Seeniorileht Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11e, Tallinn Projekti juht: Terje Kõrm, terje.korm@lehed.ee, tel 680 4514
SEPTEMBER 2013
3. NOVEMBRIL SEENIORIDE ERIKRUIIS STOCKHOLMI LAEVAL BALTIC QUEEN! Kutsume kõiki seeniore Stockholmi 3.-5. novembril. Seekord seilame Tallinki ühe uuema laevaga M/S Baltic Queen. Teie meelt lahutab kruiisijuht Inda Kõiva ning loomulikult ei puudu ka üllatusesineja. Suurt populaarsust kogunud Stockholmi 2,5-tunnine laevaekskursioon algab otse sadamast, meie kruiisilaeva kõrvalt. Sõidame mööda Lidingö saarest, Stockholmi populaarsest piknikusaarest Fjaderholmist, möödume kuninglikust Vasa sõjalaevast, kuningalossist ja teistest huvitavatest vaatamisväärsustest. Stockholmi laevaekskursioon
20 €
/reisija
NB! Ekskursiooni kohtade arv on piiratud
Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või e-posti aadressil grupid@tallink.ee www.tallink.ee
Grupi liikmele
Üksikreisijale kruiis Stockholmi
(alates 10 inimest)
kruiis Stockholmi al.
43 €
/in.
Hind sisaldab • kohta aknata neljakohalises B-klassi kajutis • 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal • Grupijuhile on kruiis, õhtu- ja hommikusöögid TASUTA
al.
44.50 €
/in.
(tingimusel, et kajutis on 4 maksvat reisijat)
Hind sisaldab • kohta aknata neljakohalises B-klassi kajutis • 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal
2 | Seeniorileht
Inimene lustib tegemisest, mitte olemisest Diskrimineerimine kõrge vanuse alusel ei tundu olevat probleem, kuid seda kohtab paljudes eluvaldkondades, ütleb TLÜ doktorant Tiina Tambaum.
Vilve Torn Milline on eakate tõrjumise tegelik olukord Eestis? Seda pole meil piisavalt uuritud, kuid mõningaid tahke näeb guugeldades. Kõige rohkem räägitakse sellest, et vanuses 50+ on raskem tööle saada või tööturul püsida. Mäletan üht „Terevisiooni” saatelõiku, kus tutvustati raamatut „Vaikijate hääled 3” – see on vanuselisest tõrjumisest. Sõnastati erinevaid probleeme ja esitleti juhtumeid, kuid vastust küsimusele, miks on vanemaealistel raske tööle saada, ei antud.
On seda Eestis üldse uuritud? Olen lugenud 2007. aasta Equali uuringu tulemusi. Sealt selgus, et tööandjad peavad vanemaealisi vähem paindlikeks, väheefektiivseteks, sagedasti haigestuvateks ning madala õpimotivatsiooniga töötajateks. Samas pole tõestatud, et sellisel arvamusel on alust. Õnneks on Eestis täna töölepinguseadus, kus lihtsalt vanuse pärast töölepingut lõpetada ei saa. See on ju tore? On. Samas ei saa pensioniealine inime-
ne end töötuna arvele võtta. Inimene võib olla kuuekümnendate alguses väga heas vormis, aga riik teda töö leidmisel või ümberõppel ei aita. Ta on liigitatud vanaduspuhkajaks.
tikaameti andmetel on näiteks 2012. aastal vanusegrupis 16 kuni pensioniiga töötuse määr suurem kui vanusegrupis 15–69 ehk loode on emast suurem.
On Eestis siis vanemaealiste ametlik töötus kõrge? Töötuse statistika järgi justkui ei ole. Aga peab arvestama, et pensionit saav inimene liigitub automaatselt mittetöötuks ja see asjaolu muudab protsentnäitajad kõrgemas vanusegrupis (50–69) väiksemaks. Statis-
Kuidas olete rahul meie pensionisüsteemiga? Ühelt poolt muudab pensionisüsteem inimeste suhtumist vanemaealistesse, lahterdades nad ühiskonnagruppi, kellelt enam isetegemist ei oodata. Teisalt mõjutab pensionäri staatus inimest ennast. See on ju tore, et
Eesti avalikus ruumis peab olema rohkem pinke, et eakamal oleks võimalik omal jõul läbida pikemaid vahemaid.
Ise olen väike, aga jõud on suur! Kikase valmisküpsetatud kotlette sobib hästi külla tulnud lapselapsele pakkuda. Väikese kotleti jõud on selle sisus ja heas maitses!
Kikase väike kotlet on nii hea nagu ise tehtud! www.kikas.ee
facebook.com/kikaseesti
Seeniorileht | 3 Foto: Andres Putting
saad teha seda, mida ise tahad, kuid siin peitub oht muutuda passiivseks ja kapselduda. Kui miski enam tagant ei sunni, on kerge jääda teleka ette istuma. Passiivsus on rammus toit vaimsele ja füüsilisele mandumisele. Lapsi sunnivad vanemad ja kool, tööealisi vastutus toita ennast ja ülalpeetavaid. Pensionäri ei sunni keegi ega miski, kogu vastutus on enda peal. Pensionieas inimesed on ju päris aktiivsed, käivad laulukooris ja... Häid näiteid on väga palju. Üks silmanähtav probleem on selle juures, et päevakeskustes ja klubides tegutsevad peamiselt naised. Tean Tallinna sotsiaalkeskuste kohta, et iga 9 daami kohta osaleb ringides ja kursustel keskmiselt 1–3 härrat, sõltuvalt linnaosast. Samas on vanuses 65–74 naiste-meeste suhe 3/2. Mida mehed siis teevad? See küsimus on üleval kogu Euroopas. Meil on praegu pooleli uurimus eakate meeste tegevuste kohta ühes linnalähedases vallas. Läbi viidud intervjuud näitavad, et ühelt poolt pole initsiatiive, mis just meestes huvi ärataks. Et eestvedajad on pigem naised, siis on neil raske välja käia ideid, mis mehi käima tõmbaks. Teisalt on inimesed ise väga nobedad kõige peale esimeses järjekorras „ei” ütlema. Tervis on see, millele saab alati viidata, et kaugele ulatuvaid lubadusi mitte välja anda. See on justkui küsimus vabadusest, mis lõpuks realiseerub iseenda kinni müürimises enesearengu ja sotsiaalse suhtluse mõttes.
