SUVE SÃœNDMUSED LEHE KOOSTAS AS EKSPRESS MEEDIA
Projektijuht: Monika Dobrjakova monika.dobrjakova@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee
MAI 2017
2 Suve sĂźndmused
Lähme piknikule:
kolm parimat rooga ja kohta Tallinnas, kus “õues süüa” Ilmad on praegu küll sellised, mis karjuvad pigem tubaste tegevuste järele, kuid ükskord peab see vihm otsa saama, pilv ära minema ning siis tuleb kahe saju vahel päiksekiirt nähes õue tormata. Soovitame täita piknikukorvid hea ja paremaga, helistada läbi kõik sõbrad-tuttavad ning korraldada üheskoos üks mõnus õuessöömine. Martin Hanson Foto: Shutterstock
Toidule ja joogile lisaks on äärmiselt oluline siiski ka koht, kus oma al fresco söögikord laiali laotada. Iga koht ei sobi piknikuks – kas liigse kära, õhusaaste või lihtsalt ebamugavuste pärast. Samas annab õige kohavalik piknikule õige suuna, atmosfääri ja meeleolu. Pargis söömisel on teatav aadellik mekk, samas kui rand lisab suvisust ja mõnusat boheemlust. Merevaade pakub jällegi palju vajaminevat avarust ning romantikat. Tallinn pakatab kohtadest, mis lausa piknikuks loodud. Kahjuks aga on paljud neid sellised, kuhu avalikku minekut ei saa soovitada. Piknikke on peetud kõikjal, kus see söömisele väärtust juurde võiks anda – paadisildadel ja aerupaatides, Lasnamäe 9-kordsete majade katustel, kust avaneb sulnis vaade Tallinna lahele. Piknikku on peetud ka kirikutes ja surnuaedades, linnaaedades ja nii edasi. Järgnevalt kombineerime ühe roa ja ühe koha Tallinnas, kus õues süüa: 1. Botaanikaaed ja kartulisalat Tallinna Botaanikaaed on üks pealinna pärleid, mille suur pindala ning erinevad taime ja puukooslused annavad mõnusat avastamisrõõmu ja pakuvad ka hubaseid paiku, kuhu oma piknikulina laotada. Seda nii suurematele seltskondadele, romantikat ootavatele paaridele kui ka peredele. Botaanikaaias on muru alati niidetud ning piknikulised saavad rahus nautida ilma ja linnulaulu. Klassikalisim piknikuroog ei ole kuidagi sarnane klassikalise Olivier’i salatiga, vaid pigem on suurtele kartulitükkidele lisaks hakitud kerge valik sibulaid, porrulauku ja ürte ning sellele lisatud väga malbe majoneesiga koorekaste. Iga piknikuroa juures on oluline, et tegemist oleks värske salatiga nii maitselt kui valmistuselt. Värsketest suvekartulitest valmistatud salati saab vabalt teha valmis päev varem, ideaalne oleks aga see, kui salati (kartul, punane sibul, porrulauk, till, petersell) ja kastme (majonees, hapukoor, sidrunimahl, törts sinepit) saaks segada kokku alles viis minutit enne söömist.
2. Loomaaed ja baguette-võileivad Loomaaeda ei lubata koeri või jalgrattaid, kuid piknikule kutsutakse kõiki! Loomulikult tuleb hiljem enda järelt tekitatu koristada, kuid millal te viimati einestasite ja samal ajal loomade elu uurisite? Loomaaias pikniku pidamisel on see peamine boonus, et enne söömist saab teha tiiru ning tutvuda loomadega tervelt planeedilt. Võileivad on teine äärmiselt klassikaline toit, mida piknikule ette valmistada. Kuna piknik on enamasti selline einetamisviis, kus parimaks kaaslaseks ja noaks-kahvliks on meie enda näpud, tuleks teha võileivad sellised, et nende otsast saab õues lõigata ühe-kahesentimeetrised viilakad. Parim viis selliste võileibade valmistamiseks on kasutada klassikalist Prantsuse pikka saia või baguette’i. See, millega need saiad täita, on iga sööja oma valik. 