sei klu sli k&aktiivn e
puhkus
Lehe sisu valmimist toetasid: Seikluskliinik, Kormoran Kayak, Veematkad, Eesti Lennuklubi, Panga Diving Resort, Sailing.ee, Otepää Seikluspark d Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakon ee m@epl. laasnur margit. Projektijuht: Margit Laasnurm; tel 680 4629, Toimetaja: Kristiina Viiron; tel 680 4567, kristiina.viiron@epl.ee
Suvi 2010
Kroonilist reisihimu leevendab Seikluskliinik Foto: Seikluskliinik
Seikluskliiniku retkedele on oodatud kõik, kes armastavad loodust ega pelga lõkkel valmistatud toitu ning jalgsi matkamist. Viis aastat tagasi tekkis kolmel sõbral soov näha virmalisi. Pärast mõningast planeerimistööd sõitsidki ettevõtlikud noored ekspeditsioonile talvisele ja pimedale Lapimaale. Retk tundras õnnestus niivõrd, et nüüdseks on toonasest sõidust välja kasvanud osaühing Seikluskliinik, kes mobiliseerib regulaarselt seiklusjanulisi vagabunde. „Seikluskliinik organiseerib retki, mis erinevad tüüpilistest pa kettreisidest. Mat kad on ekspeditsiooni vormis ja toimuvad nii Eestis kui ka võõrsil. Retke võlu seisneb selles, et esialgu on kaardistatud üksnes matka algus- ja lõpp-punkt ning mõned sihtkohad, kuhu plaanitakse reisi kestel jõuda. Reisi täpne stsenaarium selgub kohapeal,” selgitab Seikluskliiniku üks rajajaid Ragmar Saksing. Koos kohalikega Viie teg utsemisaasta jooksul on käidud unustamatutel retkedel Lapimaal, Gruusias, Nepaalis, Armeenias, Birmas, Transilvaanias, Kamtšatka l ja Madagaskaril. Matkatakse 12–15-liikmelise seltskonnaga. „Selt skond on omaet te väärtus – kõiki liidab ühine huvi matkamise vastu. Retke jooksul saavad lõkke ääres läbi arutatud kõik maailma asjad ja leitakse ka uusi sõpru. Kümmekonna inimesega reis tuleb ka tunduvalt odavam, kui minna väiksema seltskonnaga, sest leidub asju, mida saab jagada,” räägib Ragmar. Kahe- kuni kolmenädalase ret ke jooksu l ma hutata kse kogu elamine seljakottidesse. Seikluskliiniku retkedele on oodatud kõik, kes armastavad loodust ega pelga lõkkel valmistatud toitu ning jalgsi matkamist. „Tahame tunnetada keskkonda võimalikult tõetruult, tunda ka seda ebamugavust, mida tunnevad kohalikud. Me ei näe küll kõige kuldsemaid kirikuid, kuid õpime tundma kohalikke asukaid,” põhjendab Ragmar ja meenutab retke Gruusias, kus pärast kõrguste vallutamist sõideti mägedest alla veoki kastis, mida jagati suure hulga inimeste, lammaste, kanade ja kukkedega. „Sõit kest is mitu tundi, käed-jalad surid pidevalt ära, sõitsime koskede alt läbi ja kiikasime üle kasti serva kuristikku. Kohalikud sõidavadki nii. Sellised kogemused jäävad kõige eredamalt meelde ja see
Seikluskliiniku matkalised Madagaskaril, Magindrano külas, viimast päeva mägedes. Taamal on Tsaratanana Massiiv, kus asub ka Madagaskari kõrgeim tipp Maromokotro.
on ka põhjus, miks tahame võimalikult vähe planeerida ja usaldada end looduse ja kohalike inimeste kätesse,” selgitab Ragmar. Enne matka tutvustatakse inimestele väga põhjalikult, mida matkalt oodata ja milliste situatsioonidega tuleb tõenäoliselt kokku puutuda. „Inimene saab ise otsustada, kas sellised retked on tema jaoks või mitte. Meie filosoofia on üldjuhul, et hakkamasaamisest moodustab 90% vaimujõud ja 10% füüsiline,” räägib Ragmar, ja lisab, et viie tegutsemisaasta jooksul pole keegi matka katkestanud. „Lapimaal oleme ristinud ühe koha pisarate oruks. Ikka tuleb ette, et suusa mat ka l tundras, kus külmakraade on umbes 30, lund tuiskab ja seljakott on raske, leidub keegi, kes poetab pisara ja ütleb, et enam ei jaksa. Matkajuhil on suur ülesanne leida võimalus, miks inimene peaks jätkama. Sellised kogemused on igal juhul unustamatud eneseületamised,” on Ragmar veendunud. Augustis Armeeniasse Reisi kestel saab iga rännumees teha oma võimetest sõltuvalt valikuid. „Vahel võivad näiteks liikumise ja koormuse tõttu hakata põlved valutama. Siis ei ole mõtet va luvaigistite toimel pükstest välja hüpata ja kõige kõrgemat mäe tippu vallutada, vaid veeta aega muudmoodi. Leiame erinevaid võimalusi,” kinnitab Ragmar. Seikluskliinik on muutumas ra hv usva hel isek s reisi korraldajaks, et pakkuda seeläbi
matkalistele veelgi suuremaid elamusi. „Me oleme avanud täiesti uue kontseptsiooniga internetikeskkonna www.adventureclinic.com, mis võimaldab kõigil seiklustega liituda, muljeid jagada ja seikluskliiniku tegemistega reaalajas kursis olla. Üsna varsti muutuvad matkaseltskonnad rahvusvaheliseks. Päris põnev oleks kuulata näiteks Kamtšatkal lõkkevalgel austraallasest seikleja koduka nd i lug usid,” on Rag ma r veendunud. Augusti alguses on Seikluskliiniku meeskonnal plaanis kahenädalane matk Armeeniasse, kuhu on veel võimalik end soovi korral registreerida. Kavas on ületada Armeenia kõrgeim mägi Aragats, Geghama mäestik, külastada Geghardi kaljukloostrit ja Jerevani vanalinna ning kohvikuid. „Armeenlased on tohutult külalislahked, tapavad ekstra sinu jaoks lamba ja teevad šašlõkki! Retke põhiosa matkame mägedes ja viimastel päevadel uudistame linna, peseme end puhtaks, magame valgete linade vahel ja imestame selle üle, et kraanist tuleb vett,” lubab Ragmar.
