Seeniorileht SEPTEMBER 2015
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Heike Kiiv, heike.kiiv@ekspressmeedia.ee, tel 680 4459 Toimetaja: Agne Narusk, tel 680 4511, agne.narusk@ekspressmeedia.ee
E - R 9.00 - 21.00 L 10.00 - 17.00
te e
e tee
lg i
s Tähna
He
tee
tee ike
ar –T inn
Lä
ll Ta tu
ee et jat ita Eh
Öis
i etr Pe lver Se
e mä
Öis
mä
e te
e
tee
an
ma
Ehitajate tee 116, TALLINN Telefon 6099 235 • Kordusülevaatus TASUTA! • Kõige KAUEM AVATUD Tallinnas! • TÖÖTAME KOLMEL LIINIL, mis välistab järjekorrad, võimaldab kiiret teenindust ning hoiame kokku kliendi aega.
Helgi tee 4, Peetri küla, RAE VALD 3 min. kaugusel Telefon 6050 078 Ülemiste ristmikust • Võimalus kontrollida või soetada uus tulekustuti. • Teostame ka tehnokontrolli: amorditest, piduritest, lõtkutest.
Broneeri aeg kodulehel www.tehnoülevaatus.ee ja SÄÄSTA 6 EUR!
2 | Seeniorileht
ELUSTIIL: aastad õppimist ei sega Vastupidi: elukogemus annab õpitavale palju juurde, arvab Leida Kuld (71), kes lõpetas sel talvel kõrgkooli. Agne Narusk
L
eida Kulda tunnevad Viljandimaal Võhma linnas kõik. Teist kord juhib ta linnavolikogu tööd, linnavolinikuks üldse on ta olnud kokku 22 aastat. Kui sellele kogemusele juurde liita eluaegne meedikutöö, ei teki kahtlustki, et mitte keegi teine ei tunne nii hästi võhmalaste muresid, rõõme, tervislikku seisundit ja hingeelu kui proua Kuld. Väärikal daamil on üllatusi varuks veelgi, selgub jutuajamise käigus. Sel kevadel lõpetas ta Tartu tervishoiukõrgkooli õendu-
se erialal. Paar kuud hiljem sõitis Tabiveres ATV-rallit nii, et tolmu lendas. Tema Veski tänava maja kaunistab üks Võhma ilusamaid lilleaedu. Kui talv on ikka tõeline lumega talv, ehitab ta oma maja ette suure lumeskulptuuri, tiigri, mao või mis aasta parasjagu
Leida Kuld on läbi ajaloo vanim Tartu tervishoiukõrgkooli lõpetaja.
saabus. Tema energia, uudishimu ja teadmistejanu on pikitud elutarkuse ning lakkamatu vajadusega alatasa kedagi aidata. Mõnikord ta väsib ja võtab aja maha, et siis varsti uue hooga edasi minna. Tööd jagub sellele, kes õpib
Mis on see, mis paneb inimest veel siis, kui ta võiks rahulikult elutööd nautida, kõrgkooli astuma? Saavutamata eesmärk, selgub Leida jutust. Nimelt pole Leida sugugi mitte see inimene, kes Foto: erakogu
Leida Kuld sai Tartu tervishoiu kõrgkoolist lõpetades kaasa tänukirja koduõenduse edendamise eest. Sel teemal kirjutas ta oma lõputöö.
Seeniorileht | 3 SOODUSHIND 4-öisele paketile alates 33,56 €/öö inimese kohta!
Oled Sa noor või veidi eakam – KOOS PÄRNUSSE PUHKAMA TULLA on alati tore!
Eripakkumine MÕNUSALT TERVEMAKS kahekesi puhkamiseks pühapäevast neljapäevani koos täistoitlustusega, Termide kasutamisega, arsti konsultatsiooni ja 9 raviprotseduuriga kaaslasele 50% soodsamalt Hind alates 268,50 € kahele 4 ööd (tavahind 358 €)
Suvel sõitis Leida Tabiveres ATV-rallit, sealgi oli ta vanim osaleja.
midagi elus pooleli jätab. Kui ka jätab, siis selleks, et natuke vahet pidada, jõudu koguda ja paremaid olusid oodata. Nii läks Leidal ka kõrgharidusega: mis noores eas töö ja pere koorma all ülemäära keeruliseks osutus, sai punkti siis, kui kaks last oli ammu suureks kasvatatud ja lapselapsed kooli saadetud. Nii sai ta kevadel kätte rakenduskõrgharidust tõendava diplomi. Leida Kuld on läbi ajaloo vanim Tartu tervishoiukõrgkooli lõpetaja ning ta on selle üle õigusega uhke. Kuid miks üldse peaks eluaeg meedikuna töötanud inimene asuma õppima seda, mida ta võiks ise algajatele õpetada, ei jää kuulaja rahule. Eks ikka selleks, et saada juurde tänapäevaseid erialateadmisi ja tugevdada baasteadmisi, on Leidal vastus olemas. Tegelikult on ta õppinud terve oma elu. „Seetõttu pole mul tööpuudust olnud, et olen eluaeg õppinud,” kõlab eht eestlaslikult praktiline vastus. Kui uurida neid õppimisi lähemalt, siis rullub lahti Leida lugu – nii tihedalt on olnud õppimine tema elu osa. Leida Kuld läks Mäo rajoonihaiglasse tööle 1960. aastal. Kümne aasta pärast tuli väikeste maakonnahaiglate sulgemise aeg, Leida sai meditsiiniõena tööd Võhma haiglas, Võhmast sai tema kodulinn. Samal ajal läks ta õppima füsioteraapiat – see andis tööd raviõena, näiteks juhen-
“Seetõttu pole mul tööpuudust olnud, et olen eluaeg õppinud,” ütleb Leida. das ta ravivõimlemist. Kui hakati looma perearstikeskusi ja kinni pandi ka Võhma haigla, oli leida juba lõpetanud pereõe õpingud. Kuid väikese koha perearstikeskuse praksis oli väike ja raha napp, nii läks Leida töö kõrvalt algul laborandiks, siis koduõeks õppima. Kui Leida pärast kaht aastat lapselapsega kodus olemist uuesti tööle tahtis minna, sel-
Igasugune sportlik tegevus on Leida elu kindel osa.
