Suusaleht
Reklaamlehe koostas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Heike Kiiv, heike.kiiv@lehed.ee, tel 680 4459
veebruar 2014
2
Suusaleht
Suuskade määrimisega saab ka kodus hakkama Suuskade määrimine on ühtviisi oluline nii pühapäevasuusatajale kui ka maratonisõitjale, nii uisu- kui ka klassikatehnika tarvis. Signe Kalberg „Suuskade ettevalmistamisel pole muud nippi, kui kinni pidada põhitõdedest – siis õnnestub ka määrimine,” ütleb Eesti suusakoondise hooldemees Tarvi Kuus, kes on olnud suuskade määrdemees Eesti noorte ja järelkasvu ning Türgi suusakoondises, ka Piret Pormeisteri meeskonnas. „Selles töös maksavad teadmised ehk siis millise ilmaga milliseid määrdeid kasutada, et saavutada libe suusk,” ütleb Kuus. Suusad vajavad alati hooldamist, olenemata distantsi pikkusest ja stiilist. Kuus rõhutab, et mida paremini on suusad hooldatud, tehes seda kas ise või lastes seda teha asjatundjal, seda libedamad on suusad. Nii ei tehta kas kogemata või teadmatusest ka vigu. „Olen näinud, et klassikasuusad on määritud suusatipust suusakannani. Ma ei pea seda veaks, vaid teadmatuseks. Suuremad vead tehakse pigem parafiini sikeldamisel suusapõhjalt kas vale nurga all või liiga jõuliselt, ja siis lihtsalt saab suusapõhi kannatada, muutub kumeraks. Või siis sõbraga vesteldes unustatakse triikraud suusa peal ühte punkti seisma ja kõrvetatakse plast ära, mille tulemusel tekivad mullid suusapõhjale,” toob Kuus näiteid. Enne puhasta, siis määri Enne suuskade määrimist soovitab Kuus hoolikalt üle vaadata, millisesse seisu suusad eelmine kevad jäeti. „On juhuseid, kui unustatakse kevadel klassikat sõites kliistermääre puhastamata, suvega on määre täiesti klaasistunud ja tekitab nüüd puhastamisel parajat peavalu.” Suuskade määrimise põhimõte on määrdemeestel alati sama: suusk peab libisema ja
samas hästi pidama, et nautida suusatamist. Seda ütleb ka 15 aastat Hawaii Expressi Järve suusahooldusmeistrina töötanud Tarmo Selde. Ta lisab, et kuigi õige määrimise puhul on oluline kogemus ja vilumus, põhineb 70% suusamõnust eelkõige suuskade valikul. Suuskade määrimist alustades tuleks valmis panna vajalikud tööriistad ja määrded ning teada ka sihtkoha ilmaolusid. Oluline on teada õhu- ja lumetemperatuuri, õhuniiskust, kas tegu on värske või vana lumega. „Tehislumi sarnaneb oma karedama, kristalsema struktuuri poolest vana lumega ja vajab pisut külmema ilma parafiini, mis püsib kauem all,” selgitab Selde. Kuus lisab, et üldiselt kestavad määrded piisavalt kaua all, aga väga suurt rolli mängib lumi ja selle temperatuur. Et lumekristallid pole alati samad, on ka määrete kulumine erinev. „Kõige kulutavam on kunstlumi ja pärast sula külmunud lumi. Sellistel juhtudel on soovitatav kasutada külmi parafiine (värvilt sinine, roheline), mis tekitavad kõvema kattekihi suusapõhjale ega kulu nii kiiresti. See kehtib libisemismäärete puhul. Pidamismäärete puhul võiks arvestada, et jäine/vesised olud vajavad kliister-, värske lumi tahket pidamismääret,” õpetab Kuus. Alusta puhastamisest Enne määrimist tuleb suusapõhjad hoolega parafiinist puhastada, mida korralik suusataja pani kevadel ise või lasi töökojas panna. Kui tegu on uute suuskadega, on põhja kaitsev parafiin juba tehases peale pandud, kasutatud suuskade puhul peaks suusapõhjad pärast hooaja lõppu samuti parafiinitama. Kolm-neli korda tuleks kaabitsaga suusaninast kanna poole tõmmata. Seejärel tuleks suusapõhi üle käia veel raud- või messingharjaga. Viimane lihv tuleb põhja pehme paberiga puhastades. Nüüd on suusk määrimiseks valmis. Esmalt kannab Selde suusapõhjale parafiini, mille ta sulatab suusapõhjale ühtlase ja kiire liigutusega. Rauda ei või seisma jätta ja suusapõhi
Fotod: Signe Kalberg
tuleb parafiiniga katta ühtlaselt. Kindlasti ei tohi parafiiniga koonerdada. Mida külmema ilma parafiin, seda kõrgem peab olema määrderaua temperatuur. Millist temperatuuri kasutada, see on kirjas parafiinipakendil. Suusapõhjal peab parafiini olema paras kiht ja seda sulatades tuleb paar-kolm korda sujuva liigutusega ninast kannani liikuda. Nüüd tuleb 10–15 minutit parafiini jahtumist oodata. Seejärel puhastab Selde suusapõhja soone nn soonepulgaga ja algabki põhitöö – liigse parafiini mahakaapimine. Sest kõik, mis jääb suusapõhjale, takistab libisemist. Suusatamiseks on vaja vaid seda parafiini, mis jääb põhja pooridesse. Siit tuleb välja ka odavate ja kallimate suuskade erinevus: kallimate suuskade põhi on poorsem ja imab endasse rohkem parafiini.
