Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11e, II korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Margit Laasnurm margit.laasnurm@epl.ee, 680 4629
august/september 2011
Paneelmaja eluiga sõltub ka korras vuukidest Foto: Arno Mikkor, Signe Kalberg
Vuugitöö
Ühe aastaga on Entigrena OÜ suutnud korda teha 26 kilomeetrit paneelelamute vuugivahesid. Lisaks Eestile ka Norras, Soomes ja Venemaal. Signe Kalberg
Vuukide korrasolekust ei sõltu üksnes paneelmaja eluiga, vaid ka selles hoones elavate inimeste tervis ning heaolu. Eestis pole palju neid mehi, kes oskavad vuukidest, nende vigadest ja tihendamise õigest tehnoloogiast tunde rääkida. Entigrena OÜ juhatuse esimees Aivar Grünthal nimetab end naljatamisi paneelmajade kirurgiks, sest kunagi oma töömeheelu Tartu Betoonitehases alustanud mehele on 19 aastat piisavalt pikk aeg, et valdkond enda ja oma töömeeste jaoks peensusteni selgeks saada. Eestis algas suurpaneelelamute tootmine 1960. aastal. Lisaks tehasepoolsetele vigadele, nagu näiteks roostes armatuur, hõre soojustusmaterjalide paigaldus, kivistumata betoon, lisandusid vead ehitusplatsil ning piitsana plaksus turjal plaanimajandus. „Võttes lahti vuugivahesid, on näha, millises katastroofilises olukorras on paneelid. Kahjuks pole veel leiutatud aparaati, mis võimaldaks vaadata ja näha täpseid maja ehitusel kasutatud materjale, kuid termopilt võimaldab välja selgitada soojakaod ja see on suurepärane võimalus probleemsetest kohtadest teada saada,” selgitab ta. Inimesed näevad kõvasti vaeva, et oma kodu soojapidavaks muuta, välja vahetatakse vanad aknad ja uksed. Tihti unustatakse aga hoone välisfassaadile tähelepanu pöörata. Kui korterites on külm ning niiskus ja hallitus, kipuvad tervise kallale, tuleks viga hakata otsima krohvi alt. „Enamasti peetakse välisfassaadi all silmas just maja välisilmet, kuid kõige olulisem on paneeli sisemus. Kui me näeme välisseintes pragusid ja ärakukkunud krohvi, on kahjustused juba suured. Küsimus on aga ka selles, et kui arukalt suudetakse edasi toimetada, et ei tehtaks rumalaid vigu. Liigne kiirustamine ei too head,” kõneleb Grünthal. Ta kinnitab, et maja omanikele on kõige kasulikum ikkagi terviklahendusele mõelda. Pole mõtet hakata vuuke tihendama, kui katus on korda tegemata. Nii mõnigi kord on Grünthal kuulnud majaomanikke imestavat, et miks keeldub Entigrena vuugitöödest, kui hoonel on peal vana ja lagunev katus. „Meie huviks on ikkagi lõpptulemus, seepärast anname ka nõu, millistest töödest tuleks alustada ja oleme valmis ootama, millal vajalikud tööd tehtud saavad. Alles siis asume vuu-
•• Vana mördikihi eemaldamine •• Vana kivistunud mastiksi eemaldamine •• Paneelkonstruktsioonide korrasoleku hindamine, vajadusel ka proovikehade võtmine ja laboris hindamine •• Külgpindade freesimine, lahtiste armatuurpindade värvimine jne •• Uue soojendusmaterjali paigaldamine vuukidesse ja ventilatsioonitorude paigaldus tehnoloogia nõuete kohaselt •• Paneeliservade kruntimine praimeriga (praimer Bostik 5075) •• Ilmastikukindla mastiksi paigaldus ja silumine (Bostik 2637) •• Vajadusel vuukide värvimine
kide tihendamise ja kordategemise kallale,” kinnitab ta. Kuigi maja omanik kipub hoonet väljast soojustama, tuleks tal esmalt vuugid hermetiseerida. Tähelepanu tuleks seejuures pöörata ka ventilatsiooniavadele. Paneelelamute puhul on küllalt näiteid vuukide kohta, kus puuduvad ventilatsiooniavad. Energiasäästu eesmärgil tehakse hoonete piirded liiga tihedaks ja lakkab toimimast loomulik ventilatsioon. Maja omanikel tuleks lasta enne elamu soojustamist vuugid remontida, samuti akna ümbrused korrastada, sest suur osa vett ja niiskust satub vuukidest ja tihendamata akna ümbrusest paneeli soojustusse, mis muudab paneelid külmasillaks. Niiske ja märg soojustus lõhub paneeli koorikut, tekitades mõrasid ja muutes paneelid eluohtlikuks. Ebakorrektselt vuugitud või üldsegi remontimata paneelivahed võivad põhjustada maja kiirema lagunemise. Kui paneelivuugid on õigesti remonditud, siis see mitte ei kaitse tõmbetuulte ja vee läbiimbumise eest, vaid hoiab ära ka seente ja hallituse ning neid tekitavate mikroorganismide arenemise. Tasub ka teada, et paneelivuukide tihendamisel elastsete vuugitäidistega ennustatakse sooja kokkuhoidu keskmiselt 1–2 kWh/m³ aastas. Viieaastane garantii Et paljud korteriühistud on asunud ning kavatsevad elamu renoveerida, tasuks erialaste teadmisteta majaomanikul siiski palgata ehitustööde järelevaatajaks selle ala asjatundja. Veel soovitab ta otsustada mitte hinna, vaid teenuse kvaliteedi järgi. Kindlasti tuleks enne töö tellimist uurida, kui pikk on garantii ja kas töid teostav firma vastutab tehtud töö eest. Ning mis töid täpselt küsitud raha eest pakutakse ja teostatakse. Vähe pole ju neid korteriühistuid, kus ühel ilusal päeval avastatakse, et mitmesaja tuhande krooni eest tehtud vuugitihendustöö on tehtud lohakalt, kuid tegijat enam pole. „Odavus tuleb eelkõige materjalide ja töö kvaliteedi arvel, aga sellele ühistu tööd tellides ei mõtle. Ma võin juba vuugile koputades öelda, kui palju on selle tihendamisel kasutatud elastset täidet. Vahel on see vaid millimeetripaksune, mis lihtsalt vuugile peale võõbatud, vuuk on aga jäänud puhastamata ja tihendamata. Töö odavuse nimel
Aivar Grünthal näitab liiga väikest vuugi sisse pandavat venttoru
Kommentaar
Andres Lepp Tartu Rebase 7 asuva KÜ Õnne juhatuse esimees
Ühistul on viiekorruseline kahe trepikojaga, 1988. aastal ehitatud maja. Otsustasime neli aastat tagasi muuta oma elamu soojapidavamaks. Et tegelen ise energiamärgiste väljastamisega, tean väga hästi, mis selleks vaja teha on. Planeeritud tööd tegime oma vahenditest, sest laenu me võtta ei soovinud. Kolme aasta jooksul vahetasime trepikojas ja keldris aknad ning paigaldasime uued välisuksed, tasakaalustasime küttesüsteemi. Ühistu otsustas sel aastal
korda teha ka paneelivuugid. Nagu kord ette näeb, võtsime pakkumise mitmelt vuugifirmalt ja uurisin ka enne nende tausta, tehtud töid ja kvaliteeti. Tegin endale eelnevalt selgeks, mida see töö endast kujutab. Entigrena OÜ kasuks langes valik just nende pikaajalise töökogemuse, õppinud meeste ja töö kvaliteedi pärast. Vähetähtis polnud ka viieaastane garantii oma tööle. Allikas: Lepaprojekt OÜ, andres@lepaprojekt.ee, 502 8358
rikutakse tehnoloogiat ja tulemuseks on tihendatud vuuk, mis ei pea niiskust ja tuult. Töö teostaja annab heal juhul paariaastase garantii, just nii kaua võib ka vuugitihendus vastu pidada,” selgitab Grünthal. Nõuded näevad ette, et paneelivuukidesse tuleb paigaldada ventilatsiooniavad vähemalt iga kolme meetri tagant, kusjuures ava läbimõõt peab olema mitte vähem kui 10 mm. Tegelikkuses võib näha ventilatsiooniavadeta vuuke ja vuugiavasid, mis on tehtud tillukese avaga painduvast materjalist torukesest. Selline töö paneb Grünthali nördima, sest tal on kahju korteriühistust, kes on pidanud sellise töö eest korraliku summa välja käima. Poolikud lahendused ja osalised tööd tuleb varem või hiljem üle teha. Asjatundmatute töötegemise tagajärgi tuleb Entigrena OÜ meestel korda teha iga päev. Teiste firmade ebakvaliteetse töö ümbertegemine moodustab Tallinnas ligi 80 protsenti firma tööde mahust, kogu tööde mahust aga 65–70 protsenti. Lisaks Eestile ka Norras, Soomes ja Venemaal vuugitöid teostanud Entigrena OÜ on üks väheseid vuugitihendajaid, kes annab oma tööle viieaastase garantii. Seda on võimalik teha, sest töö tegijateks on Tartu kutsehariduskeskuses Euroopa Sotsiaalfondist saadud raha toel vastava väljaõppe saanud mehed.
