka köharohtu, hea on taruvaik ja lisaks ka midagi
tugevamat. Kotti võiks pista antiseptilised imemistabletid kurgupõletiku ennetamiseks,” loetleb Hiiepuu. Veel maksaks reisiapteeki torgata kraadiklaas palaviku mõõtmiseks, palavikualandajatest nii joogipulbri kui ka tabletid, kindlasti ka peavalutabletid ning nohu raviks pihusti ja tabletid, näiteks Sudafedi. „Kui põletik siiski järele ei anna, võiks reisiapteegis igaks juhuks olla ka laia toimega antibiootikumitabletid. Aafrikasse pikemale reisile minnes võiksid kaasas olla ka vitamiinid – higistamine viib organismist välja vajalikke aineid, mida on vaja taastada. Enesestmõistetavalt peaks kaasas olema ka sääsetõrjevahend ja kreem putukahammustuste neutraliseerimiseks,” lisab ta. Vajalik kohe kättesaadavale Kuigi tundub, et hästivarustatud reisiapteegi sisu mahutamiseks on vaja juba omaette seljakotti, piisab siiski ka mahukamast kosmeetikakotist. Nutikas on reisiapteek jaotada kaheks osaks – kõige-kõige vajalikumad esmaabivahendid asetada ühte
Külmetuse ja gripivaevuste leevenduseks paratsetamool, t t l ffeniramiinmaleaat, i askorbiinhape
kiire ja tugev vastulöök valule
FERVEX (paratsetamool, feniramiinmaleaat, askorbiinhape) on näidustatud samaaegseks palaviku alandamiseks, valu vaigistamiseks ja nohu sümptomaatiliseks raviks.
DicloFlex (diklofenaknaatrium) nahasprei – liigeste ja lihaste ägeda valu ning turse raviks. Tänu uudsele tehnoloogiale tungib 4%-lise tugevusega pihustatav DicloFlex (diklofenaknaatrium) jõuliselt läbi naha ning leevendab põletikku ja valu kogu ööpäeva vältel. Manustamine: 4-5 pihustust 3 korda päevas. Käsimüügiravim.
• FERVEX 500mg/25mg/200mg, suukaudse lahuse graanulid (täiskasvanule), N8 (paratsetamool, feniramiinmaleaat, askorbiinhape) • FERVEX 500mg/25mg/200mg, suukaudse lahuse graanulid (suhkruvaba), N8 (paratsetamool, feniramiinmaleaat, askorbiinhape) • FERVEX 280mg/10mg/100mg, suukaudse lahuse graanulid (lastele), N8 (paratsetamool, feniramiinmaleaat, askorbiinhape) KÄSIMÜÜGIRAVIM Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Turustaja Eestis: PharmaSwiss Eesti OÜ
EE-FER-1003
DicloFlex SPREI EI ütle valule EI! diklofenaknaatrium
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
Turustaja Eestis: PharmaSwiss Eesti OÜ
EE-DIC-1009
õve puhul väiksemasse kotti, mis alati kaasas, ning ülejäänud suuremasse kotti. Reisiapteeki kokku pannes peaks alustama tähtsamast: arvestada reisijate arvu, vanust ning üldist tervislikku seisukorda. Tuleks mõelda, kas reisile suundujal on mõni teadaolev krooniline haigus, mille ravi jätkamiseta reis õnnestuda ei saa. Troopikasse lennates tuleks endal võimalikult paljud rohud ise kaasa võtta, sest arstiabi võib olla kaugel või puudulik. Kroonilisele haigele Kui peres on kellelgi kroonilisi haigusi, nagu astma, vererõhu- ja südamehaigused, haavandtõbi või muu selline, tuleks kõigepealt hoolitseda, et neil oleks vajalik ravim kindlasti kaasas. Eestist kaugemale sõites peaks retseptiravim olema kaasas koos retseptiga, sest retsepti võidakse küsida piiri ületades, tõestamaks, kellele ja miks ravim kaasas on. Arstid on nõuetega kursis ja teavad, kuidas seda retsepti kirjutada. Järgneb lk 18
REISIAPTEEK Reisiapteegis peaksid olema (sõltuvalt ka reisi sihtkohast): • igapäevaselt tarvitatavad ravimid (vererõhualandajad, diabeediravimid, psühhiaatrilised ravimid jm); • malaaria profülaktikaks vajalik, kui reisitakse malaariaohtlikusse riiki (profülaktiline ravim, putukatõrjevahendid); • palaviku alandajad; • põletikuvastased ravimid; • valuvaigistid; • jalatursete leevendajaid;
S
UU
Huulepalsam kõikidele –
BLISTEX SENSITIVE!