Pärast iga suusaretke, kuid kindlasti pärast iga 50 kilomeetri läbimist, võiks Selde soovitust mööda kanda peale uue parafiinikihi. Ja ka ilmastikuolude muutudes. Libisemine „Siin mängib väga suurt rolli suusk ise, sest kui suuska määrides kasutate kõige paremaid parafiine, pulbreid, vedelikke (ehk kiirendid, mis teevad suusa eriti libedaks) ja suusk ikka ei libise, tuleks muretseda endale sobilikud suusad, olgu need siis uisu- või klassikastiili omad,” ütleb Kuus. Protseduur: krunt parafiiniga (kas spetsiaalne või siis sinine parafiin, sulatate, jahtub, eemaldate), siis sulatate konkreetse ilma parafiini (sulatate, jahtub, eemaldate) ja viimasena floorpulbri (raputate suusale, sulatate triikrauaga ja harjate maha), kui see on olemas.
Kel on õnnestunud suusapõhjadele saada kriimustused või kes ei ole rahul suuskade libisemisega, võiks kord aastas saata suusad kivilihvimasina juurde, mis teeb põhjad siledamaks. Masin teeb suusapõhjadele peenikeste kriipsukestega struktuuri, parandades libisemist, mis on eriti oluline sulaga sõites. Pidamine Suuskade pidamiseks määritakse suuska suusasaapa kannaosast ligi 50 cm nina poole. Pidamise puhul oleneb väga palju suusataja tehnikast. Selleks et suusk oleks hea ka siis, kui endal jalg tönts, on Kuusil lihtne soovitus. „Suuskadele pidamist määrides tuleks eelviimaseks kihiks panna natuke soojem määre (kehtib ainult tahkete pidamismäärete puhul). Määrdekihtide arv sõltub klassikasuuskade jäikusest – mida jäigem suusk, seda rohkem määret.” Klassikalise tehnika suuski ostes tuleks lasta ka pidamisala ära määrata, siis on teada, millist ala määrida ja kui palju kihte. „See, et mida pikem distants, seda rohkem kihte, ei pea väga paika. Kui panete liiga palju kihte, siis suusk peab, aga ei libise enam hästi ja teised kihutavad aina mööda,” selgitab Kuus. Selde sõnul oleneb pidamine aga suuremas osas ikkagi suusa õigest paindest. Suuskade määrimine (nii pidamine kui ka libisemine kokkuvõtlikult) mõjutab libisemist võrdsete suuskade puhul vaid 5–10%. Pidamise paremaks nakkumiseks suusapõhjale on vaja eelkõige see poolemeetrine pind karestada liivapaberiga, siis sulatakse kas määrderauga või fööni abil kruntmääre, et järgnevad kihid kestaksid sõidu lõpuni. „Kellel sõit kestab alla tunni, selle suuskadel pole pidamiseks krunti alla vaja panna,” märgib Selde. Kuumalt pandud määre peab jahtuma 5–10 minutit. Kui tegu on väga jäiga suusaga, peaks kihte olema 5–6, pehmema suusa puhul aitab 3–4 kihist. „Viimase kihi võiks panna peale juba õues, see annab hiljem pidamisel uskumatu hea tulemuse,” jagab Selde ühte kogemustega saavutatud tarkust.
