Seeniorileht MĂ„RTS 2016
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Heike Kiiv, heike.kiiv@ekspressmeedia.ee, tel 680 4459 Toimetaja: Agne Narusk, tel 680 4511, agne.narusk@ekspressmeedia.ee
2 | SEENIORILEHT HEA RAAMAT
Ram Dass “Ikka siin”. Kirjastus Pilgrim, 2015 Pensionile jäämine pole teekonna lõpp, vaid pigem võimalus. Kuigi niisugune muutus tekitab esialgu segadust ja hirmu, annab see hiljem maad rõõmule ja vabanemisele, kirjutab Ram Dass n-ö vananemise õpikus “Ikka siin”. Ta loodab, et argiste rollide hääbudes õpitakse vananedes rohkem tähtsustama hingelisi sidemeid. Miks kardavad paljud inimesed vanaks saada? Sotsiaalses plaanis on neil hirm oma seniste rollide kadumise ees, üksilduse ees. Hirm, et neid pole enam pärast pensionile jäämist kellelegi vaja. Teisalt hakkab muret valmistama tervise halvenemine ja füüsilise abitusega seotud hirmud. Ram Dass räägib raamatus oma isiklikele kogemustele toetudes, kuidas kõigi nende muredega hakkama saada ning mida ette võtta, et areneda hingeliselt ja vaimselt, nii et vanaduspõlv oleks kõigest hoolimata rõõmuküllane, et meel oleks rahulik ja selge ning elu viimased aastakümned enda ja oma tarkuse nautimise aeg. Ehk nagu on öelnud 83-aastane, raamatus tsiteeritud proua Florida Scott-Maxwell: “Vanaduses oleme sunnitud hakkama saama tegevusetuse ja tühjusega, sellega, et meid ei vajata, et meil pole jõudu /… / Kuna olen nüüd kindel, et vabadus on vanaduse suurim rikkus, on mul vana olemisega nii palju tegemist, et pelgan, et miski võiks mind selle juures segada.” Tasub lugemist. Elutark.ee KASULIKUD HARJUTUSED
Randmete ja sõrmede liikuvuse parandamiseks • Suru käsi rusikasse ning seejärel siruta sõrmed sirgeks ja laiali. Korda 10 korda. • Toeta sirgete sõrmedega labakäsi lauale. Aja sõrmed võimalikult laiali ja too tagasi kokku. Korda 10 korda. • Aseta käed sõrmseongusse, küünarvarred toetatud lauale, käelabad üle laua ääre. Painuta käsi randmest üles ja alla. • Aseta käed sõrmseongusse, küünarvarred toetatud lauale, käelabad üle laua ääre. Pööra käsi randmest nii, et kord on ühe, kord teise käe selg pealmine. Korda 10 korda. • Aseta peopesa lauale ja tõsta iga sõrme ükhaaval laualt üles. Korda harjutust iga sõrmega10 korda. • Puuduta pöidlaga iga sõrmeotsa 10 korda. • Võta pihku väike pehme kummipall. Rahulikus tempos pigista palli ja lõdvesta. Korda 10 korda. Maaleht.ee TÄHTIS NUMBER
Perearsti nõuandeliin 1220 Perearsti nõuandeliin on üleriigiline telefon, kust saab professionaalset meditsiinilist nõu 24 tundi ööpäevas eesti ja vene keeles. Numbril 1220 helistades saab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes. Eesti Haigekassa
Raivo Vokk: mees, kes tunneb ja naudib toitu Toitumisteadlase Raivo Vokiga juttu ajades ei pääse mitte kuidagi toidu ja toitumise teemast. Ja miks peakski pääsema, eesti toiduteadus – see ongi Raivo Vokk pühapäevahommikusest “Prillitoosi” saatest. Alati naeratav, aga väga otsekohene vana kooli mees, kes absoluutselt ei salli hilinemist. Kui toiduainete instituudi väi- se ja visadusega oma asja ajakeses infotoas TTÜ peamajas misel – Vokk on põline Muhukohtume, mainib Raivo Vokk maa mees, koolis käinud Oris(67 ), et tuli just paar päeva saares. Siit ka see, millele viitab tagasi Saaremaalt, taaskord. “Prillitoosi” saatejuht Reet LinPidas Kuressaares väärikate na – kalast ei saa Vokiga juttu ülikoolis toiduteemalist loen- ajades üle ega ümber. Pühapäeva homgut ning sõi hea mikuti “Prillitoosis” tuttava poolt hilon Vokki kainestav juti avatud restokuulata, sest tema ei ranis lõunat. PäLiha peab välista mitte kunarast ütles omaniolema gi ühtegi toiduainet kule ausalt ja otrasvane ja mis iganes põhjusel, sekoheselt, mis vaid selgitab kannatta supist ja koomannapuder likult vaatajatelegist arvab. “Ma ilma kuulajatele – kõike olen otsekohene moosita. võib süüa, aga mõõinimene, paljudukalt ja parasjagu. dele see ei meel“Pole olemas halba di,” ütleb ta ise toitu, on vaid halb naeratades. Nii otsekohene, et mõned pea- toitumine,” ütleb ta. Vokk ei lähe kaasa nisu või vad Vokki konfliktseks ja mõned norijaks, ütlevad tema- valget suhkrut sarjava kampaaga töös kokku puutunud ini- niaga, ei nõustu liitrite kaupa vee mesed, kellelt selle kohta kü- joomise vajaduse jutuga, vaidsin. Võib-olla on see seotud leb kirglikult leivatootjaga, kes saarlastele omase jonnaku- väidab, et taignas pole juuretise