Seikluskliinik •• Lisainformatsiooni Seikluskliiniku tegemiste ja retkede kohta leiab www.adventureclinic.com, www.seikluskliinik.ee, www.facebook/seikluskliinik Võta ühendust: tel 505 0225 esmaspäevast reedeni kella 9–20.
seikluslik & aktiivne puhkus
Süstaekspeditsioonil näeb saladuslikke paiku, mis jäävad teiste ees suletuks
Süstaga pääseb kohtadesse, kuhu jala või muu transpordiga ei pääseks. Pildil sõidavad süstamatkajad Mehhikos.
Üks võimalusi on veeta suvepuhkus aktiivselt ja sportlikult, mõla käes, mööda jõgesid ja järvi liueldes – Kormoran Kayak OÜ-s saab valida kanuu-, kummipaadi- ja süstamatka vahel. Matkasellid, kes naudivad süstamatka, ei pea piirduma üksnes ühekordse lõbusõiduga. Süstad on väga mugavad liikumisvahendid ka pikematel avastusretkedel, mis on eksootiliseks ja vaheldust pakkuvaks alternatiiviks muudele transpordivahenditele. Kormoran Kayak korraldab 2003. aastast mitmesuguseid süstareise ja -ekspeditsioone nii Eestis kui ka mujal maailma meredel. Süstadel on avastatud Mehhikot, Kreeka saari, Horvaatiat, Norrat. Selle aasta veebruaris võeti ette eksootiline retk
Aafrikas – aerutati piki Malawi järve 630 kilomeetrit põhjast lõunasse. „Süst on ennekõike liikumisva hend, mis v iib ühest punktist teise. Retkedel veedame oluliselt aega ka kuival maal, mis on samavõrd väärtuslik ja põnev kogemus kui süstasõit. Süstaga pääseb kohtadesse, kuhu jala või mõne muu transpordiga ei pääseks. Oleme süstadel külastanud väikesi paarikümne asukaga K reeka saa ri, ü ksnes mere kaudu külastatavaid koopaid ja külasid,” räägib matkade läbiviija ning Kormoran Kayak OÜ asutaja Mikk Suursild. Öö tähistaeva all Süst on mugav liikumisvahend, millel on selge ja väga praktiline eelis jalgsimatka ees – see
mahutab kogu matkaks vajamineva kraami, mistõttu ei pea elamist seljas kandma. „Süstasse saab varuda puuvilja ja muud paremat kohalikku ning värsket toidukraami, mida reisi jooksul hävitada. Tegelikult ei ole eluks palju vaja. Sageli näiteks ei viitsitagi telke üles panna, vaid uinutakse liival tähistaeva all. Ka kõige suuremad küünikud on sellistes situatsioonides romantikuteks hakanud,” meenutab Suursild. Matkal või ekspeditsioonil osaleb maksimaalselt 6–8 inimest. Matka saatjateks on kaks kogemustega ning sertifitseeritud süstagiidi. „Väike seltskond muudab õhustiku intiimsemaks. Keegi ei hüüa läbi ruupori, et nüüd on uneaeg. Suurema seltskonna puhul oleks väga keeruline
saavutada heaks matkaks vajalikku harmoonilist õhkkonda,” on Suursild veendunud. Turvalisus on tagatud Eestist väljaspool toimuvad matkad ja ekspeditsioonid kestavad ligikaudu 2–4 nädalat. Päevas läbitakse süstaga keskmiselt 20–40 kilomeetrit, aerutatakse ligikaudu 4–7 tundi. „Tegemist ei ole kindlasti ekstreemspordiga. Esmatähtis on ikkagi grupi turvalisus, kõigile sobiv sõidutempo ning nauding puhkamisest. Süstaretk on mõeldud kõigile, kellele meeldib matkata. Retkele tulijad peaksid olema valmis selleks, et va hel tuleb näiteks merevee ja liivaga nõusid pesta. Oluline on pigem vaimne valmisolek kui füüsiline. Kui oled võimeline rattaga
tööl käima, saad ka retkega vaba lt ha k ka ma,” k innitab Suursild. Sü st a mat k u v i iv ad läbi professionaalsed ja välismaal erinevaid koolitusi läbinud matkajuhid, kes on välisekspeditsioone korraldanud juba 20 aastat. Ekspeditsioonidel kasutatakse tipptasemel varustust. „Tormiga merele ei minda, va id mat kata kse ja lgsi. On juhtunud, et tugeva tormi tõttu on peatutud saarel paar päeva ja oodatud ilma paranemist. Kodust tundub see romantiline, aga inimesed muutuvad närviliseks, kui peavad tegevusetult istuma. Mis sest, et ümberringi on pa lmipuud, türkiissinine meri, liiv. Seega on vaimne tasakaal ja valmisolek pikemaks retkeks väga oluline,” arvab Suursild.
Tulekul on ekspeditsioon Kreeta lõunarannikul •• Novembrikuus tasub jätta novembrikuu kaamos ja pageda Kreeta lõunarannikule. Matkalisi ootab soe vesi ja õhk, kõrged kaljused mäed, Preveli looduslikud palmimetsad, Matala hipirand, eelhellenistliku tsivilisatsiooni jäljed koos Knossosega ning asustamata tühjad liivarannad, kuhu pääseb vaid süstaga. Tegemist on pigem kultuurilise kui ekstreemsportliku merematkaga. Lisainformatsiooni süstaekspeditsioonide ja -matkade kohta leiab www.kormoran.ee Võta ühendust: tel 527 4348
seikluslik & aktiivne puhkus
Veematkade üritused viivad argimured peast Fotod: Veematkad
Öine ööbimine talvel telgis on ju elamus omaette. Niisamuti saab paljusid teisi üritusi korraldada aastaajast sõltumata.
