seikluslikjaaktiivne
puhkus
Suvi 2012
Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629 Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee
LÕPETA UNISTAMINE, HAKKA SÕITMA!
Registreeri end proovisõidule margus@harley-davidson.ee Harley-Davidson Tallinn, Punane 74a, Tallinn www.harley-davidson.ee
Suvel on Eestis nii mõnus…
HARJUMAA
HIIUMAA LÄÄNEMAA
RAPLAMAA PÄRNUMAA
SAAREMAA
Hiiumaa
Harjumaa
• Kiiu Mungatorn • Padise kloostri varemed • Harjumaa mõisad
Läänemaa
• Rannarootsi alad: Noarootsi ja Vormsi saar • Matsalu rahvuspark ja Silma looduskaitseala • Kullamaa (kultuurilooline kant, Koluvere loss, kirik)
• Ristimägi • Kõpu tuletorn • Reigi kirik ja pastoraat
Ida-Virumaa
Saaremaa
• Kaali meteoriidi kraater • Panga pank ja Angla tuulikud • Sõrve poolsaar
Raplamaa
• Varbola linnamägi • Mahtra talurahvamuuseum ja Eeru kõrts • Sillaotsa talurahvamuuseum
• Toila Oru park • Valaste juga ja Ontika paekallas • Vaivara Sinimäed
Tartumaa
• Tartumaa mõi • Huvireisid Em • Vanausuliste k
Pärnumaa
• C. R. Jakobsoni talumuuseum Kurgja-Linnutajal • Lavassaare muuseumraudtee • Pärnumaa mõisad
Järvamaa
• Vargamäe • Kakerdaja raba • Seidla tuulik
LÄÄNEVIRUMAA
IDAVIRUMAA
Jõgevamaa
JÕGEVAMAA
JÄRVAMAA
VILJANDIMAA
isad majõel ja Peipsil külad
a ja Norra allikad
TARTUMAA
• Põltsamaa – kuninga- ja veinipealinn, rooside ja sildade linn • Palamuse – jalutuskäik ajalooradadel • Peipsi, Mustvee, Kasepää – vesi, kultuur, usk, omanäolisus
Valgamaa
PÕLVAMAA VALGAMAA
VÕRUMAA
• Pühajärv, rannapark ja sõjatamm • Taagepera ja Sangaste loss • Helme ordulinnuse varemed ja koopad
Võrumaa
• Tamme-Lauri tamm Urvastes ja Pokumaa • Seto muuseumitarõ Obinitsas • Härma müürid ja Lindora • Ööbikuorg
Lääne-Virumaa
• Jäneda mõis ja park • Lahemaa rahvuspark ja sealsed mõisad Palmse, Sagadi, Vihula • Rannakülad: Käsmu, Altja, Mahu
Viljandimaa
• Soomaa rahvuspark • Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed • Johann Köleri ja Mart Saare kodukohtmuuseum
Põlvamaa
• Taevaskoja ja Piusa koobastiku kaitseala • Meenikunno maastikukaitseala • Seto talumuuseum
e e . e n i l u g i www.La iga matkavarustus Eestis. ed
Parima hinna ja kvalite
kindlad joped • le u tu ja e e V • d ta is ri Saapad • Noad ja töö Termopesu • ad ll ke äe K • d ti o ak Selj rivarustust. e ja raa it il m d u u m Lisaks palju
Kanuumatkad ei ole eestimaalasele uudis! UUDIS on, et kanuumatkal saab ära käia Baltimaade pikimas looduslikus liivakivikoopas! Sellist seiklust pakume „Koopasafari“ nime all. Pakume ka teisi matku kaunitel, liivastel Põhja-Läti jõgedel. Matkad kanuudel või parvel; matkad saatjaga või ilma; matkad transpordiga Kilingi-Nõmmest või tuleme Teile koju järele. Valida on jõelõike 400 km ulatuses. www.livoniamatkad.ee info@livoniamatkad.ee www.facebook.com/LivoniaMatkad tel.nr: (+372) 5669 13 18
seikluslikjaaktiivne puhkus
5
Kannatuste rada ootab spordihuvilisi seiklema ka sel suvel
O
tepää Seikluspark on kõigi seiklushimuliste jaoks juba aastaid loonud Eestis uudseid, seikluslikke ja elamusterohkeid vaba aja veetmise võimalusi, mis pakuvad huvi kõigile olenemata vanusest ja füüsilisest ettevalmistusest. Seikluspargi hüüdlause „Elamused maa ja taeva vahel” iseloomustab seiklusparki kõige paremini, sest atraktsioonid asuvad peamiselt maapinnast oluliselt kõrgemal. Otepää Seikluspargi seni uusim, järjekorras kuues seiklusrada kannab nime „Kannatuste rada”. Nimi tuleneb asjaolust, et tegu on Eesti raskeima seiklusrajaga, mille ehitamisel oli algusest peale soov luua rada, kus lisaks pühapäevasportlastele saaksid oma võimeid proovile panna ka tugeva sportlikku vormiga seiklushuvilised. Lumelaudur Priit Pärle oli uue seiklusraja üks esimesi „ohvreid”, astudes rajale vaid paar päeva pärast selle valmimist. Pärast paari külastust ja rajaga tutvumist õnnestus Pärlel saavutada eelmisel aastal „Kannatuste raja” võistluse võit. „Võistlus oli aja peale ja ma sain suhteliselt kiirelt hakkama, aga selles ei ole mitte midagi ületamatut, sest järgmised võistlejad olid minust ainult viie sekundiga tagapool,” selgitab Priit Pärle. Tavainimesele on Otepää seikluspargi keerukaim rada mehe arvates ilmselt paras pusimine, ent siiski teostatav ettevõtmine. „Kui inimene ennast vähegi liigutab, siis saab ta seal hakkama. Ma ei ole ka ise ülisportlik, liigutan küll rohkem kui tavainimene, aga selle raja läbimiseks
ei peagi Rambo olema,” nendib Pärle, kelle sõnul võib ainsaks takistuseks saada kõrgusekartus, millest tuleb lihtsalt üle olla. Rada sõelub nõrgemad ise välja Olümpiavõitjast riigikogulane Erki Nool külastas hiljuti esmakordselt „Kannatuste rada” ning plaanib lähiajal koos poegadega seda väikest seiklust korrata. Raja kõrgus võib endise tippsportlase sõnul tunduda alguses hirmuäratav, ent läbimise käigus ei pruugi seda isegi tä-
Tavainimesele on Otepää seikluspargi keerukaim rada mehe arvates ilmselt paras pusimine, ent siiski teostatav ettevõtmine.