Erakordselt nooruslik ja naiselik daam Kersti Viitkar, Tartu tervishoiu kõrgkooli õe ja ämmaemanda õppekavade juht:
„Vanus ei ole esimene asi, mis Leida Kulda iseloomustades pähe tuleb. Ta oli üliõpilasena äärmiselt kohusetundlik ja eesmärgile pühendunud ning temaga oli väga hea koostööd teha. Tema suhtumine õppimisse võiks kindlasti paljudele eeskujuks olla. Olin tema lõputöö juhendaja ning lõputöö koostamise protsess oli minu jaoks hästi tore, sest Leida oli iseseisev, täpne ja valdas väga hästi valitud teemat. Leida lõputöö käsitles eaka patsiendi ohutust koduõendusest, mis on õenduses aktuaalne teema ning õenduspraktika arendamise eest pälvis ta ka kõrgkooli tunnuskirja. On näha, et ta hoolib oma patsientidest väga ning on empaatiline ja hea õde. Leida jääb meelde ka selle poolest, et tegemist on erakordselt noorusliku ja naiseliku daamiga, kes oli alati kenasti sätitud ja naeratav.”
gus karm tõsiasi, et tema kutsed enam ei kehti ning ta pole meedikuna tervishoiuametis registreeritud. Ega siis midagi, tuli järjest kutseid taastama hakata – õppida, teadmisi värskendada ja eksameid teha. See kuupäev, kui kõik korda ja kutsed tasku sai, on proua Leidal hästi meeles – 21. juuni 2005. Raskeid hetki tuleb ikka ette
„Loomulikult oli raskeid hetki, mõnikord õppisin poole ööni, see hakkas kurnama,” räägib Leida oma viimastest kõrgkooliõpingutest. Samal ajal töötas ta täiskoormusel koduõena ja juhtis linnavolikogu tööd. Kuid õpinguid ta pooleli ei jätnud, tuli hoopis töölt ära. Volikogu südametunnistus hüljata ei lubanud. Õppimise pärast on isegi nutetud, tunnistab proua. See oli siis, kui ta ühes inglise keele tunnis ahastades tõdes, et mitte midagi ei tule välja nii, nagu tahaks ja peaks. Siis lohutasid ja tulid appi palju nooremad kursusekaaslased, kellega Leida suhtleb tänaseni – alles nad kogunesid tema Veski tänava lilleaeda. „Aga kooli ma lõpetatud sain,” on ta endaga rahul. Millal proua Leida taas oma vanale helesinisele Mitsubishile hääled sisse ajab, et mõne õppeasutuse poole vurada, näitab aeg. „Praegu võtan laste nõudmisel rahulikumalt,” ütleb ta ja kiirustab linnavolikogu sotsiaalkomisjoni istungile.