Teave Entigrena OÜ tel: +372 503 9585 e-post: entigrena@gmail.com koduleht: www.entigrena.ee
Reklaam
AEROC-i madalenergiamaja – terviklik sisult ja vormilt Et energiasäästlik ehitamine on muutumas aasta-aastalt järjest aktuaalsemaks ja uutele hoonetele rakenduvad üha karmimad energiatõhususe normid, tutvustamegi käesolevas artiklis lähemalt ühte äsja valminud väga madala energiatarbega eramut. Saaremaal Kuressaares valminud AEROC-i terviklahendusmaja kuulub oma arvestusliku energiatarbe järgi kõige energiasäästlikumasse A-klassi. Energiasäästlik Eestis kehtib alates 2008. aastast valitsuse määrus nr 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded”, mis sätestab uute ehitavate ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiatarbe ja selle arvutamise metoodika. Hoonete energiamärgis kehtib Eestis 2009. aasta algusest. Kuressaares valminud AEROC terviklahendusmaja arvestuslik energiatõhususarv (ET-arv) on 90 kWh/m² aastas, sh kütteenergia osa on kogu arvestuslikus energiatarbimises vaid 25 kWh/m² aastas. Energiatõhususe miinimumnõuetes on eramutele kehtestatud ET-arvu lubatud piiriks kuni 180 kWh/m² aastas, seega on AEROC-i madalenergiamaja energiatarve lubatud normist kaks korda väiksem. Meeldetuletuseks – ET-arv näitab hoone kogu energiatarbimist küttele, soojale veele ja kodumasinatele ning valgustusele, A-klassi piiriks on kuni 120kWh/m² aastas. Arhitektuurikonkursi võitja Lisaks väga headele energiatõhususe näitajatele näeb hoone ka väga ilus välja ja sobib oma ümbruskonda. See hoone valiti välja arhitektuurikonkursi tulemusel. Maja arhitekt on Jürgen Lepper arhitektuuribüroost Dimensioon OÜ. Et krunt asub vanalinna muinsuskaitseala piiril, pöörati konkursil erilist tähelepanu uue hoone sobitamisele ajaloolisse arhitektuurikeskkonda. Hoone mahud, nende liigendus, avade proportsioonid, detailid ja välisviimistlus pidid olema kooskõlas piirneva ajaloolise hoonestusega. AEROC-i terviklahendus Hoone kogu maapealne osa on tehtud tervikuna AEROC-i poorbetoontoodetest (plokid, sillused ja paneelid), lisasoojustust on kasutatud vaid põranda- ja katusekonstruktsioonis. Välisseinad on
laotud AEROC EcoTerm Plus 500 plokkidest ning viimistletud dekoratiivkrohviga. Nimetatud plokkide väga hea soojapidavus võimaldab ehitada seina lisasoojustust kasutamata. Selline unikaalne võimalus – ehitada soojapidav ühekihiline sein on ainult AEROC EcoTerm Plusi plokkidel. Vahe- ja katuslagedes on kasutatud AEROC-i paneele ning uste ja akende avade sildamisel AEROC-i silluseid. AEROC-i poorbetoontoodetest terviklahenduses puuduvad külmasillad, sest kõik konstruktsioonielemendid on valmistatud ühest materjalist ehk soojapidavast ja õhutihedast poorbetoonist ning sõlmlahendused on projekteeritud õhutihedatena. Kompleksne lähenemine energiatõhususele Hoone energiakulu koosneb mitmest komponendist ja lõpptulemusega võib rahule jääda juhul, kui kõik kulukomponendid on ühte moodi kontrolli all – ei ole midagi hooletusse jäetud ega ole ka milleski asjatult üle pingutatud. Antud energiasäästliku hoone projekteerimisel arvestati järgmiste teguritega: •• hoone kompaktsus; •• soojapidavad välispiirded, külmasildade puudumine; •• õhutihedad välispiirded, mis tagavad minimaalsed soojakaod läbi õhulekete; •• soojatagastusega ventilatsioonisüsteem; •• suure kasuteguriga küttesüsteem. Lisaks ülaltoodule arvestati projekteerimisel järgmiste tingimustega meeldiva sisekliima saavutamiseks: •• piisav ja ühtlane õhuvahetus, minimaalselt 0,6 korda tunnis; •• sanitaarnormidele vastav sisetemperatuur ja õhu relatiivne niiskus; •• soojad, külmasildadeta seinapinnad. Hoone kompaktsus Valminud hoone on klassikaline, kahekorruseline ja viilkatusega. Hoone on hea kompaktsusega (välispiirete pinna suhe võrreldes ruumide köetava kubatuuriga on optimaalne), mis on väga oluline heade energiatõhususe näitajate saavutamiseks. Soojapidavad välispiirded Seinte, katuse ja põranda soojapidavust iseloomustavad U-arvud
jäävad antud maja puhul vahemikku 0,15–0,2 Wm²/K, kasutatud 3-kihiliste akende U-arv on 0,82 Wm²/K. Kuigi akende soojusjuhtivus on peaaegu 5 korda suurem kui seintel, siis tänu akende väiksemale kogupinnale võrreldes seinapinnaga on arvestuslikud soojakaod läbi akende ja seinte enam-vähem võrdsed. Soojapidavad välisseinad ja aknad tagavad sisepindade ühtlase temperatuuri ja seeläbi soojusliku mugavuse kogu majas. AEROC-i madalenergiamajas on samuti tagatud soojusliku mugavuse nõue, et välisseina sisepinna ja ruumi sisetemperatuuri vahe ei tohi olla suurem kui 2 ºC. Energiasäästliku hoone saavutamiseks on oluline, et hoone välispiirded oleksid õhutihedad ja ei toimuks märkimisväärset soojakadu läbi õhulekete. Praktilised õhutiheduse mõõtmised on näidanud, et AEROC-i poorbetoonmajad on ühed parimad õhutiheduse seisukohalt (n50 = 1,0 m³/m²h), samal ajal kui tüüpilisel 1980-ndate eramajal on vastav kordaja vahemikus 5–10. Õhutiheduse tagavad materjali kinniste pooridega struktuur ja plokkide ladumisel kasutatav peenmört (AEROC-i plokiliim). Arvestuslikud soojakaod läbi õhulekete on AEROC-i majadel vaid 5% kogu hoone soojakadudest, erinevalt
tavapäraste, nt puitkarkassmajade 15–20%-st. Tõhusad tehnosüsteemid Selle hoone kütmiseks ja sooja vee valmistamiseks kasutatakse õhk-vesisoojuspumpa, mis vähendab oluliselt küttele kuluvat elektrienergiat, sest keskmine arvestuslik kasutegur õhk-vesi-soojuspumbal Eesti kliimas on 2,1. Hea sisekliima saavutamiseks ja energiasäästliku õhuvahetuse korraldamiseks kasutatakse soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi, milles taaskasutatakse väljatõmmatava õhu soojusest ligi 80% sissepuhkeõhu soojendamiseks. Energiakulude jaotus Artikli alguses märkisime, et hoone ET arv on vaid 90 kWh/m² aastas, sh energiakulu küttele on vaid 25 kWh/m² aastas. Joonisel 1 esitame AEROC A klassi maja soojusenergia kadude protsentuaalse jaotuse eri komponentide vahel. Nagu jooniselt näha, on hoonele lähenetud komplekselt ja kõik soojakaod on samas suurusjärgus. Kõige suurem kulukomponent on kanalisatsiooni minev soe vesi, järgnevad soojakaod akendest, ustest ja seintest, millele omakorda järgneb soojakadu läbi soojatagastiga ventilatsiooni. Enam-vähem
