SUVI Ă•UES Juuni 2016
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond. EMi lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Vilve Torn, vilve.torn@ekspressmeedia.ee
Foto: Shutterstock
Enne matka vaata
jalgratas põhjalikult üle
Rattamatkale mineku eelduseks on töökorras ratas, õige riietus ja ergonoomiliselt kinnitatud pagas. Kristiina Viiron
Et jalgrattamatkast kujuneks meeldejääv sündmus, kontrolli hoolega oma ratta tehnilist seisukorda, komplekteeri esmaabipakk nii jalgrattale kui ka iseendale ning riietu sobivalt, soovitab jalgrattatuure korraldava ettevõtte CityBike tegevjuht Toomas Lelov. Rattamatkal jäta aega ka ümbruse nautimiseks ja seljasirutuseks. Rattamatkale mineku eelduseks on sõidukorras jalgratas ning kindlasti saab Lelovi sõnul suuremad hädad ära hoida, kui silmas pidada järgmisi tõsiasju. Kindlasti kontrolli rehvide rõhku. "Rõhu vahemik on rehvil kirjas ja manomeetriga pump aitab seda jälgida. Kogemuse tekkides saab ka näppudega või ratta sadulas istudes aimu, kas rehvil on piisavalt rõhku," selgitab staažikas rattur. Kontrolli rehvide kulumist. Vaata, kas rehvimustril on piisavalt sügavust, ega rehvi sisse ole kinni jäänud midagi, mis sõiduga võiks läbi rehvi minna ja õhukummi purustada. Uuri ka, ega midagi ratta juures kolise või pole sõidu ajal lahti tulnud. "On oht, et edasisõitmisel see lahtiolev mutter, polt kaob ja siis on juba häda suurem – porilaud või pakiraam lahti jne," selgitab Lelov. Igasugune rattasõiduga kaasnev võõras heli peaks ärevaks tegema. Kuskil ei tohiks metall vastu metalli käia, näiteks piduriklotsid on kulunud ja metallist sadul kulutab juba velgi või on jooks kõver ja käib vastu raami. Vaata üle ka, kas jalgrattaketil on piisavalt määret, n-ö ega kett vilista. Kuiv kett teeb hõõrdumise suuremaks ja kulutab nii ketti kui ka hammasrattaid. Niisugusel puhul hakkavad käigud mingi aja pärast "üle viskama" ja korralikuks sõiduks tuleb tõenäoliselt juba nii kett kui ka hammasrattad uute vastu välja vahetada. Kindluse mõttes mine enne pikemat
sõitu rattahooldusest läbi ja lase mehaanikul hinnata, millises seisukorras jalgratas on ja millise kilometraaži järel tuleks midagi välja vahetada. Ratta esmaabikomplekt peab matkal kindlasti kaasas olema. Selles võiks sisalduda sisekumm, kummieebel rehvi vahetuseks, pisike pump, multitööriist, tükike kaltsu, paar 8/10 suurusega mutrit, polti, tellitav mutrivõti ja õhukesed kindad. Pikemal matkal ka varukodarad, pisike ketiõli, plastvitsad hädapäraseks kinnituseks jne.
Väike Eesti on suur ja ilus Õnnestunud jalgsi-, jalgratta-, laeva- või automatka tagab põhjalik ettevalmistus. Baltimaade suurimate kaardikirjastajate (Regio Eestist ja Jāņa Seta Lätist) koostöös valminud "Eesti reisijuht" pakub puhkuseks ohtralt ideid kõigile, keda huvitab siinne loodus, ajalugu ja kultuur. Raamat viib rännuhuvilise haaravale avastusretkele Eesti maakondadesse ja Tallinna, tutvustab enam kui 800 vaatamisväärsust ja annab infot 70 muuseumi kohta. Kahtlemata satuvad rändurid selle raamatu toel ka neisse põnevatesse paikadesse, millest varem aimugi polnud. Lastega reisides tasub appi võtta "Lastekaart". Põhirõhk on pandud sellele, mis lastele kõige rohkem huvi pakub ning tähelepanuta ei jää ükski mängumaa, seikluspark, loomaaed, matkarada jm. Voldiku teiselt küljelt leiab vahvat infot Eesti kohta, nuputamist ja ideid, mida teha ning tähele panna igavaks kippuvatel autosõitudel.
Esmaabipakike võta ka enda tarvis: natuke sidet, plaastrit ja desinfitseerimisvahendit.