OÜ Veematkad sisustab firmade üritusi elulahedate seiklus- ja meeskonnamängudega, sõidutab rahva matkaparvedega mööda Emajõge Peipsini või laseb UAZ-idel Kõrvemaal seigelda. Ehkki ettevõtte nimi Veematkad viib mõtte esmalt veega seotud tegev ustele, on osaühingu ampluaa kaugelt laiem kui vaid kanuusõite organiseerida. „Meie firma nimi ei anna tänasel päeval enam meie tegevuse kohta tõesti ülevaadet,” tõdeb osaühingu juht Indrek Herman. „Alustasime tegevust 11 aastat tagasi kanuumatkadega ning sellest ajast on pärit ka firma nimi.” Kes aga Veematkade korraldatud üritustest kord osa võtnud, teeb seda meelsasti üha uuesti, sest lustakate seikluste ja meeskonnamängudega sisustatud üritused teevad iga kell silmad ette saun-õlu-lebostiilis ajaveetmisele. Lustakad mängud ja seiklused Hermani sõnul on nad üritusi korraldades mõelnud n-ö igas konditsioonis inimeste kaasamisele – kõik mängud ja ülesanded saavad lahenduse osavõtjate nutikuse abil, mitte toorest jõudu rakendades. Ja kui tegemist ongi võistlusega, pole võidu kriteeriumiks parim aeg, vaid leidlikkus. „Meie mängud on sellised, et ühegi kaotuse järel ei tohi inimesel tekkida
OÜ Veematkad sisustab üritusi lahedate seiklus- ja meeskonnamängudega. Fotodele on jäänud hetked off-road seiklusest ja parvematkalt. piinlikkustunnet,” selgitab Indrek Herman. „Anname mängudega võimaluse meeskonnal omavahel suhelda, mõelda, seigelda.” Enamjaolt ongi Veematkade klientideks firmad, kes eelistavad oma töötajatele pakkuda saunast-napsitamisest-võrkpallimängust sisukamat meelelahutust. Ettevõttel on olemas ressurss ka 300–400 inimesega ürituste korraldamiseks, ning seda nii, et iga osaleja on tegevusse haaratud. „Parvematkad, parvemaja, bussiseik lused, amfiib-AT V safarid, raftingud, klassiekskursioonid, seik lusmängud, ellujäämiskursused…,” loetleb Herman Veematkade korraldatavaid võimalusi.
Matkaparvel mööda jõge Ta märgib, et mõeldud on ka mugavust eelistavatele inimestele, kes soovivad pigem meeldivat äraolemist kui füüsilist pingutust nõudvat tegevust. Üks niisugune võimalus on näiteks sõita mugava matkaparvega Emajõe Suursoos mööda Emajõge Peipsi peale, saunatada ja ööbida parvemajas ning suunduda sealt kaarega Kalli järvele ja mööda Emajõge taas sihtpuntki Kavastusse tagasi. Suured ja mugavad matkaparved on korraliku mootoriga ning neil kulgedes jõuab kaugele. Parvemajaga, mis tähendab ujuvat peoruumi, magamistube, sauna, piknikuplatsi ja isegi WC-d, saab korraldada ürituse, kus jalg ööpäeva jooksul maad
ei puutugi. Seda kõike inimhingedest peaaegu asustamata looduse keskel Emajõe-Suursoos. „Parvematkad on mõistlik alternatiiv neile, kes kanuumatkal saadavat füüsilist pingutust ei taha, aga kel on soov seltskonnaga koos olla. Ümber minna matkaparvega ei saa.” Ühele matkaparvele mahub kuni 12-liikmeline seltskond, parvemajja aga ligi 30-liikmeline seltskond ning Veematkadel on neid välja pakkuda terve laevastiku jagu. Seega saab ühist üritust korraldada korraga mitme parvega ja suurele seltskonnale. Orienteerumine UAZ-idel Omanäoline ja populaarne on ka bussiseikluse nimetust kandev retk, mis on Hermanni
sõnutsi meeskonnatreeningu sugemetega. „Tegemist on UAZbussidel legendiraamatu järgi orienteerumisega, kus kontrollpunktides tuleb lahendada mõni lõbus ülesanne, mille vastuseks on alati üks number,” selgitab Indrek Herman. Number vastab legendiraamatu järgmisele lehekülje numbrile. „Ühes kontrollpunktis tuleb näiteks teha tuli metalltoru alla, mille sees on heinapallinöör. Kui toru kuumeneb, põleb nöör läbi ja torust kukub tolksti number välja,” toob ta näite, millist laadi ülesanded lahendamist vajavad. Bussiseiklejad majutatakse metsa suurtesse sõjaväetelkidesse, mida köetakse ja nii saab üritust korraldada aasta ringi.
Elamus eelkõige Suvepäevade üks tõmbenumbreid on orienteerumismäng, kus meeskond saab rajale suundudes kaasa seljakoti koos kõikmõeldava varustusega: sirkli, joonlaua, riidepuu, joogipudeli, pliiatsi, tabeli ja paberiga. Selle mängu mõte on nagu Indiana Jonesi filmis, kus iga lahendus juhatab järgmisse kontrollpunkti ning lahenduste leidmiseks tuleb kasutada just kaasapakitud kraami. Adrenaliiniotsijaile pakub Veematkad kevaditi elamuslikku raftingut Jägala jõel. „Sõit on turvaline – kiivrid peas, päästevestid seljas. Muidugi on inimesi paadist ka vette kukkunud, aga kui seda üldse ei juhtuks, poleks tegu raftinguga,” märgib Herman. Kukkumisvõimalusele on aegsasti ka mõeldud – kaldal on valvel pääsepaat, samuti ootab kuumaks köetud autosaun ja ahjuküttega telgid. Nii et kui keegi ka vette kukub, on ta mõne aja pärast juba kuumal saunalaval ega pea külmetama. „Meie ürituste mõte on liita seltskondi, pakkuda neile mõtestatud tegevust,” rõhutab Indrek Herman. Vaata lähemalt: www.veematkad.ee Võta ühendust: tel 51 10 253 Tule seiklema!
