SOS Lasteküla TALV 2016
Lehe valmistas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond. Toimetaja: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee
Halvad võidavad, sest head ei tea midagi Foto: SOS Lasteküla
Olen veendunud, et iga töö hästi tegemiseks on vaja teada, kuidas seda tööd teha. Mõnikord ei piisa ainult teadmisest, vaja on ka praktikat. Margus Oro, SOS Lasteküla tegevdirektor
Teadmiste omamine ja praktika omandamine annab kogemuse, millele toetudes vähenevad võimalused eksida ja paranevad võimalused uusi lahendusi leida. Sel moel on SOS Lasteküla juba üle 20 aasta korjanud kogemusi. Ometi peame tõdema, et paljudel eestlastel puudub arusaam sellest, mis on SOS Lasteküla eesmärk ja kuidas meie organisatsioon funktsioneerib. SOS Lasteküla on mittetulunduslik ja heategevuslik liikumine ning seetõttu pole sel maastikul võimalik rahaliselt rikkaks saada. Tihti aga keskendutakse SOS Lastekülast rääkides kogutud rahasummade suurusele, selle asemel, et rääkida, kui paljusid lapsi ja kuidas on selle raha eest olnud võimalik aidata. Üsna levinud on ka arusaam, et mida rohkem sa välja paistad, seda rikkam oled. Mõneti võib see põhineda meie riigi veel lühikesel iseseisvalt kasvamise ajal, kus seltskonnaajakirjade kaantel olemine võrdus rikkusega. Iga riigi ja seal elavate inimeste annetamise traditsioone kujundab paljuski riigi enda ajalugu, tavad ja usk. Kõik need kolm vajavad aga Eesti ühiskonnas heategevuse kontekstis veel lahtimõtestamist. Näiteks kasvõi see, et tegevus, mida ühes riigis peetakse heategevuseks, on mõnes teises riigis normaalne tavakäitumine.
SOS Lasteküla uueks suunaks on leida perevanemaid, kes on valmis hoolitsema vanemliku hooleta laste eest oma kodus.
Organisatsioon pole vaid üks lasteküla SOS Lasteküla teeb heategevust läbi aktsepteeritud normide. Laiendades oma püsiannetajate hulka, olles nähtaval kaubanduskeskustes ja sotsiaalmeedias või võttes sõna meie tööd puudutavatel teemadel, võib tõesti tunduda, et me oleme kõikjal, aga tegelikkus on sellest kaugel. Uuringu põhjal teab meist vaid 10% Eesti inimestest. Võrreldes teiste heategevusorganisatsioonidega on see küll ehk hea tulemus, kuid pigem peetakse SOS Lasteküla Keilas asuvaks lastekülaks, mis eristub oma perepõhisuse ja hea kvaliteediga. Lastekülade liikumises ei nähta seni veel laiemalt heategevusorganisatsiooni ja ühiskonnas laste õiguste eest kõnelejat. Ilmselt ei tea paljud ka seda, et SOS Lasteküla pakub peavarju alaealistele lastele, kes meie riigipiirile ilma täiskasvanud saatjata jõuavad ja kelle sugulaste otsimisega tegeleb politsei- ja piiri-
valveamet. Just hädasolevate perede aitamine laiemalt on olnud 2008. aastast alates meie suur väljakutse. Ennetustöö riskiperedes on olnud edukas ja seda näitab ka 2014. aastal läbi viidud uuring, mille järgi 70% SOS peretugevdusprogrammis osalenud peredest jäävad kokku. Igal lapsel peab olema perekond SOS Lasteküla uueks suunaks on leida perevanemaid, kes on valmis hoolitsema vanemliku hooleta laste eest oma kodus. Meie eesmärk on leida paari aastaga 40 oma kodus lapsi kasvatavat professionaalset perevanemat üle Eesti. Lisaks hoolitseme ja vastutame igapäevaselt nelja traditsioonilise lasteküla ja kahe noortekodu eest. Nii seisamegi igal aastal 600 väikese inimese eest, kellele elu ei ole pakkunud kõige rõõmsamaid hetki. Seda kõike saame me teha riigi ning Eesti ja välismaiste annetajate abiga.