Lisainfo ja broneerimine: I tel 447 6905 I sales@spaestonia.ee www.spaestonia.ee I ESTONIA Medical Spa & Hotel I Pärna 12/Sääse 7, PÄRNU
4
NIPPI, MILLE ABIL EAKA VANNITUBA TURVALISEMAKS MUUTA
Tualett ja vannituba võivad eaka inimese jaoks olla majapidamise kõige ohtlikumad kohad. Libedad põrandad, kõvad keraamilised pinnad ja kitsad nurgad võivad osutuda väga ohtlikuks. On väga oluline leida erinevaid võimalusi, kuidas vähendada vannitoas ja tualetis võimalike õnnetuste juhtumise riski. Vannitoa turvalisemaks muutmiseks on olemas abivahendid, mis teevad eaka inimese tualetitoimingud lihtsamaks ja turvalisemaks. PAIGALDA VANNITUPPA JA TUALETTI TUGIKÄEPIDEMED Paljud eakad inimesed kasutavad tualetis ja vannitoas kinni haaramiseks soojendustoru või erinevaid vannitoas leiduvaid esemeid. Selle asemel oleks hea paigaldada tugikäepide, mis on turvalisem ja aitab tualetis või vannitoas tasakaalu hoida ning kergemini madalalt istmelt tõusta. Tugikäepidemed sobivad eakatele, kellel on piisavalt jõudu, et hoida tugikäepidemest kinni nii liikudes kui ka seistes. Tugikäepidemed võiksid olla libisemisvastase kattega, seinast erinevat värvi, et seda paremini näha oleks, ning kindlasti tugevalt kinnitatud. Õigesse kohta paigaldatud tugikäepidemed võimaldavad vannitoas kindlamalt ja turvalisemalt liikuda. ASETA VANNI JA DUŠIKABIINI LIBISEMISVASTANE MATT Tihti juhtuvad vannitoas õnnetused just vanni ja dušinurka astudes või sealt väljudes. Libedatel pindadel on soovitatav kasutada spetsiaalset libisemisvastast matti. Libisemisvastane matt dušinurgas või vannipõhjas aitab eakal inimesel tunda ennast vannitoimingutes kindlamalt ja turvalisemalt. Tihti astutakse selle asemel käterätile, mis võib kergesti alt ära libiseda. Libisemisvastane matt aga vähendab libedal pinnal kukkumise riski. Vanni põhja asetataval matil on nuppudega mitmetasan-
diline struktuur, millel on masseeriv toime ning mis ühtlasi muudab pesemistoimingud turvalisemaks. LISA OMA DUŠINURKA DUŠITOOL Dušitool pakub stabiilsust neile, kellel on raskusi tasakaalu hoidmisega ning kellel pikalt püsti seismine on raskendatud. Dušitool võimaldab ennast mugavas ja turvalises asendis pesta. Dušitool on kaalult kerge ja seda on lihtne puhastada. Heal dušitoolil on all ka kummiotsikud, mis vähendavad kukkumise riski ning dušitooli kõrgus võiks olla lihtsalt muudetav. VANNI SIIRDUMISEL KASUTA VANNIASTET KOOS VANNIKÄETOEGA Kui eakas inimene kasutab pesemistoiminguteks vanni, peab ta astuma üle kõrgest vanniäärest nii sisenemisel kui väljumisel. See võib olla paljudele raske ja ka ohtlik. Turvalisuse tagamiseks on vanni siirdumisel hea kasutada vanniastet koos vannikäetoega. Vanniaste aitab turvaliselt vanni saada neil, kellel liikumine piiratud või probleeme tasakaaluga. Tugikäepidemega vanniaste on reguleeritava raamiga ning seda saab kinnitada mõlemale poole vanni.
Osta abivahendid mugavalt ITAK.EE veebipoest või kauplusest üle Eesti: TARTUS Ringtee 1 JÕGEVAL Ristiku 3 PÕLVAS Puuri tee 1
NARVAS Puškini 11
JÕHVIS Niidu 4 VALGAS Peetri 2 VILJANDIS Vabaduse plats 4 VÕRUS Jüri 19a
Lisainfot küsi telefonil 737 0070 või kirjuta info@itak.ee.
4 | Seeniorileht
TOIMETULEK: kes maksab
Foto: Shutterstock
abivajaja hooldekodu eest?
Kui lähedased vajalikku abi tagada ei suuda või lähedasi polegi, tuleb selle eest kas osaliselt või täielikult hoolitseda ühiskonnal. Kristiina Viiron
K
ui inimene enam teiste abita toime ei tule, siis eeldatakse, et teda aitavad lapsed – nii näeb ette ka perekonnaseadus. Küllap aitavadki, kui neil on selleks vähegi võimalust. Kuid mis saab siis, kui vanainimene jääb nii põduraks, et ta tuleb hooldekodusse paigutada. Kellel on kohustus hoolekandeteenuse ehk abivajaja hooldekodus elamise eest maksta? Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialisti Ketri Kupperi sõnul on hoolekandeteenuse eest tasumisega asjalood nii, et kui abi vajav isik seda ise teha ei suuda, peab inimest esmajärjekorras abistama tema pere. Kui pere vajalikku abi tagada ei suuda või kui lähedasi ei olegi, tuleb see ametniku kinnitusel kas osaliselt või täielikult tagada ühiskonnal.
