seikluslikjaaktiivne
puhkus
Suvi 2015
Lehe kujundas ja toimetas Eesti P채evalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Reklaam: Heike Kiiv, heike.kiiv@lehed.ee, tel 680 4459 Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee EA lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee
Myfitness esitleb:
Karl-Erik Taukar & Kristel Aaslaid Taavi Paomets Kääriku järve kontserdil Kristel Aaslaid ja Taavi Paomets – akustiline ja meeliülendav coverite töötlus
Karl-Erik Taukar – täiskoosseisus rockbänd ja show
Kontsert toimub 13.08, algusega kell 21.00 Kääriku järve liivarannal, Kääriku Spordibaasi territooriumil. Sissepääs avatakse 30 min. enne kontserdi algust. Pilet eelmüügist www.piletilevi.ee 5 EUR ja kohapeal 8 EUR (sularahas).
VITAMINERAL WATER VÄIKE KASVAB SUUREKS
VITAMINERAL WATER
seikluslikjaaktiivne puhkus
3
Eestimaad avastama Foto: Ivo Kruusamägi / et.wikipedia.org
Matkateed mööda saab kõndida Eestimaa ühest otsas teise Matkahuvilistele mõeldes on riigimetsa majandamise keskus (RMK) viimaste aastate jooksul teinud ära suure ja tänuväärse töö. Kolm aastat tagasi avati Oandu-Aegviidu-Ikla 375 kilomeetri pikkune matkatee – esimene tervet Eestit läbiv matkatee. Tunamullu lisandus matkatee teise haru esimene osa, mis kulgeb Aegviidult Ähijärvele (628 kilomeetrit) ning tänavu juunikuus selle 192 kilomeetri pikkune teine osa Perakülast Aegviitu. Uue osa avamisega on matkatee võrgustikuga liidetud ka Lääne-Eesti ning selle teine haru pikenenud 820 kilomeetrini. Peraküla-Aegviidu lõigu äärde jäävad näiteks laulva liivaga Nõva ja Keibu rand, müstiline türkiissinise veega Rummu karjäär, Padise kloostri varemed, Harjumaa sügavad metsad ja iidse pühapaigana tuntud Saula siniallikad. Uuele lõigule jääb kokku 13 peatuskohta, mis asuvad üksteisest päevateekonna – 10-25 kilomeetri kaugusel. Aegviidu-Ähijärve 627 kilomeetri pikkune matkatee lõik läbib kaheksat maakonda, koos Peraküla-Aegviidu lõiguga on matkatee teisesse harusse haaratud kokku üheksa maakonda. Kui Oandu-Aegviidu-Ikla haru on looduses tähistatud valge-punase-valge värvimärgistusega, siis Peraküla-Aegviidu-Ähijärve harule on omane valget-rohelist-valget värvi sümboolika. Matkatee mõlemad harud on tähistatud kilomeetripostidega, millel on kirjas haru nimi ning kui palju kilomeetreid on maad haru otspunktidesse. Matkatee on varustatud ka infotahvlitega. Matkatee kumbagi haru võib läbida nii tervikliku marsruudina – aga selleks tuleb muidugi tublisti aega varuda – kui ka lõikude kaupa. Eelkõige on matkatee mõeldud jalgsimatkajatele, aga see on osutunud ka jalgratturite seas väga menukaks. Et ka ratturitele liikumiseks võimalus anda, on RMK mitmes kohas jalgratturitele eraldi marsruudid loonud, et rattaga ei sõidetaks näiteks laudteed mööda. Järgmisena võtab RMK ette kolmanda haru rajamise Kirde-Eestist Lääne-Eestisse. See on plaanis valmis saada 2018. aastaks, mil Eesti Vabariik tähistab oma 100. sünnipäeva. Matkatee kõikide harude sõlmpunktiks on Aegviidu. Signe Kalberg
Anrepi lõvi.
Anrepi lõvi ja Kärstna kabel Viljandimaal ringi rännates tasub suund võtta Kärstnasse. Kauni mõisasüdame juurest viib allee 136 meetri kõrguse Kärstna mäe tippu, kus asub Anrepite aadliperekonna perekonnakalmistu koos kabeliga. Suurim vaatamisväärsus on Kärstna Kabelimäel aga Anrepi lõvi – üks kauneimaid klassitsistlikke kunstiteoseid Eestis. Võimsal rändrahnul puhkab pronksist lõvi, kohevalakaline pea käppadel. Mälestusmärgi püstitas XIX saj teises pooles Joseph Carl von Anrep oma isale – 1807. aastal Mohrungeni lahingus hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepile. Napoleoni vastu võidelnud kindralleitnandi põrm toodi samuti kodukohta ja maeti mõisa maamulda suure kivi ette. Lõvikuju modelleeris saksa skulptor Christian Daniel Rauch ning see valati vormi Berliini kuninglikus valukojas. Kui lõvi oma silmaga üle vaadatud, tasub kindlasti kabeli juurde jalutada. Kui veel
mõni aasta tagasi nukrutses lagunenud ajalooline pühapaik võsa vahel, siis tänaseks on vaatepilt hoopis teine. Saatuse tahtel sattus Külli Kuldkepp maakodu otsides just Kärstna radadele ja sai kinnistuga kaasa terve kunstimälestise: mõisnike kalmistu, Anrepi lõvi ning pargi kõrval üsna lootusetus seisus kabeli, kus kõik puitkonstruktsioonid olid sisse varisenud ja mille lagunenud müüride vahel kohisesid juba päris jämedad puud. Tragi naine kirjutas projekti ja muinsuskaitseameti toetuse ning Tarvastu valla abiga taastati mõisahärrade viimane puhkepaik. „Anrepid on seda väärt küll, et nende mälestus siin säiliks. Ja ma poleks saanud kindlasti siin kõrval elada ning päevast päeva vaadata, kuidas kabel mu kõrval laguneb ja seda rüüstamas käiakse,” on Külli Kuldkepp ajalehele Sakala öelnud. Vilve Torn
