Suvele vastu! (aprill 2016) by Eesti Päevalehe

Suvele vastu! APRILL 2016

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisadejuht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projekti juht: Heike Kiiv, heike.kiiv@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee

Suvele vastu!

Eestimaa üllatab iga kandi pealt Suvi on parim aeg Eesti avastamiseks, uute seikluste kogemiseks ning tervise turgutamiseks.

Unustamatud suvepäevad ja kliendiüritused ﬁrmadele! Paradiisirand, Hiiumaa Tel 56 222 992 surfparadiis.paap.ee

Mulgimaale Karksi valda sattudes võiks võtta sihi Oti küla suunas, sest just siin kasvab Eesti kõige kuulsam, kõige vanem ja kõige jämedam õunapuu. Mitme haru ja vägeva tüve ning tiheda võraga puutaat kasvab Oti talu maadel. Taluperemehe Kalju Kanguri sõnul on vahel sellelt puult saadud lausa sadade kilode viisi saaki. Paraku ei pruugi pehkinud hiiglane enam kaua vastu pidada. Loodusemees Hendrik Relve ütles juba aastaid tagasi, et õunapuu mõistes on tegu raugaga, mis seisab püsti veel vaid imekombel.

vaateid – Liivalt kuni Karilatsini laiuv Voorepalu mõhnastik ja Tilleorg, teeäärsed puiesteed ja hekid, Palojärv ja selle äärne hinnatud puhkeala. Tegemist on lõiguga väärika ja põneva ajalooga kauba- ja sõjateest, mis ühendas Pihkvat, Vastseliinat, Kirumpääd ja Tartut ning kus on kapanud nii Rootsi, Vene kui ka Poola valitsejate hobuseid. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid sel teel veerema postivankrid, loodi ka postijaamade ja kõrtside võrgustik ning sellepärast nimetatakse seda ajalooliseks Postiteeks.

Avasta nostalgiline Postitee Paljud autojuhid valivad Tartust Põlvasse või Võrru sõitmiseks romantilise ja käänulise teelõigu, mis saab alguse Liiva ristmikus, läbib Ihamaru, Karilatsi, Tilleoru ja Puskaru, sealtkaudu siis juba Põlvasse, Kanepisse, Võrru või lausa Lätti. Lisaks nostalgilisena mõjuvana kõverikule teejoonele avaneb vanalt Tartu-Võru maanteelt ka ridamisi kauneid

Kivi talu terviseplats Viljandimaal, Vardi külas, Kivi talu juures asub teadaolevalt üks Eesti suurimaid energiavälju. Talu peremees Vidrik Kivi on ehitanud siia positiivse mõjuga tervendusplatsi, kust ei puudu püramiid ega ka spiraalrada. Lisaks saab maitsta kohalikust allikast pärit tervendavat vett, uurida alternatiivseid enesetervendamise võimalusi, koguda ravimtaimi. Veel on võimalik matkata Sinialli-

ku allikale ning Loodi Loodusparki (3–10 km), tegelda linnuvaatlusega ja kui veab, näha ka kaunist jäälindu ning haruldast musttoonekurge. Talus on võimalik õppida õiget kasevihta tegema, laastukatuse laaste lööma, hapukurke ning hapukapsast valmistama ja õunamahla pressima. Puutumatu loodus Noarootsis ja Nõval Noarootsi ja Nõva sobivad eeskätt inimestele, kes armastavad puutumatut loodust. Eesti looderannik võlub külastajaid imekaunite laulva liivaga randade ning seene- ja marjarohkete männi-

Suvele vastu! 3 Foto: Tiit Blaat

Kanuud ja kajakid otse tootjalt.

Lisavarustus - mõlad, vestid, aerud. Oti õunapuul on vanust üle 270 aasta.

metsadega. Noarootsi ja Nõva on ideaalne surfamiseks, purjetamiseks, marjakorjamiseks, kalastamiseks ning muidugi lihtsalt rahu ja vaikuse nautimiseks. Mööda rannikut reisides on see kohustuslik peatuspaik. Nõva lähistel asub 500 miljonit aastat vana Neugrundi meteoriidikraater, üks kõige paremini säilinud kraatreid maailmameres. Ulatudes merepinna lähedale, on see kättesaadav ka tavasukeldujale. Meteoriidiplahvatuse pärand on ka Loode-Eesti bretšakivimid. Nõva Püha Olevi kirik on üks väheseid säilinud puukirikuid ja üks väiksemaid kirikuid Eestis üldse. Kiriku omapäraks on