Kihiline riietus
Rattamatkaks sobilik riietus on kihiline, vajadusel saab kihte lisada või ära võtta. "Rattasärke kasutatakse eelkõige mugavuse pärast," soovitab Toomas Lelov. "Need on kirevad (et hakkaks silma), taskutega taga (saab asju, toitu ja joogipudeleid panna, hingavad (ei hakka liiga palav ega ka külm)." Kindlasti võta kaasa midagi vihmakindlat, mis ka hingab. Jalanõud vali mugavad, sealjuures on soovitatav panna paelad sisse, et need ei jääks keti vahele. Paljud ratturid kasutavad clipless-pedaale, näiteks SPD-kinnitusega, mis annab suurema efektiivsuse. Palavuse korral sõida õhema pealsega jalanõudega, et jalad ei hakkaks higistama, külma ilma puhul vali paksemad jalatsid. "Vajadusel kasuta ka vihmakindlaid või sooje jalakatteid," viitab Lelov.
Pambud rattale, mitte selga
Pampude vedamist seljas ei saa mõistlikuks pidada, sest õlad väsivad ja selg jääb kangeks. Seljas võiks ehk kanda üksnes kuni pooleteiseliitrist veevaru spetsiaalses kotis, mis on kohandatud seljas kandmiseks ning milles jaotub raskus ühtlaselt kogu selja ulatuses. Ülejäänud pambud kinnitatakse jalgrattale, kasutades spetsiaalseid klambreid ja (veekindlaid) rattakotte. SUVI ÕUES | JUUNI 2016 3
i g ö ö k i l a k ä b vrde kuulupeenar
u k i l a r r o K
juu etaime s t i a m Maitsetaimed pane kasvama võimalikult väliköögi lähedale, oluline on hea juurdepääs ka suure vihmaga. Agne Narusk
Püsikutest maitsetaimede kasvukohaks on ainult aed. Üheaastased suvikud võid pista ka potti ja poti omakorda kuhu iganes. Need saavad hakkama
igal pool, kus pole liiga pime. Püsikutest maitsetaimede kodumaa on enamasti Eestist tuntavalt lõuna pool, seepärast ei ela need rõdukastides, pottides ja aiavaasides talve üle. Miinuskraade ei armasta ka üheaastased "rohelised" – neid istuta õue või külva alles pärast püsivate öökülmade möödumist. Kui plaanid taimi kasvatada potis, võta see võimalikult suur – väikeses potis kuivab muld liialt kiiresti läbi. Maitsetaimed tahavad kasvamiseks kerget kohevat mulda, mis poleks liialt niiske. Toitainevaene pinnas valmista eelnevalt ette sellesse komposti sisse kaevates. Maitsetaimede turgutamiseks ei kasutata mi-
Foto:
ock
terst
Shut
neraalseid taimeväetisi – need rikuvad maitse ja kahjustavad tervist. Kui turgutuseta ei saa, külasta naabrinaise kanalat ja kasuta vedelväetist peenras pärast saagi korjamist. Potitaimedele on hea seda panna iga nelja nädala tagant. Maitsetaimede mõnus lõhn meelitab kohale tigusid, levinumad kahjurputukad on lehetäid. Siiski maitsetaimi ei mürgitata, kutsumata külalised pestakse enne tarbimist maha või kui seda enam teha ei anna, kistakse kahjustatud taimed välja ja külvatakse asemele uus. Päris varjus kasvavad hästi salatkress, hapuoblikas ja köömned, teised maitsetaimed tahavad ikka päikest või vähemalt poolvarju. Päikeseliste päevade järel on taimede toitaineväärtus suurim. Hea, kui peenar on tuulte eest kaitstud, selle võib ümbritseda heki, roni-
taimede või tillukese aiaga. Et värsket ikka lauale jaguks, külva üheaastaseid maitsetaimi uuesti iga kahe-kolme nädala tagant.
