Soe Kodu (august 2018)

SOE KODU Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

AUGUST 2018

Hea kaaslane kogu eluks!

Tallinna Stuudio Pihlaka 1a, Tel 655 5486 Tartu Stuudio Raatuse 68, Tel 744 2022

-

3893.

.

5 4 2

3

PELLETIKÜTTE KOMPLEKT: • katel PELLE • isepuhastuv pelletipõleti KIPI koos juhtseadmega • põleti moodul • pelleti tigutransportöör • 500l pelletimahuti

PÄRNU KONTOR

TARTU KONTOR

TALLINNA KONTOR

Paide mnt 7 80042 Pärnu Tel. 442 0222

Tähe 131c, 51013 Tartu Tel. 514 7420

Mäealuse 3a, 12618 Tallinn Tel. 501 5340

e-pood: www.cerbos.ee

SOE KODU 150 M2 MAJA KÜTTEKULUD NULLI • Inseneribüroo TIB OÜ insener Tõnu Tamm on koostanud kodu energiavajaduse arvutused, mis näitavad, et elektri, õli, gaasi ja pelletiga kütmisel saab päikeseenergiat ja soojuspumpa kombineerides küttekulud nulli viia.

Selleks tuleb tarbida aastas kuni 27 000 kWh. Kulusid mõjutavad palju maja tehnilised näitajad ja eripärad.

• 150 m² maja puhul on projekteerimisel mõistlik kasutada päikesejaama ja soojuspumba kombinatsiooni, mis tasub ära kuue aastaga. 150 m² suuruse maja aastane kütteenergia kulu on umbes 16 000 kWh. • Küttekulude nullimiseks on vaja õhk-vesisoojuspumpa, mille küttevõimsus temperatuuril –20 °C on vähemalt 5,8 kW ja päikesepaneelikomplekti võimsusega 5,5 kW, et toota vajaminev hulk elektrienergiat. Moodne soojuspump toodab 1 kW elektrienergiast aastas keskmiselt 3,3 kW soojusenergiat ehk maja energiavajadus on 16 000 / 3,3 = 4850 kWh aastas. 16 000 kWh soojusenergia saamiseks kulub 4850 kWh elektrienergiat.

• Nullenergiakulu saavutamiseks peab vajamineva energia ise tootma, milleks sobib hästi päikesepaneelide komplekt, mille võimsus on vähemalt 5,5 kW. Sellise komplekti elektrienergia tootlus on vahemikus 5200–5500 kWh aastas, mis katab ära soojuspumba jaoks vajamineva energia.

• Päikesepaneelide suvel toodetud ja tagasi võrku müüdud elektrienergiast saadud tulu on võimalik kasutada talvel soojuspumba jaoks vajamineva elektrienergia ostmiseks. Võrku tagasi müüdud elektrienergia eest makstakse börsihinda, millest arvestatakse maha marginaal, ja veel maksab riik toetust. Kokku on võimalik saada kuni 10 s / kWh. Allikas: paikesejaam.ee

3

Kuidas arvestada maja soojavajadust?

Energiakulu sõltub suuresti hoone soojapidavusest ning alles seejärel katla kasutegurist ja küttesüsteemi efektiivsusest.

Foto: Shutterstock

Köetava pinna soojavajaduse kindlaksmääramiseks on mitmeid spetsiaalseid programme, mis võtavad arvesse ruumi soojustuse, kubatuuri, välisseinte pinna, avade ehk akende ja uste arvu, konstruktsiooni ning peaaegu kõik asjaolud, mis tekitavad soojakadusid. Spetsiaalse termograafilise aparatuuri abil on võimalik kindlaks teha soojakadude asukohad ja põhjused.

SOOJAVAJADUS Majade keskmine soojusvajadus ruutmeetri kohta: • passiivmajad – 10 W/m2, • tänapäevased väga hästi soojustatud elamud – 30–40 W/m2, • uued elamud ja hea soojustusega vanemad hooned – 50 W/m2, • vanemad keskmise soojustusega majad – 55–70 W/m2.

Tänapäeval ehitatud majade hea soojustatuse tõttu võib arvestada ühe ruutmeetri soojusvajaduseks 40 W/m2.

Allikas: www.koduinfo.ee

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kätrin Murumets, kätrin.murumets@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: Printall

Tutvu tingimustega lhv.ee/remondilaen Remondilaenu pakub AS LHV Finance. Tutvu tingimustega lhv.ee/remondilaen ja küsi nõu asjatundjalt. Igakuise osamakse suurus on 121,32 € ja krediidi kulukuse määr on 17,63% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 5000 €, intress 15,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 50 €, laenu tasumise periood 60 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 7331,41 € ja tagasimaksete summa 7331,41 €.

4 SOE KODU

Uudsed ja nutikad kodu kütmise lahendused

Foto: Hea Kaubandus OÜ

mööbli ning hakkavad sealt soojust tagasi andma. Õhk jaheneb kiiremini kui esemetes akumuleerunud soojus ja see annab kuni 30% energiasäästu.

Infrapuna-pinnakütteseadmeid kasutatakse peale elu- ja magamisruumide ka kõikjal mujal, kus inimene ja loom end Ahju kasutamine ja liigutamine on hästi tahavad tunda. tänu ratastele väga kerge ning töörežiim Paneele ja radiaatoreid juhivad teron väga vaikne – kõigest 48 dB. mostaadid, millega saab määrata sobiva temperatuuri. Paneelide valik on suur Infrapunaplaat – ning neid saab sobitada igasse interjööpäike elutoas ri. Need võtavad vähe ruumi, paigaldamiInfrapunaküttepaneelid aetakse tihti sene ja eemaldamine on lihtne ning need ei gamini infrapunakiirguritega. Kiirgur vaja hooldust ega remonti. Valikus on teeraldab lähiinfrapunakiirgust ja rasest, valged või klaasist, pildiga see sobib kasutamiseks peavõi peegelklaasiga infrapumiselt rõdude ja terrasnaküttepaneelid. side kütmiseks, sest Küttekehad paigalTihtilugu kiirgus mõjub peadatakse horisontaalköetakse letükkivalt. Infraselt seinale ning kas liiga vähe võimalusel akna punaküttepaneele võib aga kasuvastu. Kaugus põvõi kulutatakse tada ööpäev läbi, randast peab olekütmisele hoopis liiga sest infrapunama vähemalt 50 mm ning kaugus pikklained üksnes palju energiat, mis ei kiirgu, vaid ka simsist, aknalauast tegelikult ei ole läbistavad, murduvõi muust taolisest vajalik. vähemalt 100 mm. vad ja peegelduvad.