erineva kujundusega puupingid naistele ja meestele. Ajalugu vaatab vastu Pakri saartelt Suur-Pakri ja Väike-Pakri asuvad põhjarannikul Paldiski linna lähedal ning mõlemad saared on mitmekesise looduskoosluse tõttu kaitse all. Pakri saared olid nõukogude ajal täielikult militariseeritud. Seal toimusid õppepommitamised, mille jälgi võib näha veel tänapäevalgi. Saartele minnes tasub tutvuda paekivipaljandite (kõrgeim paekallas on 13 m) ning Põhja-Eestile iseloomulike rannikukooslustega. Huvitav on

piirkond ka linnuvaatlejatele. Saartel ja nendevahelises meres on rikkalikult hiidrahne, millest suurimad on ümbermõõduga üle 21 m. Mõlemal saarel viivad matkarajad kõige nauditavamate vaadeteni. Pakri saartega puudub regulaarühendus, kuid suvel saab sinna hõlpsasti paati ette tellides Kurkse sadama kaudu. Võib ette võtta ka meresüstamatka professionaalsete matkakorraldajatega. Allikad: puhkaeestis.ee, postitee.ee, Maaleht, Sakala Signe Kalberg Vilve Torn

Primatek OÜ www.maryak.ee info@reveil.ee +372 51908390

Alternatiivne puhkus EstYESiga - Sinu ees on kogu maailm - Võta osa kohalikust elust - Tee endale ja teistele head - Praktiseeri keeli - Põnevad väljakutsed - Sõbrad tervest maailmast

Lapsed suvel Pariisi laagrisse!

Saada kiri pealkirjaga „AVASTA MAAILMA!” aadressile estyes@estyes.ee ja Sinu jaoks on osalustasu -15%

I vahetus: 16.07-22.07. - looodus-seiklus rühm, inglise keele ja IT rühm, ratsutamise rühm

Noortevahetused, koolitused, vabatahtlike laager ning Euroopa vabatahtlik teenistus.

II vahetus: 23.07-29.07. - loodus-seiklus, inglise keel ja IT, ratsutamine III vahetus: 31.07-06.08. - sõjalis-sportlik, kunst, ratsutamine info: www.pariisi.ee, 5239655, info@pariisi.ee Pariisi puhkeküla-laager, Kadrina vald, Lääne-Virumaa

www.estyes.ee fb.com/estyes #estyes estyes@estyes.ee +372 601 30 98

Suvele vastu!

Tänapäevane haavaravi on kunagisest oluliselt leebem Ligi 50 aastat tagasi trükivalgust näinud “Perenaise käsiraamat” õpetab vastupidiselt tänapäevastele arusaamistele, et sidumist vajab iga haav. “Kriimustusi ja väikesi haavu, kus verejooks täiesti puudub või on tähtsusetu, tuleb kergelt jooditinktuuriga määrida ja steriilse sidemega kinni siduda,” manitsetakse haavade esmaabi käsitlevas peatükis. Ka 1975. aastal trükitud “Tervise ABC” pole haavade esmaabi osas oluliselt leebem ning ütleb muu hulgas resoluutselt: haavu esmaabi andmisel ei pesta. Lisaks soovitatakse haava ümbritsevat piirkonda määrida joodiga või puhastada alkoholiga. “Haava enese puhastamist tuleb esmaabi andmisel hoiduda,” hoiatab “Perenaise käsiraamat” veel. Nüüdsel ajal on seisukohad paljuski muutunud – haava võib muidugi puhastada ja sealjuures

Foto: Shutterstock

pole sugugi tarvis vett peljata. Ka haava puhastamiseks ja ravimiseks mõeldud ravimiriiul on oluliselt muutunud/täienenud. Pese ja puhasta Väiksemad haavad, kriimustused ja marrastused, mis arstile pöördumist ei vaja, on soovitav puhtaks pesta tavalise voolava kraaniveega ning seebigi võib lisaks võtta. Voolav vesi uhub hästi mustuse (nt liivaterad, muld) haavast välja. Alles seejärel võib haava puhastada antiseptikuga, mis ei ole valmistatud piirituse baasil. Niisugune puhastusevahend ei tee haiget ega kuivata liigselt haava ja seda ümbritsevat nahka. Liigse kuivatava mõju tõttu ei soovitata esmavaliku-

Pindmist haava või marrastust ei ole vaja pärast puhastust sideme või plaastriga katta.

Suvi on aeg, mil meelsamini veedame oma vaba aja väljas. Külastame tihedamini väliüritusi pere ja sõpradega, käime seenel ja marjul, matkame ja avastame uusi kohti. Väljasõite kavandades tuleks kindlasti läbi mõelda võimalikud ohutegurid, kuigi see on viimane, mis meil meeles mõlgub. Ootamatusi võib juhtuda kõikjal!