kõrval kübetki pärmi ning ei saa aru, kuidas saab praadida rasvata liha. Supertoidu mõistet ta ei salli. “Juua tuleb siis, kui on janu,” ütleb ta. “Sest arvestama peame, et vedelikku saab inimene ka toidust, näiteks supist.” Suhkrusõltuvust ei teki, kui seda tarvitada mõõdukalt, veresuhkru ja seedimisega ei juhtu midagi, kui päevas paar lõiku nisusaia süüa. Ja nii edasi. Oma vanuse kohta sportlik ja hea tervisega teadlane ise joob hommikukohvi alati suhkruga, sest muidu see talle lihtsalt ei maitse, olgu ilma siis kasulikum või mitte (ei ole kasulikum – R. V). “Eile õhtul sõin ära kaks pakki ananassikomme, need maitsevad mulle väga! Mis ei tähenda, et ma neid täna jälle ei söö,” naerab ta. “Aga kas ma olen sõltlane? Kindlasti mitte, kommid ei juhi mu elu.” Mida sõi Raivo Vokk hommikusöögiks, küsin ja valmistun loenguks mineraalidest, süsivesikutest jne. Seda ei tule: “Mannaputru võiga.
Raivo Vokk ja tema kaks suurt sõpra.
Nisumannast. Moos rikub minu arust pudru ära.” Liha peab olema Voki sõnul rasvane, sest rasv annab valmistatavale toidule värvi, lõhna ja maitset. Kartulid supis ei tohi oma terava servaga keelde lõigata ning väikeses koguses õhtusööki teha on võimatu: “Mulle meeldib köögis süüa teha. Noortega on meil kodus kokkulepe, et vähemalt kolmandiku toidust pean siis ise ära sööma.”
SEENIORILEHT | 3
Fotod: Rauno Volmar
Vürtsikas hartšoo ja mahe safranisupp Pea terve tunni oleme saarlase jonnakusega püsinud üksnes toiduteemade juures. Ometi tahaks nii väga teada, kes on Raivo Vokk, toidust kõike teadev mees? Küsin, kes on väike tüdruk ühel tema sotsiaalvõrgustikku pandud fotol. “Tütretütar, meie kõige noorem pereliige, saab peagi kaheaastaseks. Praegu on väga huvitav aeg, ta õpib rääkima
pikemaid lauseid, seda on huvitav jälgida. Lindale meeldib ka väga hartšoo, mida ma aegajalt valmistan,” kiidab ta, lai särav naeratus näol. Ja huvitaval kombel satub ka poja sõber alati just siis külla, kui isa Vokk on valmis saanud suure laari hartšood. Kusjuures, süüa ei tee ta kunagi retseptide järgi. Miks neid on vaja, ei saa ta aru, ma ju tean, mis seal sees käib. Tõepoolest, korra ta keksis: “Ma poleks sel-
le peale tulnud, et mereandide supis kanapuljongit kasutada! Aga kui järele mõelda, siis kalapuljongiga tõesti jääb maitse ilmselt liiga merene, kanapuljongiga on see sobivalt mahe.” Üks lapseohtu pereliige on Märjamaa lähistel talumajas veel – koer, kes inimlapsega õue peal ringi hullab. Tähtpäevadel, kui pere läheb Muhumaale, õe ja tädi juurde, jääb tema maja valvama. Mida Raivo Vokk toidupoest
mitte kunagi ei osta? “Coca-Colat, kartulikrõpse, magustoite, mida saab ise kodus teha,” loetleb ta. “Miks osta näiteks piimakisselli, kui seda saab suurepäraselt kodus ise teha,” ei mõista ta. “Siis vähemalt tean, mis seal sees on.” Kas teaduritöö väsitab ka, uurin. Kui töö huvitab sind, siis tegeled sellega heameelega, see pakub põnevust, mitte ei väsita, vastab Raivo Vokk. Agne Narusk
Kommentaar
Muhu mehe jutt jõuab alati kalani
Reet Linna, “Prillitoosi” saatejuht: “Meie koostöö Raivoga on kestnud neli aastat ja algas ajast, mil mina “Prillitoosi” üle võtsin. Raivo on intervjueeritavana väga hea partner. Alustab nae- Foto: Tiit Blaat ratava näoga ja lõpetab naeratusega. Mulle tundub, et ta võib rääkida ükskõik millisel toitumist käsitleval teemal. Aga igas intervjuus jõuab jutt alati lõpuks kalani. Mõistan seda, sest muhukas nagu Raivo on, peab ta kala kõige väärtuslikumaks toiduaineks maailmas. Teine lemmikteema või õieti toit on tal tatar. Ka see mahub pea igasse intervjuusse, vaatamata sellele, et räägime näiteks hoopiski õlidest.”
