Soe Kodu (august 2016)

SOE KODU Soe Kodu koostÜÜpartnerid on: ?????

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond.

Toimetaja: Signe Kalberg signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee EM lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee

August 2016

SOE KODU

Tellis sinu kodus – omanäoline, soe ja usaldusväärne Iidse materjalina on tellised leidnud koha paljudes kasutusvaldkondades. Kui enamasti oleme harjunud telliseid nägema fassaadidel, ahjude, kaminate, soemüüride ja korstnate ehitusel, siis üha enam kohtab tellist ka sisekujunduses. Tellised on interjööris ühendavaks motiiviks mitmel moel, sest need sobivad nii siseseinte ja sisekujunduselementide ladumiseks, küttekollete ehitamiseks kui ka mööblimaterjaliks.

Igal tellisel on oma nägu ja olemus ning neist õhkub soojust, turvalisust, lähedust ja usaldust. Tänu jätkuvatele edusammudele tootearenduses on telliseid väga laia värvigamma, mõõtmete ja pinnaviimistlustega. Seetõttu leiab Terca keraamiliste telliste tootevalikust sobiva nii modernse, klassikalise kui ka loodus- või maalähedasema maitse eelistaja.

Tellissein on vaatamisväärsus Vanaaegse välimusega tellisseintega saab tänapäevaste kodude interjööri lisada rustikaalset ja industriaalset boheemlaslikku ja romantilist

vintage-stiili. Selleks puhuks pakuvad põnevaid võimalusi Belgias toodetud Terca käsivormitellised, mida on ka tellisplaatide ja nurgaplaatidena.

Nüüdisaegsetel seadmetel valmistatud Terca keraamilised käsivormitellised jätavad vana ja väärika mulje, nagu oleks need vormitud meistri kätega mitmeid sajandeid tagasi.

Tulemus on alati huvitav ja omanäoline. Mõnikord tuleb vana tellissein välja renoveerimise käigus. Enamasti on seina olukord väga hea ning pärast puhastamist on see vaatamisväärsus omaette.

Küttekolle on kodu süda Tellissein sobib kokku minimalistliku ja modernse mööbliga, kuid samas võib sellega luua mõnusaid maakodu stiilis interjööre. Internetist-ajakirjadest tasub koguda põnevaid kujundusvõimalusi ja -ideid ning võimalusel konsulteerida ja teha koostööd sisekujundajatega.

Elav tuli sinu tellisahjus lisab hubasust ning vabastab stressist. Tellis on vastupidav loodus-

lik, soe ja inimsõbralik materjal.

Kamin ja ahi on tähtsad sisustuselemendid. Seetõttu on oluline, kuidas näeb välja kodu südameks valitud küttekolle. Terca keraamiliste telliste tootevalik on nii lai, et erinäolise sisekujunduslahenduse saab luua vastavalt kodu arhitektuurile enda ootusi ja vajadusi arvestades.

Lisaks puhta vuugiga küttekolletele saab kasutada ka krohvitud, segukihiga võõbatud, värvitud või plaaditud lahendusi. Lisaks siseseintele, ahjudele, kaminatele, pliitidele ja soemüüridele saab telliseid kasutada ka köögimööbli ning riiulite ehitamiseks. Köökides on telliseid kasutatud ka tööpindade all oleva karkassi ehitamiseks. Aina populaarsemaks muutuvad lesod ehk soojad pingid.

Tellistest laotud kolle on keskkonnasõbralik soojusallikas. Lisaks sellele on müüritud tulekoldel head soojust salvestavad omadused, mistõttu püsivad eluruumid kaua soojad ning kütmiseks kuluv energia on minimaalne, mis teeb tellistest müüritud ahju, kamina ja pliidi säästlikuks soojaallikaks.

Pikaajalise traditsiooniga telliskorsten Tellistest ehitatud küttekolded ja nende korstnad on pikaajalise kasutamise traditsiooniga ja ka Eestis läbi aegade väga populaarsed olnud. Alles hiljaaegu ehitati korstnad eranditult tellistest nagu ka suur osa kaminaid, pliite ja ahjusid. Korstnasüsteemid hakkasid turgu vallutama 1990-ndatel ning kuni 2000. aastateni oli ülemineku kasv suur ja turule lisandus hulgaliselt elementidest koosnevaid korstnaid ja tulekoldeid ning nende valmislahendusi.

Valikute mitmekesisusest hoolimata on tellistest korsten turul oma positsiooni säilitanud. Üha sagedamini on ökoloogilised väärtused ehitajale materjalide valimisel kriteeriumiks kujunemas ja siinkohal õigustab telliskorsten ennast täielikult. Wienerbergeri Terca keraamilised tellised on läbinisti looduslikud savitooted, mis vastavad kõikidele loodussõbraliku ehituse nõuetele paremini kui ükski teine ehitusmaterjal. Tellis on vastupidav looduslik materjal, soe ning inimsõbralik ning

tänu meie tootevalikusse kuuluvate telliste erinevatele värvidele ja pinnaviimistlustele on kujundusvõimalused väga laiad. Üks telliskorstna eelistest võrreldes moodulkorstnaga on tema suur soojusmahtuvus.

See tähendab seda, et telliskorsten tegutseb ka soojusallikana, mis tänu oma massiivsusele talletab hästi soojust ja annab seda edasi eluruumi.

See omakorda võimaldab küttekulude pealt kokku hoida, sest väheneb kütmise sagedus.

Tellistest korsten on tulekindel ja -ohutu, kuna tellised ei põle ning telliste pinnatemperatuur korstna välisseinas ei tõuse ohtlikult kõrgeks. Korstna välispinna temperatuur siseruumis, kus on võimalik kokkupuude inimestega või kergelt süttivate materjalidega, ei tohi tõusta üle

F Fassaadilahendused

Nordic Line klinkertellised – Suvi 2016 Inspireeritud Põhjamaade loodusest – sügavatest metsajärvedest, kaljudest, kividest ja liivarandadest – ning pakkumaks stiilseid kaasaegseid võimalusi ja lahendusi on Terca keraamiliste telliste tootevalikusse lisandunud Aseris väljatöötatud, kohalikust savist valminud ja kõrgel temperatuuril klinkriks põletatud tellised: Stockholm, Tallinn, Helsinki ja Oslo.

Stockholm

Tallinn

Helsinki

Parima ülevaate Terca telliste tootevalikust saad meie näidistesaalist, Peterburi tee 46, Tallinn www.wienerberger.ee

Oslo

80 °C. Telliskorsten loob hoones parima mikrokliima jaotades ühtlaselt salvestatud sooja.

Telliskorsten on isikupärane ning sobib pea kõikjale. Lisaks erinevat värvi ja kuju puhta vuugiga lahendusele võib telliskorstna välispinna edukalt krohvida, võõbata segukihiga või värvida.

Terca keraamilised tellised Terca kaubamärgi all pakume laia valikut keraamilisi telliseid.

Tellised annavad omanikule ja arhitektile piiramatud võimalused isikupärasteks lahendusteks ning rikkalikuks vormikeeleks. Valikus on fassaaditellised, ahju, kamina, pliidi ja teiste küttekollete ehitamiseks mõeldud tellised, korstna ehitamiseks tellised, Aseri tellised ja importtellised.

3

4

SOE KODU Foto: Delfi

Toas hoiab sooja kinni puhas ja hooldatud küttesüsteem Korralikult hooldatud ahjud ja korstnad püsivad kauem soojad, nende eluiga on pikem ja küttematerjali kulub ka oluliselt vähem.