Elu esimene maitsepeenar
Päris kindlasti ei puudu algaja taimekasvataja ja kokkaja peenralt roheline sibul, küüslauk, murulauk, till, petersell, ka pipar, meliss, rukola, piparmünt. Üks rabarberipõõsas ei tee ka paha. Tasapisi hakka lisama erilisemaid maitsetaimi: pune, basiilik, tüümian, koriander jt. Alati uuri enne, kas ehk mõni taim välistab naabrina mõne teise või vastupidi, kasvab ühe või teise läheduses eriti hästi. Nii on teada, et köömen ja mädarõigas parandavad kartuli maitset, kui need lähedusse või suisa kartulite vahele torgata. Till, apteegitill, köömen ja koriander kasvavad kurkide, porgandite ja sibulate kõrval eriti hästi. Mündid, salvei ja liivatee seevastu peletavad kapsaliblikaid; sibulaliigid ei passi kokku ubadega, petersell ei armasta lehtsalati lähedust. Artikli kirjutamisel on kasutatud Hansaplanti, Hortese, Juhani Puukooli ja Eesti Päevalehes varem ilmunud materjale.
MIDA KASVATADA? • Basiilik – Põhjamaade loorber. Hea maitsega, aitab toidus soolakogust vähendada. Kerge kasvatada nii potis kui ka peenras. • Salvei – mitmeaastane poolpõõsas. Tugevamaitselist taime lisa toidule sama vähe kui tugevamaitselist pipart. Vähendab rasvamaitset ja passib eriti hästi sealiha juurde. • Estragon – magus ja aromaatne lõhn meenutab nii lagritsat kui ka aniisi. Ürt on küll mitmeaastane, kuid meie talvekülmad kipuvad selle nurjama. Sobib hästi kastmetesse. • Koriander – kasutatakse nii seemneid kui ka lehti, maitselt on need erinevad. Karrisegu koostisosa, seemneid kasutatakse köögivilja marineerimisel, küpsetiste puhul ja hõõgveinile maitsenüansi andmiseks. • Tüümian ehk aed-liivatee – mitmeaastane aromaatne igihaljas poolpõõsas. Kasvumulla suhtes üsna vähenõudlik, armastab väga päikest. Sobib hästi pastaroogadesse, pitsale, vormitoitudesse, kastmetesse, kanale. • Murulauk – mitmeaastane maitsetaim. Kipub kiiresti metsistuma, nagu tema sugulane mugullauk. Toiduks kasutatakse lehti. Pealseid lõigatakse korduvalt, sest vananedes muutuvad puiseks. Mugullauk maitseb nagu küüslauk, kuid ei jäta maha ebameeldivat lõhna. • Sidrunmeliss – mitmeaastane ja väga külmaõrn. Sobib samadesse toitudesse, kus kasutatakse sidrunit. • Rosmariin – armastab väga sooja. Võib panna toataimena potti ja suveks istutada päikesepaistelisse ja tuulevaiksesse kohta. Lõhn meenutab männiokkaid. Rosmariinita on lambaliha valmistamine peaaegu võimatu.
KES TAHAB MIDA? Päikeselembesed: Tüümian ehk aed-liivatee, majoraan, salvei, rosmariin, küüslauk, murulauk (ka poolvari), till, seller, estragonpuju, harilik köömen, koriander, rukola (ka poolvari), apteegitill, aniis, pune, basiilik, sidrunmeliss (ka poolvari). • Varjutaluvad: Petersell, leeskputk, piparmünt, harilik kikkaputk, hiidiisop, aed-harakputk, mädarõigas, kurgirohi, saialill. Salatkress suisa pelgab päikest.
basseinikatteks
JAANIPÄEVA KAMPAANIA: • kilekuppel –15% hinnaga 600€ • päikesekate –15% hinnaga 200€ • võimalus juurde osta sääsevõrk 349€. Läbimõõt 3,6m, kõrgus 2m, pindala 10m2
• BASSEINIKATTEKS • AIAPAVILJONIKS • LIIVAKASTIKATTEKS
Märgusõna „Jaanipäeva pakkumine“. Pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub.