hele panna, kuna õnnestumise tagamiseks ei ole aega sellele tähelepanu pöörata, sest keskenduda tuleb ka muudele aspektidele. „See rada ikka nõuab natukene käejõudu. Nõrgemad selekteerib see ise välja – kes köiega üles ei jõua ronida, see ka rajale ei saa,” nendib Nool, lisades, et iga inimene, kellel on kätes natukenegi jõudu, peaks raja läbimisega hakkama saama. „See 30-aastane või üle 30-aastane mees, kes seda rada füüsilise valmisoleku puudumise tõttu ei suuda läbida, peab kindlasti hakkama enese kallal vaeva nägema, sest sellisel juhul on inimene ikka väga nigelas vormis,” osutab ta. Kuid seikluspark ei koosne ainult „Kannatuste rajast” ja
eneseületajatele mõeldud pingutustest – ka lastega Otepää seiklusparki tulles võib kindel olla, et tegevust jätkub kõigile – päris väikestest kuni suurteni. Lisaks on lastele mõeldes üles pandud batuut ja tasakaalulint, millel saavad lustida igas vanuses noored ekstremistid. Uue üllatusena on võimalus end katapuldiga turvaliselt 15– 20 meetri kõrgusele õhku lennutada või ronida mööda Eesti kõrgeimat, 33-meetrist välironimisseina. Kes seikluste asemel vaid paiga ilu nautida soovib, saab seda suurepäraselt teha Tehvandi vaatetornist. Otepää seikluspargi võimaluste ja hindade kohta saab täpsemat infot koduleheküljelt www.seikluspark.ee ja telefonil 504 9783.
w w w . t s i r k u s e t u u r . e e
www.suvetuurid.ee
ÄMBLIKUD, MAOD, SUURED KILPKONNAD J A PA L J U D T E I S E D R O O M A J A D ПАУКИ, ЗМЕИ, ГИГАНТСКИЕ ЧЕРЕПАХИ И МНОГИЕ ДРУГИЕ РЕПТИЛИИ
Pärnu
Maxima 14.-17.6 Härma Kaubahoov 21.-24.6
N-R 16.00 JA 19.00 L-P 13.00 JA 16.00 Ameerika surmaratas, dzigitaaz hobustel, zonglöörid, Rheini ratas, imeline mustkunst, akrobaadid, armsad loomad ja sõbralikud klounid..
AVATUD E-R 15-18 L-P 12-18
TARTU Annelinn, Kalda teel 7.juuni-16.juuni VILJANDI Männimäel 19.juuni-22.juuni RAPLA Automi platsil 26.juuni-28.juuni TALLINN Lindakivi Keskuse ees 2.juuli-15.juuli E U R O O PA S U U R I M L I I K U V R E P T I I L I D E L O O M A A E D САМАЯ БОЛЬШАЯ В ЕВРОПЕ ПЕРЕДВИЖНАЯ ВЫСТАВКА РЕПТИЛИЙ
S I N U S E L L E S U V E P L A N E E R I J A : VA ATA W W W . S U V E T U U R I D . E E ROOTSI-SAKSA TSIRKUS
MAAGIA МАГИЯ
HULA HOOP ХУЛАХУП
KLOUNID КЛОУНЫ
TULESHOW ОГНЕННОЕ ШОУ
PONISHOW ПОНИ
KÖIETANTS КАНАТОХОД
NOALOOPIJA
МЕТАТЕЛЬ НОЖЕЙ
AKROBAADID
АКРОБАТЫ
11. - 17. juuni NARVA - Geneva plats 18. - 20.juuni KOHTLA JÄRVE - Selveri juures 21. juuni KUNDA - Staadioni vastas 25. - 26. juuni LOKSA - Linna plats, Tln mnt 32 28. juuni - 3. juuli MAARDU Gümnaasium Eelmüüki ei toimu ja kassast saab ainult sularahaga osta! Kassa avame kell 12.00
w w w. t s i r k u s e t u u r. e e
w w w . t i v o l i t u u r . e e
TIVOLI TUUR PÄRNU VANA SILLA JUURES
24.juuni-5.august E-R:15.00-24.00 L-P:12.00-24.00
Läbi aegade suurim park Eestis! 13 suurt karusselli, palju lastekarusselle, mänge ja ca 42 meetrine vaateratas!