Kuidas seda muuta? Eestis tuleks elu sisse puhuda vanemaealiste vabatahtlikule tegevusele. Valgevenes on eakate vabatahtlike võrgustikud, kuhu kuulub tuhandeid inimesi. Vabatahtliku ülesandeid täites võib üks isik olla samal ajal nii abistaja kui ka abistatava rollis, sest oskused ja võimalused on erinevad. Portugalis saab näiteks tuua kalapüügiklubid. Loodud on süsteem, kus vanad kalamehed püüavad saagi ja annavad selle puudustkannatavatele peredele. Kas kõike seda võiks korraldada päevakeskuste kaudu? Kohalikele omavalitsustele on sotsiaalhoolekande seadusega pandud kohustus pakkuda sotsiaalteenuseid, mida elanikud vajavad. Täiesti arusaamatul põhjusel nimetatakse ka kursuseid jm enesearenduslikku tegevust sotsiaalteenuseks... mida siis pakutakse vajaduse alusel. Aga kes tuleb selle peale, et väljendada oma vajadust areneda? Suuremates omavalitsustes on loodud pensionäride päevakeskused. Kuid näiteks Tallinnas nimetatakse neid asutusi miskipärast sotsiaalkeskusteks. Miks küll, kui see sõna seostub esmalt abitusega? Sotsiaalkeskustes võidakse õpetada imelisi asju, aga sinna ei teata minna selle nime pärast. Kui nimetuse taga olev on teada, kas siis muid takistusi ei ole? See küsimus viib teise probleemini. Meil pole avalikus ruumis pinke, et eakamal oleks üleüldse võimalik omal jõul läbida pikemaid vahemaid.
Me paneme pinke sinna, kus liiguvad turistid. Et siis turist väsib, aga kohalik inimene mitte. Võtame ühe vanainimese, kes elab IV korrusel. Talle lähim pood on 700 meetri kaugusel, aga ta ei jõua sinna, sest vahepeale ei jää ainsatki istumiskohta. Esimene peaks olema juba maja ees, et treppidest hinge tõmmata. Nii ta siis konutabki toas ja muutub hooldatavaks. Kes ja kuidas lõhuks selle püsiva stereotüübi, mis vanaduse suhtes tekib? Eelkõige peaksid selle teema tõstatama keskealised töötavad inimesed. Peaksime elama mõttega, et kui mina vanaks saan, mida mina siis tahaks või teisiti teeks. Keegi ei taha, et meid vanuse tõttu tõrjuma hakatakse, aga kui me sel teemal ei arutle ja midagi ette ei võta, tuleb see nagunii. Artikleid, et vanuse suurenedes ei kao kusagile su huumorimeel, elutahe ja soov olla kasulik peaks avaldama mitte spetsiaalväljaannetes, vaid igapäevases ajakirjanduses teadlikult ja pidevalt, et see kohale jõuaks. Andke mõni soovitus „Prillitoosi” saates rääkis 80-aastane proua oma juhendajatööst päevakeskuses. Ta kasutas tikkimismustrite otsimiseks ja suhtlemiseks usinalt arvutit ja Skype’i. Saatejuht aina imestas: teie vanuses? Miks me normaalsete asjade üle imestame? Märgata tuleb pigem seda, kui inimene ühiskonna arenguga kaasa ei tule.
4 | Seeniorileht
Ela linnas või maal – aeg ikka tegusalt sisustatud Fotod: Kristiina Viiron, Arno Mikkor
Maret Väli ja Hilja Isok on auväärses eas toimekad pensionäriprouad. Maret elab Keilas kortermajas, Hilja talumajas Raplamaa külas Ohukotsul. Juba see asjaolu määrab ära nende päevade sisu, kus tegemistest puudust ei tule.
mas käiakse pealinnastki, Raplast rääkimata. Kõrvaline koht tähendab, et poodi tuleb sõita ligi 17 kilomeetri kaugusele Raplasse ja seda teeb Hilja oma autoga, kusjuures rooli istub tragi daam ise. Igal kolmapäeval võtab ta aga ette teekonna Rapla lähistele Alusse, et koos sealsete pensionäridega aega veeta ja juttu puhuda. Varem käidi koos väljasõitudel, nt Palamuse laadal, Velise muuseumis rukist lõikamas jms, aga senine organiseerija suri kevadel ja nüüd pole enam eestvedajat. Hilja sõnul ütlevad teised talle vahel, et tulgu ta Ohukotsust ära. Talvel ju raske – roogi lund ja küta – aga tema ei taha. „Ei saa minna.”