Maratoniks ettevalmistamine •• Treenida tuleks aasta ringi •• Enne maratoni tuleks puhata paar päeva ja rohkesti tarbida süsivesikuid •• Maratonisõitjal peaks kaasas olema energiabatoonid või -geelid •• Joogipunktides tasub soola süüa ja kindlasti juua Mida on vaja •• määrdepinki •• määrderauda või auru- aukudeta, sileda põhjaga triikrauda •• karukeeleks kutsutavat puhastuslappi •• nailon-, raud- või messing- harja •• soonepulka •• kaabitsat •• liivapaberit •• parafiini •• pidamismäärdeid •• floorpulbrit Kuidas määrida? Eeltöö: tee suusapõhi võimalikult siledaks, kasuta kriimustatud kohtadest lahtisaamiseks metallkaabitsat; lükka kaabitsat suusaninast kanna poole (seda tee siis, kui mingil põhjusel pole võimalik suuski kivilihvi viia). Puhastamine: puhasta pind karukeele-nimelise puhastuslapiga, seda 3–4 korda suusaninast kanna poole tõmmates. Viimane lihv: tõmba suusapõhja struktuuri puhastamiseks 3–4 korda raud- või messingharjaga üle, seejärel käi veel kord pehme paberiga üle. Kanna suusapõhjale parafiini. Parafiin sulata suusapõhjale määrderauaga, seda ühtlase, kiire liigutusega edasi-tagasi lükates. Määrderauda ei tohi ühele kohale seisma jätta, kata suusapõhi parafiiniga ühtlaselt. Lase parafiinil 10–15 minutit jahtuda. Eemalda kaabitsaga liigne parafiin, puhasta suusapõhja soon nn soonepulgaga. Harja maha liigne parafiin, poleeri nailonharjaga suusapõhi. Allikas: Tarmo Selde
4
Suusaleht
Talvised spordiriided muutuvad üha tehnilisemaks
Fotod: Extreme Sport/Rossignol
Kõige parem on taliporti teha hingavates, tuuleja veekindlates riietes, mis pole liiga paksud ega ka liiga õhukesed. Kaire Talviste Riideid valima asudes lähtu sellest, kas eesmärgiks on aktiivne liikumine (nt suusatamine, jooksmine, räätsamatk jne) või tahad hoopis raja ääres sportlastele kaasa elada või saanisõitu nautida. Aktiivne sportlane peaks riietuma kihiliselt ja mitte liialt soojalt. Kui aktiivne tegutsemine pole õues plaanis, tuleb aga just riietuda soojalt (sulejope, soe pesu, vastavalt vajadusele lisada vahekihte). Arvestades eestlaste murdmaasuusalembusega alustab Extreme Spordi turundusjuht Kadi Truuleht neile mõeldud riietuse kuldreeg-
list. Selleks on tehniline ehk kihiline riietus. „Tehniline riietus on disainitud juhtima nahapinnalt niiskust, see kuivab kiiremini, on kerge, õhuke, veniv ja mugav. Detailidele on pööratud palju tähelepanu ja see suurendab toodete hinda. Samas on kvaliteetsed tehnilised riided väga hoolikalt valmistatud ja need kestavad kaua.” Riietuse esimene kiht on pesu, mille eesmärk on niiskuse kehapinnalt ärajuhtimine. Pesu kangas peab juhtima niiskust pealmistesse riidekihtidesse, olema hästi ventileeriv ja kiiresti kuivav. „Soovitan vältida puuvilla, sest märg puuvill tekitab külmatunnet ja
keha jahtumist. Moodne spordipesu on tehtud tehiskiududest: valdavalt polüpropüleen, polüester, polüamiid. Külma ilma riietele on kangasse lisatud ka villa,” ütleb Truuleht. Samuti ei tohiks alumistes kihtides kasutada T-särki või puuvilla sisaldavaid kangaid. Teine kiht hoiab soojust ja juhib kehaniiskuse edasi ülemisse kihti. Soojendavate materjalidena sobivad kiiresti kuivavad ja kehatemperatuuri hoidvad fliisid ja mikrofliisid. Puuvillased kangad siinkohal taas ei sobi, sest need seovad endasse palju vett ja muutuvad seeläbi hoopis keha jahutajateks. Kolmas riidekiht kaitseb keha tuule ja sademete eest ning peab samal ajal tagama kehaniiskuse väljumise riidekihtidest. Nende eesmärkide saavutamisel on määrav materjalide valik. Jälgima peaks kanga veepidavust ja hingavust. „Eri tootjad kasutavad erinevaid membraane, mille veepidavus on kuni 30 000 mm ja hingavus kuni 25 000g/H2O/24,” lisab Truuleht. „Murdmaariiete puhul on oluline tuulepidavuse ja hingavuse
