VEEBRUAR 2016
Suusaleht Lรถfbergs on Tartu Maratoni ametlik kohvipartner
Lรถfbergs suusasall hoiab soojas!
Lรถfbergs 500g kohvipakiga kingituseks kaasa torusall. Kampaaniatooteid on piiratud koguses.
Suusaleht | 3
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. Toimetaja: Vilve Torn, vilve.torn@ekspressmeedia.ee EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projekti juht: Heike Kiiv, heike.kiiv@ekspressmeedia.ee, tel 680 4459
Laps varakult suuskadele Suusatamise õppimist võiks alustada 3–4aastaselt, sest mida varem algust teha, seda kergem on õppida. Nõmmel elavale Liinale pakub korralik talv suurt rõõmu. Siinsed vaiksed metsaalused annavad lume saabudes alati põhjuse suusad välja otsida. Naine on emaks kolmele toredale pojale ja kuigi noorim sai sügisel alles neljaseks, nõudis temagi sel aastal esimese lume saabudes suuski ning sõitis seejärel koduõue risti-rästi läbi. Liina arvates pole Nõmmel elades üldse võimalik selliselt oma elu korraldada, et talvel kelgumäele ei läheks või suuski alla ei paneks. Kui esimene poeg sündis, nuputas naine, millal oleks õige aeg laps esimest korda suuskadele panna. Kõrvalisi nõuandjaid leidus muidugi, aga Liina sõnul peaks ikka iga vanem ise tunnetama, millal võiks esimeste suusatundidega pihta hakata. „Tõsi, ma lugesin perefoorumitest teiste emade lugusid, aga tolku neist polnud. Mõni kartis, et kui suusad liiga vara lapsele nina alla tõstab, pöörab too suusaarmastuse hoopis vihkamiseks jne. Mõni pelgas aga, et kui esimesed suusasammud kohe välja ei tule, jääbki laps karu kombel tatsuma,” räägib Liina. Naine lisab, et tema sattus internetist vastavasisulist kirjandust otsides nõuannetele, mille autor on Tar-
Foto: Vallo Kruuser
Väikesed komistused kuuluvad esimestes suusatundides asja juurde.
tu ülikooli suusaspordi lektor Allar Kivil. Lähtusin asjatundja arvamusest ja olen asjade käiguga rahul. Kuidas siis toimida? Allar Kivil soovitab suusatamise õppimist alustada 3–4aastaselt, sest mida varem algust teha, seda kergem on. Kui tahtmist on, võib lapse juba ka kaheaastasena suuskadele panna, aga siis ainult selleks, et suuskadel jalutada. Liina on päri. Tema alustas suusaharjumuste kujundamist kõigi laste puhul siis, kui nood olid kolmeseks saanud. „Selles eas lapsed ahmivad innukalt uusi teadmisi ja seda hetke ei maksa kasutamata jätta.” Kindlasti ei tohiks vanemad kõrvalt liiga palju hurjutada ja targutada, muidu tõstabki lapses pead vastumeelsus. Kõige parem on, kui vanem ise sa-
muti suuskadel oleks. Siis näeb laps, kuidas ema või isa suuskadel liigub ning püüab neid järele teha. Liina sõnul innustab laste puhul eeskuju alati. Kui pere vanim esimest korda suuskadele tõsteti, tuli ka endal vastav varustus välja otsida. Hiljem võttis pere keskmine snitti omakorda pere vanimast ja nüüd paneb vanemate vendade tuules ka pesamuna. Kui laps on esimest korda suusad alla saanud, tasuks alustuseks liikuda keppideta, sest need pigem segavad ja ajavad rütmi sassi. Ilma keppideta liiguvad käed vabalt ning suusatamiseks vajalik rütm saavutatakse kiiremini. Loomulikult peaks ka keppidega sõitu tegema, annab Kivil nõu. „Järgisime seda punkti oma poiste puhul ning asjatundjal on õigus. Kuigi esimeste liigutus-
te ajal ei meenuta miski eriti suusatamist, saab laps üllatavalt ruttu õige rütmi kätte,” julgustab Liina. Järgmisena annab lektor nõu, et esimeste asjade seas tasub õppida laugel mäel jäljes laskumist. Las laps võtab madalasendi ehk sügavküki – see aitab hästi kätte saada tasakaalutunnetuse. Liina sõnul satuvad lapsed esimese laskumise tõttu alati suurde elevusesse ja väike kukkumine muudab asja üksnes lõbusamaks. „Oma last tundes peab teadma, millal tohib naerda, millal mitte. Meie pere keskmine on suur solvuja ja tema äpardumiste juures pidasime seda pidevalt meeles,” nendib Liina. Kindlasti peaks treeneri sõnul laps mingil ajahetkel alustama klassikalise sõiduviisi õppimist. See on lapsele füsioloogiliselt sobivaim: liikumine on