Kristiina Viiron Hilja (81) tegemised on seotud koduse majapidamisega – ta kasvatab kanu, harib peenramaad ja peab mesilasi. Möödunud nädalal käis kibe kartulivõtt, ka küpsed õunad vajavad korjamist. Et aed ja kasvuhoone annavad rikkalikult saaki, tuleb ka kõvasti hoidistada. „Tööd on küllaga.” Hiljuti tõi naine oma 11-pealisele kanakarjale kuus noort lisaks. „Süda ei andnud rahu. Pean ikka laudas käima, mune on tore korjata,” ütleb ta lisades, et eks tegut-
Maret võtab osa mitme ringi tööst – võimleb ja meisterdab. semine on ju omast kohast hea. Tervis pole kiita, süda on haige ja vahel matab hinge, aga kui püsti ajada ja liikuda, saab end jälle käima. Mesinik on Hilja olude sunnil – pärast abikaasa surma
Hilja askeldab palju oma talus – peab mesilasi, kasvatab kanu ja harib aeda.
pidi ta ise mesilaste eest hoolitsema hakkama. „Kartsin küll. Aga praegu, kui kevadel aias istun – mesilaste sumin on õunapuudel kui muusika.” Meevõtmine ja vurritamine on ras-
ke töö. „Tänavu ei jõudnudki kärge tuppa tassida, viisin aeda käru ja tõin sellega,” tõdeb Hilja. Et kodutalu asub üsna kõrvalises kohas, on tema mesi hinnatud ja ost-
Linnaski pole aega paigal olla Maretil (82) pole linnaelanikuna vaja maaelu olmeprobleemidega maadelda. Aga kaugel sellest, et ta oma päevi tugitoolis telerit vaadates mööda saadaks. Telerit vaatab naine muidugi ka – päevakajalisi saateid vaadates, kuid järjefilme mitte. „Eks liigun ringi, aga siis peab kellaaegu passima.” Kui selgub, mitme
TERVISE&LIIKUMISE ÜLIKOOL2013 SÜGISSEMESTRIAJAKAVA 1. oktoober Enneaegse vananemise vältimise võimalused - õige toitumine, liikumine ja puhkus
5. november Naha, küünte ja juuste ealised muutused ja sagedasemad haigused vanemas eas
8. oktoober Neerude talitlus kesk-ja vanemas eas - haiguste varajased sümptomid, kehalised koormused neeruhaiguste puhul
12. november Taastumise ealised iseärasused taimsed taastumisvahendid
15. oktoober Klimakteeriumi erinevused meestel ja naistel - näidustatud kehalised koormused 22. oktoober Nägemise ealised muutused, sagedasemad haigused vanemas eas - vastunäidustatud kehalised koormused nägemishäirete puhul 29. oktoober Kuulmise ealised muutused, sagedasemad haigused vanemas eas kuulmise parendamise võimalused
19.november Taastumine valgus-, muda-, vesi- ja elekterravi abil - vastunäidustused vanemas eas 26. november Massaaž, mõju organismile, erinevad liigid, näidustused ja vastunäidustused, seos kehaliste koormustega
Loengud viib läbi TLÜ emeriitprofessor Tiiu Olm
asjaga südi proua tegeleb, on mõistetav, et igapäevaselt kindlal kellaajal telekat vaatama sättida ongi keeruline. Tal polegi päeva, mil oma korteri uksest välja ei astuks. Et Keila sotsiaalkeskus pakub mitmeid ajaveetmisvõimalusi, seab ta sammud nädalas mitu korda sinna. Veel käib Maret mitmes võimlemisringis ja lähedalasuvas Harmooniumis Shindo venituses. Daam räägib, et teda huvitab alternatiivmeditsiin, mistõttu käib ta paar korda kuus reiki koolis. Reikiga tegeleb aga iga päev. Tihti võib Maretit ka Keila vahel kepikõndi tegemas kohata. „Liigun palju ringi,” sest tervisele teeb kehaline tegevus ainult head. Vaimu erksana hoidmiseks sõidab ta kaks korda kuus pealinna TTÜ kolmanda nooruse rahvaülikooli loengutele. Keila pensionäride ühenduse personaliülemana seisab ta hea sünnipäevaõnnitluste, aga ka kaastundeavalduste edastamise eest ajalehtedele. Samuti aitab teatrisse või kontserdile minekut organiseerida ja korjab teatriraha. Igal sügisel korraldab ta ka Nõvale ühist marjulesõitu. „Ühistel pidudel käin muidugi ka, teatrietendustest ja kontsertidest rääkimata.”
Tervislikust eluviisist ja liikumisest huvitatud 50+ inimesed! Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituut kutsub koostöös programmiga TALLINN LIIGUB osalema Tervise ja Liikumise Ülikoolis. Loengud ealistest eripäradest, tervislikust toitumisest, kehalisest koormusest ja sobiva liikumisharrastuse valikust.
LOENGUDTOIMUVAD Terviseteaduste ja Spordi Instituudis kell 17 – 18.30, Tondi 55 (II korrus, 210), Tallinnas. Ühe loengu osavõtutasu on 1 euro. Tasumine kohapeal. Osalemissoovist teatada: katrin.soidra-zujev@tlu.ee 699 6555 Tervise ja Liikumise Ülikooli tegevust toetab TALLINN LIIGUB. Täiendav info:
www.tlu.ee/tsi
Seeniorileht | 5
Kaks müüti meeste pidamatusest Eha Topolev, MTÜ Inkotuba Pidamatus on laialt levinud, kuid piinlik mure. Kui suur osa naisi otsib vaatamata piinlikkusele pidamatuse puhul professionaalset abi, siis mehed vastupidi püüavad pigem pea liiva alla peita, arvates, et küll kõik iseenesest laheneb.