Üheskoos suudame aastas laste heaolusse suunata 3,7 miljonit eurot, millest annetused moodustavad 48%, 50% on riiklikud teenusetoetused ja 2% muud tulud. 24% meie annetustest tuleb välisriikidest. Kasutame meile usaldatud vahendeid, et hoida korras oma peremajad, tagada laste igapäevane heaolu, huviringid, meditsiiniabi, haridus ja koolitada perevanemaid, et nad meile saabuvad väikesed inimhinged terveks oskaksid ravida. Olulised on reservid, et oma kohustusi täita Vaatamata kõikidele nendele kuludele võib meie majandusaasta aruandest leida reservid. See tekitab alati elevust ja pisut ka halvakspanu. Tegemist ei ole aga kasumiga, mis võiks kuuluda jagamisele ja mille abil keegi võiks rikastuda. 2015. aastal oli reservide summaks 530 000 eurot ning see peab olema tagavaraks, lähtudes meie juures elavate laste arvust. See number on olnud põhjus, miks detailidesse süvenemata on meile ette heidetud liigset rikkust. Eesti riiki on toetatud 25 aastat teiste riikide poolt, kuid me liigume jõudsalt heaoluühiskonna suunas. See tähendab seda, et nii nagu muud eurorahad, hakkavad ka SOS Lasteküla toetused vähenema. Iga liikmesriik SOS Lastekülade maailmaorganisatsioonist saab organisatsiooni kuuluda vaid teatud tingimustel. Üks tingimus on jätkusuutlikkus, mis tähendab head majandamist ning samuti vajalike reservide olemasolu. Oleme 600 väikese inimese eest võtnud vastutuse ja suured kohustused. Nende kohustuste kandmist oodatak-
se meilt pikaajaliselt. Just sellepärast peavadki olema reservid, et SOS Lasteküla suudaks katta võetud kohustused laste ees ka siis, kui meid tabab näiteks majanduslangus, suurõnnetus või välismaistest toetajatest ilmajäämine. Reservid ei tee meid rikkamaks, vaid näitavad meie annetajatele, et oleme jätkusuutlik organisatsioon, kes tõesti suudab ühiskonnas muutusi tekitada ja ise püsima jääda. Ajal kui 71% lapsevanema-
test ei tea, kuidas nad peaksid lapsevanemana käituma, 46% tunneb aeg-ajalt, et nad ei saa lapse kasvatamisega hakkama ja 56% vajaksid nõu, kuid nad ei tea, kelle poole pöörduda, siis on selge, et tulemused on ettearvamatud. Sellisel juhul ei tohi me imestada, kui suur hulk lapsi ei täida koolikohustust või ei ela oma kodus lapseväärset elu. Tänases olukorras on SOS Lasteküla sugust organisatsiooni Eestis väga vaja.
Täiskasvanute õige käitumine on eeskujuks asenduskodude lastele Lapsed, kes asendushooldusel elavad, on näinud oma elus palju ebaõiglust ja kogenud väärkohtlemist, seetõttu on väga oluline anda neile mõista, et elu ei ole ainult halb ja elada saab ka teistmoodi, sest iga inimene väärib lugupidamist. Selleks on vaja järgida seadusi ja täita oma kohustusi ning seda saame teha vaid siis, kui ise käitume samal viisil.
Julia Kovalenko
2013. aastal viis SOS Lasteküla läbi uuringu, mille tulemusena selgus, et 18% Eesti asenduskodude töötajatest ei hinda oma teadmisi lapse õigustest piisavaks. Sellest tulenevalt töötas SOS Lasteküla koostöös rahvusvahelise meeskonna ja noortega, kes on ise asenduskodudes kasvanud, välja koolitusprogrammi erialaspetsialistidele. Koolituse sihtgrupp on inimesed, kes oma igapäevatöös või vabatahtlikena tegutsedes puutuvad kokku asendushooldusel olevate lastega ehk asenduskodu kasvatajad ja perevanemad, kasupered, sotsiaal- ning lastekaitsetöötajad. Koolitus on üles ehitatud interaktiivselt, eesmärk on see, et osalejad saaksid isiklikult läbi praktika kogeda, mida tähendab lapse õigustel põhineva lähenemise rakendamine oma igapäevatöösse. Olulisemateks teemadeks lapse õigus elule ja arengule ning mittediskrimineerimisele, õigus oma arvamusele ja õigus olla kaasatud. Nelja kahepäevase koolituse läbis ligi 80 inimest, tagasiside oli positiivne ning osalejad märkisid, et oluliselt muutus nende suhtumine ja ka käitumine, olles nüüd sattunud olukorda, kus nad pidid mõtlema eelkõige laste õigustest lähtuvalt. Projekti toetab Euroopa Komisjon ning selles osaleb 8 riiki. Kogu projekti raames on väljaõppe saanud üle 800 asendushoolduse valdkonnas töötava spetsialisti.
