Suusaleht Terviseradasid arendavad:
Võida 1000 € eest suusavarustust! Mine www.terviserajad.ee ja õpi koos Elina Pähklimägiga suusanippe. Vasta Facebookis küsimustele ja võida. Uus video ja küsimus iga nädal, kuni 24.02. Kui suusasammud selged, saame 24. veebruaril terviserajal kokku ja suusatame üheskoos ümber maailma!
Reklaamlehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Eigo Kaljurand eigo.kaljurand@lehed.ee, tel 680 4521
veebruar 2013
2
Suusaleht
Suusavaliku tähtsaim küsimus on stiilis Enne suusaostu on kohustuslik endale selgeks teha, mis vahe on klassikalisel ja vabastiili tehnikal ning seejärel otsustama neist ühe kasuks. Kaire Talviste Nõukogude ajal kasutati suuresti tõrvatud puusuuski, mida tänapäeval enam ei kohta. Nüüd on valik nii suur, et ostuotsuse tegemine nõuab eelteadmisi. Korraliku suusakomplekti hind algab 250 eurost. Suuskade valik sõltub sellest, millist sõidustiili harrastatakse: klassikat või vabatehnikat (uisutehnikat). Vabastiili suusad võiks olla enda pikkused või siis kuni 10-15 cm endast pikemad, klassikasuusad aga 20-25 cm endast pikemad. „Mis kõlbab kõigeks, see ei kõlba ikka päris kõigeks,” ütleb Sikupilli Rademari määrdemeister Arti Allmägi neile, kes soovivad
ühte suuska nii klassikaliseks kui ka vabastiiliks. „Neile pakume pigem klassika suuska, sest vabastiili suusaga ei ole klassikalises stiilis võimalik sõita.” Suuskadel on erinev paine. Vabastiili suusk on jäik, see sõidab ainult suusaotste peal, väheneb hõõrdumine ja suusk saab vedruna toimivast painest hoogu. Klassika suusa puhul on oluline pidamine. Poe mõõtelaual saab määrata suusa pidamisala, ent seda võib ka kodus teha. Selleks soovitab Allmägi seista suuskade peale ja lasta abilisel suuskade all paberilehte edasi-tagasi liigutada. Ala, kus paber liigub, ongi pidamisala, kuhu tuleb pidamismääret määrida. „Klassikasuusa pidamisala võiks jääda 50-60 cm vahele, vabastiilisuusal võiks sellele peale astudes esimene ja tagumine ots veidi õhku tõusta,” soovitab Extreme Sport Rocca klienditeenindaja Kristjan Lindau. Kuidas suusk kogukama inimese kaalu all täpselt käitub, saab samuti poodides asjatundjate pilgu all kontrollida. A&T Spordi Tartu kaupluse juhataja Kai Silla soovitab suurema kaaluga spor-
dihuvilistel õige paindega suuska otsida kallimate ja pikemate seast. „Odavama suusa vajutab raske inimene kinni, libisemine kaob ära. Kallimatel suuskadel on parem paine ja suusad on esitletud kaaluvahemiku järgi,” lisab Silla. Ta lohutab, et olgu inimene või üle 100 kg suusa leiab talle ikka. „Peab ainult teadma, mida otsitakse. Kes tahab linnulaulu kuulamas käia, sel ei pea suusk nii põhjalik olema, ent kui see üldse ei libise, siis on ka kehvasti,” lisab ta. Lastele pakutakse enamasti universaalsuuski, sest neil pole veel väljakujunenud sõidustiili. Suusasaapad Suusasaapa valik peaks toimuma enne sideme valikut, sest kordades kergem on leida õige side, kui õige saabas, ütleb Hawaii Express Almare kaupluse suusamüügispetsialist Marden Muuk. „Saapa valikuks varu aega ja proovi erinevaid mudeleid, sest saabas peab hästi jalga istuma.”