Müüt nr 1 – uriinipidamatus on naiste mure, meestel seda ei esine
Üle 65-aastastest meestest kannatab Eestis pidamatuse all kuni kolmandik, kuid probleemi olemasolu tunnistavad endale vähesed. Veelgi vähemad oskavad-julgevad selle vastu abi otsida. Pidamatusel võib olla mitmeid põhjuseid, kuid üks levinuim on suurenenud eesnääre. Eesnääre hakkab sageli suurenema üle 50-aastastel meestel. Mehed peaksid käima arstlikus kontrollis olenemata sellest, kas nad tunnevad vaevusi või mitte, sest selles vanuses on kõige suurem risk haigestuda eesnäärmevähki. Kõige sagedamini esinev uriinipidamatuse sümptom on meestel pidev tilkumine. Tavaliselt on see tingitud sellest, et suurenenud eesnääre ei lase põiel tõhusalt tühjeneda ja sinna koguneb palju uriini. Nii muutub põiesein lõdvaks ja uriini valgub aeglaselt kogu aeg. Vanuse kasvades ei sulgu meeste kusejuha enam piisavalt ja pärast urineerimist võib veidi uriini ka pükstesse voolata. Kuigi meeste põiepidamatus on tunduvalt rohkem levinud kui arvatakse, on
paljudel meestel sellest raske rääkida. Tihti ei oska inimene ise algavale hädale üldse tähelepanu pöörata ja peab vähe häirivaid kusemise sümptomeid lihtsalt eaga kaasnevaks probleemiks. Vahel seostatakse seda ka ülemäärase vedelikuga tarbimisega. Nii ei pea näiteks paljud mehed pärast õhtust õllejoomist tekkinud öist kusemist häireks. Hiljem muutub see aga rutiinseks öiseks kusemiseks ja siis võib tegemist olla juba varjatult kulgeva haigusega. Tasub teada, et sage tualetis käimine ei ole täiskasvanud meeste puhul normaalne – see on tõsine hoiatus probleemide algusele. Paljud mehed varjavad pidamatust ka enda eest – ei tunnista mure olemasolu, ei lähe arsti juurde, ei tarvita ravimeid või meestele loodud pidamatustooteid. Levinumad sümptomid, mille ilmnemisel tuleb arsti juurde pöörduda:
• (öösel) peab tualetti kiirustama; • vajadus tihti urineerida; • uriini väljutamisega tuleb alustada mitu korda; • urineerides on ebamugavus-, valu- või põletustunne; • on tunne, et põis pole täielikult tühjenenud; • uriinis on verd; • vahetult pärast tualetis käimist esineb tilkumist. Kui urineerimisega on probleeme kas või vähesel määral, tasub kindlasti arsti poole pöörduda. Tänapäeval on väga head ravivõimalused, lisaks saab ise palju
oma elukvaliteedi parandamiseks ära teha. Enne ravi on vaja kindlaks teha, mis on uriinipidamatuse tekkepõhjus, sest vaid õige diagnoos tagab efektiivse ravi. Esmalt tuleb murega pöörduda perearsti poole. Tema hindab, kas uriinipidamatus vajab täiendavaid uuringuid ja suunab patsiendi vajadusel kuseteede haiguste spetsialisti (uroloogi) vastuvõtule. Lisaks perearstile ja uroloogile oskavad Inkotubade õeharidusega ja spetsiaalse väljaõppe saanud konsultandid teavet jagada nii pidamatuse tüübi, raskusastme, treeningprogrammide kui ka pidamatuse abivahendite kohta. Tasuta nõustamine Inkotoas: • teave uriinipidamatusest ja abi saamise võimalustest; • treeningprogrammid: vaagnapõhjalihaste harjutused, tualeti- ja põietreening; • naha- ja haavahooldusküsimused; • tootenõustamine – omadused ja iseärasused; • toodete valimine, kasutamine ja paigaldamine. Nõustamine Inkotoas on tasuta, vajalik on eelnev registreerimine. Inkotoad asuvad 11 Eesti linnas. Vaata lisa www.inkotuba.ee või www.kuivaks.ee.
Müüt nr 2 – pidamatustooted on ainult naistele
Levinud on arvamus, et pidamatustooted on loodud ainult naistele. Tänavu kevadel seitsmes riigis (Eesti, Läti, Leedu,
Soome, Rootsi, Norra, Taani) tehtud küsitlus annab kinnitust, et meeste teadlikkus spetsiaalsetest pidamatustoodetest on üsna kesine. 12% Eestis vastanuist kasutab põieprobleemide korral paberit ja ainult 8% meestele mõeldud pidamatustooteid. 76% vastanuist, kellel esineb suuremal või vähemalt määral pidamatust, ei kasuta midagi. Küsitlus viidi läbi meeste hulgas, kel vanust 55 ja enam. Tegelikkuses kuuluvad meestele mõeldud toodete valikusse erineva imavuse ja suurusega tooted – on nii kergemaid, väiksema kui ka suurema imavusega tooteid ja imavat aluspesu. Nii nagu naiste puhul, võimaldavad ka meestele mõeldud pidamatustooted jätkata mure-
tult igapäevaste tegevustega, kartmata uriinileket ja selle ebameeldivat lõhna. Oluline on teada, et pidamatusprobleemi pikemaajalisel esinemisel see järjest süveneb. Selline olukord mõjutab tugevalt meeste elukvaliteeti ja võib tekitada püsivat stressi ning depressiooniseisundit. Seega on meestel väga oluline arsti juures käia ja murele üheskoos lahendust otsida. Ka naistel on siin suur roll – julgustage mehi oma tervise eest hoolitsema ja astuma samme, mis tõstavad nende igapäevase elu kvaliteeti! 23.–27. september on üle Euroopa kuulutatud uroloogianädalaks, mil keskendutakse meeste tervisega seotud probleemidele.
Šveitsi ökoloogiliselt puhtad bioaktiivsed loodustooted - tervise säilitamiseks ja taastamiseks. OsArTen - Toidulisand OsArTen soodustab luude, kõhrede ja sidekude tugevnemist. Suurepärane räni ja loodusliku glükosamiini allikas. Aitab ära hoida krampide tekke.