Valmistume suve tulekuks

Mesilase ja herilase piste on harva eluohtlik, aga see võib olla valus, punetada ja pistekoht võib sügeleda. Esmaabiks tuleks peale asetada külma, mis võtab ära valu ja võimaliku turse. Ohtlikumaks läheb siis, kui salvamine on toimunud hingamisteedesse või kaelapiirkonda või kui inimene on ülitundlik mürgi suhtes. Sellisel juhul võib tekkida hingamisteede turse ehk inimene võib hakata lämbuma. Lämbumise võib tekitada ülitundlikkus mesilase mürgise piste suhtes. Esmaabi peab olema väga kiire, külm asetada jällegi piste asupaika. Juhul kui inimene teab, et ta on ülitundlik, siis peaks tal olema perearsti poolt määratud tabletid ja/või ühekordne adrenaliinisüstal alati endaga kaasas ning teavitama sellest oma lähedasi. Kui tegemist on allergilise reaktsiooniga, tuleks kindlasti helistada 112! Olukorras, kus meditsiinilise abi saabumine võtab aega ja selle aja jooksul kannatanu seisund muutub eluohtlikuks, tuleks kiiresti avada tal hingamisteed ja vajadusel alustada elupäästvat esmaabi. Eestis esineb ainukese mürgise maona rästik. Metsas olles tasub olla ettevaatlik ja vaadata, kuhu astute. Rästik hammustab inimest üksnes siis, kui talle peale astuda või teda käega haarata. Aga ohtlik on rästik ka siis, kui ta on päiksevalguses või kui rästikupoegadel on kestumise aeg, siis nad näevad halvasti ja reageerivad instinktiivselt. Rästiku hammustuse puhul tuleks püüda jääda rahulikuks, võimalusel minna varju alla ja lamada abi saabumiseni. Või liikuda aeglaselt ja püüda mitte astuda salvata saanud jalaga. Varjumine jahedas on oluline, sest see aeglustab mürgi imendumist organismi. Lamades aeglustuvad samuti inimese elulised tegevused ja mürgi imendumine. Rästikuhammustust EI TOHI lõigata ega välja imeda!!! Salvatud kohale võib asetada külma. Külmakotile tuleb kindlasti vahele panna mingi riideese ja külma aerosooli ei tohi lasta otse vigastatud kohale. Kannatanule mitte anda juua, ei tohi anda ka alkohoolseid jooke, sest nende toimel veresooned laienevad ja mürk levib

na enam kasutada ka jooditinktuuri või briljantrohelist. Ka vesinikperoksiid ei ole haava desinfitseerimiseks sobivaim vahend. Pindmist haava või marrastust ei ole pärast puhastust tarvis ilmtingimata sideme või plaastriga katta. Plaastri võiks siiski peale panna sügavamale haavale, millele paranemise käigus tuleb suur koorik peale ja mis kipub näiteks vastu riideid hõõrduma. Sügavama haava ravitsemisel võib kasutada ka haavageeli, -kreemi või -salvi, mis loovad haava pinnal optimaalse niiskusega keskkonna ja soodustavad seeläbi haava tervenemist. Kui haav hakkab ilusti paranema – haava servad on heledad, haav näeb ilus välja –, ei ole tarvis seda järgmistel päevadel enam antiseptiku või muu haava ravimiseks mõeldud vahendiga töödelda, sest esmaabina rakendatud võtetest piisab täiesti. Ka ei ole infektsioonihirmus tarvis väikest haava plaasterdada

või siduda, sest kui midagi põletikku tekitavat haavasse sattus, siis juhtus see haava tekkimise hetkel. Järgnevad päevad annavad sellele vastuse – kui haava servad punetavad, tulitavad, turse süveneb, on tekkinud põletik ning on vaja täiendavat ravi haavasalviga. Sügav haav võib vajada õmblemist, sageli ei jäägi verejooks enne pidama, kui haavale on õmblused pandud. Väga saastunud haava täies ulatuses kinni ei õmmelda, et mitte takistada haava isepuhastumist, vaid haav suletakse üksnes servadest. Kindlasti maksab arstile pöörduda loomahammustuse puhul, sest pealtnäha väike kihvade tekitatud auguke võib ulatuda päris sügavale. Loomahammustused kipuvad pahatihti ka põletikuliseks muutuma, sest loomade, iseäranis kasside sülg saastab haava. Kristiina Viiron