Vabastiili suusk on jäik, saades vedruna toimivast painest hoogu. Klassika suusa puhul on oluline pidamine. Saabas peab fikseerima kanna, olema mugav ega tohi pigistada. „Jala veresooned paisuvad suusatades ja jalg võib numbri võrra suureneda. Seetõttu oleks mõistlik võtta suusasaabas kinga omast numbri võrra suurem,” soovitab Allmägi. Sedagi valikut tuleb teha sõidustiilist lähtuvalt. Klassikasaa-
KAKS MÄGE, ÜKS PILET! 2=1 Kuutsemägi ja Munamägi moodustavad Baltikumi suurima mäesuusaterritooriumi. - 10 tõstukit - Kaheteistkümmne kunstlume ja valgustusega nõlva kogupikkus 2,8 km maksimaalne kõrguste vahe 73m - Kaks lumeparki, krossirada - 2 lastenõlva, suusa ja lumelauakoolid - Varustuse laenutus - Majutus ja toitlustus - Legendaarne Taru maratoni murdmaasuusarada ühendab mõlemat keskust ja möödub mõlema mäe jalamilt. - Pakett: mäepilet,majutus ja hommikusöök - alates 29€ päev
e-post info@kuutsemae.ee, tel. +276 69007, +256 471 197 www.kuutsemae.ee, www.munakas.ee
Suusaleht suusk lisaks ka pidamismääret. Universaalse variandina pakub ta harrastajaile pidamisteipi, mis peab vastu kuni 200 km sõitu. Kallimatel suuskadel püsib määre paremini all, aga selle kulumise aega ei saa siiski üheselt määrata. Oluline on raja olukord, suusatalla omapärad, suusa hoiustamine, sõidustiil ja valitud määre. „Üldjuhul püsib määre all 40-50 km,” ütleb Allmägi. „Igatahes kui suusatald on juba halliks läinud, siis oleks aeg seda määrida.” Tänapäeval on olemas head ilmastikule vastavad kiirmäärded.
Paremad libisemisomadused on fluori sisaldavatel määretel – need hülgavad vett ning hoiavad nii ka suusatalda. Null kraadi juures tuleks valida võimalikult kõrge fluorisisaldusega määre, –20 kraadi juures ei mängi fluorisisaldus parafiinmäärdes enam nii suurt rolli. „Reegel on selline, et pehmem määre sobib soojema ilma jaoks, kõvem määre külmema ilma korral,” õpetab Leppik. Odavama plastsuusa alla pole mõtet parafiinmääret panna, sest see ei imendu suusa sisse ja kulub kiiresti maha. Siis võiks
pigem eelistada kiirlibisemisemääret, sest seda on lihtne ja odav uuesti määrida. Pidamise jaoks võib plastsuusa pidamisala liivapaberiga ära karestada ja selle peale määret panna. Suusariietus Muuk soovitab suusatajal riietuda kihiliselt: soe spordipesu, mis ei lase kehal külmetada ja juhiks kehast tekkiva soojuse eemale, teiseks kihiks sobib õhuke spordipluus ning sinna peale tuulekindel jakk. Tuulekindlad tooted on märgistatud sõnaga „Windproof”. Kõik
tehnilised riided on tehtud tehiskiududest. Nende eesmärk on kehast higi eemale juhtida ja samal ajal hoida sooja ning kaitsta tuule eest. Soojade suusasaabastega pole mõtet kasutada villaseid sokke, sest need ei juhi higi eemale. Jalga võiks tõmmata spetsiaalsed suusasokid. Suusatamiseks on olemas ka spetsiaalsed suusakindad: sõrmikud, labakud ja kahe sõrmekojaga kindad. Kaela võib panna mugava buff’i. „Kindlasti ei tohi ära unustada mütsi, sest pea kaudu kaotab keha palju soojust,” lisab Allmägi lõpetuseks.
JOOGIPARTNER
Tatjana bas on pehmema tallaga ja madalama säärega. Uisusaapa tald on jäik ja kõrge toestusega. Lisaks on olemas ka kombineeritud saabas. Klambrid Klamber tuleb valida saapa järgi. Kristjan Lindau eristab klambreid kinnituste järgi: ühed kruvitakse suusa külge, teised kinnitatakse suusa kinnitusplaadile. Viimased on paremad põhjusel, et need on reguleeritavad ja suusa sisemine struktuur jääb puutumata. Laias laastus on kahte erinevat tüüpi sidemeid: SNS- või siis NNNsidemed. „SNS-sidemed tunneb ära sellest, et neil on klambril kaks kinnitust, kuhu suusasaabas sisse käib, NNN-sidemel aga üks,” selgitab Marden Muuk. Lisaks saab eristada sidemeid ka sõidustiili järgi: on nii klassika-, uisu- kui ka universaalsidemeid. Soodsama hinnaga plastist klambrid on Muugi sõnul mõeldud pigem koolilastele või siis harrastajatele, kes sõidavad väga vähe. Kepid Suusakeppide hinna määravad kepi materjal, käepide, käerihm ja kulp. Kallimad kepid sisaldavad süsinikku, kepp on seeläbi jäigem ja kergem. Odavamad suusakepid on klaasfiibrist või alumiiniumist. „Klaasfiiber on pehmem kui süsinik, seetõttu paindub see rohkem ja osa energiat läheb hoo lükkamise asemel kepi painutamisse. Klaasfiiber on aga kergem kui alumiinium. Alumiiniumkeppi soovitan kasutada matkadel või raskema kehakaaluga inimestel,” ütleb Allmägi.
