Soe kodu (August2015) by Eesti Päevalehe

SOE KODU

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. Toimetaja: Signe Kalberg signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kersti Kuldma kersti.kuldma@ekspressmeedia.ee, 680 8212 EM lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee

Soe Kodu koostööpartnerid on: Wienerberger AS, Danfoss AS, PotiPoiss OÜ, VKG Plokk OÜ, Therm OÜ, Enerest OÜ, Briketipoisid OÜ, Bisontesolar OÜ, Estria Metall OÜ, Rolite OÜ, Rehau Polymer OÜ

September 2015

SOE KODU

Korteriomaniku kalleim vara vajab hoolivat suhtumist Tänast eluasemeturgu asjatundliku pilguga vaadates avaneb üsnagi mitmekihiline, kuid paljude korteriomanike juba väljakujunenud suhtumine oma varasse, mille mõõdupuuks on hoonete terviklik tehniline seisukord. Veiko Välja, ESTEA.ee konsultant

n ju üheselt selge, et keegi meist ei soovi tänases majandusolukorras elada korteris või majas, millel on suured küttearved, olematu ventilatsioon ja niiskuskahjustused. Ometi on enamik energiakulukaid hooneid ja nende omanikke just sarnaste probleemidega kimpus. Hoonete ehitusaegsetest külmasildadest, vähendatud küttest ja puudulikust õhuvahetusest, tekib külmal ajal ruumides liigniiskus ja hallitus. Tulemuseks halb sisekliima, mis on peamiseks põhjuseks tavalisest sagedamate hingamisteede haiguste, allergiate ja

astma tekkeks. Näiteks meiega võrreldes märksa pehmema kliimaga Suurbritannias moodustavad halbadest elamistingimustest põhjustatud ravikulud ligikaudu 850 miljonit eurot aastas. Arvestades rahvaarvu ja karmimat kliimat võiks vastav number Eestis olla vähemalt 20 miljonit eurot.

Teadvustame probleemid ja muudame suhtumist Hoonete energiatõhususe tõstmise vajalikkuse teemal on aastaid tehtud järjekindlat selgitustööd, kuid igapäevane tagasiside korteriühistutelt ja -omanikelt ning kinnisvara

tehnilise seisukorra hindamise raportid näitavad midagi muud. Probleemide laialdasem teadvustamine ja renoveerimistööde ettevõtmise vajadus on täna suurim nõukaajal ehitatud korterelamutel, mis eelmise sajandi 60–80ndatel projekteeriti ja ehitati, lähtudes odavast küttest, külmasildadega. Samuti on probleeme hiljuti renoveeritud hoonetega, kus energiatõhustamise meetmeid on rakendatud vaid osaliselt, kui hoone lisasoojustamisega hangitud kallihinnaline toasoe, piisava ventilatsiooni ja kütteautomaatika puudumisel, külmal ajal läbi avatud akende tuulde lastakse. Tänapäevaste lahenduste terviklik rakendamine eeldab korteriomanike ja -ühistute suhtumise muutumist suunas, mis võtab renoveerimist kavandades arvesse mitte ainult saavutatavat energiasäästu, vaid ka hoones elavate inimeste tervist. Mõned näited kaardistatud hoiakutest: Milleks meile

Foto: Vallo Kruuser

Jättes õigel ajal vajaminevad tööd tegemata, jõuab varem või hiljem kätte aeg, mil odavam on vana hoone lammutamine ja uue ehitamine.

see ruumide ventilatsioon ja üldse renoveerime, see on suur kulu – me oleme nendes majades elanud aastakümneid ja keegi pole siiani halva tervise üle kurtnud. Kas hoone terviklik renoveerimine ja ajakohastamine ennast ikka ära tasub? On need hoiakud tulnud kaasa ajast, mil uus korter anti tasuta (partei- või ametiühingukomiteest), remonti teostas majavalitsus ja eluasemekulud olid olematud – tõenäoliselt mitte, pigem tuleneb see tänaste korteriomanike teadmatusest, mis on kinnisvara elukaar, milliseid töid ja millal peaks ette võtma ja kui palju see kõik maksta võiks. Põhjamaades tehtud uuringud kinnitavad, et probleeme ennetav ja plaanipärane hoonete remont ning hooldus on 25–30% odavam kui pidev

Korkplaat – 100% naturaalne soojus- ja heliisolatsioon S Korkplaat on parimaid näiteid selle kohta, kuidas kõrgtehnoloogiline materjal saab samas olla 100% naturaalne.

Foto: Rolite OÜ

Naturaalne korkplaat konkureerib soojuspidavuselt igati kõigi teiste soojustusmaterjalidega.

Korkplaadi omadused: Mõõdud: 1000 x 500 mm, paksus 10–320 mm Pindala: 0,5 m2 Erikaal: 120 kg/m3 Soojusjuhtivustegur (U-väärtus): 0,037/0,04 W/m°C Helipidavus: Rw = 50 dB (tellissein, 40 mm korkplaat, 2 kihti krohvi) Difusioonitakistus veeaurule: U5-30 Survetugevus: 10% deformatsioonile 100 Kpa

oojustehniliste ja muude omaduste tõttu kasutatakse korkplaati tänase päevani kosmosetööstuses süstikute valmistamisel, müra summutamiseks aga näiteks professionaalsetes stuudiotes ja kontserdimajades. Korkplaat on valmistatud purustatud ning seejärel kokkuaurutatud korgipuukoorest, seega plaat koosneb 100% korgist – lisaaineid kasutatud ei ole. Soojustusmaterjalina on korkplaat ennast tõestanud 200 aasta vältel, kosmosetööstuses olnud kasutusel viimased 35 aastat ja kuigi teda on peetud Eesti kontekstis eksootiliseks, siis 70 aastat tagasi toodeti tehnilist korkplaati ka Pärnumaal korgivabrikus Vennad Auster. Korkplaadi soojustus- ja mürasummutusmaterjalina taaspopulariseerimine Eestis algas neli aastat tagasi, kui koostööd alustasid kodumaine looduslikke soojustusmaterjale pakkuv ettevõte Rolite OÜ ja Portugali suurim korkmaterjalide tootja Amorim Group.

Laialt kasutatav Üldiselt on korkplaat kasutatav kõikjal, kus kasutatakse plaat-

soojustust. Parim soojapidavus ning mürasummutus saavutatakse korkplaadi kasutamisel välisseinal (nii puit- kui ka telliskonstruktsioon). Üldjuhul viimistletakse korkfassaad krohviga, aga võib ka kasutada fassaadiplaate, laudist jne. Erilise välisilme jätab sile või lainelise tekstuuriga spetsiaalne fassaadikork, mida ei viimistleta. Õhemat korkplaati kasutatakse välisseina sisepoolel lisasoojustusena ja mürasummutuseks. Siseseintel kasutatakse korkplaati peamiselt ruumide heliisolatsiooniks, aga ka viimistleva plaadina interjööris ning krohvialuse materjalina. Põrandate puhul lahendatakse korkplaadiga valupinnaaluseid soojustussõlmi, aga ka ujuvaid põrandakonstruktsioone (näiteks puitpõrandate sammumüra vähendamine). Sammumüra ja mööda konstruktsioone kanduva heli summutamiseks vahelagedes on lahendus korkplaadist ripplagi. Korkplaadiga saab soojustada nii viil- kui ka lamekatuseid. Kui esimese puhul mängib sarikate vahe ja korkplaadi mõõtulõikamine otsustamisel suuremat rolli, siis deformat-

avariide kõrvaldamine ja kulukas kapitaalremont. Hästi majandatud ja ajakohastatud kinnisvara (ka nõukaaegne) on väärtuslikum, kuna seda saab võrreldes energiakuluka ja renoveerimata eluasemega märksa parema hinnaga müüa või välja üürida.