Joonis 1
AEROC-i madalenergiamaja soojusenergia kadude jaotus võrdsetes osades on õhulekked ning soojakaod läbi katuse ja põranda. Kokkuvõte Artikli kokkuvõtteks rõhutame üle, et väga hea tulemus on saavutatud soojapidavate ehitusmaterjalide ja efektiivsete tehnosüsteemide kombineeritud valiku abiga. Massiivsed ühekihilised AEROC-i poorbetoonist seinad tagavad tubades ühtlase temperatuuri ja niiskuse jaotuse ning seeläbi meeldiva mikrokliima. Samuti tasandavad paksud seinad
väga hästi välistemperatuuri kõikumisi – kuumadel suvepäevadel on tubades meeldivalt jahe ning talvel meeldivalt soe. Tegemist on majaga, milles on hea elada. Hoonete energiatõhususe kohta, seinamaterjalide soojuslike jt ehitusfüüsikaliste omaduste kohta saab lähemalt lugeda AEROC-i kodulehelt www.aeroc.ee. Samalt kodulehelt leiate AEROC-i madalenergiamaja kohta täpsemad tehnilised andmed, pildigalerii ja lisaks veel lühikokkuvõtte hoone ehituse käigust.
3
Põrandaküte uues valguses Põrandaküte on tänapäeval üsna tavapärane kütmismoodus, kadumas on ka eelarvamused liigsoojadest põrandatest ja sellega kaasnevatest ebamugavusest. Marek Plaamus, UPONOR tehniline tugi
Selliseks arenguks annab põhjuse enamiku süsteemipakkujate üha professionaalsem põrandaküttesüsteemide lahendamine ehk kasvanud kompetents. Ka on lisandunud nutikaid lisasid, mis korrigeerivad väiksemad eksimused ja parandavad veelgi mugavat kasutamist. Peamine koht, kus abi võib loota, on hea põrandakütteautomaatika. Hästi kavandatud ja paigaldatud põrandaküttesüsteem teeb küll oma töö, kuid enamasti sellest ei piisa. Eluruumid tahavad tihti eraldi sisekliima reguleerimist, olenevalt nende kasutusest ja sealviibijatest. Kasutades mugavat põrandakütteautomaatikat, kaasneb muudki kasulikku. Esimene ja väga lihtne tegur on funktsioonid, mis peaksid olema igal asjalikul põrandakütteautomaatika süsteemil. On väga oluline, et automaatikasüsteem on abimeheks ka süsteemi ennetaval hooldusel. Kütteperioodide vahepeal, kui süsteem on ootel, paakuvad näiteks tihti kinni põrandakütte
kollektorite ventiilid. Probleemi ennetamiseks on näiteks Uponori põrandakütteautomaatika süsteemid varustatud põrandakütteventiilide testkäivitusega, mis ei lase suveperioodil ühes asendis seisvatel ventiilidel kinni kiiluda. Samuti suudab põrandakütteautomaatika testida ringluspumpa. Tekkinud häirete puhul saab kiirelt reageerida ja küttesüsteemi korrastada enne, kui ilmad külmemaks lähevad. Peamine põhjus põrandakütteautomaatikas on kasutusmugavus. Kui sellega kaasneb kütteenergia kokkuhoid, on asi veelgi parem. On ju üsna ebameeldiv muutlike olude tõttu kollektorite juures kraane keeramas käia, rääkimata võimalusest kütteenergiat kokku hoida. Käsitsi reguleerimisel kaasneb ebamugavusele ka tõsine oht süsteem tasakaalust välja viia, mis suurendab küttekulusid veelgi. Seega peaks seadeventiilide käsitsi reguleerimisest hoiduma ja süsteem tuleks automatiseerida. Põrandaküt teautomaatikat kavandades võib valida eri süsteemide vahel. Lihtsamad annavad kasutusmugavuse ning lahendavad enamiku eelmainitud kitsaskohtadest. Lisaks lihtsamatele süsteemi-
Uponor põrandaküte. Sa hakkad seda armastama. Mugav ja tervislik põrandaküte, mille kasutamisel on võimalik säästa energiat ja raha. Juba praegu on meie põrandakütte energiatõhusus suurem kui tavapärastel küttesüsteemidel. Uus DEM tehnoloogial põhinev automaatika võimaldab hoida küttekuludelt kokku veel kuni 12%. www.uponor.ee
dele, saab valida ka süsteemi, mis hoiab olenevalt põrandakütte lahendusest ja hetkeolukorrast kütteenergiat kokku vähemalt 12%. Kokkuhoitava summa võib igaüks ise välja arvutada, kui aastane küttekulu on teada. Sellise tulemuse annab intelligentne süsteem, mis talletab temperatuurimuutused ja prognoosib iga järgmise küttetsükli, võttes arvesse eelmist. Süsteemi komponendid ei toimi ahela põhimõttel, vaid ennetavad üksteist. Lihtsamalt – analüüsitakse toimu-
vat ja süsteem doseerib k ü tteenergiat täpselt niipalju kui vaja. Läbi sellise tegevuse välistatakse ülekütmine ja põrandaküttesüsteemi töö muutub ühtlasemaks. Selline automaatika toimimine lahendab veel ühe olulise küsimuse – põrandaküttesüsteemi tasakaal. Et kõikidesse küttekontuuridesse antakse energiat proportsionaalselt, pole põrandaküttesüsteemi tasakaalustamine vajalik. Seega arvutustel ja paigalduses tehtud
väiksemad n-ö vead parandatakse tänu intelligentsele põrandakütteautomaatikale. Kütteenergia kasutust optimeerib ka soojuskandja temperatuuri analüüsiv funktsioon, tehes vastava soovituse küttegraafiku tõstmiseks või langetamiseks. Head kasutust leiab selline süsteem ka vanemate põrandaküttesüsteemide renoveerimisel, kus pole tihti infot põrandasse paigaldatud torukogustest ja tasakaalustusarvutustest. Puudub ka põrandakütte ümberseadistamise vajadus, kui köetavas ruumis on muutunud põrandakatte materjal. Kui oleme näiteks vahetanud parketi vaipkatte vastu, kohaneb süsteem uutes oludes ja kütab vastavalt uutele tingimustele. Kasuks tuleb seegi, et tubadesse paigaldatavad põrandakütte termostaadid paigaldatakse juhtmevabalt. Termostaatide toiteallikana kasutatakse tavalisi AAA-tüüpi patareisid ja need kestavad pikalt tänu termostaatide madalale energiakasutusele. Raadiotermostaadi energiatarve on 200 korda väiksem kui heal mobiiltelefonil. Mobiiltelefoni andmeside on pidev, termostaatidel aga 1,5 korda minutis – see viib tarbitava energiakoguse u 5000 korda väiksemaks kui ootel mobiiltelefonil. Lisaks põrandaküttesüsteemi juhtimisele suudavad need automaatikaseadmed ka jahutust reguleerida. Ilmselt pole kaugel ajad, kus räägitakse üha enam jahutamisest põrandate ja lagedega. Hoonete jahutusvajadus väheneb lähitulevikus sama kiirelt kui küttevajadus.