4
seikluslikjaaktiivne puhkus
Ootamatu kohtumine – Kaiu polegi Raplamaal Mõne aasta eest sõitsime Tartumaalt jääaja keskusest Jõhvi poole. Plaanis oli öö enne Ida-Virumaale sisenemist veeta Peipsi järve ääres. Teatavasti on Tartu-Jõhvi maanteel see hea omadus, et päris pikalt kulgeb tee piki Peipsi rannikut. Ja just sealt, kus on telkimis- ja üldse suvituskohad. Miks toona veel kolmeliikmeline pere suurelt teelt Jõgevamaal kõrvale keeras, enam ei mäletagi. Kuid ootamatult leidsime end sireda männimetsa vahelt ja viit näitas Kaiu järvele. Ei ole võimalik, kommenteeris Raplamaalt Kaiu külje alt pärit pereisa. Aga oli: Kaiu järv ei asu Eestis mitte Kaius, vaid hoopis Jõgevamaal Saare vallas Kääpa maastikukaitsealal. Koht keset männimetsa puhta järve kaldal oli imeliselt vaikne. Ei hordides suvitajaid ega möirgavaid skuutreid, sest Kääpa maastikukaitseala asub Tammeluha piiranguvööndis ning suured rahvakogunemised ning motoriseeritud veesõiduvahendid on rangelt keelatud. Veetsime öö RMK ettevalmistatud lõkkekohal, kuhu võis märgistatud kohale püstitada maksimaalselt seitse telki. Kalli külalise tunne tuli: plats oli puhas, kuivad puud ootasid, kemps südamega uksel ja puude varjualune koos lakapealsega lõhnas alles vaigu järele. Kempsus rippus paberirull, kõik oli nii puhas, nii puhas. Metsaalune sinetas mustikatest, kalda ääres sulistas pardipere. Telki me püsti ei pannudki, veetsime öö lakapealsel. Nii hea polnud uni ammu olnud. Hommikul käisime mustikal ja matkasime mööda Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateed, mis parkimis- ja lõkkekohast mööda viis. Nägime järvel vaikseid kalastajaid ning Kaiu märgistatud rattarajal rattamatkajaid. See ööpäev oli ilus kogemus. Aasta hiljem läksime tagasi teadlikult, siis juba kolmeks päevaks. Nädala esimesele poolele kohaselt olime ainsad telkijad-seenelised. Tegelikult kahtlesin pikalt, kas sellest kohast kirjutan või jätan enda pere ja väheste teadjate teada. Sest niivõrd imeline ja puutumata oli see ootamatu leid. Agne Narusk
Kalevipoja muuseum Kääpa külas Jõgevamaal.
Muuseumisse vilu ja vihmaga
Fotod: Rein Sikk
Muuseum pole ammu enam igavuse ja „palume eksponaate kätega mitte puutuda” sünonüüm. Enamikes saab nüüd ühteist ise järele proovida, midagi kuskil meisterdada, arvata, täiendada, viktoriinis osaleda, joonistada, lihtsalt mängunurgas mängida jne. Muuseumist on saanud interaktiivne meelelahutaja, ja paljud neist on osanud end ka lastele köitvaks muuta. Pidevalt toimub mõni teema- või perepäev, aga ka eksponaadid ise on loodud lastele atraktiivses võtmes. Minge näiteks Tallinnas tervishoiumuuseumisse. Või ajaloomuuseumisse, kus on alatasa mõni põnev näitus üleval. Muidugi lastemuuseumid, nagu Miia-Milla-Manda pealinnas või Iloni imedemaa Haapsalus. Lisaks kõikvõimalikud keskused: jääaja keskus Tartumaal, Vastseliina linnuse ajalookeskus, Narva linnus koos oma kuulsa Põhjaõuega, kus alatasa midagi toimub jms. Kui sellistes suurtes kompleksides võivad (aga ei pruugi) piletihinnad ikka vägagi karvaseks kiskuda, siis muuseumides saab tavaliselt hakkama üsna ökonoomselt. Kehtib ka terve rida soodustusi, kord nädalas saab sisse tasuta. Kuhu võiks minna? Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones Tallinnas on näitus „Lapsed ja sõda”; kiigata tasuks ka põnevasse sisehoovi; meremuuseumi Paksu Margareta hoonesse; Kalevipoja muuseumisse Kääpa külas Jõgevamaal; Kihnu muuseumi, Juhan Liivi muuseumi Alatskivil; Palamuse kihelkonnakoolimuuseumisse; Vene vanausuliste muuseumisse Kolkjal Peipsi-äärse vallas; Soera talumuuseumisse Hiiumaal, Eesti sõjamuuseumisse Tallinnas (kindral Laidoneri muuseum), Sinimägede muuseumisse, Järvakandi klaasimuuseumisse jpm. Vaata: https://www.eesti.ee/est/kontaktid/muuseumid Agne Narusk
seikluslikjaaktiivne puhkus
Kohtla kaevanduspark pakub sügavaid elamusi Kohtla kaevanduspark avas selle aasta kevadel renoveeritud rikastusvabriku. See kaheksakorruseline hoone on alates 1950-ndatest eraldanud põlevkivi paekivist 4 839 542 tonni jagu. Nüüd on maja täis põnevaid teadmisi, uusi avastusi ning futuristlikku sisearhitektuuri. Endiselt ootavad külalisi ka kaheksa-meetri sügavusel asuvad vanad kaevurikäigud. Eesti sügavaimat elamust pakkuvas kaevanduspargis saavad külalised veeta alates sellest kevadest terve päeva, soovituslikult on külastamiseks vaja aega varuda vähemalt kolm tundi. Avastamist ootavad lisaks vastavatud rikastusvabriku viiel korrusel paiknevale põnevale ekspositsioonile ka endised kaevanduskäigud kogupikkusega üks kilomeeter, ning kaheksa hektarit väliala, kuhu on välja pandud vana kaevandustehnika. Tõelise kaevurieluga tutvumiseks saab sõita maa-aluse kaevurirongiga ning soovi korral keha kinnitada maa-aluses sööklas.