SUUREPÄRANE PUHKUS SPAA HOTELLIS VIIKING! Eripakkumine
“KULDNE SÜGIS”
MIHKLIKUU MAJUTUSPAKETT
(3 päeva, 2 ööd) Hind alates 90 EUR / inimene Pakett kehtib kuni 31.10 Paketti kuulub: • majutus kaheses toas (2 ööd) • 2 hommikusööki, 2 õhtusööki • Hommikumantlid toas • Hoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri • Saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel.
(2 päeva, 1 öö) Hind alates 45 EUR / tuba Pakett kehtib kuni 30.09 Hinda kuulub: • Majutus kahele 1 öö • Hommikusöök • Saunakeskuse, basseini ja jõusaaliseadmete kasutamine lahtiolekuaegadel • Pudel vahuveini toas ootamas • 50% soodsam pääse ööklubisse Mirage (T-L) või öölokaali Kassa Selle paketiga kõik ravi- ja iluprotseduurid -15%. Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.
OsArTen aitab säilitada liigesevedeliku viskoossuse, vähendades seega traumade tõenäosust. Soodustab närvikiudude läbilaskevõimet. Aitab taastada sidekoe elastsuse. Aitab parandab naha, küünte ja juuste seisundit.
Kadakakreem Kiire mõjuga, soojendav, kergendab organismi seisukorda liigese-ja lihaste venituste, põrutuste korral. Parandab vereringlust ning on soojendava mõjuga. Peale füüsilist tööd ja trenni kanda nahale, leevendab lihaste pingulolekut ja väsimust.
Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee
Sinu südame SPAA
Lisainfo aadressil info@viiking.ee või telefonil +372 449 0500(hotelli vastuvõtt) või +372 449 0505(müük); Spaa Hotell Viiking, Sadama 15, 80012 Pärnu
Roosikrantsi 17, Tallinn / Tel: +372 618 0733 / www.swissnahrin.ee
6 | Seeniorileht
Mürgised emotsioonid ja südamevalu pole vananemise loomulik nähe Foto: Annika Haas
Eakatel jääb üsna sageli vajaka turvatundest ja kindlusest, et riik neid hätta ei jäta.
Kaire Talviste genud inimesel midagi noortele edasi anda-pärandada. Seepärast ongi raske vahet teha, kas nöörirulliga metsa jalutav eakas on depressiivne või ajendab teda mõte, et ei taha kellelegi kukile jääda, sest armastab oma lapsi ja lapselapsi.
Kõik hädad ei tule vanadusest Üle ega ümber ei saa sellestki, et eaga kaasnevad bioloogilised muutused. Mälu osas on paratamatu, et viimatised asjad kustuvad kiiremini – see on normaalne ja loomulik. Eakas võib mäletada oma esimese pinginaabri kleidi värvi, ent unustab tütre vanuse ja sünnipäeva. On ääretult oluline, et ka pensionär saaks edasi tegeleda oma lemmiktegevusega – see hoiab vitaalsena. Ent ka loomulike muutuste puhul tuleb silmas pidada, et kõik pole haigus ja kõik hädad pole vanadusega seotud. Seda saab ja tuleb korrigeerida, on tohter veendunud. Eakate depressioon on aladiagnoositud mitmel põhjusel: oma murega ei taheta arsti juurde minna häbist ja piinlikkusest, samuti kardetakse vaimuhaiguse diagnoosi. Psühhiaater soovitab alustada perearstist. „Vanainimene kap-
Eakate ööpäevane jälgimine ja hooldamine.
Eakate väärikust riivab seegi, et neid ei saadeta pensionile, vaid visatakse sinna. seldub nagu tigu ja teda tuleb küsitleda nii, et ta tahaks vastata,” leiab ta ja kogenud perearstid saavad sellega väga hästi hakkama. Ükski rohi ei aita, kui arstil pole patsiendiga väga head usalduslikku sidet. Arsti juurde tasub pöörduda, kui vanainimesel korduvad mõtted: oli ja on halvasti, ja järjest halvemaks läheb. Kui eakas näeb kõikjal süüdlasi: Ansip on süüdi, Savisaar on süüdi, ema ja isa olid halvad – see on üldse üks pättide ja varaste riik. Lapselapsed võivad kurta, et taat või memm on kurjaks muutunud, ülekaalus on mürgised emotsioonid viha, vimm ja kadedus. Aga vimm ei lahenda midagi ega ühenda kedagi. „Normaalne vananemine on pigem eufoorilisem kui et melanhoolne. Elutervem oleks, kui nad
Majutamine ühe- ja kahe-kohalistes kutsungisüsteemiga varustatud telefoni-, kaabel TV- ja internetivalmidusega tubades.
UUS!
Ravi ja ravimeid ei tasu karta Vanainimese depressioon avaldub sageli teisiti kui noortel. See on tõlgitud kehaliste häirete keelde. „Näiteks võivad nad kurta, et kõik kohad kehas on valu täis, aga põhjust ei leita ja rohud ei aita. See on tüüpiline eaka depressiooni tunnus. Nad on sõjaeelne väljalase, kes ei oska ega taha oma kurvameelsust välja näidata, nende hädad avalduvad kroonilise valu ja väsimusena,” aitab tohter signaale mõista. Sageli kurdetakse sedagi, et süda valutab ja oleks nagu õnnetuse või katastroofi eelaimus – seda ei tohi jätta tähelepanuta. Mõned muutuvad saamatuks ja väsinuks. Omaste arvates on see dementsus. Näiteks ei julge mees enam oma suvilasse minna, sest kardab
UNETUD UNISEKS! melatoniin 1 mg
Ranniku tee 48, Tallinn Telefon 609 2605 kursana@kursana.ee
Minu turvaline kodu
kalpsavad ringi nagu välismaalt tulnud turistid, roosad miniseelikud seljas.” Arstiga peaks konsulteerima ka siis, kui vanaisa naerab vaid napsisena või vanaema muutub veidi joonuna härdameelseks. „Pahurus või see, kui inimene upub oma pisaratesse ja on nii tänulik, et tema empaatia on läinud lakke, sõltub sellest, milline protsess on ajus kõige enam kahjustatud. Härdameelsus on tingitud näiteks aju vereringe probleemist,” selgitab ta. Depressiooni tunnuseks on seegi, kui eakas väidab, et parim aeg on magamine. Hommikul kaob varakult uni ja ärgates on esimene mõte, jälle see õudne pikk päev ees, kuidas saaks kiiremini õhtusse jõuda. Endale ei teeks küll midagi, aga kui juhtuks, et enam ei ärkaks, oleksin õnnelik.