2 | SOS Lasteküla
www.sos-lastekyla.ee www. annetan.ee
Kui armastust ja hoolimist jagub ka teise ema lastele
Foto: Signe Kalberg
Varsti juba paar aastat on Tiina olnud SOS Lasteküla ametlik pereema, kes kasvatab hoole alla võetud lapsi oma kodus. Signe Kalberg
“Võib ju oma laste üleskasvatamise järel keskenduda karjäärile, puhata, reisida, teha, mida süda soovib, aga miks mitte endast anda midagi, teha head, mis annab südamerahu,” ütleb pereema Tiina küsimise peale, miks ta võttis lisaks oma kolmele tütrele südamesse veel viis last. Südames peab olema soov Esialgu tõesti südamesse, sest Tiinast sai mitteametlik asendusema juba rohkem kui tosin aastat tagasi. Üks Tiinale teada ning tuntud noor naine, kes elas samas kogukonnas, sattus elu hammasrataste vahele. 90-ndate algus oli selline, et nõrgad ei suutnud jalul püsida, kuid elu on elamiseks ning nii sündisid sellesse perre lapsed. Paraku ei olnud laste emal jaksu nende eest hoolt kanda ja nii juhtuski, et lapsed leidsid ise Tiina üles. Sest tema tütred ja selle pere lapsedki käisid ühes koolis, kokkupuutumist oli ka laste emaga. Olukord aga muutus laste jaoks üha keerulisemaks ja ainus lahendus oleks olnud leida neile asenduspere. Kuus aastat tagasi tegi valla sotsiaaltöötaja Tiinale ettepaneku võtta lapsed eestkostele. Noorem
Pereema Tiina (vasakul) julgustab koos pereabilisega kõiki inimesi, kes on mõelnud, et võiksid pakkuda vanemlikku hoolt ning oma kodu sellest ilma jäänud lastele, ühendust võtma SOS Lastekülaga.
viiest lapsest oli toona kolmene, vanem 13-aastane. “Mul oli selle võrra lihtsam, et ma tundsin lapsi juba kaua aega, teadsin pere olukorda, tausta. Nad ei olnud mulle võõrad, sest käisid tihti külas. Lapsed olid mulle juba südamesse jäänud ja ega ma kaua kõhelnud, kui otsustasin hakata neile eestkostjaks. Ametlikult sain minust aga asendusema siis, kui asusin tööle SOS Lastekülas pereemana,” meenutab Tiina. See ei käinud muidugi nii, et koputa aga SOS Lasteküla uksele ja ütle, et tahad olla pereema ning kohe selleks
Restoranide heategevuspäev toetas SOS Lasteküla laste huviharidust 34 parimat restorani ühendasid 30. septembril oma jõud ja kogusid ühe päevaga SOS Lasteküla laste hariduse toetuseks 11 400 eurot, restoranide töötajad ja külastajad said aga rikkamaks väga eriliste emotsioonide võrra. Annetatud summaga soetatakse noorsportlastele treenimiseks vajalik spordivarustus ja peretugevdusprogrammis osalevatele lastele tagatakse mitmekülgne õpiabi. Kadi Sumberg
saadki. Pereema läbib põhjaliku nn läbikatsumise, temaga vesteldakse ja ka kohapeal jälgitakse, kuidas ta lastega toime tuleb. Tiina andis endale aru, et aeg on muutunud ning teadmised laste kasvatamisest vajavad uuendamist. Ta märgib, et ei tunne vahet enda laste ja teise ema laste kasvatamisel. “Enne ametlikult pereemaks saamist olin juba käinud mõningatel koolitustel, aga SOS Lasteküla kannab hoolt ka perevanemate koolituste eest. Pole nii, et asendusema on üksi jäetud. Lastel on ju oma lugu, oma iseloom ja hingehaavad, mis
tekitavad neis emotsioone. Täiskasvanuna ja pereemana tuleb mul osata neid emotsioone mõista ja toime tulla, kuid alati saan küsida abi ning nõu SOS Lasteküla asjatundjatelt,” selgitab Tiina. Ta rõhutab, et laps peab julgema asendusperes elades ka oma emotsioone välja näidata, tal on õigus olla vihane, kombata piire. “Oluline on lapse jaoks see, et kodu on see koht, kus ta ei saa ainult süüa ning magada, vaid teda mõistetakse, temast hoolitakse ja antakse kindlustunnet, et ta on armastatud sellisena, nagu ta on,” ütleb Tiina. Tihti nõuab