3. Linnahalli katus ja aurutatud oad juustuvalikuga Urbanistlikuma eine söömiseks pole Tallinnas parema vaataga kohta, kui seda on Linnahall ja selle hiigelhoone katus. Üks nõukogude Tallinna vingemaid ehitisi on praegu vaikselt küll tagasi algosadeks muutumas ning loodusega taasühinemas, kuid piknikuseltskonna võtab ta alati vastu. Linnhalli merevaade sobib imeliselt piknikuks päikeseloojangul ning pimedal, sumedal suveõhtul. Hakkame jõudma suvega sinna, kus herned ja oad on valmimas – pole midagi paremat, kui soolas keedetud oad, millele riivida peale värsket parmesani juustu või mida süüa koos oliiviõlise kitsejuustuga. Samuti võib enne piknikku võtta valikusse suurte põldubade asemel väiksemad Türgi oad, mida kiirelt keedetud vees blanšeerida ning seejärel küüslaugus pannil läbi ehmatada. Mõnusad nii kuumalt kui jahedalt. Lisaks heale, maalähedasele ja ausale maitsele on oad ka väga kasulikud. Pikemalt loe maitsed.ee
4 Suve sündmused
Dresscode: pidu toimub õues Kutsel olevad riietuskoodid lihtsustavad oluliselt riietumist. Kuidas aga riietuda, kui kutse saatja on sellele lihtsalt märkinud, et pidu toimub õues? Siinset kliimat arvestades pead valmis olema kõigeks. Neid põhimõtteid järgides saad riietuda nii peene vabas õhus toimuva pulmapeo jaoks kui sõpradega õue grillima minemiseks. Mari-Liis Helvik
Eesti suveilm on muutlik – kord lõõmab kuum päike, kord sajab rahet – ja nende kahe vahele võib jääda vaid 10 minutit. Seega, näiteks vabaõhulavastusele minnes valmistu Eesti suve kõikideks paledeks ehk pane suvekleidi peale kindlasti ka õhem kampsun ning ära unusta ka sooja üleriiet või pleedi.
Isegi, kui sa ei pea ennast fashionista’ks, kes iga uut moetrendi kohe katsetama tõttab, pakuvad suvised festivalid ja muud vabaõhuüritused võimalust olla riietumises veidi julgem. Sulle meeldivad värvid? Katseta trendivärvide punase ja roosaga. Sulle meeldivad lillemustrid? Ka troopilised taime- ja linnumotiivid on praegu väga moes. Oled seni kandnud vaid musti ja pruune päikeseprille? Mis oleks, kui seaksid nüüd ette roosad? Astu sammuke oma mugavusstiilist kaugemale ja naudi üritust! Ja muidugi ka komplimente. Hoolikalt valitud jalanõud
Midagi sooja
Mare Kelpmani stiilinäide – kerge villane mantel jahedateks suveõhtuteks
Kõige olulisemad asjad esmalt, eks? Kui sul on külm, meenutad seda pidu heal juhul hiljem kodus sooja teed juues. Halvemal juhul jääd aga hoopis haigeks. Seega, soe pontšo, kardigan, jakk või jope olgu alati sinu lähedal, kui plaanid pikemalt õues aega veeta. Vali see alati ürituse iseloomu silmas pidades ja ära unusta, et kõige truumalt teenivad sind klassikalised esemed. Kvaliteetsest lõngast kudum sobib õhtu jahenedes kindlasti enamiku sinu rõivastega.
ELU ON PARIM MEELELAHUTUS (pärast surma jõuab mossitada küll) kahes vaatuses
ANDRUS VAARIK Vestlus publikuga vabas vormis, küsida võib kõike!
Ole veidi julgem
Riietu kihiliselt
15.06 LUKE MÕIS 16.06 ALATSKIVI MÕISA TALL 17.06 PAIDE VALLIMÄGI 18.06 PADISE KALJU-LAVA 25.07 KASSARI KUURSAAL Algus kell 19
Kardigani saad kanda nii tagi all kui ka suvekleidi peal. Mohito, 29,99
Kui plaanid terve õhtu veeta vabaõhuüritusel või aiapeol, siis vali hoolega jalanõusid. Sandaalid võivad ju sinu riietusega väga hästi sobida, kuid… Kas sa ka tead, milline pinnas peopaigas on? On seal maas muru või hoopis kivine pinnas? Või hoopis äkki midagi sellist, mis vaid mõne vihmatilga järel poriseks mülkaks muutub? Materjalidest eelista selliseid, mille saad pärast voolava vee all puhtaks pesta. Näiteks seemisnahksete suvekingadega pole pärast korralikku välifestivali enam suurt midagi Valged tossud teha... Sportlikud kinnised jalanõud on sobivad nii kleidi alati praktiliseks valikuks, kuid kui lähed kui pükstega. Geox, autoga, tõsta igaks juhuks au109,99 (ABC King) tosse ka kummisaapad ja villased sokid – jah, suvine vihmasabin võib olla romantiline, aga ainult siis, kui su jalad selle käigus kuivaks ja sooja jäävad.