Paremad libisemisomadused on fluori sisaldavatel määretel – need hülgavad vett ning hoiavad nii ka suusatalda. Ühed kallimad suusakepid on Swixi Triaci-d, mis on valmistatud väga kergest süsinikust ning tavalise ümarakuju asemel on need hoopis kolmnurksed, mis annavad neile teistega eelise tuuletakistuse osas, lisab Muuk. Käepidemevalikus võiks eelistada soojemat korki. Käerihmal võiks olla pöidlakoht, et käsi suusakepi külge fikseerida. Radadel sõitmiseks pole suusakeppidele suuri kulpe vaja, sest pole karta kepi sügavale lumme vajumist. Lindau annab ette ka kepivaliku standardmõõdud. Vabastiili jaoks tuleb enda pikkus korrutada 0,9ga, klassika kepi valikul korrutada enda pikkus 0,83-ga. „Kui tegu on tugeva ülakehaga inimesega, siis soovitame pigem pikemaid keppe,” lisab Muuk. Määrded Allmägi soovitab poorse põhjaga suuskadel lasta esmamäärimine teha kohe ostmisel. Määrdemehed panevad alla krundi ja sinna peale vastava ilmastikumäärde. Extreme Sport Rocca määrdespetsialist Siim Leppik selgitab, et kui mõlema stiili suusad vajavad libisemise määret, vajab klassika
kes sööb, see lööb!
Mannima
Tartu Maratoni võitja
SOOVITAB:
ALLA 4h SÕITJATELE.
ÜLE 4h SÕITJATELE.
Tugev süsivesikuterikas õhtusöök (pasta, pasta, pasta, pasta, pasta ....) maratoni eel. KORRALIK HOMMIKUSÖÖK 2-3H ENNE STARTI!
Tugev süsivesikuterikas õhtusöök (pasta, pasta, pasta, pasta, pasta ....) maratoni eel. KORRALIK HOMMIKUSÖÖK 2H ENNE STARTI!
5-10 min enne starti 1 PowerBar Performance batoon.
5-10 min enne starti 1 PowerBar Performance batoon. Sõidule 1 PowerBar Performance + 2 PowerBar Natural Energy batooni, mis tarbida esimesel 2/3 distantsil.
Lisaks tarbida 6 PowerBar geeli, 1 iga ca 30-40 minuti tagant. Peale juua kindlasti PowerBar spordijooki. Kogu distantsil tarbida 2-4 l PowerBar spordijooki (võib juua vaheldumisi tavalise veega, sõltuvalt ilmast 0,7-1,2 l vedelikku tunnis).
Lisaks 4 PowerBar geeli, mis tarbida viimasel kolmandikul. Peale juua PowerBar spordijooki. Kogu distantsil tarbida 2-4 l PowerBar spordijooki (võib juua vaheldumisi tavalise veega, sõltuvalt ilmast 0,7-1,2 l vedelikku tunnis).