Info ja tellimine: www.vivero.ee, info@vivero.ee
Foto: Shutterstock
Lõkketoit on üllatavalt lihtne ja
maitsev
Tavapä r a se grill-liha asemel võiks suvel sütel küpsetada hoopis kala, köögivilju, seeni või suvikõrvitsat. Ka matkal olles saab nautida maitsvaid roogasid. Signe Kalberg
"Kartulist fooliumi sees ei saa mul kunagi isu täis ja alati võib lisada peekonit, sibulat, võid. Ka ühepajatoit fooliumis maitseb imehea. Ja lõkke kohal röstitud leib on kindlasti parem kui kodune röstleib," räägib Harjumaal elav Marika. Naine on juba rohkem kui tosin aastat matkamas käinud ja püüab ka nädalavahetustel looduses olla. Marika tunnistab aga, et kui kavas on ikka nädalane matk, pole kiirputrudest ja -nuudlitest ka pääsu – nii on seljakott kergem. Grill-liha talvel, köögi- ja puuvili suvel Matkakorraldaja, elukutseline matkaja ja end nomaadiks nimetav Tõnu Jürgenson möönab, et suvine grillimine on üsna vaimuvaene. Paljusid valdab arusaam, et loodusesse puhkama minnes tuleb poest kaasa võtta grill-liha või šašlõkki, sest suvi on ju grillimise aeg. Või matkama minnes peab toidu kaalu arvel ohverdama maitseelamuse ning sööma vaid kiirnuudleid ja -putrusid. "Minu arvates on grillimine puhtalt talvine tegevus, sest suvel pole organismil mingit vajadust rasvase lihatoidu järele. Ja matkates on oluline saada söömisest positiivne emotsioon, et hoida oma meeleolu üleval," ütleb Jürgenson. Asendage rasvane sealiha näiteks sügavkülmutatud kalaga või siis püüdke ise värsket kala. Lisaks soo-
Kiire ja lihtne roog – kui fooliumi pole, torka kala toki otsa ja pane lõkke kõrvale küpsema.
lale, piprale, tillile ja sidrunile proovige maitsestamisel uudset lähenemist. "Sulatage mõnes potis rafineerimata roosuhkrut. Muutke see karamelliks ja lisage sinna natuke tšillipipart, et see omandaks kergelt vürtsika maitse. Katke küpsetatud kala kerge vürtsikaramelliga. Hea kastme saab ka vedelast meest, millele lisada sama vürtsi," soovitab ta. Kõrvale valmistage salat maasiFoto: Shutterstock
katest, ananassidest, tomatist, toorest kartulist ja pikantsema maitsega juustust. Kel soovi, võib lisada sutsu oliiviõli . Selline eine pakub maitseelamust ja pole seedimisele nii kurnav nagu rasvast tilkuv ja kantserogeenidega rikastatud toit. Grillige ka suvikõrvitsaviile teravamaitselise juustuga ja lisage peale erinevaid vürtse. Suurepärane suupiste on fooliumis küpsetatud šampinjonid Merevaigu ja mõne tugevamaitselise juustutükiga. "Ja kui nüüd kuidagi lihata ei saa, siis grillige tervislikult. Põimige lihatükk läbi küpsetusvarda ja torgake lõkke kõrvale maa sisse püsti nii, et kuumus hakkab liha küpsetama. Üleliigne rasv voolab maa sisse, mitte ei tilgu sütele kärssama. Liha küpseb küll kauem, aga maitse on seda väärt. Olen isegi tavalist toorest maitsestamata liha nii küpsetanud ja maitse on oivaline," ütleb Jürgenson. Kui on viitsimist, tehke looduses isegi sushi’t. Selleks vajate üksnes nätskeks/kleepuvaks keedetud riisi, kala ja köögivilju. Kui värsket kala pole, kasutage kalakonserve. Tavaline räim tomatis, suitsuräim või skumbria õlis sobivad samuti sushi sisse. Poest leiab ka kalmaari- ja kaheksajalakonserve, mis seda toitu suurepäraselt rikastavad.