seikluslikjaaktiivne puhkus
7
VUDILA – kogu pere mängumaa
P
Vudila mängumaa atraktsioonide hulgas on hüppe- ja turnimisbatuudid, bassein veeliumägedega, skyjump ja maabatuudid. Loomulikult saab sõita ATV-de, paatide ja vesijalgratastega, püüda ise forelli, mängida paintball’i. Vudila mängumaal saad uudistada armsaid koduloomi, ratsutada hobusega, sõita hobuvankriga või turnida koguni vahval piraadilaeval, mille valmistasid Vudila sõbrad Puukujurid. Ka vihmased ilmad pole põnevate ettevõtmiste korral takistuseks – kui õues sajab, võib mängida suures ja pidevalt täienevas mängutoas ning mängude majas, sõita elektriautode ja väikeste ATV-dega Motolaudas. Kui tahtmine tuleb, on tore koos sõpradega päikese käes kümmelda nii päevitusalal kui ka mitmel järveäärsel piknikuplatsil või mõnuleda saunas. Vudilasse tulles tasub kindlasti võtta ette ka retk lähedal asuvasse Elistvere loomaparki, kus
enamik Eesti metsaloomi vaatamiseks olemas. Vudila mängumaa vahvaim uus atraktsioon on aga uus ja uhke ujumisbassein koos jõega, mis tagab suplemisvõimaluse oluliselt suuremale hulgale rahvale kui varasematel aastatel.
Piraadilaev näeb järve kaldal välja nagu
TASUB TEADA! Vudila suvehooaeg kestab septembri alguseni. Mugavas märgitud parklas on 103 parklakohta ning teist samapalju mahub autosid ka tee äärde. Asendus- ja turvakodudes elavad lapsed saavad Vudilas möllata tasuta.
päris.
OÜ VUDILA MÄNGUMAA Kaiavere küla, Tabivere vald, Jõgeva maakond Info: +372 5822 4224 Sünnipäevade broneerimine: +372 515 3121
atraktsioon Vudila mängumaa vahvaim uus s jõega. koo n ssei on uus ja uhke ujumisba
ÜKSIKPILETID Lapsed 4–17 15 eurot Täiskasvanu 18+ 10 eurot Lapsed 1–3 5 eurot Alla üheaastased tasuta
Vudila rajaja Kajar koos tütar Son ja
ja poeg Arturiga
KAIAVERE JÄRV
Vesirattad, sõudepaadid
Rannavolle
Tünnisaun
Päevitusala
Piknikuala
Mudilaste mänguala
Torusaun
Jäätisekohvik
Paintball
Piknikuala
Päevitusala
Siia tuleb Loodusrada ja Vigurkujude park
Atraktsioonid
Terrass-päevitusala Vuti bistroo Bassein Väike seiklusrada
Vaateplatvorm
Forellipüük
SUUR mängutuba
SUUR motorada
Motomaja
Veejalgpall
Elektri- Mängude maja autod
Piknikuala Grillmaja Hobusõidud Batuut-ronimistorn
Batuuttakistusrada
Jõulutall Batuudid
Piletikassa
Motorada
Sky - jump
PARKLA
Maabatuudid Tasakaaluliinid
Tallinn 180 km Palamuse 13 km
IHV JÕ
U RT TA
M
LE EE NT AA
m 7k
Maarja- Magdaleena 4km
Vudila loomapere
PALAMUSELE JA LUUALE
PATASTELE Elistvere Loomapark 1,7 km
TA BI VE RR E
ikisilmi oodatud suvepuhkus on käes. Lõpuks ometi saab hilisõhtuni üleval olla ja hommikuti kaua magada, perega vanaemale-vanaisale maale külla sõita, sõprade seltsis midagi vahvat ette võtta. Kaunitesse suveplaanidesse tuleks kindlasti mahutada mõni lõbus reis Jõgevamaale. Just siin Tabivere vallas maalilise Kaiavere järve ääres asub juunis oma teist sünnipäeva pidanud Vudila ehk kogu pere mängumaa. Vaatamata noorele eale on Vudila mängumaa saanud kiirelt tuntuks ja muutunud väga armsaks paljudele lastele ning lastevanematele. Juba oma esimesel tegutsemisaastal tunnistati Vudila mängumaa SA Lõuna-Eesti Turism korraldatud konkursil „Ehe Lõuna-Eesti” 2010. aasta parimaks turismiobjektiks. Mängumaa omanike sõnul polnud nime vaja pikalt valida – mängupark mudilastele, mis asub endise Kaiavere vutifarmi territooriumil, saab kanda ainult nime Vudila! 2011. aasta suvehooajal käis Vudilas üle 20 000 huvilise.