HAWAII EXPRESS
TALLINN Hawaii Express Pirita 53 443 777, Hawaii Express Al Mare 53 333 396, Hawaii Express Järve 53 333 566, Hawaii Express Kristiine 53 333 665, VIIMSI Hawaii Express Randvere tee 6, 53 333 266, TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 53 333 502, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, 53 333 603, PÄRNU Hawaii Express Aida 7, 444 0470, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422, RAKVERE Hawaii Express Laada 14, 53 333 721, VILJANDI Hawaii Express Tallinna mnt 41, 53 333 591, KURESSAARE Hawaii Express Tallinna tn 58, 453 3042, HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 53 333 149, JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759, VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, 53 333 617, OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1A, 53 333 629, VALGA Hawaii Express Raja 5, 76 61 284, PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, 385 1541, PÕLVA Hawaii Express Tuglase 1, 79 94 945 Kõik pildid on illustreeriva tähendusega. Kaubavalik kaupluste lõikes erinev. Kõik hinnad kehtivad Hawaii Expressi kauplustes. Hawaii Express jätab õiguse hinnamuutusteks.
www.hawaii.ee
3
4
Suusaleht
Maraton – suusataja kauao Suusamaraton on nii enda füüsilise vormi proovilepanek kui ka oodatud kohtumine samasuguse elustiiliga inimestega. Signe Kalberg Aravete keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja ja Ambla spordiklubi murdmaasuusatamise treener Raido Rohi (36) on püüdnud osaleda kõikidel Eestis toimuvatel suusamaratonidel. Ühel aastal neil kõikidel osaleda pole mahti, olulisemaks on ikkagi kujunenud Tartu suusamaraton. „Maratonil osalemine annab hea enesetunde, ühtlasi on see sõpradega ühiselt veedetud aeg minu jaoks oluline,” ütleb Rohi, kes on osalenud ametlikult ka kümnel Tartu maratonil. Mitteametlikult tuleb neid paar lisaks, kui ta sõitis teise mehe nime all. Kõige lühem maraton, kus ta on osalenud, on 40 kilomeetri pikkune Alutaguse. Unistuseks on senini jäänud aga kuninglikuks maratoniks kutsutud ja tõenäoliselt ka maailma pikim, Vasaloppet. Rohi kiidab ka kevadist Haanja maratoni, mis tänavu toimub 9. märtsil. Kui Alutaguse maratonil on meeldejäävamaks olnud just loodus, siis Haanja
maratonil mööda mägesid ja lauskmaad kulgev, suusataja võimeid proovile panev rada. Loomulikult ka kevadpäike, mis sõitmisele erilise sära annab. Rohi tunnistab, et maratonisõidul ei püüagi ta parimat aega saavutada, vaid eelkõige ikkagi sõidust rõõmu tunda. „Tõeline melu käib ju sõitjaterivi lõpuosas. Kui võitjad sõidavad 63 kilomeetrit läbi paari tunniga, siis maratoninautlejatel kulub selleks 7–8 tundi. Vaat nende ees ma võtan mütsi maha,” ütleb Rohi. Just sõitjate tagaotsas võib näha huvitavalt riietatud või veel vana suusavarustust kasutavaid suusatajaid. Rohi meenutab, et 39. Tartu suusamaratoniks leppisid tema ja veel neli sõpra kokku, et võtavad ette parasjagu hullumeelse tembu – sõita 63 kilomeetrit läbi puusuuskade, pillirookeppidega ja 1970ndate stiilis riietuses. „Minu suusad pärinesid aastast 1966. Püüdsime ka ajastutruult riietuda, selga läksid kampsunid, pähe tuttmütsid ja kätte labakud ehk püüdsime läbida raja viisil, mil seda tehti aastakümneid tagasi,” selgitab ta. Nii oli endal lõbus ja teistel ka. 42. Tartu maratonil on juba sel pühapäeval teiste seas stardis ka Aravete spordiklubi suusatreener. Raido Rohi tunnistab, et ega tal pole olnudki aega olnud maratoniks spetsiaalselt valmistuda.
Foto: Signe Kalberg
Ambla spordiklubi suusatreener Raido Rohi jõuab Eestile tulevaste suusakuulsuste treenimise kõrval aeg-ajalt läbi sõita ka ise mõne maratonidistantsi.