Agne Narusk Kui puiduga köetakse aasta ringi, tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavate puhul piisab, kui teha seda kord aastas. Viimast siiski eeldusel, et ahju vm köetakse kvaliteetse halupuuga. Kes viskab küttekoldesse okaspuuhalge või pindu, peab seda ka sagedamini hooldama, ütlevad kütteseadmete müüjad ja paigaldajad, pottsepad ja korstnapühkijad.

Enne kütteperioodi algust on mõistlik kogu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata –

kas kuskilt ajab suitsu sisse, kas pliitides, soemüürides, ahjudes või korstnates on pragusid, on korsten pigitunud või puhas, tahmaluugid kindlalt kinni jms.

Tegelikult on kõige mõistlikum ahjud-korstnad üle vaadata juba kütteperioodi lõppedes, sest parandus- või ümberehitustööde ajal ei tohi ahju kasutada. Rääkimata korstnapühkija järjekorrast, mis praegu kuu pikkuseks venib (pottsepani pääseb veelgi hiljem), kuid kevadel on peaaegu olematu.

Kui küttekolle ei tõmba, sellest ajab tuppa vingu, majas on tunda suitsulõhna, soojamüür ei lähe soojaks või on tekkinud tahmapõleng, on viimane aeg spetsialist kohale kutsuda, olgu siis eelmisest puhastamisest aasta möödas või mitte. Need on selged ohumärgid.

“Korstnapühkija vaatab küttekolded ja korstnad üle ning puhastab need. Kui vaja, teeb ka pisiparandused, näiteks vahetab tahmatopsid, teeb pliidiremondi, vaatab korstna olukorra üle

ja ummistuste korral likvideerib need. Pärast seda on küttekolded tuleohutud ja võib julgesti kütta,” kirjeldab oma tööd kutseline korstnapühkija Arvo Jõe. “Kui olete leidnud endale õige korstnapühkija, siis võiksite ka tema juurde nii-öelda jääda, sest korstnapühkija on teie küttekollete perearst, kes teab ja tunneb neid.” Üks põhjus kutsetunnistusega korstnapühkija poole pöördumiseks on korteri- või majaost.

Mõistlik on lasta kohe uue kinnisvara küttesüsteem üle vaadata, sest seaduse järgi on uuel omanikul õigus korrast ära küttekollete eest teatud aja jooksul endiselt omanikult kompensatsiooni nõuda.

Kord viie aasta jooksul vaatab üle asjatundja Eelmisest aastast peab igas ahjuküttega majapidamises olema kutselise korstnapühkija väljastatud tunnistus, et asjad on ikka korras ja võib ohutult kütta.

Kui avalikus kasutuses olevate hoonete puhul on kutse-

Hea teada

Korstnapühkija Urmas puhastab tahmalõõri.

lise korstnapühkija kutsumine raudne reegel, siis üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise puhul lubab seadus erandit – seal võib hooldustöö ära teha ka kutsetunnistuseta isik, kui ta järgib puhastamise nõudeid. Kord viie aasta jooksul peab siis sellised majapidamised üle vaatama kutseline korstnapühkija. Kes eelmisel aastal vastavalt seadusemuudatusele korstnapühkija tõendi endale muretsesid ja oskavad ise hooldustöid teha, võivad sel aastal kuldsete nööpidega kuue kandja kutsumata jätta.

Korstnapühkija väljastatud aktil on kirjas tehtud tööd ning spetsialisti kutsetunnistuse number. Kutsetunnistuse kehtivust tuleb enne töö tellimist

kindlasti kontrollida veebiaadressilt http://kutsekoda.ee/et/ kutseregister/kutsetunnistused.

“Puhastamata korstnas tekkivad tahmapõlengud lõhuvad kütteseadet ja pragudest pääseb tuli ümbrust süütama,” juhib teema olulisusele tähelepanu Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu.

“Puhastamata kütteseadmete tõttu sagenevad paraku kütteperioodi alguses ka päästjate väljasõidud tahmapõlengutele ja vigastest kütteseadmetest tingitud tulekahjudele.”

Päästeameti andmetel saab igal aastal paarsada tulekahju alguse just suitsulõõris süttinud tahmast. Sellised põlengud saab korstnate puhastamisega ära hoida.

ENERGIASÄÄSTLIKUD

Tõmbe kontrollimine: Enne ahjus tule süütamist kontrolli alati lõõri tõmmet.

Pigista paberitükk pallikeseks kokku, aseta see restile, süüta ja sulge ahjuuks. Kui leek on läbipaistev ja vertikaalne, on lõõris piisav tõmme.

Küttekolded, mis on nn pealt ühendusega, saab esialgset tõmmet parandada süütesiibri avamisega süütamise perioodiks. Süütesiibri pikema aegne lahtihoidmine kütmise ajal võib tõsta lõõri temperatuuri nii kõrgeks, et lõõr kuumeneb üle ja saab kahjustada või tekib tulekahju oht.

Halva tõmbe tingimustes saab õhu lõõris liikuma, kui puhuda sooja õhku tahmaluugi kaudu näiteks fööniga või põletada seal väikeses koguses paberit.

Allikas: www.tulikivi.ee

Kust leida korstnapühkija?

• Küsi päästeala infotelefonilt 1524 • Vaata veebilehelt www.korsten.ee Allikad: päästeamet, www. suitsuandur.ee, www.korsten.ee, Surju vallavalitsuse kodulehekülg, ajaleht Vooremaa (2012)

SISEKLIIMA LAHENDUSED SOOJUSKESKUSEST MAASOOJUSPUMBAD ÕHK-VESI SOOJUSPUMBAD ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMBAD RADIAATORKÜTE PÕRANDAKÜTE VENTILATSIOON

Projekteerimine • paigaldus • hooldus

SOOJUSKESKUS.EE SOOJUSKESKUS OÜ Telliskivi 51b, Tallinn 10611 Tel 657 4045 Mob 56 566 322 info@soojuskeskus.ee www.soojuskeskus.ee

SÄÄSTA IGAKUISTELT KÜTTEKULUDELT!

SOE KODU Foto: Shutterstock

Seinaküte – soemüür ilma küttekoldeta Olgu tegu kerge kvaaderseina või märgkrohvisüsteemiga, seinaküte ja -jahutus tagavad mugava kliima nii kodus kui ka tööruumides.

Vannitoas võib seinaküte koos põrandaküttega hästi toimida.

Signe Kalberg Seinaküte on madaltemperatuurisüsteem elamutele ja muudele hoonetele. See paigaldatakse kergseinas konstruktsiooni sisse või kiviseina puhul otse kipskrohvi kihti. Paigaldist saab ühendada mistahes vesiküttesüsteemiga.

Süsteem pakub eeliseid eriti renoveerimisel, kui terve sein ümber ehitatakse. Näiteks vannitoas, kus põrandapind vajalikku soojuskoormust ruumile ei taga, võib seinaküte anda koos põrandaküttega hea kombinatsiooni.

Madalenergiamajja sobib seinaküte hästi, sest sel juhul ei oodata põrandasoojust ja maja ei köeta nii lihtsalt üle. Seinaküte võib ka koos põrandaküttega hästi toimida. Kohta, kus põrandakütte võimsusest ei piisa, võib lisada seinakütte.

Seinaküttel palju eeliseid “Seinakütte puhul kannatab kõrgemat temperatuuri enamik materjale: krohv, kipsplaat, värv, tapeet jne. Tänulikud seinakütte kasutajad on näiteks need inimesed, kellele meeldib naturaalne siseviimistlus: laudpõrand, savikrohv ja looduslik värv,” ütleb Marek Plaamus Maaküte OÜ-st.

