Seksuaaltervis ja Pereplaneerimine
Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Terje Kõrm, terje.korm@epl.ee, tel 680 4514 Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee, tel 680 4567
Aprill 2011
Viljatusravi õnnestumiseks peab vaim olema valmis Ühiskond esitab vallalisele naisele kriitilise küsimuse: kas kasvatada last üksi või kahekesi? Uuringute põhjal selgub aga, et üks lastetuse põhjusi on ka partneri puudumine. „Kolmekümneselt võib inimene veel mõelda, et lükkan raseduse edasi, neljakümneselt pole seda enam kusagile lükata. Lisaks viljastumisvõime langusele esineb naistel alates 30.–35. eluaastast ka oluliselt sagedamini haigusi, mis muudavad rasestumise, sh kehavälise viljastamise teel, vähetõenäoliseks või võimatuks,” ütleb Pelgulinna sünnitusmaja reproduktiivmeditsiini keskuse naistearst dr Kai Haldre. Reproduktiivmeditsiini keskus paikneb Pelgulinna sünnitusmajas ja tegeleb lastetuse põhjuste uurimisega. Keskus teeb koostöös Tartu ülikooliga ka teadustööd. Moodsa sisustusega laboris viiakse läbi kunstliku viljastamise protseduuri ja, mis peamine, keskuses on ravile saamise järjekord lühike. „Naistearstidena oleme siin kahekesi dr Liisa Annusega, kolmas tohter, Liis Lill, lii-
tub meiega lähitulevikus. Meie keskuses töötab ka üks hinnatumaid meestearste, dr Olev Poolamets. Kogu meeskonnas on tähtis roll viljatusravi õel – meie ämmaemand Päivi Ojaots on suurte kogemustega. Laboriteenuse osas teeme koostööd vilunud embrüoloogidega laborist BioEximi OÜ.”
Laps vajab armastust „Lapsed tuleb muretseda parimas eas ehk 20.–30. eluaasta vahel. Siis on väiksem vajadus viljatusravi järele,” ütleb Haldre ja lisab, et Eestis on esmassünnitajate vanus 90-ndate algusega võrreldes tõusnud pisut enam kui kolm aastat ja viljatuse tekkimisel annabki juba tunda esmassünnitaja keskmise vanuse kasv. 16–44-aastaste naiste hulgas läbi viidud Eesti naiste terviseuuringus aastail 2004–2005 selgitati põhjusi, miks pole last
Dr Kai Haldre tõdeb, et probleemi eitamine ja vältivkäitumine suurendab viljatusega kaasnevat stressi, mistõttu tasub reproduktiivmeditsiini keskusest abi otsida. FOTO: ERAKOGU
muretsetud. Vastanud sünnitamata naiste hulgas olid alla 35-aastastel peamised õpingute ja majandusliku olukorraga seotud põhjused, vanematel partneri puudumine ja viljatus. „Kindlasti tuleb selleks ajaks eksistentsiaalsed küsimused selgeks mõelda,” tõdeb Haldre. Olemasolevate uuringute põhjal kogeb Eestis viljatust viiendik naistest – nemad sooviksid rasedaks jääda, aga ei jää. See näitaja on Haldre sõnul sarnane muu maailmaga. „Mis on aga nt põhjanaabritega võrreldes Eestis veidi teistmoodi – meil esineb läbimatutest munajuhadest tingitud viljatust sagedamini kui näiteks Soomes. See võib tuleneda suguhaiguste kõrgest levimusest 90-ndatel,” tõdeb günekoloog ja lisab, et praeguseks on Eestis suguhaiguste levik õnneks piduri peale saanud. Sarnaselt teiste arenenud maadega ei lange klamüdioosi
esinemissagedus – see haigus on üks olulisemaid viljatuse põhjustajaid. Üks põhjusi, miks viljatuse probleem on ühiskonnas rohkem esile tulnud, on Haldre sõnul ka tõsiasi, et viljatusravi võimalused on abivajajatele olemas ja kättesaadavad. See on taandanud valehäbi ja naiste süüdistamise, mis aastakümneid tagasi viljatuse probleemiga automaatselt kaasnes. Kindlasti peaks kõrgemalt hindama seda, et erinevalt paljudest riikidest on Eestis viljatusravile riigipoolne toetus. „Järglaste saamine on inimesele olemuslik ja identiteediga seotud teema ning on hea, et meil ei ole diskrimineerimist teenusele ligipääsemise osas,” leiab naistearst. Kehavälist viljastamist käsitlevad eetikaprintsiibid seavad esikohale võimaliku lapse tervise ja heaolu ning rõhutavad, et viljatuse põhjuste ennetamiseks tuleb teha kõik. Eestis pole lubatud enam kui 50-aastast naist kunstlikult
viljastada. Eetiline pole algatada ravi jm protseduure, kui on juba ette teada, et väga suure tõenäosusega on see tulutu. Eetika küsimus on seegi, kuhu suunata ühiskondlik ressurss – kas seada prioriteediks, et naised ei peaks valima laste, sissetuleku ja eneseteostuse vahel, või on väärtused kuskil mujal.