Temperatuuri suhtes Infrapunaküttepaneelid tundlikud esemed, näiteks toodavad soojust, mis on sarnane päikese toodetava soojusega. kardinad ja tekstiilitooted, peavad Tavalised konvektsioonradiaatorid paiknema küttekehast piisavalt kaugel, et soojendavad eelkõige õhku, seega tõusoojus saaks takistusteta eralduda. seb soe õhk üles ja põrand jääb jahedaks.

Kiirguskütte jaoks soovitatakse järgneTemperatuuri erinevus lae ja põranda vaid kütteelemente: 1–10 m2 elamispinvahel võib ulatuda kuni seitsme kraadinale 500-vatine element köetava ruumi ni. Infrapunaküttepaneelid kütavad sookohta, 10–25m2 elamispinnale 600-vatijaks eluruumi seinad, laed, põrandad ja ne element köetava ruumi kohta ja 25–

Õhksoojuspump, ahi, elektriradiaator ja pelletikamin – peale nende toovad sooja majja ja võimaldavad kulude kokkuhoidmist ka vähem tuntud seadmed.

Tekst: Margit Aedla, Signe Kalberg

Diiselkütuse põletiga infrapunaahi Biokütusel Neste Green Heat, tavalisel diislil või kütteõlil töötava põletiga infrapunaahju kasuteguriks on tootja lubanud 100%. Puudub vajadus eraldi korstna või ventilatsioonitrassi järele, mistõttu võib ahju kasutada tööstushoonetes, garaažides, töökodades, katusealustes, tallides, telkides, terrassidel, avalikel üritustel ja ehitusobjektidel. Ahi ei erita lõhna ega suitsu.

Diislitoitega ahjude ülalpidamiskulud on ääretult madalad. Täisvõimsusel töötades kasutab ahi ainult veidi üle liitri kütust tunnis. Normaalselt soojustatud 500 m2 ja +0 °C välistemperatuuriga ruumi puhul, kus soovitud sisetemperatuuriks on +15 °C, tarbib ahi kaks kuni kolm liitrit kütust päevas. Keskmise võimsusega ahjud tarbivad kolm kuni neli liitrit ning kõige võimsamad neli kuni viis liitrit kütust päevas.

Infrapunaahjul puudub ventilaator ning soojus kandub ruumi materjalide kaudu. Infrapunasoojus kandub ühtlaselt kõikidesse suundadesse. Samas kandub soojus ka suurtes ruumides palju ühtlasemalt laiali kui ventilaatorsoojendite puhul. Ahju 12 ohutussüsteemi muudavad selle eriti turvaliseks. Küttekehalt õhkuv kuumus ei ole tulikuum ja selle välispinnad ei kõrveta.

35 m2 elamispinnale 800-vatine element köetava ruumi kohta. Suurte akende ja külmade välisseinte puhul tuleb arvestada 7–20% lisavõimsusega.

Nutikodu lahendused aitavad rohkem säästa Energiasäästlikkus on oluline märksõna, kui küttekulud moodustavad kommunaalkuludest suurema osa. Kuigi palju sõltub kodu soojapidavusest ja küttesüsteemist, saab targa maja lahendusi tootva JUNGi esindaja Mark Meltsi sõnul küttekulusid nutikodu süsteemi abil veelgi optimeerida.

Vahelduvad ilmastikuolud muudavad temperatuuride reguleerimise ja mugava äraolemise keeruliseks. “Tihtilugu köetakse kas liiga vähe või kulutatakse kütmisele hoopis liiga palju energiat, mis tegelikult ei ole vajalik,” ütles Melts.

Kogutud andmete analüüsimise ning süsteemi sisestatud käskluste abil reguleerib tark maja automaatselt ja detailselt ruumide sisekliimat, tagab kasutajale meeldiva temperatuuri, õhuniiskuse ning värske õhu.

“Nutikodu on võimeline arvestama ka akende lahtiolekuga, kasutama ära päikesesoojust ning koduste toimetuste käigus tekkivat lisaenergiat, mis aitab küttekulusid veelgi optimeerida,” lisas Melts. Meltsi sõnul suudab tark maja juhtida ja kontrollida kodu äärmise detailsusega nagu ühtset organismi. Sealhulgas suudab küttesüsteem infot vahetada ka teiste süsteemi ühendatud eluasemefunktsioonidega, näiteks valve- ja ventilatsioonisüsteemidega.

Allikad: www.heasoojus.ee, www.begenergia.ee

STIILNE DISAIN, ERAKORDNE EFEKTIIVSUS Mitsubishi Electric MSZ-LN Uue põlvkonna õhk-õhk-soojuspump Mitsubishi Electric MSZ-LN rabab esmajoones oma moodsa disaniga. Enam pole soojuspumba sisemoodul ilmetu kumerate seintega plastkast, mida on piinlik seinale kinnitada, vaid eeskujulikult disainitud seade, mis sobib ka kõige stiilsema sisekujundusega ruumi.

VÄRV VASTAVALT INTERJÖÖRILE

ÖÖREŽIIM

Mitsubishi Electric MSZ-LN sisemoodul on saadaval neljas värvitoonis - valida on kaht tooni valge, musta ja punase vahel. See võimaldab leida sobiliku lahenduse iga interjööri tarvis. Valitud värvilahendusega sobitub ka vastavat tooni digitaalne juhtpult.

Ühe nupulevajutusega saate soojuspumba lülitada öörežiimile, mis vähendab seadme niigi madalat mürataset 3 dB võrra, elimineerides ka kõik piiksud ja mahendades märgutulesid, et Teil oleks mõnusam uinuda.

KÜTAB SENISEST VEELGI EFEKTIIVSEMALT

KERGE PUHASTADA

Mitsubishi Electric MSZ-LN kütab ka karmis põhjamaises talves ja lumise ilmaga.

-25 °C juures on uus soojuspump 35% efektiivsem kui senine FH seeria. Paranenud on ka seadme energiatõhususe klass, mis on nüüd A+++.

KÕRVALDAB ÕHUST ALLERGEENID JA TOLMU Uus Plasma Quad Plus tehnoloogia kõrvaldab õhust tolmu, allergeenid, hallituse jm lendlevad mikroosakesed, muutes ruumi õhu puhtamaks ja tervislikumaks.

INFRAPUNASENSOR 3D i-see infrapunasensor tuvastab ruumis inimese tema kehatemperatuuri järgi ning suunab õhuvoo tema suunas. Kaks autonoomselt töötavat õhusuunajat võimaldavad suunata õhuvoogusid ruumi eri osades paiknevatele isikutele.

KAUGJUHTIMINE Uus integreeritud Wi-Fi süsteem ja internetirakendus MELCloud võimaldavad juhtida distantsilt ruumi temperatuuri ja monitoorida soojuspumba energiatarvet kasutades selleks nutitelefoni või tahvelarvutit. Digitaalne tagantvalgusega juhtpult võimaldab lihtsalt talletada individuaalseid seadistusi.

