Seeniorileht Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Mirjam Simmer | mirjam.simmer@lehed.ee, tel 680 4627
November 2011
Seeniori mobiiltelefon teeb SOS-kõne lähedastele ja häirekeskusse Kogu Euroopas ja ka Eestis toimub elanikkonna vananemine ning kasvab eakate inimeste elu hõlbustavate teenuste ja toodete turg. Eakate kõige olulisemaks vajaduseks on turvalisus: kiire kommunikatsioonivõimalus puhuks, kui tervis veab alt, puhkeb tulekahju või lihtsalt tekib soov suhelda inimesega, kelle häält pole ammu kuulnud. Nende küsimuste lahendamiseks on mitmesuguseid võimalusi. 2010. aasta alguses paigaldati kümnele eakale mobiilsidel tuginev vabatahtlike valvesüsteem, mille eesmärk on vähendada õnnetusteatele reageerimise aega. Kuid selline süsteem suudab aidata vaid väikest hulka inimesi. Kasutades tavalist mobiiltelefoni, on võimalik suurendada palju enamate üksi elavate eakate inimeste turvatunnet. Vanemad inimesed igatsevad telefoni, millel oleks suur ekraan, suured nupud ja lihtsad funktsioonid. Selline telefon – ZTE S202 – on nüüd EMT-l olemas ja lisaks on telefonil ka unikaalne SOS-nupp, millele vajutamisel saadab telefon SMS-hädaabisõnumi ja helistab kuni viiele kasutaja poolt seadistatud numbrile. See on tehtud turvalisuse tagamiseks ja kiireks võimaluseks abi kutsuda. Eelseadistatud SOS-numbrid lähedastele SOS-klahvi alla saab sisestada kuni viis niinimetatud SOS-numbrit, näiteks laste, naabrite või sotsiaaltöötaja omad, kellelt hädaolukorras kiiresti abi kutsuda. SOS-klahvi vajutades saadab telefon kõigile sisestatud numbritele kõigepealt SMS-hädaabisõnumi ning hakkab seejärel neile telefoninumbritele ükshaaval helistama. Kui esimese kontaktiga ei saa ühendust, valib telefon järgmise ning kõiki numbreid proovitakse läbi helistada kaks korda. Kui kellegagi ühendust ei saada, helistab telefon hädaabinumbrile 112. Eelseadistatud SOS-numbrid on kasulikud seeniorile, kellel võib tekkida probleeme, mille lahendamiseks piisab lähedaste abist. Tasa-
kaalukaotus ja kukkumine nii, et omal jõul enam püsti ei saa, kergemad tervisehädad… Mäluhäiretega vanainimesel võib abi olla ka teadmisest, et „punane nupp” telefoni tagaküljel kellelegi tema lähedastest ikka helistab ja ta ei pea meeles pidama, kuidas erinevatele inimestele kõnet teha. Sellisel juhul p eav ad mui du gi läh e das e d tagama, et keegi neist saab kindlasti telefoni vastu võtta, et kahekordse proovimisringi järel ei tekiks asjatut 112-kõnet. Hädaabikõne otse häirekeskusse Kui telefonil ei ole SOS-numbreid sisestatud, valib telefon SOS-klahvi vajutamisel kohe hädaabinumbri 112. See võib olla oluline väga tõsise terviseprobleemiga vanurile, kelle puhul võivad enne kiirabi lähedastele helistamiseks kulutatud minutid saatuslikuks saada.
Eestis on SOS-nupuga telefon oluline ka selle tõttu, et päästeameti tellimusel läbi viidud uuringust „Elanikkonna tuleohutusteadlikkuse seire 2009” teadis ainult 59% üle 65 aasta vanustest inimestest, kuhu tulekahju korral helistada. Teadmine, et „punane nupp” helistab õigesse kohta ka tulekahju korral, võib aidata ära hoida päästeameti kirjeldatud kurbi olukordi, kus vanainimeste maja põles maha selle tõttu, et nad proovisid helis-
SOS-klahvi vajutades saadab telefon kõigile sisestatud numbritele kõigepealt SMS-hädaabisõnumi ning hakkab seejärel neile telefoninumbritele ükshaaval helistama.