Spordiklubi suusatreenerina on tal küll kolm korda nädalas lastega Kangrumäe suusaradadel, kuid sealt koguneb kilomeetreid nädalas vaid kümmekond, kui sedagi. Nädalavahetustel on lastel aga võistlused ning siis on treener suusamäärija. Sellegipoolest on Tartu maraton tema kui juba elupõlise suusataja aasta tähtsündmus, millelt puududa ei saa. „Varustan end energiabatoonide ja -geeliga.” Kogenenud maratonil käija soovitab kõikidel osalejatel joogipunktides soola
süüa ja kindlasti ka juua. Ässadel on jootjad raja ääres, nemad vuhisevad joogikohtadest lihtsalt läbi, teistel suusatajatel aga tasub sõita rahulikus tempos ja pakutavat kindlasti kasutada. Maratoniks valmistu aasta ringi Tartu maratoni stardirivis peaks teises grupis olema ka Saue valla mees Andres Laineste, kes spordisõpradele tuntud mitte ainult suusatajana, vaid ta sõidab ka rattaga ja jookseb. Esimesest klassist
Maratoniks ettevalmistamine •• Treenida tuleks aasta ringi •• Enne maratoni tuleks puhata paar päeva ja rohkesti tarbida süsivesikuid •• Maratonisõitjal peaks kaasas olema energiabatoonid või -geelid •• Joogipunktides tasub soola süüa ja kindlasti juua
Suusaleht
5
Foto: Rauno Volmar
NUTIKAS TREENING
SISSEEHITATUD GPS’iga RC3 GPS
Uus Polar RC3 GPS kuulab sinu keha, jälgib kiirust, läbitud vahemaad ja kaardistab teekonna ühes kompaktses seadmes. Sisseehitatud GPS koos Polari nutikate treeningfunktsioonidega analüüsib igat sinu treeningut ning aitab viia sinu võimekuse uuele tasemele. Avasta Polar RC3 GPS ja nutikad treeningud polarestonia.ee
aoodatud pidupäev alates Nõmmel suusatreeningutega alustanud ja nüüdseks juba murdmaasuusatamises tuntust kogunud Andres Laineste (41) Vanamõisa suusaklubist on aga endale sihiks võtnud Worldloppeti Masteriks saamise. „Suusatamine ja maratonidel osalemine on mulle hobi ja sellest on saanud elustiil,” ütleb Laineste. Kui suusataja on läbinud vähemalt 10 erinevat Worldloppeti maratoni, vähemalt üks neist teisel kontinendil, võib ta taotleda Worldloppeti Masteriks saamist. Neid maratone ei pea läbi sõitma muidugi ühe aasta jooksul. Laineste sõnul on ta kaks korda osalenud ka Vasaloppetil, 2006. ja 2007. aastal. Neist viimasel saavutas ta eestlastest Raul Olle, Andrus Veerpalu ja Priit Kajari järel neljanda aja, üldarvestuses aga 353. koha. Suusamaratonidel osalemine väljaspool Eestit on elamus omaette ja annab head
Foto: erakogu
Kilomeeter enne maratoni lõppu – Andres Laineste 2010. aastal Itaalias Marcialonga 70 km pikkusel suusamaratonil, mis lõppes 322. kohaga.
võrdlusvõimalust. „2010. aastal käsin Itaalias Marcialonga 70 km pikkusel suusamaratonil, kus sain 322. koha. Itaalia ja Eesti maratonid on korraldusel ja tasemelt üsna sarnased. Finlandiahiihto jättis aga tagasihoidliku mulje, kuid Vasaloppetil 18 000 inimest stardis on ikka väga võimas vaatepilt,” meenutab Laineste. Maratoniks valmistumine toimub Laineste sõnul aasta ringi ja kes otsustab nädalapäevad enne pikka sõitu treeninguid alustada, on hiljaks jäänud. „Aasta jooksul olen suuskadel maha sõitnud üle 3500 kilomeetri, tavalised suusapäevad on 20–30 kilomeetrit. Kuid enne võistlust tuleb puhata paar päeva ja rohkesti tarbida süsivesikuid,” kõneleb Laineste. Maratonisõitjal peaks kaasas olema energiabatoonid või -geelid, kindlasti tuleb juua energiat andvaid jooke. Ja kui ikka pikk rada pole jõukohane, valida poole lühem.
PULSIVÖÖ H7 Muudab sinu iPhone 4S-i või iPhone 5 nutikaks treeningukaaslaseks. ››
Polar H7 on mitmekülgne pulsivöö, mis edastab sinu südame löögisageduse täpsed andmed reaalajas sinu iPhone 4S-ile või iPhone 5-le ning samaaegselt Polari 5 kHz sagedusel töötavale pulsikellale.