Suve sündmused 5
Vanamõisa vabaõhukeskuses 22. juuni 201 7
Pikk seelik on asendamatu Selge see, et tahad ka õuepeol kaunis välja näha. Maksi- või midipikkuses kleit või seelik on selleks väga hea võimalus – naiselik komplekt sünnib selle abil hõlpsalt. Samuti on pikal kleidil lühema ees teatavaid eeliseid, nagu näiteks see, et sellega on õhtul soojem ja see kaitseb veidi ka sääskede eest. Siiski, seelikut valides jälgi, et see ei ulatuks päris maani, muidu pead seda määrdumise vältimiseks pidevalt üles tõstma. Ja mingeid ebamugavusi pole sul mõnusal õhtul kindlasti vaja.
www.vabaõhukeskus.ee
Midipikkus on praegu eriti trendikas. Seelik – Zara, 49,95
Kvaliteetsed teksapüksid sobivad kõikjal kandmiseks – eriti aktuaalsed on praegu kolmveeranpikkuses püksid. Isabel Marant, 240.- (netaporter.com)
Asendamatu teksa Teksapükstega peole? Just. Vähe on kohti, kuhu teksapükstega minna ei saa ja õnneks leidub praegu sobivaid paare väga erinevatele maitsetele – rebitud rokilikest eksemplaridest kuni vikiside ja viisakateni. Kas valid pika või lühema, kivipesu- või tumesinise paari, on sinu otsustada. Samuti ka see, kas valid juurde veel teksakleidi, -vesti või -tagi. Peaasi, et end hästi ja mugavalt tunneksid. Teksapüksid olgu alati ka su reisikotis – nii telgiga festivalile kui mõnda kodumaisesse kuurortlinna suve nautima suundudes.
KARL-ERIK TAUKAR JA LIIS LEMSALU LAADAL MÜÜGIL PARIM EESTI TOIT JA KÄSITÖÖ www.käsitöölaat.ee
XII TALLINNA KITARRIFESTIVAL
12.–16. juuni
kitarrifestival.ee
12. juuni 19:00 KUMU Auditoorium Walesi tornaado
Gareth Pearson (Suurbritannia) Fingerstyle kitarrifenomen
13. juuni 19:00 Estonia kontserdisaal Võimsaim kitarrielamus läbi aegade
Sinfonity (Hispaania) Elektrikitarrivirtuooside orkester
14. juuni 21:00 Tallinna Teletorn Päikeseloojangu kontsert
Jaanus Nõgisto & Tõnu Timm Akustilised kitarrid, Hawaii kitarr, mandoliin, laulud ja jutud
15. juuni 19:00 Mustpeade maja Suurimaid kitarrilegende
Roberto Aussel (Argentina) 16. juuni 19:00 Kumu Auditoorium Rio kuuvalgel
Nega Lucas (vokaal, Brasiilia) Daniel Marques (kitarr, Brasiilia) Gabriel Grossi (suupill, Brasiilia)
HEDVIG HANSON
Suveõhtu laulud kitarril Kalle Pilli
20. juuli Padise mõis 21. juuli Uue-Põltsamaa mõis 22. juuli Lihula mõis 23. juuli Taagepera loss 25. juuli Kolga mõis Algus kell 20 Piletid Piletilevist, tund enne algust kohapeal
26. juuli Väätsa mõis 27. juuli Suure-Kõpu mõis 28. juuli Vihula mõis 29. juuli Suuremõisa mõis 30. juuli Pidula mõis www.kuula.ee
6 Suve sündmused
Rajust rokist rabakontserdini – igaühele oma Mis? “Rohtumised ja Kohtumised” – Silver Sepp ja Kristiina Ehin – uue plaadi ja luulekogu tuur Kus? Juunis üle Eesti “Rohtumised ja Kohtumised” on muusika ja kirjanduse ringreis ning kohtumispaik kõigile, kes naudivad ebatavalistel ja iseleiutatud pillidel loodud laule, jutuvestmist ja luulelist sõnajõudu. Aja ja inimolemuse mõtestamine on Kristiina ja Silveri luule ning muusika ühised märksõnad, kuid nende kokkusobimine pole peamine eesmärk. Kapteniks õppiv Silver tõmbab vanale kastiautole purje peale ja ehitab sinna ebatavalise, loodusesse sulanduva purjelava, millesarnast pole enne nähtud. Üllatusi täis kava on improvisatsiooniline ja kordumatu ning võimaldab nii süvenenult kuulata kui ka ohjeldamatult kaasa elada-tantsida. Mis? Päikesetõusukontsert Kus? 23. juunil kell 3 öösel Hüpassaare rabasaarel Suure-Jaani muusikafestivali pärliks on