Kui palju maksab meie kalleim vara tervis? Pea kõiki olulist rekonstrueerimist vajavaid hooneid on võimalik ja tasub ajakohastada juhul, kui on kaardistatud nende ehitustehniline seisukord ja koostatud pikaajaline majanduskava. Kui enamiku renoveerimist vajavate ja täna kasutusel olevate hoonete kavandatav eluiga oli projekteerimise hetkel 30–50 aastat, siis plaanipärase remondi ja hooldusega sioonile vastu pidav korkplaat sobib lamekatuste soojustamiseks ideaalselt.

Tervislik sisekliima Ehitusmaterjalide tervislikkus on oluline argument! Allergiad, hingamisteede haigused, nahasügelus, teatud kasvajad, aga ka üldine väsimus, unehäired ning peavalud – neid probleeme seostatakse ruumi siseõhu kvaliteediga (paraku aga veedab inimene siseruumides järjest suurema osa päevast). Mõned aastad tagasi teostatud hoonete sisekliima kvaliteetsuse uuringus asetus Eesti tagant 7. kohale. Kui riigi jaoks tähendab see suuremaid kulutusi tervishoiusektorisse, siis üksikisik tajub probleemi tervena elatud aastate vähenemise kaudu. Korkplaadi eelistamine soojustus- ning viimistlusmaterjalina aitab tervislikule sisekliimale kaasa kahel moel. Esiteks ei eraldu korkplaadist kemikaale, mürkaineid ega tolmuosakesi, teiseks on tegu difuusse e hingava materjaliga, mis annab ventilatsiooni kõrval panuse siseõhu värskena hoidmisse. Hingavad konstruktsioonilahendused aitavad kokku hoida sundventilatsiooni arvel.

Kokkuhoid – paigaldus, viimistlus, ekspluatatsioon Korkplaadi hind on kõrgem kui muudel soojustusmaterjalidel, kuid esmase soetusmaksumuse kõrval tuleb ehitajal arvestada ka seonduvate tööde ajakulu, maja-

võib kavandada teist samapalju veel. Näiteks 60–80ndatel ehitatud kortermaja tänapäeva nõudmistele vastav terviklik rekonstrueerimine maksab korteriühistule sõltuvalt hoone tehnilisest seisukorrast ligikaudu 200–550 €/m2, millega ajakohastatakse hoone energiatõhusus ja luuakse ruumides tervislik sisekliima. Võrdluseks – uute moodsate korterite ja eramute müügihinnad algavad 1000– 1500 €/m2. Hoonefond tervikuna amortiseerub täna kiiremini, kui jõutakse uut ehitada, mistõttu pikaajalise majanduskava puudumisel, võimalike riskide hindamatajätmisel, tekib kinnisvara- ja korteriomanikel ikka ja jälle sama küsimus: kas hoonete kaasajastamine tasub ennast ära? Energiasäästliku ja kvaliteetse sisekliimaga elukeskkonna loomine on lisaks energiakulude vähendamisele investeering inimeste tervisesse, mida ei saa hinnata ainuüksi renoveerimise tulemusel saavutatavat energiasäästu silmas pidades. Kinnisvara tehnilise seisukorra hindamine ja hoone kasutamisega seotud riskide analüüs annavad tasuvuse küsimusele sisulise vastuse – jättes õigel ajal vajaminevad tööd tegemata, jõuab hoone elukaarel varem või hiljem kätte aeg, mil parim enne kuupäeva möödudes on odavam vana hoone lammutamine ja uue ehitamine.

omanik väärtustab aga kulusid hoone kütmisel ning materjali vastupidavust ajahambale. Korkplaadi paigaldus on lihtne – vastavalt konstruktsioonile kasutatakse kas villatüübleid või liimsegusid (naturaalseks, hingavaks lahenduseks sobib näiteks lubipahtel). Korkplaat on ühtlasi nii tuuletõke, soojustusmaterjal kui ka krohvialune- või viimistlusplaat. Viimistledes pinnad loodusliku savi- või lubikrohviga (Eestis toodab ning müüb neid näiteks OÜ Saviukumaja) saab konstruktsioon hingav, niiskust reguleeriv ning tulekindel ja hoone ilme omanäoline. Neid aspekte arvesse võttes tuleb nii mõnegi konstruktsioonilahenduse lõpphind soodsam kui erinevate, soodsamate materjalide kombineerimine, arvestades ka sinna juurde kuluvat tööaega. Majaomanikku huvitab ennekõike hoone ekspluatatsioonikulu ja siinkohal konkureerib naturaalne korkplaat soojuspidavusega (U-väärtus: 0,040 W/m°C) igati kõigi teiste soojustusmaterjalidega.

Rolite OÜ www.rolite.eu info@rolite.eu tel: 53 421 314 Edasimüüjad: Tallinnas: Majatohter Tartus: Hea Maja Pood

SOE KODU

PIR-soojustused – ei midagi eksklusiivset Foto: Enerest OÜ

Kogu hoone energiatõhususe alus on väliskonstruktsioonide õhutihedus. Seda on kõige lihtsam saavutada PIR-soojustusega, mis on igati difusiooni- ja tuulekindel materjal.

olüisotsüanuraat, kandes tavainimese jaoks keerulist ja hirmuäratavat nimetust, on tegelikult keemiliselt väga tugev ja kestev ühend. Mõju inimese tervisele on tal aga kordades väiksem nii ekspluatatsiooni ajal kui ka paigaldustööde juures – ei lendu peentolmuosakesi ega eraldu ühendeid, mida sisaldab villade sideaine.

PIR-i tehnilised näitajad Tegemist on sisuliselt kaks korda soojapidavama materjaliga, kui on seda senituntud soojustusmaterjalid (vill, EPS). Võrreldavad ei ole survetugevus, veeimavus jne. Ka tuletundlikkus ja tulepüsivus on üldkasutatavatest pehmetest villadest üle. Materjal

Valged katused

Eestis asub Euroopa suurim Carrara kattega valge katus, mis puhastab aastas õhust 3800 sõiduauto heitgaasid.

hakkab söestuma 400-kraadise temperatuuri juures, iseseisvalt ta ei põle. Katse näitab, et üks liitrine tükk PIR-i kestab lõkkes tunde. Vale on arusaam, et mineraalvillad on tulekindlad. Pehmed villad paakuvad (vajuvad kokku) juba 200-kraadise temperatuuri juures, muudavad oma kuju ja ligipääs põlevatele materjalidele on tagatud. Arvatakse, et PIR on hea materjal, aga liiga kallis. Lõppkokkuvõttes see nii ei ole. Soojus-

tamisel PIR-iga on töömahukus tunduvalt väiksem, ära jääb hulga töölõike, mis on vajalikud nt villade paigaldamisel: abikarkasside ja tuuletõkke paigaldus, viimase tihendamine jne. Samuti jääb kõrvale hulk materjale, nt karkassid, tuuletõkked. Meie elus üha suuremat rolli hakkab mängima tööjõu hind, seega meie eesmärgiks saab olema sama töö juures võimalikult hea tulemus. „Pilet tuleb odavaks sõita.”