sümmeetriline ja otse, mõlemad kehapooled ning käed töötavad võrdselt, samuti ei vääna ta põlvi ega hüppeliigest. Liiga varases eas liiga palju uisku sõites võib rüht ühele poole kõveraks painduda. Uisutehnika õppimist soovitab Kivil alustada siis, kui laps on suuskadel saavutanud tasakaalu ja oskab laskuda – uisutehnika nõuab ühel jalal libisemise oskust. Selle omandamiseks on soovitatav laskuda jäljest väljas, teha laskudes väikseid kükke või hüplemisi. Käärasendit on parem õppida kergel tõusul, kus on kergem suusad n-ö kantima panna. Liina ütleb vahemärkuseks, et nende punktide kohta tal midagi lisada polegi − kõik peab paika. Ka lõpusoovituse osas tuleb
Mõni sõna varustusest • Kui vanemad ei oska või ei taha suuski määrida, võiks alustuseks osta sakilise, mittemääritava põhjaga suusad. • Kui suuskade määrimist ei kardeta, võiks valida sileda põhjaga suusad. • Suusasidemed peavad olema korralikud ja kepid õige pikkusega − need peaks olema 85 protsenti lapse pikkusest.
Kiviliga sada protsenti nõustuda: tähtis pole korraga palju suusatada, vaid näiteks kolm korda nädalas 20−30 minuti kaupa. „Õiget talve tuleb kogu hingest nautida, sest see on fantastiline aastaaeg,” ütleb Liina. Vilve Torn
4 | Suusaleht
Suusad vajavad korralikku hooldust Määrimistöö algab suusapõhjade puhastamisega parafiinist, mis kevadel sinna pandud sai. Olgu tegu pühapäevasuusataja või maratonisõitjaga, uisu- või klassikatehnikaga, heaks libisemiseks läheb ikka vaja hästi hooldatud suuski. Kes alles nüüd suvekorterisse pandud suusad välja otsib, peab kõigepealt suusad hooldusparafiinist puhastama. Kui kevadel klassikat sõites kliistermääre puhastamata jäi, siis suvega see klaasistub ja selle eemaldamine nõuab korralikku pingutamist ning ajakulu. Hoolikalt tuleb puhtaks teha ka küljed ja suusa keskmine soon ning lõpuks suusad veel tugeva harjaga üle pühkida. Kui messinghari puhastab suusa poorid, siis plasthari lihvib talla üle. Seejärel tuleb triikraud kuumaks lasta ja tilgutada suusapõhjadele parafiini. Triikrauaga suusapõhju töödeldes ei tohi neid aga ära kõrvetada. Kui klassikasuusad on määritud suusa tipust kannani, ei pea õppinud suusahooldajad seda niivõrd veaks kui just teadmatuseks. Veaks nimetatakse aga näiteks parafiini sikeldamist suusapõhjalt kas vale nurga all või liiga jõuliselt, mille tulemusena suusapõhi kumeraks muutub. Või siis unus-
Foto: Ilmar Saabas
Määrimise seitse etappi • Eeltöö: tee suusapõhi võimalikult siledaks, kasuta kriimustatud kohtadest lahtisaamiseks metallkaabitsat. Lükka kaabitsat suusaninast kanna poole (seda tee siis, kui mingil põhjusel pole võimalik suuski kivilihvi viia). • Puhastamine: puhasta pind karukeele-nimelise puhastuslapiga, seda 3−4 korda suusa ninast kanna poole tõmmates. • Viimane lihv: tõmba suusapõhi 3−4 korda raud- või messingharjaga üle selle struktuuri puhastamiseks ja seejärel käi veel kord pehme paberiga üle. • Kanna suusapõhjale parafiini. Parafiin sulata suusapõhjale määrderauaga, seda ühtlase, kiire liigutusega edasi-tagasi lükates. Määrderauda ei tohi ühele kohale seisma jätta, kata suusapõhi parafiiniga ühtlaselt. • Lase parafiinil 10–15 minutit jahtuda. • Eemalda kaabitsaga liigne parafiin, puhasta soonepulgaga suusapõhja soon. • Harja maha liigne parafiin, poleeri nailonharjaga suusapõhi. Allikas: Tarmo Selde Määrderauaga parafiini sulatamine on täit tähelepanu nõudev tegevus.
tatakse triikraud ühte punkti suusa põhjale, kõrvetatakse ära plastik ja hiljem tekivad sinna mullid. Kui hätta jääd, mine meistri juurde Libisemise tagamiseks tuleb suusa põhjale panna krunt parafiiniga (kas spetsiaalne või siis sinine parafiin − seejärel sulata, jahuta, eemalda). Järgmise sammuna sulatatakse konkreetse ilma parafiini (sulata, lase jahtuda, eemalda) ja viimasena floorpulbrit (raputa suusale, sulata triikrauaga ja harja maha), kui seda kodus leidub.