KIIRE PAIGALDUS JA TASUTA KONSULTATSIOON Kliimaseade OÜ on Mitsubishi Electric soojuspumpade volitatud müüja ja paigaldaja.

Firmal on üle 21 aasta pikkused kogemused soojuspumpade paigaldamisel ja hooldamisel.

Kui te otsite oma kodule efektiivset ja stiilset küttelahendust, mida saab kiiresti paigaldada ja mis ei koorma liigselt rahakotti, siis võtke ühendust Kliimaseade OÜ esindusega kas telefoni või e-kirja teel või astuge läbi meie kontoritest. Me hindame teie majapidamise küttevajadust ning kalkuleerime, kui suurt säästu võiks moodne soojuspump Teile kütmisel anda, müüme ja paigaldame Teile vajalikud seadmed ning võtame enda hooleks ka nende hoolduse. Teeme kõik selleks, et Teie kodus oleks alati mõnusalt soe või jahe, sõltuvalt sellest, kuidas Te parasjagu soovite.

Soojuspumba sisemooduli soojusvaheti ja ventilaatori spetsiaalne pinnatöötlus takistab tolmu- ja rasvaosakestel kinnituda, mis teeb seadme puhastamise lihtsaks ja hoiab kokku hoolduskulusid.

SÄÄSTLIK HÄÄLESTATAV KÜTTEREŽIIM Soojuspumba saab seadistada säästlikule kütterežiimile alates +10 °C ja häälestada seda ühe kraadi haaval tempeartuurini +31 °C. Nii saate Te äraolekul hoida ruumi säästurežiimil, kuid just Teile sobiva temperatuuri juures.

TEHNILISED ANDMED ning PÕHIOMADUSED: • Engergiaklass A+++ • 35% efektiivsem kui eelmine mudel

• Integreeritud Wi-Fi süsteem ja internetirakendus MELCloud • Öörežiim, mis vähendab seadme niigi madalat mürataset 3 dB võrra

• SCOP 5,2 (MSZ-LN25)

• Saadaval neljas värvitoonis

• Efektiivne kütmine garanteeritud välistemperatuurini -25 °C

• Digitaalne juhtpult • Ruumitemperatuuri seadistusvahemik +10 °C kuni +31 °C • 3D i-see infrapunasensor

Stiilne ja efektiivne uue põlvkonna soojuspump säästab oluliselt küttekulusid ja teeb Teie elamise hubasemaks!

Ning nüüd ka ilusamaks!

PROJEKTEERIMINE

/ SEADMETE MÜÜK / PAIGALDUS / HOOLDUS

Kliimaseade OÜ Laki 14A, 10621, Tallinn Tel: + 372 639 1430 e-post: kliimaseade@kliimaseade.ee www.kliimaseade.ee

Tartu kontor Ringtee 37A, 50105, Tartu Tel: +372 730 4536 e-post: tartu@kliimaseade.ee

21

SOE KODU

SILIKAAT

7

Korstnapühkija soovitused koduomanikule Karmis põhjamaises kliimas on läbi aegade olnud kodu südameks puuküttega ahi, mis annab rõsketel sügisõhtutel ning külmadel talvekuudel kodule soojust ja hubasust.

Et küttekeha teeniks kaua ja oleks ohutu, tuleb seda õigesti kütta ning regulaarselt hooldada. Korstnapühkijate väärika elukutse esindaja, Eesti Korstnapühkijate Koja liige Keit Lullu annab mõned soovitused algavaks kütteperioodiks.

Mis on korstna kõige suurem vaenlane? Valest kütmisest korstnalõõri tekkinud pigi.

Kuidas mittekorras korsten endast märku annab? Lahtised ja lagunenud kivid ning põlenud moodulkorstnad.

Suitsu tuleb tuppa.

Milliseid ettevalmistusi peaks klient enne korstnapühkija tulekut tegema? Piisab, kui klient tagab ligipääsu puhastusluukidele ja katusele.

Kui tihti ja kui põhjalikult peab korstnale ülevaatust tegema? Korst-

naid ja kütteseadmeid peab hooldama vastavalt kütmise tihedusele ja vajadusele. Seadus ütleb, et mitte vähem kui kord aastas.

Millised sammud tagavad korstnapühkijale jätkuva kliendisuhte? Suhtlus, puhtus, kvaliteetne töö.

Milline puuliik on ahju kütmiseks sobilik ja millise puuliigi hea kütteväärtus võib ahjule liiga teha? Kütmiseks sobivad hästi lepp ja kask. Tammeja saarepuuga kütmine võib ahju kahjustada, sest need põlevad tugeva leegiga ning kõrge temperatuuriga. Männija kuusepuus on palju tõrva, mistõttu muutuvad lõõrid kiiremini tahmaseks kui lehtpuuga kütmisel.

Mis oleks sobilik niiskusprotsent küttepuudel? Kuni 15%. Küttepuud peavad kuivama riita laotult kaks aastat.

Kuidas mõjub ülekütmine ahjule? Ülekütmisel paisuvad ahjukivid ebaühtlaselt ja ahi hakkab pragunema.

Kumba varianti eelistada: kas igapäevane kütmine või mitme päeva tagant intensiivne kütmine? Oleneb ilmast. Kui väljas on tugevad miinuskraadid, tuleks kütta iga päev, et ahi säilitaks ühtlase temperatuuri ja korstna-

pitsis olevad telliskivid ei jõuaks maha jahtuda.

Kuidas käituda, kui korstnas läheb tahm põlema? Kui korstnas tekib põlemine, tuleb kindlasti helistada 112 ja teavitada päästeametit. Ühtlasi peab kontrollima, et kõik luugid ja siibrid oleksid kinni ning ei oleks pealetulevat õhku. Kunagi ei tohi kasutada kustutamiseks vett, kuna temperatuur korstna põlemise ajal on kuni 1200 kraadi.

Hülsi, korstnamütsi kasutamise vajalikkus? Kui paigaldad korstnasse hülsi, pikendad oluliselt kivikorstna eluiga. Korstnamütsi paigaldamisel tuleb jälgida, et see ei mõjutaks tõmmet.

Milline peaks olema õhu pealevool?

Igal kütteseadmel on oma kogus õhku, mida vajab. See on kirjas ahjupassis, mille väljastab kutsetunnistusega pottsepp.

Valmiskamina soetamisel tuleb kindlasti järgida passis olevaid nõudeid.

Kas on mõttekas katta korsten plekist ümbrisega? Üldiselt mitte.

Korstnapitsi tohib katta plekiga, kui tootja juhendis on kirjas, et peab katma. Seadus ütleb, et korsten peab olema nähtav vähemalt kahelt poolt täispikkuses.