tasakaal. Riietus ei tohi olla liiga paks, samas ei tohi külm hakata. Murdmasuusatamise jaoks peaks püksid ja jakk olema eest windstopper kangaga ja tagumine osa strech-materjalist. Viimane tagab võimalikult suure liikumise, et üleliigne niiskus välja lasta,” täiendab AT Spordi müügikonsultant Reelika Marley. Väga paksu täidisega joped on sportlikuks tegevuseks ebamugavad. Pigem tuleks valida paksem fliis ja õhem jope – nii saab keha temperatuuri palju paremini reguleerida ja jope takistab vähem liikumist. Maratonidel otsustavad aktiivsemad harrastussuusatajad võistluskombinesooni kasuks. „Seda julgeme soovitada neile, kes on keskmisest tõsisemad harrastajad – see on hingav, selle liibuv mudel tagab kandmismugavuse ja väikseima võimaliku tuuletakistuse,” ütleb Truuleht. Kombinesooni kandmisel tuleb arvestada, et pikaajalise füüsilise tegevuse järel peab end külmetamise vältimiseks kohe sooja andva riidekattega katma.
Mäele Üha enam küsitakse ka lumelaua- ja mäesuusariiete komplekte. „Mäesuusariietel on kõige olulisem tunnus tehnilisus ehk kui vettpidavad ja hingavad on jope ja püksid,” ütleb Marley. Mäeriiete tehnilised väliskangad on kerged, mugavad, vett tõrjuvad, hingavad ja mittelibisevast materjalist, et vältida kukkumisel mäest alla veeremist. Kangamaterjalist tähtsamad on aga komplekti lõiked/mudelid. Mäesuusatajatel on oluline, et jope oleks puusadest ümber, et laskumisel ei jääks käed jope voltide taha kinni ja saaks vajadusel mäesuusakeppe kasutada, loetleb Truuleht. Lumelaudurite seas on aga moes väga lohvakad mudelid. Nad hindavad riietel olevaid tuulutusavasid. Mida rohkem, seda parem, siis käib paksu lume sees kõndides õhk läbi. Kvaliteetsetel mäesuusa- ja lumelaudurite tehnilistel riietel on ka spetsiaalsed piletitaskud mäesuusakeskuste piletite hoidmiseks, mäeprillide taskud, laviiniandurid jne.
Aksessuaarid Sarnaselt riietusega, on ka talispordi aksessuaaridele omad tehnilised nõudmised. „Villase ja tavalise vabaaja mütsiga ei soovita suusatama minna, sest need on paksud ja kohmakad ning ei pea tuult,” soovitab Reelika Marley spetsiaalseid suusamütse. Mütsid ja kindad peavad olema hingavad ja soojaandvad, paljudel toodetel on ka tuuletakistuslahendus, nn windstopper. Nõnda kui riiete puhul, saab sportimise aktiivsusest lähtudes valida paksemad või õhemad mütsid-kindad. Oluline on toodete sobivus, mugavus, kinnastel kasutatakse ka libisemisvastaseid materjale. „Nii murdmaasõidus, mägedes suusatades kui ka pargis lumelauaga sõites on alati omal kohal ja tohutult mugavad torusallid ja peapaelad. Vahelduvates ilmastikuoludes kulub alati marjaks ära ka üks vest (soojenevates tingimustes saab jope selle vastu vahetada või siis külmades oludes jope all lisasoojenduskihina kasutada). Murdmaasõpradele soovitame ka nt murdmaasuusasaabaste soojenduskatteid,” lisab Truuleht.