Seenioride oma reisid Soodushinnad kehtivad registreerimisel 30. märtsini
GOTLAND ja VISBY
3–5.juuli 2016 või 31.juuli–2.august 2016 laevareis Gotlandile. Teeme ekskursiooni saarel, näeme kauneid loodusvaateid ja kohalikke rannakülasid. Pärastlõunal saabume pealinna Visbysse. Soodushind 199.- (viimased kohad) / (tavahind 399.-)
AHVENAMAA – TUHANDE SAARE MAA
7.–10. juulil 2016 toimuval laevareisil ootavad ees punased kaljud, lookas õunapuud ja sädelevad lahesopid. Soodushind 299.- / (tavahind 399.-)
Müstiline MALTA SAAR koos Sitsiilia külastamisega Info, registreerimine ja programmid: EXITravel, Tallinn, Rävala 8 Tel 620 7676 e-post info@seeniorid.ee www.seeniorid.ee
5.–12. oktoobril 2016 toimuval reisil külastame erilise ajalooga ülikute linna Mdinat. Osaleme välasõitudel Comino ja Goso saartele ning külastame imekaunist sinist laguuni. Reisiprogrammis sõit Sitsiilia saarele Etna jalamile. Soodushind 799.- / (tavahind 899.-)
MUINASJUTULINE LEEDUMAA
8.–10. Juunil 2016 Suvine reis meie lõunanaabrite leedulaste juurde, kus saame tunda muistse Leedu vürstiriigi võimu ja vaimu. Naudime loodust ja inimesi, külastame kuulsat Ristimäge, ööbime Palanga kuurortlinnas, teeme põneva väljasõidu Kura säärele, külastame botaanikaaeda ja merevaigumuuseumi. Soodushind 159.- / (tavahind 180.-)
LISSABON ja imekaunid Atlandi ookeani rannakülad
27.–31 mail 2016 Portugali pealinn Lissabon on maagiline linn, kus keiserlik minevik saab kokku nüüdisaegse euroopaliku kultuuriga. Reisi jooksul teeme päevaseid väljasõite imelistesse linnadesse Óbidosesse, Nazarésse ja Fátimasse. Sintras külastame Portugali kuningate paleesid: Palácio Nacional de Sintrat ja Pena paleed. Käime ka paigas, „kus lõpeb maa ja algab meri” ehk Mandri-Euroopa kõige läänepoolsemas punktis Cabo da Rocas. Soodushind 559.- / (tavahind 699.-)
4 | SEENIORILEHT
Mälu: vaimset taandarengut saab aeglustada
tub. Me unustame kahel erineval viisil: aja jooksul mälukillud justkui ähmastuvad ning lõpuks kaovad üldse nii, et neid ei suudeta enam üles leida ja meelde tuletada. Teine seletus põhineb sellel, et mällu talletatule lisandub pidevalt juurde uut infot, mis teeb meeldetuletamise raskeks.
Soov uusi teadmisi saada on hea vaimse tervise tunnus ja selle säilitamise nimel tuleb vaeva näha. Pühapäeva pärastlõunal laseb proua Saima elutoa ja köögi vahet nagu värten. Kohe on aeg sealmaal, et poja pere tuleb lõunale, kuid ikka on veel nii palju teha. Ja ühtäkki seisab proua kogu rapsimise keskel nõutult pliidi ääres ja püüab meenutada, mida ta järgmiseks tegema pidigi. “Oh issand, kas tõesti hakkab mälu alt vedama?” mõtleb Saima endamisi. Ajajuhtimise koolitaja Ardo Reinsalu kirjutab oma veebiküljel, et Notre Dame’i ülikooli professor Gabriel Radvansky on uurinud fenomeni, kus me ruumi sisenedes ei suuda enam meenutada, miks me siia tulime. “Selgub, et unustamise põhjuseks on ukseava läbimine. Nimelt salvestame me infot mingis keskkonnas ja selle meenutamine on lihtsam samas keskkonnas. Pärast ukseava läbimist oleme aga teises toas ja sealne ümbrus ei
soodusta info taastamist mälus,” tõdeb Reinsalu. Lohutav teadmine. Küsimusele, millises vanuses mälu alt vedama hakkab, otsitakse vastust kõikjal maailmas. Ameerika Ühendriikide teadlased kinnitavad, et vaimne mandumine algab juba kahekümnendate eluaastate keskpaigas. Sellele sekundeerivad Inglismaa ja Prantsusmaa teadlased, kes väidavad, et mälu ning argumenteerimine hakkab kahanema 45-aastastel. Üks on kindel − mälukatkestused ei kimbuta üksnes eakaid, kuigi oleme harjutanud end nii mõtlema.