• leevendab unehäireid • parandab une kvaliteeti • pikendab uneaega • ei põhjusta hommikust uimasust • 0,5–1 tablett enne magamaheitmist SAADAVAL APTEEKIDES.
teelt eksida. Siis on sageli tegu pseudodementsusega, mida saab raviga edukalt korrigeerida. Selle näite puhul muutis tablett mehe taas säravaks ja eluga hästi toimetulevaks. „Antidepressante ja psühhofarmakone on palju materdatud, aga pole ühtegi nii halba antidepressanti kui on ravimata depressioon. Kogu psüühika on ju liimist lahti.” Mõni rohi ei pruugi sobida, seepärast tuleb alati uurida, mida tahab arst määratud tabletiga inimese juures muuta. Kas tahet, motivatsiooni, rõõmutunnet, vähendada ärevust vms? Lõpetuseks lisab arst tarkusetera: „Stress pole see, mis tapab, vaid suhtumine stressi. Ükski asi iseenesest pole õnn ega õnnetus. Meil kõigil on asju, mille üle muretseda.”
www.vitabalans.com
Pensionipõlve ootuses loodetakse sageli, et nüüd saab puhata ja lõpuks oma elu elada. Paraku kujuneb see aeg paljudele pettumuseks. „Need, kes tunnevad pensionipõlvest rõõmu ja naudingut, meie vastuvõtule ei jõua. Meie kohtame pettunuid, kes kurdavad, et pension on väike, raha pole ja suvila katus kukub kohe sisse,” kirjeldab kliiniku Ambromed psühhiaater Lembit Mehilane. Eakate rahulolu oma eluga mõjutavad kaks peamist tegurit: bioloogilised muutused ning ühiskondlik hoiak ja turvatunne. „Sageli jääb vajaka turvatundest ja kindlusest, et riik neid hätta ei jäta. Ta on terve oma elu tööd teinud, ausalt makse maksnud ja säästnud. Miks peavad siis järeltulijad lõpuks tema eest hoolitsema? Miks riik ei hoolitse siis selle eest, et eakas saaks väärikalt hääbuda?” vahendab dr Mehilane ühiskonnast tulenevat stressorit. „See on meie kõigi tegematajätmine, et ei anta signaali: taat või memm, mis sinuga ka ei juhtuks, me ei jäta sind hätta!” Eakate väärikust riivab seegi, et neid ei saadeta pensionile, vaid visatakse sinna. Ühel päeval pole lihtsalt vaja enam tulla ja kedagi ei huvita ka see, et ehk on sel eluko-
Seeniorileht | 7
Eesti edasised arengud sõltuvad meie töötajaskonnast Foto: Priit Simson
Milvi Tepp TTÜ organisatsiooni ja juhtimise õppetooli professor
Odava tööjõu aeg on möödas. Meie ainus võimalus on investeerida tegevustesse, mis meie tööjõudu vääristaksid. Meie tööjõuturg on muutunud Eesti üheks olulisemaks majanduse arengut takistavaks teguriks. 20 aastat tagasi oli üks meie trump välisinvesteeringute saamisel kvalifitseeritud, kuid odav tööjõud. Täna on meie kunagine eelis kadunud ja muutunud kõrgemat lisandväärtust tõotavate investeeringute saamisel suurimaks pidurdajaks. Tööjõud pole odav ja piisavalt kvalifitseeritud. Ka Eesti tööandjate hinnangul on üks peamine probleem terav puudus kvalifitseeritud tööjõust. On ilmne, et kahekümne aastaga oleme maha mänginud ühe suurima riikide konkurentsieelise XXI sajandil: haritud ja motiveeritud töötajaskonna. Kiireid ja odavaid lahendusi, mida eelistavad nii riik kui ka tööandjad, siin kahjuks pole – tänapäeva nõudmistele vasta-
va töötajaskonna kujundamine ja kunagise konkurentsieelise taastamine võtab vähemalt sama palju aega, kui selle kaotamiseks kulus. Oma edasiste tegevussuundade valikul peab endale selgelt teadvustama mõningaid tõsiasju ja loobuma unistustest, mille teostumine ei allu meie tahtele. Esiteks – Eesti pole atraktiivne sellisele välistööjõule, keda me kõige rohkem jätkusuutlikuks arenguks vajame. Välistööjõule saavad panustada vaid üksikud majandussektorid ja rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted. Teiseks – tööandjad peavad igal juhul panustama oma töötajate oskuste ja teadmiste arendamisse. Kolmandaks – meie traditsiooniliselt tööealiseks peetav elanikkond väheneb absoluutarvudes ja selle vanuseline struktuur muutub – eakamaid töötajaid tuleb juurde ja nooremate osakaal väheneb. Seda ealist tasakaalustamatust suurendab veelgi parimas tööeas inimeste väljaränne. Märksa arukam on keskendada nii mõtte- kui ka tegevusaktiivsus nendele võimalustele, mis on meie kontrolli all. Meil on võimalus suurendada töötajaskonna hulka ja kohustus tõsta
selle kvalifikatsiooni, kuid positiivsed tulemused eeldavad muutusi kõigi osapoolte hoiakutes ja praktilistes tegudes.