Suusaleht
Kas valida lumelaud või suusk? Foto: Alpiexpress OÜ
Mägedesse suusatama, aga millega: suusk või lumelaud? Proovi järele, ja saad teada. Kaire Talviste „Kui nüüd ainult lund tuleks,” soovib kahe lapse ema Triin, kes naudib täiel rinnal talverõõme. Ta ei valluta küll musti ega punaseid radasid, ent seda meelsamini kulgeb ta mööda lauget mäenõlva, et nautida loodust. Lumelaud tuli Triinu ellu enne suuski, seda tänu õele ja tema kaasale, kes mõlemad naudivad just lumelaual mäest allatulemist. Triin sai sünnipäevakingiks lumelaua ja paari päevaga olid selged kõik vajalikud nõksud. Kuidas hoogu maha pidurdada, kumb jalg ees on mõnusam mäest alla tulla ja kuidas oma keha hoida. Ta ise hindab, et üks korralik päev mäel pusimist ja lumelauasõit ongi selge. „Kui sa mäge ei karda, siis pole midagi hullu!” julgustab ta. See kõik oli aastate eest ja toona arvas Triin endastki, et on lumelaual üpris kõva tegija. „Tegelikult ma ikka ei olnud,” naerab ta praegu. „Kukkusin siis ja kukun ka praegu. Laual on ju jalad kinni ja kui kukud, siis otse lapiti maha.” Esimese lapse sünni järel muu-
tus Triin alalhoidlikumaks. „Mingi hirm tuli sisse,” tunnistab ta, miks ta lumelaua suuskade vastu vahetas. „Ma tean proffe, kelle jaoks on laud muutunud igavaks ja nad on suuskade peale üle läinud. Nüüd on juba ka kahe otsaga suusad olemas, mille puhul pole vahet, kas tuled selg ees või nägu ees mäest alla,” lisab ta. Tema mees naudib aga juba viimased kuus aastat lumelauda ja õpib sellega trikke tegema. Triinu 9-aastane poeg armastab ema
eeskujul suuski ja sai mullu tänu isaga nõlvadel veedetud nädalalõppudele nii osavaks, et teda oli raske koju tagasi meelitada. „Suusatamine on hea: oled värskes õhus, lume sees. See võtab mõnuga läbi. Pärast seda tuleb saun ja mõnus seltskond – teistmoodi puhkus,” tunnistab Triin. Kes tahab, see õpib ära Alpiexpressi reisijuht Renee Tuul ei tee laual ja suuskadel vahet. „Sõitmiseks on mõeldud mõlemad,
eelistus sõltub inimesest ja sellest, mida ta tahab,” lisab ta. Laud on enamasti noortele rohkem meelt mööda. Päris väikesi lauale kohe ei panda. Esimesena saavad kolmeaastased ikkagi alla suusad. Laud tõstatub teemaks varases puberteedieas. „See on popp ja noortepärane. Vanad ja väärikad lähevad suuskadele üle,” kirjeldab Renee Tuul. Laua- ja suusatehnikad on erinevad, suusaga on lihtsam alustada. Ent kõik on tahtmises kinni
ja kes tahab, see saab mõlemaga sõidetud. „Iga nädal tuleb meiega reisile keegi, kes nullist alustab. Poole tunniga seletan talle tehnika ära, see ei ole ju kosmoseteadus. See on nagu iga teine spordiala, mida sa veel ei oska.” Suusaga alustamine on vähem valulik, mõne korra ehk kukud, kui tehnika ära õpid. Lauaga on jändamist rohkem, kukkumised on kergemad tulema ja sinikaid saab rohkem, sest jalad on laua küljes kinni.
Pikemas plaanis on aga õige suusatehnika äraõppimine keerulisem ja mõni võib kümme aastat mäest alla tulla vale tehnikat kasutades. „Laud vale tehnikat ei salli. Kui tasakaal on paigast ära, siis laud lihtsalt edasi ei liigu,” ütleb Tuul. Lisaks sõitma õppimisele on väga oluline õppida ka pidurdama, seda nii suuskade kui ka lauaga, sest mõlemad võtavad hea hoo sisse. „Lauaga hoo pealt kukkumine on hullem kui suuskadega kukkumine, sest lendad nagu kärbsepiits lapiti maha. Aga ega mäele ei minda ju kukkuma, vaid ikka suusatama või lauaga sõitma,” julgustab Renee Tuul. Suusad, saapad, kepid, lumelaud, kiiver jne on mõistlik esmalt laenata, et aimu saada sellest, mis enam meele järele on. Kogemuse kasvades võib mõelda ostmisele. Nii laudu kui ka mäesuuski on erinevas hinnaklassis. Renee sõnul hooldavad väga vähesed oma talvevarustust ise. Valdavalt viiakse need hooldusse ja inimene ei peagi neist nüanssidest midagi teadma. Euroopa mägedele mahuvad suusatajad ja lumelaudurid kõrvuti ära. Renee Tuule sõnul on aga USA-s mõned mäed, kuhu lumelaudureid arusaamatul põhjustel ei lubata.