Nagu põrandaküte, nii vajab ka seinaküte soojendamiseks madalamat kütteveetemperatuuri kui radiaatorid. Seinakütte eeliseks on võimalus kasutada natuke kõrgema temperatuuriga soojuskandjat kui põrandakütte puhul, seepärast saab ruumiõhu temperatuuri seinaküttega kiiremini muuta.

Plaamuse sõnul võib soovituslike normdokumentide järgi köetava seina temperatuur olla kõrgem: kui põranda temperatuur ei tohiks olmeruumis ületada 29 °C, siis seina temperatuur võib olla kuni 35 °C. Väljastatav küttevõimsus on seinaküttel kuni u 120 W/m2 ja jahutusvõimsus u 72 W/m2 (26 °C õhu-

temperatuuri ja 58% suhtelise õhuniiskuse puhul).

Seinaküttega ruumis saab kasutada mistahes põrandakattematerjali, samuti pole palju piiranguid seinakattematerjali valikul. Köetaval põrandal aga naturaalseid kattematerjale eriti kasutada ei saa.

Plaamus märgib, et seinaküte on põrandaküttest paindlikum ka juhul, kui soovitakse ruumi jahutada. Kindlasti peab seejuures ennetama kondensaadi teket: liiga külm tarind võib kattuda kastepunkti saavutamisel kondensaadiga.

Paigaldus kuiv- ja märgmeetodil Plaamuse sõnul paigutatakse kuivpaigalduse puhul toru seina sisse, kasutamata segu või krohvi. Selleks puhuks on hea näiteks Uponori soonestatud isolatsioonimaterjal, mille sisse sobivad küttetoru ja soojusjaotusplaat.

Kuivpaigaldusega lahenduse saab peita näiteks kipsplaadi või mõne kergpaigaldatava plastist paneelkatte taha. Seinakatteks ei sobi sellisel juhul materjal, mis on soojust isoleeriva toimega. Tapeeditud või värvitud kipsplaadist sein on kuivpaigalduse puhul igati kõlblik. Märgpaigalduse puhul peidetakse küttetoru krohvi või segu sisse. Esimese tööna tuleb lahendada soojusisolatsiooni küsimused, seejärel kinnitatakse seinale paigaldusrelsid, kus toru kinnitub vastavate klambrite vahele. Lõpuks kaetakse torustik krohviga, mille kiht võiks torude peal olla 1−2 cm.

“Toru paigaldussamm ei erine seinaküttes palju põrandakütte omast. Soojusülekanne pole küll nii efektiivne kui põrandaküttel, kuid kõrgem pealevoolu temperatuur kompenseerib väiksema soojusülekandeteguri,” selgitab Plaamus.

Plussid ja miinused Seinakütte plussid • Võimalik on kasutada mistahes põrandakatet.

• Seinaküte on hea peidetud lahendus juhuks, kui põrandakütet ei soovita.

• Tekib mõnus soemüüriefekt.

• Süsteemi saab kasutada ka jahutuseks.

• Lahendus ühildub nii soojuspumpade kui ka teiste levinud soojusallikatega.

• Seinakütet saab kombineerida põrandaküttega.

Seinakütte miinused • Seintesse puurimisel peab olema ettevaatlikum.

• Küttepinda ei saa kinni katta seinakapi või suurema mööbliga.

• Kuna süsteemi õhutuskoht asub küttepinnast kõrgemal, võib tekkida lekkerisk.

• Seina soojusisolatsiooni tuleb täiendada.

• Jahutuse puhul võib seinale tekkida kondensaat.

Allikas: Maaküte OÜ

5

6

SOE KODU

Tallinna Kütteladu garanteerib hea teeninduse, kvaliteetse kauba ja soodsad hinnad Tallinna Kütteladu tegeleb alates 2002. aastast Harjumaa piirkonnas erinevate küttematerjalide müügi ja kojuveoga. Nende 14 aasta jooksul on teenindatud tuhandeid rahulolevaid kliente ning nende hulk kasvab pidevalt.

Toodete hulgast leiab laias valikus soodsate hindadega erinevaid küttematerjale pelletitest, puitbrikettidest ja turbabrikettidest kaminapuude, kivi- ja grillsöeni välja. Kõige populaarsemad Tallinna Küttelao tooted on kodumaised puitbriketid ja pelletid, mis on ökoloogiliselt puhtad biokütused, mille põletamine ei avalda keskkonnale negatiivset mõju. Puitbriketti toodetakse puidutööstuses ülejäävast saepurust ja höövellaastust ning tootmise käigus keemilisi aineid juurde ei lisata. Tooraine pressitakse suurel rõhul briketiks ja seda aitab koos hoida igas puus sisalduv liimaine ligniin. Pelleti

tootmiseks kasutatakse samuti metsa- ja puidutööstuses tekkivat saepuru ning höövellaaste.

Puidutööstuse jääkmaterjal jahvatatakse ning pressitakse suurel rõhul pelletiks. Puitbriketi ja pelleti eelisteks on kõrge kütteväärtus, madal tuhasus, puhtus ja

käsitsemismugavus. Ka hinna ja kasutusmugavuse suhe on väga hea. Eriti kiiresti kasvab just pelleti tarbimine, palju vahetatakse välja või ehitatakse ringi vedelkütusekatlaid tänu vedelkütuste maksusoodustuste kadumisele.

Tallinna Kütteladu on sead-

Drive-In laos mahub korraga laadima 4 autot.

Sobiv veok ja asjatundlik personal tagavad kiire ja sujuva teeninduse kauba kojuveol.

nud endale eesmärgiks olla alati kliendi esmaseks valikuks mistahes küttematerjalide hankimisega seotud soovide korral.

Ettevõte pakub konkurentsitult kõige laiemat kaubavalikut ja soodsaid hindu, peale selle kiiret ja kliendisõbralikku teenindust

nii kauplus-laos kui ka kojuveol.

Eriti oluliseks peetaksegi teeninduskvaliteeti ja selle pidevat parendamist. Seetõttu on alati oodatud igasugune kliendipoolne tagasiside teeninduse kohta – nii positiivne kui ka negatiivne.

Ainult sel viisil on võimalik latti veelgi kõrgemale tõsta.

Kaupadega saab tutvuda ja neid osta Tallinnas Pärnu mnt 139e/7 asuvast kauplus-laost.

Koguselisi piiranguid ei ole, osta saab nii ühe paki kui soovi korral kas või terve alusetäie. Kauba laadimine toimub Drive-In laos, mis tagab kaitse vihma- ja lumesaju eest.

Tallinna Kütteladu teeb vali-

tud toodetele pidevalt laos eripakkumisi, mõeldes just neile klientidele, kes ise kaubal järel käivad. Kui kliendil endal sobiv transpordivahend puudub, saab tellida kauba koju kätte. Kojuveoks kasutatakse spetsiaalselt selleks tarbeks kohandatud veokeid, mis on suure kandevõimega, ent samas kompaktsete gabariitidega. See võimaldab manööverdada ka keskmisest kitsamates oludes ning seeläbi kliendi soovidele mahalaadimise puhul maksimaalselt vastu tulla.

Tellimuse saab esitada ka telefoni teel 513 6999, e-posti teel info@kytteladu.ee või otse kodulehelt www.kytteladu.ee.

SOE KODU

Klaasitud rõdu parandab maja soojapidavust Soojapidavuse parandamise kõrval pakub rõdude klaasimine kaitset ilmastiku eest, suurendab turvalisust ja vähendab väljast tulevat müra.