Parafiiniga koonerdada ei tohiks. Mida külmema ilma parafiin, seda kõrgem peab olema määrderaua temperatuur. Temperatuuri kasutamise tingimused on kirjas parafiinipakendil. Seda, kas suusapoorid on parafiini täis, näeb nende värvusest. Kui suusapõhjad on hallid, siis on poorid tühjad. Suusapõhjal peab parafiini olema paras kiht ja seda sulatades tuleb paar-kolm korda sujuva liigutusega ninast kannani liikuda. Siis 10–15 minutit parafiini jahtumist oodata. Nüüd tuleb soonepulgaga puhastada suusapõhi ja
algabki põhitöö – liigse parafiini mahakaapimine, sest suusatamiseks on vaja vaid seda kogust, mis jääb põhja pooridesse. Kel on õnnestunud suusapõhjadele kriimustused tekitada või kes pole rahul suuskade libisemisega, võiks kord aastas saata suusad kivilihvimasina juurde − see teeb põhjad siledamaks. Pidamine sõltub suusataja tehnikast Suuskade pidamiseks määritakse suuska suusasaapa kannaosast ligi 50 cm nina poole. Pidamise puhul oleneb väga palju suusa-
taja tehnikast. Suuskadele pidamist määrides tuleks eelviimaseks kihiks panna natuke soojem määre (kehtib ainult tahkete pidamismäärete puhul). Määrdekihtide arv sõltub klassikasuuskade jäikusest – mida jäigem suusk, seda rohkem määret. Klassikalise tehnika suuski ostes tuleks lasta ka pidamisala ära määrata, siis on teada, millist ala määrida ja kui palju kihte panna. Pidamise paremaks nakkumiseks suusapõhjale on vaja eelkõige see poolemeetrine pind liivapaberiga karestada, siis sulatakse kas määrderauaga või föö-
Sadu kilomeetreid jooksu- ja jalgrattaradu, suurepärased sportimisvõimalused… Tule treeni ja puhka kogu perega Otepääl ja Valgamaal!
ni abil kruntmääre, et järgnevad kihid kestaksid sõidu lõpuni. Kui sõit kestab alla tunni, pole suuskadele pidamiseks krunti alla vaja. Kuumalt pandud määrdel tuleb lasta jahtuda 5−10 minutit. Kui tegu on väga jäiga suusaga, peaks kihte olema 5−6, pehmema suusa puhul aitab 3−4 kihist. Viimase kihi võiks panna peale juba õues, see annab pidamisel hiljem uskumatu hea tulemuse. Märkus: Suusa hooldamise teadmisi jagas suusahooldusmeister Tarmo Selde. Signe Kalberg
Suusaleht | 5 Foto: Vallo Kruuser
Kihiline riietus hoiab keha soojas ja kuivas Suusataja riietuse eesmärk on hoida nahk kuivana, keha soojas ja kaitsta tuule eest. Kui muidu peetakse puuvilla ihusõbralikuks materjaliks, siis suusarajale suundudes on sellest materjalist riided ja sokid targem kappi jätta. Need niiskuvad higist, tekitavad ebamugava külmatunde ja põhjustavad keha jahtumist. Soositud on tehniline riietus − see on disainitud nahapinnalt niiskust juhtima, kuivab kiiremini, on kerge, õhuke, veniv ja mugav.
Suusataja riietuse peamine lähtekoht on kihiline rõivastumisviis.