tada üle kümne aasta tagasi kasutuselt kõrvale jäetud tuletõrjenumbrile. Kogemata tehtavate kõnede risk väike Kogemata tehtavate kõnede ärahoidmiseks ei ole SOS-nupp päris tavaline telefoniklahv. Ta asub telefoni tagaküljel ega ole seotud teiste telefoniklahvide klahviluku vabastamisega. SOS-nuppu tuleb sõrmega allapoole tõmmata, mis võrreldes tavalise vajutusega samuti vähendab kogemata tehtavate kõnede tõenäosust. Esimeste kogemuste baasil polegi asjatute hädaabikõnede tegemisel riskiks mitte eakate endi poolt kogemata tehtavad kõned, vaid nooremate lähedaste uudishimu uue seadme funktsioonide katsetamisel. Proovimised stiilis „Oo, kas see punane nupp tõesti
helistab häirekeskusse?” tuleks aga siiski ära jätta – helistab küll, ja see asjatu kõne võib viivitada tõelise hädalise ühenduse saamist. SOS-nupu funktsiooni saab ka välja lülitada, kuid see vähendab turvalisust, mis on just selle telefoni eesmärk. Muidugi pole seeniortelefon sugugi ainult hädaabinupu-keskne. See on lihtne, mugav ja kõikidelt omadustelt spetsiaalselt seeniorite jaoks tehtud telefon, millega eakal inimesel on mugav helistada ja kõnesid vastu võtta. Telefonil on eraldi nupp klahvide lukustamiseks, nii et selleks ei pea kasutama mitme klahvivajutuse kombinatsiooni. Paljude jaoks on oluline ka see, et telefoni saab kasutada tugeva valgusega taskulambina ning soovi korral saab sellega raadiotki kuulata.
Seeniorileht Foto: iStockphoto
Neljandik eakaid kasutab arvutit ja internetti Mobiiltelefonid on kõikidel olemas, arvutikasutajaid on vanemaealiste seas siiski vähem. Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee „Nad läksid ära, nüüd saan rahulikult rääkida,” nõnda alustab oma mobiilikõnesid Tartu eakaim daam, 104-aastane Linda-Elisabeth Kört. „Nad” on tema tütar ja väimees, kes kodust lahkudes jätavad mobiili talle kasutada. Tütretütar Ivika Borni sõnul pole nad selle peale tulnudki, et vanaemale päris oma mobiil osta. Ivika lubab selle vahva kingiidee kindlasti teoks teha, sest tema vanaema on hoolimata väärikast east endiselt suhtlemisaldis ja terava mõistusega. Sama asjalikult toimetab ta teleripultidega. Arvutist ta ise küll midagi välja ei otsi, aga hoomab, mis võimalusi see endas peidab. Mõnikord palub ta oma lapselapsel ka teistele memmedele põnevaid asju näidata. EMT avalike suhete juhi Kaja Sepa sõnul on eakate sihtrühm lai, nende oskused infotehnoloogiaga
ümberkäimisel samuti. Seepärast ei saa välimusest järeldada, kas poodi sisenenud vanem inimene tuli endale ostma suurte nuppudega seeniortelefoni või valib hoopis tehnoloogia viimast sõna. „Ühel juhul solvasid meie teenindajad hingepõhjani vanahärrat, kui pakkusid talle seeniortelefoni, aga tema tuli tegelikult iPhone’i ostma,” meenutab ta. Sepa enda vanaema oli 90-aastane, kui sai kingituseks suurte klahvidega töökindla Nokia. Aasta hiljem tunnistas vanaema, et tegelikult tahaks ta endale ka sellist väikest ja ilusat telefoni, nagu teistel ümberringi olid. Selle ta ka sai. Kaja Sepale on jäänud mulje, et tehnikakaugeid inimesi on rohkem 70-aastaste ja vanemate seas. Skype’i omaks võtnud seeniore on nii maal kui ka linnas, sest nii on odavam ja mugavam laste ning lastelastega ühendust pidada. Sepa ämm on üle 70-aastane ja kasutab Skype’i, et välismaal elava tütrega suhelda. Mobiil on kõigil, arvuti mitte Statistikaameti juhtivstatistiku Mari Soiela sõnul on mobiiliteenuste lepinguid Eestis enam kui elanikke.