„Perekonnaseadus seob ülalpidamisega kolm põlvkonda – vanemad, lapsed, lapselapsed. Seaduse kohaselt on kohustus eakaid hooldada ja ülal pidada lisaks lastele ja lapselastele ka kohalikel omavalitsustel,” selgitab Kupper. Korter müüki või üürile
Kohalik omavalitsus maksab hooldekodus elamise eest aga tõesti alles siis, kui abivajajal pole seadusejärgseid ülalpidajaid, kes seda teha suudaks. Samas pole eakal endal selleks raha ning pole ka varandust, millega hooldekodus elamiseks raha hankida. Kupperi ütlust mööda on kohalikul omavalitsusel põhimõtteliselt õigus nõuda eakalt vara müüki. „Omavalitsus hindab inimese olukorda. Juhul, kui tal on vara – korter näiteks –, siis hooldekodusse minekul lähtu-
takse sellest, et vara tuleb kasutada viisil, mis tagab selle omaniku ülalpidamise hooldekodus. Inimene saab oma korteri, mida ta ei kasuta, kas välja üürida või müüa ning saadud vahenditega tasuda endale vajaliku teenuse eest. Iga omavalitsus lähtub oma toetuste määramise tingimustest ja korrast,” selgitab Kupper. Näiteks Rakvere linna hooldekodusse paigutamise ja hoolduse eest tasumise kord näeb muu hulgas ette, et hooldust vajava isiku ülalpidamiskulude katmiseks võib linnavalitsus sõlmida lepingu temale kuuluva vara arvel. Samuti võib hoolduse vajaja kinkida Rakvere linnavalitsuse nõusolekul oma isikliku vara linnale, kas siis täieliku või osalise ülalpidamiskulu katteks, sõlmides selle kohta vastava kirja-
liku kokkuleppe ja notariaalse kinkelepingu. Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialist Maarja Seppel ütleb, et pealinnal ei ole õigust eakalt kinnisvara võõrandamist nõuda, kuid on õigus keelduda linnaeelarve vahenditest teenuse eest tasumisest. „Kui inimesel, kes vajab teenust viivitamata ja vältimatult, on vara, mille võõrandamisest saadava rahaga on võimalik teenuse eest tasuda, tasutakse linnaeelarve vahenditest tema teenuse eest kuni kuue kuu jooksul,” ütleb Seppel. Nii kaua on aega abivajajal oma vara vajadusel müüa. Õigus nõuda
Nii nagu toimetulekutaotlejal on kohustus tõestada, et ta on sobiv toetust saama, st et ta on tões-
ti vaene, nii on ka hoolekande teenuse tasumise korral kohalikul omavalitsusel õigus nõuda dokumente ja tõendeid (nt pangakonto väljavõtet, lepinguid vms), et hinnata abitaotleja tegelikku majanduslikku olukorda. Mis saab aga siis, kui lastel ja lapselastel ei ole piisavalt raha, et vanuri hooldekodus elamise eest tasuda? Kui teenuse taotlejal on lähedasi, kellel on tema ülalpidamise kohustus, selgitab sotsiaalhoolekande osakond välja nende võimalused teenuse eest tasuda, selgitab Seppel, kuidas lahendatakse niisugusel puhul olukord pealinnas. Lähedastel tuleb esitada viimase kuue kuu sissetulekut tõendavad dokumendid, andmed omandis olevate kinnisasjade ning sõidukite, väärtpa-
berite jm väärtusliku vallasvara kohta, kui vara võõrandamisest on võimalik saada raha, millega teenuse eest tasuda. Kuid pereliikmelt ei saa teenuse tasumist nõuda siis, kui tema viimase kuue kuu keskmine sissetulek on väiksem kui pooleteisekordne miinimumpalk ja iga ülalpeetava kohta kuus on raha vähem kui 80% miinimumpalgast. Ka ei ole tal varandust, mida müüa. Kupper lisab selgitusele, et kui lapsed või lapselapsed ei täida põhjendamatult oma ülalpidamiskohustust, on kohalikul omavalitsusel võimalus abistada eakat kohtusse pöördumisel või tasuda tema hooldusteenuse eest ning seejärel esitada tagasinõue eaka pereliikmete vastu.
Seeniorileht | 5
ENESEABI: lihtne tehnika aitab end turvaliselt tunda Foto: Meditech
Häirenupp, pliidivalvur, ravimidosaator, suurte klahvidega mobiiltelefon ja teised eakatele loodud tehnikaimed tulevad appi siis, kui inimene on palju üksi ja/või vajab kindlustunnet väljas liikudes. Agne Narusk
K
uidas saavad südamerahuga tööd teha inimesed, kelle eakad ema-isa päevaks üksi koju jäid? Mis siis, et nad saavad endaga hakkama ja vaid mälu veab teinekord alt. Aga kui see veab alt siis, kui on aeg pliit välja lülitada? Mis siis, kui ta kukub ja enam püsti ei saa? Või juhtub midagi südamega? Uurimisretk tehnika- ja sotsiaalmaailma selgitas välja järgmised võimalused. Üle-eestiline häirenuputeenus
Väike veekindel häirenupp kinnitatakse randme ümber või riputatakse kaela. Koju paigaldatakse eriline, nn käed-vaba-hoolekandetelefon, nii et õnnetuse või terviserikke korral kuulevad kõnekeskuse operaatorid nupulevajutaja appihüüde ära isegi siis, kui ta on kuni 150 meetri raadiuses. Ehk siis näiteks teises toas. Telefoni endal kodus olema ei pea, paigal-
dajad toovad kohale autonoomse mobiilivõrgus toimiva seade. Nupulevajutaja häirekõne võtavad vastu Medi kõnekeskuse operaatorid, kes kõik on saanud esmaabi koolituse ning väga hea suhtlemistreeningu. Operaator võtab kiiresti ühendust abivajaja lähedase või tugiisikuga, kes on kindlaks määratud juba seadet paigaldades. Nüüd tõttab see inimene appi. Kui olkord on kriitiline, võtab operaator kõne häirekeskusesse, et professionaalne brigaad kiiresti asja uurima saata. Sel moel on päästetud nii mitmedki elud. Teenus on tasuline, seadmeid saab nii rentida kui ka välja osta ja siis üksnes teenusepaketi kuutasu maksta. Omavalitsusi, kus praegu Medi häirenuputeenust kasutatakse, on ligi 10% kõigist – seda teenust saab ainsana tellida üle Eesti, ka väikesaartel. Ja ehkki enamik tellijaid on praegu kohalike omavalitsuste sotsiaalosakonnad, on iga aastaga rohkem neid poe-
hooldekodusse või laste juurde kolida. Samal ajal pakuvad kõik lahendused kindlustunnet ka lähedastele, kes teavad, et nende eaka ema või vanaisaga on kõik korras. Ja isegi kui pole, saavad nad sellest kiiresti teada ning kohapeal abi osutada,” rääkis Ala. Pealinlaste häirenuputeenus
Randmenupule vajutades saab abivajaja ühendust kõnekeskusega, kes kutsub abi.