ELi direktiivid madalenergia ehitiste kohta ei ole meist sugugi enam kaugel. Suund on võetud passiivmajadele, energia tarbimine väheneb. Ainuüksi see tõstab energiakandjate hinda lisaks igapäevasele tõusule. Kas on siis mõtet ehitada täna maja, mis muutub 4–5 aasta pärast turukõlbmatuks? Keegi ei tahaks sattuda oma maja orjaks. Neid maju on juba piisavalt, mille ülalpidamiseks kuluvad summad käivad enamikule üle jõu.

Pellet ja puitbrikett – puhas keskkond soodsa hinnaga Puitbrikett ja pellet ehk puidugraanul on tänapäevased küttematerjalid, mille efektiivsus võrreldes halupuuga on mitmeid kordi suurem. Nad on mugavad, kohe kasutusvalmis – jääb ära halupuuga vajalik lõhkumine, kuivatamine ja korduv ladustamine.

lades piirkonnas, kus kolm neljandikku ajast on külm, niiske ning suhteliselt ebameeldiv kliima, kulub suur osa kallist ajast oma majapidamise soojusenergiaga varustamiseks. „Pakume oma klientidele uuelaadset, kõige kaasaegsemat, loodussäästlikumat ja inimsõbralikumat kütmisvõimalust – säästlikku kütmist puitbriketiga. See on biokütus, mis aitab meil kokku hoida raha, ruumi, hoiab meie küttekolded puhtad ja säästab meie ja meie laste tervist,” ütleb 15-aastase briketitootmise kogemusega Briketipoisid OÜ tegevjuht Rivo Aunpu. Senini on Skandinaavias ja Baltimaades mugavuse nimel ja looduse peale mitte mõeldes kasutatud kivisütt, elektrit, gaasi, mis Aunpu sõnul toovad aga endaga kaasa ebasoovitavaid kõrvalnähte, kahjustavad loodust, jätavad palju põlemisjää-

Inimeste seas on tekkinud arvamus, et küll soojuspumbad aitavad. Nendest on abi alles siis, kui hoone välispiirded on energiasäästlikud. Suurtest purjedest pole kasu, kui paat lekib. Tänapäevaste seinte ja lagede soojustuse paksuseks PIR-i puhul võiks olla 220–320 mm. See annab konstruktsiooni Uarvuks 0,1–0,07 W/m2K. Eesti rahva lemmiku Aeroci puhul räägiksime 1–1,2 m paksustest seintest, villade puhul 450–600 mm. Kas arhitektuur ei hakka kannatama?

ke (tuhk, tahm, nõgi, pigi jne). „Inimestel soodustavad nad allergiaid ja haigusi, küttekollete puhul lühendavad nende eluiga,” märgib ta.

Puitbrikett ja pellet puhtast saepurust Puitbrikett ja pellet on naturaalsed ja loodusesõbralikud kütused, mis ei sisalda mingeid lisaaineid, nende tooraineks on vaid saepuru. Briketti ja pelletit hoiab koos igas puus ja taimes sisalduv looduslik liimaine – ligniin. Brikett saadakse saepuru suure jõuga kokku pressides, seega on ta on väga suure tihedusega, võib kaaluda kuni 1 t/ m3 kohta ja ladustamisel võtab vähe ruumi. „Kasutame palju termotöötluse saepuru, tulenevalt sellest on meie toodang konkurentidega võrreldes tumedam ning kõrgema kütteväärtusega,” märgib Aunpu. Briketipoisid toodavad 8 mm

läbimõõduga premiumklassi pelleteid, mis sobivad kasutamiseks enamikes pelletipõletites nii kodumajapidamises kui ka tööstuslikes automaatsüsteemides. Kandilise puitbriketi tootmisprotsessis pressitakse saepuru kokku hüdraulilisel, ümara puitbriketi korral mehaanilisel teel. Toodangu valmistamiseks kasutatakse Euroopa parimaid ja tänapäevasemaid briketipresse Saksa firmadelt RUF ja Adelmann. Tulemuseks on väga kuiv ja seega suure kütteväärtusega, vähe ruumi nõudev ja puhas, kergesti käsitletav ja

Foto: Aivo Kallas

Maja juures on põhjust mõelda lisaks soojustusele ka jahutusele. Teavad ju praegugi paljud lamekatuste omanikud, et meie kasinate päikesepaisteliste päevade lõpuks on katusealused ruumid palavad. Uinumine on siis raskendatud ja olemine neis ruumides lihtsalt meile harjumatult ebamugav. Aitab küll konditsioneer, mis paraku meie kliimas ei tasu ennast kunagi ära ja tegu on korraliku väljaminekuga juba selle soetamisel. Palavuse vastu ei aita ka suurem soojustuse kiht, kuna ruumid kütab üles UV-kiirgus. Mis siis oleks mõistlik lahendus? Selleks on bituumen rullmaterjal IKO Carrara, mis

kaetud titaandioksiidi puistega. TiO2 puiste on valge, valgem kui n-ö puusepa valge. Tänu sellele ka kõrge peegelduvusega (SRI 81), kus UV-kiirgus peegeldatakse tagasi ja katuse pinnatemperatuur ei tõuse meie oludes üle 35 kraadi (mustad SBS-id tõusevad üle 100 kraadi). Tänu madalale temperatuurile ei tule kevadeti sellisele katusele pesitsema tuvid ja kajakad, keda tõmbab ligi katuse soojus. Hinnavahe teeb tasa materjali eluiga. Tänu peegelduvusele ei räsi teda päike, eluiga on seega kaks korda pikem kui tumedal rullmaterjalil, 35+ aastat. Meie elanikkonnale veel mitte niivõrd tähtis on materjali võime puhastada õhku. UVkiirguse kaasabil tekib TiO2-s keemiline reaktsioon ehk fotokatalüüs. Õhust eraldatakse lämmastikoksiidid (Nox), vääveloksiid (SOx) ja süsinikdioksiid (CO2). 100 m2 sellist katusekatet puhastab õhust kümne sõiduauto heitgaasid aastas. Mõistlik on kasutada valget katusekatet enda mugavuse saavutamiseks. Lisaks vabanemisele õhu konditsioneerimisest hakkate roheliselt mõtlevaks inimeseks, lisaks pidurdate kliima soojenemist, mis on üha päevakohasem teema.