Mäletamise kolm etappi Mõned aastad tagasi pani üheksa Euroopa Liidu liikmesriigi (sh Eesti) spetsialistidest koosnev töögrupp kokku teatmiku “Ajutreeningu käsiraamat eakatele”.
Miks mälu halveneb?
Kõiki mäluhäireid ei saa ühte patta panna – põhjused on erinevad.
Ühiselt koostatud teabematerjal selgitab, et mäletamine ehk meelespidamine koosneb kolmest etapist, mis aju normaalse töö korral teevad omavahel paindlikku koostööd: meeldejäämine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Vastavalt õpitu säilitamisele ning kasutamisele eristatakse semantilist ja protseduurilist mälu. Semantiline mälu tähistab meie teadmisi ümbritseva maailma kohta ja puudutab sümbolite abil edastatavaid faktiteadmisi. Protseduuriline mälu on see, kui me teame, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks.
Foto: Shutterstock
Mälu saab klassifitseerida ka selle alusel, kui pikk on aeg, mille vältel mäletatakse. Selle järgi jagatakse mälu lühiajaliseks mäluks, vahemäluks ja kaugmäluks. Kui lühiajalisse mällu mahub ainult teatav hulk infot, siis kaugmälust võib teavet ammutada ka aastakümnete pärast, sest selle maht on piiramatu. See tähendab, et võime õppida uut ja omandada uusi oskusi ning talletada uusi kogemusi säilib kogu elu. Mäletamise tähtis külg on unustamine − see kuulub mälu kui terviku hulka. Unustamine on kiirem algul, mäletamisprotsessi käivitudes ja hiljem see aeglus-
Mäluhäirete kõige sagedasemad põhjused on ajuvereringe häired, mis on seotud arterite lupjumisega ehk ateroskleroosiga − sel juhul väheneb mälu ajapikku. Äkiline mälu vähenemine kujuneb välja ajukahjustuste korral (trauma, insult). Ka pidev aju hapnikuvaegus või tervist kahjustavad eluviisid muudavad intellekti ja mälu. Tähtis on siiski vahet teha mööduvate ja ravitavate mäluhäirete põhjuste, püsivate tagajärgede ja arenevate seisundite vahel − kõiki mäluhäireid ei saa ühte patta panna. Tartu ülikooli närvikliiniku arsti-õppejõu Ülla Linnamägi sõnul peaksid pöörduvad põhjused õige ravi ja lähenemise korral andma lootust seisundi paranemiseks, kuid ekslikult ei tohi sarnaste sümptomite alusel dementsuseks pidada depressiooni ja ärevusseisundeid.
Mida saab ise teha? Terve inimene kontrollib ise oma mälu ja suudab endale tunnistada väiksematki probleemi, julgustab eespool nimetatud käsiraamat. Kindlasti pidurdavad vaimset mandumist füüsiline aktiivsus, tervislikud eluviisid, õppimine, enesetäiendus ja mälutreeningud. Tuntud psühholoogiaprofessor Anti Kidron on öelnud, et kui me teame, kuidas meie mälu töötab, ja tunneme oma vajadusi ning kombeid, oma nõrku ja tugevaid külgi, saame mälutöö tõhustamiseks ise väga palju ära teha. Õppimine ei ole Kidroni hinnangul ainult uute teadmiste-oskuste omandamine – see on enda käsile võtmine ja loomupärase laiskuse ületamise praktika. Õppimisoskus põhineb aga säärastel põhimõtetel ja võtetel, mis muudavad teadmiste ja vilumuste hankimise kergemaks, tõhusamaks ning huvitavamaks. Oluliseks abiks on ka enda stimuleerimine ja eaga tekkiva negatiivse mõtteviisi blokeerimine. Kasulik on meeles pidada, et läbi raskuste saab rajada teed tähtede poole ning et kordamine on tarkuse ema − need vanasõnad toimivad igas elueas. Teadmistehimu on hea vaimse tervise tunnus ja selle säilitamise nimel tuleb endal vaeva näha. Vilve Torn
Inkotuba aitab valida õige abivahendi
L
ai valik koduhoolduses ja põetuses enim vajaminevaid abivahendeid on saadaval Inkotubades üle Eesti. Soodusmüügi ja nõustamise eest vastutavad oma valdkonda hästi tundvad spetsialistid. Igale inimesele leitakse parim lahendus. Jaanuaris on abivahendisüsteemis muudatusi, mistõttu on meie nõustajad igati vastutulelikud, teadlikud uutest muutustest ja valmis küsimustele kohapeal üheskoos vastuse leidma.