SOS Lasteküla korraldatud heategevuslik restoranide päev toimus juba teist aastat ja oli väga edukas. Kui eelmisel aastal õnnestus ühe päevaga koguda 4525 eurot, siis tänavu tuli kõikide restoranide annetatud kogusummaks 11 400 eurot. Annetatud summast 6000 euroga toetatakse SOS Lasteküla perede lapsi, kes tegelevad spordiga professionaalsel tasemel ning osalevad aktiivselt erinevatel spordivõistlustel. Noorsportlaste peredel aidatakse soetada vajalik spordivarustus, sest näiteks jalgpalluritel kulub treeningriideid ja jalanõusid ühel hooajal mitu komplekti. 5400 euroga toetatakse SOS-peretugevdusprogrammis osalevaid lapsi, kellel kodus puuduvad õppimiseks sobivad tingimused. SOS Lasteküla keskustes on olemas kõik võimalused õppi-
see perevanemalt kannatlikkust ja jagamatut tähelepanu, mõistagi ka teadmisi psühholoogiast. Kui muidu kasvavad vanemliku hooleta jäänud lapsed SOS Lastekülades üle Eesti, siis Tiina on esimene, kes võttis lapsed oma koju. “Me oleme üks pere ja nii minul kui ka lastel on nii parem, olles koos, nagu ikka perekonnas elatakse. Laste jaoks tähendab see väga olulist kodu- ja turvatunnet, võimalust olla jälle laps, kelle eest hoolitsetakse ja aidatakse maailma tundma õppida,” märgib Tiina. Kuna seda tööd ei saa teha natuke ja paljude muude töökohus-
misega tegelemiseks ja õppimist jälgivad professionaalsed abiõpetajad. Restoranide külastajad annetasid heategevuslikul päeval 10% oma restoraniarvetest SOS Lasteküla peredes elavate ja peretugevdusprogrammis osalevate laste heaks. Heategevuslikul restoranidepäeval osalesid Amarillo, Bocca, Cafe Lyon (Viru väljaku ja Õismäe), Carmen Café (Kentmanni ja Rotermanni), Chedi, CRU, Gianni, Horisont, Kaks Kokka, Korsten Armastus & Hea Toit, Kuldmokk, La Bottega, Leib Resto ja Aed, Meat Market (Tartu), Merineitsi, Mimosa, Moon, Monaco, MuSu resto, Neikid, NOA, OKO, Platz, Radisson Blu Hotel Sky Lobby Baar & Lounge 24, Ruhe, Salt, Tchaikovsky, Tuljak, Umami, Ö, Ginger Cafe, Ingveri kohvik-restoran.
tuste kõrvalt, siis loobus ta oma põhitööst ettevõtluses ning pühendus ainult perele. Perel on abiks pereabiline Viis last, kellest noorim on üheksane ja vanemad lõpetavad gümnaasiumi, on Eesti mõistes suur pere. Sestap on Tiinal ka abiline, kes vajadusel asendab teda, annab puhkepäevi, viib lapsi arsti juurde, huviringi või on kaasas väljasõitudel. “Olen õppinud sotsiaaltööd, saanud mõistagi ka vastavat koolitust ning ausalt öeldes, maakohas on üsna keeruline vastava väljaõppega abilist leida. Elasin Tallinnas, aga tulin perega kodukohta tagasi ning töötan asendusperes pereabilisena,” ütleb Kersti. Tiinal on asendusemaks olemisest olemas hindamatud kogemused. Ta julgustab aga kõiki hoidma silmad lahti, märkamaks lapsi, kes ehk vajaksid abi ning hoolitsust. Neile inimestele, kes aga on mõelnud, et võiksid pakkuda vanemlikku hoolt ning oma kodu sellest ilma jäänud lastele, soovitab Tiina julgelt võtta ühendust SOS Lastekülaga. “Muidugi peab südames olema kindel soov, palju kannatlikkust, aga uskuge, see rõõm ja rahulolu, et oled aidanud lapsel või lastel üle saada hirmust hüljatuse ning hoolimatuse ees, on väga suur tasu. Kõik ei ole selleks valmis, võtma teise ema lapsi enda kasvatada. Aga kes seda teevad, saavad tunda sellist hingerahu, mida on raske sõnades väljendada,” ütleb Tiina.
SOS Lasteküla | 3
www.sos-lastekyla.ee www. annetan.ee
Maailma parim paik on oma kodu koos oma vanematega Väikesed eksperdid peavad koosolekut.
Foto: Margus Vilisoo
SOS Lasteküla otsib väikeste ekspertide abiga uusi emasid ja isasid nia jooksul arusaamisele, et tegelikult ei teata päris hästi, mida kujutab endast vanemliku hoolitsuseta laste kasvatamine. Kui suurt pühendumist ja vastutust see töö nõuab ning samuti asjaolu, et seda tööd ei saa teha natuke ja paljude muude töökohustuste kõrvalt. Tihti nõuab see perevanemalt kannatlikkust ja jagamatut tähelepanu. Meie suureks rõõmuks on kampaania kaudu meieni jõudnud ka emad ja isad, kes tajuvad väga hästi selle ameti vastutusrikkust ja keerukust.”