Seeläbi muutuvad konstruktsioonidega jahutamise võimalused üha sobilikumaks. Lisaks on selline lahendus energiasäästlikum – nagu küttes, nii oleneb ka jahutuses kulukus suuresti soojuskandja temperatuurist. Konstruktsioonidega küttes ja jahutades jäävad soojuskandja temperatuurid nii kütte- kui ka jahutusseadmetele meelepärasesse ehk suurima efektiivsuse piiresse. Tänapäeva iseloomustab kõikvõimalik süsteemide kaugmonitooring. Sellest vaatenurgast pole kehvemad ka uuemad põrandakütte automaatikasüsteemid. Uponor DEM-i (Dynamic Energy management) automaatikasüsteem võimaldab põrandakütet kaugmonitoorida, kasutades GSM-andmesidet ja Uponori SMS-terminali. Süsteem on jälgitav ning ka juhitav. Saada ainult SMS ja süsteem lülitub säästurežiimile. Samuti teavitab SMS-terminal ruumitemperatuuri suurema languse puhul. DEM-süsteem ühildub läbi lisaadapteri ka hooneautomaatikaga, seda juhul kui kasutatakse KNXtüüpi hooneautomaatika süsteemi. Kui põrandaküte ühendada hooneautomaatikaga, siis süsteemi graafilist osa hõlmav tarkvara ehk arvutis nähtaval olev pilt peab olema hooneautomaatika poolse lahendusega, lisaadapter annab vaid ligipääsu põrandaküttesüsteemi juhtimisele. Kokkuvõttes – põrandakütteautomaatika pole vaid iluasi ja mugavus, see on ka energiasäästlik lahendus hoone kütmisel ja nutikas abimees küttesüsteemi hooldusel.
5
Katus on maja kroon Erki Loigom, AS Toode
Enamik kehasoojusest kaob pea kaudu, nii ka hoonetel. Soe õhk tõuseb üles ja soojustamata katuse kaudu tekkiv soojakadu on suurim. Kortermaja katuse renoveerimisel on mitmeid põhimõtteliselt erinevaid lahendusi – kas teha see aastakümneteks, lahendada kiiret abi vajavad mured või leida kompromiss nende vahel. Teraskatus on kortermaja jaoks parim lahendus, sest ei nõua kapitaalseid ümberehitustöid. Samal ajal pakub see aga väga kvaliteetse ja taskukohase lahenduse pikkadeks aastakümneteks. Teraskatuse suur eelis on kerge kaal, kiire paigaldatavus ja suur hulk visuaalseid lahendusi. Lisaks ideaalne sobivus meie heitlikusse kliimasse. Profileeritud (kivimuster, lainelised, valtsplekk jne) lahendused ei nõua tavaliselt erilisi ümberehitusi kandvas konstruktsioonis. Küll tuleks väga kriitiliselt hinnata puitkonstruktsioonide kinnitusi müüridele – need kipuvad olema nõrgimad sõlmed nõukogude perioodil ehitatud hoonetel. Sama soovitus kehtib nii eterniidile, kivile kui ka muudele materjalidele. Olukorra hindamiseks tasub teha kulutus ekspertiisile. Võib 99% väita, et tuules ja tormis lendu läinud katused on lennanud ära koos toolvärgiga, sõltumata valitud katusekattematerjalist. Ära lennanud katuse korral pole alati ainult ehitajat õiglane süüdistada, ehitaja järgib tõenäoliselt etteantud projekti ja tihti ei sisalda need vajalikke lisatugevdusi müürilattide jm puitkonst-
ruktsiooni kinnitamise osas – sellele ei pööratud töid tellides lihtsalt tähelepanu. Siinkohal oleks väga vaja, et seda hakkaksid nõudma peamised finantseerijad, pangad, aga ka kindlustusettevõtted. Nii nagu nõutakse ühistutelt muid garantiisid – järelevalve palkamine jne. Tüüpiline teraskatuse lahendus on vana katusekatte eemaldus, utiliseerimine, uue aluskattekile ja roovituse paigaldus ning plekitööd. Enamik tootjaid-paigaldajaid pakub ka katuse või katuslae soojustamist, tuulekastide uuendamist, vihmaveesüsteemide vahetust jpt lisatöid, mis muudavad katuse funktsionaalseks tervikuks. Olgu nendeks siis lumetõkked, katuse käiguteed, luugid, antennide läbiviigud, katuseaknad. Profiilplekkidest sobivad kortermajale trapetsprofiilid, valtskatus või selle moodne analoog, kivimustriga plekk. Värvivalikuid on u 25. Samades värvides saab tellida ka kõik lisatarvikud, rennid-torud. Vihmaveesüsteemid Vihmaveesüsteemid erinevad pealtnäha vaid kujult – pakutakse nii ümaraid kui ka kandilisi. Valik sõltub isiklikust maitsest ja sobivusest hoonega, paigalduses või veevoolus erinevusi pole ning mõlema renni puhul pole nagunii hooldamisest pääsu. Välimusest olulisemaks tuleb pidada kasutatud materjale ja nende omadusi. Valdavalt toodetakse renne-torusid 0,5–0,6 mm paksusest tsingitud terasplekist. Mida paksem on materjal, seda vormipüsivamad on tooted. Õhemast materjalist renni puhul on oht, et see venib lumekoor-
muse all välja. Seda ei tohiks siiski juhtuda, kui rennikinnitid on paigaldatud tootja juhendite kohaselt – 0,5 mm materjalist rennile tuleb rennikonksud paigaldada 80 cm sammuga; 0,6 mm materjalile piisab meetrisest sammust. Torude puhul materjalipaksus nii oluline ei ole. Vahel on siiski ühiskondlikel hoonetel ja kortermajadel oluline vandaalikindlus, selleks tuleks paigaldada esimese korruse ulatuses torule 2 mm paksusest terasest turvatorud. Vihmaveesüsteemi materjal peab olema korrosiooni eest kaitstud nii renni seest kui ka väljast. Sisemise pinna kaitse on isegi olulisem, sest peamine n-ö veerünnak toimub ju ikka rennides-torudes. Eesti turul pakutakse nii vastupidava värv- kui ka PVC-kattega kaetud vihmaveesüsteeme. Värvitoone on valikus umbes 25 – see võimaldab leida sobiva igasuguse katusekatte juurde, olgu see siis eterniit, kivikatus, laastukatus või mõni muu. Rääkimata teraskatustest. Mõned tootjad pakuvad ka rätsepatööd – renne täpselt kliendi soovitud pikkuses –, et poleks tarvis neid jätkata, sest iga jätkukoht on potentsiaalne leke. Toredad lahendused Profiilplekk on ideaalne ja nägus lahendus ka rõdude uuendamiseks. Peamiselt kasutatakse rõdudele uue väljanägemise andmiseks trapetsprofiile. Et trapetsprofiiliga lahendus on kindlasti soodsaim lahendus, kohtame kortermajade rajoonides juba sadu sel meetodil uuendatud rõdusid. Profiilplekk rõdukattena on nägus ja kergesti hooldatav ka tulevikus. Hoone otsaseinte ja fassaadide puhul valitsevad omavalitsustes eri meeleolud. Osa lubab fassaadidel trapetsprofiilidega lahendusi kasutada, osa mitte. Sellele mõeldes on ettevõtetel pakkuda ka siledaid too-