seikluslik & aktiivne puhkus Foto: Eesti Lennuklubi
Langevarjuhüppel kogetud eriline tunne meelitab üha uuesti hüppama Eesti Lennuklubi pakub algajale hüppajale nelja erinevat hüppeprogrammi. Kõige tähtsam uudis langevarjuga hüppajate jaoks on Eesti ilmateade, eriti nädalavahetuse oma. „Reedel läheb mu telefonitoru punaseks, sest hüppe järjekorras olijad helistavad ja küsivad, kas saab ikka sel nädalavahetusel hüpata,” kõneleb MTÜ Eesti Lennuklubi instruktor Arsen Dzmanashvili. Aga selleks, et taevaavarustes liuelda, peab ilm olema hea ja suhteliselt tuulevaikne, sestap hüppehuvilised tähelepanelikult ilmaprognoosi jälgivadki. Kui ilm lubab, kogunevad taevavallutajad igal nädalavahetusel ja vahel ka argipäeva õhtuti Rapla lähistele Kuusiku lennuväljale, et tõusta lennukil AN 2 üles ja teha oma hüpe. Esimene, teine, kümnes, sajas… Tandemina, iseseisvalt
Hea ilmaga paistab Kuusikult langevarjuga hüppajale ära isegi Tallinna profiil.
oma esimest hüpet dessantvarjuga ehk ümmarguse langevarjuga. Seda hüpet tehakse 800 meet r i kõrg uselt ning keskmine langemisaeg on 3–4 minutit. See on hüppamiseks ka hinnalt kõige soodsam võimalus – koolitus pluss hüpe ma ksab Eest i Lennu k lubis 1200 krooni. Nii koolitus kui ka hüpe mahuvad ilusti ühe päeva sisse. Stat ic L i ne’i metood i ka kujutab endast tervet hulka iseseisvaid hüppeid, järk-järgult suurendades vabalangemise aega. Sel puhul hüpatakse tiibvarjuga, millel on suurem horisontaalne ja vertikaalne kiirus kui ümmargusel varjul. Hüppe hind on 2100 krooni. AFF-meetod (Accelerated Free Fall – kiirendatud vabalangemisõpe) on välja töötatud õpingute läbiviimiseks neile, kes tahavad tegeleda langevarjuspordiga. Kõik hüpped tehakse vähemalt 3000 meetri kõrguselt, hüppamise ajal toetavad õppurit instruktorid. Lisaks on võimalik tellida oma ülevõttest salvestus – väga lahe on ju hiljem vaadata, kuidas see kõik ikkagi välja nägi.
ümmarguse varju või tiibvarjuga, või hoopis selline, kus enne varju avanemist kogeb hüppaja loetud sekundite jooksul ka vabalangemise erilist tunnet. Suurepärane emotsioon Just sel le er i l ise t u nde pärast, mille osaliseks inimene langevarjuga laskudes saab, hüpetele tullaksegi. Samuti t ä hendab la nge v a r ju hüpe esmahüppajale sageli ka tugevat eneseületust, ent rahulolu kordasaadetu üle on pärast maandumist sellevõrra võimsam. Arsen Dzmanashvili on teinud ise rohkem kui 800 hüpet, aga oma esimest mäletab ta kuupäevalise täpsusega – see juhtus 20. mail, aastal 1981 Lasnamäel asunud lennuväljal. „Tunne oli võimas,” meenutab Arsen. „Terve lend oli Tallinna kohal ja pakkus võimsat vaatepilti. Olin reisilennuk iga lennanud palju, aga niimoodi polnud ma linna näinud. Langeva rjuhüppel nägin linna nagu peo peal.” Võimas vaade avaneb Arseni sõnul samamoodi Kuusikul. Uhked metsad, Rapla linn oma jõe ja kahe torniga kirikuga,
Just selle erilise tunde pärast, mille osaliseks inimene langevarjuga laskudes saab, hüpetele tullaksegi.
kusjuures hea ilmaga paistab langevarjurile ära isegi pealinna profiil. Mitmesugused võimalused Eesti Lennuklubi pakub algajale hüppajale nelja erinevat õppeprog ra m m i: Ta ndem, Dessantvari, Static Line ja AFF. Tandemhüppel on hüppaja kinnitatud instruktori külge,
kes teeb ära ka langemis-stabiliseerimistöö, nii et hüppajal ei ole kõige sellega endal muret. Hüpatakse 2500–3000 meetri kõrguselt ning seega saab nautida ka 40–50 sekundit vabalangemist. Tandemhüpet valitakse Arseni sõnul sageli oma esimeseks hüppeks. Tandemhüppe hind on 3000 krooni. Samuti teevad algajad sageli
Teiste eeskujul hüppama Arsen märgib, et nii mitmedki esimesele hüppele tulijad saavad kogetust võimsa elamuse ning tulevad teine kordki hüppama. Sageli siis juba koos sõpradega, kes teiste innustustel samuti hüpet sooritada tahavad. „Kord oli ühel hüppama tulnud mehel kaasas seitse sõpra, kes ka kõik koos temaga koolitust kuulasid,” pajatab Arsen. „Ja niipea, kui see mees hüppamast tuli, hüüdis ta: „Andke
vari! Tahan veel!” ning teised ka kõik otsustasid seepeale hüpata, koolituse olid nad ju juba ära kuulanud.” Hüpet on võima lik oma kaaslastele, koostööpartneritele jms ka kinkida, selle tarbeks on klubil pakkuda spetsiaalseid kinkekaarte. Arsen kinnitab, et ükski, kes hüppe kingiks saanud, pole hüppele tulemata jäänud. „15 aasta jooksul on olnud vaid kaks naist, kes on hüppest loobunud,” märgib ta. „Kes hüppama tuleb, on selleks vaimselt ka valmis.” Instruktori sõnul on täiesti loomulik, et langevarjuhüppe eest tuntakse kõhedust. Sestap tuleb tal sageli vastata näiteks sellisele küsimusele, mis saab, kui vari ei avane. Aga vari avaneb ka siis, kui hüppaja varju valla ei päästa – õppelangevarjudele on paigaldatud mehhanism, mis avab varju sel puhul ise. Kindlasti tuleb hoolega kuulata teooriat ja tegutseda koolitusel õpitu kohaselt. Väga tähtis on maandumistehnika. Mingeid erilisi kitsendusi hüppajale ei esitata. Muidugi peab ta tervis korras olema. Iseseisvalt hüppajale kehtib ka kaalu- ja vanusepiirang. Hüpata võib alates 15 aasta vanuselt ning kehakaal peab jääma vahemikku 40 kuni 110 kilo. Nagu tõestab mullu tandemhüppe teinud Kihnu Virve – kui tervis on korras ja enesetunne hea, siis vanus ei mängi langevarjuhüppel mingit rolli. Vaata lähemalt: www.airsport.ee Võta ühendust: tel 505 0874 Tule hüppama!