Kes on hea klient korstnapühkija jaoks? See, kes kasutab ja hooldab kütteseadmeid vastavalt nõuetele.

Kas korstnapühkija toob tõesti õnne õuele? Õnne on ainult siis, kui sellesse uskuda.

Silikaatkivist korstnapitsi kasutusest ja hooldusest saab lisaks lugeda www.silikaat.ee. www.puhaslõõr.ee www.korsten.ee

8 SOE KODU

Maasoojuspump pakub hooldusvaba küttelahendust Foto: Shutterstock

Maasoojus ühendab endas nelja erinevat energiaallika liiki: maapind (maakollektor), energiakaev, veekogu ja soojuspuurauk.

Tekst: Signe Kalberg Eestis on levinuim lahendus horisontaalse paigaldusega maakollektor, mille puhul kogutakse maapinda salvestunud soojusenergia pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektoriga.

Maaküte eeldab uuringuid ja projekti

Maaküte varub maast soojust selle jaoks pinnasesse kaevatud torustikuga.

“Maaküte varub soojust maast või veekogust selleks ette nähtud torustikuga, mille võib kaevata pinnasesse või lasta kaljusse puuritud kaevu. Selle täielikult hooldusvaba ökoloogilise lahendusega võib säästa kuni 75% oma kodu küttekuludelt,” kinnitab ettevõtte Balti Puurkaev OÜ tegevjuht Harald Raid.

Maasoojuspumba tööpõhimõte on lihtne – siirdada maas või vees olev soojus hoonesse. See ei põhjusta veepinna muutusi, tarbi põhjavett ega ole keskkonnale ohtlik. Süsteem töötab aastakümneid hooldusvabalt, nõudmata omaniku jälgimist.

Üks kasutatud kilovatt toob keskmiselt kolm kilovatti soojusenergiat, optimaalsetes tingimustes rohkemgi. Parima kasuteguri saab maasoojuspumbast vesipõrandakütte või muu madalal soojusel toimiva süsteemiga ühendades.

Esimese asjana tasub Raidi sõnul uurida maasoojuspumba sobivust kodu küttelahenduseks. See eeldab maja ümbritsevale maale hüdrogeoloogilise uuringu tegemist. Tuleb arvestada krundi suurusega ja saada kohalikult omavalitsuselt kooskõlastus kinnise soojussüsteemi rajamiseks.

Tasuvus kuni seitsme aastaga “Üldiselt tuleb arvestada 3–7-aastase tasuvusperioodiga. Üks ruutmeeter majapinda võrdub ühe meetri puurimisega, mille hind on 35–50 eurot, olenevalt pinnase geoloogilisest läbilõikest,” ütleb Raid. Soojusvaheti ehk katlaruumi mineva seadme hinnad algavad 5000 eurost. Seega kujuneb maakütte paigaldamise hinnaks 150–200 m2 suuruse maja puhul 10 000–12 000 eurot, mis sisaldab kogu lahendust koos soojusvaheti ehk pumbaga. Vertikaalsel puurimisel paigaldatav küttesüsteem on pinnasekollektoril põhinevast veidi kallim, ent samas annab puurimine aasta ringi viis kuni kuus kraadi soojusenergiat, samas annab pinnasekollektor ainult üks kuni kaks kraadi.

Pinnasekollektor sobib pigem suurema kinnistuga maja kütmiseks, samas on haljastuse ja viljapuude vahele süsteemi keeruline paigutada. Loobuda tuleb kaevamist nõudvatest aiatöödest ja juurviljakasvatusest ning arvestada tuleks ka maaapinna vajumisega. Muru kasvab küttesüsteemi peal meelsasti.

P

MIS ON POLÜURETAANVAHT JA KUS SEDA KASUTATAKSE?

olüuretaanvaht ehk PUR vaht on kahekomponentne pritsimise või injekteerimise teel paigaldatav vaht, mis moodustab peale tardumist tugeva ja ajas püsiva soojustuskihi. See on oma madala soojusjuhtivuse ja vastupidavuse poolest üks tõhusamaid tänapäeval kasutuses olevaid isolaatoreid. Lisaks oma headele isolatsiooniomadustele on polüuretaansoojustus pidev ja ilma liitekohtadeta süsteem. See tagab tugeva soojustuskihi, mis takistab õhu sissetungimist ja pakub loomulikku lahendust hoonete ühistele külmasildadele ning seinte kokkupuutekohtadele.

Polüuretaanvahtusid on erinevaid ja peamiselt eristuvad nad oma rakustruktuuri poolest. On olemas avatud rakustruktuuriga PUR vaht, mis sulgeb küll igasuguse õhu liikumise, kuid laseb endast siiski läbi veeauru ehk on hingav materjal ja on olemas kinnise rakustruktuuriga PUR vaht, mis on tunduvalt tihedam ja tugevam materjal ning on samal ajal ka juba hüdroisoleeriv. Avatud rakustruktuuriga PUR vaht sobib pigem kasutamiseks sisetingimustes, kus ta on välise niiskuse eest kaitstud ja on näiteks ideaalne valik puitmajade soojustamisel. Kinnise rakustruktuuriga PUR vahtusid saab kasutada vundamendist kuni katuseni ja lisaks ei vaja see materjal enam eraldi tuule- ega aurutõkke paigaldamist, kuna täidab antud funktsiooni juba ise ära.

nevalt teistest plastidest on PUR vaht termostabiilne toode.

See ei sula ning söestub ilma leegitsevaid osakeski tekitamata.

Polüuretaanvaht on inimeste tervisele kahjutu. Korrektselt paigaldatuna jääb see kogu kasutusperioodi jooksul inertseks ja ei tekita kahjulikke heitmeid. Boonusena parandab see kodude sisekliimat, kuna ta ei hallita ega mädane ning ei luba erinevatel bakteritel ega seentel enda sees elada. Jäätmekäitluse poolest iseloomustab PUR-vahtusid minimaalne jäätmete teke pealekandmise ajal.

PUR vahu tugevused ja eelised:

• Kiire ja ühenduskohtadeta paigaldus ka kõige keerulisemates kohtades • Minimaalsed materjali jäägid • Vaht kinnitub vahetult aluspinnale ja täidab kõik tühimikud • Soojapidavus on ühtlaselt hea kogu hoone ulatuses külmasillad on välistatud • Polüuretaanvahu soojusjuhtivus on väga madal, seega on vajalik soojustuskiht tunduvalt õhem võrreldes traditsiooniliste soojustusmaterjalidega • Polüuretaanvahuga soojustades pole vaja karta, et Polüuretaanvaht on orgaaniline materjal ja sarnaselt ena- materjal aja jooksul deformeeruks miku ehitusmaterjalidega on see teatud määral põlev. Eri- • Aitab oluliselt säästa tulevaste küttekulude arvelt

Küsi pakkumist või lisainfot Puresti müügimeeskonnalt koos leiame kindlasti igale objektile parima lahenduse!