teid, mis erinevad visuaalselt tunduvalt trapetsprofiilidega lahendusest. Sellisteks toodeteks on eri kuju ja suurusega paneelid ja kassetid. Selliseid fassaadilahendusi näeme tänapäevases linnaruumis ohtralt – peamiselt büroohoonetel. Paneelidega lahendus on mõnevõrra kallim trapetsprofiiliga katmisest, küll aga lisab hoonele elitaarset väljanägemist ja vaheldust tavapärasele krohvseinale. KredEx aitab rahastada Renoveerimislaenu eesmärk on korterelamute renoveerimise toetamine ning energiatõhususe parandamine vähemalt 20% kuni 2000 m² suurustes korterelamutes ja vähemalt 30% üle 2000 m² suurustes korterelamutes. Korterelamuks loetakse vähemalt 3 korteriga elamu. Tavapärasel pangalaenul on korterelamu jaoks liiga lühike tagasimakseperiood ning kõrge intress. Seoses EL-i struktuurifondidest saadavate vahenditega ja täiendavalt Euroopa Nõukogu arengupangast laenu võttes võimaldab KredEx pankadel anda korterelamutele soodsamat ning pikema tagasimakseperioodiga (kuni 20 aastat) laenu, mille sihtotstarve on energiasäästu saavutamine rekonstrueerimistööde teostamise abiga. Laenu saamise eelduseks on energiaauditi läbiviimine ja ka siin pakub KredEx toetust. Täpsemaid tingimusi ja soovitusi saab lugeda nii KredExi renoveerimislaenu kui ka energiaauditi kohta: www.toode.ee/ kredex Pöörduge alati kogenud tootjate poole, kes oskavad ühistuile anda parimate materjalilahenduste nõu, tunnevad paigaldustööd ja nüansse, valdavad või omavad koostööpartnereid projekteerija leidmisel ning aitavad nii energiaauditi läbiviimisel kui ka asjaajamisel KredExi ja pankadega.
Tasub teada! Kortermajade elanikel on ees põnevad ajad. Eesti on müünud saastekvoote ligi 290 mln euro eest ja sellest saadud raha tuleb suures osas suunata munitsipaalhoonete korrastamisse ja kortermajade soojustamise programmi. Ühistutele on selle raha kasutamises keeruline vaid tõsiasi, et projektid tuleb realiseerida vähem kui pooleteise aasta jooksul ehk 2012. aasta lõpuks. Kahjuks pole Eestis selle projekti sajaprotsendiliseks realiseerimiseks ka tõenäoliselt tööjõudu. Mis on energiaaudit? •• Energiaaudit on vahend konkreetse hoone soojusenergiakulutuste hindamiseks. •• Energiaauditi koostab energiaaudiitor. •• Energiaaudiitor kasutab energiaauditiks hoone tehnilisi andmeid (ehitusprojekti jne), kohapealseid vaatlusi ja mõõdistusi, elanike küsitlusi, energia tegeliku kulu andmeid. •• Saadud andmete põhjal tehakse arvutused, mille põhjal pakutakse välja meetmed energiakulutuste vähendamiseks. •• Energiaaudit on sisuliselt hoone
Säästa energiat!
soojustehniline bilanss, kus elementide kaupa vaadatakse energiavajadusi hoone kütteks, ventilatsiooniks ja sooja tarbevee valmistamiseks. •• Hoone soojuskaod arvutatakse eraldi seintele, lagedele, põrandatele, ustele, akendele. •• Arvutustulemusi võrreldakse soojusmõõtjatega mõõdetud soojushulkadega ja analüüsi põhjal tehakse järeldused. Vaata lisaks: www.toode.ee/kredex
6
Soojustustööd telli Soojustusfirmalt auto saabumise nn magistraalmaantee tarneahelasse lülitada. Seega kujunevad ka väikesed kogused eraisikutele soodsaks, sest transpordi kulu on minimaalne või olematu,” soovitab Okk oma plaanidest varakult teada anda.
OÜ Soojustusfirma Okk on spetsialiseerunud puistevillade paigaldusele ja polüuretaanisolatsioonile. Töid teostatakse üle terve Eesti. „Puistevill pole Eestis veel nii tuntud kui Põhjamaades. Sageli ei tehta vahet kivipuistevillal, klaaspuistevillal ja tselluvillal. Eri toodete head ja halvad omadused on inimeste teadvuses ühe nimetaja alla kokku kuhjunud, ning sellega seonduvalt on liikvel nii ebarealistlikke ootusi kui ka põhjendamatuid kartusi,” ütleb Soojustusfirma Okk juhataja Toivo Okk. Puistevill on oma kvaliteedilt ja koostiselt sama kui üldtuntud rullvill, ent puistevillal on rullvilla ees oluline eelis. Ka kõige hoolsamal paigaldamisel pole võimalik rullvillaga vältida liitepilusid või selle muljumist. Puistevillal ei teki horisontaalpinnal aga mingeid vuuke ega liitekohti. Puistevilla paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset agregaati, mis lööb villa lahti ja kohevaks, voolikuga aga suunatakse vill soojustatavale pinnale. Puistevilla kuupmeeter on
Polüuretaan
alati odavam kui poes müüdav rull- või tahvelsoojustus, kinnitab Toivo Okk. „Segadust tekitavad eri toodete erinevad pakendimahud. Seda võib võrrelda isegi toiduainetetööstusest tuntud trikitamisega – hind on sama, aga toodet ennast aasta-aastalt vähem. Soodne kuupmeetrihind teeb soodsaks ka ruutmeetrihinna,” selgitab ta. Puistevilla hind sisaldab juba ka paigalduskulu, muude materjalide puhul tuleb see ostuhinnale lisada. Näiteks sajaruutmeetrise pinna soojustamine 300 mm
villakihiga teeb mahuks 30 m³, mis on puistevillameeskonnale tunni aja töö. Juhul kui pööning on kitsas ja liikumiseks ebamugav, võib sama pinna soojustamine rullvillaga võtta isegi nädala. Ning materjali enda efektiivsus väheneb paanide liitekohtade pärast. Puistevill aga tungib igasse soppi ning lõpptulemuseks on liitekohtadeta ühtlane soojustus. „Materjalivaliku teeb igaüks ise – kes soovib magades endale peale sättida kümme miniseelikut, kes ühe koheva vatiteki,” lisab Okk.