Vaim valmis Viljatusravi õnnestumine pole absoluutne ning sõltub naise vanusest ning probleemist, mis viljatust põhjustab. „Kehaväliseks viljastamiseks peab motivatsioon olema kõrge ja vaim väga valmis,” tõdeb dr Haldre. Summa summarum on õnnestumisi kolmandikul viljatusravijuhtudest, nooremas eas võib-olla koguni kuni pooltel juhtudest. Otsustava tähtsusega on siin labor ja sealsed pikaaegse kogemusega embrüoloogid.
Kui emalt ei julge küsida, annab vastuse noortekabinet Mida ma peaksin teadma enne suguelu alustamist? Kuidas leida sobivaim rasedusvastane vahend? Kas see tunne, mida seksi ajal tunnen, on ikka õige? Kardan, et olen rase... Kust leida vastuseid, kui emalt küsima minna ei söanda? Midagi räägiti ju ka koolitunnis, aga kaugeltki mitte kõike… Sinu küsimustele ollakse valmis vastama Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku noortekabinetis. Küsimusi võib esitada nii rasestumisvastaste vahendite, seksuaalsuse ja lähedussuhte, seksuaalidentiteedi, suguhaiguste ja raseduse kui ka paljude teiste noorte jaoks oluliste teemade kohta. „Ükskõik mida me siin ka ei kuule, siit leiab noor mõistmist,” kinnitavad noortekabineti nõustajad-ämmaemandad Diana Leht ja Maris Kirss. „Tunnustame neid noori, kes on tulnud nõu küsima.” Kuigi formaalselt on tegu individuaalse nõustamisega, ei tähenda see, et vastuvõtule tuleks seetõttu üksinda tulla. Vastupidi, noortekabineti nõustaja vastuvõtule oled oodatud ka koos oma poiss- või tüdruksõbra, sõbrannade, aga miks mitte ka koos väikese sõpruskonnaga. Ka lapsevanem võib koos noorega vastuvõtule kaasa tulla. „Sel puhul aga küsime alati, kas noor on nõus, et ema jääb vestluse juurde,” märgib Diana
Leht. „Küsime seda seetõttu, et ei juhtuks, et ema juuresolekul jääks noorel mõni küsimus küsimata.”
Müütide kummutamine Nõustajate sõnul pöörduvad noored noortekabinetti enamasti rasestumisvastaste vahendite asjus nõu saama. Vestlused neil teemadel kujunevad tavaliselt pikaks ja põhjalikuks, sest tihtipeale on noored seoses rasestumisvastaste vahenditega kuulnud ka mitmesuguseid müüte. Näiteks, et hormoontabletid teevad paksuks. Üsna sageli pöörduvad noored kabinetti sooviga teha suguhaiguste teste ning emakakaelavähi uuringut ehk PAP-testi. Nõustamiskabinetist saab küsida ka tasuta kondoome. Samuti saab noortekabinetis teha kindlaks rasedust. „Ka suguelu probleemidega seoses tullakse meile abi saama,” märgib Maris Kirss. „Filmide põhjal on noortel sageli tekkinud suguelu osas väärarusaami, mis võib nende elu raskeks teha. Siin on aga koht, kus nad saavad selle kohta adekvaatset infot.” Nõustajad tõdevad, et paljud noored on nõustamiselt lahkunud suure kergendustundega, mõistes, et nendega toimuv on normaalne ja niisugune ongi tegelik elu, mitte selline nagu pornofilmis nähtu.
„Hästi tore oleks, kui noored pöörduks meie poole juba enne suguelu algust,” sõnab Diana Leht. Seks on teema, mis tekitab noortes kõikvõimalikke küsimusi, ning on hea saada neile vastused enne, kui asi nende jaoks kätte jõuab. See aitab ära hoida ka erinevaid väärarusaamu, näiteks et mees peab suguaktis pool tundi vastu pidama. Noortekabineti nõustamine käib võimalikult lihtsas ja arusaadavas keeles, targutamata, et „kuidas sa seda siis ei teadnud”. Nõustajate sõnul on nõu küsima tulnud noored tavaliselt hästi avatud ja nendega õnnestub hea kontakt saavutada. „Vahel on mõni noor öelnud, et kartsime algul, aga ei oleks pidanud, sest siin on nii tore,” meenutab Diana Leht.