kujunenud Soomaal Hüpassaare rabasaarel algav ja päikesetõusul koos E. Griegi “Hommikumeeleolu” helidega lõppev päikesetõusukontsert – imeline elamus muusika ja looduse koosmõjust. Rabasaarele viib kaks umbes kilomeetri pikkust laudteed. Vetruval pinnasel leiab igaüks mõnusa istumiskoha või pikutab magamiskotis. Päikesetõusukontserdi eriline atmosfäär on rappa toonud inimesi kogu Eestist, aga ka Soomest, Poolast, Saksamaalt, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja kindlasti mujaltki. Kui veab, ootavad rabast naasjaid võrratud vaated ja võimalus kauneid päikesetõusufotosid teha. Lisainfo: muusikafestival.suure-jaani.ee Mis? Tšaikovski festival Kus? 28. juuni kuni 1. juuli Haapsalus Kui Pjotr Tšaikovski kaasmaalastega Haapsalu kuurordis tavapärast suvepuhkust veetis, ei taibanud keegi sellele seigale erilist tähtsust pöörata. Oli ju igapäevane, et vene ja eriti Peterburi koorekiht Eesti kuurortides suvitas. Praegu oleme harjunud Haapsalu promenaadil Tšaikovski pingiga,
Suve sündmused 7 tunneme uhkust helilooja kuulsas VI sümfoonias kõlava Eesti rahvaviisi katke üle – peame seda kõike enesestmõistetavaks. Loodetavasti muutub sama loomulikuks ka suvine klassikalise muusika suursündmus – Haapsalu Tšaikovski festival. Haapsalu meer Urmas Sukles ütleb, et festivali korraldamise idee tuli Eesti Kontserdi juhatuse liikmelt Jüri Leitenilt möödunud aastal Peterburis Lääne-Eesti päeva ette valmistades. Lisainfo: www.tchaikovskyfestival.ee Mis? Stig Rästa autoriõhtu – 15 aastat rännakut Kus! Juunis-juulis üle Eesti Kuhu viib sinu sellesuvine teekond – on see rännak lopsaka metsaroheluse, päikesest kuumava niidu või sumeda suveõhtuse mereranna rüppe? Ükskõik, kas tahad üle kõige paljaste varvastega kasteses rohus ringi kõndida või mererannas soolasel tuulel juukseid sasida lasta – lihtsalt tee seda. See on sinu rännak. Eesti moodsate aegade üks andekaim laululooja Stig Rästa ootab sel suvel sinuga kohtumist nii lummavates sadamates kui ka kaunites aedades, et üheskoos tähistada 15 aasta möödumist oma laululoomise rännaku algusest. Mis? Festival “Rock in Haapsalu” Kus? 28.–29. juulil Haapsalu linnuses Alati, kui Haapsalus midagi toimub, poeb see kuidagi inimestele põue ja hinge. Selles
linnas toimuv ei jäta kedagi ükskõikseks, sest Haapsalul on iseloom, oma aura. Haapsalu on ka vana ja iidne. Legendaarne. Igas mõttes. Sama juhtub pea kõigega, mis Haapsalus toimub. See muutub kustumatuks mälestuseks – jääbki meisse. Ja nüüd on taas õhus midagi vägevat, mis saab olema vaid Haapsalu enda oma. Linnapea Urmas Sukles on suurepäraste kontsertide korraldamisega ammuilma käe valgeks saanud ja tema eestvedamisel on Haapsallu tee leidnud paljud muusikamaailma kõvad tegijad. Nüüd on käes järjekordse nostalgilise rännaku aeg suurartistidega kodust ja võõrsilt. Lisainfo: rockinhaapsalu.ee Mis? “Maapealne paradiis” Kus? Juulis üle Eesti “Maapealne paradiis on rock’n’roll…” – nii laulsid Genialistid aastal 2000. 17 aastat hiljem on see lugu taas kuum, seekord on aga esitajateks Lenna Kuurma, Piret Krumm ja Liina Vahtrik, kes toovad teieni palju teisigi laule eesti popi- ja rokiklassikast. Südasuvise Eestimaa lavadel kõlab muusikat Fixist Terminaatorini ja Marju Kuudist Orelipoisini. Kõik kolm solisti kütsid kuumaks saate “Su nägu kõlab tuttavalt” kaks aastat tagasi – nüüd on nad uuesti laval Eesti hittidega läbi aegade. Lisaks kolmele daamile astub üles ka bänd koosseisus Jonas Kaarnamets (kitarr), Tõnis Kivisild (bass), Madis Muul (klahvpillid) ja Hans Kurvits (trummid).