Oktoobri alguses käivitas SOS Lasteküla omanäolise sotsiaalkampaania, mille eesmärgiks on laiemale avalikkusele teada anda, et SOS-emaks või isaks saab hakata ka oma kodus. Samuti on tublidel emadel ja isadel võimalik tulla perevanemaks SOS Lastekülla. Kampaaniale reageeris ligi 100 inimest. Annika Remmel
“Meie soov oli leida häid emasid ja isasid neile lastele, kes on kaotanud oma bioloogilised vanemad. Seekord käis emade ja isade otsimine läbi väikeste laste silmade. Kui äriettevõtted palkavad tippjuhtide leidmiseks appi professionaalsed personaliotsingufirmad ja talendiotsijad, siis SOS Lasteküla otsustas teha sama – kaasata perevanemate otsimise protsessi tipptasemel eksperdid,” ütles SOS Lasteküla tegevdirektor Margus Oro. SOS-emaks ja isaks saavad kandideerida kõik inimesed, kes tunnevad, et neil on pakkuda armastust ning mõistmist ja kes tunnevad vastutust laste ees, kellel ei ole oma bioloogiliste vanemate tuge. Kõige olulisem on siiras soov ja hea tervis. SOS-perevanem(ad) elavad lastega ööpäev ringi koos ja neile on abiks SOS-pereabiline, kes vajadusel vanematele hingetõmbeaega annab. Samuti abistab perevanemaid professionaalne meeskond koos erinevate erialaspetsialistidega. Üha rohkematel inimestel on soov end pühendada “Huvi kampaania vastu oli elav ning suur rõõm on selle üle, et meiega on ühendust võtnud
SOS Lasteküla heatahtesaadikud Nele-Liis Vaiksoo ja Heinz Valk koos väikeste ekspertidega.
mitmed paarid ja samuti meesterahvad, kes näevad ennast SOS-perevanema rollis. Oma kodus laste kasvatamise vastu on huvi tundnud üle paar-
ikümne pere ning arvata võib, et see arv kasvab veelgi,” ütles SOS Lasteküla personalijuht Signe Toom. “Samas jõudsime kampaa-
Fakte
Keila SOS Lastekülas ning Tallinna ja Keila SOS Noortekodus elab 119 last. Põltsamaa SOS Lastekülas elab 18 last. Juuru SOS Lastekülas elab 30 last. Narva-Jõesuu SOS Lastekülas elab 43 last. Tuule tiibadesse on saanud 164 last. Harjumaa SOS peretugevdusprogrammis osaleb 49 last. Ida- Virumaa SOS peretugevdusprogrammis osaleb 208 last. 2017. aastal valmivasse Kohtla-Järve SOS Lastekülla asub elama 24 last.
Soovid saada perevanemaks?
Kui tunned, et soovid pühenduda vanemliku hooleta laste kasvatamisele ning pakkuda neile turvalist ning armastust täis kodu, siis tea, et SOS Lasteküla perevanemaks saab hakata ka oma kodus. SOS perevanemad elavad koos kuni kuue lapsega ning hoolitsevad laste eest ööpäev ringi. Perevanema ülesandeks on olla kannatlik ja hooliv ema või isa, kes kuulab oma lapse rõõme ja muresid, mängib ja õpib nendega, teeb koos süüa ning jagab neile elutarkust. Vajadusel saab perevanem alati nõu küsida erialaspetsialistidelt. Lisainfo: SOS Lasteküla personalijuht Signe Toom (signe.toom@sos-lastekyla.ee).
Emotsioone pakkuv töö aastateks SOS Lasteküla kandidaatidega toimuvad mitmed intervjuud, töövarjuna osaletakse SOS Lastekülas töötava ema juures, läbitakse erinevaid koolitusi ja õppepäevi. Eesmärk on jõuda selgusele, kas potentsiaalne ema või isa kandidaat on valmis ennast pühendama SOSperevanema vastutusrikkale tööle ning mil moel saab SOS Lasteküla uut ema või isa kõige paremini toetada. “Südames loodame, et kõik emad ja isad, kes otsustavad vastu võtta perevanema vastutusrikka, kuid palju positiivseid emotsioone pakkuva töö, jäävad meiega aastateks ehk senikaua, kuni oleme suutnud koos üles kasvatada ja ellu saata ühe põlvkonna,” lisas Signe Toom. Sotsiaalkampaania toredate emade ja/või isade leidmiseks kestis oktoobri lõpuni, kuid asjalikke perevanemaid ootab SOS Lasteküla oma perre aasta läbi. Lisainfot ema ja/või isa otsimise sotsiaalkampaania kohta leiab www.emaisa.ee
211 vanemliku hooleta last elab tänasel päeval soojades SOS Lasteküla perekülades armastavate perevanemate hoole all, kuid sügaval südames unistavad mõned lapsed elamisest omaenda kodus koos oma bioloogiliste vanematega.