Koostöös pakutakse külalistele superseiklusi Ida-Virumaa on rikas oma tööstuspärandi poolest ning seda kasutavad külastajatele elamuste loomiseks mitmed piirkonna ettevõtted. Nii on Aidu karjäär, Kiviõli seikluskeskus ja kaevanduspark pannud seljad kokku ja kutsuvad nii peresid kui ka sõpruskondi osalema superseikluses. Superseiklus paneb proovile osavuse ja kiiruse, samas annab suurel hulgal põnevaid teadmisi. Kaevanduspargi pikaajaline partner Adrenaator Grupp OÜ pakub võimalust huvilistel osaleda maasturisafaril, kus avastatakse sissevarisenud šahte, karjäärijärsakuid ning põhjaveekoskede uuristusteid.
Meeskondlikud väljasõidud ja seminarid Suur territoorium annab võimaluse tähistada ettevõtete ka kõige rahvarohkemaid sündmuseid: koos oma partneritega suudab kaevanduspark teha meeldejäävaks ka 500-liikmelise meekonna väljasõidud. Organiseeritakse meelelahutus, toitlustus ja aktiivsed tegevused. Väiksed meeskonnad on aga vaimustuses autentsest 1970-ndatest pärit hostelist ja Barbara baarist, kus kaevanduspark pakub VIP-paketti kuni 13-liikmelisele seltskonnale. Vana peamaja seminariruum on varustatud ühe korraliku seminari või koosoleku läbiviimiseks vajaliku tehnikaga ja võõrustab kuni 50 külalist. Uuenenud rikastusvabriku akustika on võrdväärne parimate paikadega, seega saab seal nautida mitmeid kontserte. Kohtla kaevanduspark ootab külalisi seitsmel päeval nädalas, maaaluste ekskursioonide ja erinevate seikluspakettide soovidest palutakse ette teada anda.
Vaata lähemalt: www.kaevanduspark.ee
LAVASSAARE MUUSEUMRAUDTEE
AVATUD JUUNI-AUGUST E-L 11:00-18:00 P 11:00-17:00
SEPTEMBER L 11:00-18:00 P 11:00-17:00
Laupäeviti käigus muuseumrong. www.museumrailway.ee tel: 527 2584
5
6
seikluslikjaaktiivne puhkus
Koopasafari viib tutvuma looduslike liivakivikoobastega Reisi valides panevad inimesed suurt rõhku sellele, et reisi kestel saaks külastada mitmeid vaatamisväärsusi. Samasugused on ootused ka matka puhul. Ikka oodatakse kanuuga jõel sõites, et kurvi taga avaneb pilgule miskit uut, kaunist või põnevat. Kanuumatk KOOPASAFARI ongi just midagi niisugust! Aegade jooksul on Salatsi jõgi uuristanud liivakivisse sängi, mille kallasteks on nüüd liivakivijärsakud. Väga kaunid Salatsi jõe vaated hakkavad võistlema teie meeltes Taevaskojaga Ahja jõel ja Müüridega Võhandu jõel. Kuid nagu juba matka nimest võib välja lugeda, teeme sel matkal tutvust looduslike liivakivikoobastega. Üks neist on Baltimaade pikim, selle käikude kogupikkus ula-
tub üle 315 meetri. Sellel koopal on kolm saali, millest suurima kõrgus on üle 8 meetri. Et need vaatamisväärsused kõik üles leida ja ohutult üle vaadata, saadab gruppi 16-aastase kogemusega matkajuht. Matka maksumus on küll tavalisest kallim, kuid pakume selle eest ka mitmeid teenuseid: transporti alates KilingiNõmmest, lõunaeinet, Kajakalju pargi külastust, koopakülastusi, saatjat jõel ning saatjaautot kaldal. Rohkem matkainfot leiad meie kodulehelt aadressil: www.livoniamatkad.ee. Viimase hetke pakkumisi näevad meie sõbrad suhtlusportaalis www.facebook.com/LivoniaMatkad
Vaata lähemalt: www.livoniamatkad.ee Võta ühendust: info@livoniamatkad.ee +372 5669 1318
seikluslikjaaktiivne puhkus
Lontovasse seiklema! Eestis ainulaadne Lontova seikluspark, mis on rajatud kärestikulise Kunda jõe kohale, on saanud valmis täiesti uue kaheosalise lastealaga. Üks neist on mõeldud väiksematele ja teine suurematele mudilastele. Lasterada koosneb 19-st erineva raskusastmega mängust, mille jooksul on julgematel võimalus kaks korda jõge ületada. Täiskasvanud saavad lapsi kogu lasteraja ulatuses jälgida, neid vajadusel julgustada ja abistada või lihtsalt lastele kaasa elada ja nende meeleolukaid seiklusi kaameraga pildile püüda. Kokku on Lontova seikluspargis neli seiklemisala: meeskonnaala, madalseiklusrada, kõrgseiklusrada ja nüüd siis ka kaheosaline lasteala. Meeskonnaala on mõeldud eelkõige töökollektiividele, erinevatele seltskondadele omavahelise suhtlemise, usalduse ja koostöövõime arendamiseks. Seda ala võib nimetada ka nn mini ellujäämiskursuseks, mille edukaks läbimiseks on vajalik pidev omavaheline suhtlus, kaaslaste-meeskonnaliikmete usaldamine ja üksteisega arvestamine. Madalseiklusrada on Lontovo seikluspargis ainus atraktsioon, kus ronitakse nn puult puule. Madalseiklusrada on siduvaks
23.juunil kell 9:00 Parim käsitöökaup, rohkelt tegevust igale eale ja laadamelu oma tuntud headuses!