Tartu 27 km
GRUPI- JA SOODUSPILETID Suurematele gruppidele on vajalik eelnev registreerimine. Sooduspilet lastele 12 eurot – Palamuse muuseumi või Elistvere loomapargi sama päeva pileti esitamisel või Vudila mängumaa grupikülastuse (al 20 in) korral. Sünnipäevade pidamisel grupile (al 20 in) lapsepiletid 12 eurot lapse kohta. Vudila mängumaa päevapilet sisaldab kõikide mängumaa atraktsioonide kasutust terve päeva jooksul. 2012. aasta suvehooajast on piletihinnas ka vesirattad, paadisõit ja ATV-d. Lisatasu eest paintball, märkilaskmine, forellipüük, ratsutamine poni või hobusega, vankrisõit ja grillmaja rent. Lisainfo: www.vudila.ee
Meil pole mahti tudida, meid ootab Vuti Vudila!
OÜ Motosellid ATV- ja kaatrimatkad Ida-Virumaal Pakume teile meeldivat ja natuke ka närveteravdavat elamust Ida-Virumaa ainulaadses looduses. tel: +372 5112813 e-mail: marek@motosellid.ee www.motosellid.ee
ÄRA LASE PURJUS SÕPRA VETTE KÕIGIL ON AINULT ÜKS ELU
www.veeohutus.ee
seikluslikjaaktiivne puhkus
9
Suvi täis rõõme ja ohtusid Foto: Terje Lepp, EPL-i arhiiv
Suvi on aeg, mil viibime võimalikult palju oma ajast õues. Võtame koos sõprade ja perega midagi põnevat ette, puhkame rannas või matkame metsas. Nii satume suvel tuttavate paikade kõrval ka neisse kohtadesse, kus me varem käinud ei ole. Oma tegevusi planeerides peaksime mõtlema ka võimalikele ohtudele, mis võivad nimetatud tegevuse või kohaga seoses ette tulla.
P
äästevest on vajalik, kui teie tegevus on seotud veespordi aladega (kaatrid, kanuud vms) kui ka paadisillal viibides. Kindlasti ärge andke kunagi järgi, kui nõuate päästevesti kandmist, iseäranis lastelt. Ei ole soovitav minna ujuma üksi ja pimedal ajal, eriti kui te ei ole oma ujumisoskustes kindel. Ära kunagi hüppa vette tundmatus kohas! Pea ees vette hüppamine on ohtlik, sest keegi ei tea, mis sind vee põhjas ees ootab! Pea ees vette hüpates võid pea vastu veealust kivi(kalju)nukki ära lüüa ja vigastada kaela. Tagajärg võib olla kerge (marrastus vms), aga ka väga raske (halvatus). Väikestele lastele, kes mängivad veekogu lähedal, tuleks selga panna päästevest ja mitte lubada neid omapäi veekogu lähedal tegutseda. Päästevesti kandmine on väga oluline ka täispuhutava madratsiga ujuma minnes. Tuulesuund võib järsult veekogus muutuda ning madratsi kiiresti ja märkamatult kaugele kanda. Ehmatusest šokis abivajaja appihüüdeid ei pruugi kaldale enam kostuda. Uppuja päästmine Juhul, kui olete märganud uppujat, helistage koheselt numbrile 112 ja kutsuge abi. Uppuja abistamisel on oluline tagada ka enda ohutus. Abistajale kõige ohutum on, kui ta aitab uppujat kas paadist või kaldalt pika ridva
Jälgi lapsi, kui nad vees või veekogu ligiduses tegutsevad. või lati abil. Kui nimetatud variandid ei tule kõne alla ning tuleb ikkagi vette minna, tuleks kaasa võtta (käepärastest asjadest) mingi ese, mis aitab teid püsida vee pinnal. Lähenege uppujale tagantpoolt, hoidudes tema haardest. Haarake tal kaenla alt ja ujuge külg ees. Juhul, kui abistamisel satute uppuja haardesse, sukelduge, et vabaneda tema haardest. Oluline on tagada ohutus ja abistamine, mitte uus õnnetus. Veeõnnetusest päästetul võivad esineda mitmesugused vigastused ja tüsistused. Kui kannatanu on teadvuseta, tõstke veest välja, hoides tema pead rindkerest madalamal. Kannatanu kaldale toomisel kontrollige elutähtsaid funktsioone. Vee väljutamine organismist on teisejärguline! Avage hingamisteed, kiiresti puhastage suuõõs. Alustage vajadusel kiiresti elupäästvat esmaabi – elustamist! Kui kannatanu hakkab elustamise ajal oksendama, keerake ta küliliasendisse ning puhastage tema suuõõs hoolikalt oksest. Alles seejärel võite jätkata elustamist. Kõik uppumissurmast päästetud tuleb saata järelkontrolli tegemiseks haiglasse. Pärast õnnetust, olgu selleks kukkumine, uppumine vms, näitavad võimalikku tõsist vigastust,
mille puhul tuleb viivitamatult pöörduda arstiabi saamiseks järgmised tundemärgid: kahvatud huuled, nägu, jahe ja niiske nahk, janu, kiire ja nõrk pulss, iiveldus, oksendamine, rahutus, segasus, agressiivsus, pindmine hingamine, õhu ahmimine, äravajumistunne, tuimus jäsemetes ja tundlikkushäire, nõrkus, „sipelgate jooksutunne.” Suvel palju ka liigutakse ja tehakse tervisesporti ning siingi võib ette tulla kukkumisi ja väänamisi. Üldised esmaabi põhimõtted põrutuste, venituste sidemerebendite puhul on järgmised: 1. Võimalusel tõstke vigastatud piirkond kõrgemale. 2. Pange vigastatud kohale midagi külma käepärastest vahenditest, näiteks tehke käterätik külma veega märjaks ja asetage vigastatud kohale. 3. Katsuge – kui käterätik muutub soojaks, tuleb seda uuesti niisutada. Kasutada võib ka muid külmi käepäraseid vahendeid, mis tuleks mässida käterätikusse ja asetada vigastatud kohale. Jahutusprotseduure tuleks teha kaks-kolm päeva ja jahutada umbes kümme korda päevas. See sõltub siiski ka sellest, kui kiiresti külmakompress soojaks muutub.