5
6
Suusaleht Foto: Shutterstock
Minu esimesed suusaringid Kui väikelapsele suusatamine meeldima hakkab, teeb ta seda hiljemgi suure rõõmu ja innuga. Vilve Torn
Alustuseks võiks laps suuskadel liikuda ilma suusakeppideta, sest need esiotsa pigem segavad ja ajavad rütmi sassi.
Kerti Rohtla (29) kolis Nõmmele neli aastat tagasi, kui perre oli oodata järelkasvu. „Tahtsime lapsele kasvamiseks turvalist ja rohelist keskkonda. Samuti olin vaimustuses parkidest ja vaiksetest kõrvaltänavatest, kus lapsega segamatult mängida-jalutada.” Oma otsust suurest magalarajoonist Nõmmele kolida pole pere veel kordagi kahetsenud. Kerti räägib, et Nõmmel elamine on tal aidanud pigem paremini tähele panna aastaaegade vahetumist. „Siinsed suved on tüüned ja laisad ning talved nagu võlumaal. Kui kesklinnas sumavad inimesed soojema ilmaga pahkluuni lörtsi sees, siis siin leiab ikka kusagilt puhast, soolamata lund – ja seda on siin kindlasti rohkem kui mujal Tallinnas.” Kui peretütar oli saanud kolmeaastaseks ja akna taga kõrgusid taas lumehanged, otsustas Kerti lapse esimest korda suuskadele panna. Täna tunnistab ta tagantjärele, et ega selle-
Esimeste õpitavate asjade seas dega algõpetust alustada küll. laadset teavet ta toona väga palju kuskilt ei leidnudki, millal võiks tasuks kindlasti teha laugel mäel Plastsuusad peaksid aga väikeslaps suusatamisega alustada või jäljes laskumist. „Las laps võtab tel lastel olema kindlasti korralimilline tehnika tuleks alguses nn madalasendi ehk sügavküki kult libisemisvastaselt määritud, aluseks võtta. Emana kardad ju – see aitab tasakaalutunnetuse muidu võivad lapsed väga hätta ikka, et kui kohe midagi valesti hästi kätte saada,” annab Kivil jääda ja eriti tõusudel on edasiliiteed, tabab last suusaarmastuse head nõu. kumine väga raske. Need emadKindlasti peaks treeneri sõnul isad, kes suuski määrida ei oska asemel suusahirm. Õnneks Kerti laps mingil ajahetkel alustama või ei viitsi, võiks lapsele algul osta peres nii ei läinud. Tartu suusaklubi laste ja noorte klassikalise sõiduviisi õppimist. sakilise, mittemääritava põhjaga suusatreener ning Tartu ülikooli See on lapsele füsioloogiliselt suusad. Kindlasti ei tohiks lapsele kehakultuuriteaduskonna lektor sobivaim: liikumine on sümmeetAllar Kivil ütleb, et lapse liikumis- riline ja otse, mõlemad kehapoo- osta kõige odavamat suusaharjumuste kujundamisega tuleks led ning käed töötavad võrdselt, komplekti. Suusasidemed peaalustada võimalikult vara. Samuti samuti ei vääna ta põlvi ega hüp- vad olema korralikud, et lapse on lapse spordiharjumuste kujujalg ilusti suusal kinni püsiks ja liikudes lahti ei tuleks. Just see nemisel vanemate eeskuju väga tekitabki lapses suurimat trotsi, oluline. Suusatama õppimist kui suusk pidevalt jala alt ära võiks alustada 3–4aastaselt, sest Kindlasti ei kaob. Algelised suusakummid ja mida varem algust teha, seda kannapingutid kõlbavad vaid kergem on ka õppida. Muitohiks emad-isad suuskadel jalutamise õppidugi võib põnni ka juba ka kõrvalt alguses liiga kaheaastasena suuskadele miseks, kui laps alles suusamaailmaga tutvust teeb. panna, aga siis ikkagi ainult palju manitseda ja õpeSuusakepid peavad treeneri selleks, et ta pigem suustada – muidu hakkabki sõnul ulatuma õlgadeni – kadel jalutaks. Kindlasti ei see on 85% lapse pikkusest, tohiks emad-isad kõrvalt laps seda toredat talet ta saaks end ikka õigesti ja alguses