kiiremini. Juhul kui kaaslane soovib teie hammustust „ravida” mürgi imemise teel, kahjustab ta sellega ennast, sest mürk satub suu kaudu ka tema organismi. Salvamiskoha põletamine ei takista mürgi levikut ja põhjustab lisatraumat. Meeles tuleb pidada, et hammustada saanud jalga ei tohi tõsta kõrgemale, nii kiirendate mürgi imendumist organismis. Tähelepanu loomaomanikud, kes te jalutate/jooksete metsas oma koeraga, jälgige rada, mida mööda te lähete, ja kindlasti ka koera. Rästik on kaval loom, ta võib ohu korral teeselda ka surnut! Koer võib „selle” haarata hambusse ja järgneb ootamatu salvamine. Ka koer vajab kiiret meditsiinilist abi! Loom vs. kannatanu vs. ründaja Loomahammustuse järgseks ohtlikuks tüsistuseks on marutõbi. Vaktsineerimata jätmine võib lõppeda surmaga. Marutõve viirus on haige looma süljes juba enne haiguse algnähtude ilmumist. Seepärast tuleb ohtlikuks lugeda igasugune loomahammustus. Esmaabi: tavalise verejooksu puhul õpetatakse seda sulgema käepäraste vahenditega, aga loomahammustuse korral tuleks lasta mitteeluohtlikul verel voolata, et loomasülg eemalduks haavast koos verega. Järgnevalt tuleks pesta haav puhta veega. Võimalusel desinfitseerida haava ümbrus kange alkoholiga (soovitavalt viinaga). Kata haav võimalikult puhtalt. Vii kannatanu erakorralise meditsiini osakonda või helista numbril 112 ja kutsu abi! Ära unusta, et loomahammustuse tagajärjel tekivad rebimishaavad ja enamik neist vajab õmblemist. Hammustuse tagajärjel tekkinud haavadel on hiljem oht põletiku tekkeks ja seetõttu tuleb neid hoolikalt jälgida ning siduda võimalikult säästvalt. Õigeaegse vaktsiini süstimisega õnnestub inimesel immuunsus saavutada enne, kui lõppeb marutaudi peiteperiood, õigesti puhastatud ning õmmeldud haavad paranevad paremini.

Rahulikku suve! Ellen Sternhof Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja

Suvele vastu! 5

Aiatööd, mis tuleb maikuus ära teha Foto: Raivo Tasso

Mai on kõige kiirem maaharimise, peenarde ettevalmistamise, külvamise ja istutamise aeg. Kevadisi istutustöid planeerides tuleb meeles pidada, et öökülmade oht pole veel möödas. Gardena aiaajakiri kirjutab, et näiteks Saksamaal on viimased öökülmad tavaliselt mai keskel, usutakse, et ilmad muutuvad püsivalt soojaks alles pärast “külma Sophia” päeva, mis on 15. mail. Meteoroloogilised andmed seda uskumust enam ei toeta, kuid mais võib tõesti esineda lühemaid külmaperioode. Seetõttu on mõistlik enamik suvelilli ja soojalembeseid aedvilju, nagu näiteks tomat, istutada välja alles mai lõpus. Viimast toetab ka meie enda vana uskumus, mille järgi võis külmakartlikke taimi külvata ja istutada alates urbanipäevast ehk 25. maist. Nimelt võib öökülmadeta perioodi pikkus paikkonniti erineda kuni kaks kuud. Kõige pikem

Kui muld on mõnusalt soe ja niiske, pange kartul maha.

(180 päeva) on see saarte rannikualal, Kesk-Eestis 140 päeva, sisemaa madalamates piirkondades 130 päeva, aga Alutaguse, Kõrvemaa ja Lahkme-Eesti suurtel aladel ainult 115–120, kirjutab ajakiri Maakodu. Noori taimi võiks külma eest kaitsta katteloori või spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud kilega, milles on väikesed augud, et taim saaks hingata. Kate kinnitatakse peenra servadele kivide või laudadega ning võetakse päevaks ja kastmise ajaks maha. Kes kuufaase aia- ja põllutööde juures järgib, siis üldreegel on – kõik, mis kasvab maa peale, tuleb mulda panna noore kuuga. Mis kasvab maa sisse, tuleb maha panna vanas kuus. Tööd, mis vajavad tegemist Üks neist töid, mis maikuus ära tuleb teha, on umbrohutõrje. Aprillis ja mais ei ole soovitatav mulda multšida. Katmata muld soojeneb päeval kiiremini ning eritab selle soojuse öösel taas õhku. Juhuslike öökülmade puhul võib just see soojus hoida pungi külmumast.