Kaks või kolm kihti Talvisel ajal sportija, sh suusataja riietuse peamine lähtekoht on kihiline rõivastumisviis. Esimese kihi ehk aluspesu eesmärk on suunata higi ja niiskust kehast eemale. Seetõttu puuvill ei sobi ja tänapäeval valmistatakse spordipesu tehiskiududest, kuhu võib vähesel määral olla põimitud ka villa. Aluspesukomplekte valmistatakse ka niisuguseid, millel on nii särgil kui ka aluspükstel ees tuulekaitse. Selle peale võib in-
tensiivse treeningu või võistluse korral kohe tõmmata võistlustrikoo. Tuulekaitsega aluspüksid on eriti soovitatavad meestele. Teise kihi ehk vahekihi eesmärk on suunata niiskust ülemisse riietuskihti. Selle paksust võib suusaraja tingimusi ja enda tempot arvestades varieerida. Siingi ei maksa kanda puuvilla, mis seob palju vett, vaid eelistage fliisist või mikrofliisist riietust. Need kuivavad kiiresti, hoiavad kehatemperatuuri,
erinevusi arvesse võtmata, küllaltki sarnased. Väga paksu täidisega jopet pole mõtet kanda isegi siis, kui plaanite liikuda küllaltki mõõdukas tempos − liikumine muutub kohmakaks ja tõenäoliselt hakkab liiga palav. See omakorda võtab võhma vähemaks. Pigem valige paksem teine kiht ja sinna peale õhem jope – nii saab keha temperatuuri palju paremini reguleerida ja jope takistab vähem liikumist. Ka ra-
Puhas, pestud riie on alati parema soojusvahetusega kui must ja läbihigistatud. on hingavad ja transpordivad niiskuse järgmisesse kihti. Nagu öeldud, siis võisteldes vahekihte ei kasutata, sest tõhusal liikumisel toodab keha nii palju soojust, et tuulekaitsest piisab. Kolmanda ehk välise kihi eesmärk on kaitsta keha tuule, aga ka sademete eest. Ühtlasi lasevad tänapäevased materjalid niiskusel väliskeskkonda aurustuda. Niisugused materjalid on nt GoreTex, Windstopper, DryMax, Windmaster, Sympatex ja Ripstopp, ning need on oma omaduselt, väikesi
hulikult treenija põhiriietus on tänapäevane versioon klassikalisest tuulejakist. Müts, sokid, kindad Peakatte valikul kehtivad samad põhimõtted. Müts peaks võimalikult tõhusalt niiskust läbi laskma, kuid andma ka sooja ja kaitsma tuule eest. Võistlussportlased kasutavad tihti päris õhukesi ja kitsaid trikoomütse, kuid harrastajal on valida sügavalt kõrvadele tõmmatavate mütside vahel. Väga külma il-
maga kandke suusamaski, mis katab põsed, suu nina ja lõua. Sokkide ülesanne on hoida jalad kuivas, juhtides niiskust naha pinnalt eemale. Valige villasegused või froteepõhjaga sokid ja tõmmake jalga üks paar korraga. Head suusakindad on peopesast õhemad ja pealt tuultpidavad. Kindaid on erineva paksusega ja valik tehke vastavalt ilmale ning suusatamise intensiivsusele. Kindlasti pöörake tähelepanu sellele, et kindad istuks hästi käes, sest liiga lõdva kindaga ei saa suusakepi rihma korralikult kokku tõmmata. Kinda sobivust vaadates proovige, kuidas see istub, kui suusakepp on kätte võetud. NB! Puhas, pestud riie on alati parema soojusvahetusega kui must ja läbihigistatud. Kõige umbsematesse oludesse jäävad jalad saabastes ning sokkide vahetus või pesemine muutub äärmiselt oluliseks. Kui võimalik, peske enne kuivade sokkide jalgapanemist jalgu ja kuivatage need korralikult. Allikad: Harri Kirvesniemi, Axa Sorjanen, Kimmo Syväri „Hea suusaõpik”, Veloplus Kristiina Viiron
6 | Suusaleht
Suusapisik istub kõvasti sees
Foto: Erakogu
Maraton peaaegu igas maailma nurgas Avo Kirsipuu on sõitnud maratoni Teravmägedel, kus suusatajaid turvatakse jääkarude eest. Samuti on ta läbi teinud täiskuuöise maratoni Itaalias, kus lisaks Kuule jagavad valgust pealamp ja üksikud põlevad puupakud. Eelmise aasta pärliks osutus aga Baikali järve maraton, kus sõideti härmatisega kaetud umbes meetripaksusel jääl. 34 aasta jooksul on mees osalenud 163 maratonil-suusasõidul, sealjuures 88-l erineval. „Aega ja kohta ma taga ei aja, kuid pingutan ikka,” märgib mees tagasihoidlikult. Tema eesmärk ongi sõita läbi võimalikult palju erinevaid maratone. Neid on tõepoolest uhke nimekiri ning Avo sõbrad on veendunud, et pole teist eestlast, kes oleks nii palju erinevaid maratone läbi sõitnud. Siiski leidub ka erand. „Tartu maraton on see, millest ma loobuda ei taha. Seni on neid kirjas 22. Teisi sõidan vastavalt võimalusele,” räägib Avo.