seikluslik & aktiivne puhkus
Uskumatu aga tõsi! Eestis on sukeldumiskuurort! Foto: Panga Diving Resort
paat peale korjab ja sadamasse sõidutab. Sukeldumisvarustus spetsiaalselt selle jaoks ehitatud ruumidesse kuivama pandud ja pestud, on järg uute lõbustuste käes. Suitsulest, saun, soojaveetõrs ja muidugi külm õlu annavad pikale ning emotsiooniderohkele päevale õige lõppnoodi. Uni on sügav ja padi pehme… Laupäevane päev kulgeb juba ilmasõjaaegseid vrakke avastades ja kaatri järel kummirõngastega sõites. Pühapäeval õnnestub meie paatkonnal vee all hülgeid kohata. Nad on tõeliselt vahvad ja ohutud tegelased. Tunne on sama nagu Egiptuses koos delfiinidega ujudes. Uskumatu, et hüljeste arvukus
Saaremaa Panga panga sukeldumiskuurort viib põnevasse veealusesse maailma. On reede hommik ja pakin viimaseid hädavajalikke tarbeid eelseisvaks nädalavahetuseks. Seekord viib tee mind Saaremaale Panga pangal asuvasse sukeldumiskuurorti. Sukeldumisega seotud reisidel olen osalenud juba aastaid, aga mitte kunagi pole ma teinud seda kodumaal. Alati on Läänemere pimedad ja jahedad veed tundunud hirmutavana. Nüüd aga olen otsustanud oma silmaga asja üle vaadata ning eeltööna foorumites ringi surfates sai selgeks, et parim võimalus selleks on just Saaremaa paesel põhjarannikul. Puhkus, nagu ise tahad Kuivastust Pangale saab mitut erinevat marsruuti pidi, minu GPS juhatab Kuressaare kaudu, mistõttu jõuan kohale küll väikese ringiga, aga see eest täiesti tolmuvabalt. Panga küla sildist möödudes jõuan maaliliselt ilusa ranniku kaldale, kust juba paistavad sukeldumiskuurorti lipud ja merel seisev kärtspunane kiirkaater. Kohalik pererahvas võtab mind sõbralikult vastu ning juhatab öömajja. Majutuskohti on kokku 51, lisaks on võimalik ka telkida või autokaravanile elekter sappa pista. Maabun oma kodinatega kahekohalises kämpingus, kust avaneb vaade otse merele ja kõik eluks vajalik on sealsamas lähe-
siinkandis nii suur on ja neid ka reaalselt sukeldudes näha võib. Minu suureks kurvastuseks jäävad need paar Pangal veedetud päeva liiga lühikeseks, et kõiki võimalikke sukeldumiskohti külastada. Aga pole hullu, lohutan end. Suvi on veel ees ja küll tagasi tulla jõuab! Tagasi Virtsu jõudes ei tundugi mandri teed enam nii hullud ja inimesedki on kuidagi paremas tujus. Ju sellel Saaremaal mingi imeline vägi on, mis hinge kosutab ja paremaks inimeseks muudab. Võta ühendust: tel 566 92 009 Vaata lähemalt: www.saaremaapank.ee
SUKELDUMISKURSUSE PAKETT Panga pangal sukeldudes õnnestub hülgeid kohata. duses. Pärast pikka autosõitu on nälg närima hakanud, seepärast sean sammud sööma, seejärel suundun mere äärde, et uurida siinsete sukeldumisvõimaluste kohta. Selgub, et Panga pangal on terve suve läbi kohapeal rahvusvaheliste kogemustega sukeldumisinstruktorid ning kogu vajalik varustus mitmekümne sukelduja tarbeks. Sukeldumiskursuseid korraldatakse eri tasemele mitmes keeles. Kes sertifikaati taskusse ei taha, sel on võimalik ka koos instruktoriga nn proovisukeldumist teha. Veel torkavad silma põnevad kollased allveeskuutrid, millega on eriti vinge mööda veealuseid pankranniku astan-
guid sõita, ilma et peaks varvastki liigutama. Märkan mere ääres ka seltskonda, kes tõstab oma varustust paadi peale – seekordne väljasõit viib sukeldujad Hiiumaa lähistele laevavrakkidele. Kokkulepitud kellaajaks tõttan minagi paadile, mis viib mind sukelduma. Varustuse rendin kohapealt ja minu suureks üllatuseks ei ole ma välismaistes keskustes varem nii heal tasemel rendiasju saanudki, kui siin pakkuda on. Koos minuga on sukelduma tulnud veel kuus inimest, kes on kõik sealkandis esmakordselt sukeldumas. Enne vetteminekut räägitakse meile eelseisvast sukel-
dumisest ning jagatakse meid gruppidesse. Paadisõit Panga panga astangute ette kestab vaid mõne minuti. Vaade on juba ilma vetteminekutagi võimas. Muljeterohke veealune seiklus Selg ees vette ja põhja! Minu üllatuseks paistab juba merepinnalt ära kaheksa meetri sügavusel olev merepõhi. Astangud tõusevad ja kukuvad paari-kolme meetri kaupa läbi kogu veealuse „jalutuskäigu”. Lestakalu näen vähemalt kümmet ja sukeldumine tundub sama kerge ja muretu, nagu soojades vetes, millega ma juba harjunud olen. Õhk otsakorral, tõuseme pinnale, kus meid juba ootav
•• 3 päeva, 2 ööd majutus kaheinimese toas •• Open Water Diver sukeldumise algkursus •• 2 hommikusööki •• 3 lõunasööki •• 2 õhtusööki •• rahvusvaheline sukeldumise sertifikaat Korraldame avamere sukeldumisi Saaremaa ühes maalilisemas paigas – Pangal. Esmane baaskursus kõigile sukeldumishuvilistele. Sellel kursusel avatakse sinu ees sukelduja aabits nii teoorias kui ka praktikas. Sertifitseeritud Open Water Diver kursus annab õiguse sukelduda koos paarilisega ilma instruktori järelvalveta kuni 18 meetri sügavusele.