Annika Remmel
Just seetõttu tegeleb SOS Lasteküla juba alates 2008. aastast alates ennetustöö ehk peretugevdusprogrammiga, et abistada raskustesse sattunud peresid. Õigeaegne toetamine võimaldab perel ise oma lapsed üles kasvatada ning neilt ei võeta lapsi ära. Peretugevdusprogrammi abil aidatakse peresid Narvas, Sillamäel, Keila linnas ja Keila ning Harku vallas. Programmist on aastate jooksul abi saanud rohkem kui 700 last ja üle 300 pere. Eestis satub asendus- ja turvakodudesse aastas umbes 400 last, sest ema ja isa ei suuda nende eest piisavalt hästi hoolitseda. Mis on peretugevdusprogramm? SOS-peretugevdusprogrammi eesmärk on aidata raskustesse sattunud peredel ületada tekkinud probleemid, et lapsed saaksid kasvada oma vanemate juures. Tavaliselt jõuavad pered programmi kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja kaudu, kes teeb perele ettepaneku programmis osalemiseks. Kui pere on nõus, sõlmitakse kolmepoolne leping, millele kirjutavad alla pere, kohaliku omavalitsuse esindaja ja SOS Lasteküla tugiisik. Pere osalemine programmis on vabatahtlik ning leping sõlmitakse esialgu kuueks kuuks. Narva linnas, kus programm on tegutsenud kõige kauem, pöörduvad pered ka juba otse SOS Lasteküla poole sooviga programmis osalemiseks. Kohaliku omavalitsuse esindaja ja SOS Lasteküla tugiisik hindavad konkreetse pere vajadused ja tugevused, seejärel koostatakse koos plaan, mida pere asub SOS Lasteküla tugiisiku abiga ellu viima. Tavaliselt külastab tugiisik peret kahel korral nädalas, aga kui vaja, ka tihedamini. Ühel korral koh-
tutakse kontoris, teisel korral kindlasti kodus, et näha, kuidas toimub kodustes oludes pere omavaheline suhtlemine ja millised on olud. Tugiisiku ülesanne on püüda perekonda tervendada, leida üles ja arendada hädasolija tugevamaid külgi, parandada pere sotsiaalseid oskusi, pakkuda perele erinevate erialaspetsialistide abi ning olla inimeseks, keda saab usaldada. Mitmekülgne abi perele Programmis osalev pere saab majanduslikku ja psühholoogilist nõustamist, arsti- ja toiduabi, samuti õpi-, logopeedilist ning terapeutilist abi. Kõige olulisem ja keerulisem tugiisiku töös on aga mitte süvendada perede õpitud abitust, vaid juhendada asju õigesti ja korrektselt tegema. Tugiisik näitab vajadusel tegevused ette, mitte ei tee neid pere eest ära. Ka näiteks kodus sooja toidu tegemine võib olla paljudele peredele väljakutseks – kui emadel-isadel endal pole olnud häid eeskujusid, kelle pealt õppida, kuidas pere toimib, siis üldjuhul ei oska need perevanemad ka oma lapsi suunata ega vajalikke peretraditsioone luua. Selle oskuse omandamisel ongi tugiisikul väga suur roll. 2014. aastal läbi viidud uuring kinnitas, et 70% programmis osalenud peredest on olnud võimelised oma pereelus sisse viima olulisi muutusi ning nad on suutnud programmi läbimise järel hakkama saada ilma olulise kõrvalise abita. Annetuste abil saab SOS Lasteküla riskiperedele võimaldada mitmekülgset abi ning tulevikus suurendada ka neid piirkondi, kus peretugevdusprogrammi teenust pakkuda.
4 | SOS Lasteküla
www.sos-lastekyla.ee www. annetan.ee
Heategevuslik annetuskeskkond ja laste joonistatud jõulukaardid teevad jõulukingi valimise lihtsaks Foto: Rauno Volmar
Päkapikud juba piiluvad ja toad lõhnavad piparkookide järele. Lapsed kirjutavad usinasti jõuluvanale ning ootavad ja loodavad, et nende jõulusoovid täide läheksid. SOS Lastekülas ootab jõuluvana 211 last. Selleks, et kõikide soovid täituksid, on vaja meie kõigi toetust ja abi. Otsustades sel aastal SOS Lasteküla heategevuslike jõulukaartide või e-kaartide kasuks, annad oma panuse selleks, et jõulurõõm jõuaks iga lapseni! Mari Skuin
Paberist jõulukaarte laste joonistustega on tehtud juba üle 20 aasta, SOS Lasteküla algusaegadest peale. Tookord olid laste meisterdatud kaardid midagi uut ja huvitavat, sest enamik poes müüdavaid kaarte olid ikkagi trükitud. Kui ettevõtjale ja eraisikule on heategevuslikud jõulukaardid hea võimalus jõulude ajal ka teiste peale mõelda ja SOS Lasteküla lapsi toetada, siis lapsed saavad kaarte joonistades ja neid poelettidel nähes samuti väga mõnusa elamuse. See on võimalus laste poolt midagi tagasi anda ja tänada ettevõtjaid ja eraisikuid, kellel on sees suur süda ning kes mõistavad, et jõulud on aeg mõelda ka neile, kellel pole elus nii hästi läinud. Paberkaarti käes hoides, ümbrikusse pannes või sealt välja võttes ja terve jõuluperioodi vältel riiulil vaadates on emotsioon pidevalt kõrgel – see on pisike meeldetuletus, et oled osaline milleski ilusas ja heas. Kaardid valmivad läbi SOS Lasteküla väikeste kunstnike käte, aga oma loominguga on
Hanna Jäe ja Kadi Sumberg näitavad kauneid laste kaarte.