Noortekabineti nõustajad-ämmaemandad Diana Leht ja Maris Kirss kinnitavad, et ükskõik, mida nad ka noortelt ei kuuleks, alati leiavad nad mõistvat suhtumist. FOTO: ARNO MIKKOR
Abi igal juhul Nõustamine on noortele tasuta, ka neile, kel puudub haigekassa kindlustus. Kui noorega seotud probleem on tõsisemat laadi ja vajab lahendamiseks teisi spetsialiste, seisavad nõustajad selle eest, et noor saaks – muidugi tema enda nõusolekul – vajaliku aitaja juurde edasi suunatud. Näiteks arstile, politseisse, lastekaitsesse, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juurde. Noortele võivad vahel muret teha ka väga tõsised prob-
leemid, mille lahendamiseks lihtsalt on vaja rohkem inimesi kaasata. Noortekabineti vastuvõtt toimub igal argipäeval, vastuvõtule pääseb tavaliselt kahe nädala jooksul. Korduvretsepti väljastamiseks vajaliku vastuvõtuaja saab nädalaga.
Ida-Tallinna Keskhaigla noortekabinet q Asukoht: Tallinnas Tõnismäe polikliinikus, Hariduse 6
q Registreerimine telefonil 1900, registratuuris või leheküljel www.ipatsient.ee
q Pakume: – nõustamist sobiva rasestumisvastase vahendi leidmiseks; – nõustamist hädaabi olukorras; – raseduse kindlakstegemist; – spetsiaalseid konsultatsioone kohapeal või suunamisega; – nõustamist seksuaalsuse ja lähedussuhete osas; – nõustamist seksuaalse vägivalla puhul; – nõustamist seksuaalidentiteedi osas; – nõustamist, analüüside võtmist ja ravi sugulisel teel levivate haiguste korral. q Nõustamisele on oodatud noored vanuses kuni 25 aastat.
Emadusnõuandla on lapseootel naise tugikeskus Rasedustest näitab kaht triipu – uus ilmakodanik on sündimas. Kas ta on ikka terve? Millal ma liigutusi tundma hakkan? Miks ma nii tujukas olen? Kas kutsuda mees sünnitusele kaasa? Kui valus on sünnitus? Äkki mul ei tule rinnapiima! Veel miljon muud küsimust keerleb tulevase ema peas. Rasedus ja lapse sünd, iseäranis, kui tegu on esimese lapsega, on ikkagi väga suur elumuutus. Ida-Tallinna Keskhaigla emadusnõuandla ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi tõdeb, et raseduse ajal vajab naine tuge ning seda ämmaemandad nõuandlas naisele ka pakuvad. Vastuse saavad eelpool loetletud ja paljud teisedki küsimused. Silja Staalfeldt-Rahumägi sõnul on Ida-Tallinna Keskhaiglas möödunud aasta aprillist avatud emadusnõuandla eesmärk jälgida lapseootel naise tervist ning anda talle raseduse, sünnituse, imetamise jms asjus nõuandeid. „Kui teaksime, et iga rasedus ja sünnitus kulgeb hästi, poleks meid ju vaja. Aga kuna seda ei tea kunagi ette, ning et kogu protsess turvaliselt kulgeks, ongi hästi oluline naise ja lapse tervist raseduse ajal jälgida,” märgib Staalfeldt-Rahumägi. Teine aspekt on, et naised vajavad raseduse ajal lihtsalt emotsionaalset tuge. „Nõustamist on meie töös hästi palju,” tõdeb ta. „Mõnel naisel on vahel lausa A4 leht küsimusi täis kirjutatud. Küsimuste ampluaa on lai, alates toitumisest ja lõpetades juuste värvimisega.”