• nohu ja kõrvavalu leevendajad (eriti lastega reisides); • kõhulahtisuse ja -kinnisuse vastased ravimid; • mere- ja lennuhaigust leevendavad vahendid (võtta 1–2 tundi enne reisi); • putukahammustust leevendavad vahendid (tavaline Off troopikasse ei sobi, piisavalt kaitsevad vahendid, millel on märgitud lühend DEED.); • haavahooldusvahendid, plaastreid • mürgituse esmaabi vahendid; • päikesepõletust ennetavad ja leevendavad vahendid; • kraadiklaas.
…et saaksid keskenduda olulisele BURANA® Ibuprofeen 400mg tabletid
Blistex Sensitive’i toote suurepärane koostis tagab huultele niiskuse ja kaitse, sisaldamata tundlikkust suurendavaid komponente. Looduslikud niisutajad aitavad iga päev tõhusalt ja õrnalt kõigi, sealhulgas laste, huuli kaitsta.
Näidustus:
• Nõrk kuni mõõdukas valu • Reumaatilised haigused • Valulik menstruatsioon.
Käsimüügiravim
Ilma maitse ja lõhnata Blistex Sensitive ei sisalda maitse-, lõhna- ja värvaineid ega muid mittevajalikke tundlikkust mõjutavaid komponente, mis võivad huuli ärritada. Looduslikud komponendid huulte õrnaks niisutamiseks: Blistex Sensitive sisaldab kahte täiesti looduslikku komponenti, et tagada huultele rikkalik ja mõnus niisutus. Kakaovõi – mõjus troopiline ekstrakt, mis niisutab ja kaitseb kuivi huuli. Võiseemnikuõli – Aafrika pähkli ekstrakt, mis niisutab ja toonib huuli, tagades neile samas võimsa loodusliku antioksüdeeriva kaitse. Müügil apteekides, Stockmanni, Tallinna ja Tartu Kaubamajas ja Prisma Peremarketites.
www.blistex.ee
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege palun tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
Müügiloahoidja: Orion Corporation Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome me
Täiendav informatsioon: www.orionpharma.ee
Reisiapteek Algus lk 16 Ilma ravimiameti loata tohib kaasas olla pakendis ravimeid ühe ravikuuri ulatuses ehk kuni viis jaemüügi pakendit. Mitmesuguseid ravimeid kuni viis nimetust, psühhotroopseid ravimeid kuni kahenädalaseks raviks ja narkootilisi ravimeid kuni ühenädalaseks raviks. Suuremate koguste välja viimiseks tuleb taotleda ravimiameti luba ning uurida ka sihtkohariigi reegleid. Abi ka sihtkohast Tallinna kaubamajas tegutseva Ülikooli apteegi proviisor Piret Tombak sõidab üsna varsti juba mitmendat korda Indiasse. Mida sisaldab siis apteekri reisiapteek? Selle peale kostab proviisor, et nii nagu kingsepal pole kingi, pole tema kohvris ravimeid. „Indias on palju apteeke ja kõik vajalikud ravimid kättesaadavad,” teab ta oma kogemusest. „Seepärast pole ma Eestist neid kaasa vedama hakanud. Vürtsikas India toit on parim rohi kõhuhädade puhul. Kuid näiteks nohu ja valutava kurgu puhul on väga heaks vahendiks soolane merevesi, mida tuleks läbi nina tõmmata ja kuristada sellega kurku vett alla neelamata. Ka väikesed kriimustused ja katkiläinud villid, mis palavas kliimas kipuvad mädanema minema, hoiab soolane merevesi puhtana, desinfitseerib ja kuivatab. Kuid üht-teist peaks ikkagi kaasa võtma, mis seotud päikese, kõhu, valu ja allergiaga. Ning muidugi peaksid käepärast olema plaastrid, kui jalatsid hõõruma hakkavad,” soovitab ta. Abinõu seedehäirete ja südamepöörituse vastu Lõunamaist võõrapärast ja vürtsikat toitu aga igaühe seedimine ei suuda taluda. „Seetõttu võiks ennetuseks võtta juba enne reisi probiootikume, mis hoiavad soolestiku mikrofloora paigas. Seitset erinevat piimhappebakterit sisaldavad LactoSeveni tabletid normaliseerivad seedetrakti mikrofloorat. Kasutada võib ka Enteroli või Rela närimistablette,” täpsustab Tombak. Pikale lennureisile võiks salongi kaasavõetavasse pagasisse pista ka Espumisani, mis aitab ära hoida pikast paigalistumisest
Kui laevas, lennukis või bussis loksumine tekitab merehaigust, võib tund enne katsumust sisse võtta ingveritableti. Merehaiguse ennetamiseks bussi-, lennuki-, laevaja rongisõidu talumatuse korral, samuti liigese- ja lihasvaevuste leevendamiseks soovitab proviisor käepärast hoida Bon Voyage’i reisikapsleid.