liiga palju manitseda veharrastust tüütuks korralikult tõugata. Keppe ja ja õpetada – muidu hakkabki ajaveetmiseks suuski valides tehakse tihti see laps seda toredat talveharviga, et ostetakse varustus liiga rastust tüütuks ajaveetmiseks pidama. suure kasvuvaruga, mistõttu esipidama. Samuti peavad lapsevaalgu on õige tehnikaga sõitmine nemad olema esimestel kordadel kannatlikud. Kui alguses tundub keeruline. Suusariietust valides võiks lapse oskus ja õppimisvõime loo- peliigest. „Kui laps hakkab varases tusetu, siis juba mõnede kordade eas liiga palju uisku sõitma, võib päris alguses lapsele suusatama järel on lapse areng kiire. Siin on tema rüht ühele poole kõveraks minnes panna selga jope või talveoluline järjepidevus ja regulaarsus. painduda,” hoiatab Kivil ka võima- kombinesooni. Peamine on siiski see, et sõrmed ja varbad külmeKivil ütleb, et kõige parem lahen- like ohtude eest. Uisutehnika õppimist tasub tama ei hakkaks. Kui laps suudab dus on see, kui vanem ise samuti suuskadel oleks. Siis näeb laps alustada aga alles siis, kui laps järjest suusatada juba ühe kilokõige paremini, kuidas ema või isa on suuskadel juba saavutanud meetri, võiks alles siis talle selga suuskadel liiguvad ning ta püüab tasakaalu ja oskab laskuda – panna dressi ja kätte tõmmata neid liigutusi järele teha. Sel juhul uisutehnika nõuab ju ühel jalal sõrmikud. Küsimusele, kui tihti võiks lapse polegi vaja kõrvalt palju seletada- libisemise oskust. Selle omanõpetada, sest vanemate eeskuju damiseks on soovitav laskuda suuskadele panna, pole treejäljest väljas, teha laskudes neri sõnul mingeid ettekirjutusi. on lapsele parim innustus. Alustuseks võiks laps suuska- väikseid kükke või hüplemisi. „See pole üldse oluline, et laps del liikuda ilma suusakeppideta, Käärasendit on parem õppida korraga palju suusataks. Pigem sest need esiotsa pigem segavad kergel tõusul, kus on ka kergem võiks ta seda teha sagedasti, näija ajavad rütmi sassi. Samuti lii- panna suusad n-ö kantima, õpe- teks kolm korda nädalas korraga 20–30 minutit. Muidu väsib ta guvad käed ilma suusakeppideta tab treener. lihtsalt ära.” vabalt ja nii saavutab laps kiireSamuti võiks alati koos lapsega mini vajaliku rütmi. Samas peaks Milline varustus suusatama minnes kelgu kaasa laps suusatreeneri sõnul hiljem lapsele sobib? loomulikult ka suusakeppidega Allar Kivil ütleb, et kui kodus peaks võtta – nii on lapsel tore hiljem leiduma veel puusuuski, saab nen- lusti pärast mäest alla lasta. sõitu tegema.
Petronella Õnneseen. Lugusid loomalastest Dorothea Flechsig Regio
Kui suusa-, uisu- ja kelguringid õues selja taga, on mõnus soojas toas põnev juturaamat pihku võtta. Selle raamatu peategelane Petronella on kindel, et kui ta suureks kasvab, saab temast loomauurija. Siis käib ta ära Antarktikas ja nii mõneski kõrbes. Binokkel käes, roomab ta hääletult nagu madu mööda tolmust preeriat ja uurib välja kõige uskumatumaid loomalugusid, mida maailm iial on kuulnud. Aga seni, kuni Petronella võib üksi oma kaugetele reisidele minna, elab ta väikeses külas. Siin tunneb ta kõiki ja kõik tunnevad teda. See polegi kuigi raske, sest Petronella liigub iga päev palju ringi. Ja kui keegi midagi enneolematut avastab, on see Petronella Õnneseen! Rikkalikult illustreeritud juturaamatus on ka maailmakaart, et väikesed raamatusõbrad teaksid, kus on kõrbed ja preeriad, millest Petronella unistab.
Suusaleht
7