Ämmaemand kui tervise jälgija ja nõustaja Kui rasedus kulgeb kõrvalekalleteta ning ema ja laps on terved, jälgib ja nõustab emadusnõuandlas naist ämmaemand ning naine puutub arstiga kokku vaid mõnel korral. Probleemide ilmnedes on ämmaemandal aga alati võimalik konsulteerida naistearstiga või suunata naine arsti vastuvõtule. Ka lapseootel naise esimesel visiidil emadusnõuandlasse võtab teda vastu ämma-
emand. Sellel visiidil hindab ämmaemand ultraheliga loote suurust, kuulab südamelööke jne. Staalfeldt-Rahumägi sõnul on parim aeg esmaseks visiidiks siis, kui rasedust on 7 kuni 10 nädalat, siis on loode piisavalt suur, et teda ultraheliga vaadata. Soovitav on end emadusnõuandlas arvele võtta enne 12 rasedusnädalat, sest sel ajal on sobiv teha rasedale vajalikke uuringuid. Näiteks mõõdetakse siis ultrahelis loote kuklavoldi paksust, et teha kindlaks ega lapsel ole riski kromosoomhaigustele. Tõrgeteta kulgeva raseduse korral käib naine ämmaemanda vastuvõtul kuni 32 rasedusnädalani kord kuus, alates sellest iga kahe nädala tagant. Ühele visiidile on planeeritud 30 minutit ning sellesse mahuvad nii tervise jälgimise protseduurid kui ka lihtsalt vestlemine. „Mõõdame vererõhku, kaalume naist, alates 16-ndast rasedusnädalast mõõdame ka emakapõhja kasvu, et kontrollida, kas laps ikka kasvab. Samuti kuulame südamelööke,” kirjeldab ämmaemand. Korrapäraselt tehtud vere- ja uriinianalüüside põhjal hindavad ämmaemandad raseda olulisi tervisenäitajaid. Silja Staalfeldt-Rahumägi rõhutab, et hästi oluline roll on eelkõige emal endal – et ta jälgiks loote liigutusi, enda enesetunnet, toituks tervislikult, liiguks, valmistuks sünnituseks jne. Kel vähegi võimalik, neil soovitab ämmaemand tulla vastuvõtule ja sünnitusele koos abikaasaga. „Usun, et kui lapseootus ja sünnitus on koos läbi tehtud, on ka omavahelised suhted kindlamad,” täheldab ta. Kindlasti ei lõpe emadusnõuandla roll lapse sünniga. Ka pärast sünnitust vajavad naised tervise jälgimist ja nõuandeid. „Ootame naisi 1,5–2 kuud pärast sünnitust
enda juurde kontrolli. Arutame koos sünnituse kulgu, samuti seda, kas naine plaanib hakata kasutama rasestumisvastaseid vahendeid,” selgitab Staalfeldt-Rahumägi.
Imetamisnõustamine Beebisõbraliku haiglana (UNICEF on haiglale omistanud ka vastava tiitli) paneb IdaTallinna Keskhaigla suurt rõhku sellele, et naine toidaks last rinnaga. Ja kui on küsimusi või muresid, saab ta emadusnõuandlast spetsiaalselt imetamisnõustamist. Selleks on nõuandlas tööl vastava väljaõppega inimesed, kellele võib helistada või kelle poole koos lapsega pöörduda – vastuvõtule saab kohe samal päeval. Naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar nendib, et imetamise nõustamine on paljudele naistele asendamatu toetus rinnaga toitmise perioodil. „Mis näib lihtne, ei pruugi seda olla, aga haigla on valmis naisele sel teel toeks olema. Kogemus näitab, et neid naisi, kes imetamisega üldse hakkama ei saa, on vaid üksikuid. Õnnestumiseks on vaja aga tihtipeale aega ja visadust.” Pärast sünnitust on ema ja laps koos ning eraldatakse vaid siis, kui laps vajab intensiivravi. „Piim vallandub siis paremini, kui laps on ema juures,” räägib ämmaemandusjuht. Vastsündinud ilmakodaniku esimene imetamine toimub juba sünnitoas – pooleteise tunni jooksul pärast sünnitust. Ka kogu haiglasoleku ajal saab naine vajadusel nõu, kuidas last rinnaga toita.
Emadusnõuandla ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi kontrollib, kuidas beebi süda lööb. FOTO: ARNO MIKKOR
Sotsiaaltöötaja: igal naisel on oma küsimus Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinik on vanim sünnitusmaja Eestis, millel on pikaajalised traditsioonid. Ka töömahult on Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinik suurim – ligi kolmandik Eesti lastest sünnib Ida-Tallinna Keskhaiglas. Möödunud aastal sündis IdaTallinna Keskhaiglas 4321 last, neist 62 paari kaksikuid ja kahed kolmikud.
Beebisõbralik haigla. Ainsa haiglana Eestis kannab Ida-Tallinna Keskhaigla alates 2008. aastast UNICEF-i Beebisõbraliku haigla tiitlit. Beebisõbraliku haigla põhimõtted on ema ja lapse lähedus, rinnapiima vajalikkus ning eelduste loomine edaspidiseks edukaks imetamiseks.
Kogemus ja kompetents. Selleks, et lapsed sünniksid ja kasvaksid tervena, hoolitsevad Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku günekoloogid, ämmaemandad ja lastearstid – professionaalne ja kogenud personal. Siinsetele patsientidele loob turvatunde tänapäevane meditsiiniaparatuur, diagnostilised uuringud, juhendamine ja nõustamine.
Vastuvõttudele registreerimine ja info lühinumbril 1900 ja portaalis iPatsient.
Kodulehekülg: www.itk.ee
perekooliski.