gi-tütreid-lapselapsi, kes ise oma eakale lähedasele häirenuputeenuse muretsevad, rääkis Medi häirenuputeenuse eestvedaja Paavo Ala. Omavalitsused eelistavad teatud arvu seadmekomplekte välja osta, et neid vastavalt vajadusele oma eakatele jagada. Igakuist teenusetasu maksab siis kas osaliselt või täies mahus omavalitsus. „Üldiselt on häirenupu kasutaja eakas või liikumispuudega inimene, kes võib oma kodus kas või lihtsalt kukkuda ja omal jõul mitte püsti saada. Või ähvardab teda tõsisema terviserikke oht, mille puhul on abi saabumise kiirus kriitilise tähtsusega,” ütles Ala. „Meie häirenuputeenuse noorim hoolealune oli sellega liitudes 22-aastane,
poolenisti halvatud neiu. Medi vanim hoolealune on olnud 107-aastane proua Lääne-Virumaalt. Praegu on meil paar saja-aastast hoolealust ja mitu sellele auväärsele eale lähenejat.” Kõige rohkem renditakse Medilt kukkumisanduriga häirenuppe ja autonoomselt mobiilivõrgus toimivaid hoolekandeseadmeid. Kuid koju võib neilt muretseda ka näiteks pliidivalvuri (tõsi, täna veel üksnes elektripliidi kasutajatele – A. N.) ja automaatse ravimidosaatori. „Kõigi nende elektrooniliste vidinate eesmärk on võimaldada eakal või puudega inimesel võimalikult kaua iseseisvalt ja turvaliselt oma kodus elada, selmet
Kui eakas pereliige elab Tallinnas, saab linnaosa sotsiaalosakonnast taotleda sotsiaalvalve teenust. See elektrooniline valvenuputeenus eeldab aga telefoni olemasolu, on see siis laua- või mobiiltelefon. Abipakkujad ise soovitavad pigem lauatelefoni – siis pole ohtu, et aku on tühi või pole levi. Koju paigaldatakse lokaalne valvepult ning häirenupule vajutades läheb signaal sotsiaalvalve kõnekeskuse töötajale, kes suhtleb nii kliendi kui ka väljasõitva brigaadiga, on see siis kiirabi- või linna hoolekandekeskuse kaheliikmeline sotsiaalvalve brigaad. Valvepuldi
Kõnekeskus võtab kiiresti ühendust abivajaja lähedasega, kui teda kätte ei saa, siis järgmisega.
ja häirenupu saab pealinna eakas tasuta, teenuse eest maksab linn. Tallinna hoolekande keskuse juhataja Imbi Eametsa sõnul kasutab praegu seda teenust Tallinnas 203 inimest ning peaaegu kõik nad elavad üksi. Siiani on häirenuputeenuse saanud kõik abivajajad, kes seda on tahtnud. Eriklahviga telefonid
See variant sobib tegelikult nii aktiivsele, kuid samas ettevaatlikule seeniorile, kui ka kodusele või haigele inimesele. Viimasel juhul on kahtlemata tähtis, et käeulatuses oleksid ka laadija ning seinapistik. Kes kipub unustama, peaks pigem eelistama häirenuppu, sest viimast ei pea kunagi laadima. Kõikide mobiilioperaatorite esindustest saab osta suurte selgete klahvidega nn seenioritelefone, kuhu saab kiirvaliku alla panna lähedaste telefoninumbrid juhuks, kui tuleb kiiresti helistada. Mitmel mudelil on kaasas mugav laadimisdokk, nii ei pea juhtmetega sahmerdama. Teiseks on olemas ka sellised mudelid, kus telefoniaparaadi taga on spetsiaalne värviline nupp, millele vajutades läheb kõne järgemööda esmalt kõigile valitud lähedastele, siis vajadusel häirekeskusesse.
6 | Seeniorileht
TERVIS: kodune vererõhuaparaat pole mõeldud paanika tekitamiseks
Tasub teada:
Foto: Shutterstock
Vererõhku tuleb kodus mõõta puhkeolekus, kindlatel kellaaegadel ja ühe ning sama aparaadiga. Vilve Torn
S
aima on tegus pensionäriproua, kes ei malda päevade kaupa Mustamäe paneelelamus nelja seina vahel passida. Kui tervis ning ilmaolud vähegi lubavad, tuiskab üksi elav vanadaam eakate päeva- ja huvikeskusesse võimlema või lauluklubisse. Tõsi, üha enam sunnib kõrge vererõhk Saimat liigsele rapsimisele pidurit tõmbama ja meelde tuletama, et aastad teevad oma töö. Et ema endale liiga ei teeks, toob poeg ühel päeval Saimale koju vererõhuaparaadi. Kui kasutusjuhend selge ja esimesed mõõtmistulemuFoto: Vallo Kruuser
Dr Merike Luman: „Kui tulete trepist üles, toidukotid käes, polegi mõõtmise tulemused ootuspärased.”