Kõige tähtsam on anda vigastatud piirkonnale rahu, seda mitte koormata ja vajadusel toestada. Tavaliselt algab 2–3 päeva pärast traumat turse taandumine ja nüüd võib vigastatud kohta soojendama hakata. Selleks on olemas mitmesugused soojendavad kreemid ja alati on võimalik spetsialistilt nõu saada. Valu taandumisel võib hakata tegema võimlemisharjutusi. Alustada tuleb ettevaatlikult, järk-järgult koormust suurendades. Sidemerebendite paranemine võib võtta nädalaid ja kõige tähtsam siinjuures on anda vigastatud piirkonnale rahu! Eesti Punane Rist on tunnustatud kui esmaabikoolitaja, kel on rahvusvaheline sertifikaat. Eesti Punane Rist on valmistanud ette oskuslikke esmaabiõpetajaid nii Eestis kui ka Euroopas. Eestis on 16 seltsi (vt www.redcross.ee), kus saab omandada esmaabi teooriat ja harjutada õpitud teadmisi mannekeenidel.
Reisilaev MONICAGA
Naissaar on ainuke saar maailmas, kus iga ruutkilomeetri kohta on kaks ruutkilomeetrit raudteed ja kus korraga põimub ajalugu Põhjasõjast läbi Vene tsaaririigi ja nõukogude aja tänase päevani, mil saarel on juba oma ooperiteater, restoran ja 200 majutuskohta. Ja muidugi rong, mis sõidab siiani! Jaanipäeva eripakkumine - 25 €/in! Hind sisaldab: Korraldame Sinu eest kõik tegevused, ekskursioonid, majutuse ja toitluse – mugav, kiire, lihtne. Eriline puhkus garanteeritud!
• edasi-tagasi laevareisi • tasuta rongisõitu sadamast jaanitule platsile • priipääset Joel Steinfeldi kontserdile • tasuta telkimist ja grillimist
Reis Naissaarele on ideaalne suviseks perepuhkuseks, sõpradega seiklemiseks, suvepäevadeks, väljasõiduseminarideks või ka lihtsalt päevaseks merekruiisiks.
monica.ee
monica.ee/jaanituli
Ühepäevased kruiisid Naissaare avastamisretked 25 €/in Hind sisaldab edasi-tagasi laevareisi Väljumine R, L, P kell 11.00, tagasisõit kell 19.00.
Peoruumid ja pulmad laevasõiduga monica.ee/peoruumid-tallinnas
Väljasõiduseminarid ja suvepäevad Naissaarel monica.ee/seminarid monica.ee/suvepaevad
Naissaarele grillima, chillima, pidutsema ja telkima! Hind al. 27 €/in (sisaldab edasi-tagasi laevareisi ja telkimist) Võimalus juurde tellida toitlustust al 5 €/toidukord, majutust 10 €/in, sauna 15 €/tund, ekskursioone al 10 €/in.