Ida-Tallinna Keskhaigla sotsiaaltöötaja Marika Lassi loengud perekoolis on ühed nõutavamad, samuti pöörduvad naised sageli ka tema isiklikule vastuvõtule või küsivad nõu telefonitsi. Kaasneb ju raseduse ja lapse sünniga mitmesuguseid toiminguid, millega varem kunagi pole tegeleda tulnud: dekreetpuhkusele jäämine, lapse sünni registreerimine vms. Samuti on naisel seoses raseduse ja lapse sünniga õigus mitmesugustele hüvitistele ja toetustele, mille saamiseks tuleb aga õigeaegselt dokumente vormistada. Esmajoonelt seadusandlikel teemadel, sh tööõigust, toimetuleku- ja peretoetusi puudutavates küsimustes, Marika Lass lapseootel naisi nõustabki. „Sotsiaaltöötaja toetab ämmaemandate ja arstide tööd,” täpsustab ta. Elu pahupoole ehk Marika Lassi sõnutsi juhtumikorraldusega tuleb tal tegeleda märgatavalt vähem kui naiste nõustamisega.
Naised vajavad kinnitust „Me võime ju eeldada, et kogu vastav info on netis olemas – ja on ka –, aga ometi tulevad naised minu juurde neis asjus kin-
2 SEKSUAALTERVIS JA PEREPLANEERIMINE
Rase naine ja töö Marika Lass märgib, et toetuste ja hüvitistega seotud teemade kõrval tuleb tal üsna sageli tegeleda ka tööseadusandlusest lähtuvaga. Naised ei pruugigi vahel teada, et seoses lapseootusega kaasneb neile töö juures hulk õigusi. Näiteks õigus teha kergemat tööd, võtta regulaarselt puhkepause, mitte töötada öösiti jms. „Aeg-ajalt juhtub sedagi, et tööandja ei tea naise õigusi. Eks mul tuleb siis neid talle selgitada,” tõdeb Lass, lisades, et suuremad firmad on tavaliselt paindlikumad lapseootel naise töötingimusi talle vastavaks kohandama. Väikses firmas, kus ongi vaid mõni töötaja, võib see teinekord aga võimatukski osutuda. „Kui tööandjal pole kuidagi võimalik naise töötingimusi muuta, siis saab naine kergema töö puudumisel jääda ka haiguslehele,” osutab Lass. Kõike seda aga ei pruugi naine tõesti teada.
Sotsiaaltöötaja Marika Lass seisab hea selle eest, et iga lapseootel naine saaks informeeritud teda puudutavatest seadusesätetest ja õigustest. FOTO: ARNO MIKKOR
nitust saama. Näiteks, kuidas emapalka ja hüvitisi makstakse. Kui kaua võib tööl käia ja kuidas makstakse dekreedirahasid? Kuidas makstakse emapalka siis, kui laste vahe on väiksem kui 2,5 aastat jne,” selgitab Lass, tõdedes, et seadusandlikku infot, mis naisi sel perioodil puudutab, on palju, aga samavõrra on naistel ka küsi-
musi. On tulnud ette, et sotsiaaltöötaja on aidanud naisel välja arvestada sedagi, kui palju ta võiks tulevikus emapalka saada. Küsija suu pihta ju ei lööda. Sotsiaaltöötaja võtab emadusnõuandlas vastu kolm korda nädalas, lisaks sellele vastab ta küsimustele ka telefoni teel ning räägib seadusandlusest ja naiste õigustest
Lapsevanema infoleht Iga emadusnõuandlas arvel olev naine saab kliinikult endale ka lapsevanema infolehe, kus on kirjas kõik oluline alates sellest, kuidas ja kus lapse sündi registreerida, kuni isapuhkuseni välja. Ei puuduta ju seadus üksnes emasid, vaid ka isasid, kellel on õigus võtta isapuhkust või jääda ise lapsega koju ja saada vanemahüvitist. Kes aga tunneb, et küsimusi on ikka keelele kripeldama jäänud, neile vastab Marika Lass telefonil 620 7394 või enda juures vastuvõtul.
Perekool aitab kohaneda rasedusega ja valmistuda sünnituseks Kuigi rasedate vastuvõtul vastab ämmaemand jõudumööda igale raseduse, sünnituse ja lapsega seonduvale küsimusele, on kõigil lapseootel naistel soovitatav kindlasti osa võtta ka perekoolist. Eriti oodatakse naisi perekooli koos abikaasaga, aga miks mitte ka ema, õe või sõbrannaga ehk inimesega, keda rase soovib endaga sünnitusele kaasa ja ka lapse kasvatamisele toeks. „Perekool aitab rasedusega paremini kohaneda,” tõdeb Ida-Tallinna Keskhaigla naisekliiniku perekooli juhataja-ämmaemand Diana Leht. „Mida paremini valmistame end ette elumuutusteks, mida lapse sünd endaga kaasa toob, seda paremini pere end tunneb.” Perekooli loengutel kõneldakse kõigest, mis puudutab sünnitust, sünnitusjärgset perioodi, imetamist, vastsündinu hooldust, aga ka seadusandlust ja beebi vaktsineerimist.