››
Polar H7 võimaldab sul edasi kasutada oma olemasolevat pulsikella ning samaaegselt salvestada andmed nutitelefoni, et saada treeningu kohta veelgi täpsemat infot, nagu kiirus, teepikkus, teekonna kaardistamine jm. Laadige alla Polar Beat treenigrakendus
Suusamaratonid Eestis 2013 MARATON AEG
KOHT
42. Tartu Maraton (Estoloppeti 4. etapp)
17. veebruar
Otepää ja Elva
Haanja Suusa 100
23. veebruar
Haanja
Tallinna Suusamaraton (Estoloppeti 5. etapp)
3. märts
Kõrvemaa
Haanja Maraton (Estoloppeti 6. etapp)
9. märts
Haanja
Salomoni suusamaraton
16. märts
Valgehobusemäe
13th Albu Jaak Mae CUP ski race
17. märts
Valgehobusemäe
Albu Suusasõit Jaak Mae karikatele (lapsed)
17. märts
Valgehobusemäe
Polari tooted leiad spordipoest või veebipoest oleterve.ee
6
Suusaleht
Mäed haaravad suusatajad oma lummusse ja enam lahti ei lase Kui paljud eestimaalased kiruvad külma talve ja igatsevad palmi alla sõidust, on omajagu ka neid, kel lööb silm lume tulekuga särama. Siis saab taas mägedesse suusatama! Öeldakse, et kes kord mäemaitse suhu saanud, tahab lumistelt nõlvadelt laskumist kogeda üha uuesti ja uuesti. Kristiina Viiron Märjamaa mehe Valdo Kanguri jaoks on mäesuusatamisest kui hobist saanud töö, juba mitu aastat õpetab ta teisi Austrias Mayrhofenis mäesuuskadega sõitma ning korraldab erilisi mäesuusa-
laagreid, kus õpitakse sõitma ja sõidetakse ainult väljaspool ametlikke suusaradu. Eestis teda talvisel ajal eriti tihti ei kohta, hiljuti naasis ta Austriast ja õige pea algab sõit Gruusiasse Gudauri freeride’i laagrisse. Eelmisel nädalavahetusel aga oli ta siiski platsis Kiviõli tuhamäel. Suusapisikuga nakatus Valdo aga hoopis lapsena Tõstamaal, kui koos teiste poistega puusuuskadel mäest alla laskis ja ikka nii, et üle hüpeka ja sinka-vonka puude vahelt läbi. Üheksakümnendate algul käis Valdo sõpradega Slovakkias, kus õppis siis n-ö päris mäesuusatamist ja nii see läkski, et nüüd jagab ta oma kogemusi teistele edasi. „Kui asi endale meeldib, äkki hakkab teistele ka meeldima,” muheleb ta. Pikki aastaid uhas ta talvel gruppidega Slovakkia vahet, aga 1999. aasta kevadel korraldas tõusu Elbruse idatipule, kus laskusid esimeste eestlastena nii kõrgelt (5621 m) lumelaudadel ja suuskadel. Aasta hiljem korraldas ta sarnase ekspeditsiooni
Foto: erakogu
Juba maast madalast mägedes: Monika, Sven ja üheksakuune Steven Slovakkias.
Pamiiri Lenini mäetipule (7134 m). Niisugune laskumine – freeride – ei sarnane suusakeskuses sõiduga – radu ees ei ole ning tuleb valida ise laskumistee. Kui Valdo nüüd oma lõbuks õpetamise kõrvalt sõitma läheb, siis just nimelt freeride’i ning seetõttu meeldivad talle kõige rohkem nn metsikud mäed: Tšeget Kaukasuses, aga ka juba eelmärgitud mäed Gruusias ja Indias Gulmargis. „Ma ei ole mööda erinevaid keskusi ekskurseerija – kui saad ühe keskkonna selgeks, saad aru,
Effektiivsed, kvaliteetsed ja soodsad tooted Eesti ravimi�irmalt!
Vees lahustuvad tabletid!
milline on sinu areng,” märgib Valdo, lisades, et see on ka turvalise sõidu koha pealt oluline. „Lumeolud küll muutuvad, aga tunned nõlva ja tead, mis võib ette tulla,” osutab ta. Algul kohutasid, siis võlusid Valdo soovitab kõigil, kes mäesuusatamisega alles tegelema hakkavad, juhendajaga õppida. „Tehnikat tuleb lihvida, et sõita ohutult,” ütleb ta. „Eks see ole igaühe enda valik, aga mägedesse tasuks suhtuda aupaklikult.”