Puitbrikett ja pelletid 150 m2 elamu kütmisega seotud kulutused vesikeskküttesüsteemiga eeldusel, et on tegemist tänapäeva nõudeid täitva soojusisolatsiooniga. Info on seisuga september 2014, hinnad on Harjumaa näitel. Eesti kliimas kulub energiat kütmisele 170 kWh m2 kohta aastas. Kütteliik Puitbrikett Küttepuu (kuiv) Puidugraanul Gaas Elektriküte Kütteõli

Kogus aastas 5,5 16,8 5,3 3300 25 500 2,6

ühik hind

kuus

aastas

t m3 t m3 kWh t

73,33 85,40 92,75 134,75 202,73 214,50

880,0 1024,80 1113,00 1617,00 2432,70 2574,00

160 61 210 0,49 0,0954 990

Allikas: Briketipoisid OÜ

peaaegu ilma jääkideta põlev kütus. Toodang on vaid 7% niiskusesisaldusega, mis tähendab kõrget, 19,5 MJ/kg kütteväärtust. Põlev kandiline tume puitbrikett TUME PREMIUM.

Miks valida puitbrikett või pelletiküte? • kütab toa kiiresti soojaks • sobib igasse küttekoldesse • põleb ilma musta suitsu ja suure tahmata • ei vaja erilisi säilitustingimusi • võtab vähe ruumi ega määri • ei sisalda mingeid mürgiseid lisaaineid • tekitab väga vähe tuhka • kohalikust toorainest • keskkonnasõbralik • soodsa hinnaga

Ostja teeb valiku Briketipoiste tootevalikus on vastavalt kliendi vajadustele ja hinnaklassile tooteid, mida saab kasutada pea kõikides elava tulega küttekolletes. TUME PREMIUM on kandiline tume puitbrikett, mis on parim küttetoode Eesti turul, sisaldades palju kvaliteetset saarepuud. Väga kõrge kütteväärtuse, madala niiskusesisaldusega, sobib kõige paremini pikka ning ühtlast tuld vajavatesse küttekolletesse. HELE STANDARD on kandiline, väga eeskujuliku kütteväärtuse ja minimaalse tuhajäägiga hele, peamiselt kasepuust puitbrikett. Sobib hästi

pikka ja ühtlast tuld vajavatesse küttekolletesse. ÜMAR EXTRA on ümara kujuga, kuuse, kase ja saare segust valmistatud tume puitbrikett, väga kõrge kütteväärtuse ja madala niiskusesisaldusega. Sobib küttekolletesse, mida on vaja kiiresti soojaks saada. PREMIUM PELLET on oma olemuselt sarnane toode puitbriketiga – loodustsäästev ja kasutajasõbralik tahke biokütus, mis on valmistatud okaspuust. Erineb vaid nende kasutusmeetod – pelleteid põletatakse mugavalt spetsiaalsetes pelletipõletites ja -kaminates. BIG BAG sisaldab puitbriketi tükke, mis on ümara puitbrikettide tootmise kõrvalprodukt. Kütteväärtus on sama kõrge nagu eelnevatel toodetel, kuid hind on vähem esindusliku välimuse tõttu märksa soodsam.

SOE KODU

Välisseinad ihkavad uut soojustust

Foto: Viktor Koplus

Nagu mujal Euroopas, karmistuvad ka Eestis ehituses soojustusnormid, mis tekitavad nõudluse uudsema ja parema välissoojustusmaterjali järele. Signe Kalberg

iiresti tõusvad energiahinnad panevad nii vanemate kui ka uute majade omanikke mõtlema hästi toimiva soojustuse peale. Soojustamis- ja fassaadiviimistlustehnoloogiad võimaldavad hoone soojustamiseks kasutada näiteks vahtpolüstüreeni ja mineraalvilla. Sellised soojustussüsteemid on pikaealised ja vastupidavad siinsetele muutlikele ilmastikuoludele. Vahtpolüstüreeni tähistav lühend EPS tuleneb ingliskeelsetest sõnadest expanded polystyrene. Varem on EPS-i nimetatud vahtpolüstürooliks, penoplastiks ja vahtplastiks. EPS-soojustusplaadid on kerged, lihtsalt käsitletavad, ei kaota aja jooksul soojust isoleerivaid omadusi ega deformeeru ning samas omavad konstruktiivset tugevust. Tänaseks on nii EPS kui ka vill loovutamas kohta uutele soojustusmaterjalidele.

SPU soojustusplaat ei vaja karkassi Polüuretaanist valmistatud SPU isolatsioonimaterjale kasutatakse nii uusehitusel kui ka renoveerimisel. Need sobivad kõikvõimalikeks soojustamistöödeks, olles ühtviisi head nii põrandale, seina kui ka lakke. „SPU soojustusplaate valmistatakse Soomes juba aastast 1977, Eestis turul on antud tooted olnud viis aastat. Eestis on tänaseks üle tuhande projekti/ objekti, kus on kasutatud SPU tooteid,” ütleb Spu Insulation Baltics OÜ juhatuse liige Arvi Perv. Ta lisab, et materjali kasutusmugavus, ehituse kiirus, ja tihtipeale ka soodsam tulemus kasvatavad selle materjali populaarsust iga päevaga. SPU-ga on tehtud Skandinaavias tuhandeid passiiv- ja madalenergia maju, mis tuleneb sellest, et SPU lahendused on taskukohasemad, kui on soov teha soojapidavat maja.

Isegi siis, kui peremehel pole mitme kuu jooksul mahti panna välisvoodrit, kaitseb niiskust mittekartev SPU soojustusplaat maja kehva ilma eest.

Loomulikult sobivad SPU tooted mitte ainult seinte soojustamiseks (isegi korterite välisseinte soojustamiseks seestpoolt). „Kuna uutel arendustel tulevad seinad õhemad, siis omanik või arendaja võidab juurde märkimisväärse arvu lisa siseruutmeetreid, mida siis saab müüa või rentida või oma tarbeks kasutada. Näiteks 150 m2 maja puhul on võit ca 10 m2,” selgitab Perv. Kui soojustatakse kiviseina (tuulutatav fassaad), siis levinud lahendus on paigaldada karkass, mille vahele pannakse mineraalvill ja karkassi peale tuuletõke. SPU puhul jääb ära karkassi ehitus ehk jäävad ära külmasillad. Kuna ühtlane ho-

mogeenne soojustus katab seina, jääb ära tuuletõkke maksumus ja paigaldus. Paigaldus on kuni kaks korda kiirem, kuna SPU puhul on vaja paigaldada ainult üks kiht soojustust. Ehitusriskid on palju väiksemad, sest konstruktsioon ise on lihtne. Jääb ära risk, et soojustusmaterjal vajuks karkassi vahel ära, kuna SPU soojustusplaadid on mehaaniliselt kinnitatud vastu olemasolevat seina ilma karkassita. „Üldjuhul on tulnud kogu lahendus, arvestades materjali ja paigalduse maksumust, 20–50% soodsam võrreldes mineraalvilla lahenduse puhul,” kinnitab Perv. „Ehitajad, kes

on korra SPU materjale kasutanud, on seisukohal, et võimalusel nad traditsiooniliste soojustusmaterjalidega (EPS, vill) enam ei soojustaks, kuna protsess on kordades kiirem ja tulemus parem,” lisab ta.