Võrdselt olulised „Iga loenguteema all räägime kõik nüansid läbi,” täheldab Leht, lisades, et loengutest kujunevad tavaliselt mõnusad vestlusringid – ühendavad ju käsitletavad teemad inimesi, kes kõik on räägitavast võrdsel moel huvitatud. Loengutest saadavate teadmiste kõrval ei saa alahinnata ka seda mõnusat õhkkonda, mis perekooli ringis tekib. Lehe sõnul on perekoolis praegu pakkuda 12 erinevat loengut – käia võiks neist kõigil, aga muidugi võib loenguid võtta ka valikuliselt. „Kui lapseootel naine küsib, millisesse loengusse ta peaks minema, siis oskan öelda, et kõik on olulised,” täheldab Leht. Samuti hindab ta seda, kui lapseootel naine tuleb loengutesse koos tugiisikuga. „Loengus räägitu ei pruugi ju naisele sõnasõnalt meelde jääda,” selgitab ta. Kui aga kuulata loengut koos tugiisikuga, on koos kuuldud üht ja sama infot ning vajalikul ajal saab seda omavahel jagada. Loengutes käimisega soovitab Diana Leht alustada siis, kui lapseootus on jõudnud poole peale ehk kui käes on raseduse 20. nädal. „Päris alguses võiks minna rasedusaegsest toitumisest kõnelevasse loengusse, sest need näpunäited kuluvad kohe ära,” soovitab ta. Paljud naised kuulavad osa loenguist raseduse algul ja siis hiljem, lõpukuudel, veel kord üle. On ju hea võimalikult täpselt teada, kuidas sünnitusel käituda ja kuidas osata ise oma valusid leevendada või imetada, samuti võib uuesti kuulata mõnda muud teemat, mis parasjagu kõige olulisemana tundub. Ühised võimlemised Loengute kõrval soovitab ämmaemand osa võtta ka sünnituseks ettevalmistavatest võimlemistest, sealhulgas rasedate joogast. „Joogas õpetame, kuidas sünnitusel emaka avanemisperioodi ajal hingata, kuidas valude ajal lõdvestuda, asendeid võtta jms, mis naist hiljem sünnitusel aitab. „Olen paljudelt naistelt tagasisidet saanud, et joogarühmas õpitavatest asenditest ja hingamisharjutustest on sünnitusel palju abi olnud,” nendib Diana Leht. „Naised oskavad valuga toime tulla ja valu ajal maksimaalselt lõdvestuda. Kui oled seda õppinud, tuleb sünnitamine hästi välja.”
Ultraheliuuring aitab varakult avastada loote arengurikkeid Lapseootuse juurde kuulub hulk uuringuid, et saada võimalikult palju teada tulevase lapse tervise kohta. Iga pere ootab ju terve lapse sündi. Üks protseduuridest, mida igale rasedale tehakse, on ultraheliuuring, et välja selgitada võimalikke kõrvalekaldeid. Ülearu sagedased uuringud lootest „pildi” jäädvustamise eesmärgil pole meditsiinilisest seisukohast vajalikud. Ida-Tallinna Keskhaigla perinataalkeskuse juhtaja dr Ferenc Szirko selgitab, miks on ultraheliuuringut tegelikult vaja. Raseduse alguses saab ultraheliuuringu abil öelda, kas rasedus on emakasisene, s.t kas ei ole tegemist emakavälise rasedusega, kas tegemist võib olla mitmikega ja kas rasedus areneb normaalselt. Need küsimused on eriti aktuaalsed eelnenud tsüklihäirete või kõhuvalu ja veritsuse korral, kui rasedustest on olnud positiivne. Kolmandal kuul saab kontrollida, kas lootel on kromosoomihaiguste tunnuseid, viiendal kuul kontrollitakse loodet arengurikete suhtes ja edaspidi on juba võimalik määrata loote kaalu, öelda, kas areng on ootuspärane või on tegemist kasvupeetusega või hoopiski ülekaalulise lootega.