Laadamelu aitab hoida APELSIN Lastele tuleb külla PIPI 14:00 annab kirikus kontserdi KÕRSIKUD 20:00 Avinurme Suveteatri etendus “Potilill ja karusammal” 21:30 Jaanituli ja simman! Tantsuks ansambel “Qvalda” ja DJ Ringo Saar Südaööl ilutulestik!
elemendiks meeskonnaala ja kõrgseiklusraja vahel. Paigaldatud on 22 platvormi ja valida saab kahe erineva raja vahel. Mõlemad rajad algavad ühest punktist ja lõpevad radade ühinemisel 40-meetrise või 100-meetrise laskumisega. Rajad sisaldavad kuut jõeületust. Kellele jõe ületamine tundub raske, saab valida ka niisuguse marsruudi, kus jõge ületada pole tarvis. Kõrgseiklusraja uhkeks atraktsiooniks on jalgrattasõit trossil 30 meetri kõrgusel jõe kohal. Rattasõit ühelt kaldalt teisele on 190 meetrit pikk ning kuna tarvis on sõidu alguspuntki ka tagasi pöörduda, on kogu raja pikkuseks 380 meetrit. Tublisti adrenaliini annab kiire, 200-meetrine laskumine . Lontova seikluspargis töötab ka Blücheri kohvik, kus leiavad kehakinnitust nii parki seiklema tulnud külastajad kui ka kõik need, kes soovivad jõe kaldal asuvas klaasist seintega kohvikus einet võtta. Soovi korral on võimalik einestada ka jõe kõrval asuval terrassil. Boonuseks on kaunid vaated jõele ja seikluspargis toimuvale. Vaata lähemalt: http://www.lontovaseikluspark.eu
Kvaliteetsed kümblustünnid otse tootjalt! Valmistame nii puidust kümblustünne (hinnad alates 635 €) kui ka plastiksisuga kümblustünne (hinnad alates 1220 €)
www.kümblustünnid.ee tel: 56 23 0077 barrelstar@gmail.com
7
8
seikluslikjaaktiivne puhkus
Energia avastuskeskus kutsub perepäevadele avastama Tallinnas sadama veerel ja Vanalinna väravas asuv Energia avastuskeskus kutsub peresid põnevat ühistegevust pakkuvatele suvistele perepäevadele alates 20. ja 21. juunist. Kertu Saks, PhD, Energia avastuskeskuse juhataja Sel suvel toimuvad keskuse perepäevad kaks korda kuus ja need on pühendatud erinevatele teadusteemadele. Kirjeldatakse kosmose saladusi, kutsutakse toiduga mängima ning räägitakse, mis on ilu ja energia. Esimesed, tähistaevateemalised perepäevad toimuvad juba sel nädalavahetusel, 20. ja 21. juunil. Lisaks keskuse enam kui sajale eksponaadile erinevatel loodus- ja reaalteadusi selgitavatel teemadel saavad pered neil päevil vaadata põnevat planetaariumifilmi „Tähetolm ja Päikese pere“. Väiksemad lapsed aga saavad planetaariumiprogrammis „Tähejänku“ teada, millest on tehtud Kuu ning kes on kuujänesed, samuti näeb välku ja „Juuksed püsti“ demonstratsiooni. 4. ja 5. juuli on pühendatud „iluteadusele“ mitmete põnevate kosmeetikakeemiat puudutavate töötubade ning keskuse demonstratsioonide ja programmidega.
Prangli Travel kutsub kõiki reisihuvilisi Põhja-Eesti mereäärseid paiku avastama! Päevareisid Prangli saarele igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kuni augusti lõpuni. Algus Tallinnast 8.00. Päeva jooksul jõuame tutvuda kogu saarega, kuulda vahvaid lugusid ajaloost ja tänapäevast. Hind: 79 eurot inimese kohta, sisaldab transporti sadamasse, laevasõite, giidiga saareekskursiooni ning lõunasööki mereäärses restoranis. Hülgevaatlusretked Malusile 28.06, 12.07, 26.07, 09.08, 23.08, 06.09, 20.09, 04.10, 18.10. Algus Kaberneemest 10.00. Saate osa toredast elamusest ning kohtute looduses hüljestega. Teel Malusile jutustame lugusid Kolga lahe väikesaartest. Hind: 39 eurot inimese kohta. Lisatasu eest transport Tallinnast Kaberneeme.
Kõikidele reisidele vajalik ette registreerimine: telefon 5341 3109, e-mail: annika@pranglireisid.ee Lastele ja pensionäridele soodustused! Gruppidele võimalik tellida reise Teile sobival ajal!
www.pranglireisid.ee
18. ja 19. juulil saab perepäevadel avastada heli- ja muusikamaailma. 1. ja 2. augustil kutsutakse peresid avastama toidu ja tervisega seotud teadust ning 29. ja 30. augustil valmistatakse lapsi ette pikaks kooliaastaks energiateemadele pühendatud perepäeval. Perepäevade tegevusi viiakse läbi nii eesti kui ka vene keeles. Täpsema kava leiab keskuse kodulehelt http://www.energiakeskus.ee/suvi või Facebooki lehelt https://www.facebook.com/Energiakeskus
Energia avastuskeskus Energia avastuskeskus on põnevaid „käed külge“ teadusnäitusi ja programme loov külastuskeskus, mis taasavati põhjaliku renoveerimise ja täieliku ekspositsiooniuuenduse järel täpselt aasta tagasi. Esimesel taasavamise järgsel aastal külastas keskust enam kui 102 800 inimest. Energia avastuskeskuse asutajateks on Eesti Energia AS, Tallinna linnavalitsus, Tallinna tehnikaülikool ja AS Tallinna Soojus.
seikluslikjaaktiivne puhkus
9
AKTINÄITUSE MAASIKAVÄLU ja FILMIFESTIVALI MAASIKAD ootavad sind suvel Pärnus Sellesuvine XXII rahvusvaheline aktinäitus on inspireeritud Ingmar Bergmani maailmakuulsa filmi „Maasikavälu” pealkirjast, mis rootsi keeles kõlab SMULTRONSTÄLLET. Otsetõlkes tähistab see sõna küll lagendikku metsmaasikatega, aga metafoorina on ta tähendus palju laiem. Nagu sõnajalaõis või sinilind eesti keeles, on ka smultronstället tihedalt seotud armastusega mehe ning naise vahel. See on paik, kus armunud salaja kohtuvad… Näitusel näeme kuidas kunstnikud on kujutanud armunute salajasi paiku läbi pintsli või kaamerasilma. Aktinäituse peakülalised on pärit meretagusest kuningriigist, Rootsist. Samuti esinevad oma töödega kunstnikud Eestist, Soomest, Belgiast ja Ukrainast. Päevalillemaad, kus jätkub verine võitlus valguse ning pimeduse, headuse ja kurja vahel, esindavad Marina Škarupa, kes näitab, et isegi kaevikus saab armastada. Samuti Oleksandr Mihhaltšuk, Andrei Kovalenko, Igor Prokofjev ning Anatoli Varvarov, kes on leidnud parimad kohad armastamiseks eredas päiksepaistes. Eesti taevastest klassikutest on oma maasikalagendikega meie seltsis Olev Subbi, Lydia Nirk-Soosaar ning Vello Tamm. Täna veel reaalseid armurõõme nautivatest kunstnikest esinevad oma loominguga aga vennad Jüri ja Henno Arrak, Ado Lill, Malle Leis ning paljud noorema põlvkonna loojad.