SUVI ÕUES | JUUNI 2016 7
Lõkketuli paku sees
KVALITEET
SOODNE TASUTA
Kui pikemal matkal tuleb kõike endaga päevi kaasas vedada, saab samuti asjale loovalt läheneda. Tõnu Jürgenson annab mõned vihjed, kuidas tehniliselt toidu valmistamist korraldada. Kindlasti ei tasu alati loota lõkke võimalustele, sest tihti kehtestatakse suviti tuletegemisele piiranguid või puuduvad ettevalmistatud lõkkekohas küttepuud. Kahjuks jätab tihti ka lõkkepuude kvaliteet soovida, sest kuivi lehtpuid ei raatsita laagripaikadesse tuua. Seetõttu peaks igal matkasellil olema seljakotis abivahendeid, mis tuletegemist võimaldavad. Esimene oluline n-ö päästerõngas on välipliit, mis töötab kas piiritusel, bensiinil, gaasil või biomassil. Selline välipliit tagab sõltumatuse lõkketegemist piiravatest olukordadest. "Samuti õppige ära sellist laadi lõkketüüpide tegemine, mis on kokkamiseks loodud. Kui leiate paku, lööge see neljaks võrdseks haluks. Pange halgude vahele tulehakatist ja süüdake põlema. Neli püstist põlevat halgu on nagu pliit, millele saab panna kannu, poti või panni. Samuti võib panna kolm pakku kohakuti kokku ja tulehakatise nende vahele. Selline lõke
Lõkketoidud Kartulite ja muna küpsetamine lõkkel • Kartuleid saab küpsetada kuumas lõkketuhas. Munade keetmine metsikul moel: mässi munad niiskesse põdrasamblikku ja aseta sütele. Kui samblik ära põleb, on muna küps. • Munade küpsetamine: kuumuta lamedat kivi tules, puhasta tuhast ja prae muna kivi peal. Muna võib lüüa ka leivakoorikusse; pehme sisu võta enne välja, siis ei voola muna laiali. Kala ajalehes • Puhasta kala (nt haug, latikas, siig või suurem ahven). Soola ja täida tomati ja tilli- või ka kadakaokstega. Täidis sõltub sellest, mida matkakotis on. Mähi kala märga ajalehepaberisse. Ühele kalaportsjonile kulub 5–6 ajalehte. Lehtede arv sõltub kala suurusest. Aseta pakend sütele. Kui ajaleht söestub, on kala valmis. Tokileib • Sega 4 detsiliitrit rukkijahu 1 tl soola ja 2 tl küpsetuspulbriga. Sulata 50 g margariini pehmeks massiks. Lisa liiter vett ja sega tainas kokku. Jaga tainas väikesteks osadeks ja vooli igast tükist väike piklik rullike, mida saab ümber sooja toki keerata. Küpseta süte kohal, kuni leivad on kuldpruunid ja tulevad toki küljest lahti. • Soojenda tokke hoolega enne, kui taina neile ümber keerad. Muidu on leiba raske läbi küpsetada. Soe greip • Lõika greibil kaas pealt, raputa 1–2 lusikatäit suhkrut suuremale poolele ja lisa soovi korral kaneeli. Lõika greibi sisse mõned lõhed, et suhkur ühtlasemalt jaotuks. Pane kaas peale ja kinnita paari tikuga. Aseta puuvili sütele. Magustoit on valmis, kui suhkur ära sulab ja kogu greip on soe. Banaanid ja šokolaad • Lõika banaani sisse pragu ja pane sinna sisse šokolaaditükke. Aseta banaan sütele. Kui koor mustaks tõmbub, on banaan küps. Pähklikoogid • Haki 2,5 peotäit pähklituumasid hästi peeneks. Sega 2 sl mee, 1 muna ja 2 sl nisujahuga. Vormi tainast väikesed pallid ja keera need suure taimelehe sisse. Küpseta kuumadel kividel või otse sütel. Allikas: rihupoiss.pbworks.com
võib põleda kuni kaheksa tundi. Need mõlemad lõkked säästavad märgatavalt puid ja on toidu valmistamiseks kõige sobilikumad," õpetab matkakorraldaja.
Mida põnevat valmistada?
Kõik teavad õuna, mustika jne maitsega kiirkaerahelbeputrusid. Selle asemel, et neile kuum vesi peale valada ja pudruna süüa, valmistage neist kaerahelbeküpsiseid. Selleks lisage segule banaani või võid, mis helbed kokku seob. Plötserdage kokku väikesed või suuremad pätsikesed ja küpsetage pannil, fooliumis või tihedamal grillrestil. Nii saategi joogikõrvaseks maitsvaid küpSelline pakust siseid. tehtud lõke põleb Ka tee võib söödavaks teha. kuni kaheksa Võtke kuivatatud puuvilju ja tundi. marju (nt jõhvikaid), keetke potis ja nautige – see on toitev, maitsev ja kustutab janu. Kiirnuudleid võib ka praena süüa. Kui nuudlid on kuumas vees pehmeks läinud, pange need pannile ja lisage juurde suitsupeekonit, Ungari pekki, mandleid ja maitseaineid oma kujutlusvõime järgi. Kui sellest söödavast teest jäi järele marju ja puuvilju, võib Foto: Tõnu Jürgenson vabalt neidki lisada.