Pritsvahuga maja soojaks OÜ Therm kodulehelt võib lugeda, et polüuretaan (PU) -pritsvahuga soojustamise süsteem on Euroopas uusim soojustamise ja müratakistuse tehnoloogia, mis avab arhitektidele, projekteerijatele, ehitajatele ning hoonete omanikele piiramatuid võimalused. Tehnoloogia on loodud ehitatavate või renoveeritavate elu- ja muude hoonete komp-

leksseks soojustamiseks. PU-ga saab soojustada seinu, põrandaid, lagesid ja ka katuslagesid. Pritsvahu suurimad eelised seisnevad selle soojustakistuses, mis ei vähene ka aja jooksul. Liitekohtadeta paigaldus ja PU soojustus ei vaja lisaks tuuletõket. Soojustades PU-ga ei ole vaja ehituspindade mingit spetsiaalset ettevalmistust, et vaht nendele paremini haakuks. Seda pritsitakse ehituspinnale ja on loodud spetsiaalselt kõikide hoone konstruktsioonide soojustamiseks. Soojustatakse nii karkass kui ka hoone välisseinad, vaheseinad ja põrandad. Kui hoone soojustatakse väljastpoolt, siis tuleb konstruktsioonid katta karkassiga, kui vaht on pritsitud, peab vahu ülejäägi ära lõikama ja seejärel saab karkassile kinnitada viimistlusmaterjali. Pritsvaht saavutab oma ekspluatatsiooniomadused 30 sekundi jooksul pärast pritsimist, seetõttu saab soojustatud pindade viimistlustööd kohe ära teha. Vaht isoleerib seinakonstruktsiooni lõhed ja läbiviigud, samuti kõik puitkarkassi ühendusvuugid. Seda on võimalik paigaldada ka kõige keerukamatesse ja raskesti isoleeritavatesse konstruktsioonidesse, kohandub ebatavaliste kujude ja konfiguratsioonidega. Nakkub enamiku materjalidega nagu metall, puit, betoon jpm. Sobib ka heliisolatsiooniks. Vähendab välismüra, luues veatu isolatsioonibarjääri.

KORTERMAJADE SOOJUSTAMINE TERMOVAHUGA KORTERMAJADE välispiirete soojustamine termovahuga aitab kiiresti ja tõhusalt suurendada hoonete soojapidavust, rikkumata seejuures piirete niiskusrežiimi. Nõukogude ajal ehitatud silikaattellistest korterelamuid ei saa pidada soojustatuks. Seintesse jäetud õhkvahed soojusisolatsioonina ei toimi, sest seina pinda jahutab õhu konvektiivne liikumine. Kui pidada silmas ka halvasti tihendatud vuuke, mille kaudu külm välisõhk seinatühemikku pääseb, ei saa arvestatavast soojustakistusest üldse rääkida. Nende hoonete soojapidavust saab suuren-dada termovahu abil. Üldjuhul on seda tüüpi kortermajade seinapaksus 56 cm. Iga kuues kivikiht on laotud ristise sidekihina. Viie kivikihi ulatuses on 5 cm laiune õhkvahe poole kivi, s.o 12 cm kaugusel seina välispinnast, sidekihtide kohal on tühemiku kaugus välispinnast 25 cm (joonis 1). Kuigi sidekihikohti termovahuga soojustada ei saa, moodustavad nad vaid 17 % seinapinnast, ülejäänud pinnaosa (83 %) on termovahuga soojustatav. Mille poolest on termovahuga soojustamine kasulik? Kõigepealt selle poolest, et seda tehnoloogiat saab rakendada kohe, ilma erilise ettevalmistuseta, ka lisatöid ei ole vaja teha. Oluline moment on töö tegemise kiirus – nt 700 m² seinapinnaga elamu soojustamiseks kulub vaid 5–6 päeva.

Joonis 1. Silikaattellisseina soojustamine termovahuga: 1 on termovahuga täidetud ning 2 soojustamata jääv õhkvahe

Soojustehnilised uuringud ning arvutused on näidanud, et käsitletavat tüüpi välis-seina põhiline soojusnäitaja, soojusjuhtivus (U-arv) on enne lisasoojustuse paigaldamist 1–1,1 W/(m²∙K). Eesti Vabariigi ehitusseaduse ja valitsuse 20.12.2007 nr 258 määruse „Energiatõhususe miinimumnõuded“ kohaselt on elamute välispiirete U-arvu soovitusväärtus 0,20–0,25 W/(m²∙K). Seega on selle seina soojusjuhtivus neli-viis korda suurem meie kliimavöötmes soovitatavast ning see põhjustab ka äärmiselt suure energiakao. Kui võtta aluseks nimetatud 56 cm paksune silikaatsein ning selle 5 cm laiune õhkvahe, annavad arvutused seina soojustakistuseks R = 0,91–1,0 m²∙K/W ning soojusjuhtivuseks juba

varem nimetatud 1–1,1 W/(m²∙K). Kui täita 83 % seinatühemikest termovahuga, saab seina soojustakistuseks 2,24 m²∙K/W ning soojusjuhtivuseks (U-arvuks) 0,5 W/(m²∙K), mis on üle kahe korra väiksem kui enne soojustamist. Kahjuks ei saa termovahuga soojustada 9-korruselisi tellisseintega korruselamuid, sest kolmel alumisel korrusel on iga teine kivikiht ristine sidekiht ning need kihid moodustavad 50 % kogu seina pinnast. Kõrgematel korrustel on sidekihtide osakaal 30 %. Termovahuga soojustatavat seinapinda on sellistes elamutes liiga vähe, puurida tuleks väga palju vahu sissepuhumisauke ning saavutatav soojustusefekt on väike. Termovahuga saab soojustada ka paneelmaju. Silikaattellistest majadest erinevad nende seinad selle poolest, et paneelitühemikud täideti klaasvillaga, mis on praeguseks suures osas kokku vajunud ning oma soojustusomadused kaotanud. Sisestatav termovaht surub klaasvilla kokku ning tekitab soojustuskihi, milles on umbes 70 % termovahtu ning 30 % klaasvilla. Arvutuste kohaselt suureneb paneelseina soojapidavus 20–25 %. Termovahuga on Eestis edukalt soojustatud mitmed korterelamud.

SOE KODU Lambavill hoiab kodu soojana

Lambavillasoojustus

Lambavillsoojustus on eriliselt inimsõbralik, vähese keskkonnamõjuga ja jätkusuutlik soojustusmaterjal.

simesi tõendeid lambavilla kasutamise kohta on arheoloogid leidnud u 8000 aasta tagusest ajast praeguse Iraani aladelt. Tänapäevase lambavillasoojustuse tootjal Isolenawollel on selle tooraine kasutamiskogemust üle 50 aasta. Lambavill tõestab oma ürgset olemust juba sellega, et ka kaasajal leiutatud basalt- ja klaasikiududest isolatsioonimaterjale, mis püsivad koos tänu kleepivate omadustega vaikudele, nimetatakse samuti villadeks! Lambavilla kasutamisel elamute soojustamisel on põhitooteks rullvillad. Need on kolme erineva tiheduse ja kvaliteediastmega (vt tabel). Selleks, et villamatt püsiks koos, ei kasutata keemilisi liimvaikusid, villakiud on seotud tänu spetsiifilisele nõeltöötlusele, mis on Isolenawolle villade eripära. Lisaks rullvilladele, mis tagavad kaubanduses saadaval olevate mineraalvilladega samaväärseid sooja- ja heliisolatsioo-

niomadusi, on Isolenawolle tootevalikus ka spetsiaaltooted vuukide tihendamiseks lindi kujul ja vilditud vill löögi- ja õhumüra summutamiseks. Lambavill-soojustus on üdini naturaalne toode, mis sobib nii kõrge keskkonnateadlikkusega kui ka allergiatundlike inimeste kodude ehitamiseks. See on sertifitseeritud natureplus® sertifikaadiga. Selleks, et koid ei sööks seda muidu neile nii suupärast materjali, on lambavill töödeldud Thorlan IW kaitseainega. Ka sellel ainel on natureplus® sertifikaat. Lambavillal kui looduslikul tootel, analoogselt nt savikrohviga, on ruumi niiskustaset tasandav omadus. Villakiududes puuduvad vajalikud toitained hallitusele, mis ei lase sellel ka areneda. Lambavill on suuteline absorbeerima kuni 33% õhuniiskust omakaalust, ilma et see kaotaks oma soojustusomadusi, mida ei saa öelda mitmete teiste ehitusvillade kohta.