Foto: UKM
Pärnu filmifestival 6. kuni 19. juulini toimub juba 29. korda Pärnu filmifestival, Aleksandr Mikhalchyk (Ukraimis ootab suviste kinoekraanide ette dokfilmihuvilisi üle na) “Paradiisi õun”
Kaader filmist “Kõndides vee all”. Linastub filmifestivali võistlusprogrammis.
ilma. Kahe nädala jooksul näeb rännakuid, mis kutsuvad avastama erinevate maade kultuure ning traditsioone. Saab kaasa elada ja sõna sekka öelda maailma rahvaste muredele ning rõõmudele. Selleaastase festivali peateemaks on kooselu, kuid ekraanidelt ei puudu ka meie traditsioonilised teemad: lood pärismaalastest, sotsiaalseid käsitlused, laste- ja muusikafilmid ning intiimsed portreed. XXII rahvusvaheline aktinäitus MEES JA NAINE: MAASIKAVÄLU 31. mai - 31. august 2015 SA Uue Kunsti Muuseum Esplanaadi 10, Pärnu muuseum@chaplin.ee Tel: 443 0772
XXIX Pärnu Filmifestival 6. - 19. juuli 2015 Pärnus 13. - 19. juuli 2015 üle Eesti Vaata lähemalt: www.facebook.com/Museum. of.New.Art www.facebook.com/ParnuFF
seikluslikjaaktiivne puhkus
Tsiklisõit Servakõnd 20 € Servakõnd 4-le inimesele 60 €
on turvaline siis, kui oskad rauast sõbraga ümber käia Elust lugupidav tsiklijuht ilma korraliku turvavarustuseta sadulasse ei istu ja lühikestes pükstes kiivrita tegelasi enda hulka ei arva. Agne Narusk
Tallinna Teletorn Kloostrimetsa tee 58a Tallinn Tel +372 686 3005 teletorn@teletorn.ee www.teletorn.ee Osta pilet
Tsiklisõit on tänapäeval puhtalt hobi, ajaveetmise vorm, vaevalt et keegi tsikli enam selle pärast muretseb, et ei jaksa autot osta, aga poes leiva järel on vaja käia, ütleb Eesti motomatkajate klubi liige Raul Vahar. „Auto aseaineks – ei! Lihtsalt ilus olemiseks, matkamiseks, maastikul oma võimete proovile panemiseks – jah!” Kõrvaltvaatajate jaoks ohtlik hobi, põnev ka – suured karvased nahka riietatud mehed, kelle masinad hoiatavalt möirgavad, nagu nad isegi. „Meie nii karvased pole (osa meist varem oli), ämbrite viisi õlut ei joo ja väikseid lapsi kõrvale ei söö,” naerab Vahar. „Vastupidi, motomatkajate klubil on lastetuba ja lasteüritused, enamik üritusi on mõeldud peredele, kes tahab see tuleb.” Et see võimalik oleks, paneb klubi korralikult rõhku ohutusele. Nad korraldavad Moto Survival kursusi neile, kes juba sõidavad,
kuid tahavad oskusi lihvida. Pole vahet, kas osalejad tulevad kursusele otse autokoolist või on väga staažikad tsiklimehed. Tavaliselt tullakse koolitusele koos Seljakotiga (kaassõitja, kes ise kunagi ei juhi). Sest ohutuks sõiduks on oluline mõlema sadulasolija käitumine ja teadmised. „Pole kuulnud, et keegi oleks öelnud, et mõttetu koolitus,” ütleb Vahar. „Tark mees/ naine teab, et tsikkel on riistapuu, mis ei andesta vigu.” Ohutus kõigepealt Kui oskad tsikliga ümber käia ja tead kõiki võimalusi, kuidas ohtlikke olukordi ennetada, siis pole sõit nii ohtlik midagi, räägib ta. Ja lisab, et asjaolu, et auto ja mootorratta kokkupõrkes saab viga alati viimane, tark tsiklisõitja ei unusta – iga eksimus rattal maksab väga kurjalt kätte. Vahar soovitab neile, kes ihalevalt mootorrattaid seiravad, enne väga tõsiselt mõelda ja alles siis
Foto: Marko Mumm
ratta selga istuda. „Mina olen positiivselt meelestatud, liikluskultuur on võrreldes varasema ajaga ikka palju paremaks läinud, mõne erandiga – tilk tõrva rikub ikka meepoti,” räägib Vahar. „Mootorratturite tase on väga ebaühtlane. Suvisel ajal on näha korralikke sõiduriistu, ilusad inimesed sellel, aga kehakeelest on näha, kuidas juht on oma sõiduvahendiga tõsiselt hädas. Kas on vale ratas, valed oskused või mõlemad. „Seda ikka kohtab tsikli kõrval, et „olen kõva vend”, aga kui selga istub, siis pusib ja on hädas,” muigab Vahar. „Sõit peab olema meeldiv, nauding, mitte pidev võitlus maanteel. Ratta puhul pole tähtis mitte ilu, vaid mugavus.” Moto Survivali koolitus koosneb kahest osast. Esmalt on mõttelaadi koolitus, kus analüüsitakse olukordi kurbade juhtumite näidetel. „Et juhid hakkaksid mõistma, et nad vastutavad,” ütleb Vahar. „Natuke ongi šokiteraapia. Selle najal hakkame näitama helgemat poolt.” Järgmine osa on teooria: loengud pidurdamisest, kurvisõidust jne. „Näitame, kuidas mootorratas midagi teeb. Ega inimene olegi disainitud sõitma motikal 100 km/h, selleks ongi vaja teadmisi ja praktilisi sõiduharjutusi, et hakkama saada. Esmalt teeme aeglaselt, siis tõstame tempot.” Moto Survivali koolitused on üsna popid ja müüakse kodulehel
kiiresti välja. Sel aastal neid rohkem ei tulegi.