Kuigi maa on praegu kevadiselt must ning Tartu maratoni korraldamine ripub suure küsimärgi all, pole siinsed suusasõbrad lootust kaotanud − suur osa veebruarist on alles ees ja küllap tuleb ka teine sahmakas külma ja lumist talve. Üks neist paljudest, kes korraliku lume saabudes suusad alla paneb ja Harku parkmetsa tuiskab, on regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja, nefroloog Merike Luman. Oma esimese Tartu maratoni sõitis dr Luman läbi 1982. aastal. Pärast seda on neid enese proovilepanekuid veel ette tulnud ja viimati ületas armastatud arst Tartu maratoni finišijoone 2012. aastal. Suusa- ja maratonipisiku on külge saanud ka dr Lumani pojad. Sama pisikuga on nakatunud ka dr Lumani kolleeg regionaalhaiglas, dr Asta Auerbach. „Asta on minust kordi rohkem Tartu maratoni läbi sõitnud ja suuskadele on ta juba pannud ka oma lapselapsed,” ütleb dr Luman. Ühes on aga dr Luman veendunud − selleks, et maratoni sõita, pole vaja viimase peal varustust ja udupeent suusakostüümi. Oluline on suusatamist nautida ja see hakkamasaamise tunne mis tahes suusamaratoni finišis on ikka nii mõnus. Sama arusaama jagavad ka selle loo teised kangelased Avo Kirsipuu ja Indrek Mustimets.
Tänavu on Avo läbi sõitnud 39-kilomeetrise Viru maratoni, kusjuures üle pika aja puusuuskadel.
Mitme passi omanik Oma esimese maratoni Keilast Tallinna (25 km) sõitis Avo läbi 1981. aastal 13-aastaselt. Järgmisel aastal sõitis ta juba otsusekindlalt läbi 45-kilomeetrise Aegviidu maratoni ning ülejärgmi-
sel juba Tartu maratoni, millele läks juba plastsuuskadega. „Sini-valged Visu Fiiberi suusad ostsin 76 rubla eest Dünamo spordikauplusest.” Sealt edasi on tal vaid mõni napp aasta vahele jäänud, mil ta maratonil pole käinud. Sedagi põhjusel, et lund pole jagunud. „Isegi sõjaväes ei jätnud vahele, vanemad tõid mulle suusavarustuse järele ja õnnestus osaleda Pargolovo suusasõidul,” nendib Avo. Alates aastast 2001 võttis Avo eesmärgiks saada Worldloppeti Masteriks. Pooleldi naljatamisi ja tegelikult tõsiselt võib öelda, et Avol on üsna mitu passi − nii Worldloppeti kui ka Euroloppeti ja Russialoppeti omad ning ühtlasi nende sarjade meistritiitlid. Russialoppetil on Avo-suguseid harrastajatest osalejaid väga vähe, tavaliselt läheb starti 100−300 osavõtjat, kes võistlevad omas vanuseklassis hea koha eest. Välismaalasi pole peaaegu üldse. Avo on neljas välismaalane ja teine eestlane, kellele anti Russialoppeti meistritiitel. Maratone on ta sõitnud sõna otseses mõttes vaat et igas maailma nurgas. Näiteks Austraalias, Hispaanias, Hiinas, rääkimata Kamtšatkast või Kanadast. Viimati märgitud maraton jäi
PANE OMA MUGAVUS PROOVILE!
29 €
art 7191 - meeste mudel art 7192 - naiste mudel
TAMREX pikad aluspüksid
26 €
art 7112 - meeste mudel art 7113 - naiste mudel
KOMPLEKT (särk + püksid)
–20% = 44 €
Katrina Keerd
Vettel OÜ Personali- ja töökeskkonnaspetsialist
SNICKERS Workwear pikkade varrukatega soe alussärk art 9430/0418
64 €
Snickers Workwear lühikeste varrukatega soe alussärk art 9432/0418
54 €
Snickers Workwear pikad aluspüksid art 9431/0418
KOMPLEKTIGA (särk + püksid) saad TASUTA SNICKERS Workwear TALVEKINDAD
58 €
Snickers Workwear XTR bokserid art 9433/0418
art 9578/0448 (väärtus 37 €)
31 €
XTR ALUSPESU TÖÖTAMISEKS JA SPORTIMISEKS
TAMREX soe alussärk
Uue põlvkon na sooja al uspesu loom on kasutatu isel d parimaid materjale ja tehnoloogi uusimat at. Soe alus pesu hoiab ja värskena, sind kuiva on mugav ning juhib hi ja niiskuse ke gi hapinnalt ee m ale. Pakub isoleerib ja kaitset, ventileerib ju st õigeid keha Materjal: kõ piirkondi. rgtehnoloo giline AVS ka (56% polüam ngas iid, 40% po lüpropülee 4% elastaan n, , 200 g/m²).