Worldloppeti meister Alar Haabma sõitis pikki aastaid maratone, enne kui 11 aastat tagasi Itaalias Marcialonga suusamaratonil otsustas sõpradega ka mäele minna. „Praegu ma küll soovitaks neile, kes pole mäesuusatamisega enne tegelenud Nuustakule minna, aga mina tegin vastupidi ja kui hiljem Nuustakule läksin ei saanud arugi, kui olin juba mäest all,” muigab mees, et mastaabid on ikka nii erinevad. Esimene allasõit võttis Alaril naha märjaks – poole laskumise peal tuli näiteks korjata üles sõbra alla libisev suusk, sest sõber oli vahepeal kukkunud. „Aga kui alla sain, teadsin, kuidas uuesti alla tulla,” ütleb ta. Sellest ajast saadik on nad teiste maratonlastega mäesuusatamise ja maratonisõidud ühitanud. Ühe kahenädalase reisiga läbivad nad tavaliselt kaks maratoni eri riikides ning käivad ühtlasi ka mäel. Riike, kus ta maratoni ja/või mäge sõitnud, on seega omajagu: Poola, Tšehhi, Austria, Itaalia, Šveits, USA, Kanada, Soome... „Aga kõige kõvem on ikka Itaalia,” tunnistab Alar. „Šveitsis on ka head rajad. Kui korra oled käinud, siis pead ju proovima, kus kõige mõnusam on.” Alar nendib, et allasõit üksi ei ole asja võlu, vaid ka seltskond ja suusakeskuses valitsev melu. Argipäeviti raamatupidajana töötav Monika Kirst langes mägede kütkesse rohkem kui kümme aastat tagasi. Vähemalt kord talvel käib ta suusatamas Slovakkias, ka on ta käinud Soo-
mes ja Austrias, Eesti mägedest rääkimata. Monika sõnul on Slovakkia hinnatasemelt perele kõige vastuvõetavam. „Mulle meeldib, et selle alaga saab terve perega tegeleda – pole selline sport, et ema-isa lähevad minema ja lapsed jäävad maha,” sõnab Monika, kes mullu võttis paariks tunniks raamiga seljas mäele kaasa ka oma tollal üheksakuuse poja. Monika meenutab, et pelgas varem kõrgust, ent mäesuusatamine võttis selle ära. „Mäletan, et esimest korda Slovakkias mäe peal olles mõtlesin küll, et appi, kas siit pean ma nüüd alla tulema,” muheleb ta. Sõitma õppiski ta Slovakkias, elukaaslase, kes tegeles mäesuusatamisega juba varasemast ajast, abil. „Kui oskad tehnikat, siis ei ole ka hirmu suurte mägede eest, sest oskad õigesti pöörata, pidurdada ja oma kiirust kontrollida,” osutab Monika. Samuti finantsalal töötav Krista Lõoväli on võõrsil käinud korra – mõned aastad tagasi Austrias ning sealsed mäed algul kohutasid ja siis vaimustasid. Mäejalam ju ei paistnud ja tekkis hirm, et sõidad ei tea kuhu. „Algul tahtsin lastemägedele minna, aga polnudki niisuguseid. Leidsin siis laugjad mäed ja sõitsin seal,” naerab Krista. Tema sõnul annabki elamuse oma hirmu ületamine – kardad küll, aga hakkad hoolimata sellest laskuma ja tuledki sellega toime. Nüüd märtsis sõidab Krista perega suusatama Norra.
VEEL ON VABU KOHTI MÄRTSI KOOLIVAHEAJA SUUSAREISIDELE!
Uus Eesti toode SportActive!
SUUSAREISID ALPIDESSE 16.-23. märts - Val Gardena, Itaalia 16.-23. märts - Les Arcs, Prantsusmaa 17.-24. märts - Zermatt, Sveits
hind al 799€ (tasuta laste suusaklubi) hind al 699€ (tasuta laste suusaklubi) hind al 1099€
Tõeline spordivitamiin! Vitamiine ja mineraalaineid sisaldav kompleks!