Margit Aedla Kinnine rõdu lisab kodule ka turvatunnet, sest rõduklaase ei ole võimalik väljastpoolt avada.

Rõdule ette pandud klaasid vähendavad märgatavalt ka tuppa kostvat tänavamüra. Samuti tõrjuvad need saastet ja lendlevat prahti, ka vihm ja lumi ei pääse rõdule.

Vähetähtis pole seegi, et klaasitud rõdu vähendab siseseinale kondensatsioonivee ja hallituse teket. Mitmed mõõtmised näitavad, et rõdu temperatuur on välistemperatuurist kõrgem. Näiteks seina termograafilisel mõõtmisel on erinenud seina temperatuur vastavatel tingimustel 1,5 °C võrra. Kuigi esmapilgul tundub

Rõdu suurus ei mängi klaaside avamisel rolli.

toodud number väike, mõjutab see reaalses elus küttekulusid u 7,5%.

Rõdule vaid karastatud klaas Põhimõtteliselt saab klaasida iga rõdu – olgu see siis lodža ehk taandrõdu või maja fassaadist väljaulatuv rõdu. Põhiline on klaasimise puhul lagi, kuhu kinnitada ülemine profiil. Ülemine konstruktsioon peab olema piisavalt tugev ja jäik, et sinna saaks klaasid kinnitada. Näiteks rippuva süsteemi puhul ripubki kogu raskus üleval.

Rõduklaaside süsteem on lihtne – see koosneb ülemisest

ja alumisest pulbervärvitud alumiiniumprofiilist. Klaas on 6 mm või 8 mm paks, lihvitud servadega ja karastatud. See kinnitatakse profiili sisse neetidega. Rõdudel on lubatud kasutada ainult karastatud klaasi, sest purunemisel muutub klaas nn soolaks. Kindlasti ei saa kasutada tavalist aknaklaasi.

Kõige keerulisemas olukorras on ülemiste korruste elanikud, kel on väljaulatuvate rõdudega korterid. Sellisel juhul on rõdud sademetele täiesti avatud ja varikatust paigaldamata pole võimalik klaasida.

Foto: Shutterstock

Võimalusi jagub kõigile Kas ja millist rolli mängivad klaasimisel rõdude piirded?

Klaasida saab kas maast laeni või piirdest laeni. Või siis klaasida piire teise, eraldi klaasiga, kui seda soovitakse. Olemasolevale piirdele saab klaasi kinnitada mitut erinevat moodi.

See sõltub olukorrast, kliendi soovist, tema võimalustest jne. Üldjuhul saab olemasoleva piirde külge kinnitada klaasi kas siis profiilidega või punktkinnitustega. Ühtset ja kindlat lahendust ei ole – kõik sõltub olukorrast.

Rõdu suurus ei mängi klaasi-

de avamisel rolli. Ka väga keerulistes olukordades on leitud hea lahendus, et klaasid liiguksid.

Näiteks äärmine klaas avaneb 90° sissepoole, järgmine liigub selle asemele ja avaneb selle järel. Lõpptulemusena saab rõduklaasid raamatulehtedena sissepoole seina äärde lükata ja kogu rõdu on avatud. Sel moel on klaase ka kerge pesta.

Rõdu kõrgus mängib kindlasti oma osa. Kui ava kõrgus on üle kahe meetri, tuleb kasutada 8 mm karastatud klaasi. Kui see jääb alla kahe meetri, võib panna 6 mm karastatud klaasi.

Kõrged klaasid pole iseenesest ohtlikud, sest eranditult kõik on valmistatud karastatud turvaklaasist.

Lisaks mõõtudele ja rõdu kujule sõltub rõdu klaasimise maksumus veel järgmistest teguritest: klaaside paksus – enamasti kasutatakse kortermajade rõdudel 6 või 8 mm läbimõõduga klaasi; klaaside toon – üldjuhul on kortermajade puhul kohustuslik läbipaistev ehk kirgas klaas; veeplekid – peaaegu alati tuleb paigaldada alumised veeplekid, ülemiste vajaduse otsustab meister objektil; otsa- ja vahetihendid – hinnapakkumistega tutvudes kontrolli, kas tihendid on juba hinnas.

Igale olukorrale lahendus Vanad kortermajad pole just kõige sirgemad ja klaasitavad avad on tihti kõverad – seda just vanade majade puhul. Aga see pole probleem, rõduklaasid tuleb paigaldada sirgelt. Kõik rõduklaasid tehakse valmis vastava ava järgi. Üldjuhul on nii, et pärast tellimuse esitamist vaatab objekti üle asjatundja. Alles pärast seda komplekteeritakse rõduklaasid, mis paigaldatakse nii, et need ka liikuma hakkaksid.

Klaasitud rõdu Parim põhjamaises kliimas

Tasub teada

Kas klaasida rõdu osaliselt?

Osaliselt klaase tavaliselt ei paigaldata: see ei anna soovitud efekti (kaitse ilmastiku eest, väiksemad küttekulud). Klaaside kõrguse määrab klaasitava ava kõrgus. Klaaside laiuse (st jaotuse) määrab tavaliselt rõdu sügavus.

Loomulikult tuleb rõdude klaasimisel järgida alati kogu maja arhitektuurset lahendust.

www.malmerkklaasium.ee TALLINN Valdeku 132 tel 659 9247 klaasium@malmerk.ee TARTU Tähe 114, tel 736 0041 klaasium@malmerk.ee facebook.com/malmerkklaasium/

7

8

SOE KODU

Ta ostis uue, ilusa ja mugava maja …

Minu hea sõber Ero kolis hiljuti oma kolmelapselise perega uude koju. Kuna müün iga päev Uponori küttelahendusi, tekib mul sellise uudise peale hulk küsimusi.

Uurin siis Erolt, et kui suur on krunt, mis materjalist on tema maja katus ja kas garaaž on olemas. Vestluse käigus selgub, et hoone kütteallikas on maasoojuspump. Küsin sõbralt: „Kui on maasoojuspump, siis tõenäoliselt on ka põrandaküte?” Ero kinnitab seda oletust.

Pärin täpsemalt, millise automaatikasüsteemiga on lahendatud põrandakütte juhtimine. „Maasoojuspump juhib kõike,” teatab Ero uhkelt. Minu küsimusele „Aga kui soovid toa temperatuuri reguleerida, mis siis saab?” vastab ta nii: „Noh, tõusen diivanilt, lähen garaaži ja keeran sealt kollektori pealt.

Tagasi tulles võtan külmikust midagi karastavat ka kaasa …

Kas on siis muud lahendust?”

Elu võib olla mugavam Säärased olukorrad on üsna sagedased: arendaja on küll paigaldanud põrandakütte, aga ei ole lisanud sellele juhtimisautomaatika lahendust. Klient, kes teemat ei valda, ei oska säärast asja ka nõuda. Selleks et kodu

ühildub ca 80% turul pakutavate kollektoritega ja tema sobivuse süsteemiga saab välja selgitada müüja. Retrofiti ajami ja kolme adapteri komplekt võimaldab kasutada automaatse tasakaalustuse funktsiooniga Smatrixi automaatikasüsteemi enamikus varasemates paigaldistes.

Sealt edasi on veel lihtsam

põrandaküttesüsteemi mugavalt ja säästlikult kasutada, tuleb siiski teha lisakulutus ning soetada automaatikasüsteem.

Vaatame koos sõbraga tema põrandaküttekollektorile otsa ja esmase ülevaatuse järel pakun talle Uponor Smatrix Wave Plusi. Lähtudes hoonesisese ja õuetemperatuuri muutumisest, tagab see täielikult integreeritud põrandakütte

juhtimise süsteem mõnusa sisekliima ning optimaalse energiakasutuse.