ehall/must Värvus: tum
Soe Poly D acron kang ast aluspesu ta lletab idea alselt kehasoojus t, juhib niisk use nahapinna lt eemale ja hoiab sind kuivana . Väga peh me, mugav ja veniv mate rjal. Materjal: 100% Poly Dacron.
Jätkuvalt soodsaim sooja aluspesu komplekt!
Saaremaal asuva kalatöötlemisega tegeleva ettevõtte, Vettel OÜ, külmkambrite töötajad on TAMREXi sooja pesu kasutanud juba 4 aastat. Töökeskkonna madalate temperatuuride tõttu on riietuse aluskiht oluline osa töörõivastuses. Vettel OÜ personali- ja töökeskkonnaspetsialist Katrina Keerd: „Ettevõtte jaoks on töötajate ohutus ja hea tervis väga olulised. Meie laotöötajate peamiseks ohuteguriks on niiske ja külm töökeskkond (kuni –24 °C). TAMREXi sooja pesu komplektid aitavad laotöötajatel töökeskkonna tingimustega toime tulla, tagades soojatunde ka väga madalatel temperatuuridel. TAMREXi sooja pesu hinna ja kvaliteedi suhe on end igati õigustanud. Pesu eeliseks võib pidada mugavust ja külmatunde mittetekkimist, see on kvaliteetne ega muutu pestes topiliseks.
ehall Värvus: tum
KLIENDI KOMMENTAAR:
Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 29.02.2016 või kuni kaupa jätkub!
TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35
Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a
PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3
RAKVERE Pikk 2
VILJANDI Riia mnt 42a
JÕHVI Tartu mnt 30
VÕRU Piiri 2
VALGA Vabaduse 39
NARVA Tallinna mnt 19c
HAAPSALU Ehitajate tee
PAIDE Pikk 2
JÕGEVA Tallinna mnt 7
TÜRI Türi-Alliku
Suusaleht | 7 meelde väga külma ilmaga. „Stardihetkel oli −27 kraadi ja tuulekülm −34, nahk higiseks ei läinudki,” meenutab Avo. Ekstreemsena mäletab ta veel Gröönimaa kolmepäevast maratoni, kus ööbiti telkides ja läbida tuli päris mitu tõsist tõusu, millest kõige pikem võttis 40 minutit käärtehnikas tatsumist. Pärast seda tuli „sahatades” mäest alla sõita. „Jalad võttis ikka päris kangeks ja mõnusast puhkamisest oli asi kaugel,” muheleb Avo. Läbimata ei jää ka Eesti maratonid. „Estoloppeti sõidud võivad uhkusega nina taevapoole tõsta, sest tase on igas mõttes kõrge!” kiidab ta korraldajaidosalejaid. Tänavu on Avo läbi sõitnud 39-kilomeetrise Viru maratoni, kusjuures üle pika aja puusuuskadel. „Väga hea oli,” kinnitab ta, lisades, et ainult seanahast saapad hakkasid pisut hõõruma. Puusuuskadel kavatseb ta tänavu võtta osa ka Tartu maratonist, kui see muidugi ikka toimub. Järgmiste maratonipaikadena on Avol sihikul Argentina, Uus-Meremaa, Jaapan, Mongoolia, Sahhalini saared. „Neid paiku ikka jagub,” ütleb Avo. Kristiina Viiron
Foto: Hendrik Osula
Maratoni vaimsus ja suusatamise rõõm „Maraton on üksteisega arvestamine, üksteise tähelepanemine ja mingis mõttes ka puhas meeskonnatöö,” ütleb maratonisõber Indrek Mustimets, Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakonna juhataja. „Sattusin suusamaratonide lainele ehk alles kolmekümnenda eluaasta hakul. Enne seda olid mul kokkupuuted suusatamisega vaid Tartu 7. keskkoolis, kus õpetaja Hans Pukk meiesuguseid nagamanne suusapisikuga nakatada püüdis,” meenutab Indrek. Kuigi suusatamine, uisutamine ja jäähoki olid kooli legendaarsed talvealad, ja seda Tartu südalinnas, said lapsed mingi erilise suusavaktsiiniga süstitud – suusavaimustust toona ei tekkinud. Indreku esimene maraton oligi Tartu maraton ja seda vaid mõnekümnekilomeetrise eeltreeninguga. Esimese maratoni eelsel ööl Indrek eriti ei maganud, sest mõtles kogu aeg sellele, kuidas kiirabi ta rajalt pärast kümmet kilomeetrit kokku korjab ja haiglasse viib. Aga ei viinud. „Sõitsin läbi. See inim-