Puistevilla kuupmeeter on alati odavam kui poes müüdav rull- või tahvelsoojustus. Soojustusfir ma tööde nimistu on pikk. Seal on nii ärikui ka elamukvartaleid, lasteaedu, sotsiaalpindu ja ladusid. „Loomulikult võtame vastu tellimusi ka eraisikutelt. Juhul kui inimene selgitab oma villakoguse ja paigaldusaja varakult välja, suudame tellimuse aegsasti mahutabelisse lisada ning
Lisaks puistevillale paigaldab Soojustusfirma Okk ka polüuretaani. Seda kasutatakse katuste, seinte, soklite ja vundamendi soojusisolatsiooniks, rajatiste hüdroisolatsiooniks, põrandate tõstmiseks ja loodiajamiseks ning metalli korrosioonkaitse isolatsioonina. Polüuretaanil on eriti head soojus- ja heliisolatsiooni omadused. Eelisteks on kergus, vuukideta isolatsioon, hea nakkuvus metalli, puidu ja betooniga, materjal talub kuuma bituumenit, seda võib värvida, on niiskuskindel, ei hallita, ei mädane ega roosteta. Polüuretaani kuupmeeter on villast ligi kümme korda kallim, ent selle kihipaksus (ja seeläbi ka materjalikulu) on kaks korda väiksem kui teistel tavasoojustusmaterjalidel. Pealegi toimib see ka tuule- ja aurutõkkena ning ruutmeetri hind sisaldab ka paigaldust. „Kui näiteks seina soojustamisel arvestada kokku kõik ette
ja taha kogunevad kulud, võib polüuretaansoojustus osutuda lausa odavaks,” arvab Okk. Et selles ise veenduda, võib hakatuseks tellida väiksema töö nagu soojaveemahuti isolatsiooni. Kui 3000-liitrine mahuti isoleerida 100 mm polüuretaaniga, langeb mahutis oleva vee temperatuur ööpäevas vaid 1–2 kraadi. Soojustusfirma ligi kümneaastase tegevusaja jooksul on nähtud nii mõndagi. Näiteks seda, et valede materjalide või töövõtete pärast muutub soojapidav us varasemast kehvemaks. „Pakume ka termograafiateenust. Pahatihti näeme, et on siin ilmas ikka mõndagi, mis imestamist väärib. Soojustusele lisaks on apse hüdroisolatsioonis ja ventilatsioonis,” kirjeldab ta. Et selliseid olukordi eos vältida, soovitab ta juba eeltööde käigus aegsasti ühendust võtta Soojustusfirma Okk erialainimestega, kas kodulehe www.okk.ee kaudu või helistada tema numbril 512 5088. „Kõige kindlam tee on kohapealne konsultatsioon. Küsija suu pihta ei lööda ning häbeneda pole vaja – meiega konsulteerivad isegi projekteerimisbüroode insenerid,” julgustab ta inimesi ühendust võtma.
Veega põrandaküte on parim lahendus Veega põrandaküttesse investeerimine on mitmel põhjusel parim valik – see on paindlik, säästlik, mugav ja turvaline. Samuti saab veega põrandakütte paigaldada olenemata oma kodu praegusest kütteallikast. Veega põrandaküte muudab kodu eelkõige hubaseks ja mugavaks, sest soojus liigub tubades põrandast ülespoole ja muudab kütmise efektiivseks. Flooré AB pakub tarbijale parimat põrandakütte lahendust, mille puhul tõuseb põranda kõrgus vaid 13 mm – seetõttu saab Floorépõrandakütet lihtsalt paigaldada nii uutesse kui ka vanadesse renoveeritavatesse hoonetesse. Floorépõrandakütet saab paigaldada enamikule pindadele kallite ja ajamahukate valutöödeta, mille puhul peab põrand kuivama lausa kuid. Lihtsa süsteemi tõttu jõuab kahekesi 50 ruutmeetri suuruse pinna paigaldada ühe päevaga. Samuti on seda tööd kodus lihtne ka ise ette võtta. Patenteeritud Rootsi toode Flooré-põrandaküte on patenteeritud Rootsi toode – kogu süsteemi alustalaks on arendustöö, mis käivitati Rootsi Kuninglikus Tehnoloogia Instituudis juba 1990. aastal. Tehnika põhineb alumiiniumfooliumiga kaetud õhukestel tugevatel plaatidel. Tänu sellele võib põranda pinnakatte paigaldada otse Flooré-põrandakütteplaatidele. Flooré-süsteem väljastab soo-
just kiiremini ja tõhusamalt kui traditsioonilised valatud süsteemid, sest toru ja põrandapinna vaheline kaugus on väiksem. Flooréwa – madalaim paigalduskõrgus Parim kasutamiseks, kui: • põrand on juba varem soojustatud; • põrand ei vaja lisasoojustust, sest selle all on näiteks soojustatud kelder; • põranda kõrgust soovitakse tõsta võimalikult vähe. Easy – lisasoojustus Parim kasutamiseks, kui: • põrand pole varem soojustatud; • põranda all on kütmata ruum; • hoone soojuskadu soovitakse vähendada; • soovitakse kütta keldriruume ja muid alumiste korruste põrandaid. Põrandakütte paigaldamise eeldused •• Põrandakütte ALL olev põrand Flooré-põrandakütte võib paigaldada igasugusele alusele. Ainuke eeldus on, et aluspõrand oleks tasane ja kandev. •• Põrandakütte PEAL olev põrand Flooré-põrandaküte sobib kõikide põrandakattematerjalide alla ja puu-, parkett- või laminaatpõrand paigaldatakse ujuvalt. Kivi-, klinker- või keraamilised põranda-
plaadid paigaldatakse otse põrandaküttele. Plaadid peavad olema vähemalt 15 x 15 cm suurused. Niisketes ruumides tasandatakse Floorépõrandaküte pahtliga ja kaetakse niiskuskindla kihiga enne põrandaplaatide paigaldamist. Korduma kippuvad küsimused 1. Kas põrandakütet võib paigaldada kõikjale kodus? Jah, põrandaküte sobib kõikidesse ruumidesse. Juhul kui soojustus on kehv (nt klaasist kinnine terrass), võib vaja minna lisakütet. 2. Miks tasub valida veega põrandaküte elektripõrandakütte asemel? Veega põrandaküte on pikaealisem ja sobib kasutamiseks koos eri kütteallikatega. Nii võib kütteallika valida ja tulevikus seda muuta, tuginedes energiahinnale ja keskkonnamõjudele. 3. Kas toru võib hakata põrandas lekkima? Ei. Kui toru on paigaldatud, tehakse süsteemile survetest ja kontrollitakse, et paigaldustööde ajal ei ole tekkinud vigastusi. Pärast põranda paigaldamist ei ole mingit põhjust muretseda: torud on testitud ja peavad vastu üle 50 aasta. 4. Kuidas Flooré-plaadid paigaldatakse? Tavaliselt liimitakse need alus- põrandale põrandaliimi või liimteibi abil. Ujuva pealispõranda võib vajadusel plaatidele kinnitada kruvide või kahepoolse teibi abil. 5. Kas klinkerplaadist põranda võib tõesti paigaldada otse põrandakütte peale? Jah. Sel juhul tuleb
siiski kasutada testitud tooteid, nagu näiteks Mapei, Alfix, Kiilto, Casco või Schönox, ja järgida nende juhiseid. Niisketes ruumides kaetakse põrandaküte pahtliga ja seejärel niiskuskindla kihiga. Keraamiliste plaatide paigaldamisel on oluline, et paigalduspind oleks ühtlaselt tugev. Seetõttu on osa puumajade juures vajalikud lisatööd aluspõranda tugevdamiseks. 6. Kas segamissõlm on alati vajalik? Segamissõlm on vajalik enamikul sellistel juhtudel, kus põrandakütet kasutatakse koos radiaatorküttega. Segamissõlm alandab põrandakütte veetemperatuuri selleks, et põrand ei oleks liiga kuum ning kogu küte toimiks ühtlaselt. Ainult põrandakütet kasutavas majas ei vajata segamissõlme, veetemperatuuri reguleerib juba kütteallika automaatika. 7. Kust Flooré-põrandaküttesüsteemi osta saab? Esmalt võta ühendust meiega või mõne meie edasimüüjaga. Aitame materjalivalikus, vajalike koguste arvutamisel ja tehniliste soojusarvutuste tegemisel. Saad meilt pakkumise täislahendusele ja ka nõuanded paigaldamiseks! NB! Unusta traditsioonilised ruumimahukad radiaatorid ja sisusta oma kodu piiranguteta! Lisainfo: www.begores.com, www.floore.com Müük ja paigaldus Eestis – Begores OÜ
REKLAAM
UUE PÕLVKONNA MINERAALVILL VASTAB ROHELISE EHITUSE PÕHIMÕTETELE
ECOSE® tehnoloogia on viieaastase intensiivse uurimis- ja arendustöö tulemus. Selle tehnoloogiaga toodetud mineraalvill ei sisalda formaldehüüdi, fenooli, akrüüliühendeid ega kunstlikke värvaineid ja pleegitusaineid. ECOSE® tehnoloogiaga valmistatud looduslik mineraalvill on suur saavutus tasakaalustatud arengu valdkonnas ehitusalal. Tavalise mineraalvillaga võrreldes ei taga uued tooted mitte üksnes siseõhu paremat kvaliteeti, vaid parandavad ka keskkonnanäitajaid hoonetes, kus neid kasutatakse.