SUUSAREISID ANDORASSE 17.-24. märts - El Tarter, Andorra
hind al 699€ (tasuta laste suusaklubi)
Tõsta vitamiinide taset organismis!
SUUSAREISID HIMOSELE Broneeri ise endale sobiv majutus meie kodulehel Himose bännerilt. Kingituseks Rademari kinkekaart väärtusega 30€.
Muuda vesi energiaks!
Vitamiinipomm Pexvital!
LIITU UUDISKIRJAGA Iga kümnes liituja saab kingituseks Rademari kinkekaardi väärtusega 30€.
Esimeste haigussümptomite ilmnemisel tõsta vitamiinide taset organismis!
Loosimine 25. veebruaril. Reisikorraldaja: STIILNE PUHKUS (AT Devorex OÜ) tel 66 44 890 või 51 40 647 info@devorex.ee
Tootja: Vanapere tee 3 , Viimsi www.vitale.ee vitale@vitale.ee
Saadaval hästivarustatud apteekides üle Eesti!
www.stiilnepuhkus.ee
! a g a t t a r e m a d i õ s ja e m e s k o o j , e m a t a Suus
Hiiumaa I suus amaraton 23. veebruaril 2013.a Sinna lähen kindlasti ja koos perega!
Hiiumaa III jooksumaraton 01. juunil 2013.a
le l ä j eme asa! e t idu ga ka õ s Selleve pere ter
n o t a r a m a t t a r I I a Hiiuma a . 3 1 0 2 l i t s u g u a 18. e
iiumaa.e .h n to ra a .m w w w a t Lisainfot vaa
i e e n i a n Kui aasa, tule k üksi. lähen e värk. Raudn
PANE OMA MUGAVUS PROOVILE! XTR ALUSPESU TÖÖTAMISEKS JA SPORTIMISEKS Snickers Workwear XTR soe aluspesusärk art 9430/0418
TAVAHIND 52.- €
SOODUSHIND 41.60 €
-20%
Uue põlvkonna soe aluspesusärk, mille loomisel on kasutatud parimaid materjale ja parimat tehnoloogiat. Särk hoiab sind kuiva ja värskena, see on mugav ning juhib higi ja niiskuse kehapinnalt eemale. Riietus pakub kaitset, isoleerib ja ventileerib just õigeid kehapiirkondi. Materjal on kõrgtehnoloogiline AVS kangas (56% polüamiid, 40% polüpropüleen, 4% elastaan, 200g/m2). Värvus: tumehall/must
Snickers Workwear XTR pikad aluspesupüksid art 9431/0418
TAVAHIND 47.- €
SOODUSHIND 37.60 €
-20%
Uue põlvkonna aluspesupüksid, mille loomisel on kasutatud parimaid materjale ja parimat tehnoloogiat. Püksid hoiavad sind kuiva ja värskena, mis on mugavad ning juhivad higi ja niiskuse kehapinnalt eemale. Riietus pakub kaitset, isoleerib ja ventileerib just õigeid kehapiirkondi. Materjal on kõrgtehnoloogiline AVS kangas (56% polüamiid, 40% polüpropüleen, 4% elastaan, 200g/m2). Värvus: tumehall/must
Snickers Workwear Wool Mix sokid
KÕIK TALVETOOTED MÄRTSI LÕPUNI TAVAHINNAST SOODSAMAD
art 9202/0418
-20%
TAVAHIND 17.- €
SOODUSHIND 13.60 € Mugavad, elastsed ja soojad töösokid, sobivad hästi ka sportimiseks. Tugevdused kanna ja varba osas, õhem ja elastne jalavõlvi osas, talla all sooned niiskuse juhtimiseks. Kanna taga hõõrdumist vähendav paksendus. Materjal WoolFusion isoleeriv segulõng 60% vill, 20% polüamiid, 6% siid, 4% Lycra. Värvus: tumehall/must
VÄHEMALT
-20% VÕI KUNI KAUPA JÄTKUB!
Mugavus. Vastupidavus. Funktsionaalsus. Disain. TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35
Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a
PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3
RAKVERE Pikk 2
VILJANDI Riia mnt 42a
JÕHVI Tartu mnt 30
VÕRU Piiri 2
VALGA Vabaduse 39
NARVA Tallinna mnt 19c
HAAPSALU Ehitajate 2a, Uuemõisa