Inkotubadest saab osta soodushinnaga abivahendeid, peamiselt uriinipidamatuse ja nahahoolduse tooteid. Lastel alates 3. eluaastast, vanaduspensionäridel ja puuetega inimestel on võimalik soetada paljusid abivahendeid riigipoolse soodustusega. Selleks tuleb Inkotoale esitada isikut tõendav dokument, arstitõend ja isikliku abivahendi kaart. Kaardi väljastab sotsiaalkindlustusamet arstitõendi alusel.
Tasuta nõustamine
Uus kord
„Uriinipidamatus pole raske haigus, aga valmistab palju ebamugavust ja võib teha inimesed väga õnnetuks. Probleem sunnib loobuma mitmetest oma senistest meelepärastest tegevustest, nagu sport, tantsimine, reisimine. Mingil juhul ei tohi aga probleemi häbeneda, sellest tuleb rääkida ja abi otsida,” ütleb Tallinnas Tõnismäe polikliinikus tegutseva Inkotoa nõustaja Merike Mikko. Nõustamisele saab registreerida telefonil 646 2121.
1. jaanuaril 2016 hakkas kehtima sotsiaalkaitseministri uus määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt üle võtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed”, mis sätestab abivahendite uuendatud loetelu ja ISO-koodid. Juba olemasolevat arstitõendit pole vaja uuendada. Arstitõend kehtib kaks aastat ning selle väljastab perearst, vajadusel eriarst. Tõendil peab olema märgitud isiku abivahendivajadus.
Soodustingimustel abivahendite müük
vajadus abivahendi järele, kui riiklikud piirmäärad ette näevad, võib ta esitada sotsiaalkindlustusametile erimenetlusavalduse. Perearst saab suurema vajaduse põhjenduse märkida arstitõendile.
REKLAAMARTIKKEL
lihaste harjutused aitavad kerget pidamatust ennetada.
Inkotubadest.
MTÜ Inkotuba nõustab uriinipidamatuse probleemide puhul alates 2001. aastast, nüüdseks tegutseb Eestis 14 Inkotuba. Inkotubade kohta saab ro h ke m i nfo t ko d u l e h e l t Eakad – 20 protsendil üle 65aastasest www.kuivaks.ee, asukohad leiab Kasulikku infot saab ka meie koduleesineb pidamatust. Tule nõustamisele kaardilt. helt www.kuivaks.ee/inkotuba/ ja küsi sobivaid abivahendeid infomaterjal/ ja telefonil 646 2121. Mehed – eesnäärme suurenemine võib põhjustada pidamatust (järeltilkumist), soovitame arsti poole pöörduda.
Leia lähim Inkotuba! Lapsed – väikelaste mähkmetest võõrutamine õnnestub kõige paremini umbes 2 a vanuselt. Potil istumiseks võib kasutada jalgade kõrgendust. Kooliealistel esineb öist allapissimist. Soovitame sellesse suhtuda võimalikult rahulikult, eemaldada kõikvõimalikud pinged lapse päevakavast, vältida gaseeritud jooke, kõhukinnisust.