Kaks aastat tagasi tõi ettevõte Knauf Insulation turule uudse ECOSE® tehnoloogiaga valmistatud mineraalvilla. Uue põlvkonna looduslik mineraalvill sobib suurepäraselt kaasaegsete ehitussuundumustega, milles objekti keskkonnahinnang on sama oluline kui selle energeetilised näitajad. See on tõeline läbimurre isoleerimist puudutavas mõtlemisviisis. See ei ole mitte ainult soe, vaikne ja ohutu, vaid ka keskkonna- ja kasutajasõbralik. Viieaastase katsetamise käigus õnnestus välja töötada isolatsioonimaterjalid, mis on täielikult kooskõlas rohelise ehituse alustega. Praegu täheldatakse nn rohelise ehituse kasvu paljudes riikides. Lisaks võimaldab energia- ja toormesäästlikkus, tervislik siseõhk ning väikese heitkogusega toodete kasutamine anda hoonele „rohelise” hinnangu. Selliste hinnangute näiteks on süsteemid LEED, GDNB, HQE, BREEAM jt. Paigaldus ECOSE® tehnoloogiaga valmistatud mineraalvillast isolatsiooni on mugav paigaldada: see on meeldiv puudutamisel, tolmab vähem, on lõhnatu ja kerge töödelda.
Mis on ECOSE® tehnoloogia? ECOSE® tehnoloogia on uuenduslik formaldehüüdivaba kiudude ühendamise biotehnoloogia, mis põhineb looduslikel koostisosadel ja kasutab naftapõhiste kemikaalide asemel taastuvtooret. Uus tehnoloogia vähendab toote kumulatiivset energiat ja vastab tasakaalustatud arengu rangetele nõuetele ehituses. ECOSE® tehnoloogia on kaitstud mitmete patentidega üle kogu maailma. Energiasäästlikule hoonele soovitatavad ECOSE® tehnoloogia abil toodetud uue põlvkonna mineraalvillast tooted VIILKATUSED Matid: TI 135 U (Unifit 035) λD = 0,035 W/mK TI 140 U (Unifit 039) λD = 0,039 W/mK VAHESEINAD Matid: TI 140 Decibel λD = 0,04 W/mK TI 140 T λD = 0,036 W/mK Plaadid: TP115 λD = 0,036 W/mK VENTILEERITAVAD VÄLISSEINAD Plaadid: TP 138 λD = 0,032 W/mK TP 116 λD = 0,037 W/mK Klaasriidega plaadid: TP 425B ÜLDINE KASUTUSALA Matid: Classic 035 λD = 0,035 W/mK Classic 039 λD = 0,039 W/mK Classic 042 λD = 0,042 W/mK
Miks IAQ (siseõhu kvaliteet)? Ameerika Keskkonnakaitse Agentuuri (EPA) katsetele tuginedes on hoonete siseõhku saastavate ainete kontsentratsioon 2–5 korda suurem välisõhu omast. Seega tasub teada, kuidas seda reostust vähendada. Kindlasti on oluline ruumide nõuetekohane ventileerimine, kuid kõige tähtsam on vältida võimalike saasteallikate kasutamist. Ameerika statistika kohaselt veedavad inimesed 90% oma ajast hoonetes, sellest umbes 65% kodus. Mis kõige halvem, kõige vastuvõtlikumad õhureostusele on need, kes viibivad kodus kõige enam: lapsed, rasedad, eakad ja haiged. Iga päev puutume hoonetes kokku tolmu, õietolmu, seeneeoste ning hallitusega, ehitus- ja viimistlusmaterjalidest eralduvate kemikaalidega. Kogu selle saaste peab kõrvaldama.
Eurofinsi sertifikaadid aitavad investoritel, arendajatel ja arhitektidel valida väiksema heitkogusega tooteid, et saavutada parem siseõhu kvaliteet (IAQ).
Väike heitkogus või selle täielik puudumine aitab meil end tunda mugavalt, ärrituseta ja ebameeldivate lõhnadeta ning annab teadmise, et oleme kaitstud terviseohtude eest. Mainekas Indoor Air Comfort Gold Standardi sertifikaat omistatakse toodetele, mis vastavad rangeimatele nõuetele kahjulike ainete eraldumise osas. ECOSE® tehnoloogiaga toodetav mineraalvill vastab rangeimatele lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC) eraldumise normatiividele. ECOSE® tehnoloogiaga toodetav mineraalvill ei sisalda formaldehüüdi, fenooli ega akrüüli, on keskkonnasõbralik ja parandab märgatavalt siseõhu kvaliteeti hoonetes, kus seda kasutatakse. Tagab tarbijatele siseõhu kvaliteedi kindla paranemise.
www.knaufinsulation.ee
Knauf Insulation Masina , Tallinn tel e-post: aleksandr.solonintsik@knaufinsulation.com
8
Baumax tagab parima hinnaga parima soojapidavuse On üsna mõistetav, et iga soojustusmaterjalide tootja kiidab oma toodet. Kust aga saada asjakohast nõu soojustamisel? Baumax on kõige laiema ja põhjalikuma soojustusmaterjalide valikuga ehitusmaterjalide pakkuja Baltikumis ja Skandinaavias. Ühtlasi omab Baumaxi meeskond väga head ülevaadet pakutavate soojustusmaterjalide omadustest ja kasutamisvaldkondadest.