seikluslikjaaktiivne puhkus
11
Turvaline ja põnev seiklus lastele Alutaguse Seikluspargis
A
lutaguse Seikluspargis avati sel kevadel Eesti suurim laste seiklusrada. 22 elemendist koosneva raja teeb eriliseks see, et kui mujal seiklusparkides peab lapsevanem lapsega pidevalt kaasas olema, et tema turvalisuse eest hoolt kanda, siis Alutaguse lasteraja läbimisega saavad lapsed ka ise turvaliselt hakkama. Laste turvalisuse eest hoolitsevad peas olev kiiver, traksidega rakmed ning rullik, mis on ühendatud trossi külge continuous lifeline süsteemiga. See tähendab, et laps kinnitatakse raja alguses trossi külge ainult rullikuga ja see rullik jookseb igalt poolt ümber puude elemendilt elemendile ise. Raja lõpus tuleb rullik lihtsalt trossi küljest ise ka lahti. Selle raja on ehitanud Prantsuse firma, kes on seda tööd teinud üle 20 aasta. Nemad on ka ainukesed maailmas, kes ehitavad sedasorti süsteemi, mis tagab täielikult laste turvalisuse, et vanemad ei peaks laste ohutuse pärast muretsema ja lapsed saaksid iseseisvalt hakkama. Piltlikult öeldes tuuakse laps seiklusparki ja lapsevanem võib minna ise suurt seiklusrada avastama või kohvikusse kohvi jooma. Kui mujal peavad lasterajad olema meetrikõrgused, et vanemad ulataksid oma lapsi aitama, siis Alutaguse Seikluspargi lasterada on kõrgeimas kohas viie meetri kõrgusel maapinnast. Nõudlus lasteraja järele sai selgeks niipea, kui eelmisel aastal seikluspargi viis esimest rada esmakordselt avati. Külastajad uurisid ka seda, millal tuleb seiklusparki rada, millel saavad lustida ka alla 140 cm pikkused lapsed. Nüüd on rada
Trossilaskumine
valmis ja arvukate noorte külaliste poolt juba ka igati heaks kiidetud. Rajale pääsemiseks peab laps olema kas vähemalt 110 cm pikk või vähemalt neli aastat vana. Nooremad võivad rajal pisut hätta jääda, kuid nelja-aastane saab selle läbimisega kindlasti hakkama. Kolmeringiline lasterada pakub palju võimalusi Lasterada koosneb kolmest erinevast ringist ning ühelt ringilt teisele liikumine toimub nende keskel oleva suure platvormi kaudu. Ringid on erineva raskusastmega ning lihtsaim neist on esimene ring. Esimesel ringil ootavad väikeseid seiklejaid võrgus ronimine, läbi puidust toru ronimine, hõljuvad plaadid ja erinevad laudteed. Teisel ringil on rajatakistuseks juba suuremad hõljuvad plaadid ja erinevad väikesed platvormid, millelt tuleb järgmisele hüpata. Osavust saab proovida ka laudteel ning läbi ämblikuvõrgu ronimises. Kolmas ring nõuab pisikestelt kõige rohkem osavust ning algab kõikuva laudteega, mille läbimise järel tuleb ületada mäeserval kolme meetri kõrgusel asuv julgust nõudev tasakaalupalk ning muud
põnevad takistused. Laste seiklusraja kõige lõbusam osa ootab seiklejaid raja lõpus, kus õhusõitu saab nautida kahel järjestikusel trossisõidul kuni maapinnale tagasi jõudmiseni. Kui kõik osavust ja pealehakkamist nõudnud elemendid on läbitud, juhatab julgestustross pisikesed seiklejad jälle ohutult vanemate juurde. Seiklused ka suurematele Lisaks lasterajale on Alutaguse Seikluspargis viis seiklusrada kokku 33 elemendiga, mis pakuvad põnevaid elamusi kõigile seiklushuvilistele, kellel kasvu vähemalt 140 cm. Nendel radadel on võimalik sooritada unustamatu Tarzani-hüpe, mis paneb proovile ka kartma-
tute julguse. Võimalik on proovida välitingimustes jalgrattasõitu mööda trossi ja seda kuue meetri kõrgusel maapinnast. Sellel kevadel täitus Alutaguse Seiklusparki möödunud aastal külastanud inimeste suurim soov – valmis said pikad trossisõidud üle järve. Kahest pikast õhusõidust esimene stardib 10 meetri kõrguselt puu otsast ja õhusõitu saab nautida koguni 400 meetrit. Tagasisõidu laskumise pikkuseks on 220 meetrit. Suvisel ajal on Alutagusel avatud ka Eesti ainuke suvetuubingu rada, mis vihmase ilmaga ei jää kiiruse poolest alla talvistele kiireimatele libisemisoludele ning mäest üles toob tuubitajad linttõstuk. Alutaguse seikluspark on avatud augusti lõpuni K–R kella 12–20; L–P 11–20. Sügisesel perioodil on seikluspark avatud ainult nädalavahetustel või ettetellimisel.
LASTERADA
Täpsem info: Tel: +372 5357 5405 www.alutaguse.com www.facebook.com/alutaguse seikluspark@alutaguse.com
12 seikluslikjaaktiivne puhkus
Matkatoit olgu kalorirohke, sööjal aga jätkugu oidu õigel ajal lauast tõusta Kui muidu öeldakse, et õhtusöök anna vaenlasele, siis matka kõige tugevam toidukord ongi just õhtune. Hommikueine ja päevased söögikorrad aga jätku sööjale kerge näljatunde, oma keret täis parkida ei maksa. Kristiina Viiron
› Kasutada on ehtsad traditsioonilised vibud ja puunooled. › Koolitajateks Eesti parimad pikkvibulaskurid. › Broneeringud rühmadele alates 10 inimesest info@kuldnool.ee › Leiad meid Komandandi aiast Nevski katedraali juures Toompeal.