8 Suve sündmused
Ootusäreva pilguga
Foto: Gabriela Liivamagi
eesootavale teatrisuvele Iga suvi tähendab teatrihuvilise jaoks mitmekülgset võimalust osa saada suveetendustest. Suvi on ka aeg, kus paljud teatrid hülgavad oma tavapärased mängumajad ja kolivad muuseumide õuedele, küünidesse, kirikutesse ja teistesse ebatavalistesse mängupaikadesse. Mida siis seekordne teatrisuvi enesega kaasa toob? Etteruttavalt võib öelda, et kirjutis sisaldab paraja annuse subjektiivsust ehk eelkõige tuleb juttu neist tükkidest, kuhu tahaks pileti võtta. Kristiina Viiron
Üheks selliseks tükiks on näiteks Eesti draamateatris David Hare’i “Eluhingus”, mis esietendub 13. juunil Laitse graniitvillas. Etendus on tublisti publikuhuvi köitnud pelgalt tutvustuse peale – mitme etenduse piletid on juba välja müüdud. Ja pole ka ime, kui teemaks on igihaljad küsimused armastuse ja truudu(setu)se teemal. “Kuigi kahe naise pikk öine vestlus keerleb ühe mehe ümber, kes ühele neist oli kakskümmend viis aastat abikaasa ja teisele armuke, on too mees (kes nüüdseks kolmandaga kadunud nelja tuule poole) vaid kokkusaamise ajend. Kaks 60ndates eluaastates naist vaatavad ühel pikal öisel jutuajamisel tagasi oma elule ikkagi selleks, et
Anthony Burgess
KELLAVÄRGIGA APELSIN Lavastaja RINGO RAMUL
Rakvere Teatri suvelavastus 8. juunist 2. juulini Nortsu angaaris Rakveres
selgust saada iseendas, oma valikutes, oma vajadustes, oma minas.” Mängivad Laine Mägi ja Kaie Mihkelson. Põnevust ja muusikalist elamust tõotab NUKU suvelavastus “Mees, kes ei teinud mitte midagi”, autoriks Mehis Heinsaar. Laulutekstid ja muusika ikkagi ju Lauri Saatpalult! Ja no sisu muidugi ka. Kes küll on see mees, kes äkitselt ilmub tublide mulkide külla Kästnasse? “Kes ta on? Mida ta tahab? Miks ta naeratab? Miks ta midagi ei tee? Milliseid saladusi ta endas peidab? Kas kannatuskunstnik Taaniel Kuuskemaa on olemas? Kas vanadus on olemas? Kas armastus on olemas? Kas see, mida sa näed, on üldse see, mida sa näed?” Osades on Mart Müürisepp, Lauri Saatpalu (külalisena), Lauli Otsar (Kuressaare lin-
Ugala teater mängib teist aastat Vargamäel Tammsaare/Lennuki “Kõrboja perenaist”.
nateater), Taavi Tõnisson, Laura Nõlvak, Liivika Hanstin, Anti Kobin, Mihkel Vendel, Getter Meresmaa või Ester Kuntu (külalisena). Kaasa teeb bänd koosseisus Tanel Ruben, Paul Daniel, Marti Tärn ja Madis Muul. Esietendub 2. juulil, mängupaik NUKU Ferdinandi saal.
Õud ja huumor vastamisi Kolm kaunist naist, küll aga mitte kaunis armastusloos, tulevad lavale juulis ja augustis Saaremaal Kuressaare linnateatri tükis Kuressaare sadamaaidas. “Kakskümmend viis aastat on möödas ajast, mil Annabel kodust põgenes ja jät-
Suve sündmused 9 Foto: Argo Ingver
Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 11. lennu diplomietendust “Kellavärgiga apelsin” mängitakse Rakveres.
tis Miriami isaga kahekesi. Isa nii mõndagi omavahel klaasurm toob õed jälle kokku. On rida. Osades: Triinu Meriste suvi ja aias sätendab klaasides (Ugala Teater), Mirtel Pohla valge vein. Aga midagi vasti- ja Henessi Schmidt. Esimekut on selles koduses tennise- ne mängupäev on 29. juuli. väljakus. Ja mida tahab see kolSarnasel lainel on oma sumas naine?” Alan Ayckbourni veetenduste osas tänavu ka “Madu oma rinnal” tundub Rakvere teater, kes toob laolevat põnev ja ühtlasi õud- vale kaks “väikestele lastele ne lugu, kus kolmel naisel on mittesoovitatavat” etendust –
“Viimase võllamehe” ja “Kellavärgiga apelsini”. Esimesena mainitud on Iiri näitekirjaniku Martin McDonagh’i sulest ja seda autorit Rakvere armastab. Kes näinud näiteks etendusi “Leenane’i kaunitar”, “Connemara. Üksildane lääs” või “Inishmaani igerik” (mängis Tallinna linna-
Kohtumiseni festivalil!