Proviisor Piret Tombaku sõnul peaks reisiapteek sisaldama midagi seedehäirete vastu, valuvaigisteid, allergiaravimeid, päikesekaitset jms. FOTO: Signe Kalberg
tekkivaid kõhupuhitusi. Väikeseid pille on mugav võtta ka ilma veeta ja neid tohib võtta rohkemgi kui 1–2. Kõhu läbikäimisega seotud mured on reisidel kindlasti kõige sagedasemad. Pikk istumine ja harjumatu toit võivad kõhu kinni panna või siis tekitada hoopiski kõhulahtisuse. Viimatimärgitud puhuks on lühiajaliseks tarvitamiseks mõeldud loperamiidi sisaldavad kapslid, abi on ka söetablettidest. „Nii toidumürgituse, gaaside kui ka kõhulahtisuse puhul võib tarvitada söetablette või siis Sorbexit, kus üks kapsel sisaldab vajaliku koguse söetablette. Suu ei määrdu ning tulemus on kiire ning tulemuslik,” täpsustab Tombak. Kõhukinnisuse korral aitavad Regulaxi lahtistavad tilgad või puuviljabriketid, Rennie aitab seedida ülearu suurt kõhutäit ja leevendab vaevusi. Kuna reisil olles pole võimalik tihti käsi pesta, võiks kõhuhädade vältimiseks käekotis olla AntiBac-geel, millega saab hõlpsasti käsi puhastada ja desinfitseerida.
Kaitse liigse päikese eest Tavaliselt reisitakse soojale maale ikkagi nautima päikest ja merevett. „Inimesed kipuvad endale päiksega liiga tegema esimesel ja viimasel päeval. Esimesel päeval ollakse ahned saama kiiresti pruuni jumet ega kasutata piisavalt kaitsekreeme. Viimasel päeval aga tahetakse võtta veel, mis võtta annab ja tulemuseks võib olla korralik päikesepõletus. Kindlasti peavad kaitsekreeme kasutama lapsed. Ei tohi unustada, et päike kõrvetab nahka ka läbi õhukeste riiete. Päikesepõletuse leevenduseks aitab aga väga hästi teepuuõlist tehtud Burnshieldi geel, mis desinfitseerib, jahutab ja leevendab valu,” osutab Tombak. Midagi allergiale ja külmetusele Allergiatabletid maksab kaasa pakkida isegi neil, kel pole kunagi olnud kahtlaselt lurisevat nina ega löövet. Allergiahoo võib saada tundmatu putuka hammustusest, tundmatutest taimedest, hotelli põrandakattematerjalist või ühekordsetest linadest. Kestine on ainus allergiaravim, mida ootamatu ataki leevendamiseks võib võtta korraga kaks tabletti ööpäeva jooksul. Väga head allergialeevendajad on ka Loratin Express ja Claritin. Putukahammustuste leevendamiseks tasub reisiapteegis olla palsam AKUT või siis Allergostopi kreempalsam. Kuumas kliimas on parimad hotellitoad ja autod konditsioneeriga ning külmetus seetõttu kerge tekkima. Proviisor Tombak soovitab reisapteegis kaasa võtta TheraFlu lahustuvad pulbrid, mis vähendavad köha-nohu ja alandavad palavikku. Tugevama valu korral sobib paratsetamooli ja kodeiini sisaldav Solpadeine, mis leevendab nii pea-, menstruatsiooni- kui ka närvivalu.
Reisisihi valmistas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht Ave End; ave.end@epl.ee, tel 680 4638.