Juhtmevaba mugavusautomaatikasüsteem Smatrix Wave Plus laseb reguleerida kõigi ruumide temperatuure toast lahkumata. Süsteem hoolitseb ka automaatse tasakaalustuse eest, avades ja sulgedes kütteringe täpselt õigel ajal. Kõigele lisaks võimaldab selle lahenduse mo-

biiliäpp jälgida maja kütteolukorda ka kodunt eemal olles.

Klapib peaaegu iga lahendusega „Aga kas see märulifilmi meenutava nimega Smatrix minu majja sobib? Mul siin ju arendaja tehtud süsteem,” tunneb sõber muret. „Sobib ikka,” luban veendunult.

Tegelikult ei pea automaatika- ja põrandaküttesüsteem olema sa-

malt tootjalt. Näiteks renoveerimisel on üsna tavaline, et tellija ei teagi, mis firma küttelahendus tema majja on paigaldatud.

Kuna kollektor, mis jaotab põrandaküttesüsteemi kütteringideks, on teise tootja oma, kasutame sõbra majas Uponor Retrofiti ajamit. See on põrandakütte ja automaatika liitmiseks hea lahendus, kui need ei ole sama tootja valmistatud. Retrofit

Et paigaldus sujuks tõrgeteta, laadime kõigepealt alla Smatrixi mobiiliäpi, kus kogu paigaldusinfo on esitatud pilthaaval.

Kontrolleri paigutame põrandaküttekollektori juurde, sest ajamid tuleb ühendada kontrollerisse juhtmetega. Tubadesse kinnitame ruumitermostaadid, mis suhtlevad kontrolleriga raadioside kaudu. Seega majja juhtmeid vedada pole vaja. Puutetundliku juhtpaneeli (ka juhtmevaba!), kust saab kogu süsteemi reguleerida ja kontrollida, paneme elutuppa peremehele käeulatusse.

1 tund 15 minutit juhendi järgi paigaldamist ja põrandakütteautomaatika on kasutamiseks valmis. Selle lihtsa tööga saab hakkama ka inimene, kellel varasem automaatikasüsteemi paigaldamise kogemus puudub.

Erki Orav Uponor Eesti OÜ

10

SOE KODU

Pelletiküte – mugav ja kokkuhoidlik Kasvavad küttekulud sunnivad inimesi igapäevaselt otsima üha efektiivsemaid viise, kuidas neid alandada. Pelletiküte võimaldab säästa küttekuludelt nii elu-, äri- kui ka tootmisruumides. Mida suurem on köetav pind, seda suuremat kokkuhoidu on võimalik pelletiküttega saavutada.

Meie laiuskraadil ei saa kuidagi kütmata läbi, kuna kliima on paraku selline. Üleüldine kliima soojenemine ei ole veel õnne meie õuele toonud, viinamarjad küll juba kasvavad, veini juba tehakse, aga küttemured olid, on ja suure tõenäosusega ka jäävad.

Selleks, et kodu soojaks saada ja soojana hoida, on mitmeid võimalusi. Traditsioonili-

se elulaadi pooldajad armastavad ahju kütta, eriti mugavad valivad elektrikütte või soojapumba, kelle õuest kollane toru läbi jookseb, kütavad gaasiga, mõned söega, paljud õliga, turbaga, briketiga, hakkpuiduga, pelletiga, vedelgaasiga jne, jne.

Nagu näha, on valik väga suur ja keeruline.

Valida pole kerge Kõigepealt tuleks vaadata peeglisse ja proovida välja selgitada oma soovid ja tahtmised, harjumused ja võimalused, plaanid ja perspektiivid. Kui ikka kogu pere läheb hommikul tööle ja kooli ja koju tullakse alles vastu õhtut pärast kõiki trenne ja koosolekuid, ei ole mõtet valida oma majale küttesüsteemi, mida peab koju tulles alles kütma hakkama. Sellist süsteemi võivad endale lubada vaid need õnnelikud, kel on võimalik oma aega ise planeerida.

Gaas on puhas, mugav ja soodne, aga taastumatu ja igale poole ei jõua. Õli on puhas, mugav ja mitte nii soodne, aga samuti taastumatu ja ka ei lõhna eriti hästi. Halupuu on puhas, soodne ja mitte eriti mugav, aga iga päev peab ise kütma. Soojuspumbad on puhtad, soodsad ja mugavad, aga külma ilmaga jäävad jänni, kütavad puhtalt

Pelletikeskuse poolt toodetavate EVERCLEAN pelletikatelde sari.

elektriga. Elekter on puhas ja mugav, aga soodsast väga kaugel ning samuti taastumatu ressurss – see vähene, mis tuule ja päikese abil saadakse, ei muuda elektriga kütmist veel roheliseks. Pelletid on puhtad, soodsad, mugavad, taastuvad, kohalikud, aga …

Mingit aga ei olegi. Eesti on maailma suurim pelletitootja ühe elaniku kohta, meil tehakse väga kvaliteetseid pelleteid – iga kasutaja leiab endale meelepärase tootja lähtudes värvist, vormist, hinnast, nimest, pakendist või veel millestki ainult talle endale teadaolevast.

DEVIreg™ Smart

DEVIreg™ Smart: Juhi oma ruumi kütet kus iganes viibid!

DEVIreg™ Smart on intuitiivne programmeeritava taimeriga termostaat mis on juhitav üle WiFi ja DEVIsmart™ App rakenduse mistahes maailma paigast. Termostaati kasutatakse põhiliselt elektrilise põrandakütte juhtimiseks. Termostaat ühendatakse püsivalt elektrivõrku ning tänu oma erilisele kaheosalisele disainile sobib see paljude raamidega ja suudab töötada ka teiste tootjate anduritega.

DEVIreg™ Smart on läbi äpirakenduse kiirelt ja intuitiivselt seadistatav.

Termostaadi lahtise akna funktsioon väldib ülekütmist ruumi tuulutamise ajal ja iseõppiv taimer tagab soovitud temperatuuri täpselt õigeks ajaks. Sellega suureneb mugavus ja vähenevad küttekulud.

DEVIreg™ Smart termostaadil on 5-aastane garantii!

Saadaval hästivarustatud elektri- ja ehitusmaterjalide kauplustes ja hulgimüügifirmades.

DEVIflex™ küttekaablitel ja DEVImat™ küttemattidel on 20-aastane garantiiaeg.

DEVI: kindel kvaliteet aastakümneteks Info telefonidel 659 3303, 655 6477 www.devi.ee

Korrapärase hooldusega saab igaüks hakkama Meie pelletikatlad ja põletid on säästlikud ja mugavad, teavitavad kasutajat kõigist muredest ja rõõmudest, puhastavad end ise, reguleerivad, tõmmet ja võimsust, töötavad siis, kui on vaja, ja nii kaua kui vaja. Neid on võimalik üle interneti jälgida, juhtida ja ka seadistada – puhas rõõm. Näiteks täisautomaatsed PVa pelletipõletid on mõeldud kütma eelkõige väiksema ja keskmise suurusega elumajasid. Kuna põleti kinnitamiseks katla külge, kasutatakse standardset õlipõleti flantsi, on

see suurepärane lahendus ka nendesse kodudesse, kus soovitakse õliga kütmine vahetada keskkonnasõbralikuma kütteviisi ehk pelletikütte vastu. PVa põletite unikaalne elektrisüüde, automaatne võimsuse valik ning informatiivne juhtpaneel muudavad pelletipõletite kasutamise aasta ringi lihtsaks ja mugavaks. Eestis on alati oma maja puiduga köetud ja mugavaim ning soodsaim viis selleks on kütta kodu soojaks pelletiga.