Skype’i omaks võtnud seeniore on nii maal kui ka linnas, sest nii on odavam ja mugavam laste ning lastelastega ühendust pidada.
Sellest võib järeldada, et mobiiltelefonid on enamikul inimestel. Ent kui võrrelda arvuti- ja internetikasutamist Euroopa Liiduga, siis selgub, et noorte seas oleme keskmisest tuge-
E–R 9–17 Tartu mnt 32 Tallinn 10115 Tel 600 0666 � Ortopeedilised tugisidemed
(ortoosid, korsetid)
� Songavööd/bandaažid � Ravisukatooted � Valmislahased (sõrme, käe, jala) � Silikoonist ortopeedilised
abivahendid
� Ortopeedilised jalanõud, tallatoed � Taastusravivahendid � Nahahooldusvahendid � Inva- ja liikumisabivahendid Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel. Toodete müük ka Liisi järelmaksuga
Empatrax OÜ E-pood: www.invaabi.ee Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee
vasti üle, seenioride osas aga oluliselt tagapool. Soiela arvab, et põhjused on peamiselt majanduslikku laadi. Arvuti on kallis, internetiühendus tasuline. Milleks need endale üldse soetada, kui isegi ei tea, mida nendega peale hakata, esitab ta retoorilise küsimuse. „Kui oled ilma olnud ja hakkama saanud, siis ei hakka endale uut asja selgeks tegema, eriti kui see maksab nii palju,” lisab ta. Viimase paari aasta jooksul pole arvuti ja internetikasutamine
65–74-aastaste seas suurt kasvanud ning on jäänud pidama 25% piirimaile. Näiteks 2005. aastal oli arvuti- ja internetikasutajate hulk samas vanuserühmas 10%. Soiela sõnul oli varemalt näha kiiremat arengut ja ta usub, et ühel hetkel hakkab arvuti- ja internetikasutajate hulk taas ülespoole liikuma, kui peale tulevad inimesed, kes neid päevast päeva juba kasutavad. „Mulle isiklikult tundub ka, et meie vanem põlvkond kardab uut ja võõrast asja,” lisab Soiela. „Ole kaasas!” projektiga, mille
algatajad on Eesti Telekom, EMT, Elion, MicroLink ja Vaata Maailma SA, on kolme aastaga koolitatud 100 000 uut arvutikasutajat. Kaja Sepa sõnul käisid õppimas särasilmsed pensionärid. „Neil on huvi, aga nad kardavad end narriks teha. Reeglina on neil kodus lastel või lastelastel arvuti, aga nad ei julge selle kohta küsida, sest ei taha end rumalana näidata,” arvab Sepp. Kui sinu ümber on väheste teadmistega inimesed, on palju julgem küsimusi esitada. Seda „Ole kaasas!” projekt ka võimaldas.
Seeniorileht 3|
Võimlemissõltlastest seeniorbeibed ei jäta ühtegi trenni vahele Särts, tants ja tore treener meelitavad seeniorbeibed iga ilmaga kodust välja trenni tegema. Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee „Rowling, rowling, rowling,” kostab spordiklubi Reval-Spordi saalist kantrimuusika. „Korralikud puusanõksud, anna piitsa endale! Anna kohe korralik laks!” käsutab treener Riina Voolpriit paarikümmet eakat daami enda ees. Ta sunnib üle 70-aastaseid naisi end venitama, sirutama, painutama. Agaramaid manitseb ettevaatlikkusele, ent rütmikas „Country Boy” tõstab alateadlikult tempot. „Tulge kah, mõnus oli!” kutsuvad riietusruumi tõttavad daamid pealtvaatajaid järgmisel korral ühinema. Nad ise ei jäta vabatahtlikult ühtegi korda vahele, vaid haigus ja lapselaste tulek võib neid takistada. „Sel aastal pole ma kordagi puudunud!” kuulutab 77-aastane endine lastearst Maret, kes käib iga nädal kaks korda Riina Voolpriidi võimlemisrühmas. „See on sõltuvus.” Maret hakkas võimlema 55-aastaselt, kui liigesed jäid haigeks. Veelgi innukamaks muutus ta pärast autoavariid. „Trenn on tõhusam kui taastusravi,” kinnitab ta. Nüüd on tema tervis parem ja trenniskäimine puhas rõõm. Varem on Maret proovinud ka teisi eakatele