Naised – pärast sünnitust võib esineda uriinilekkeid, ent kui need jätkuvad ka kuus kuud pärast sünnitust, soovitame arsti poole pöörduda. Abivahenditest ei jätku? Uriinipidamatus võib tekkida ka põleJuhul kui mõnel inimesel on suurem tiku ja menopausi järel. Vaagnapõhja-
Abiks uriinipidamatusega inimestele ja nende hooldajatele: • TASUTA nõustamine (etteregistreerimisel) • abivahendite müük SOODUSHINNAGA
Tallinn HARJUMAA
Kärdla
IDA-VIRUMAA
LÄÄNE-VIRUMAA
Vormsi
Haapsalu
HIIUMAA
Kohtla-Järve
Rakvere
LÄÄNEMAA
Rapla RAPLAMAA
Paide JÄRVAMAA
Jõgeva
Muhu
JÕGEVAMAA SAAREMAA
Pärnu
Tartu
Kuressaare PÄRNUMAA
Abruka
Kihnu
Viljandi
TARTUMAA
VILJANDIMAA
Põlva
PÕLVAMAA
VALGAMAA Ruhnu
Valga
Võru VÕRUMAA
www.kuivaks.ee
Inkotuba
Narva
SEENIORILEHT | 5
Väärikad saavad kokku ülikoolis
Kolmanda nooruse ülikoolid 60 riigis
Foto: Jaan Olmaru/EPL-i arhiiv
Eestis tegutseb mitu nn kolmanda nooruse ülikooli, õppetöö toimub praegu seitsmes linnas. Tung loengutesse on nii suur, et hilinejad ruumi lihtsalt ei mahu. Tallinna kolmanda nooruse rahvaülikool alustas sel sügisel oma 23. õppeaastat, see on vanim seenioreid loengutesse koondav õppekoht Eestis. Loengutesse kogunetakse Tallinna tehnikaülikooli ruumidesse, ja nimelt kõige suurematesse. Aasta-aastalt on kolmanda nooruse ülikooli loengute populaarsus kasvanud ja õppijate arv tõusnud, ulatudes juba kuni 800 registreeritud kuulajani, lisaks aeg-ajalt üksikuid loenguid väisavad vabakuulajad. Mida nad kuulavad? Auditooriumi ette astuvad ülikooli parimad õppejõud, aegajalt kutsutakse külalislektoreid. Räägitakse seadusandlusest, saavutustest ja suundadest sotsiaalalal, meditsiinis ja majanduses, tutvustatakse uusi teooriad ja korratakse vanu. Eestvedajate sõnul on kolmanda nooruse ülikooli peamine eesmärk hoida inimesi kur-
Väärikate ülikooli õppeaasta avaaktus Tartu ülikooli peamaja aulas.
sis uute seisukohtadega tervise, toitumise, looduse, majanduse, kunsti ja kirjanduse alal. Väärika õppetöö juurde kuuluvad seminarid, keelte- ja käsitöötunnid, ekskursioonid ja teatrikülastused.
Tunnustust vääriv elukestva õppe vorm Aga parimate teadlaste loengud ja seminarid pole üksnes pealinlaste privileeg. Eesti ülikoolide eestvedamisel kogunevad väärikate ülikoolid Haapsalus, mõista-
gi Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas, Kuressaares ja paar viimast aastat ka Kesk-Eestis Türil. Huvi on suur. Kuus aastat tegutsenud TÜ Pärnu väärikate ülikoolist on tänaseks lõputunnistuse saanud üle kahe tuhande eaka tudengi. Ülikooli algataja ja eestvedaja Mari Suurväli peab kõige suuremaks kordaminekuks seda, et mõte üldse sai teoks – elukestvas õppes on tehtud suur samm, mida ei pea häbenema ja mida tuleb edasi aren-
Merekultuuriaasta 2016 Kolmeosaline ekskursioonide sari “PAADIGA LÄÄNDE – EESTI PÕGENIKE SAAGA II MAAILMASÕJA KEERISES” 2016 kevadel pakub Eesti Meremuuseum seenioridele Lennusadamas soodsaid ja põnevaid uusi ekskursioone, mis toimuvad märtsi, aprilli ja mai kolmapäevadel kell 14.00 ja kell 16.00. Tegemist on ekskursioonide sarjaga, mille käigus tutvustatakse kolme erinevat alateemat.
SEENIORIDE kolmapäevade ERIEKSKURSIOONID Lennusadamas TEEMA – JA AJAKAVA Märtsis tuleb juttu põgenemise põhjustest, aprillis elust põgenikelaagris ja mais edasireisimisest uude maailma. Kõigi teemade puhul on loodud pidepunktid muuseumi väljapanekuga. Huvilistele, kes osalevad kõigil kolmel alateema ekskursioonil, kingitakse merekultuuriaasta märk ja diplom. MÄRTS: Jõuluks oleme tagasi – Suure Põgenemise algus 9., 16., 23. ja 30. märtsil kell 14.00 ja 16.00 eesti keeles 30. märtsil kell 14.00 ja 16.00 vene keeles APRILL: Kohv ja sigaretid – elu põgenikelaagrites 6., 13., 20. ja 27. aprillil kell 14.00 ja 16.00 eesti keeles 27. aprillil kell 14.00 ja 16.00 vene keeles MAI: Võimatu missioon – eestlaste hulljulged merereisid üle Atlandi ookeani 4., 11., 18. ja 25. mail kell 14.00 ja 16.00 eesti keeles 25. mail kell 14.00 ja 16.00 vene keeles
OLULINE INFO Kestus: 1,5 - 2 tundi mõnusalt rahulikus tempos koos puhkepausidega. Hind: seenioride kolmapäeva soodushind 7€/inimese kohta. Registreerumine: 5-15 minutit enne ekskursiooni algusaega Lennusadama kassas. Osalemise kindlustamine toimub elava järjekorra alusel. Grupikülastused: Suuremate gruppide puhul (al 10 in) palutakse eelnevalt ühendust võtta telefonil 6 200 550 (E-R 9.00-17.00) Seeniorideks loetakse muuseumis inimesi al. 65. eluaastast.