Rullvillad Rullis soojustus Premium Optimal Block

paksus, cm 8...30 3...16 3...16

laius, cm 60; 65; 70 30...120 30...120

pikkus, m 2...4 3...9 3...9

mahumass, kg/m3 20 18 14

λ, W/mK 0,0359 0,0385 0,0420

Kasutus paksemad kihid standardlahendused põhitoode

Isolenawolle soojustus tagab tervisliku ruumi siseõhu, kuna villakiudude koostises olev keratiin seob endasse kahjulikke keemilisi ühendeid, sealhulgas mürgiseid formaldehüüde, mis kuuluvad paljude laialt levinud ehitusmaterjalide koostisesse. Lambavillal on kõrge süttivustemperatuur, see on isekustuv E-klass, seega ei erita ta põlemisel mürgiseid gaase ega tilkasid. Lambavilla ainukeseks puuduseks on tema hinnatase, kuna selle masstootmist tänapäeval ei harrastata odavamate alternatiivide tõttu. Kui ehitise valmimise ainus kriteerium on hind, siis pole inimsõbralikul lambavillal säästuehitusse asja. Naturaalsest lambavillast soojustuse hinnatase jääb vahemikku 150–240 €/m3, ca 20– 30 €/m2 maksab 10 cm paksune matt. Kuna lambavill-soojustus ei idane ega mädane, siis see säilitab looduslikest taimse päritoluga analoogsetest toodetest kordades pikema aja jooksul oma suurepärased omadused. Kui konstruktsioone lammutatakse või rekonstrueeritakse ja soojustusmaterjali ei taaskasutata, siis lambavill ei põhjusta reostuskoormust keskkonnale. (Vt Isolenawolle koduleht http://www.isolena.at)

Soojaisolatsioon Lambavill on väga heade füüsikaliste omadustega naturaalne soojaisolatsioonimaterjal

Õhu puhastus Lambavill puhastab ruumi õhku, sidudes endaga formaldehüüde

Niiskuse regulatsioon Lambavill võib siduda endasse kuni 33% niiskust, ilma, et see mõjuks soojaisolatsiooniomadustele

Mürasummutus Tulekaitse Lambavillsoojustust on testitud ja sertifitseeritud natureplus® sertifikaadiga, tulepüsivus on B s1, d0 vastavalt EN 13501-1 standardile

Jätkusuutlik Lambavill on looduslik soojaisolatsioonimaterjal, mida saadakse lammaste pügamisel 2x aastas, see ei reosta loodust

siseviimistlus

Aurutõke

Tuuletõke A

Allikas: Estria Metall OÜ

Elektripaigaldise vaheruum

Lambavillast põhisoojustus

Fassaad

Nüüd on õige aeg! Telli puitbrikett või pellet, hakka TASUTA püsikliendiks hiljemalt 30.09 – saad kodu soodsalt soojaks ja osaled 500 € loosimises! Puitbrikett ja pellet on parim kütteviis: oluliselt rohkem sooja kui halupuud võtavad märgatavalt vähem ruumi

Tume Premium 960 kg 160.500 kg 90.-

ei jäta peaaegu üldse tuhka ei mingit puulõhkumist ega kuivatamist

Hele Standard 960 kg 150.500 kg 85.-

Ümar Extra 970 kg 150.540 kg 90.-

Premium Pellet 975 kg 190.-

Toodud hinnad on käibemaksuga ja püsikliendile. Tallinnas ja lähiümbruses on transport TASUTA. Võta ühendust! Tallinn ja Harjumaa: +372 5661 2555; +372 6827 227 | E-post: info@briketipoisid.ee Tartu: Turu 47, +372 5680 2220 | Pärnumaa: +372 5383 8845 | Virumaa & Järvamaa: +372 5193 2069

Nr 1 Eestis!

www.briketipoisid.ee

SOE KODU Nutikodu lahendustega saab maja kütmist tõhusamaks muuta

„Näiteks kui ilmaennustus näitab, et järgmise 24 tunni jooksul läheb välistemperatuur lühiajaliselt kolmeks tunniks seitse kraadi külmemaks, siis süsteem teab, et pole vajadust täiendavaks kütmiseks ja hoiab madalamat ühtlast koormust. Lühiajalised temperatuurimuutused tavaolukorras aktiviseerivad küttelahendusi suuremale võimsusele ning kui mõne tunni pärast läheb ilm soojemaks, siis sisuliselt kulutatakse asjatult energiat,” toob Pappel ühe nutikodu võimaluse esile.

reguleerida automaatselt ruumide kütet, hoides temperatuuri vastavalt elanike eelnevalt tehtud valikutele. „Näiteks kui veedate kodus õhtut koos perega, lülitub sisse mugavusrežiim ja toas on soe. Samas kui lahkute hommikul tööle, käivitub ökorežiim,” selgitab Väinsar. Nutikodu võtab arvesse ka ruumis viibivat inimest ja ruumi temperatuuri. „Näiteks kui teete köögis süüa ja pliidist õhkub lisasoojust, võtavad küttesüsteemid seda arvesse ja kulutavad vähem energiat,” räägib Margo Väinsar. Tema ütlust mööda saab nutikodu süsteemi programmeerida ka nii, et eri ruumides oleks erinev temperatuur. Nii saab säästa näiteks abi- ja laoruumide või muude mitteeluruumide arvel. Nutimaja või -korter reageerib ka välistemperatuurile, mistõttu saab ära kasutada päikesesoojust. Nutimaja süsteeme on võimalik seadistada nii, et päikesepaiste korral avanevad ribakardinad ja päike kütab toa soojaks. Samuti vastupidi: ribakardinad võivad sulguda ja maja nõnda paremini isoleerida, kui näiteks öösel puhub akna taga tuul.