Laupäeval, 4. juulil 2015
Järelkasvuga motoklubi Koolituste korraldamine pole ainus, millega „mootorratastel matkata armastavate inimeste klubi” tegeleb. Igal kolmapäeval käivad klubilised koos Tallinnas Hiiul, nii paljud, kes asukoha poolest tulla saavad. Kaugemaid liikmeid – rahvast on klubis üle vabariigi, nii 50 inimese ringis – nähakse siis, kui organiseeritakse kokkusaamisi Eesti eri paigus. Peetakse suveüritust, talvekat, matkateemalisi kokkusaamisi. „Kõik meie üritused on lastega, meil on palju järelkasvu,” ütleb Vahar, kelle kaks poega sõidavad nüüdseks samuti ise. „Natuke oli kõhe küll algul, ikkagi oma lapsed. Nendes olin kindel, aga juhtuda võib kellegi teise eksimuse pärast. Nüüd võtan juba rahulikult.” Tema naine, kes algul Seljakotiks oli, otsustas ka ühel hetkel mootorratta osta. Õppis sõitma ja ostiski. „See on ikka terve omaette ettevõtmine: tõmbad varustuse selga, oled kehaga vastu tuult ja vihma, tunned uusi lõhnu,” vastab ta küsimusele, kas millegi vähem äkilisemaga tegeleda ei tahaks. „Olen sellega tegeledes häid sõpru leidnud. Kui ratast igas olukorras valitsema õpid, on mootorrattasõit puhas nauding.”
XX LOSSIPÄEV
Riietus ja sõiduvarustus Kindlasti ei maksa ette võtta pikemat sõitu tavalises tänavariietuses (teksad, tossud, kerge jope), sest siis on inimene kaitsetu nii ilmastiku eest kui ka võimaliku õnnetuse korral.Sõiduriietus peaks vastama järgmistele kriteeriumitele: • Sõiduriietus peaks vastama järgmistele kriteeriumitele: • kaitsma sõitjat tuule eest; • kaitsma sõitjat vihma eest; • kaitsma sõitjat võimaliku avarii või kukkumise korral. Allikas: Eesti motomatkajate klubi kodulehekülg
Põltsamaa lossihoovis 9.00 – 16.00 KÄSITÖÖLAAT LASTE KÄSITÖÖ LAAT Töötoad 9.30 Põltsamaa puhkpilliorkestri hommikutervitus linnas 10.00 Linna- ja lossipäeva avamine Isetegevuskava 11.00 Rahvarõivaste esitlus 12.00 LOSSIJOOKS Esinevad Sõdalaste Koja mõõgavõitlejad 20.00–01.00 RAHVAPIDU Tantsuks ansamblid FIX ja L`Dorado Noortekeskuse juures 10.00–15.00 LASTEALA Lapsi lõbustab BATUUDIKESKUS, avatud TÖÖTOAD, SEIKLUSRADA, NÄOMAALINGUD, PONISÕIT, LEMMIKLOOMADE NÄITUS jpm.
Põltsamaa roosisaarel 16.00 kontsert NOSTALGILINE TRIO Põltsamaa jõel ja jõe ääres VESIRATTAD, KANUUD, PAADID, toimuvad erinevad võistlused, ZIPLINE üle jõe 18.00 KÖIEVEDU üle Põltsamaa jõe LOSSI RANNAVOLLE- TURNIIR 01.00 Peeter Jõgioja trummi- ja tuleshow Lossipäeva juhib MARGUS KASTOR Lossihoovi ja lasteala vahel sõidab PIILUPARDI RONG Päevane pilet 0,50 EUR. Perepilet päeval (2 täisk ja 2 või enam alla 16-a last) 2 EUR. Rahvapeole pilet 8 EUR. Pensionäri, õpilase ja üliõpilase pilet 5 EUR. Perepilet rahvapeole (2 täisk ja 2 või enam alla 16-a last) 20 EUR. Partnerid: Põltsamaa Linnavalitsus, Põltsamaa Kultuurikeskus, MTÜ Käsiteokoda, SA Põltsamaa Lossi Arendus, SA Põltsamaa Sport, Eesti Kultuurkapital, Põltsamaa Graniit OÜ, Meediapluss OÜ
Foto: Shutterstock
12 seikluslikjaaktiivne puhkus
Rattamatka eduks: töökorras ratas, õige riietus ja ergonoomiliselt kinnitatud pagas
Et jalgrattamatkast kujuneks meeldejääv sündmus, tasub hoolega kontrollida oma ratta tehnilist seisukorda, komplekteerida esmaabipakk nii jalgrattale kui ka iseendale ning riietuda sobivalt, soovitab jalgrattatuure korraldava ettevõtte CityBike tegevjuht Toomas Lelov. Rattamatkal jäta aega ka ümbruse nautimiseks ja seljasirutuseks. Kaasavõetavad asjad vea kaasa rattal, mitte seljas, muidu jäävad õlad valusaks ja selg kangeks. Kristiina Viiron Rattamatkale mineku eelduseks on sõidukorras jalgratas ning kindlasti saab Lelovi sõnul suuremad hädad ära hoida, kui silmas pidada järgmisi tõsiasju. Kindlasti kontrolli rehvide rõhku. „Rõhu vahemik on rehvil kirjas ja manomeetriga pump aitab seda jälgida. Kogemuse tekkides saab ka näppudega või ratta sadulas istudes aimu, kas rehvil on piisavalt rõhku,” selgitab staažikas rattur. Kontrolli ka rehvide kulumist. Vaata, kas rehvimustril on piisavalt sügavust, ega rehvi sisse ole midagi kinni jäänud, mis sõiduga võiks läbi rehvi minna ja õhukummi purustada. Uuri ka ega midagi ratta juures kolise või pole sõidu ajal lahti tulnud. „On oht, et edasisõitmisel see lahtiolev mutter, polt kaob ja siis on juba häda suurem – porilaud või pakiraam lahti jne,” selgitab Lelov. Igasugune rattasõiduga kaasnev võõras heli peaks sõitja ärevaks tegema.