www.kuldnool.ee
„Vältida täiskõhutunnet, mille järel tekib tahtmine leiba luusse lasta,” õpetab staažikas matkakorraldaja ja koolitaja Tõnu Jürgenson. „Liialt täis kõht segab liikumist.” Teisalt peabki matkatoit olema kaloririkas, toitev, kiiret energiat andev ning suhteliselt hõlpsasti valmistatav. Matkal tehtavate roogade valik sõltub Jürgensoni sõnul lisaks ka sellest, kas toitu ja toidutegemisvahendeid tuleb endaga matka ajal kaasas tassida või on üles seatud baaslaager ning ringi liigutakse ilma varustuseta. Viimatimärgitud juhul saab lubada omale rikkalikumat lauda, kuid täisvarustusega matkates tuleb toidu valikul hinnata kindlasti ka seda, mis see kõik kokku kaalub. Maitsev toit Traditsioonilised toiduained, millest kiiresti süüa valmistada või mida süües kiiresti energiat ammutada, on igasugu (kiir)helbed, (kiir)nuudlid, makaronid, tatar, riis, pannkoogijahu, suitsutatud ja soolatud lihatooted, konservid, kuivatatud puuviljad, pähklid, müslibatoonid, pähklitega šokolaad, rukkileib... Kogenud matkajad teavad ka, kuidas putrudest ja nuudlitest lõpuks ära tüdineda võib. Siis võib teha näiteks nii, nagu soovitab Jürgenson. „Lasta kiirnuudlid pehmeks, puljong ära juua ning nuudlid praadida Ungari pekiga. Maitse saab teine ja toiteväärtus on kõrgem,” osutab ta. Maitsva roa saab ka tatart ja riisi koos keetes ning pudrusse siis näiteks suitsuliha-
tükke või konservi sisse poetades. Jürgensoni enda lemmiksöök on praetud peekon meega ja see sobib tema sõnul hästi just selliseks vahepalaks, mis kõhtu liiga täis ei tee. „Praed neli-viis viilu ära, lisad praadimise lõpus mett ja sööd seda siis tüki rukkileivaga,” kirjeldab ta. „Mesi annab kiiresti energiat, liha on aga raskemini seeditav ja annab püsiva energia.” Mett segab Jürgenson samal eesmärgil ka tatrapudru sisse. Ja muidugi annab mesi toidule hea maitse. „Maitseelamust ei saa ka matkal alahinnata, eriti pika matka puhul, sest meeskonna moraali ja toidu vahel on seos,” kinnitab ta. Kindlasti olgu toit ka võimalikult vaheldusrikas. Matkates suure pundiga on Jürgensoni sõnul lihtsam, kui süüa ei tehta ühiselt, vaid telkkonnana, sest kogemus näitab, et suure seltskonna vahel on kompromissi keeruline saavutada. Üks ei söö tatart, teine põlgab pekki ja mossitamised on kerged tulema. Magus jook Matkal joodava tee ja kohvi soovitab Jürgenson teha kaks korda magusamaks kui kodus, seda ikka kiire energia pärast. „Ise kasutan ja soovitan ka teistel kasutada matkal rafineerimata suhkrut, imendub paremini ja keha võtab teda ka paremini vastu,” nendib ta. Üks osa õhtusöögist peakski kindlasti olema naturaalne tee või oakohv. Teesse pole paha lisada sortsukest sirivirivobskit, mis aitab lõõgastuda. Kui ilm ära keerab, saab
seikluslikjaaktiivne puhkus 13 Fotod: Tõnu Jürgensoni kogu
kiiresti sooja kuumast rafineerimata suhkruga magusaks tehtud kohvist. Maitsva ja toitva tee saab keeta kõiksugu erinevatest kuivatatud puuviljadest ning seda tavatseb Jürgenson õhtusöögi aegu ka teha. Ka pannkoogid on tema matkadel sageli õhtusöögimenüüs. „Müügil on ju kümneid erinevaid jahusegusid, neid on lihtne kaasas tassida ja neist on kerge süüa teha,” põhjendab ta. Jürgenson rõhutab, et süüa tuleb, ka siis, kui isu ei ole – osadega juhtub tihti nii, et füüsiline pingutus võtab isu ära. „See on ohtlik, sööma peab, võtta kasvõi üks Snikers, hammustada suitsuvorsti peale, puuvilja ka. Niipalju peab inimesel iseloomu olema, et kui isu ei ole, siis ta ikkagi sööb,” märgib ta. Samamoodi on väga tähtis juua, iseäranis sooja ilmaga, sest higistades kaotab keha vedelikku.
Pannkoogid matkadel on tihti õhtusöögimenüüs.
Mitmesugused matkapliidid Söögi valmistamiseks kasutab Jürgenson gaasil töötavat matkapliiti, sest lõkkekohti ei pruugi igal pool olla.