10 SOE KODU

AHJA MOODULAHI

Moodulahjuga saad sooja tuppa juba nendeks jõuludeks, mitte järgmisteks Ahjas toodetakse juba üle kümne aasta moodulahjusid, nüüd ka pliite ja soemüüre, mille paigaldamine koos viimistlusega võtab aega ainult päeva või kaks.

Ahja moodulahjude südameks on eriline kolle, kus küttematerjal põleb palju kõrgemal temperatuuril kui tavaahjus. Kuna põlemine on puhtam ja ahi efektiivsem, paisatakse korstna kaudu õhku vähem suitsu ja reostust. Puidki kulub oluliselt vähem – selle eest seisab eriline ahjumaterjal croval-mass, mida Soome ahjutööstus kasutab juba üle 60 aasta.

Olles vastupidav suurtele temperatuurikõikumistele, salvestab see lühema aja jooksul kaks korda rohkem sooja kui tellis.

Kuna croval on oma struktuurilt äärmiselt püsiv, sobivad Ahja ahjud ja pliit ideaalselt suvilatesse ning maakodudesse, kus köetakse harva.

AHJA AHI

Muudetav vastavalt vajadusele

• Mass alates 1800 kg • Annab sooja 12–24 tundi • Kuni kaks korda parem soojajuhtivus kui teistest materjalidest ahjudel • Paigaldus ainult 1–2 päevaga • Säästab loodust ja kütet • Kasutusiga põlvkondi • 5 aastat garantiid nii tööle kui ka ahjule

Loomulikult peab iga ahi sobima interjööri ja vastama ruumi kütmisvajadustele. Moodulahi on selles osas väga paindlik. Kuna ahju ehitamise ja viimistlemise saab vajadusel teha eri aegadel, võib uue kodu puhul jätta ahju kujundamise hilisemaks, juhul kui pole kindel, missugune ahju lõppilme olema saab või on vaja teha veel mustemaid ehitustöid. Niisiis, Ahja ahju on võimalik tellida ka vii-

mistluseta. Kütmist see ei sega, samuti puudub viimistlemata ahju puhul oht, et kaunis ahi ehitustööde käigus kannatada saab, kui sellele kogemata näiteks redel vastu kukub või värvipritsmed peale satuvad. Veelgi enam, kuna ahi koosneb moodulitest, saab selle asukohta muuta või järgmisse koju kaasa võtta. Ahja valikus on 30- ja 50-sentimeetristele halgudele mõeldud koldega ahjusid.

Ahju välimuse lõplikul kujundamisel võib kasutada nii krohvi, looduskivi kui ka keraamilist või klinkerplaati. Valikus on ühtlasi uksi, tahma- ja tuhaluuke ning võimalik on lisada sepiseid. Lisana saab tellida stardi- ehk suvesiibri, mis annab võimaluse kütta ahju n-ö külmalt, juhtides kuuma suitsugaasi otse korstnasse.

Neli olulist küsimust, millele võiks moodulahju tellida plaanides vastuseid teada Kas ahi läheb vanasse või uude elamisse?

Kui on plaan teha ahi olemasolevasse koju, tuleb arvesse võtta põranda kandevõimet. Uude koju ahju püstitamise planeerimisega tasub alustada aga varakult

ja küsida seejuures nõu ka ahjumeistrilt, et vältida korstna ja ahju omavahelisi ebakõlasid. Nii saab panna mõlemad omavahel efektiivsemalt tööle ja saavutada parema tulemuse vähema kütmisega. Ka visuaalseid üksikasju tasub arvesse võtta juba ahju planeerimisel – kuhu tuleb slepe, võimalikud läbiviigud ja lisavarustus.

Kas ahjust peab saama soojaallikas või pigem emotsioonitekitaja?

Ahjude välimuse ja omaduste vahel on palju erinevusi. Kui on plaan ahjuga ikkagi kütta, tuleks mõelda selle soojuse salvestamise ja kütmise võimele. Suure klaasist ahjuukse, mis tuppa õdusat valgust heidab, võib paigaldada igale Ahja ahjule.

Kui suurt ja millise viimistlusega ahju soovid?

Paljusid moodulahjusid, ka mõõte, saab muuta vastavalt kliendi soovile. Siinkohal tasub kuulata alati tootjat, kes teab soovitada vastavalt kodu iseloomule õige suurusega ahju. Ahju valikul pole määravaks üksi ruumi kubatuur, vaid arvesse tasub võtta ka maja soojapidavust, muid kütteallikaid, kütmise sagedust jms.

Kui palju raha on võimalik praegu ahjule kulutada?

Pane kokku mõistlik eelarve ja räägi ahjupakkujaga erinevatest võimalustest. Kuna meie kliima nõuab massiivseid ahje, pole ehk alati kogu raha korraga võtta, nii et tasub uurida erinevaid rahastamisvõimalusi.

Täishind 65 €

50 €

SOE KODU

JELD-WEN

11

Proovi kodule ette erinevaid välisuksi!

Missugune uus uks maja fassaadiga sobib – see küsimus võib lüüa kiilu ka kõige harmoonilisemasse pereellu. Kasulik nutirakendus toob nüüd rahu maa peale, sest annab selge pildi, kuidas kodu ühe või teise uksega välja näeb.

JELD-WEN Door Designer on rakendus, mille abil saab fantaseerida mitte üksi välis-, vaid ka siseustega. Kuid valikuid on veelgi: üksik- või paarisuks, klassikaline või modernne disain, spoon- või värvkate. Ja tulemuse nägemiseks pole tarvis teha muud kui foto tühjast ukseavast või vana uksega fassaadist. Fotod on võimalik salvestada galeriisse, kust hiljem mugav parim välja valida.

Uut välisust tasub proovida kohe JELD-WENi välisuste kasuks räägib pikk tootmiskogemus rohkem kui 22 riigis ja valik, mis arvestab erinevate kasutuskohtade nõudeid ning mis mitte vähem tähtis, eestimaist sisekujundust.

Kuigi tali on alles mägede taga, on just praegu paras aeg tegeleda vana välisukse väljavahetamisega. Esiteks ei külmu kodus keegi, kuni ukseauk tühi, ja teiseks on suve suur palavus möödas ning töö tegemiseks parajalt mõnus temperatuur.