sed käes, jääb Saima moodsa aparaadiga omapäi. Suurest elevusest sätib proua ikka ja jälle manseti ümber õlavarre ning laseb aparaadil numbreid kuvada. Kuid korraga pole näidud enam sugugi head. Esmalt võtab üha murelikum proua kõne pojale, kes ema kohe maha rahustab – uus aparaat ja kogemusi vähe. Rahunegu pigem maha ja mingu magama. Ent paanikas naisele sellest ei piisa – targa masina numbrid räägivad ju ometi oma keelt – ja ta helistab hilisõhtul sõbrannale. Ka tema läheb ähmi ja soovitab Saimal kohe kiirabi kutsuda. Hirmul proua tammub toas ringiratast, rüüpab viimased lonksud jahtunud kohvi, võtab taas aparaadi, sätib manseti püstijalu paika ja tardub – näit on veel kõrgem kui enne. Otsmik kattub kiirabi numbrit valides hirmuhigiga. Vale mõõtmine annab vale tulemuse
Eesti hüpertensiooni ühingu president dr Merike Luman ütleb, et antud juhtum on ilmekas näide sellest, kuidas vererõhuaparaati kodus kasutada ei tohi. „Uisapäisa rapsides õiget tulemust ei saa. Vererõhku tuleb mõõta puhkeolekus, kindlatel kellaae-
Kahtluse korral võiks lasta vererõhku mõõta pereõel või päevakeskuse töötajal.
gadel ja ühe ning sama aparaadiga. Enne mõõtma asumist tasub aga 5–10 minutit rahulikult paigal istuda,” räägib dr Luman. „Käsi peab olema pingevaba ja toetuma näiteks lauale, peopesa ülalpool. Õlavarrele paigaldatud mansett peab olema südamega ühel kõrgusel. Pärast esimest mõõtmist võib küll teha teise, kuid selle vahele võiks jääda vähemalt 15 sekundit pausi. Samuti tuleks mõõtmise ajal normaalselt sisse-välja hingata ja rääkimist vältida.”
Usaldusväärse tulemuse saamiseks on oluline vältida vahetult enne mõõtmist kehalist koormust, söömist ja suitsetamist. Õlavarrelt tuleb eemaldada kitsad riided. Ravimite võtmist ei tohi katkestada
Dr Luman selgitab, et risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, ligi pooled üle 65-aastastest inimestest kannatavad hüpertooniatõve all. 85–90 protsendil juhtudest on tegemist essentsiaalse
hüpertooniaga, mida ei põhjusta teine haigus ega vererõhku tõstev tegur. Sekundaarne hüpertensioon tekib seoses teiste haigustega. Et kõrge vererõhk on peamine südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegur, võetakse hirmust võimalike tervisehädade ees aparaat karbist välja ka siis, kui mõõtmiseks pole päris sobiv olukord. „Kui tulete trepist üles, toidukotid käes, või hakkate kohe peale tantsuklubi või kepikõnniringi ve-
Andke oma kehale võimalus olla terve! Koostiselt kehaomase ainena ei kuulu Nanohap™ ravimite kategooriasse. Ei ole müügil apteekides. EESTI TOODE Lisainfo ja ostusoovi tarvis on meie koduleht www.nanohap.eu ning telefon 5567 0607 Medicate Est OÜ
• Normaalseteks vererõhuväärtusteks peetakse < 140/<90 mm Hg. • Eesti eakatel ulatub hüpertensiooni levimus üle 60%; pole kerge leida südame-veresoonkonna mõttes täiesti tervet täiskasvanut. • Vähene liikumine, liigne soola ja alkoholi tarbimine, suitsetamine ning ülekaalulisus on peamised ohutegurid. Kui oma tervise eest hoolitsemine muutub esmatähtsaks, kaovad paljud tervisehädad. rerõhku mõõtma, polegi tulemused ootuspärased. Need pisut kõrgemad näidud ei anna aga alust paanikaks ja kiirabi väljakutseks,” ütleb dr Luman. Ta lisab, et vererõhku saab mõõta lasta ka pereõe juures või enamikus päevakeskustes – nii kaovad kõhklused selle kohta, kas ma tegin kõike õigesti. Kui aga kõrge vererõhk on diagnoosina kinnitatud, tuleks kõik kodus mõõdetud näidud päevikusse üles kirjutada, sest see aitab vajadusel raviplaani korrigeerida. Ja mitte kunagi ei tohi ravimite tarvitamist omal käel lõpetada põhjusel, et näidud on ju kontrolli alla saadud. „Hüpertoonia ravi on eluaegne,” paneb dr Luman südamele. See tähendab, et igale patsiendile valitakse sobiv ravim (või ravimite kombinatsioon) lähtuvalt kaasuvatest haigustest ja haiguse iseloomust. Sageli tuleb ravi alustades ravimeid vahetada, et leida sobivaim, kuid ravimite kogust ja manustamise aega võib muuta ainult arst. Kokkuhoiu eesmärgil ravimite võtmata jätmine võib kaasa tuua väga ohtlikke tüsistusi.