teater), teab, et need on tükid, mis vaataja läbi raputavad ja pikaks ajaks meelde jäävad. Ehk nagu öeldakse etenduse tutvustuses – vastamisi on õud ja huumor. “Riigi peaaegu et kuulsaimast võllamehest Harryst on saanud baaripidaja. Igal õhtul koguneb kindel seltskond Harry semusid tema äärelinna pubisse, et klaasi taga päevasündmused läbi võtta. Ühel päeval siseneb kummaline võõras, kelle ümber hakkavad asjad kahtlast kuju võtma ja minevikusaladused tõusevad taas päevakorda. Kes ta on ja mida otsib? Ja milline on tema seos kahe aasta eest vangikongis üles poodud mehega, kes viimase hingetõmbeni oma süütust kinnitas?” Pilet on sellele tükile mul igatahes võetud. Esietendus toimub 15. juunil ning etendub see tükk Loodi kuivatis Tapa-Loobu ristis Tallinna-Narva maanteel. Ma ei ole küll lugenud Anthony Burgessi romaani “Kellavärgiga apelsin”, seeeest aga sattus mu teele hiljuti Taani kirjaniku Jussi Adler-Olseni “Faasanijaht”, kus raamatu peategelased saatsid nooruses päevi õhtusse just “Kellavärgiga apelsinist” in-
nustust saades. “Faasanijaht” on julm, vägivaldne, aga väga põnev raamat ning ilmselt ei jää “Kellavärgiga apelsin” sellele alla. Olgu siis romaani või etendusena. Igal juhul on see Eestis esimene lavaversioon 1960ndatel kultusromaaniks tõusnud teosest. “Alexi päevad mööduvad kambajõmmidega piimabaaris konutades, Beethovenit kuulates ja vägivaldseid ihasid rahuldades. Ühel päeval pistetakse ta trellide taha. Vanglast kiiremini pääsemiseks laseb poiss enda peal katsetada uut meetodit, mis peaks ta heaks muutma... “Kellavärgiga apelsin” käsitleb vägivalla ja kurjuse olemust, inimloomuse süngemat poolt.” Tegemist on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 11. lennu diplomietendusega. Osades Grete Jürgenson, Märten Matsu, Getter Meresmaa, Karl Robert Saaremäe, Karl Sakrits, Eduard Tee, Martin Tikk, Tanel Ting. Tükk esietendub 8. juunil ning mängitakse seda Nortsu angaaris Rakveres. Vanemuise tänavune suvelavastus on samuti ilmselt paljudele raamatusõpradele tuttav. Esimest korda Eesti la-
vadel etendub Umberto Eco “Roosi nimi”. “1327. aastal saabub frantsiskaani munk koos noore noviitsiga Itaalia Alpides asuvasse benediktlaste kloostrisse, kus tuleb lahendada ühe munga kummaline surmajuhtum. Hakkab arenema kuritegude ahel, mille niidid viivad kloostri raamatukokku.” Osalevad Andres Mähar, Karl Laumets, Jaan Rekkor, Karmo Nigula (Eesti Draamateater), Priit Strandberg, Riho Kütsar, Veiko Porkanen, Linda Kolde, Jaanus Tepomees, Leino Rei, Ardo Ran Varres, Raivo Adlas jt. Esietendus 13. juuli, mängupaik Tartu toomkiriku varemetes. Siis võiks suvel veel ette võtta ühe sõidu üle mere Prangli saarele, kus etendub Jaan Tätte tükk “Latern”. “See räägib armastuse ootusest ning otsingust, lootusest isiklikule õnnele, inimlikest väärtustest ja hoiakutest. Kõik need inimesele üliolulised teemad on käsitletud mõnusa ja muheda huumoriga,” lubatakse tutvustuses. Tätte loomingut tundes võiks tegu olla tükiga, kus otse ei öelda midagi välja, ikka läbi allegooria. Aga see on