Tööjõu hulgast ja kvalifikatsioonist Optimistlikult võime oma kohapealseks potentsiaalseks töötajaskonnaks pidada u 900 000 inimest. Tööle on neist rakendatud või tööd otsima suunatud orienteerivalt 2/3. Mitteaktiivseid on 1/3, üle 300 000 inimese. See on meie rakendamata ressurss, kelle tööjõuturule toomisele ja seal hoidmisele tuleb keskenduda. Statistika näitab, et mitteaktiivsus on valdavalt seotud vanusega: tööturult on eemal noored, kes enamasti õpivad, ja eakamad, kes on pensionieelses eas või juba pensionil. Ilmselt oleks suur osa neist huvitatud töötama osalise koormusega. Võrreldes EL-iga on meil osalise tööajaga töötajate osakaal poole väiksem. Oma osa on siin meie maksuseadustel, mis karistavad tööandjaid osalise koormusega töötajate palkamise eest. Teisalt suurendab osalise koormuse laiem rakendamine administreerimiskulusid. Lisaks osalise tööaja rakendamisele aitaks mitteaktiivseid tööturule laialdasem eri töövormide
Eesti tööandjate hinnangul on üks peamine probleem terav puudus kvalifitseeritud tööjõust. rakendamine – kaugtöö, kodus töötamine, paindlik tööaeg jne. Eesti väiksust arvestades pole meie haridussüsteemil kunagi võimalik valmistada ette asjatundjaid igal vajalikul erialal: pole mõistlik loota, et suurem osa tööandjatest saab koolist just endale vajaliku spetsialisti või oskustöölise. Tööandjad ei saa loota pel-
galt haridussüsteemile, vaid peavad ise panustama oma töötajate erialase kvalifikatsiooni parandamisse. Praegusel ajal investeerivad Eesti ettevõtted oma töötajate oskuste arendamisse väga ebaühtlaselt: kahjuks võib rääkida nn puukettevõtjatest, kes on valmis tööle võtma vaid kellegi teise koolitatud, juba kogenud töötajaid, soovimata ise
tööjõuturu kvaliteedi parandamisele kaasa aidata. Nii mõjutabki meie töötajaskonna hulka ja kvalifikatsiooni nn pehme diskrimineerimine, mis hoiab tööturult eemal või siis takistab olemasoleva potentsiaali efektiivsemat rakendamist. Ja see kehtib nii noorte kui ka eakamate suhtes.
Vananemine toob kaasa vitamiin B1 puuduse Uuringutega on tõestatud, et organismi loomulik vananemine toob sageli kaasa vitamiin B1 ehk tiamiini puudujäägi. Krooniliste haiguste põdemine suurendab veelgi tiamiinipuuduse tekkimise tõenäosust. Vitamiin B1 puudus võib tekkida ka ühekülgse toitumise, paastumise ning mõnuainete (alkohol, kohv, sigaretid, maiustused) liigse tarbimise tulemusena.
Miks on vitamiin B1 oluline? Vitamiin B1 täidab organismis mitmeid väga tähtsaid rolle: • Tagab närviülekannete toimumise • Tagab aju normaalse töö • Hoolitseb glükoosi (veresuhkru) lagundamise eest • Osaleb maohappe moodustumises • On vajalik südame normaalseks tööks
Millised sümptomid viitavad vitamiin B1 puudusele? • • • •
Väsimus, kurnatus Mälu nõrgenemine, keskendumisraskused Närvilisus, depressiivsus Käte või jalgade suremine, säärelihase krambid • Raskenenud seedimine, maomahla vähesus.
Mõistlik valik vitamiin B1 puuduse raviks on benfotiamiin. Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv vorm, mis imendub tavalisest tiamiinist tunduvalt paremini ja satub just sinna, kus organism teda vajab. Benfotiamiin imendub hästi ka neil inimestel, kelle organism tavalist vesilahustuvat B1-vitamiini hästi ei omasta. Ainuke Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma, millel on laialdane positiivne kasutuskogemus. Benfogamma sisaldab 50mg benfotiamiini. Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti. Ravimi omaduste kokkuvõtte leiate Ravimiameti kodulehelt www.ravimiamet.ee
RAVIMIREKLAAM
Ainuke a ivab retsept iin am benfoti Eestis
Benfogamma
®
Benfotiamiin 50mg, 50 kaetud tabletti karbis
Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa. Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti. Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee
Benfogamma (benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.
8 | Seeniorileht
Pimedusehormoon ärksateks päevadeks. Melatoniin unehäirete ravis Tuulikki Hion, unearst Unetus on üks levinumaid psüühikahäireid. Unetu patsient on kaotanud kontrolli võime üle magada. Teda vaevab, et peab olema ärkvel sellal, kui sooviks magada. Kurnatud olek, survetunne peas, liiva täis silmad, südamekloppimine. Enam ei soovi tegeleda endisel määral hobidega, pole isu osa võtta pereliikmete elust. Soov väsimuse tõttu edasi lükata töökohustusi ja pääseda puhkama panevad lootma, et uni järgneval ööl kindlasti tuleb. Unetus võib viia depressioonini. Depressiooni, bipolaarse häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning teiste psüühikahäirete puhul on unetus või liigunisus tavaline külaline. Unetud lapsed ei kaeba sageli, vanemad ei oska küsida. Teismeliste loomulik uneaeg nihkub hilisemaks ja hommikune kooliminek muutub raskeks, koolitundides ei jaksa ärkvel püsida. Küsitakse, mil viisil oleks kõige parem toime tulla unisuse ja unetusega pärast pikki lennureise? Pikkade tööpäevade ja vabade päevade kiirel vaheldumisel või nädalakaupa töövahetusi muutes saab uni kannatada ja uinumine võib olla võimatu ajal, kui seda oodatakse. Ravist oodatakse, et aitaks kohe, ei põhjustaks sõltuvust. Millisele unetule võiks sobida pimedusehormoon melatoniin?