Seeniorileht | 7
HEAOLU: terved jalad näitavad organismi tugevust Foto: Arno Mikkor Kui jalgade eest hoolitsemiseks endal oskusi ja võimalusi napib, võiks kord kuus pediküüri minna.
Signe Kalberg
J
algade heaolu on igapäevaelus hästi oluline, nii võivad villid, nahalõhed, konnasilmad jms muutuda kiiresti tõeliseks nuhtluseks. Jalgade eest ei pea hoolitsema mitte üksnes ilu nimel, see aitab vältida ka mitmeid valusaid terviseprobleeme. Tähelepanelik peab olema eriti siis, kui aastatega jäigemaks muutunud keha ei lase enam ise varbaküüsi lõigata, paksenenud nahka maha viilida või märgata lõhesid enne, kui need haiget hakkavad tegema. „Pediküür ei seisne ainult varbaküünte kordategemises ja lakkimises. Paraku leidub jalgadel tihti ka nahapaksendeid, kannalõhesid, sissekasvanud küüsi, haudunud varbavahesid,” loetleb pediküürija Merle Rattus probleeme, mis talle igapäevatöös vastu vaatavad.
Asjatundmatus teeb olukorra hullemaks
Inimese jalad teevad rasket tööd, eluea jooksul käivad need maha keskmiselt 160 000 kilomeetrit. Kui suvel käiakse palju paljajalu ning jalgade eest piisavalt ei hoolitseta, on tulemuseks sarvestunud nahakiht päka ja kanna all. „Ise seda eemaldada on ebamugav, sest see nõuab asendit,
mida eakatel ja ülekaalulistel on raske võtta, ka ei pruugi jalg nii palju painduda,” märgib Rattus. Kollakaks ja klaasjaks muutunud nahapaksendid vähendavad naha elastsust, tekitavad nahasiseseid pingeid. Kui neil lastakse olla ega lihvita, tekivad naharebendid või praod. Kui need omakorda ulatuvad nahakihini, mida läbivad väikesed veresooned ja närvilõpmed, on tulemuseks torkav valu ning veritsevad nahapraod. Sealt edasi nahapõletikuni on vaid lühike tee, sest paksenenud naha ainevahetus on häiritud, selle ümbruses olev nahk pehmeneb ja bakterid levivad niiskes, halvasti verd läbilaskvates kudedes takistamatult. Kuid asjatundmatu käe all võib nahapaksendit eemaldades hoopis rohkem viga saada, eriti siis, kui kasutatakse valesid tööriistu. Valesti lõigatud varbaküüsi ja selle tüsistusi näeb pediküürija rohkem kui peaks. Küüne sissekasvamist soodustavad eelkõige küüne valesti ehk kaarjalt lõikamine, samuti halb jalgade hügieen ja ebasobivad jalanõud. „Kui inimene lõikab ise kodus varbaküüsi, ei pruugi ta hästi küüneni ulatuda. Samuti ei teata, et varbaküünt tuleb lõigata otse. Kui
vaid näiteks küüneplaadi vigastus. Küüne või küünte kahjustused tekivad siis, kui varbale on midagi kukkunud, peale astutud või on see kuhugi ära löödud. Küünte paksenemist mõjutab ka vanus (nahk ja küüned muutuvad vanemas eas kuivaks), aga ka mõned haigused: psoriaas, suhkurtõbi, kilpnäärmetalitluse häired jm. Diabeetikud peavad olema hoolsad
siis küüne serv kasvab naha sisse, on tulemuseks terav valu, turse ja põletik, mis võib minna mädanema,” kirjeldab Rattus halvimat. Kui jalad on terved, piisab igaõhtusest ja igahommikusest hoolikast pesemisest, kuivatamisest ja kreemitamisest. Pediküürijad soovitavad kaks korda päe-
vas jalgu kreemitada, kord nädalas raspeldada ja kord kuus pediküürija juures käia. Siis saab pediküürija öelda, millises olukorras on tallanahk ja kas küüntele on tekkinud paksendeid, mis võivad anda märku küüneseenest. Alati siiski ei ole küünte paksenemise põhjuseks seenhaigus,
Jalgade eest hoolitsemist tuleb alustada siis, kui probleeme veel ei ole. Diabeet ise jalavigastusi ei tekita, aga oht, et vigastused tekivad, on haigusest tulenevalt suurem. „Veresoonte ahenemine halvendab jalgade vereringet ning närvisüsteemist tulenevad muutused nõrgendavad tundlikkust. Seetõttu arenevad diabeetikutel jalavigastused aeglaselt ning võivad jääda inimesele endale märkamatuks,” ütleb Pärnu haigla sisehaiguste kliiniku polikliinilise osakonna vanemõde Ingrid Karu. Sagedasemad kahjustused on haudunud varbad, naha- ja küüneseen, soolatüükad, konnasilmad, villid. „Diabeetik ei pea käima tingimata pediküüris, vaid korrapäraselt jalaravi kabinetis jalgu hooldamas. Seal osutab teenust selleks väljaõppinud õde,” soovitab Karu. Jalaravi kabinetid on haiglate juurde loodud üle Eesti, haigekassas kindlustatud diabeeti põdevatele inimestele on teenus tasuta. Mittediabeetikutele, saatekirja või ravikindlustuse puudumisel tuleb ise teenuse eest maksta.