Uue põlvkonna gaasimatkapliidid on tema sõnul endisaegsetest poole võimsamad ja säästlikumad. Maksvad küll rohkem, kuid tasuvad end ära ühe suvega. Jürgenson soovitab valida sellise pliidi, mille gaasiballoon on põleti külge vintkeermega ühendatav. „Osadel mudelitel on adapter, aga selle miinus on see, aja jooksul lekib balloon tühjaks,” põhjendab ta. Samuti on saadaval matkapliite, mis töötavad alkoholil, kuivpõletusainel, universaalkütusel. Viimatimärgitutel on kaasas mahuti, kuhu saab panna bensiini, diisli, piirituse vms. „Nad on küll kallid, aga töökindlad ning nende jaoks, kes reisivad ümber ilma, on need ainus lahendus,” täheldab Jürgenson. Samuti on valikus matkapliidid nagu ahjukesed, mida köetakse metsamaterjaliga: käbide, okste ja laastudega. Jürgensoni sõnul võib matkal põhimõtteliselt ju ka grillida. „Kui on baaslaager, ei ole käntsakas liha patt meie keha vastu, oleme selle auga välja teeninud. Kui aga matkame täisvarustuses, ei ole see ratsionaalne söök,” tõdeb ta.
Kus, millal, millega ning mis kala püüda?
Kõigile neile küsimustele saate vastuse, kui võtate ühendust ühe tõeliselt pühendunud kalamehega. Eduelamuslikuks kalapüügiks on vajalik looduse lugemine ja just see ongi, mida Jarko Jaadla väga hästi oskab! Fishingtrips OÜ-l on olemas kogu püügiks vajalik varustus ning kalu käiakse taga ajamas üle terve Eesti ja aasta ringi. Jarko moto on see, et tuleb püüda just neid kalu, kes mingil teatud ajahetkel on kõige aktiivsemad, siis on ka lootust tabada tõelisi trofeesid ning kalastades ei hakka kunagi igav! Vaadake kindlasti ka videoklippe ja pilte lisaks kodulehelt www.fishingtrips.ee, sest nende purakate väljasikutaja võiksite olla just Teie!
Fishingtrips OÜ Mäeotsa talu, Luua küla, Palamuse vald, Jõgevamaa, Estonia 49203 info@fishingtrips.ee www.fishingtrips.ee 5669 9163
seikluslikjaaktiivne puhkus 15
Rännak ajamasinaga saab võimalikuks Paides
P
aide vallimäel asuvas Ajakeskuses Wittenstein on võimalik saada kiire ja humoorikas ülevaade tervest Eestimaa ajaloost, rännates ajamasinaga ühest ajast teise – muinasajast kuni tänapäevani välja! Siin saab teada, mis oli muinasajal eestlaste Nokia ja kuidas Eesti esimest korda Euroopasse arvati ning palju muudki. Lisaks saab tutvuda täies varustuses eesti viikingiga ja tema kauni emandaga, aidata sepal rauda taguda, šamaani tantsu ja joiu abil välja kutsuda välgunoolt ja süüdata urituld ning ka endale väge paluda, et järgnev teekond kulgeks edukalt. Gruppidele pakub Ajakeskus meelelahutuslikku ajarännakut, võimalust einestada ajakeskuses, pidada sünnipäevi, kokkutulekuid jms sündmusi. Seenioridele on Ajakeskus välja töötanud just neile mõeldud seenioride eriprogrammi. Lisaks on võimalik rentida tervet Vallimäge suuremateks üritusteks koos helitehnika ja suure LED ekraaniga. AJAKESKUS WITTENSTEIN AVATUD K–P 10–18 VESKI 11, PAIDE Tel +5850 2001 Vaata lähemalt: www.wittenstein.ee
Tule Prangli saarele!
M
õnus meretagune elutempo, suur annus metsa, merd ja rannakülaro-
mantikat! Regulaarsed ühepäevareisid Prangli saarele toimuvad 14. maist kuni 14. septembrini igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Päevareisile võib tulla igaüks, eraldi gruppi selleks moodustama ei pea. Reisid väljuvad Tallinna kesklinnast hommikul kell 8. Ekskursioonid toimuvad paralleelselt eesti- ja inglise keeles. Teistel aegadel toimuvad reisid ettetellimisel, väljumine minimaalselt kuue osalejaga. Reisid algavad Tallinna kesklinnast, Tallinna turismiinfokeskuse eest (Kullassepa 4/ Niguliste 2) kell 8. Reisid lõpevad orienteeruvalt kell 17.30. Reisid tutvustavad Prangli saare ajalugu, vaatamisväärsusi ja loodust. Päeva jooksul jõuame käia Eesti väikesaartele omasel veo-
autotuuril, külastada Prangli muuseumi ja kirikut ning süüa lõunat. Räägime mereäärseid lugusid ning tunneme ennast hästi. Saarel jääb ka paar tundi vaba aega, et käia rannas, osta suveniire või omal käel saarega tutvuda. Reisid maksavad täiskasvanule 59 eurot, lastele vanuses 6–12 a 45 eurot ning pensionäridele 49 eurot. Tuuri hind sisaldab bussisõitu Tallinna kesklinnast Leppneeme sadamasse ning tagasi, liinilaeva Vesta piletit, 2,5 tunnist giidiga ekskursiooni kastiautol, muuseumi piletit ning lõunasööki. Kui soovid sõita Prangli saarele kollektiiviga või sõpruskonnaga, oleme abiks saarekülastuse organiseerimisel. Meie käest saad tellida majutuse, maa- ja meretranspordi, ekskursioonid ning muud aktiivsed tegevused. Vaata lähemalt: www.pranglireisid.ee Broneerimine: booking@tallinndaytrip.com või telefonil 5341 3109