Sellest sügisest saame varustada oma katlad ka universaalse kontrolleriga, mis suudab lisaks katlale ja põletile juhtida kogu maja küttesüsteemi.

Pelletikeskus müüb, hooldab ja paigaldab pelletipõleteid, pelletikatlaid ja pelletimahuteid. Sõltuvalt kasutatavate pelletite kvaliteedist vajavad pelletipõletid hooldust kord nädala – kahe jooksul. Selle tegemine võtab aega umbes 15 minutit, hooldust saab igaüks ise teha.

Puhastada tuleb põlemisrest ning eemaldada selle alt tuhk.

Regulaarne hooldus tagab põletite pika eluea. Pelletikeskus – parimad lahendused ja hea nõu!

Aavo Isak Pelletikeskuse ärijuht

Pelletid • Pelletid ehk puidugraanulid on biokütus, mis on toodetud metsatööstuse jäätmetest - saepurust ja höövlilaastudest.

• Pelletite tootmisel ei kasutata lisaaineid, nad pressitakse kokku suure rõhu all ja neid hoiab koos looduslik puidu koostisosa – ligniin.

• Pelletid on kohalik, taastuv ja CO2 neutraalne biokütus.

Pelleti omadused: • Toormaterjal: saepuru ja höövlilaastud • Kütteväärtus: 4700-5100 kWh/tonn • Mahukaal: ca 650-670 kg/m2 • 1 tonni ruumala: 1.5-1.6 m2 • Diameeter: 6-8 mm • Pikkus: 3-5 x diameeter • Veesisaldus: 8-10 % • Tuhasisaldus: Ca 0.5% • 1000 l kergkütteõli asendamiseks: ca 2 tonni või 3 m2

SB Keskkütteseadmed OÜ Mõigu tehnopark Sära tee 3, Rae vald, 75312 Harjumaa www.pelletikeskus.ee info@pelletikeskus.ee 6775222; 6775 845

12

SOE KODU Foto: Erakogu

Korras vuugid hoiavad seinad kuivad ja soojad Kulutused kodu soojapidavusse tasuvad end ära suhteliselt lühikese ajaga.

Soojapidav fassaad on hubase kodu alus Maja välisseinad peavad vastu pidama ilmastikumõjudele – kaitsma külma, sademete, tugevate tuulte eest. Hea välisseina konstruktsioon koos õige soojustusega on sooja kodu alus.

Margit Aedla Kulutused kodu soojapidavusse tasuvad end ära suhteliselt lühikese ajaga. Kvaliteetse soojustusega saab uusehitistes vähendada energiakulu ligi poole võrra. Muidugi tuleb enda jaoks läbi mõelda, millist soojapidavust ja energiasäästu soovitakse, sest sellest sõltub paljuski soojustusmaterjalide paksus ja ka kihtide arv.

Fassaadil oluline osa Fassaadil on maja soojapidavuses väga oluline roll. Sõltuvalt hoone tüübist ja konstruktsioonist läheb ligi viiendik soojusest välja just välisseinte kaudu. Ehitustöid tuleb alustada korraliku projekti koostamisest ja põhjalikust materjalivalikust. Õiget materjali kasutades ja korrektsete töövõtetega on kokkuhoid küttekuludelt tagatud. Et soovitud energiasääst ka reaalsuseks saaks, on vaja aga fassaadid õigesti soojustada.

Villad on põhjamaades oma hea soojapidavuse, müraisolatsiooni ja tuleohutuse omaduste

tõttu enim kasutatud materjal nii renoveerimisel kui ka ehitamisel. Vill säilitab oma soojusomadused kogu ehitise eluea jooksul, mis tähendab, et pärast paigaldamist soojustus üldjuhul enam lisainvesteeringuid ei vaja. Lisaks ei ima kvaliteetne vill niiskust, vaid on stabiilne materjal, mis on vastupidav ka orgaanilistele õlidele ja lahustitele.

Fassaade saab ka talvel soojustada väga edukalt ja see on kogunud ka üha suuremat populaarsust, sest siis saab suvel rahulikult puhkust nautida ning segude kuivamine võib olla isegi ühtlasem. Kuid muidugi tuleb järgida tootja poolt talvisteks töödeks ette antud juhiseid, mida sageli ei täideta. Alates sellest, et EPS liimitakse suvise liimiga, kui väljas on -10 kraadi külma, ja lõpetades jäätunud seina armeerimisega.

Sõltumata konkreetsest materjalivalikust on kõige esmasem ja lihtsam soovitus soojapidava

ja kvaliteetse maja saamiseks järgida ehitamisel soojustuskihtide paigaldamise juhiseid ja soojustusprojekti ning teha paigaldus täpselt ja korralikult.

Tihtipeale paigaldatakse näiteks vill või plaadid lohakalt, mistõttu tekivad praod ja külmasillad, mis juhivad soojuse hoonest välja ning võivad nullida pea kogu panustatud aja ja raha.

Kihid õiges järjekorras Kui alustada puitmajade lahendustest, siis nn ventileeritavad fassaadid koosnevad neljast konstruktsioonist: kandekonstruktsioon koos siseviimistlusega, soojustus, tuuletõke ja välisvooder. Soojustus peab tagama ka ajutiselt tekkiva niiskuse kiire aurustumise. Iseäranis meie kliimas on oluline vältida või kõrvaldada võimalikud külmasillad.

Soovitatav ventileeritav puitkarkasskonstruktsioon koosneb järgmistest kihtidest: siseviimistlus vastavalt soovile kas puit, kipsplaat vms, seejärel 50 mm soojustuskiht puitkarkassil, sellel omakorda aurutõke ja soojustuskiht kandekarkassil. Lisaks tuleb paigaldada tuuletõkkeplaat ja jätta tuulutuseks õhkvahe. Välisviimistlusvoodrina saab kasutada vastavalt soovile kivi, puitu, plaati vms.

Palju vigu tehakse tuuletõkkeplaatide paigaldusel ja vajaliku tuulutusruumi jätmisel.

Mida kasutada puit- ja kivimajade puhul? Kõige lihtsam

ventileeritav puitsein koosneb hädavajalikest komponentidest: soojustus puitkarkassi vahel ja sellel tuuletõke. Tuulutusvahe roovituse paigaldus sõltub sellest, kas laudvooder tuleb horisontaalne või vertikaalne.

Kindlasti tuleb taas kord tähele panna, et tuuletõkkeplaatide liitekohad tuleb tihendada teibiga ja seda peaks tegema kohe, kui plaadid on paigaldatud ning veel puhtad ja kuivad.

Kivist hoonete soojustamise üks eripära on, et tuulutusvahe peab olema laiem, kuna näiteks telliskiviseina niiskusrežiim erineb oluliselt laudvoodriga viimistletud seinast. Oluline on, et sein oleks ehitatud nii, et niiskus saaks konstruktsioonist välja juhitud. Näiteks betoonsein telliskivist voodriga tuleks soojustada nõnda, et kandvale seinale paigaldatakse soojustuskiht ning selle ja telliskivivoodri vahel peaks olema tuulutusvahe rohkem kui 30 mm.

Krohvitud fassaadide soojustamine Nii uutel ehitistel kui ka renoveerimistel on kõige levinum villaplaatide paigaldamine.

Plaadid tuleb seina külge kinnitada liimi ja/või mehaaniliste kinnitustega. Liimimisel tuleks vältida nn pätsidega paigaldamist ehk paiguti liimimist. Kui on rohkem kui üks kiht isolatsiooni, on mehaanilised kinnitused alati nõutud.