voog ja vaimsus kannavad sind lõpuks ikkagi lõpujooneni, mis on väga kaunis hetk ja liigutus.” Nüüdseks on Indrek Tartu maratone sõitnud ehk nii viis ja sama palju ka Haanja omi, mida peab tegelikult palju kõvemaks näitajaks. Indreku sõnul on Haanja maraton väga raske, tehniline ja lisaks sellele boonusena vaimustavalt ilus. „Kuna ma olen nii ühes kui ka teises maratonis alati viimases pundis, jääb mul aega ringi vaadata ja loodust nautida,” tõdeb Indrek. Ta lisab, et maratonidel käimistele tuleb ka pause sisse ja nüüd polegi ta nii lume- kui ka koori- ja töökohustuste tõttu paar aastat maratonidele jõudnud. Kui aeg vähegi lubab, püüab Haanja maratonile ikka minna – jaguks vaid lund. Aga see pisik istub Indrekul nüüd ikka kõvasti sees ja eks see järgmine tuleb peagi. Maraton on meeskonnatöö Indreku sõnul on maratonidel käimisega see asi, et ega üksi ei viitsikski eriti 60- või 40kilo-
Kui suusad ootavad, aga kurk on kare või nina kinni, võta appi CARMOLIS tilgad! Kümne taime eeterlikest õlidest valmistatud tilgad aitavad lisaks külmetusele ka täiskõhutunde ja puhitiste ning kergete pea- ja lihaspingete korral. Pärast sõitu aga pole midagi mõnusamat kui tilgutada Carmolist leilivette!
Saadaval apteekides!
Indrek Mustimetsa sõnul on maraton üksteisega arvestamine, teiste suusatajate tähelepanemine ja mingis mõttes puhas meeskonnatöö.
meetrist matka ette võtta, aga sellises seltsis sõitmisel on ka ikka võlud ja eks see paelubki. Ikka on hea sõita kümneid kilomeetreid kellegi sabas ja siis temast mööduda ja teda omakorda edasi vedada. Pärast selgub, et tegu on su oma hea tuttavaga. „Või siis selline imeline lugu Tartu maratonilt, mil mu „eestvedajaks” sai maailmakuulus maailmarändur ja seikleja Steve Fosset, kellega me koos üle poole maratoni sõitsime ja hiljem Elva-Otepää bussis kohta jagasime,” meenutab Indrek. „Õlg õla kõrval ja suusarajal ma teda ära ei tundnud. Aga hiljem sain sellest teada – teda meie hulgas enam pole, aga olen tema mälestuseks auhindu välja
pannud, eesmärgiga, et inimesed üksteist rajal ära tunneksid ja üksteisega suhtleksid,” lisab ta. Indrek kinnitab, et maratonid ei ole tegelikult rasked – rasked on need siis, kui rajale minna käega löömise meeleolus, ärapanemise sooviga või ülinapi ettevalmistusega. Kui oled veidigi liikuv ja suusakogemusega, ei tohiks meie maratonid olla ületamatud ning rasked. Tõsi, maratonidel on väga tehnilisi laskumisi, kurve, inimtihedaid lõike ning selleks peab küll olema harjutanud ja teatav kogemus massidega hakkama saamiseks. „Haanja maratonil on mitmeid laskumisi, mida ma n-ö kaine peaga küll
ei valiks, aga sadade teiste hulgas on adrenaliin seesugune, et valikut mittelaskumiseks ei jäägi. Seega, kas jätkad või loobud,” ütleb Indrek. Tal on meeles, kuidas ta ühel Haanja maratonil kunagi ühel pikal laugel laskumisel kukkus, sest esimesed 500 sõitjat lihvisid ühe purde üsnagi lumevaeseks. Paljas palk takerdas suusa ja nii lendaski Indrek suurde puhtasse lumme. Õnnelikult. „Eestis on maailma ilusamad maratonid ja meil on vaimustavad rajameistrid ning maratonide korraldajad. Aitäh Tartu ja Haanja maratoniperedele!” kiidab Indrek. Signe Kalberg
8 | Suusaleht