Ühes toas soe, teises jahe

Tuulutamise ajal ei küta

Nutimaja lahenduste tootja JUNG esindaja Talger Elektrotehnika direktori Margo Väinsare sõnul pakub nutikodu erinevaid kütterežiime, mis võimaldavad

Eno Pappel toob nutikodu võimalustest veel sellisegi näite. Termostaadiga radiaatorite puhul saab kütmist toa kaupa küll käsitsi reguleerida, kuid seda tege-

Foto: JUNG

Tänapäeval, mil nii soojus- kui ka elektrienergia ei maksa enam sugugi peenraha, ei soovi ükski majaomanik n-ö ilma soojaks kütta ning energiasäästlikkus on saanud kodu rajamisel ja renoveerimisel märksõnaks. Kristiina Viiron

evinud viis on ehitada soojapidav maja või renoveerida see soojapidavaks, ent palju sõltub ka küttesüsteemist ja kütuseliigist ning sellestki, kui palju on endal aega või soovi maja kütmisega tegeleda. Ahju halupuudega kütta on muidugi odav, kuid nõuab iga päev palju aega, samuti puudub võimalus saavutada stabiilselt püsivat temperatuuri, sest ahi ju jahtub. Tänapäevaste mugavate küttelahendustega niisugust muret pole, kuid lisades küttesüsteemile targa maja lahenduse, saab kulutusi maja kütmisele veelgi optimeerida. Portaalis Majaehitaja selgitab ehitusinseneriharidusega Eno Pappel, millised võivad need lahendused olla.

Targa maja juhtimispult.

vust saab jätta ka peenautomaatikale, mis annab ehk tõhusama kokkuhoiu. „Täiendavalt on võimalik jälgida ka seda, kas majas on mõni aken tuulutamise tarvis lahti ja anda sellest kütteandurile „teada”, et pole vaja kütteventiili avada ning sellega lisakoormust küttesüsteemis tekitada,” märgib Pappel. See aitab vältida olukordi – ja need ei olegi väga harvad –, kus aken lahti unustatakse ja radiaator seega huugama sunnitakse, sest külmas toas ei hakka termostaat kütmist piirama. Eno Pappeli sõnul ongi kütmine otseselt seotud ventilatsiooniga. „Mida kiiremini õhk ruumis vahetub, seda suurem on enamasti ruumi küttevajadus,” nendib ta. Siingi on võimalusi targa maja lahenduseks. Näiteks on ventilatsioonisüsteem seotud maja valvesüsteemiga sel moel, et kui maja valvesse pannakse, lülitub ventilatsioonisüsteem väiksemale koormusele. „Selliselt väheneb majas õhuvahetus ning koos sellega väheneb ka küttekoormus. Selline lahendus sobib ennekõike sundventilatsiooniga majas, kus kogu maja õhuvahetus on keskse ventilatsioonisüsteemi hallata,” ütleb Pappel. Väinsar lisab, et nutikodu süsteemi saab programmeerida ka nõnda, et see õhutaks ainult neid ruume, kus on inimesi, loomi või taimi.

SOE KODU Foto: Wienerberger

Tellis – materjal, mis kestab ja on kestnud põlvest põlve Tellise kui loodusliku ja ökoloogilise ehitusmaterjali eeliseks on unikaalne välimus, põlisus, turvalisus ja säästlikkus.

Küttekompleksi sisemise osa ehitamiseks kasutas pottsepp Heino Soon PTT65 helepunaseid sileda pinnaga telliseid.

Evelyn Parv, Wienerberger AS , turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator

erca keraamilistest tellistest ehitatud kolle on keskkonnasõbralik soojusallikas. Tellistest ehitatud tulekoldel on head soojust salvestavad omadused, mistõttu püsivad ruumid kaua soojad ning kütmiseks kuluv energia on optimaalne. Sellise küttekolde hea soojasalvestusvõime on tingitud peale materjali omaduste ka konstruktsiooni kogumassist. Massiivsena laotud tulekolle kogub energiat ja ühtlustab eluaseme soojusbilanssi isegi kütmata. Suhteliselt madala pinnatemperatuuri tõttu annab tellistest ehitatud ahi, kamin, pliit ja soemüür sooja aeglaselt ja kaua. Samuti on selline küttekolle turvaline, kuna temperatuur ei tõuse häirivalt kõrgeks ka pika kütmisperioodi jooksul.

Koostöö asjatundjate vahel Majapidamine saab tõrgeteta

toimida siis, kui küttekolle on ehitatud kvaliteetsetest materjalidest, hästi ja nõuetele vastavalt. Seetõttu on oluline kaasata planeerimisprotsessi lisaks arhitektidele ka kutsetunnistust omav ja kogemustega ahjumeister, pottsepp. Tema oskab projekteerida ja arvestada välja ahju optimaalse paigutuse erinevate eluruumide suhtes, soojamüüri suuruse ning korstna asukoha. „Uue või taastatava elamu projekteerimise algfaasis on võimalik koostöös arhitekti, sisekujundaja ja tellijaga leida sobivaim lahendus. Päris tihti pöördutakse meie poole alles siis, kui maja on juba peaaegu valmis ja ainult ahi on veel puudu! Sellistel puhkudel on probleemiks harilikult korstna ja põrandate mittesobivus soovitud küttekeha valmistamiseks. Energiahinna kerkides on

ka tellijate nõudmised küttekehadele kasvanud. Kui varem pidi kolle pakkuma lisaks põhiküttele ainult emotsionaalset efekti, siis nüüd juba eeldatakse koldelt ka pikaajalist soojasalvestust. Massiivne tellisahi suudab hoida ühtlast ja mõnusat toasooja ca 150 m2-sel pinnal,” kommenteerib Unibuild OÜ omanik Kerri Koppel. Koos dokumentatsiooni üleandmisega, milleks on ahjupass ja kütmisjuhend, saab klient ka esmast juhendamist, kuidas ahju kütta. Ahjupassis on kirjas ööpäevased puude kogused, mis võib koldes ära põletada. Ahjupass on väga oluline dokument, kus on kirjas kolde ehitanud meistri nimi koos kutsetunnistuse numbriga, kolde ehitamise aeg, asukoht ja köetava ruumi pindala, kolde võimsus ja ühekordsel kütmisel maksimaalselt lubatud kütuse

kogus ning korstnasse väljuva heitgaasi temperatuur ja palju muud olulist. Ühtlasi annab ahjupass kliendile kaheaastase garantii, kui peaks juhtuma, et hiljuti ehitatud koldel peaksid ilmnema vead.

Kolle kui oluline sisustuselement Kamin ja ahi on väga olulised sisustuselemendid ning tänapäevased materjalid võimaldavad luua interjööri sobivaid ja omanäolisi küttekoldeid. Terca keraamiliste telliste tootevalik pakub väga laia värvigamma, pinnaviimistluste ja mõõtudega telliseid, mis sobivad ahjude, kaminate, pliitide, soemüüride, lesode ja korstnate ehitamiseks. Seetõttu leiavad tootevalikust sobiva nii modernse, klassikalise kui ka looduslähedasema maitsega inimesed. Küttekolle ja tulega kokku-

puutuvad pinnad müüritakse tulekindlatest tellistest, näiteks šamott-tellistest. Kuid näiteks kaminakolletes, kus temperatuur ei tõuse eriti kõrgele, võib kasutada ka põletatud täistelliseid, mis on müüritud tule suhtes lapiti. Tellis annab omanikule, arhitektile ja ahjumeistrile piiramatud võimalused isikupärasteks lahendusteks ja rikkalikuks vormikeeleks, vastavalt kodu arhitektuurile. Nii on võimalik ehitada ainulaadne küttekolle, mida valmistoodang alati ei võimalda. Lisaks puhta vuugiga laotud kolletele saab kasutada krohvitud, segukihiga võõbatud ja värvitud lahendusi ning tulemus on alati ilus ja omanäoline. Terca telliste valik on lai ning ka erinevaid formaate on mitmeid (täistellised: VTT, FTT, PTT; auktellised: VAT, FAT; kä-

sivormitellised: KVT, DF, WF). Oluline on valida materjal vastavalt kasutusalale ning sama kehtib ka telliste puhul, sest õige materjali valik määrab selle toimimise ja kestvuse. Seetõttu soovitame enne kasutamist tutvuda meie kodulehel asuva „Telliste kasutamise juhendiga” (leitav ka kõigis tootekataloogides ehitusmaterjalide kauplustest) või konsulteerida meie tehnilise nõustajaga telefonil 618 1902.