Otsid erilist jõulukingitust?
Annetuskeskkond www.annetan.ee on hea võimalus ettevõtetele, kes soovivad loobuda jõulukingitustest ning raha hoopis heategevusse suunata. E-kaardi tegemine on väga lihtne ning võtab vaid mõne minuti.
toetanud ka Epp-Maria Kokamägi, Ilon Wikland ja Navitrolla. Kõige noorem kunstnik, kelle töö on jõulude ajal paljusid rõõmustanud, on olnud kolmeaastane tüdrukuke. See rõõm, uhkus ja tänu, mis lapse silmist vastu vaatab, kui ta näeb, et just tema joonistus on postkaardiks välja valitud, on kirjeldamatu ning kindlasti jõuab ka kaardi kinkija ja saajani. Paberkaarte on kõige mugavam tellida SOS Lasteküla kodulehelt, kus on ka kõige suurem valik. Samuti on võimalik kaarte osta Apollost ja Rahva Raamatust, kuid seal ei ole saadaval kõiki kujundusi. Uus ja mugav annetuskeskkond Sel aastal tegi SOS Lasteküla koostöös Møller autoga jõulu-
perioodiks uue ja mugava annetuskeskkonna, mille kaudu on võimalik ise teha e-kaarte. Süsteem on väga lihtne – annetuskeskkonna esilehel on võimalik valida endale sobilik summa ning annetuse kasutamise eesmärk. Teise sammuna saab kaardile lisada näiteks ettevõtte logo ja head soovid ning tellimuse kinnitamise järgselt saab kaardi endale arvutisse laadida. Kel soov siiski paberkaarti näpu vahel hoida, saab annetuskeskkonnas valitud e-kaardi välja printida. E-kaardi eeliseks on ka see, et kui heade soovide saatmine suures jõulutuhinas ununenud on ja meenub alles vahetult enne jõululaupäeva, siis paari näpuliigutusega saab nii heategu tehtud kui ka sõpradele-tuttavate-
le või koostööpartneritele kaart saadetud. Milleks kogutud raha kasutatakse? Jõuluperioodil tuleb kõigepealt muidugi kindlustada see, et SOS Lastekülade perede jõulud tuleksid sama mõnusad, ja hubased kui tavaperedes. Iga laps kirjutab jõuluvanale kirjakese ning päkapikud hoolitsevad selle eest, et lapse soovid kindlasti täidetud saaks. Tervisetoetus on mõeldud katmaks kõikvõimalikke kulutusi seoses lapse tervisliku seisundiga. Lapsed tulevad siia kodudesse tihtipeale väga raskest olukorrast ning kulutused nende tervisele võivad olla päris suured. Nende hambad võivad olla väga kehvas seisus, neil võib olla vitamiinipuudus, nad võivad vajada logopeedi ja teiste erialaspetsialistide abi, spetsiaalseid ravimeid, liikumisteraapiat, nõustamist ja palju muud. Valides tervisetoetuse, toetad lapse tervisekulude katmist ühe aasta jooksul. Loovustoetusega saab panna õla alla laste võimalusele sportida ja treenida ning tegeleda endale huvipakkuva hobiga. Iga laps on milleski hea, tuleb lihtsalt üles leida, mis see on. Positiivne emotsioon ja eduelamus, mis laps oma meelistegevusega tegeledes saab, aitab tal üle saada kurvast minevikust ning rõõmsamalt tulevikku vaadata. Üks suur ja väga oluline projekt, mis ootab kõikide heasoovijate panust, on neljale uuele perele kodu loomine. Kohtla-Järvel on ootel neli peret kokku 24 lapsega. Uus kodutoetus ongi mõeldud just Kohtla-Järve perekodude ehituseks.