Miks ust vahetada? Põhjuseid jagub nii ilu kui ka praktilise poole peal. Kindlasti juba sellepärast, et uus uks peab paremini sooja. Disaini poole pealt aitab õnnestumisele kaasa seesama moHästi biilirakendus, mis võimaldab proovida mitvalitud meid erinevaid uksi välisuks ja valida hiljem nennaga, samas kui made hulgast välja fasjandusruumi ukseks säästab küttekulu on mõni tagasihoidsaadiga kõige pareja rõhutab mini sobiva, et rõhulikum samast seeriast. fassaadi ilu. tada maja eksterjööKlaasiga välisuks on lisaks kaunile disairi eripärasid või varjata puudujääke, tõmmanile kindlasti praktiline – see muudab esiku valgustes tähelepanu julgelt valitud uksele. küllasemaks ning seega ka visuaalselt avaramaks. Kellele on aga oluliErinevad uksed ne, et naaber isegi ukseklaasist sisse erinevatele nõudmistele ei piiluks, võib kaaluda muster- või saPeauks ja tagauks ei pruugi alati täpselt tiinklaasi kasutamist – nii jõuab valgus ühesugused olla, kuid tervikliku mulje õuest tuppa, kuid uudishimulik silm saavutamiseks võiksid vähemalt sama jääb kindlalt ukse taha. majakülje välisuksed olla valitud ühest Siiski kehtib kodule uue visiitkaarseeriast. Seejuures võib peauks olla mõdi valimisel üks raudne rusikareegel.

Eesti kliimas peaks välisukse ees olenevõrra teise kujundusega, näiteks ak-

UUS UKS KODULE VAID KOLME SAMMUGA! 1. Pildista telefoniga ukseava 2. Ava foto JELD-WEN Door Designeris 3. Vali parim uks ja lähim müüja

ma vähemalt 10 sentimeetri laiune varikatus, mis takistab sademete otsest langemist uksele. Toonivalikul puhul võiks võimalusel lähtuda ilmakaartest. Lõunapoolsel küljel kuumeneb tume uks liigselt ja suur temperatuuri kõikumine võib kahjustada ka kõige korralikumalt valitud materjale.

Ukse valik peaks sõltuma selle kasutuskohast – kas otsitakse ust maja peasissekäigule, tagaaeda või mõnele siseruumile. Näiteks vannitoa uks võiks olla niiskuskindlam, magamistoal heliisolatsiooniga, tehniliste ruumide jaoks tuletõkkeklassiga.

Lae tasuta eestikeelne rakendus JELD-WEN Door Designer oma telefoni Google Playst või Appstore’ist! Kogu info kvaliteetsete uste kohta leiad leheküljelt jeld-wen.ee

12 SOE KODU

Pelletikamin muudab elu mugavaks Foto: Signe Kalberg

Üha rohkem koguvad populaarsust täisautomaatsed ja ruumis ühtlast temperatuuri hoidvad pelletikaminad.

Tekst: Signe Kalberg

Kamin järgib kasutaja soove

Rakvere Küttesalongi müügikonsultandi Marje Märtsini sõnul on õhkküttega pelletikaminaid kaks mudelit. Esimesed puhuvad sooja õhku ainult eest ehk kütavad üldiselt ainult seda ruumi, kus kamin asub. Teisel mudelil on õhutorud ka taga või küljel, võimaldades sooja õhku teisegi korruse eluruumidesse või kõrvaltubadesse suunata.

Süütamine, pelleti etteandmine ja kustumine on täiesti automaatsed. “Õhkküttega pelletikaminaid saab programmeerida temperatuuri järgi ja panna need kellaaegade või nädalapäevade järgi kütma. Kui kamin saavutab tööfaasis oma etteantud temperatuuri, jääb see seda hoidma. Kui saabub töö lõpetamise aeg, jääb kamin seisma,” selgitab Märtsin.

Pelletikaminate vastu tunti huvi ka Jänedal toimunud talupäevadel.

PELLETIKAMINA OMADUSED • Täisautomaatne, seega ei pea puid tassima, lõhkuma ega kuivatama.

• Mugavus ja autonoomsus kaaluvad üles suure investeeringu.

• Suure küttepinna korral peab mahutit täitma ainult kahe kuni kolme päeva tagant.

• Vajab töötamiseks elektrit, voolukatkestuse korral pelletikamin ei tööta.

• Kord nädalas on vaja eemaldada tuhk ja puhastada tulekolle.

• Soovituslik on lasta kaminat kord aastas kvalifitseeritud tehnikul hooldada.

Allikas: Rakvere Küttesalong

Pelletikamin vajab vahel ka projekti

“Tsentraalküttega korteri puhul on pelletikamina paigaldamiseks projekti vaja. Korterisse projekteeritakse pelletikamin ja vastavalt võimalusele juurde ka korsten,” ütleb Märtsin. Levinud on ventilatsioonilõõri ümberprojekteerimine suitsulõõriks. Selle jaoks paigaldatakse korstnasse spetsiaalne roostevaba hülss, mis muudab lõõri pelletikamina jaoks sobilikuks. Korterelamu viimase korruse puhul saab projekteerida eraldi metallmoodulkorstna läbi lae ja katuse.

Eramaja puhul peab hülsi paigaldama tavalisse telliskorstnasse. Erinevatel korrustel ei tohiks olla samasse lõõri ühendatud kütteseadmeid. Kui teine kütteseade, pliit või ahi, asub samal korrusel, võib sellegi samasse hülssi ühendada. Nende ühenduste vahe peab olema vähemalt 60 cm ja kütteseadmed peavad olema sama liiki.

Erandiks on saunakeris, mille puhul ei tohi samasse lõõri ühtegi teist kütteseadet ühendada, isegi samal korrusel. Veel on pelletikaminale võimalik paigaldada täiesti uus metallmoodulkorsten või keraamilise sisuga moodulkorsten.

PRÜGIKONTEINERITE RENT JA PRÜGIVEDU mugavalt ja soodsalt

6-12 m

3

Segaehituspraht Suurjäätmed (mööbel) Lammutuspuit

Betoonijäätmed Kivid ja pinnas

luugiga konteinerid www.rendikonteiner.ee e-post: rendikonteiner@gmail.com

tel: +372 5852 8314

14 SOE KODU

Kuidas valida oma majale sobivaim moodulkorsten Traditsiooniline telliskorsten on meid pikka aega ausalt teeninud, kuid küttesüsteemide tehnoloogilise arengu ja kütmisharjumuste muutusega on see korstnatüüp tänapäeva nõuetele jalgu jäämas. See on üks põhjusi, miks hakati tootma moodulkorstnasüsteeme, mis omakorda jagunevad plokk- ja metallkorstendeks Moodulkorstendel on telliskorstende ees mitmeid eeliseid – need sobivad nüüdisaegsetele kütteseadmetele kõige paremini, on tuleohutumad, efektiivsemad, parema tõmbega ja igakülgselt testitud. Ka on need kaalult kergemad (osa neist ei nõua isegi alusvundamenti) ja neid on lihtne paigaldada. Viimane tähendab omaniku jaoks väiksemat paigalduskulu. Lisaks on moodulkorstnaid väga lihtne puhastada ja hooldada. Eramajade korstent võib iga majaomanik ise puhastada, ent vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda seaduse järgi tegema kutsetunnistusega korstnapühkija.