Külastage meie näidistesaali! Parima ülevaate Terca telliste tootevalikust saate, külastades meie Tallinna näidistesaali, aadressil Peterburi tee 46! Informatsioon ja tehniline konsultatsioon telefonil 618 1902. Rohkem informatsiooni Terca tellistest leiate meie kodulehelt www.wienerberger.ee

SOE KODU

Septembrist peab ette näidata olema korstna tuleohutusakt Foto: Ilmar Saabas

Kutselise korstnapühkija poolt väljastatud tuleohutusaktita küttekoldega eramu ei saa tuleõnnetusse sattudes täismahus kindlustushüvitisele enam loota. Agne Narusk

septembrist peab igal kamina ja/või ahjuga eramul olema ette näidata kutselise korstnapühkija poolt välja antud akt, mis tunnistab küttekolde nõuetele vastavust järgmiseks viieks aastaks.

Indrek Laanepõld, Lääne päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal, mis saab neist, kel pole korstnapühkija akti ette näidata? Kui suur on trahv? I.L: Meie eesmärk ei ole trahviraha määrata, sest see ei täida kuidagi peamist eesmärki – muuta kodud tuleohutuks. Küll aga tehakse majaomanikule kehtiva akti puudumisel sunniraha hoiatus koos ettekirjutu-

sega, milles kirjas ka puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Trahvi maksmisest ei ole pääsu, kui tahmapõleng on juba toimunud. Tasub ka meeles pidada, et tuleõnnetuse vastu kindlustatud kodu, kuid millel puudub tõend selle kohta, et küttekolded on korras, ei saa pärast 1. septembrit loota täismahus kindlustushüvitisele.

Keda täpselt see nõue puudutab? I.L:2010. aasta 1. septembrist hakkas kehtima tuleohutuse seadus, millega anti eramuomanikele, kel on majas küttekolle, viis aastat aega viia need nõuetega vastavusse ja kinnitada seda kutsetunnistusega korstnapühkija poolt väljasta-

Tuleohutusakt Loodetavasti on see protseduur lehtede kolletamise ajaks tänavu kõigil juba tehtud, nagu kord ette näeb.

tud aktiga. Selline kohustus on majaomanikul iga viie aasta tagant – lasta spetsialistil küttekolded üle vaadata. Seadus sätestab üsnagi täpsed nõuded: kes on lasknud akti välja kirjutada kehtiva kutsetunnistuseta korstnapühkijal, sel tuleb seadust täita ja tellida uuesti kutsetunnistusega meister. Vahepealsetel aastatel on eramu omanikul lubatud ise hooldust teha, see tuleb samuti

Aktil on töö tellija ja ehitise valdaja nimi, ehitise aadress, teenuseosutaja nimi, registrikood ja kutsetunnistuse number; tehtud tööde kirjeldus ja hulk; korstnapühkija hinnang küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta; töötegija ja vastuvõtja allkirjad ning kuupäev. Korstnapühkija võib akti täiendada näiteks oma hinnakirjaga. Korstnapühkijate kontaktid: www.korsten.ee ja päästeala infotelefonilt 1524 Kutsetunnistuse kehtivuse kontroll: www.kutsekoda.ee

Ligi 900 õnnetust aastas Eestis on aastas eluhoonetes u 850–900 tulekahju ja umbes 10% nendest saavad alguse küttekoldest. Lisaks pidevad tahmapõlengud, millest kõik üldse päästeameti kõrvu ei jõuagi, sest need kustuvad või kustutatakse ise.

fikseerida. Ise hooldada võib ainult üksikelamus ja seda tuleb teha vähemalt kord aastas. Ahjuküttega kortermajas peab kutseline korstnapühkija hooldust tegema ja oma hinnangu andma igal aastal vähemalt ühel korral, nii on see juba alates 2010. aasta septembrist. Kas korteriomanikud tellivad ühiselt korstnapühkija, kes siis väljastab maja kohta tervikakti, või tellib iga korteriomanik ise spetsialisti ja muretseb tuleohutust kinnitava akti – see on elanike omavaheline kokkulepe. Küttesüsteemi ühiskasutuses olevate osade kohta (nt korsten) esitab korstnapühkija nõuetekohase dokumendi ühistule. Ebaseaduslikule küttekoldele korstnapühkija kindlasti akti ei väljasta. Ebaseaduslik on küttekolle siis, kui sellel pole kohalikust omavalitsusest väljastatud luba.

Mis saab siis, kui küttekolded majapidamises on nii viletsas seisukorras, et korstnapühkija ei väljasta nõutavat akti? I.L: Kui korstnapühkija leiab tööde käigus puuduseid või

tuleohtliku olukorra, teeb ta kirjaliku ettepaneku vigade kõrvaldamiseks. Ettepanekus loetleb ja kirjeldab korstnapühkija üksikasjalikult kõiki leitud puudusi, sellest teine eksemplar jõuab ka päästeametisse. Kui tegemist on lihtsamate puudustega ja korstnapühkijal on vahendid olemas, siis võib ta need kokkuleppel omanikuga kohe kõrvaldada. Suuremate puuduste kõrvaldamiseks tuleb leida kutsetunnistusega spetsialist.

Millal on oodata inspektorite kontrollreidi? I.L: Kutselise korstnapühkija poolt välja antud akt ei ole mitte tuleohutusjärelevalve inspektori rahustamiseks, vaid ikka tõenduseks küttekolde omanikule, et tema kodu küttekolded on kas korras või siis pole korras. Lisaks on aktil omaette oluline väärtus tuleõnnetuste puhul. Kui kodu on kindlustatud ning kindlustus hakkab tuleohutusõnnetuse kahjusid korvama, annab akt kindluse, et kulud kaetakse täiel määral.

KÜTTESÜSTEEMIDE EKSPERTHINNANG MAJA KASUTUSLOA SAAMISEKS Maja kasutusloa saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele, kes paneb kokku komisjoni hoone ülevaatuseks. Komisjoni kuulub alati ka üks Päästeameti esindaja, kelle pädevuses on kütteseadmetega seotud dokumentide kontrollimine. Päästeameti esindaja kontrollib ehitise vastavust ehitusprojektile ja kehtestatud nõuetele tuleohutuse seisukohast. Kui küttesüsteemi kohta vajalikud dokumendid puuduvad, siis veendumaks küttesüsteemi ohutuses, aktsepteerib Päästeamet ka eksperthinnangut.

OÜ Potipoisil on eksperthinnangu andmiseks nõutav kompetents ja tahe olla olukorra lahendamisel teie koostööpartner.