Litsents kehtib ülemaailmselt kõigis sukeldumisklubides, selle alusel saad varustust laenutada ja iseseisvalt sukelduda. Tegevuskava • 1. päev. Varajane saabumine Pangale, kursuse teooria loengud ning basseini praktika. • 2 päev. Avamere sukeldumised (tunnid 1 ja 2) • 3 päev. Avamere sukeldumised (tunnid 3 ja 4) • Kosutavad lõuna- ja õhtusöögid Panga peakokalt • Lisatasu eest õhtu saunas või lõõgastus kümblustünnis • Hommikul ärkad toas, mille aknast avaneb vaade merele • Virgutav hommikusöök Paketi hind külalisele 5000 krooni.
Koolitus - varustus - reisid Sebak Sukeldumiskeskus Tallinnas J.Vilmsi 32, Tallinn 10126
Sebak Sukeldumiskeskus Tartus Ilmatsalu 1, Tartu 50412
Avatud: E-R 10.00 - 19.00 L - 10.00 - 16.00 P - suletud
Avatud: E-R 10.00 - 18.00 L- avatud hooajal 10- 15 P- suletud
Tel: (+372) 6 313 114 Mob: (+372) 520 2221 E - mail: sebak@sebak.ee
Tel: (+372) 7 428 606 Mob: (+372) 5333 7494 E-mail: info@sebak.ee
seikluslik & aktiivne puhkus Foto: Sailing.ee
Sailing.ee pakub merepuhkust pärastlõunaks või koolitust kogu eluks Puhkus merel on maaroti argipäevas kosutav vaheldus ka vaid paaritunnise vahepalana. Tähtis on olla merele lähedal ja osake loodusest – see tähendab, et kosutavaks ei tahaks nimetada ristluslaeval poodlemist, vaid purjekaga tuulte püüdmist. Sailing.ee tegeleb Tallinna kesklinnas, uhiuues Vanasadama ja hisadamas inimestele rõõmu valmistamisega: viib jahtidega merele kõik, kes soovi avaldavad. Nende laevad lubavad korraga purjede alla viia sada ja rohkemgi inimest, nii et jahi pardal on võimalik ära pidada isegi keskmise firma suvepäevad, koolilõpupidudest või juubelitest rääkimata. Purjetada saab kõikjale, kus on merd ja tuult: lähematele saartele Naissaarele, Aegnale ja Pranglile. Pikemaid mere-
reise kor ra ldata k se Soome lõu n a r a n n i k u le, A hv e n amaale ja ka Peterburgi. Aga võib ka maapeatust tegemata Tallinna lahel mõnusasti seilata. Imetleda Tallinna kuulsat siluetti. Purjetada mööda reisisadamast, Patarei vanglast ja Kopli poolsaarest. Huvi korral põigatakse sisse ka Lennusadamasse ja uudistatakse lähemalt allveelaeva Lembitu ning jäälõhkujat Suur Tõll. Kes h i ndab pu lbit sevat adrenaliini, saab end merevahuseks lasta teha RIB-kaatritel, mis kurseerivad kiirusel kuni 40 sõlme/tunnis. Kaatrid teenindavad soovijaid ka veetaksodena, mis on kiireim viis jõuda soovitud sihtkohta mööda vett. Sailing.ee pakub ka haruldast võimalust korraldada oma regatti. Näiteks firma töötajate vahel. Kontekstiväline võist-
luspäev merel pistab töötajatesse tubli motivatsioonisüsti. Sailing.ee ei jäta kuivale ka neid, kes ise halssida, pautida, otsi vedada ja tüüri keerata tahavad. Purjetamiskoolis on nii alg-, jätku- kui ka navigatsioonikursus, mille lõpetajatel on praktikavõimalus firma alustel ning koolitajad aitavad leida meeskonnakohti kohalikele purjeregattidele. Nii saab elu purjeta misega põnevamaks teha ja käed rakku ilma oma jahti ostmata või aluse rentimiseta.
Vaata lähemalt: www.sailing.ee www.facebook.com/Sailing.ee info@sailing.ee Võta ühendust: tel: 5333 1117 Tulge ja laske end lainetel kanda!
Purjetada saab kõikjale, kus on merd ja tuult.
www.atmracing.ee
MINIMOTOKESKUS Stomp juicebox 9500.–
Minikrossikas suurele mehele Pitpro Super SIze 150cc 24 900.– 19 900.–
Suurim valik varustust kõikidele minikrossikatele! mootoriosad rehvid sõiduvarustus
Transport üle Eesti 39.– tel 5627 7711, 5627 7730
Tallinn: ATM Racing, Mõisavahe tee 3, Jälgimäe Tartu: Moto Tehnika, Turu 47; Brauermoto, Kastani 46 Pärnu: Pärnu Motopood, Riia mnt 129a; Mybike, Pae 1 Rakvere: Anome, Koidula 11; Rakvere Motopood, Vilde 14 Jõhvi: Jõhvi Motopood, Pargi 25; Talli Motors, Soo põik 9 Põlva: Raudnagel, Kuuse 5 Võru: Plekatsi Motokuur, Räpina mnt 14
STOMP WBP 140CC 17 900.– 15 900.–
ATM 150 140CC 24 900.– 19 900.–
seikluslik & aktiivne puhkus
Soomes on mõnus puhata nii perel kui ka üksikul uitajal Fotod: Hiie Aru ja Ville Viiron