Kuidas korstent valida?

Selleks et korsten oleks ohutu, tuleb see alati valida kütteseadme järgi. Vastasel juhul ei pruugi korsten mõõtmetelt sobida, küttessüsteem korralikult tööle hakata ja võib kaasneda ka tuleoht. Korstna valikul on oluline jälgida mitmeid aspekte.

Kas korsten töötab kuivades või märgades tingimustes ja milline on põlemisel eralduva suitsu temperatuur? Niiske keskkond tekib madalatel temperatuuridel töötavate kütteseadmetega (nt keskkküttekatlad, õli- või gaasikatlad), kus suitsugaaside temperatuur jääb tavaliselt alla 150 kraadi ja korstnasse tekib happeline kondensaatvesi. See söövitab korstna sisepinda ja lõhub korstna ära, muutes selle tuleohtlikuks.

Seepärast eeldab madalatel temperatuuridel töötav kütteseade ka happekindlast materjalist keraamilist või metallist moodulkorstent, millel on seda tõendav märgis 316L. Enamikul Schiedeli korstnasüsteemidel on sobilikke variante nii kuiva kui ka märja suitsu keskkondadesse, Isokern on sobilik ainult kuiva suitsu keskkonda.

Kas kasutatakse tahket või vedelat küttematerjali? Näiteks tahke kütte põletamine eeldab paremat tõmmet, sest selle käigus eraldub rohkem tahma.

See nõuab lihtsasti puhastatavaid korstnaid, millel on sileda sisepinnaga lõõrid, just nagu moodulkorstendel.

Milline on valitud kütteseadme jaoks optimaalne suitsulõõri läbimõõt? Andmed selle kohta leiab küt-

teseadme paigaldusjuhistest, vajadusel saab küsida lisa tootjalt või edasimüüjalt.

Kas korstnasse on vaja ühendada üks või mitu kütteseadet? Üldjuhul peaks igal kütteseadmel olema eraldi lõõr. Erandina võib ühte suitsulõõri ühendada kuni kaks samal korrusel ja sama küttega seadet, mille suitsu temperatuur on kuni 400 kraadi ning korstnaühenduste vahe vähemalt 60 cm. Sel juhul peavad olema ka eraldi siibrid mõlema kütteseadme ja korstna vahel. Eri korrustelt samasse lõõri liitmine on tuleohutuse seisukohalt keelatud.

Kuhu korsten majas tuleb ning kas see ehitatakse hoonesse sisse või hoonest välja? Korsten tuleb teha võimalikult vertikaalne ning valida lühim ja sirgeim tee küttekoldest suitsu välja juhtimiseks. Korstna kõrvalekalle vertikaalsuunast võib olla kuni 45 kraadi, kuid juba 30-kraadiste kallete puhul tuleb tähelepanu pöörata korstna toestamisele ning puhastusluukide lisamisele. Puhastusavad peavad paiknema kõrvalekallete läheduses.

Kas kütteseadme ja korstna ühendamiseks on vaja ehitada horisontaalsed ühenduslõõrid? Ühenduslõõrid ehk sleped ei tohi läbida ehitise konstruktsioone, need peavad olema võima-

likult lühikesed ja sisenema korstnasse kuni 45-kraadise nurga all. Märja keskkonna ehk madala temperatuuriga suitsugaaside korral peab kasutama selliseid detaile, millega on tagatud kondensaadi äravool spetsiaalsesse anumasse ja võimalus kondensatsioonivee eemaldamiseks (näiteks puhastuskorgid).

Kui kõrge peaks korsten olema? Arvestada tuleb nii korstna üldpikkust kui ka katusest väljaulatuva osa minimaalset kõrgust, et oleksid tagatud tuleohutus ja vajalik tõmme. Kuni 30-kraadise viilkatuse korral peab korstna harjapoolne külg ulatuma vähemalt 0,8 meetrit üle katusepinna, teravama kaldenurga korral olenevalt katusematerjali tulekindlusest vähemalt 1–1,5 m ning lamekatuse puhul vähemalt 1 m katuse pinnast või 3 m raadiuses asuvatest takistustest (katuse rinnatis, ventilatsiooniseade vms). Kuna korstna ülemise otsa avatus erinevatest suundadest puhuvatele tuultele parandab oluliselt tõmmet, on kasulik paigutada korsten katuseharjale.

Milline peaks olema korstna viimistlus? Näiteks täispikkuses väljas paiknev korsten võib vajada lisasoojustust, maja sees olevaid korstnamooduleid võib krohvida ja värvida. Korstna võib katta kipsplaatidega üksnes ju-

hul, kui need on kinnitatud karkassile ja on tuleohutuse tagamiseks korstnast nõutud kaugusel. Kindlasti tuleb korstna katusepealset otsa kaitsta vihmamütsiga ning jälgida, et lumi ja tuul ei kahjustaks korstent. Seetõttu on soovitatav katta korstnapits pleki, plaatide või krohviga. Süttimisvõimelise katusematerjali korral võib olla vajalik ka sädemepüüdja.

Kuidas saab korstent puhastada?

Tuleohutusnormide järgi peab hoone omanik tagama korstnale ohutu juurdepääsu. Selle puudumisel on korstnapühkijal õigus tööst keelduda. Korstna juurde tuleb paigaldada seisutasapind, millele saab minna mööda katuseastmeid või -redelit räästast või katuseluugist. Soovitatav on paigaldada korstna lähedale turvakonks ja veenduda, et vahemaa seisutasapinnast korstna ülaservani ei oleks pikem kui 1,2 meetrit.

Eelistada tuleks katusematerjali tootja toodetud või soovitatud turvavarustust, sest need sobivad paigaldatud katusega ideaalselt kokku.

Kui pikk on valitud korstnatootja tootmiskogemus? Mida pikema kogemusega tootja, seda kindlam saab olla selle toodete kvaliteedis, kuna tootjal on olnud aega katsetada parimaid materjale ja tehnilisi lahendusi.

Kas valitud korstnatootjal on Eestis olemas esindus ja kõrge tasemega tasuta klienditeenindus? Kohaliku inseneri- või ehitustaustaga konsultandi nõu on kindlasti oluline sobiva korstna valimisel, kuid võib vajalikuks osutuda ka korstna paigaldamise ajal ja pärast seda. Samuti garanteerib kohaliku esinduse olemasolu muretu probleemide lahendamise garantii küsimustes.