mõeldud võimlemisrühmi, kuid seal oli tempo nii aeglane, et ta kibeles minema. „Ma ei saanud sealt midagi.” Maret leiab, et ravimite doteerimise asemel peaks toetama pigem selliste võimlemisrühmade tegevust, mis hoiab inimesi tervete ja rõõmsatena. 65-aastane raamatupidaja Marika tunnistab end häbelikult üheks nooremaks osalejaks, kes toodi viie aasta eest trenni. „Tunnen end siin hästi,” kinnitab ta. „Mul jääb midagi puudu, kui ma trenni tulla ei saa.” Juhendaja on mõnikord naisi ise koju saatnud, sest need on liiga kiiresti pärast haigust rabelema hakanud. 71-aastane filoloog Ille lisab, et tegelikult käivad nad kõik seal treener Riina pärast, kes süstib neisse rõõmu ja indu. Peale trenni on kooskäimisest saanud ka omamoodi sotsiaalne klubi, millel on 39 liiget, juhukülalisi pole. Kaks korda aastas korraldatakse väljaspool RevalSpordi klubi ühiseid istumisi. Vanim liige on praegu üle 80-aastane. Ent veel hiljuti käis trennis ka 92-aastane proua Nõmmelt, kes loobus liiga pika teekonna pärast. Sportima peab igas vanuses Klubisid, kus seeniorid saaksid võimlemas käia, majanduslikel põhjustel eriti pole. Pensionärid eelistavad külastada sotsiaalmajade väiksemaid ja taskukohasemaid võimlemisringe. Kui Nõukogude ajal oli populaarne naisvõimlemine, siis nüüd on jooga, Pilatese teh-
Foto: Rene Suurkaev
Seenioride võimlemise puhul on kõige olulisemaks liigeste liikuvust, et vältida liigesehaigusi.
nika ja aeroobika. Viimasena nimetatu pole vanematele inimestele kombinatsioonide keerukuse pärast siiski soovitatav. 12 aastat Reval-Spordi klubis seenioride võimlemist juhendanud Riina Voolpriit paneb inimestele südamele, et liikuma peavad igas vanuses, aga eelkõige istuva eluviisiga inimesed. Minna võiks kas või metsa alla jalutama ja kepikõndi tegema. Seeniorina võimlemisega algust tehes peab olema ettevaatlik ja liikuma edasi tasapisi. Voolpriit tuletab oma seeniorbeibedele, nagu nad end ise nimetavad, alatasa meelde, et nad oma keha kuulaksid ja ülemäära ei pingutaks. Eriti peab ta tagasi hoidma endist baleriini, kes suudab end vaevata igas suunas painutada. Seenioride võimlemise puhul peab Voolpriit kõige olulisemaks liigeste liikuvust, et vältida liigesehaigusi, võimlemine aitab seljavaevuste vastu ja parandab tasakaalu. Oluline on teha ka veidi jõuharjutusi, et oleks võhma. Lisakoormusi ta aga seenioridele õigeks ei pea. Tantsuline liikumine treenib mälu ja teeb tuju heaks. „Painduvus, liikuvus, vastupidavus ja sotsiaalne lävimine,” loetleb Voolpriit võimlemise kasutegureid. Sportimise raskeim osa on diivanilt püsti saamine ja tundub, et eriti raske on see vanematele meestele, sest neid spordiklubides ei näe. „Istuvad kodus teleri ees, sellest on kurb,” ütleb Voolpriit.