• Jalgade kuumas vees leotamine aktiveerib vere ja energia ringluse kogu kehas. • Ravimtaimede lisamine vanniveele aitab kasulikel ainetel naha kaudu organismi imbuda. • Kui võtta jalavanni nii kaua, kuni keha kattub higiga, võib see leevendada külmetushaigusi, grippi ja menstruaalkrampe. • Taimeleotisest võib olla kasu neile, kellel on krooniline maopõletik, kõrge vererõhk või kes on insuldi üle elanud. • Ideaalis peaks jalgu vannitama vähemalt korra päevas ja üsna sügavas anumas. Soovitatav sügavus on enam kui 15 cm, sest nii mahuvad ka pahkluud vee alla. • Kui jalavann on kestnud juba 40 minutit ja sa ei higista, siis lõpeta protseduur ja proovi järgmisel päeval uuesti. • Jalavanni on kõige parem võtta enne magama minekut, eriti talvel. See hoiab sind soojas ja aitab tekitada head und. • Jalavanni tuleks vältida üks tund enne või pärast sööki. Seda ei tohi teha väga suure väsimusega, sest siis ei ole vereringe kiirendamine tervisele hea. • Kui tunned jalavanni võttes peapööritust, siis lisa vanni natuke külma vett. See aitab veresoontel aheneda ning peaks seeläbi pearinglust leevendama. Allikas: http://ee.gbtimes.com
REKLAAMTEKST
Jalgadele tuleb tähelepanu pöörata aasta ringi, see aitab ära hoida probleeme ja haigusi. Mõistlik on küsida nõu ja abi kas pediküüri või jalaravi kabinetist.
Jalavann on tervisele hea
Veresuhkru kõrgenenud tase toob kaasa B1-vitamiini puuduse Veresuhkru taseme kõrgenemine põhjustab vitamiin B1 puudust ning mitmete kahjulike ainevahetusproduktide kuhjumist.
Vitamiin B1 täidab organismis paljusid olulisi ülesandeid: tagab aju ja perifeerse närvisüsteemi tegevuse ning osaleb lihaste toonuse ja kokkutõmbuvuse tagamises. B1-vitamiin tagab ka glükoosi oksüdatiivse lagundamise. Juhul, kui veresuhkru tase on kõrgenenud, vajab organism B1-vitamiini märksa rohkem kui ta toiduga saab. B1-vitamiini, täpsemini tema aktiivse vormi kokarboksülaasi puuduse tagajärjel, hakkavad kuhjuma mitmed kahjulikud ainevahetusproduktid, ka niinimetatud glükeerimise lõpp-produktid (AGEd), mis kahjustavad veresooni, närve, immunsüsteemi ja südant. B1-vitamiini puudus tekib tihti diabeetikutel, aga ka väärtoitumise, liigse maiustamise ning mõnuainete – alkoholi, kohvi ja sigarettide – liigtarbimisest.
Mis viitab vitamiin B1 puudusele?
Vitamiin B1 puudusele viitavad kestev kurnatus, töövõime langus, mälu nõrgenemine, reaktsiooniaja pikenemine või meeleoluhäired. B1-vitamiini puudus võib avalduda tundlikkushäiretena, käte või jalgade suremisena või säärelihase krampidena (eriti puhkeasendis). Pikaajaline vitamiinipuudus võib põhjustada südame töö häireid ja närvisüsteemi kahjustust.
Vitamiin B1 puuduse raviks on mõistlik valik benfotiamiin
Tõhusaks vahendiks vitamiin B1 puuduse ja kahjulike ainevahetusproduktide kuhjumise vastu on benfotiamiin - vitamiin B1 rasvlahustuv analoog. Vesilahustuva vitamiin B1 puuduseks on imendumine väikestes kogustes. Suuremate annuste B1-vitamiini manustamisel laguneb ta sooles ja viiakse organismist välja. Benfotiamiin seevastu imendub tänu rasvlahustuvusele väga hästi ja ei lagune sooles.
Benfotiamiin pidurdab hüperglükeemiast, valest toitumisest või mõnuainetest põhjustatud B1-vitamiini puuduse tagajärjel tekkinud AGE-de kuhjumist. Seeläbi väheneb veresoonte, närvide ja südame kahjustumine. Benfotiamiin on ka tugev antioksüdant, mis kaitseb rakke kahjustuste eest. Benfotiamiin tõstab oluliselt rakusisest kokarboksülaasi taset ja vitamiinipuuduse nähud kaovad. Benfotiamiini toime efektiivsust diabeetilisele polüneuropaatiale on kinnitanud kliinilised uuringud. Ainuke Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50 mg. Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti. Toime saamiseks tuleb benfotiamiini võtta pidevalt pikema aja jooksul (2 kuud).
Benfotiamiin on palju võimsama toimega kui veeslahustuv vitamiin B1, sest imendub organismis palju paremini.
Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa. Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti. Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915 Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee
Benfogamma®50 mg Benfotiamiin 50mg, kaetud tabletid N50
ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis Benfogamma 50 mg (benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.