Soome pole mitte ainult tuhande järve, vaid ka tuhande puhkusevõimaluse maa, kus jagub seiklust ja põnevust, kuid ka rahu ja vaikust. Reisifirma Kaleva Travel mais tehtud kliendiküsitlus näitas, et ligi 80% vastanutest plaanib sel suvel kuskile koos lastega sõita, kusjuures ülekaalukalt populaarseim sihtkoht peale Eesti on meie ülelahenaaber Soome. Kaleva Traveli turundusjuhi Hiie Aru sõnul hinnatakse Soomet puhkusepaigana eelkõige tema turvalisuse, sõbralikkuse ja hea infrastruktuuri tõttu. „Oluline on ka hea laevaühendus Eesti ja Soome vahel ning piletite mõistlik hinnatase, mis pole suurema perega reisides sugugi vähetähtis,” lisab ta. „Soome perekohad on loodud laste soove, vajadusi ja ka vanust arvestades ja nii võib lapsevanem üsna kindel olla, et reis mõnda Soome teemaparki teeb lastele suurt rõõmu.” Helsingi piirkonnas palju põnevat Enamasti tahetakse lastega reisides külastada Helsingit, kuid ka kindlaid perekohti ja teemaparke. Helsingi kesklinnast 10 minuti trammisõidu kaugusel asub Soome vanim lõbustuspark Linnanmäki ja selle kõrval põnev meremaailm Sea Life. Poolesajas näitusebasseinis näeb lähedalt selliseid kalu ja muid vee-elukaid, kellega vabas looduses naljalt ei kohtu, veealuses tunnelis aga saab
kogeda, kuidas haid pea kohal edasi-tagasi ujuvad. Samuti on tore lastega käia Korkeasaari loomaaias, kuhu v iib suvel kesklinnast laev. Kui aga istuda rongi ja sõita 20 minutit, jõuab Heureka teaduskeskusesse, mis pakub avastamisrõõmu kogu perele. Unustada ei tohiks ka sealset planetaariumi. Väikeste lastega Muumimaale Vä iksemate lastega perede absoluut ne meel ispa i k on Muumimaa Turu lähedal Naantalis. Kuna tänavu tähistatakse Soomes 65 aasta möödumist esimeste muumilugude sünnist, kulgeb ka Muumimaal suvi juubeliaasta tähe all: toimub suur põhjamaade joonistusvõistlus ja palju muid üritusi. Suuremate jaoks on kindlasti põnevam Särkänniemi huvipark Tamperes, kus on ka loomaaed, delfinaarium ja planetaarium. Hea paik nii autoturismiks kui ka loodusmatkadeks Kuna Soomes on vahemaad pikad ja teedevõrgustik kogu riigis hea, on seal eriti mugav
Enamasti tahetakse lastega reisides külastada Helsingit, kuid ka kindlaid perekohti ja teemaparke.
Soomes on tegemist palju: loodushuvilised võiks kindlasti külastada Ahvenamaad
Põnevaid avastusi pakub teaduskeskus Heureka
reisida autoga. „Turistide liiklem ise l i htsusta m isek s on Soome turismiamet koostanud mitu toredat automarsruuti, mille seast on ehk kuulsaim Kuningate tee,” märgib Hiie Aru. Marsruudid on kenasti kaardile kantud ja juures on ka olulisemate vaatamisväärsuste nimestik.” Sellist prospekti saab omale hankida näiteks Kaleva Traveli reisibüroost. Loodusinimestele, kes hindavad vaikust ja rahu ning karget põhjamaa loodust, soovitab Aru kindlasti A hvenamaad. „Ahvenamaa käigu juurde kuuluvad kindlasti pealinna Mariehamni külastus ja Ahvenamaa pa n n koog i sööm ine,” räägib ta ja lisab, et kel mahti, võiks ära käia Tjudö veinitalus, kus tehakse omakasvatatud õuntest veini ja õunaviina – Alvadosi, mis on Ahvenamaa variant kalvadosest. Ka la meestele on Soome tõeline unistuste maa, kuna puhast vett ja kalarikkaid järvijõgesid seal jagub. Kalapaikade lähedusse on ehitatud majakesed, mida kalastajatele välja renditakse. Korraldatakse ka kalastusretki, mis sisaldavad kõike alates kohalesõidutamisest ja majutusest kuni püütud kala suitsutamiseni. A ktiivseks puhkuseks on Soomes palju võimalusi. Kui talvel tõmbavad eestlasi magnetina sealsed suusamäed, siis suvel võivad ekstreemsuste otsijad oma adrenaliiniannuse kätte saada ra f t ing usõidu l mööda mõnd k iirevoolulist
jõge, näiteks Ruuna kärestikel. Samuti on Soomes suurepärased matkarajad nii jalgsi kui ka jalgrattaga liikumiseks. Toitu nii vaimule kui ka kehale Kes oma kultuuripilti soov ib laiendada, pea ks k indlasti külastama Suomenlinna – merek i nd lu s-muu s eu m i Helsingi lähedal saarel, kuhu viib laev 15 minutiga, samuti Helsingi muuseume ja kunstigaleriisid. Väärikas on Soome kunstimuuseum Ateneum ja nüüdiskunsti huvilised ei saa käimata jätta Kiasmas. Kuna Soome on kuulus oma disaini poolest, soov itab Hiie A r u disa inihuv ilistel võtta ette ja lutuskä i k Helsing i disa inikvartalis, kus on disainerite poekesi, sisekujundusstuudioid, galeriisid, rõivabutiike ja restorane. „Kui suviti ise Helsingisse satun, jalutan alati läbi Lõunasadamas asuvalt tur uvä lja kult Kauppatorilt. Maasikad, kirsid ja muud värsked aiaannid, suitsukala, lilleja käsitööletid – ahvatlusi kui palju! Kui aega rohkem, naudin kindlasti kohapealses telk-kohvikus pakutavaid imehäid lihapirukaid või karjala pirukaid ja mõnusat turuatmosfääri,” räägib ta. „Soomes ringi sõites olen saanud toredaid toiduelamusi. Sealseid söögikohti tasub külastada ja siis just kohalikke toite tellida. Soome köögist on nii mõnigi toit ka minu kodukööki üle kolinud, nagu Lapi juust murakamoosiga või Karjala pirukad.”
seikluslik & aktiivne puhkus
Elamusi maa ja taeva vahel koduselt Nuustakult Foto: Otepää seikluspark
ning proovitakse sellel kõndida, hüpata ja kui osavus kasvab, ka muid trikke teha.