VAATA LÄHEMALT: www.lennusadam.eu / booking@meremuuseum.ee / Tel: 6 200 550
Vaja oleks suuremaid ruume ja paremat logistikat loengutesse jõudmiseks.
dada. Tema arvates on see tunnustust vääriv täiendõppevorm. Probleemide poole pealt kerkib esile ikka ja jälle ruumipuudus, sest üliõpilaste arv üha kasvab. Traditsiooniliste loengute ja seminaride kõrval toimuvad töötoad, käiakse õppereisidel. “Nad ise ütlevad, et nad on nüüd bakalaureuse väärikad. Ja neil on kogemusi nii palju, et meil on täna vaja neid ainult ära kasutada, mitte lasta neid seista,” ütles Suurväli aasta eest antud intervjuus Tallinna ülikooli andragoogikatudengile Diana Helile. Heli kirjutas 2. kursusel teadusartikli teemal “Eesti Väärikate Ülikoolide tegevus eakate õppimise toetamisel.” “Väärikate ülikoolid said alguse Prantsusmaalt, see ei ole lihtsalt õppimisvorm, vaid seda võib pidada omaette liikumiseks – väärikate ülikooli liikumiseks, mille eesmärgiks on eakate inimeste hoidmine kursis uute seisukohtadega tervise, toitumise, looduse, majanduse, kunsti ja kirjanduse alal. Oluline pole vanus, vaid soov ja tahe veel midagi õppida,” kirjutab Heli oma töö kokkuvõttes (vt. http:// andragoogika.tlu.ee). Agne Narusk
3Ü ehk kolmanda nooruse ülikoolide liikumine on arenenud üle maailma, eakate ülikoole on vähemalt 60 riigis. Briti eakate ülikoolis viivad eakad õppijad õppetööd läbi omavahel. Vanaduspensionile jäänud inimesed, kellel on teadmised, oskused ja tahtmine, annavad neid edasi teistele omaealistele. Põhimõte on loogiline, sest vanemaks ei saa ju ainult potentsiaalne õppijate grupp, vaid pensionile jäävad ka endised õppejõud, õpetajad, eksperdid, spetsialistid ja iseõppijad. Töö briti 3Ü-s toimub vabatahtlikkuse alusel ning palgalisi on vaid nii palju, kui palju on vaja administratiivseks tööks. Selle, mida õpitakse, määravad 3Ü liikmed ise, käsitledes nii teaduslikke küsimusi kui ka tavaliste igapäevaste probleemide lahendamist. Soomes aga pakub 3Ü ülikoolides välja töötatud kursuseid ja tihtipeale on ka läbiviijad ülikoolidest, kuid toimuvad need kohalikes õppegruppides, linnades, valdades ja külades. Rakendatakse avatud uste põhimõtet ja need moodustavad omavahel koostööd tegeva võrgustiku. Allikas: Diana Heli “Eesti Väärikate Ülikoolide tegevus eakate õppimise toetamisel.”
6 | SEENIORILEHT Foto: Sirli Sumeri
Päevakeskus annab põhjuse kodust välja tulla Eestis on veidi üle saja* eakatele mõeldud keskuse, kus saab osaleda erinevate ringide ja klubide töös ning kasutada igapäevaelu toetavaid teenuseid. Spordipäev Kristiine päevakeskuses kogub alati palju osavõtjaid.
Tallinna Kristiine linnaosa sotsiaalmaja päevakeskuses käib vilgas elu. Kes tuleb tervisevõimlemise või peotantsuringi, kes maalib portselani ja siidi või võtab osa kirjandusklubist – tegevust selles majas jagub. Valdavalt vanemate tallinlaste kooskäimise majal on põhjust varsti tähistada oma 21. sünnipäeva – algselt Kristiine pensionäride päevakeskuse nime kandnud koht loodi 1995. aasta 20. märtsil. “Soovime, et iga inimene tunneks end vajalikuna ja et temast hoo-
litakse. Ehk saavad igapäevased tööd ja toimetused uut mõtet, jõudu ja hoogu juurde,” ütleb sotsiaalmaja päevategevuse üksuse juht Sirli Sumeri. Ta teab täpselt, et eelmisel aastal käis Kristiine sotsiaalmaja huviringides 368 ja üritustest võttis aasta jooksul osa 4860 inimest.