Talvist tegevust igale maitsele Lisaks suusatamisele ja kelgutamisele pakub talv teisigi põnevaid spordialasid nagu tuubisõit või lumel surfamine. Jääga seoses tuleb lisaks uisutamisele ja hokimängule silme ette kindlasti jääkeegel ehk curling või petank jää peal. Rahvusvaheliselt tacurling. Nimel pole vahet, lõbus tegevus on see ikkagi ja saavutab Eestis üha suuremat populaarsust. Rahvusvaheliselt ühe kõige kiiremini kasvava talispordiala puhul on tegu olümpiaalaga, mida saavad harrastada väga erineva vanuse ja füüsilise ettevalmistusega inimesed, ei sega ka liikumispuue. Eestis saab jääkeeglit mängida nii Tondiraba kui ka Jeti jäähallis, profirajad on ka Tartu Lõunakeskuses. Hooaeg kestab Eestis aprilli lõpuni. Et tegemist on taktika ja närvide mänguga, nimetatakse seda ka malemänguks jääl. Laua ja rõngaga mäest alla Lumelauasport on viimastel aastakümnetel talispordialana ise-
gi niipalju populaarsust kogunud, et alates 1998. aastast kuulub see olümpiamängude kavva. Sõitmine jagatakse alastiilideks, millest igaühes kasutatakse väikeste erinevustega disainitud lumelauda. Vabasõidu eesmärk on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõita. Enamik lumelaudureid ongi selle stiili juurde jäänud. Vabasõidust on välja arenenud ekstreemlumelauasõit (extreme snowboarding). Üldjoontes jagunevad lumelauad kolme eri kategooriasse, mille järgi saab aimu, kus nendega sõidetakse. Freestyle – pargis sõitmise lauad on lühemad, pehmemad, nõtkemad kui pikemad ning jäigemad freeridelauad. Viimased sobivad ka mägedes puudris sõitmiseks. Allmountain on laud igaks olukorraks. Et need on pehmemad kui freeride-lauad, sobivad need igati hästi trikitamiseks. Näiteks An-
Foto: RAIVO TASSO
Kolkja külas on talvisel ajal põlvest põlve sõidetud tõukekelkudega ja siin korraldatakse ka rahvusvahelist tõukekelgupäeva Kolkja Kelk.
somäe mäesuusakeskuses ootavad mäesuusatajaid ja lumelaudureid kuus laskumisnõlva. Vaheldust mäesuusatamisele pakuvad Baltimaade pikimad lumerõngarajad. Lumerõnga rada ehk tuubisõit viib kelgutamise uuele tasemele – ei mingit puudest mööda rihtimise ega mäest üles kõmpimise vaeva. Rõngastega lustimine käib selleks ette nähtud rennikujulisel rajal, sõitjal pole vaja eelnevaid kogemusi ega oskusi. Suurtele suured, väikestele väiksed lumerõngad. Sõidu kiirust mõjutab ilm. Värske lumega on sõit aeglasem, väga libedal rajal võib tekkida kaalupiirang. Jääle kelgutama Tõukekelgumatkad on parimad talvematkad ning sobivad suurepäraselt looduse nautimiseks. Kerged alumiiniumraamiga tõukekelgud on jõukohased ka väiksematele ja nõrgematele, nendega sõitmine ei nõua füüsilist ettevalmistust ega varasemat kogemust. Passib hästi lumis-
tele loodus- ja liikumisradadele või järvejääle. Kui Pühajärv on näiteks korraliku jääkaane all ja ilmastikutingimused soodsad, saab sõita Pühajärve saarte vahel. Talvemõnude juurde kuuluvad ka uisutamine ja uisumatkad. Uisutamine on lõbus, sportlik ja kiire liikumisviis pikemate vahemaade läbimiseks. Uisutamiseks kasutatakse matkauiske, mis käivad klambritega suusasaabaste külge. Talve kõige suurem nauding on kahtlemata surfamine lohega lume peal. Snowkiting ehk lumel surfamine on mõnus alternatiiv nii surfamisele vees kui ka lumelauasõidule või suusatamisele mägedes. Lohesurf on spordiala, kus edasi liikumiseks kasutatakse suurt tuulelohet, mis kinnitatakse kas maa- või lumelaua külge. Talvel lohesurfiga alustamise eelis peitub selles, et liikuma saab oluliselt hõlpsamini kui vees. Signe Kalberg