Kuskil ei tohiks metall vastu metalli käia, näiteks piduriklotsid on kulunud ja metallist sadul kulutab juba velgi või on jooks kõver ja käib vastu raami. Vaata üle ka, kas jalgrattaketil on piisavalt määret, n.ö ega kett vilista. Kuiv kett teeb hõõrdumise suuremaks ja kulutab nii ketti kui ka hammasrattaid. Niisugusel puhul hakkavad käigud mingi aja pärast „üle viskama” ja korralikuks sõiduks tuleb tõenäoliselt juba nii kett kui ka hammasrattad uute vastu välja vahetada. Lelov märgib, et kindluse mõttes maksab enne pikka sõitu rattahooldusest läbi minna ja lasta mehaanikul hinnata, millises seisukorras jalgratas on ja millise kilometraaži järel tuleks midagi välja vahetada. Ratta esmaabikomplekt võiks matkal kindlasti kaasas olla ning selles võiks sisalduda sisekumm, kummieebel rehvi vahetuseks, pisike pump, multitööriist, tükike
kaltsu, paar 8/10 suurusega mutrit, polti, tellitav mutrivõti ja õhukesed kindad. Pikemal matkal ka varukodarad, pisike ketiõli, plastikvitsad hädapäraseks kinnituseks jne. Esmaabi pakike võiks olla ühes ka ratturi enda tarvis: natuke sidet, plaastrit ja desinfitseerimisvahendit. Kihiline riietus Rattamatkaks sobilik riietus on kihiline, vajadusel saab kihte lisada või ära võtta. „Rattasärke kasutatakse eelkõige mugavuse pärast,” soovitab Toomas Lelov. „Need on kirevad (et hakkaks silma), taskutega taga (saab asju, toitu ja joogipudeleid panna, hingavad (ei hakka liiga palav ega ka külm).” Kindlasti võiks kaasas olla midagi vihmakindlat, mis ka hingab. Jalanõud olgu kandjale mugavad, sealjuures on soovitav panna paelad sisse, et need ei jääks keti vahele. Paljud ratturid kasutavad clipless pedaale, näiteks SPD-
kinnitusega, mis annab suurema efektiivsuse. Palavuse korral peaks sõitma õhema pealsega jalanõudega, et jalad ei hakkaks higistama, külma ilma puhul aga valida paksemad jalatsid. „Vajadusel kasutatakse ka vihmakindlaid või sooje jalakatteid,” viitab Lelov. Pambud rattale, mitte selga Pampude vedamist seljas ei saa mõistlikuks pidada, sest õlad väsivad ja selg jääb kangeks. Seljas võiks ehk kanda üksnes kuni pooleteiseliitrist veevaru spetsiaalses kotis, mis on kohandatud seljas kandmiseks ning milles jaotub raskus ühtlaselt kogu selja ulatuses. Ülejäänud pambud kinnitatakse jalgrattale, kasutades pakiraami külgedele kinnituvaid spetsiaalseid (veekindlaid) rattakotte. Kotte saab paigutada ka esihargile spetsiaalsele pakiraamile, juhtrauale (spetsiaalne klamber ja kott koos kaarditaskuga), raamile (väiksem kott, näiteks kolmnurkkott, kus on sees rattaesmaabi komplekt ja mobiiltelefon) ning tagumisele pakiraamile (näiteks telk külgkottide peale risti). Võimalik on veel kinnitada jalgratta taha n.ö transpordikäru (märksõna Bob Yak). Mõõdukas tempos Milline on mõistlik matkatempo täiskasvanud sõitjale ning kui pikk võiks olla ühe päeva läbitav vahemaa, sõltub paljuski matkaliste treenitusest, aga ka tuulest ja maastiku raskusest. „Esmalt võiks päevane vahemaa olla 50–60–80 kilomeetri vahemikus,” märgib Lelov. Pause soovitab ta teha iga tunni tagant või jagada päev enne sõidu alustamist ära. Näiteks paus iga 20 kilomeetri järel. „Siis on lihtsam moraalselt valmis olla,” põhjendab ta. „Ise teen pikematel matkadel pausi 10–15 minutit ja koos venitustega.” Kui 2/3 maast on läbitud, võetakse ette väiksem söögipaus. Rattamatka keskmine kiirus jääb tõenäoliselt 15–20 km/h vahemikku. „Üldjuhul on matkamine siiski meeldiv vaba aja veetmine ja kiirus ei ole nii oluline. Asja tuleb nautida,” nendib Lelov, et pika vahemaa läbimist ei maksaks seada eesmärgiks omaette.
FOTO: KRISTO PARKSEPP
PARIM VALIK jalgrattaid ja lisavarustust nii tippsportlasele kui harrastajale!
Tule ja tutvu tootevaliku, uudistoodete ning eripakkumistega!