Korraliku väliköögi ehitus nõuab aega Foto: Shutterstock
Väliköögi paigutamine kas valgusküllasesse kohta või varju on arhitekti või pererahva otsustada. Vilve Torn
Asukoht
Väliköök asetseb tavaliselt krundi tagumises küljes. Asukoha määrab ka naabrite krundi paigutus. Igaüks tahab vältida ebameeldivusi naabritega. Jälgida tuleb tuleohutusnõudeid – kaugust majast ja naabrite hoonetest. Väliköögi paigutamine kas valgusküllasesse kohta või varju on arhitekti või pererahva otsustada. Väliköögi komplekti kuuluvad kindlasti maitsetaimepeenar ning viljapuud ja -põõsad.
Stiil
Lahendused
Eestlaste traditsiooniline väliköök on kahe tiivaga nurk, mille keskel on kolle. Vahel leiab sealt ka suitsuahju. Küttepuud asuvad kolde all, seina ääres on kaks pikka istepinki. Tavaliselt on ehitusmaterjaliks paekivi. Moodsam väliköök tehakse betoonist või laotakse plokkidest. Selline lahendus käib kindlasti kaasas moodsa elamuga. Sealt ka viimistlusmaterjalid: krohvitud pinnad, puhtad betoonpinnad, mõni osa on viimistletud eksootilise puiduga. 10 JUUNI 2016 | SUVI ÕUES
Materjalid
Materjali valiku eeskujuks on elamu. Kasutatakse majaga sarnaseid toone. Palkmaja juurde passib looduslikust paekivist väliköök, millel on rookatus või kukeharjamatt, modernsemate majade kõrval võiks väliköögil olla näiteks puri- või läbipaistvast klaasist katus. Väga palju annavad välisilmele juurde köögimööbel ja lillepotid. Nende valikul tuleb vältida odavaid plastmasstooteid, mis on lühikese elueaga ja saastavad keskkonda. Need pole ilusad silmale vaadata ega käele katsuda.
Valikud
Võimalused oma koduaeda lasta projekteerida ja ehitada omanäoline, taskukohane ja ainulaadne väliküttekolle on väga laialdased. Samas eeldab iga individuaalne lahendus väga tihedat
Tähelepanekud
Korraliku väliköögi ehitus nõuab aega. See koosneb väikesemahulistest, kuid paljudest töödest. Palju on erilahendusi ja eritöid, nagu sepa- ja pottsepatööd, müüriladumine, katuse ehitamine, terrassi rajamine. Väliköök tuleks ehitada koos majaga, sest odavam on kasutada samu materjale, tehnoloogiaid ja tööjõudu. Allikas: Jaanus Lepik, Aia- ja Maastikukujunduse OÜ tegevjuht Lisainfo www.millet.ee
Mõtle väikselt, aga täiuslikult Kas otsid lahendusi, et muuta räämas katusealune või rõduaed stiilseks linlikuks aiaks, luua ideaalne einestamisala ideaalse valgustusega, liialdada veidrate ja omapäraste vidinatega? Vahel võib kitsuke õueala osutuda hoopis õnnistuseks, sest päästab meis valla leidlikkuse. Samuti ei piira väiksem ruum originaalsust ja mugavust. Ja kuigi väikeaiad, terrassid ja siseõued tulevad oma disainikatsumusega, saab isegi kõige pisematele maatükkidele rajada tähendusrikkaid ja elegantseid välinurki. Oskus ruumi parimal viisil ära kasutada on võti efektiivsusesse; istmed, mis on samal ajal panipaigad, seinale kinnitatud lillepotid või taimed ja isegi kokku volditav mööbel aitavad kõik luua keskset vaba pinda. Spetsiaalseid välipeegleid kasutades saad hõlpsalt luua näiliselt ruumi seal, kus seda pole. Ära unusta, et väike aed võib töötada sinu kasuks – seda on lihtne hooldada ja nunnude valgustuslahenduste ning pehme mööbli abil saab neist mugava välise elutoa. Pea meeles, et päikeseenergial töötavad lambid-laternad on ohutumad ja pikima elueaga lahendused. Ka väikesed lõkkeasemed või kaminad tõstavad meeleolu ja annavad õhtu saabudes sooja. Maakodusarnast sarmi lisavad ka lillepeenrad, kaunid taimeseaded ja ornamendid. Allikas: www.housetohome.co.uk
Foto: Shutterstock
Sõltub aiaomaniku elustiilist. Võimalik on rajada ainult kamin või hoopis suitsuahjuga väliköök. Paljud lisavad välikööki puuküttega pliidi, millel valmistatakse süüa. Väliköögi välimus sõltub paljuski elamu stiilist – kas modernne, vahemerestiil või palkmaja. Kindlasti peaks olema välikööki mõnus ja mugav kasutada.