10 Suve sündmused praegu muidugi üksnes minu isiklik oletus. Kunagi nähtud “Kaev” ja “Meeletu” igatahes niisugused just olid. “Lugu on tütarlapsest, kes elab väikesel saarel ning süütab õhtuti mere ääres laterna, lootuses leida tõeline armastus. Hoolimata isa abist otsingutel mööda rannikut ja ema tarkuseteradest tundub siiski, et armastus jääb tulemata. Ühel õhtul toob isa koju tünni, mille seest kostab kopsimist… Sellest kopsimisest hargnevad edasised sündmused.” Tükki mängitakse mujalgi Eestis. Osades Andrus Eelmäe, Merle Talvik, Ingrid Noodla, Germo Toonikus, Miika Pihlak, esietendus on 16. juulil Pranglil. Sel suvel jätkuvalt mängukavas Mullu jäi käimata, aga ehk jõuab sel suvel Vargamäele “Kõrboja perenaist” vaatama. Milline siis on see Tammsaare lugu Urmas Lennuki tõlgenduses? “”Kõrboja perenaine” on Kõrboja naiste saatuse lugu – Anna, Eevi ja Madli lugu. “Kõrboja väljadel laulavad valmivad viljad, Kõrboja kari kosub ja kannab kaela, kuid Kõrboja peremees on vana ja väsinud. Viimases hädas pöördub ta
oma ainsa tütre poole: “Saagu sinust uus Kõrboja perenaine!” Aga perenaine vajab ka peremeest. Olgu või ühesilmset. Kõrboja Anna teab seda. Nõnda on kombeks. Nõnda peab. Sest muidu vaadatakse Kõrbojale viltu. Peremehed ei saa kanda seelikuid. Nõnda oli see sada aastat tagasi ja nõnda on see ka praegu. Eelarvamused ei hävi aastatega ega põle tules.” On see armastuskolmnurk või mehe suutmatus valida? Eks vastuse leiab igaüks ise. Osades Kadri Lepp, Ott Aardam, Adeele Sepp, Luule Komissarov, Egon Nuter, Andres Tabun, Heigo Teder, Janek Vadi, Marika Palm, Rait Õunapuu, Kiiri Tamm, Kristian Põldma ja paljud teised. Tänavu algavad etendused 4. augustist. Samamoodi jäi mullu nägemata Saku lähedal Rehe küünis etendunud Tom Ziegleri “Grace ja Glorie”. Etendus vanast haigest naisest, keda saabub ühel päeval vabatahtlikuna põetama noor naine, ehkki esimesena märgitu miskit abi ei oota. “Esmapilgul väga vastandlike naiste vahel areneb tasapisi teineteisemõistmine ja nende tärkav sõprus kasvab omamoodi eneseavastamise teekonnaks, tõs-
JEAN ANOUILH “BECKET EHK JUMALA AU”
VIIMANE VÕIMALUS KÜLASTADA NOBLESSNERI VALUKODA
Juunis ja augustis mängib Eesti draamateater Tallinna Katariina kirikus lavastust Thomas Becketi (Indrek Sammul) ja kuningas Henry II (Robert Annus) suurest ajaloolisest vastasseisust, mis tekkis, kui kuningas nimetas oma kantsleri ja lahutamatu sõbra Canterbury peapiiskopiks. Tekst tekitab mitmeid küsimusi, mida laval lahendada tuleb. Kust jookseb piir isiklike ja ideoloogiliste vastuolude vahel? Kas ja kuidas seisus kohustab, kuidas amet inimest muudab? Kas tähtsam on sõprus või ametiga kaasnevad põhimõtted ja kohustused? Ka küsimus Jumala aust võib kuninga ja kiriku vaatepunktist olla väga erinev.
LEE HALLI “ARMUNUD SHAKESPEARE” Juunis ja augustis tuleb draamateatrilt Katariina kirikus ettekandele ka “Armunud Shakespeare” Näidend räägib 20-aastasest Will Shakespeare´ist (Karmo Nigula), kes on loomingulises kriisis: näidendi tähtaeg kukub, kuid inspiratsiooni pole. Aga ta leiab oma muusa – kirglikult teatrit ja Shakespeare’i loomingut armastava Viola (Piret Krumm). Mitte miski, isegi mitte tollasel Inglismaal naiste teatritegemist keelav seadus ega kõrgest soost kosilane, ei takista Violat lavale astumast. Taustal pulbitsevad lavatagused intriigid ja abieluga kauplemine, õukond ja kõrts, kui noorte keelatud armuseikluste tiivul paneb Shakespeare kirja näidendi, millest on tänaseks saanud maailma kuulsaim armastuslugu “Romeo ja Julia”. Näidendi aluseks on Marc Normani ja Tom Stoppardi samanimelise filmi (1998) stsenaarium.