Ütlust „Enne kui Pariisi sõidad, käi ära Nuustakul” tasub võtta sõna-sõnalt, sest ehkki Prantsusmaa on kuulus oma kõrgseiklusradade poolest, võib samasuguse elamuse saada ka kodusest Eestist – Otepää seikluspargist. Seikluspark asub kohe Tehvandi spordikeskuse kõrval ja alustas äsja oma kuuendat tegevusaastat. „Tehvandi on hea maamärk, mille järgi on lihtne kohale tulla,” kinnitab OÜ Otepää Seikluspark tegevjuht Indrek Taukar. „Ootame kõiki – nii peresid, koole, firmasid kui ka väiksemaid seltskondi, kas sünnipäeva või miks mitte poissmehepidu pidama, sest meil on peale seiklusraja kõik võimalused lihtsalt üks tore päev veeta, lõket teha ja grillida. Soovi korral pakume ka toitlustust.” Otepää kaunis loodus on suurepärane paik ka romantikat otsivatele paaridele, kes saavad seikluspargi radadel hea võimaluse teineteist ja iseennast paremini tundma õppida. Raja läbimiseks ei pea olema atleet Seikluspargi rajamisel on malli võetud prantslastelt. Pargi projekteeris Pierre Gay Pierret, kes ise on atesteeritud kõrgmägede giid ning sel alal suurte kogemustega. Pargis on viis eri raskusastmega rada kokku 58 takistuslõiguga ja lõpuks kaks pikka õhusõitu üle oru. „Esimesed rajad on lihtsamad ja madalamal, viimased raskemad ja kõr-
Seiklusrada pakub palju lusti lastele, kusjuures pisematele on pargis ka eraldi lasterada. gemal,” selgitab Taukar. „Kogu raja läbimine võtab umbes kaks tundi ning seejuures pole kõige tähtsam füüsiline vorm, vaid tahtmine, julgus ja tasakaal. Instruktorid liiguvad kogu aeg ringi, andes vajadusel nõu ja abi.” Esimene on u 2 m kõrgune õpperada ja selle peavad läbima kõik. Siin tehakse instruktaaž ja instruktor näeb, kas inimesed on saanud kõigest õigesti aru ja käituvad turvaliselt. Edasi tulevad raskusastme ja kõrguse kasvades roheline, sinine, punane ja must rada, millest viimasel saab liikuda puude vahel juba 10–12 meetri kõrgusel. Seiklusele paneb punkti kuues rada ehk Linnamäe vallutusretk. „Mägede tõttu on see üks meie firmamärke,” kinnitab Taukar. „Kõigepealt tehakse 300-meetrine õhusõit Neljakasemäelt Otepää Linnamäe jalamile, siis tõustakse mööda treppi Linna-
mäe varemetele, kust järgneb 350 m pikkune ja 30 m kõrgune õhulend tagasi.” Neile, kes soovivad rohkem põnevust või oma seltskonnale privaatsust, pakub seikluspark võimalust minna rajale pimedal ajal. Selleks antakse ronijatele otsmikulambid. „See on hoopis teistmoodi elamus, nad näevad puude vahel välja nagu jaaniussid,” kirjeldab Taukar. „Kindlasti on pimedas metsas põnevam ja mõnes mõttes ka julgem, sest ei näe, kui kõrgel asud.” Öise ronimise aeg tuleks 24 tundi varem kinni panna ja grupis peaks olema vähemalt kuus inimest. Turvalisus kõige tähtsam Taukari sõnul pööratakse seikluspargis suurt tähelepanu ohutusele. Rajalolija turvalisuse tagavad mägironimisvarustus (vöötrapets, karabiinid) ja tur-
vatross, mille külge on seiklejad terve raja ulatuses ühendatud. Kõik radade konstruktsioonid on rajatud mitmekordse turvavaruga. „Meil käis siin näiteks 160-kilone mees ja kõik oli korras. Kogu julgestussüsteem on nõutust tugevam ning ka trossid jämedamad, kui eeskiri ette näeb,” kinnitab ta. Seiklusrada sobib kõigile, kes on vähemalt 140 cm pikad. Pikkus määrab ära ka vanuse, tublimad 7–8-aastased võivad saada kenasti hakkama, aga neil peab kindlasti täiskasvanu kaasas olema. Vanuse ülempiir puudub,
Rajalolija turvalisuse tagavad mägironimisvarustus ja turvatross, mille külge on seiklejad terve raja ulatuses ühendatud.
kõik oleneb inimese sisetundest, mõni sportlik 70-aastane võib rajal osavam olla kui 30-aastane. Lastele jagub tegevust Seikluspargis on eraldi lasterada, kus saavad oma osavust proovida need, kel pikkust 90–115 cm. „Lastele on teisigi atraktsioone, batuut ja muud meelelahutust,” tutvustab Taukar. „Hiljuti avasime Slackline’i ehk vetruva lindi, kus on hea tasakaalu harjutada. Tegemist on 6–7 cm laiuse tugeva lindiga ning radu on praegu kolm – 8, 12 ja 15 meetrit.” Slacklining on viimasel ajal kogu maailmas kiiresti populaarsust koguv vaba aja harrastus, mis arendab koordinatsiooni ja keskendumisvõimet, treenib lihaseid ja on muidu tore ajaviide. Lint tõmmatakse umbes põlve kõrgusel kahe puu või posti vahel pingule
Vaateplatvorm, ronimissein ja katapult Kaunid vaated Otepää ümbruse maastikule avanevad Tehvandi vaateplatvormilt, mis on osa uuest Tehvandi K90 suusahüppemäe kompleksist. Vaateplatvormi kõrgus maast on 34 ja merepinnast 218 meetrit ning see on Suure Munamäe järel kõrguselt teine vaatetorn LõunaEestis. Kohapeal saab rentida kiikrit ja binokleid. Samas asub ka Eesti kõrgeim, 33 meetri kõrgune välironimissein. Tippu jõudmine eeldab head sportlikku vormi, aga proovida saab igaüks. Ronijate ohutuse tagab professionaalne turvavarustus. Taukari sõnul võiksid algajad tulla mitmekesi, sest tund aega ronimist võib alguses üle jõu käia. Põnevaim uudis seikluspargis on Prantsusmaalt ostetud katapult, mis lennutab soovija turvaliselt 15–20 meetri kõrgusele. „See annab adrenaliinirohke elamuse ega jäta külmaks pealtvaatajaidki,” kinnitab Taukar. „See on nagu tagurpidi benji-hüpe.” Seikluspark pakub ka kinkekaarti, mis on hea võimalus kinkida sõbrale või tuttavale põnevaid elamusi. Võta ühendust: e-post info@seikluspark; tel 504 9783 Loe lähemalt: www.seikluspark.ee Tule seiklusparki!