Juba aegsasti Üldjuhul pakutakse naisele raseduse jooksul kaht UH-uuringut: 12–13 ja 20–21 rasedusnädalal. Esimesel uuringul kontrollitakse kuklavolti s.o ala kuklas, mis kipub kromosoomihaiguste korral liiga paks olema. Selle järgi ning täiendavalt määratud verenäitajate põhjal otsustatakse, kas on põhjust teha looteveeuuringut kromosoomide kontrolliks – põhiliselt Downi sündroomi diagnoosimiseks, sest seda esineb kromosoomihäiretest kõige sagedamini. Teisel uuringul kontrollitakse loodet arengurikete suhtes. Loode on piisavalt suur, et kõiki tema elundeid ja piirkondi üksikasjalikult uurida. Kui tegemist on tõsise arengurikkega, võib raseduse katkestada – seda tehakse kuni raseduse 21. nädalani – või alustada vastsündinu vajalikku kirurgilise ravi
Dr Ferenc Szirko: Kui kahel plaanilisel uuringul ei leita kõrvalekaldeid ja rasedus kulgeb igati normaalselt, siis täiendavad uuringud kasulikku lisainfot ei anna. FOTO: ARNO MIKKOR
planeerimist (plastilised operatsioonid, südamelõikus jmt). Ultraheliuuringul on loote võimalike arenguhäirete avastamises väga oluline roll. Võimalike arengurikete nimekiri on pikk, nende kujunemise dünaamika on erinev. Mõni rike tuleb ilmsiks juba raseduse kolmandal kuul, esimese rutiinuuringu ajal, mõni rike areneb välja alles raseduse lõpuks. Osa südameriketest kujuneb välja alles vastsündinuperioodil, osa riketest kaob iseenesest pärast lapse sündi. Osa riketest ei oma kliinilist tähtsust, ei tekita suuri probleeme või ei tekita üldse probleeme. Laias laastus võib öelda, et viiest rikkest neli diagnoositakse teise rutiinuuringu ajal, üks aga tuleb ilmsiks alles vastsündinul. Samas aga
on ka rikkeid, mida diagnoositakse alles puberteedi- või täiskasvanueas. Raskeid rikkeid, mida ei ole võimalik kirurgiliselt korrigeerida, on õnneks väga vähe.
Ülearu pole tarvis Millal on ultraheliuuring põhjendatud ja millal mitte? Kui kahel plaanilisel uuringul ei leita kõrvalekaldeid ja rasedus kulgeb igati normaalselt, siis täiendavad uuringud kasulikku lisainfot ei anna. Samas kui tegemist on tüsiliku rasedusega, võidakse uuringuid teha igal nädalal, erijuhtudel isegi iga päev. Ultraheliuuring on kompleksne uuring, kus kasutatakse mitut kuvamismoodust: kuvatakse läbilõikeid (B-pilt), mõõdetakse verevoolu kiirust (spektraal-Doppler), kontrolli-
takse verevarustuse eripära (värvi-Doppler) ja kudede liikumist (koe-Doppler), analüüsitakse seisvat (3D) või liikuvat ruumilist pilti (4D ja STIC). Et kolmemõõtmeline kuvamine või kuvamine reaalajas (4D) võimaldab enamasti näha loote nägu, tekitab see vanemates tugevat emotsiooni, nii et neil on suur soov saada oma sündimata lapse näopilti. Samas ei õnnestu ka parima tahtmise juures sugugi alati selget näopilti saada. Tihti esinevad siin samad probleemid, mis tavafotograafia korral: subjekt on kaamera poole kuklaga, hoiab käsi näo ees või on liiga pime ning foto või video ei õnnestu. Niisugune uuring on meditsiiniotstarbelisest uuringust eraldatud ja tasuline.
Sünnitusplaan sisaldab ema soove ja ootusi Ettevalmistus sünnituseks algab aegsasti enne selle elutähtsa päeva kättejõudmist. Mida ettevalmistunum naine on, teades, mis sünnitusel toimuma hakkab, seda kergem on tal sünnitusele vastu minna. Üks osa sünnituseks ettevalmistumisest lisaks perekooli loengutele ja oma ämmaemandaga vestlemisele on sünnitusplaani koostamine. Kogenud ämmaemanda Annely Kärema sõnul paneb naine sünnitusplaanile kirja ülevaate oma mõtetest ja soovidest, mis seonduvad sünnituse ja sünnitusjärgse perioodiga. Koostöös ämmaemandaga, kelle vastuvõtul naine käib, lihvitakse soovid ja mõtted reaalseks tegevuskavaks. „Sünnitaja võtab plaani sünnitusele kaasa ja nii saame sünnitusel tema kirjapandud soovide ja mõtetega arvestada, kui sünnitusel ei esine kõrvalekaldeid,” märgib Annely Kärema. „Naine võib ju sünnituse ajal esmakordselt kokku puutuda ämmaemandate ja arstidega, kel veel ei ole infot sünnitaja soovide ja ootuste kohta. Sünnitusplaan annab personalile võimaluse sünnitaja mõtteid paremini mõista.” Teistpidi jagab sünnitusplaan infot ka naisele endale, sisaldades selgitusi paljude sünnitusega seonduvate protsesside taustade kohta ning hõlbustades naisel otsuste tegemist. Siia kuulub näiteks selgitus lootevete puhkemise ja sünnitegevuse alguse kohta, valutustamismeetodite, vettesünnituse, imetamise ja K-vitamiini kohta. „Meil saab sünnitada loomulikult ja perekeskselt,” märgib Kärema. Siinsel personalil on suur kogemus, sest Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmaja on Eesti suurim. Ämmaemanda sõnul kannab kogu sünnituseks ettevalmistamine sõnumit, et
naised sünnitaks loomulikult. „Püüdleme selle poole, et naine tunneks end meie juures sama hästi kui kodus, aga kui peaks esinema ootamatusi, siis on kiire arstiabi kohe käepärast,” selgitab Kärema, kes on näinudkogenud väga erinevaid sünnitusi.