2017. aastal avatakse SOS Lasteküla Kohtla-Järvel SOS Lasteküla suurim eesmärk 2017. aastal on avada neljale uuele perele kodud Kohtla-Järvel. Selleks on vaja remontida vähemalt neli korterit enne, kui pered sisse kolivad. Praegu elab osa lastest Eesti viimases ühiselamu tüüpi lastekodus, kuid korterite valmimisel on neil võimalik elama asuda SOS Laste-
küla perevanemate hoole alla. Perevanemad on juba ootamas, läbinud pikaajalise värbamisprotsessi ja osalenud vajalikel koolitustel. Kohalik omavalitsus on andnud omapoolse panuse, kuid vaja on ka meie kõigi ühist pingutust, et lapsed saaksid oma uude koju. Vajame heategijaid, kelle
abiga remondime, renoveerime ja sisustame korterid ning loome lastele hubased kodud, kus peredel oleks mõnus koos olla. Laste unistuseks on kodudesse kolida 2017. aasta suvel. SOS Lasteküla loodab annetuste olemasolul osasse korteritesse pered sisse kolida juba varem. Kaks ettevõtet on selle unis-
tuse täitumiseks oma õla juba alla pannud, mis on andnud meile kindlustunde ja usu, et suudame neljale uuele perele väga vajalikud kodud luua. Tänasel päeval on SOS Lastekülal kodud Keilas, Põltsamaal, Narva-Jõesuus ja Juurus. Annika Remmel
Tudengid aitavad SOS Lastekülal püsiannetajaid leida Oktoobrikuust alates võib paljudes kaubanduskeskustes üle Eesti kohata aktiivseid ja särasilmseid tudengeid, kes tutvustavad huvilistele SOS Lasteküla püsiannetajaks saamise võimalusi. Tänu tudengite aktiivsele tegutsemisele saab SOS Lasteküla pakkuda kodu ja ema-isa järjest enamatele lastele.
Agnes Karlson
Noored on äratuntavad selle järgi, et kannavad SOS Lasteküla sümboolikaga kaelakaarti ning noorte tegevuse taustal paistab SOS Lasteküla reklaamtahvel. Juba kolm aastat aitavad SOS Lastekülal püsiannetajate arvu suurendada tudengid üle Eesti, kes on saanud selleks väljaõppe ja oskavad paljudele SOS Lasteküla puudutavatele küsimustele vastata. Miks on SOS Lastekülal oluline suurendada püsiannetajate arvu? Põhjus on selles, et püsiv toetus tagab stabiilsuse ja kindlustunde laste eest hoolitsemisel. Laps vajab kasvamiseks armastavat ja arengut toetavat kodu ning kindlaid inimesi oma kõrval. Et saaksime jõuda veelgi rohkemate abi vajavate lasteni, vajame püsitoetusi nii eraisikutelt kui ka ettevõtetelt. Kui laps tuleb SOS-perre, siis ikka väga pikkadeks aastateks, keskmiselt kuni 15 aastaks ning SOS Lasteküla koostöös toetajate ja püsiannetajatega peab tagama finantsilised võimalused lapse üleskas-
vatamisel. Just tänu püsiannetajate kasvule saame ühe rohkematele lastele peresid luua. Tudeng Eveli, kes juba mitmeid aastaid aitab SOS Lastekülal püsiannetajaid leida: “Ma arvan, et need lapsed on meie kõigi ühine mure. Emaks olen veel noor, väga palju raha ka ei ole, mida anda, aga mul on väga hea meel panustada sel moel, et leida inimesi, kellel on soov ja võimalus püsivalt aidata. Iga väike abi teeb ju lõpuks kokku midagi suurt. Mulle meeldib, et otsime annetajaid just silmast silma. Isegi kui inimesed püsiannetejaks ei hakka, on nad tänulikud, sest see lühike vestlus paneb sageli inimesed heategevusele mõtlema ning oma igapäevaelust kaugemale vaatama. Aitäh teile teie aja jagamise eest!” Suur tänu kõikidele kauplustele, poekettidele ja kaubanduskeskustele, kes SOS Lasteküla ja noorte tegevust toetavad: Selver, Konsum, Maksimarket, Stockmann, Lõunakeskus, Comarket, Viimsi Delice Toidupood, Lasnamäe Centrum ja Tartu Kesklinna Keskus.
Juba kolm aastat aitavad SOS Lastekülal püsiannetajate arvu suurendada tudengid üle Eesti.
Kuidas aidata? Suurim kingitus SOS Lasteküla lastele ja peredele on püsiannetus ehk igakuine annetajale sobilik rahasumma, mis annab olulise kindlustunde, et lastel on armastavad ja turvalised kodud ka tulevikus. www.sos-lastekyla.ee/heategu Väga tänulik on SOS Lasteküla ka ühekordsete annetuste eest, mille abil saab toetada laste haridusteed ja hoida korras peremaju. www.annetan.ee Annetuskonto: SOS Lasteküla Eesti Ühing: EE062200221001178590. Annetused on tulumaksuvabad.