Aeg on tomatid kasvuhoonesse istutada. Aednikud soovitavad enne seda lisada mulda veidi kondijahu. Istutamisel surutakse esmalt tugikepid tugevalt maasse, seejärel pistetakse noored taimed väikese nurga all kuni esimese pärisleheni mulda. Siis moodustuvad mulla alla jäänud varreosale lisajuured. Seemikute harvendamiseks on mai parim aeg. Liigsed ja nõrgad taimed eemaldatakse juurest tõmmates ettevaatlikult, allesjääjad surutakse õrnalt mulda tagasi. Kui seemikud on väga tihedalt, soovitatakse harvendada mitmes jaos. Mais saab juba paar korda muru niita, esimese niitmise ajal peab muru olema u 8–10 cm kõrgune. Kui niita liiga madalalt, võib osa murutaimi kaduda ning võimust võtavad umbrohi ja sammal. Aeg on korrastada püsilillepeenrad. Mais õitsvatele lilledele tasub kuu alguses anda mõni peotäis granuleeritud lilleväetist. Väetatakse ka roose ja ilupuid-põõsaid. Kui kesk- ja sügissuvel õitsevad püsilillepuhmikud on liiga suured, võib need välja kaevata ja osa-

deks lahti harutada. Pärast istutamist tuleb taimi põhjalikult kasta ning mulla tahenedes peenrale kompostmulda puistata. Mai sobib ka okaspuude istutamiseks. Aeg köögivilja külvata on samuti käes. Esimesel võimalusel (kui mullasoojust on 2–5°) tuleb kõlvata sibulaseeme, kohe pärast öökülmasid tuleb maha panna ka tippsibulad, mis tuleb katta 1–1,5 cm paksuse mullakihiga. Suhteliselt külmakindlate tõusmetega ja madalal temperatuuril idanevate seemnetega köögiviljad on ka porgand, petersell, kaalikas, till, naeris, redis, rõigas, salat, mustjuur ja spinat. Ettekasvatatud köögiviljaistikuid võib hakata harjutama välisõhuga, kuid kütteta kasvuhoonesse või kile alla neid enne kuu lõppu ei istutata. Nüüd tuleb külvata ka kurgi- ja kõrvitsaseemned, et istikuid saada. Ja mõistagi ärge unustage kartulit: kui muld on mõnusalt soe ja niiske, pange kartul maha, soovitab Maakodu. Allikad: Gardena aiajakiri (www.gardena.ee); ajakiri Maakodu. Agne Narusk

Suvele vastu!

Suveüritused 2016 MAI 1. mai • Kevadlaat Eesti Vabaõhumuuseumis • 87. Viljandi järve jooks 2. mai • Üleriigiline talgupäeva “Teeme ära!” 6. mai • Maxima emadepäevalaat Rakveres 7.–8. mai • Heategevuslik piirilaat ning vorsti- ja grillfest “Piirideta grill” Valga ja Valka piiril 8. mai • Emadepäevalaat Jõgeva spordikeskuse Virtus naabruses 13. mai • Maxima lillelaat Narvas 13.–14. mai • Aiandus- ja lillepäevad Kuressaares 14. mai • Mess “Maale elama” Tallinnas Telliskivi loomelinnakus • Kevadlaat Sakus ja Kanepis • Muuseumiöö • Muuseumiöö Eesti Vabaõhumuuseumis kl 18–23 14.–15. mai • Võilillefestival Kihlepa külas Neitsiraba külastuskeskuses

• 19.–21. mai • Alternatiivkultuuri festival Indiefest Tartus 20. mai • Maxima taimelaat Pärnus 20.–22. mai • Türi lillelaat 21. mai • SEB maijooks • Rohevahetus Seto talumuuseumis Värskas • Valgamaa laulupidu • Rahvusvaheline vanavara- ja käsitöölaat Valgas SA VIKP alal • Käsitöölaat Viljandimaal Heimtalis • Memme-taadi pidu Karksi-Nuias 22. mai • Vanavaralaat ja pasunakooride ülevaatus Lavassaares 22.–23. mai • Kuressaare aiandus- ja lillepäevad Raiekivi säärel 27.–28. mai • “Võrtsjärve suvefest 2016” Ulge puhkealal 27.–31. mai • Saaremaa III orhideefestival Vilsandi rahvuspargis 28. mai • Võrukeelne laulu- ja rahvapidu “Uma pido”