FIXUS SPORT TALLINN FIXUS SPORT TARTU Vaata l채hemalt www.fixus24.ee
Mustam채e tee 18a Turu 37a
14 seikluslikjaaktiivne puhkus
Rahvaspordiüritused sel suvel Foto: Ain Liiva
20. juuni • Lahtised kergejõustikuvõistlused Haapsalu staadionil • XLII Kalevi suvejooks – orienteerumine • Värska GP rattamaraton • Valga triatlon, EKV I triatlon, poolpika distantsi Eesti MV Pedeli järve ääres • SK Viraaži heiteseriaali III etapp Pokardi staadionil • Eesti rahva velotuuri VI etapp/ Valgete teede rattaralli Sangastes • ASK rannavolle I etapp Aravete rannavolle väljakutel • Vara tänavakorvpalli karikavõistlused Vara külas
21. juuni
• 134. Pööripäevajooks suvesse Loode tammikus • MTBest rattamaratonide sari IV etapp Rakveres
22. juuni
• Räpina rattatuur • JK Sarma seeriajooks V etapp Kuressaare staadionil • Raasiku IX rahvajooks • Pärnumaa Võidupüha maraton • Tallinna Sprint 2015 – orienteerumisvõistlus
23. juuni
• XXVI Rapla Võidujooks ühisgümnaasiumi staadionil
24. juuni
• Kaarma IV linnusejooks
25. juuni
• XI Tallinna orienteerumisneljapäevak Pudisool • XI Pärnumaa orienteerumisneljapäevak Rannametsas • XI Tartu orienteerumisneljapäevak Elva laululaval
26. juuni
• XXVII Koprakarikas (lühirada) Hatikul • III Hellenurme suvejooks • Matk „Päikeseloojangust päikesetõusuni” Põlva rannas
27. juuni
• XXVII Koprakarikas (tavarada) Hatikul • Põlva sprint; Voka triatlon; Orisaare IX triatlon • ASK rannavolle II etapp Aravete rannavolle väljakul • Maastikurattavõistlus Võllastes • Tartumaa 2015. aasta MV discgolfis Annikorus • XXVII Koprakarikas (tavarada) Hatikul
• Tõrva triatlon Õhne jõe ääres • Südasuve Maraton Võsu alevikus • Meie Liigume – Tõrva maanteetriatlon Veskijärve ääres • Filter Maanteekarikasari IV etapp / Haapsalu XV Rattaralli Haapsalus • XIV Eestimaa suvemängud orienteerumises Kandlas
12. juuli Ööjooks 2013 • Lääne-Eesti maastikurattasarja Marimetsa Kapp 2015 Pikajala X rattamaraton Palivere liikumisradadel • Viljandi triatlon, EKV II triatlon Viljandi järve ääres • Stamina ICEBUG Kõva Mehe Jooks, start Laagrist
29. juuni
• Tallinna Sprint 2015 orienteerumisvõistlus Merimetsas
30. juuni
• Põlva XII teisipäevak Palojärve ääres • Tartu linna tervisepäev • Credit24 suvevolle 4 Riiska liivaväljakutel • Tallinna terviseteisipäevakud – orienteerumine Keila-Joal
1. juuli
• VAK Staieri seeriajooksu II etapp Viljandi staadionil
1. juuli – 31. juuli
• Võrumaa Mängud (jalgrattasõit, jooksmine, käimine, orienteerumine, võrkpall) • Tervisejooksu ja -kõnni sarja XI etapp (jooks) Saunapunktis • Škoda MTB kolmapäevakud (jalgrattasõit) Keilas
2. juuli
• XI Tallinna orienteerumisneljapäevak Samblapõllu matkakeskuses • XI Pärnumaa orienteerumisneljapäevak Tõstmaal • XI Tartu orienteerumisneljapäevak Kaius • Stamina tervisejooksu ja -kõnni sarja XI etapp (kõnd) Järvel
3. juuli
• Kombineeritud võistlus Tõrva terviseradadel • Aravete rannavolle M40+, segapaarid Aravate rannavolle väljakutel
4. juuli • • • •
Pühajärve regatt 34. jooks ümber Pühajärve Kullamaa III Võrkpallifestival Tartu Mill triatlon, Balti KV, EKV III triatlon Tartu linnas ja Emajõe ujulas • XT Suverogain Vinsos • Estonian Cup/Eesti Rattamaratonide sari IV etapp/XIII Raplamaa rattamaraton • Aravete rannavolle M, ASK SV 3.et Aravete rannavolle väljakutel
5. juuli
• III Rõuge maraton Rõuge ööbikuorus; Räpina rulluisuvõistlus • Pühajärve pargitriatlon
6. juuli
• Summer Cup 2015 purjetamises Tallinna lahel • Tallinna Sprint 2015 orienteerumisvõistlus Pirital
7. juuli
• MTBest rattamaratonide sari V etapp/Purustaja XV Rakke rattamaraton
13. juuli
• Fitnessi treeninglaager Orissaares • Sildadekõnd (kepikõnd) Pärnu sildadel • Pärnu Jõe triatlon Pärnu sõudebaasis • Tallinna Sprint 2015 orienteerumisvõistlus Mustamäel
14. juuli
• Põlva XIV teisipäevak Saesaarel • Tallinna terviseteisipäevakud Vääna-Jõesuus
15. juuli
• VAK Staieri seeriajooksu III etapp Viljandi staadionil • Rava Rahvatriatlon Rava külas • Stamina tervisejooksu ja -kõnni sarja XI etapp (jooks) Viimsi terviserajal • Škoda MTB kolmapäevakud Kiilis
• Põlva XIII teisipäevak Pokal • Tallinna terviseteisipäevakud Rakus
8. juuli
NB! Suve teise poole rahvaspordiürituste täpse kalendri leiad aadressilt www. liigume.ee
• Stamina tervisejooksu ja -kõnni sarja XI etapp (jooks) Kadriorus
19. juulil
9. juuli
• XII Tallinna orienteerumisneljapäevak Kobrus • XII Pärnumaa orienteerumisneljapäevak Viljandimaal Kootsis • XII Tartu orienteerumisneljapäevak Purtsis • Stamina tervisejooksu ja -kõnni sarja XI etapp (kõnd) Harkus • XVIII Nõmme seeriajooks Hiiu staadionil
10. juuli
• Suvespartakiaad’15 • Vanamõisa ujumisvõistlus Vanamõisa järvel • XIV Eestimaa suvemängud Kuressaares
11. juuli
• Haapsalu XV Rattaralli
• XXII üle Saadjärve ujumine
25. juuli
• 2. suvejooks ümber Saadjärve
15. augustil
• Eesti Ööjooks distantsid: 10 ja 5 km toimumiskoht: Rakvere linn www.eestimaraton.ee Eesti Ööjooks hõlmab nii poolmaratoni kui ka 10 ja 5 km distantse. Lisaks toimuvad Mõmmi lastejooksud ja ratastoolisportlaste võistlus. Võistelda saavad jooksjad, sörkijad, kepikõndijad ja käijad.
20.august
• Vabaõhumuuseumi triatlon
29. august
• 43. jooks ümber Ülemiste järve