Kristiines 29 erinevat huviringi Sel hooajal tegutseb päevakeskuses 29 huviringi: kuus rühma tervisevõimlejaid, jooga, seeniori-, line-, rahva- ja peotants; kunsti- ja
käsitööringid; siidi- ja portselanimaaliring, nahkehistöö. Saab üheskoos tuunida oma riidekapi sisu, õppida eesti või inglise keelt, kuuluda laulu- või kirjandusklubisse, osaleda mälu- või ristsõnade lahendajate ringis. Aga miks mitte minna arvutiõppesse, Väärikate Meeste Klubissse või piiblitundi. “Meie maja varanduseks on professionaalsed, oma ala armastavad juhendajad, kellest mitmed veavad ringe vabatahtlikult, suure entusiasmi ja vastutustundega,” räägib Sumeri. Korraldatakse loen-
Kooskäimine hoiab meele erksa ega lase end üksikuna tunda.
guid, kontserte, põnevaid väljasõite, näitusi ja kohtumisi huvitavate inimestega. Lugemistoas ootavad värsked ajalehed, laenutada saab ajakirju, kasutada internetiühendusega arvutit ja lasta koopiaid teha.
Võrus ridamisi suuri üritusi Kuid päevakeskuses töötavad ka juuksurid, maniküürija-pediküürija ja kosmeetik, saab pesu pesta ja duši all käia. Linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna poolt majja suunatud külastajatele pa-
kutakse soodushinnaga kolmekäigulist lõunat. Võru kesklinna hubastes ruumides tegutsev pensionäride päevakeskus loodi kümme aastat tagasi. Praegu on see avatud viis päeva nädalas, kui vaja, siis ka puhkepäevadel. “Meie erinevatest tegevustest võtab osa 400–450 eakat inimest. See aitab päeva sisustada, tegeleda saab pea kõigega, mis huvitab ning kui tervis lubab. Sageli aitab keskus lihtsalt üksindusest üle ol-
SEENIORILEHT | 7 Foto: Kaire Jakobson
Foto: erakogu
Rahvatantsurühm Meelespea peab Võru päevakeskuses oma ringitundi.
Iisaku päevakeskuse naised Jõuga järvede ääres matkamas.
la, siit saab tuge oma eluga toime tulekuks,” ütleb Võru pensionäride päevakeskuse juhataja Astrid Hurt. Päevakeskus ei lase üksi kodus konutada: üheskoos saab võimelda, joogat ja käsitööd teha, kangast kududa, osaleda seltskonnalaulu ringis. Siin on neli tantsurühma, nais- ja segakoor, meesansambel, kapell, rahvapilliansambel ja pilliduo. Võib lugeda ajalehti, vaadata televiisorit, kasutada arvutit ning küsida nõu igapäevaelu, tervise- ja juriidilistes
jate selts Astra ja klubi Hõbedane Juus, kellel on omad huvitavad ja mitmekesised ettevõtmised.
küsimustes, vestelda kohvitoas eakaaslastega. Lisaks toimuvad koolitused, loengud terviseteemadel ja tähtpäevadega seotud üritused, loetleb Hurt. Igal kevadel korraldab päevakeskus seltskonnalaulu päeva, suvel Võrumaa seenioritantsu päeva, jaanitule, looduspäeva, sügisel vanavanemate päeva ja eakate päeva ürituse. Päevakeskuse taidlejad esinevad folkloorifestivalil, Võru linna päevadel jne. Päevakeskuses tegutsevad ka eakate õpeta-
Keskus aitab üksindusest üle olla, sealt saab tuge, et oma eluga toime tulla.
Iisakus kogunetakse igal esmaspäeval Vähem kui tuhande elanikuga Iisaku vallas on eakate päevakeskus ehk Ea-Klubi koos käinud juba üle kaheksa aasta. “Kui alustasime, oli kooskäijaid üle 23, nüüd on üritustel kõige rohkem olnud 18 inimest,” ütleb klubi eestvedaja Elle Tasane. Vald korrastas eaka-
tele alevis kooskäimiseks väikese ühetoalise köögiga korteri, seal on igal esmaspäeval jutuajamise vahepeal võimalik telerit vaadata ja arvutit kasutada. “Koos tähistame sünnipäevi ja muid tähtpäevi, oleme läbi käinud kõik valla asutused, kutsunud külalisi, kevadeti vaatame ilusaid koduaedu ning muidugi sõidame ka kaugemale. Oleme käinud Värskas, Narvas ja sel suvel tahame minna Kihnu saarele,” räägib Tasane. Pärast ekskursiooni tullakse
taas kokku, et omavahel reisimuljetest rääkida. Et aga päevakeskuses käijad on kõik üle 70 eluaasta vanad, siis pole ka terviseteemadest pääsu. “Selline kooskäimine hoiab meele erksa ega lase end üksikuna tunda,” ütleb Tasane. *Sotsiaalministeeriumi andmetel tegutses 2010. aasta lõpus Eestis 106 eakate päevakeskust, sh Tallinnas 17, Tartus 12, Lääne-Virumaal 14. Signe Kalberg