• Tuulekala festival Hiiumaal Kärdla sadamas • Keila laat koos Eesti meistrivõistlustega šašlõkigrillimises • Simman – ansambel Anmatino Jäneda Musta Täku tallis 28.–29. mai • Aia- ja lillepäevad Jänedal 29. mai • Suviste käsitöö- ja maalaat Värskas • Tartumaa tantsupidu “Hingepuu” Tartus Raadi mõisapargis 31. mai • Võimlemispidu Tamme staadionil Tartus JUUNI 1.–5. juuni • Saaremaa III orhideefestival Vilsandi rahvuspargis 2.–6. juuni • Puukunstipäevad Tsoorus 3.–4. juuni • “Hea kodu päevade” mess ja laat Räpina mõisa südames 4. juuni • Mooste mõisapäev • IV Mulgi pidu Paistus • Kodukohvikute päev Tõrvas • Eesti lipupäev Otepääl

• Nais- ja neidudekooride laulupäev Pärnu Vallikäärus 4.–5. juuni • Line-tantsu festival Pärnus • “Emajõe bluus” Tartus • Hansapäevad Viljandis • Lennupäevad Eesti Lennundusmuuseumis 10.–11. juuni • Grillfest Pärnu Vallikäärus • Põlva päevad 11. juuni • Ansambel Terminaator Jäneda Musta Täku tallis • Põlva maakonna tantsu- ja laulupidu Intsikurmus • Laat Tõstamaa vallas Pootsi külas • Koivualutse laat 11.–12. juuni • Memme-taadi päevad Eesti Vabaõhumuuseumis 12. juuni • II Eesti naiste tantsupidu Jõgeval 16. juuni • Avatakse muusikasuvi Tartus Antoniuse õues 17.–18. juuni • Suvefest Kauksi rannas 17.–19. juuni • Kevadelõpu laadafestival Keavas

18. juuni • Valka-Valga triatlon Luhamaal 20. juuni • Jaaninädalal Karilatsis • Suvistepüha ehk troitsa tähistamine Luhamaal 21. juuni • “Tere, Pärnu suvi!” Pärnus 22. juuni • Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Ülenurme valla jaanipäev, laval Anne Veski 22.–23. juuni • Jaanitulepidustused Pühajärvel 22.–24. juuni • Rahvusvaheline pärimuspidu “Baltica 2016” • Sõirapäev Saatses 23. juuni • Jaanilaat Avinurmes • Saunaralli Ahjas 25. juuni • Paadipäev Suislepa paadisadamas • Seto leelopäev Värska lauluväljakul 25.–28. juuni • Saaremaa II orhideefestival Vilsandi rahvuspargis 28. juuni • Muhu tulevikumuusika festival “Juu jääb”

20. augustil toimub Ülenurmel Küüslaugufestival.

Suvele vastu! 7 Foto: Raivo Tasso

29. juuni • Tartu linna päev JUULI 1. juuli • Hansapäevad Pärnus • Ülenurme mõisa- ja talupäev. Eesti punast ja holsteini tõugu tehmade näitus-konkurss Viss2016. 1.–2. juuli • Muusikapidu Retrobest Otepääl 2. juuli • Paadiralli Rõuges • Kabli päikseloojangu festival • Kila-kola laat Seidla mõisas Järvamaal • Võimlemispidu Kalevi keskstaadionil Tallinnas 5. juuli • Saaremaa orelifestival 6.–10. juuli • XXII rahvusvaheline folkloorifestival Võrus 7.–9. juuli • Ooperipäevad Pärnus 7.–10. juuli • Suur maasturite suvesõit 8.–10. juuli • Harmonica festival Pärnus • “Mere pidu” Kihnus 9. juuli • Lossipäev Põltsamaal • Öötantsupidu Võrumaal 10.–11. juuli • Festival “Punk’n Roll” Tartus Raadi mõisapargis

11.–17. juuli • Muusikafestival “Järvi akadeemia” Pärnus 12.–17. juuli • Viljandi XXXI vanamuusikapäevad 15. juuli • Ameerika autode näitus Haapsalus 16. juuli • Mulgi maraton Ruhja-Karksi • Rahvusvaheline lõõtspillipidu Intsikurmus 17. juuli • Suvepäevad Abjas 21. juuli • Iloõtak Seto talumuuseumis 22. juuli • Sandra & Band ning 2 Quick Start Põltsamaa lossihoovis 22.–23. juuli • Ostrova festival 22.–24. juuli • Pühajärve puhkpillipäevad 23. juuli • Joogafestival Haapsalus • Lina- ja käsitöölaat Mooste mõisahoovis 23.–24. juuli • Külapillimeeste kokkutulek Pärnus Nooruse majas 24. juuli • Avatud talude päev üle Eesti • Avatud talude päev 2016 Eesti Põllumajandusmuuseumis 28. –31. juuli • XXIV Viljandi pärimusmuusika festival