Soojustamise käigus pea meeles:
Baumaxi tootevalikus on:
• klaasvill – 4 tootjat • kivivill – 4 tootjat • puistevill – 7 tootjat • vahtpolüstüreen – 4 tootjat • XPS – 5 tootjat • polüuretaanplaadid ja -vahud – 4 tootjat • kõik tooted vundamendist katuseni, sealhulgas tulekaitsevillad ja tehniline soojustus Nii suur tootevalik võib kahtlemata esialgu segadust tekitada ja seab kliendi küsimuse ette – mida ma nüüd siis valima pean? Siin on suur abi soojustusvaldkonna spetsialistidest, kes soovitavad vastavalt projektile sobilike tehniliste näitajatega soojustusmaterjalide valikut. Baumax Eesti OÜ soojustusmaterjalide pakkumise tegemise alused:
Lähtuge alati soojustusmaterjale valides järgnevatest punktidest: 1. sobiv kasutusotstarve
2. kas tehnilised parameetrid on sobivad 3. hinna ja kvaliteedi (saavutatava U väärtuse) suhe 4. muud olulised nõuded klientidele (transport, pakend) Eratarbijal on kõige lihtsam õiget valikut teha kergvillade puhul – need sobivad seinte, põrandate, lagede, katuse ja pööningu soojustamiseks. Ülejäänud soojustusmaterjalide soetamiseks pöörduge siiski spetsialisti poole. Kiire ülevaade materjalide soojapidavuse ja hinna suhtest. Tekitame korraks kunstliku seisu, kus kõik soojustusmaterjalid on sama soojapidavad, ning vaatame, milline materjal on odavaima ruutmeetri hinnaga. R-väärtus on samaväärne soojapidavus kõikidele materjalidele (soojapidavus R = paksus/lambda). Paneme võrreldavate materjalide R-väärtused võrduma ühega (R=1) ning vaatame, millise materjali m² hind tuleb sellistel võrdsetel tingimustel kõige soodsam.
• Kiviehitisi soojusta välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida välispiiretes kondensaat ja seejärel niiskuskahjustused – hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda. • Puitseinu võid soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljapoole jäävad kihid lasevad veeauru hästi läbi ja tuulutusvahe tagab ventileerimise. • Soojustuse opt imaa lne paksus sõltub ehitise tüübist ja kasutusotstarbest: näiteks puitkarkass-eluhoonete puhul on see 200–300 mm, kivi- ja paneelehitiste seinte soojustamisel 100–150 mm, ventilatsiooni-, kütte- ja soojaveetorustikel 50–100 mm. • Elastse ja kerge mineraalvillast soojustuse paigaldamisel tuleb materjal lõigata 10–15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe – et soojustus liibuks tihedalt karkassi vastu. • Soojustuse paigaldamisel mitmes kihis aseta eri kihid t i heda lt ü k stei se v a st u. Nihuta uue soojustuskihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200–300 mm. Soojustusmaterjalist üksi ei piisa – ülioluline on veatu õhut ihe tuu letõke, seda eriti hoone nurkades ja akende-uste ümbruses. • Tuulutatavas fassaadisüsteemis või kaldkatusel pai-
galdatakse tuuletõke alati tihedalt vastu soojustusmaterjale, vajadusel kasutatakse liitekohtade tihendamiseks elastseid vuugihermeetikuid. Tuuletõkke ja välisviimistluse vahe on tuulutusvahe, mille kaudu tuuldub konstruktsioonidest niiskus välja. • Krohvitud soojustuse teostamisel jälgige, et soojustusplaadi ja olemasoleva seinapinna vahele ei jääks välisõhule avatud tuulekanaleid, milles saab külm õhk vabalt liikuda ja seina konstruktsioone jahutada. Sellised kanalid ja tühimikud on väga ohtlikud ka tulekahju korral, sest leegid võivad nende kaudu väga kiiresti levida üle kogu seinapinna. Aurutõke paigaldatakse alati soojustatud tarindi sisemisele, soojema le poolele. Aurutõkke kasutamine parandab välispiirete soojapidavust, sest ruumides olev niiskus ei pääse kontrollimatult soojustuse sisse – niiskunud soojustus ei ole tõhus ning võib tekitada hallitust. • Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka ventilatsioonile, mis eema ldab ruumidest kasutatud niiske õhu ja tagab värske õhu piisava juurdevoolu. Eluruumides olev õhk peaks vahetuma üks kord paari tunni jooksul. • Tõhus mürasummutus saa-
vutatakse spetsiaalse tihedama mineraalvilla kasutamisel, isoleerides müra edasi kandvad jäigad konstruktsioonid ja seadmed. • Tu leoht l i k ud sead med (ahjud, kaminad, korstnad jms) isoleeri alati spetsiaalse kivivillast tulekaitse-võrkmati või -plaatidega.
Baumax Eesti OÜ Baumax Eesti on Eesti soodsaim ehitusmaterjalide pakkuja eratarbijale. Soojustusmaterjalide puhul on Baumax Eestil kahtlemata kõige laiem valik kogu Baltikumis ja Skandinaavias. Koostöös soojustusvaldkonna spetsialistidega on Baumaxi töötajad klientide huvidest lähtuvalt õpetatud pakkuma parimaid lahendusi, et tagada parima hinnaga parim soojapidavus. Meie töötajad pole kohustatud pakkuma kindla tootja toodet või brändi, nagu teeb enamik tootjaesindustest. See võimaldab Baumaxil teha pakkumise toote mixile, et lõpptarbija saaks parima hinnaga parima soojapidavuse. Küsimuste või ideede korral võtke kindlasti ühendust e-posti aadressil info@baumax.ee või helistage tel 674 8777, 511 6606!
www.baumax.ee
Klaasvillade hinnad Eesti turul Mineraalvill rullis KT40 Mineraalvill plaadis KL37 Pink Insulation rull Pink Insulation plaat
Lambda m3/ R=1 hind kaotus % W/mK hind (€/m2) 0,04 0,037 0,04 0,036
22,01 32,64 19,95 26,85
0,8804 1,20768 0,798 0,9666
Kaotus, 1000€ ostukorvi korral (€)
-10,33 -51,34 0,00 -21,13
-103,3 -513,4 0,0 -211,3
Lambda m3/ R=1 hind kaotus % W/mK hind (€/m2)
Kaotus, 1000€ ostukorvi korral (€)
PINK® INSULATION klaasvilla eelised: • suurepärane paisumine pakendi avamisel • kerge paigaldada – ei ärrita nahka • suurim kokkupressitavus säästab transpordi-, tööjõu- ja laokulu • suurepärane veekindel pakend • tootmises on kasutatud suurel hulgal ümbertöödeldud materjale • väga hea soojapidavus • parim hinna ja soojapidavuse suhe
Kivivillade hinnad Eesti turul Kivivill plaat 37 Kivivill plaat 36 Kivivill plaat 35
0,037 0,036 0,035
32,29 34,66 31,84
1,19473 1,24776 1,1144
-49,72 -56,36 -39,65
*Hinnad on võetud 24. augustil 2011 päringute-pakkumiste meetodil ehituspoodidest (kolm Eesti suurimat ehituspoodi ja üks Eesti suurimaid ehitusmaterjalide poode internetis). ** Soojustusmaterjalide valikul lähtuge kindlasti kasutusvaldkonnast, mitte ainult soojapidavuse ja hinna suhtest.
Maailma suurim klaasvilla tootja
-497,2 -563,6 -396,5
THE PINK PANTHER™ & ©1964–2011 Metro-Goldwyn-Mayer Studios Inc. All Rights Reserved. The color PINK and the word PINK are registered trademarks of Owens Corning. ©2011 Owens Corning