Küsi tasuta korstna-konsultatsiooni: Monier OÜ Pärnu mnt 139, Tallinn või Riia mnt 140c, Tartu, 627 5560 korsten@monier.com

www.schiedel.ee

Tselluvill

on soojustusmaterjal, mida toodetakse vanapaberist – soe, soodne ja keskkonnasõbralik.

• Vanapaberi ümbertöötlemisel saadud soojustusmaterjal, mis vähendadab oluliselt küttekulusid • Ainus eestimaine puistevill, tootjaks OÜ Werrowool • Sobib suurepäraselt hoonete lisasoojustamiseks ja uute majades soojustamiseks: lihtne paigaldada pööningutele, kaldlagedele, põrandatele ja seintesse.

LIHTNE LISASOOJUSTUS WERROWOOLI TSELLUVILLAGA

W

errowooli tootmisjuht Kaimar Kulbin loetleb tselluvilla häid omadusi. Valmistatuna looduslikust toorainest on see allergiavaba. Soojustusomadused on klaas- ja kivivillapuistega võrreldes paremad – head soojusisolatsiooni omadused tulenevad sellest, et vanapaberi algtoormeks on sobiliku poorsusega tsellulooskiud, mille vahel on kõrge liikumatu õhu osakaal. Tselluvill on niiskust reguleeriv ja hingav ehk sel on võime endasse niiskust imada ja aja jooksul seda taas loovutada, mis tähendab, et soojustamisel pole vaja ilmtingimata kasutada aurutõkkeid, maja konstruktsioon jääb toimivaks. Tselluvillal on tänu oma helbelisele struktuurile hea mürasummutusvõime ning see on kahjurivaba: tselluvilla lisatud boorisoolad peletavad eemale närilised ja pärsivad ka hallituse ning seente arengut.

Tselluvillal on veel üks väärt omadus – see ei sütti kergelt. Selle tõestuseks võtab tootmisjuht peotäie tselluvilla ja proovib leeklambiga põlema süüdata. Peotäis hõõgub, kuid ei sütti.

“Tselluvillale lisame teatud soola (soolad moodustavad tootest kokku kuni 15%), mis annavadki tulepüsivuse vajalikul määral” selgitab Kulbin.

OÜ Werrowool tegevjuht Juhan Peedimaa räägib, et tselluvill on soojustusmaterjalina tuntud üle 70 aasta. Põhja-Ameerikast levis see aegamisi populaarsust kogudes Euroopa riikidesse. Soomes on tselluvill ülekaalukalt kõige populaarsem puistevill. Soomlaste rahvuslikuks mureks on hallitus, mille levikule aitas kaasa 20 aastat tagasi populaarse klaasvilla kasutamine puitmajade soojustamisel ilma aurutõk-

keta. Täna eemaldatakse majadest niiske ja hallitav klaasvill ja asendatakse tselluvillaga. Viimane pärsib hallituse levikut konstruktsioonide vahel.

Tuntust ja usku tootesse lisab seegi, et 2014. aastal pälvis Werrowool OÜ Eesti kõige keskkonnasõbralikuma ettevõtte auhinna, mis tõi kaasa ka tunnustuse Euroopa keskkonnasõbralikemate ettevõtete hulgas. Äsja Ritsu AS-st tehasemaja soetanud Alar Käära lasi Peipsi äärde Iisaku valda püstitatud majas Werrowooli tselluvillaga soojustada laepealse ja katusealuse vintskapid. “Ritsu AS pakkus selle lahenduse välja kui tehnoloogiliselt meie jaoks kõige sobivama. Kuna kõrge soojapidavus ja närilistekindlus olid samuti olulised, siis oli otsus meie jaoks lihtne.”

“Me toodame, turundame ning kanname hoolt paigalduse kvaliteedi ja paigaldajate võrgu eest üle Eesti. Iga materjali puhul on eriti oluline, et see oleks kvaliteetselt paigaldatud,” lausub ettevõtte müügipartner Ivar Heinola. Alati on oodatud tõsise suhtumise ja hea müügioskusega paigalduspartnerid.

“Võite alati paigaldaja kohale kutsuda. Tema vaatab üle, kas meie toode teile sobib, kuidas seda paigaldada ja mis see maksma läheb. Tselluvillaga soojustamine on nutikas investeering, mis parandab nii elukvaliteeti (vill hoiab talvel eemale külma ja kaitseb suvel kuumuse eest) kui hakkab ka küttekulusid säästma, näiteks 100 m2 majas säästad katusealuse soojustamisega küttekulusid aastas 200 euro ulatuses,” selgitab Heinola. “Soojustust saab ka järelmaksuga osta, seda võimalust juba kasutatakse.

Nt. 2 aasta jooksul 50 eurot kuus väiksemate soojakulude ja mõnusama kodu investeeringuks maksta on tark otsus.”

Haanjas Suure Muna kohvikut pidav Linnar Viik lausus, et tal on Werrowooli tselluvillaga isiklik kogemus. “Paar aastat tagasi otsisime võimalikult looduslähedast materjali, millega vana aida lage soojustada. Õigemini on seal nüüd saun, mille leiliruum läheb tänu tselluvillale kiiremini soojaks ja leil ei lähe kaduma. Et suvel saunas ka elame, saan öelda, et sel suvel oli seal ka palju jahedam kui õues,” ütles ta.

Kuidas paigaldatakse? Tselluvilla paigalduse masin on justkui suur tagurpidi tolmuimeja, kus vill puhutakse paigaldusautost pika vooliku abil katusealusesse, kald- või vahelagedesse ja seinte vahele. Vanade kõverate palkmajade seinade soojustamiseks on välja mõeldud tselluvilla märgpaigaldus, sest klaas- ja kivivillaplaatide või rullidega pole võimalik sellist seina korralikult soojustada. Üle-eestiline paigalduspartner Andres Kolju: “Teeme 2-3 paigaldust päevas ja lihtsama katusealuse saab soojustatud 2-3 tunniga. Tselluvilla saab edukalt paigaldada olemasoleva soojustuse peale. Olen tselluvilla paigaldanud aastaid ja pean seda 30% asjalikumaks valikuks – villatolm ei lase tuult villa sisse ja tekitab kooriku ning peletab närilised. Werrowooli ei ole võimalik nö. lihtsalt õhku täis puhuda, sest tegemist on kõige tihedama puistevillaga. Meie õiged töövõtted materjali tiheduse reguleerimisel kinnistes konstruktsioonides ja varuga paigaldatud kihid avatud pindadel tagavad püsiva soojustuse konstruktsioonides.”