28-31. juuli • Jõgevatreff Kuremaal 29. juuli • Rääbu päev Peipsimaa külastuskeskuses 29.–31. juuli • XIII portselanipäevad Pärnus 30. juuli • Talupäevade simman koos Mait Maltisega • Lambaliha grillimise võistlus Uulu külas 30.–31. juuli • Eesti Talupäevad Jänedal AUGUST 5. august • Pühalepa V muusikafestival 5.–6. august • Gildipäevad Pärnus • Emajõe festival • Leigo järvemuusika 5.–7. august • Esoteerikafestival “Leia end” Vana-Veski puhkekeskuses Järvamaal 6. august • Päikeseloojangu kontsert Suurel Munamäel • Aiandustalude ühisüritus “Lilleralli 2016” Harjumaal Karala külas • VI Lihula lillkirja festival • Kalevipoja kala- ja veefestival Kasepääl 7. august • Potilaat Vana-Vigala TTK staadionil

8.–13. august • PÖFFi armastusfilmide festival Tartus 9. august • XX puupäevad Varbolas 11. august • Merepäevad Kuressaares 12. august • Birgitta festival Pirita kloostris 12.–14. august • Viru folk Käsmu kaptenikülas 13. august • Tänavafestival “Augustiunetus” Pärnus • Suvelaat Narvas • Tänavafestival “Maitsete promenaad” Haapsalus • Lesta teemapäev Rannarootsi muuseumis • VII pilliroofestival Mahu rannas Lääne-Virumaal • Vanaema Õunaaia Resto Aia 21 Keilas kl 12 • Rukkimaarjapäev Eesti Põllumajandusmuuseumis 13.–14. august • Hauka laat • Setumaa kohvikutepäev Põlvaja Võrumaa eri paigus • Rahvuslik kõikide tõugude koertenäitus Eesti Põllumajandusmuuseumis 17.–20. august • Linnafestival Uit Tartus 17.–21. august • “C-Jam Cellofest 2016” Türil 18. august • Sõirapäev Saatses

19. august • Õunapüha Kolkjal 19.–20. august • Eesti esimene viikingiturg Salme külas Saaremaal 19.–21. august • Võru linna päevad • Seeniortantsu festival Raplas 20. august • Mõisapäev Riidajas • Eesti laulu päev Eesti Vabaõhumuuseumis • Hapukurgifestival Tahkurannas • Küüslaugufestival Ülenurmel • Hiiu kala ja õlle festival Kassari puhkekeskuses • Ühislaulumine “Vaba rahva laul” Tallinna lauluväljakul • Vanamõisa käsitöölaat 21. august • Ökofestival ja laat Põlva Talurahvamuuseumis • Pitsipäev Haapsalus • Roheliste ööde filmifestival ehk autokino Eesti Maanteemuuseumi parklas 27. august • Halinga suvelõpupidu PärnuJaagupi alevis • Kaduva kino päev Tõstamaa mõisas • Talupäev Kurgjal • Hoidistefestival Narva linnuse Põhjaõues • Muinastulede öö 27.–28. august • Sibula- ja kalalaat Lüübnitsas

Aasta kõige lõbusamad päevad igale printsessile, mürakarule ja marakratile! Tule ja saa osa kõige ägedamatest laagritest maalilise Lõuna-Eesti looduse rüpes!

Tegemist ei ole tavalise laagriga. Aga sellest saite te ilmselt juba aru :) Tramburai toob teie ellu action'i, liikumisrõõmu ja maailma avastamise. Bamba lisab pehmust, stiili ja loovust. Iga noor saab valida endale meelepärase valdkonna, mida arendada ja kasvatada, et tunda rõõmu oma edusammudest. Mõne jaoks on sport, teater ja matkamine juba ammu leitud lemmikuteks või hobideks, teised alles otsivad ennast. Ja ka see on väga okei. Mõõtu võtta ja võistelda saab, kuid ilma karmide reeglite ja kaotusvaluta. Päevakavas on vaheldumisi mäng, puhkus ja väljakutsed, mõnusad vahepalad ja lihtsalt lebotamine. Laagri keskmeks kaunis Eestimaa loodus, mis ootab avastamist.