• Korras peavad olema ka majaseina vuugid. Vuukide tihendamisel elastsete vuugitäidistega prognoositakse kokkuhoidu keskmiselt 1—2 kWh/m2 kohta aastas.

• Uuringutele toetudes on meie praegusest elamufondist üle 1/3 eluruumidest raudbetoon- ja gaasbetoonist välisseintega hoonetes, tellishoonetes ligi 1/3 ja ülejäänud puit- ning segahoonetes.

• Tavalise kortermaja raudbetoonpaneelist välisseina U-arv on 0,7—1,2 W/m2K, mida võib seina välispinnale soojustuse lisamise teel vähendada tasemele 0,4—0,3 W/m2K. • Tähelepanu tuleb pöörata ka vuukide olukorrale — kui vuugid pole piisavalt tihedad, võib nende kaudu suur hulk soojust kaotsi minna. Eriti hästi on vuukide halb olukord tunda tuuliste ilmadega, kui tuul puhub vuukidest läbi ja põhjustab ruumides tuuletõmbust.

• Kahju võib teha ka vuukidesse tunginud vesi.

• Vuukide tihendamisel elastsete vuugitäidistega prognoositakse kokkuhoidu keskmiselt 1–2 kWh/m2 kohta aastas.

• Paneelidevahelised vuugid on paljudel uuritud paneelelamutel täidetud tsementmördi või montaaživahuga. Kumbki lahendus pole hea. Tsementmört on jäik ega võimalda temperatuuri mõjul vaba deformeerumist. Montaaživaht laguneb päikesekiirguse käes kiiresti. Vaid spetsiaalse mastiksiga töödeldud vuuk on kliimakoormuste suhtes üldiselt vastupidav. Sel puhul võib probleeme ette tulla vaid juhul, kui vuugimastiks pole paneeliga korralikult nakkunud.

• Kuni 1992. aastani ehitatud nn nõukogudeaegsetel majadel tuleks kindlasti vuukide renoveerimine plaani võtta, sest tollane segu on oma olemuselt mitteelastne. Segu ei liigu aga nendega kaasa ja tekivad praod või kukub segu hoopis liitekohast välja.

Sellest tulenevalt satub niiskus hoone konstruktsioonidesse ja elemendid hakkavad lagunema.

• Peale selle võib ruumide sisemuses hakata tekkima hallitus, mis on tervisele ohtlik. Pragudest ja aukudest sisse puhuv tuul alandab siseruumi temperatuuri.

• Kindlasti tuleks üle vaadata ka akende ja paneelide liitumiskohad. Kui need on jäänud pärast akende vahetust hermetiseerimata, tuleks kindlasti ka see viga parandada.

Allikas: Suves Vuuk OÜ

Kandvatele, nt betoon- või kivikonstruktsioonidele tuleb paigaldada soojustusplaadid, millele omakorda läheb pahtelkiht ja võrk ning viimase viimistluskihina õhuke krohv.

Soojustuse paigaldamisel tuleb jälgida ka krohvitootjate reegleid ja juhiseid.

Kui soojustuse paksus on suurem kui 200 mm, on soovitatav kasutada lamellsoojustust.

Samuti on võimalik paigaldada paksem plaatidest soojustus, lisades kaks või rohkem

kihti. Plaatide eelis on, et vuugid ei kattu ja seega puuduvad külmasillad. Krohvitud fassaade saab kasutada ka puitkonstruktsioonide puhul, mis annab puitkarkassiga majale kivise fassaadi, kuid eeldab juba mitme erineva soojustuskihi paigaldamist.

Mitmekihilise krohviga kaetud välisseinalahendused sobivad kasutamiseks nii uute kui ka renoveeritavate majade puhul. Paks krohvikiht paksusega 25 mm ja enam loob väga tugeva ja löögikindla fassaadi.

SOE KODU

Katus ja korsten vajavad terviklikku lähenemist Maja ehitamine koosneb küll erinevatest etappidest, kuid ometi on tark mõned ehitustööd planeerida koos. Üks selliseid olulisi majaosi, mida annab suurepäraselt koos ehitada, on katus ja korsten. Hea etteplaneerimine ja kompleksse lahenduse leidmine annab eelise nii ehituskvaliteedis kui ka aja- ning närvikulus.

Oluline on kogu katuselahenduse planeerimine ja komplekssus.

Alates kivist, lisatarvikutest kuni transpordi ja tõsteteenuseni välja! Hea meelega anname alati soovitusi ka paigaldamise ja ehitamise kohta. Lisaks teame juhtida tähelepanu seadusest tulenevatele nõuetele, millega inimesed tihti ei pruugi ise kursis olla. Näiteks turvatooted: käiguteed, hooldusplatvormid ja turvakonksud katustele, korstnate läbiviigud ja kaugused ehituskonstruktsioonidest, jne. Ühed viimastest seadusemuudatustest nõuavadki katustel korralikke hooldusplatvorme, turvakonkse ja käiguteid, et korstnapühkija või ka maja-

omanik ise tunneks end katuse ja korstna hooldamisel turvaliselt. Vastasel korral on näiteks korstnapühkijal õigus keelduda katusele minemast. Paljud meie toodetavad lisatarvikud on ka meie endi poolt välja töötatud.

Ehk et need on sündinud praktilise kogemuse baasil ja sobivad tõepoolest Eesti kliimasse.

Juba on jõustunud tuleohutusnormides nõue, et kui korsten asub katuseharjast 1 meeter või rohkem madalamal ning katus on piisavalt suure kaldega, tuleb paigaldada katuseharja ja korstna vahele lumetõke. See ei ole pastakast väljaimetud nõue – oleme ise oma töös näinud juhtumeid, kus lumi on katuselt varisedes korstna suisa kütmise pealt ära viinud. Uskuge, te ei taha sellist olukorda ise läbi elada!

Katuse ehitamine või renoveerimine ei jäta puudutamata ka korstnat. Ja vastupidi – korstna vahetamisel peab arvestama teatud töödega katusel.

Tõesti, kui vaadata maja ehitamise kulgu, siis katus ja korsten paigaldatakse suhteliselt samal ajaperioodil. Tavaliselt

tahetakse enne püsti panna korsten, sest siis saab väga hästi teha ära tihendustööd. Kui korsten hiljem ehitada, ei pruugi enam võtta olla katusepaigaldajat, kes oskaks tihendustöid professionaalselt teha. Oleme oma koostööpartnereid selles vallas koolitanud ning paljud neist oskavad paigaldada just katuseid ja korstnaid koos.

Katuse ja korstna ehitamist koos planeerides saate hoida kokku oma aega ning võib juhtuda, et saate ühe transpordiga endale nii katusematerjalid kui ka korstnasüsteemi. Lisatarvikud, mis sobivad just antud lahendusele, on samuti kohe olemas. Seega, alati tasub küsida täislahendusi, mitte vaid üksikuid tooteid.

Kuidas garanteerida katuse või korstna korrektne paigaldamine?

Korstnat tohib paigaldada kutsetegevusena vaid pottsepa või küttesüsteemide paigaldaja kutsetunnistusega ehitaja. Teame vähemalt viit juhtumit viimasest ajast, kus päästeamet on keeldunud hoonele kasutusloa

andmisest, kuna küttesüsteemi oli paigaldanud mittepädev isik.

Selle eest määratakse isegi trahve.