tatades kõigile tuttavaid küsimusi religioonist, inimsaatuste õiglusest või ebaõiglusest, kahtlustest elatud elu hinnates ja neid kahtlusi ületades. Kõik me oleme siin vajalikud,
Augustis etendub Noblessneri valukojas taas suurvorm “Sünnisõnad”. Peeter Jalaka ja Tõnu Kaljuste loodud muusikaline lavastus 2017. aastal meie seast lahkunud Veljo Tormise muusikale jäi viimaseks suuremaks lavateoseks, mida maestro ka ise nägi ja heaks kiitis. “Sünnisõnad” on vaatemänguline muinaslugu sellest, kuidas me inimestena algasime ja kuhu mõtisklema jäime, miks kuuvalgus iidsel ajal veepõhja vajus ja kivid jäid lainete loksuda. Lavastus sõuab läbi Veljo Tormise teostest “Maailma loomine” Isuri eeposest, kantaat “Sünnisõnad”, “Kalevala 17. runo”, “Ütles Lembitu”, “Etüüd Juhan Viidinguga” ja “Laevas lauldakse”. Vaatemäng laval haarab endasse müütiliste olendite kulgemise läbi loomislugude, mida saadab võimas trummimana ning Eesti rahvusmeeskoori ja Eesti filharmoonia kammerkoori laul koos Soome runolaulja Ilona Korhoneniga. “Sünnisõnad” etendub augustis kuuel korral Noblessneri valukojas, mis sulgeb sügisel ehitustegevuseks oma uksed. Nii on “Sünnisõnad” viimane võimalus kuulata Veljo Tormise muusikat Eesti ühe parima akustikaga saalis. Foto: Kris Moor
kõik me oleme lülid ühes suures ilmaketis.” Mängivad Ülle Kaljuste ja Hilje Murel. Sel aastal tuleb ta lavale esimest korda 28. juunil.
Draamateatri suvi juunis ja augustis
Lavastaja Georg Malvius
Lavastaja Priit Pedajas
ARMUNUD SHAKESPEARE
BECKET EHK JUMALA AU
teatri suures saalis
Katariina kirikus
Marc Normani ja Tom Stoppardi stsenaariumi adapteerinud Lee Hall
Jean Anouilh
Suve sündmused 11 Jean Dell Gerald Sibleyras
Raivo Mets
Kolm komöödiat Ohtu mõisa tallisaalis
Hannes Võrno
Anne Paluver
Peeter Kaljumäe
Piletid Piletilevis ja Piletimaailma müügikohtades. KELL10.EE
juulis ja augustis
Imepisike kolkaküla, mis on peaaegu välja surnud. Siiski elatakse seal priskelt eurotoetuste najal, kuni üks Brüsseli ametnik saabub asja kontrollima, kuhu see raha kõik läheb. N R L P E T K N L P E T
29.06 30.06 01.07 02.07 03.07 04.07 05.07 06.07 08.07 09.07 10.07 11.07
ARUKÜLA LAULULAVA MÄRJAMAA LAULULAVA TÕRVA TANTSUMÄGI VÕRU KANDLE AED MUSTVEE LAULULAVA VILJANDI KAEVUMÄE LAVA ELVA LAULULAVA PÕLTSAMAA LOSSIHOOV KURESSAARE LOSSIHOOV KÄRDLA LAULULAVA HAAPSALU PIISKOPILINNUS KEILA LAULULAVA
K N R L P E T K N R
12.07 13.07 14.07 15.07 16.07 17.07 18.07 19.07 20.07 21.07
KADRINA LAULULAVA TOILA LAULULAVA ANTSLA LAULULAVA RÄPINA LAULULAVA MÕISAKÜLA LAULULAVA LIHULA LAULULAVA PÄRNU VALLIKÄÄR TARTU LAULULAVA TALLINN KALEVI STAADION PAIDE VALLIMÄGI
Algus kell 19
15 ETENDUST JUUNIKUUS
OMADE VAHEL / MAGAMISTUBADES TÕDE ehk VALETAMISE MEISTRIKLASS 15 ETENDUST AUGUSTIS VARGAMÄEL
GOGOLI DISKO PA AV PAAV PA AV O MA AVO M ATTSS IN I N • I VA VA R PÕ PÕLL Õ LLLU • OT O T T AARD A A RD AA R D AAM M
TAMMSAARE / LENNUK
KÕRBOJA PERENAINE SUUR VABAÕHULAVASTUS VARGAMÄEL
Lavastaja Ott Aardam | Kunstnik Ott Kangur | Osades Janek Vadi, Andres Tabun, Andres Noormets, Rait Õunapuu, Peeter Jürgens, Tarvo Vridolin, Aarne Soro, Vilma Luik, Kadri Lepp, Triinu Meriste, Margus Vaher, Üllo Kaur ja Aili Nohrin Piletid 1. juunist 20 eurot.
Lavastaja Vallo Kirs | Kunstnik Kristjan Suits | Osades Kadri Lepp, Ott Aardam, Adeele Sepp, Luule Komissarov, Egon Nuter (külalisena), Andres Tabun, Kiiri Tamm, Janek Vadi, Rait Õunapuu, Marika Palm jpt Piletid kuni 31. juulini 17 eurot, alates 1. augustist 20 eurot.