www.tramburai.ee

Suvele vastu! TURVALINE KODU • Kodul olgu turvauks ja turvaklassiga lukud. Vargakindlat lukku pole ilmselt olemas, kuid turvauks ja turvalukk pikendavad sissemurdja tööd oluliselt või sunnib varast valima teist sihtmärki. • Madalamatel korrustel tasub eelistada turvasulusega aknaid. Plastraamiga akna avab murdvaras paarikümne sekundiga. • Koduvalve leping mõne turvaettevõttega garanteerib selle, et igale häirele pööratakse tähelepanu ja turvamehed kontrollivad kodu üle. • Miks mitte kasutada videovalvelahendusi, nt IP-videovalvekomplekti, mis sisaldab kõiki vajalikke seadmeid ja on lihtsasti paigaldatav. Selle abil saab omaniku äraolekul korteris või majas toimuval silma peal hoida. Paremad IP-videovalvekomplektid võimaldavad videopilti vaadata ka tahvelarvutist ja nutitelefonist. • Suitsuandurid (samuti vingugaasi- ja gaasiandurid) tasuks ühendada koduvalve seadmetega, et häiresignaal jõuaks kindlasti turvaettevõtte juhtimiskeskusesse ja koduomanikule. Vastasel juhul tuleb loota ainult tähelepanelikele naabritele. • Varga vastu aitab ka lokaalne signalisatsioon, mis ei ole turvafirma juhtimiskeskusega ühendatud. Isegi inimtühjas kohas on vali sireen piisavalt häiriv, et lühendada varga tegutsemisaega. • Kodumasinate ja muude väärtuslikemate esemete ostudokumendid tasub alles hoida. Veel parem, kui need esemed on ka üles pildistatud. Sellest kõigest on abi, et asju varguse korral leida ja tuvastada. Allikas: Eero Soone

Enne puhkusele minekut tasub mõelda kodu turvamisele Sõlmi naabritega head suhted ja paigalda või vaata kodune turvasüsteem üle, soovitab turvafirma G4S Põhja piirkonna müügijuht Eero Soone.

“Tähtis on oma naabreid tunda ja nendega hästi läbi saada,” vastab Eero Soone küsimusele, kuidas kindel olla, et kodust kaugel puhates sellega midagi halba ei juhtu. “Naabrite tähelepanelikkus võõraste suhtes on väga oluline. Kahtlasi tegelasi kortermajas või ühistu territooriumil liikuma nähes tasub huvi tunda, kellega on tegemist ja kuhu nad lähevad. Selline märkamine ja uudishimu aitab pahatahtlike mõtetega võõrad kortermajast eemal hoida.” Soone teab oma kogemuste põhjal, et sageli on kortermaja-

Foto: Ilmar Saabas

Turvaseadmed tasub enne puhkusele minekut üle vaadata ja kui vaja, siis ka puhastada.

des probleeme uste lukustamisega. Kas siis ei suleta trepikoja ust korralikult või unustatakse panipaikade uksed lukustamata. Sellised olukorrad kasutavad vargad kiiresti ära. Kindlasti ei tasu hoida jalgrattaid ja muud väärtuslikku trepikojas. See on küll mugav, aga mugav on see ka varastele. “Pikemaks ajaks kodust ära minnes on mõistlik oma korterivõti anda mõnele lähedasele, sõbrale või naabrile, kes aeg-ajalt käiks vaatamas, kas kõik on korras, ja tühjendaks ka postkasti,”

soovitab Soone. “Reklaami ja lehti pungil täis postkast on varastele signaaliks, et keegi on pikemalt kodust ära. Siin aitab ka kleebis “Ainult tellitud post”, samuti saab ajalehed suunata suvilasse või ajutiselt tellimuse peatada.” Paljud korteriühistud kasutavad Soone sõnul ka valveteenuseid. Mõnel on valvur all vastuvõtulauas, mõnel hoovi peal. Rohkem kasutatakse videovalvelahendusi, et garaažis ja hoovis toimuv oleks kaamerate vaateväljas. “Kui valveteenust kasutab

korteriomanik, siis olgu uksed-aknad valvefirma kleebistega tähistatud ja paha ei tee ka fonoluku koodi või trepikoja võtme turvafirmale viimine, et pääs korteri välisukseni oleks võimalikult operatiivne,” selgitab Soone. Aed lisab turvalisust Eramaja elanikele paneb Soone südamele, et kui majal veel korralikku aeda ümber ei ole, siis on viimane aeg sellesse investeerida. “Aed pakub eramajale lisaturvalisust. Nii on varastel raskem suuremaid esemeid ära viia,” märgib ta. Enne puhkusele minekut on mõistlik majahoov üle vaadata. Ka väärtusetuna näivad tööriistad peibutavad vargaid, sest neist võib abi olla majja sisse murdmisel, räägib Soone. Õue seina najale jäetud redel, euroalused või veetünn aitavad pikanäpumehe kenasti akna kaudu tuppa, kännu sisse unustatud kirvest saab kasutada ukse maha lõhkumiseks jne. Ka niitmata muru võib anda varastele signaali, et pererahvas on pikalt ära. Agne Narusk