Katuste puhul tahame, et inimene saaks meie käest katuse, mis on tõesti kvaliteetne ning kestab kogu inimese eluea. Katus ei koosne ju ainult katusekividest, vaid siin on vaja nii kivide alla käivaid materjale, seina ja katuse vahelisi tihendeid kui ka häid ehitajaid, kes oskavad katuse paigaldada nii nagu vaja. Selleks teeme põhjalikku tööd meie koostööpartneritega.

Levinud on müüt, et kivikatus on liiga raske.

Tegelikult mõjub katusele kõige raskemana hoopis lumi, moodustades 60% kõigist katusele mõjuvatest koormustest (tuul, sarikad, roovitus, katusekivid ja muud materjalid).

Kivikatust ei saa panna vaid siis, kui maja ehitamisel on midagi totaalselt valesti tehtud. Üldiselt ehitatakse ju meie majad ikka ehitusnorme järgides, seda isegi nõukogude ajal. Vanade talumajade renoveerimisel võib tekkida roovituse küsimus, kuna

sarikate vahed on liiga suured.

Sel juhul võiks kasutada suurema ristlõikega roovitust, näiteks 50 x 100 materjaliga saab 1,5–2 m vahega ümarpalk-sarikatele kivikatuse roovitus lahendatud.

Kivikatus sobib seega peaaegu kõigile hoonetele.

Ahti Danil Monier OÜ tehniline konsultant

13

14

SOE KODU

Kamin ning ahi täiendavad kaug- ja elektrikütet Foto: Shutterstock

Kui valmis elamus on korsten olemas ja põrandakonstruktsiooni kandevõime piisav, pole küttekolde paigaldamine kuigi keeruline.

Signe Kalberg Kamin ja ahi on elektrivõrgust sõltumatud soojusallikad, mille kasutamise eelduseks on korsten ja kuivad küttepuud.

Enamikus uutes eramajades on vähemalt üks küttekolle.

Mõtle küttekolde otstarbele Küttekolde valikul tuleb eelkõige mõelda selle otstarbele. Kui ruumid on vaja kiiresti soojaks kütta, tasub hankida kamin või puukeris. Kui kütmise eesmärk on sobiva temperatuuri saavutamine ja hoidmine pikema aja vältel, eelistatakse massiivsemat, soojust salvestavat kütteseadet.

Uutes eramajades on küttekolle pigem reegel kui erand.

Eksklusiivsed biokaminad Ilma korstnata biokaminad, sisekujunduse maailma uustulnukad, muutuvad üha populaarsemaks.

Biokamin on ehituselt sarnane paljudele tuttava fondüünõu piirituspõletiga, ainult see on suurem ja disainitud eesmärgipäraseks. Lihtsustatult koosneb biokamin roostevabast metallist mahutist-põletist ja seadmele vormi andvast turvaklaasist.

Piirituskamina kasutamisel tuleb täpselt järgida tootja tehnilist dokumentatsiooni, mis peab ostetud kaminal olema kindlasti kaasas.

Dekoratiivkaminad pole kütteseadmed ning nende võimsus pole tavaliselt kirjas. Põletusvedeliku soojusväärtuse järgi võib erinevatel seadmetel olla nn võimsust 100 vatist 3 kilovatini, mis võrdub parimal juhul 1–2 tavalise elektrisoojendiga. Sellega tulebki kamina paigaldusel arvestada. Oluline on, et ruumi pääseks piisavalt hapnikku.

Uutes korterelamutes on valdavalt energiasäästlikud küttelahendused, mis on paika pandud juba projekteerimisjärgus. Elanikel tuleb vaid oma küttearved tasuda ja ühistu juhatuse või haldusfirmaga ühendust võtta, kui küttega on probleeme.

Kaugküttega liidetud korterja ridamajades küttekoldeid enamasti ei ole, kuna hoonetes puudub korsten. Valmis kortermajja on võimalik korsten ehitada, kuid see eeldab majanaabrite nõusolekut, projekti ja ehitusluba. Kui konstruktsiooni kandevõime on piisav, siis teiste korteriomanike nõusoleku korral on võimalik paigaldada küttekolle ka valmis ridamajja või väiksemasse korterelamusse. Ühepereeramutes on sageli elekter- või õliküte, maa- või mõni muu soojuspump või kaugküte. Eramuomanik valib kütteliigi ja soojusjaotussüsteemi, nii investeeringu suurus kui ka hilisemate igakuiste ekspluatatsioonikulude tase on tema enda otsustada. Ka seadmete töökorras oleku ja

hooldamise eest vastutab ta ise.

Sageli on eramutes peale põhikütteseadme ka mõni küttekolle. Uutes eramajades on küttekolle pigem reegel kui erand.

Soe ja hubane Väikekütteseadmeteks loetakse erinevat tüüpi kaminad ja ahjud, pliidid ja kerised, samuti mitmesugused küttekatlad. Kerged kütteseadmed, nagu (valmis)kaminad ja kerised, võimaldavad ruumid kiiresti soojaks kütta, kuid põlemisel vabanevat energiat need ei salvesta.

Seevastu suured ja massiivsed kütteseadmed soojenevad aeglaselt, kuid akumuleerivad kivimassi kuumust ning loovutavad soojuskiirgust ühtlaselt järgneva ööpäeva jooksul ja pikemaltki. Soojust salvestavad massiivsed kaminad, ahjud ja pliidid. Soemüüri olemasolu lisab neile kütmisel efektiivsust.

Kui ühendada kamin leivaahjuga, saame kamin-leivaahju, kus võib peale kütmise ka toitu valmistada ja kooki küpsetada.

Metallküttekolded on valmiskaminad, erikaminad ja saunakerised, samuti Bullerjani ahjud. Kõik need on lihtsa ehitusega väiksemad küttekolded, mille eeliseks on kiire soojenemine ja kerge kaal. Elamusse, mille põrandakonstruktsioon massiivset ahju ei kanna, võib paigaldada kerge metallkamina. Korstnaks sobib kerge metallist moodulkorsten.

Biokamin vajab kvaliteetset kütet • Bioetanool on kaminale sama oluline kui autole kvaliteetne kütus või inimesele puhas toit.

• Bioetanool laguneb põlemisel looduses esinevateks algaineteks: veeauruks ja süsihappegaasiks.

• Seega ei kuivata need kaminad elektrilistest erinevalt õhku.

• Kaminas tohib kasutada ainult spetsiaalselt kaminas põletamise tarbeks valmistatud bioetanooli, mille kontsentratsioon on ca 98%.

• Probleemid, mis võivad esineda ebakvaliteetse bioetanooli kasutamisel: • liigne lõhn / hais põlemisel, • halb süttimine, kehv põlemine (väike leek), • plahvatused põlemise ajal, ohtlik kasutajale, võib ära rikkuda põleti, • tahma eraldumine põlemisel, mis võib ära rikkuda põleti, kamina pinnad ja heleda toa lae, • jääkainete/sade tekkimine põleti põhja, • mürgiste gaaside eraldumine, kui küttevedelik sisaldab metanooli või muid kontrollimata aineid.

Allikas: Noa Home Estonia

Uponor Smatrix põrandakütte ja -jahutuse automaatika Väiksem energiakulu ja suurem mugavus

• Nutikas: optimeerib kiirguskütte- ja kiirgusjahutussüsteemide energiasäästlikkust • Ühendatud: Wave PLUS võimaldab juhtmeta juhtimist ja täielikku ühendust nii kodus kui ka kodust eemal • Lihtne: uuenduslik automaatne tasakaalustus muudab paigaldamise, seadistamise ja kasutamise lihtsaks Vaadake lisateavet Smatrixi kohta aadressilt www.uponor.ee/smatrix