Loomulik sünnitus Loomulikul sünnitusel saab naine ennast valude ajal ise aidata näiteks perekoolis õpitud hingamisharjutuse, lõõgastavate (jooga)asendite võtmise, aktiivse liikumise või muuga. Samuti saab naisele toeks olla sünnituse tugiisik, kelleks võib olla lapse isa või keegi teine naisele lähedane inimene. Sageli ei ootagi sünnitaja tugiisikult muud kui seda, et ta lihtsalt oleks lähedal, tema kõrval. Kui tugiisik on õppinud perekoolis sünnitajale massaaži tegema ning kui sünnitaja soovib, saab tugiisik naist sel moel valude ajal aidata. Kärema nendib, et olekski hea, kui tugiisik oleks eelnevalt sünnituseks perekoolis või iseseisvalt valmistunud, siis teab ka tema, mis täpselt sünnitusel toimub. Igakülgset tuge pakub sünnitajale tema ämmaemand: õpetab hingamist, asendite võtmist, annab nõu, kuidas valude vaheajal puhata, jne, arvestades siinjuures sünnitaja soove. Sünnitusmaja sünnitustubades on naise kasutada erinevad abivahendid: järid, toolid, hernekott ja pall, mille abil saab sünnitaja valude ajal endale sobivat asendit võtta. Kahes sünnitustoas on ka vann. Kuidas ja millal vanni minna, oskab soovitada ämmaemand või arst, kes sünnitust jälgib. Kärema on oma töökogemuse põhjal veendunud, et õigete asendite ja hingamisharjutustega on võimalik sünnitusvalu edukalt lee-
Ämmaemand Annely Kärema sünnitustoas. Sünnitaja kasutada on erinevad abivahendid, mille abil saab sünnitaja valude ajal endale sobivat asendit võtta. FOTO: ARNO MIKKOR
vendada ning sünnitus saab sel moel toimuda ilma meditsiinilise vahelesekkumiseta. „Sünnitus on normaalne ilus protsess ja kui naine valmistub selleks, saab ta sellega hästi hakkama,” rõhutab Kärema sünnituseks valmistumise tähtsust.
Vahel on vaja arstiabi Ämmaemand tõdeb ka, et alati ei pruugi kõik sünnitusel plaanitult kulgeda ning mõnikord on vajalik kiire meditsiiniline sekkumine. Samuti võib vahel olla näidustatud epiduraalanalgeesia kasutamine, näiteks, kui sünnitus on pikale veninud või kui naine on valudest kurnatud. Vahel tunneb mõni sünnitaja ka suurt hirmu valude ees. „Me ei suuda mõõta tegelikku valuhulka ja keegi peale kannataja ei suuda seda konk-
reetselt tunda,” tõdeb sünnitusosakonna juhataja dr Kadi Ploom, lisades, et valuaistingute pingereas on sünnitusvalu väga kõrgel positsioonil. Seetõttu on tänapäevases sünnitusabis olemas kõik võimalused valu leevendamiseks ning vajadusel võetakse need kasutusele. Sünnituse juurde kuulub ka loote enesetunde jälgimine. Selleks võidakse kasutada STAN-meetodit, mis hindab sarnaselt EKG-ga loote südame seisundit. „Kuna süda on elutähtis organ ja eriti tundlik hapnikupuudusele, siis kajastuvad võimalikud varased muutused STAN-uuringus,” selgitab Ploom. Dr Ploomi sõnul on uuringu eesmärk leida varakult üles looted, kes on sünnituse käigus ohustatud hapnikupuudusest. Kui loode on hapnikupuuduses, saab sünnituse vajadusel kiiresti lõpetada ja sündivat last kohe aidata.
SEKSUAALTERVIS JA PEREPLANEERIMINE 3