Seeniorileht
Hambaproteese on igale maitsele ja rahakotile
R
avimata hammastest saavad alguse paljud rasked haigused. Kui raviga liiga kaua viivitada, lõpeb see paratamatult hamba väljatõmbamisega. Õnneks on tänapäeval puuduvate hammaste asendamiseks palju võimalusi. Lahendus sõltub sellest, mitu hammast ja kust on puudu ning kui suure väljamineku on patsient nõus tegema. Merimetsa Hambakliinikus pakutavaid proteesimisvõimalusi tutvustab dr Heret Õmblus. Üksikuid hambaid saab asendada krooni ja sillaga Proteese on kahte liiki: suust eemaldatavad ja mitte-eemaldatavad. Mitte-eemaldatavad on kroonid, sillad ja implantaadid. Kui hammas koosneb suuresti vaid plommist, tuleks see kroonida, eriti suurte purihammaste puhul, millele langeb suur koormus. Kroon annab parandatud hambale tugevuse ja väldib selle kiiret kulumist. Krooniga saab asendada ka üksikut hammast, millest on järel ainult juur. Sellisel juhul tsementeeritakse ravitud juure sisse metallist tihvt, mille külge kinnitub könt ja sellele paigaldatakse kroon. Üksikute hammaste asendamiseks võib kasutada ka silda. Sel juhul lihvitakse kõrvalhambad väiksemaks ja neile pannakse kroonid, mille külge kinnitub asendushammas. Silla paigaldamist
võiks kaaluda siis, kui lihvitavad hambad on kahjustatud ja vajavad nagunii krooni. Silla puuduseks on see, et neid hambavahesid ei saa enam niidiga puhastada, sest need on kinni. Kui kõrvalhambad on terved, on parem asendada puuduv hammas tehisjuure ehk implantaadi abil. Samuti säästab see kõrvalhambaid lihvimisest ning sel moel paigaldatud kroon jääb suus sama loomulik nagu oma hammas. Implantaat on titaanist kruvi, mis istutatakse lõualuusse, kus see mõne kuu jooksul luustub, ning selle peale tehakse kroon. Implantaadiga paigaldatud kunsthammast on mugav puhastada ning ühtlasi hoiab see ära luukadu, mis on puuduvate hammaste puhul paratamatu. Kui hammastikus on pikemat aega tühi koht, jääb luu koormuseta ja hakkab tasapisi n-ö sulama ning ige muutub madalaks. Siis tuleb enne implantaadi paigaldamist luud juurde istutada. Selle võib võtta patsiendi enda lõualuust või kasutada kunstluud. Kui on näiteks 3–4 hammast kõrvuti puudu, võib panna ka ainult kaks implantaati ja sinna peale silla teha. Implantaadid sobivad enamasti kõigile, väga harva juhtub, et need ei luustu. Üks riskitegureid on suitsetamine, ehkki see otseselt äralüket ei põhjusta. Implantaat paigaldatakse paikse tuimestusega. Implantaatide abil saab
dr Heret Õmblus fikseerida ka sildu ja suust eemaldatavaid proteese. Suust ärakäivaid proteese on kahesuguseid Suust eemaldatavad proteesid on osalised või tervet suupoolt katvad, neid saab teha kas üleni plastmassist või metallkarkassiga. Viimaseid nimetatakse büügelproteesideks. See on mugavam variant kui plastmassist suulaega plaatprotees, sest ülemisel osal jookseb üle suulae ainult kaks õhukest metallriba, mis jätab keelele rohkem ruumi ja ka maitset tunneb paremini. Büügelproteesi võib ööseks suhu jätta. Selline protees sobib siis, kui on vaja
asendada üksikuid hambaid. Kui aga suhu on jäänud ainult paar hammast, pole büügelproteesi kuhugi kinnitada ja tuleb valmistada plaatprotees. Suust eemaldatavad proteesid tuleks lasta iga 3–5 aasta tagant üle vaadata, sest suu olukord muutub kogu aeg. Kaunis naeratus laminaatide abil Laminaadid on keraamilised plaadikesed, millega saab hammaste värvi ja kuju muuta. Et laminaadid on üsna kallid, võib nende sobivust enne hamba lihvimist proovida ajutiste plastmassist laminaatidega. Laminaadi paksus on 0,3–0,5 mm,
mistõttu tuleb hammast üldjuhul natuke lihvida. Laminaadisüsteeme on mitmeid ja lihvimise ulatus oleneb näidustusest. Laminaadid on väga tugevad ja peavad vastu vähemalt 15–20 aastat, korraliku hooldamise korral kauemgi. Need ei võta nii kergesti pigmenti külge kui oma hambad, mistõttu on neid veidi kergem puhastada. Mingit erinevust tavahammastega võrreldes nende hoolduses pole. M e r i m e t s a H amb ak l i i ni k pakub uudisena ka lumineeride paigaldamist. Lumineerid on USA-s Californias välja töötatud spetsiaalsest portselanist valmistatud laminaadid, mille puhul
pole vaja hammast lihvida. Et töö edasi-tagasi liikumine Ameerika ja Eesti vahel võtab mitu nädalat, peab lumineere sooviv patsient kannatust varuma.