Une-ärkvelolekurütm
Keha ärkvelolekurütm sõltub valgusest, tegelikust ärkvelolekuajast ja teistest mõjutajatest. Ajus nägemisnärvide ristumiskohas asub oluline tuum, mis on keha ööpäevaste rütmide kooskõlastamise ja sobitamise koht. Keha ärksuse rütmiga on lähedases seoses kehatemperatuuri tõusu ja languse rütm.
Melatoniini rütm ja toime
Aju rütmituuma määratud melatoniini eritumine aju käbikehast toimub öisel uneajal. Ere valgus peatab melatoniini eritumise. Melatoniini toime pole täpselt teada, kuid tundub, et see vähendab suprakiasmaatilisest tuumast lähtuvat ärksuse tungi. Sissevõetuna on melatoniini und soodustav toime tugevaim päevasel ajal, kui melatoniini seerumitase on madal. Unestaadiume ta ei muuda, osal juhtudel muudab une kosutavamaks, suurendab REM-une ehk unenägude une hulka. Melatoniinil on uneaega ette või taha nihutav toime, mis sõltub oluliselt sissevõtmise kellaajast. Melatoniin toimib antioksüdandi, immuunsuse stimulaatori ja neuroprotektorina, tal on nõrk vererõhku ja kehatemperatuuri alandav toime.
Melatoniini kasutusalad
Soovitud toime saamiseks tuleks arvestada, et see sõltub palju kellaajast, seetõttu võib osa häirete ravi vajada nõustamist
unekeskuses. Vahetustega töö puhune unehäire. Et melatoniini uinumist soodustav toime on kõige märgatavam valgel ajal, võiks ta kõige enam sobida vahetustega töötajatele, kes vajavad pärast öist vahetust päevasel ajal uinumist. Lennuravim. Lühikese toimeaja ja päevast und soodustava toime tõttu sobib melatoniin lendude ajal. Leevendamaks nn jetlag’i ehk ajavööndivahetuse sündroomi, soovitatakse melatoniini võtta enne reisi 3.–4. päeval reisisihtkoha uinumisajal või vältimaks päevast unisust, ööseks. Sihtkohta jõudes soovitatakse 3.–4. päeval melatoniini kasutada enne voodisseminekut. Hilise ja varase uneaja sündroom. Melatoniinist võib abi olla inimestel, kelle loomulik magamisaeg on tavapärasest tugevalt hilisem või varasem ja kel on seetõttu probleeme töös, õpingutes ja isiklikus elus. Kõrgvererõhktõbi. On leitud, et melatoniin lühendab une saabumist kõrgvererõhupatsientidel. Kõrgvererõhktõve korral on teisigi und häirivaid tegureid peale võimaliku melatoniini tootmise alanemise. Unetus. Une saabumist ja püsimist soodustavat toimet on täheldatud unetutel ja eakamatel, kelle melatoniini tase on alanenud. Melatoniini sisaldus on inimestel väga erinev. Depressioon. Depressiooni puhul on
une-ärkvelolekusüsteemi töö sageli häiritud, tihti on rütm nihkunud varasemaks. On võimalik, et melatoniin aitab reguleerida une-ärkvelolekurütmi depressiooni korral. Melatoniini saab kombineerida antidepressiivse raviga. Häirete puhul, kus kesknärvisüsteem hävib, nagu neurodegeneratiivsed hai-
gused, dementsus, ajutraumad, võib kahjustatud saada ka und reguleeriv süsteem. Melatoniin võib soodustada enam öisel ajal magamist. Unehäiretel on mitmeid kehalisi põhjusi, mis vajavad uuringuid ja erinevat ravi. Pikemat aega püsinud unehäirete korral tuleb abi otsida perearstilt ja vajadusel unearsti juurest. Unetuse ravis peab kasutama mitmeid unerežiimi muutusi, et saada püsivat tulemust. Seetõttu ei tohiks omal käel jätkata kuuri üle paari kuu.
Kas teil on
esinenud infarkti või insulti viimase
5 aasta jooksul? Kui jah, siis võite osutuda sobivaks kliinilise uuringu jaoks, mis soovib teada saada, kas uuritav ravim võib vähendada kardiovaskulaarsete sündmuste riski. Te võite osutuda sobivaks, kui vastate järgmistele kriteeriumitele: • vanus 40-85 aastat • viimase 5 aasta jooksul diagnoositud südameinfarkt või insult Kui te olete käesolevas uuringus osalemisest huvitatud, siis arutab uuringuarst teiega läbi ka teised uuringusse sobivad tingimused. Ainult uuringuarst saab otsustada, kas olete uuringus osalemiseks sobiv või mitte. HUVI KORRAL VÕI TÄPSEMA INFORMATSIOONI SAAMISEKS PALUME PÖÖRDUDA PÄRNA KLIINIKUSSE TELEFONIL 680 2000 ASUME TALLINNAS, J.PÄRNA 4. OLEME AVATUD ESMASPÄEVAST REEDENI KL 8.00-17.00
Uuring on heaks kiidetud Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee ja Ravimiameti poolt. Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr. 23 „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord” kohustub teavitama, et „tegemist on teadusliku uuringuga, millega võib kaasneda oht osaleja tervisele”.