Asume Merimetsa Tervisekeskuse II ja IV korrusel Paldiski mnt 68A, Tallinn Tel: 640 5500, 640 5502 e-post: info@mhk.ee Oleme avatud: E–N 8–20, R–17
Inkotuba aitab
pidamatusprobleemide korral Tekst: Eha Topolev – MTÜ Inkotuba tegevdirektor
Pidamatuse all kannatab iga kümnes Eesti elanik ja iga viies pensioniealine, kuid probleemi olemasolu tunnistavad endale vähesed ning veelgi vähemad oskavad ja julgevad selle vastu abi otsida. MTÜ Inkotuba on abivajajatele pidamatuse alast tasuta nõu jaganud ning põetushooldustooteid müünud juba 10 aastat – ja seda hetkel 12 punktis üle Eesti. Pidamatuse tekkepõhjuseid on palju ja sellest tulenevalt on ka erinevad pidamatuse liigid, mis vajavad erinevat ravi. Sageli õnnestub õigeaegse reageerimise korral pidamatust kas välja ravida või oluliselt leevendada. Seetõttu soovitame rääkida probleemist kindlasti oma perearstile, kes teeb vajalikud uuringud ja vajadusel suunab teid edasi uroloogile või günekoloogile. Ilma igasuguse saatekirja ja visiiditasuta võib nõu saamiseks pöörduda aga ka Tallinnas nagu teisteski suuremates Eesti linnades asuvasse Inkotuppa (nimi tuleb sõnast inkontinentsus ehk pidamatus). Inkotoas töötavad õeharidusega ja spetsiaalse väljaõppe saanud konsultandid, kes oskavad teavet jagada nii pidamatuse tüübi, -raskusastme, treeningprogrammide (spetsiaalsed vaagnapõhjalihaste harjutused, tualeti- ja põietreening), kui ka erinevate hoolduseks kasutatavate abivahendite valimise ja kasutamise osas. Nõustamine Inkotoas on tasuta. Vajalik on ainult eelnev registreerimine telefoni teel. Inkotoast saab lisaks soetada ka vajalikke põetushoolduse abivahendeid alates mähkmetest ja lõpetades pesuainete või käimise abivahenditega. Inkotubade kontaktandmed leiate artikli lõpust. Eestis on lastel alates 3. eluaastast, puudega inimestel ja vanaduspensionäridel võimalik osta erinevaid abivahendeid, sealhulgas mähkmeid, kateetreid ja muid põetushooldusega seotud tooteid, soodustatud tingimustel. Selleks tuleb esitada Inkotoale arstitõend ja isikliku abivahendi kaart. Kaardi väljastab maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond. Abivahendite soodustingimustel müüki reguleerib Eestis sotsiaalministri määrus nr 79. Riik kompenseerib osaliselt kuni 60 mähet kuus. Sel aastal on õnnestunud tööd korraldada nii hästi, et piiranguid soodustusega müügile kehtestatud ei ole ning kõigis Inkotubades üle Eesti on ka praegu pidamatustoodete soodustusega müük avatud. Inkotoa veebilehelt www.kuivaks.ee leiavad huvilised taustainfot pidamatusprobleemide ja ravivõimaluste kohta, ülevaate Eesti riiklikust toetussüsteemist, samuti ilmuvad lehel teemakohased uudised. Kes juba teab, mida ta vajab või soovib, saab Inkotubades saadaolevaid tooteid mugavalt, kodust väljumata osta ka veebipoest www.inkotuba.ee.
Kõigis Inkotubades üle Eesti on pidamatustoodete riikliku soodustusega müük avatud! Inkotoad on avatud järgmistes Eesti linnades: Tallinn (2 Inkotuba), Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva, Kohtla-Järve, Rakvere, Haapsalu, Võru, Paide, Kuressaare. Inkotubade kontaktandmed, lahtiolekuajad ja teavet pidamatusprobleemidest leiate meie kodulehelt www.kuivaks.ee Veebipood: www.inkotuba.ee