Paljudesse väliköökidesse on sisse ehitatud kraanikauss ja vesi. Pilku püüavad erinevad katuselahendused.
koostööd tellija, projekteerija ja meistri vahel, et oleksid täidetud küttekoldele seatud ülesanded ning tellija ootused. Küttekolle projekteeritakse ja ehitatakse niiviisi, et oleksid täidetud sellele seatud ülesanded ja et selle kasutamine ei põhjustaks tule- või plahvatusohtu. Projekteerimisel arvestatakse nii küttekoldele endale kui ka hooldamiseks vajaliku ruumiga, samuti kolde tuleohutuskujadega. Samas tuleb alati lähtuda tellija soovidest ja võimalustest disaini ning materjalide valikul.
r o t n e u o õ k s u k e d v o u s K kolib
Kel võimalus distantsilt tööd teha, võiks tõsiselt mõelda kodukontori õue kolimisele – hea tervisele ja ilus aastaaeg ei jää töö kõrvalt nägemata. Agne Narusk
Õues töötamist soovitavad nii arstid, kaugtöö propageerijad kui ka seda proovinud töötajad. Hiljutine Microsoft Eesti eestvedamisel toimunud õues töötamise päev näitas, et tege-
12 JUUNI 2016 | SUVI ÕUES
Ja kui kasutavad, siis kas nad teevad sinuga samal ajal väljas tööd või sulistavad basseinis ja naudivad kokteile? Kõilikult pole see tä- gest sellest oleneb, kui suurele eralnapäeval üldse keeruline datusele pead mõtlema ja kuhu täp– tööasju õues ajada –, sest meil on selt oma töölaud püsti panna. Olen kasutada niivõrd palju toetavat teh- näinud Kesk-Eestis kodukontorit, noloogiat. Ettevõtmine on rohkem mis oli rajatud valmis piknikutelki, kinni tahtmises. st seinteks olid putukavõrgud. Enne kui töölaua õue viid, Praktiline igas mõttes – Vaja mõtle mõned asjad siiski hoiab sääsed eemal ja loob on julgust läbi. Tegelikult on need distantsi, lisaks kaitseb enam-vähem kõik katus tehnikat ja töötarutiini muuta. Ja samad asjad, millele jat päikese ning vihma jõudu, et ülemust tuleb mõelda ka siseeest. Ise olen riputanud veenda – tööl ei ruumidesse kontoriõunapuuokstele vanad käida, vaid tööd nurka rajades. kardinad ja tõmmanud 1. Kui palju on sinu need paelaga koomale. tehakse. käsutuses ruumi? Kas Kui melu läheb õues liiga terve terrass või nurgake aia suureks, eraldan end nendega tagumises sopis? Kas aed või õu on teistest. Õhku tuli ülalt, sest katust tööajal üksnes sinu päralt või kasu- polnud, päikese eest kaitses lehestik. tavad seda ka majanaabrid või pere? Mõnikord sõltub kohavalik ainult
ja ainult wifi levikualast. Või naabrite temperamendist ja lähedusest. 2. Kust saab laua ja tooli, mida on asjade hoidmiseks veel vaja? Kas töö eeldab seda, et õue tuleb viia mappe ja lahtiseid pabereid? Hea, kui saab pikendusjuhtmega elektri kohale vedada. Hea on seegi, kui ei pea toast massiivset kirjutuslauda õue tassima ja on võtta mõni pööningule tõstetud asendaja. Ja tegelikult pole lauda alati vajagi, saab ka murul hakkama. Meeleolu loovad ja mugavust lisavad padjad, pleedid, vaibad – mis iganes. 3. Põhiline on siiski jälgida, et arvutil, telefonil, juhtmetel, dokumentidel oleks piisav kaitse vihma ja päikese eest. Piisab täiesti ühest kõige tavalisemast päikesevarjust.
Vajalik tehnoloogia
Meiliteenus, kiirsuhtlus ja ühiskalendrid on tänapäeva kontoritöö lahutamatu osa. Info peab liikuma ning seda operatiivselt ja turvaliselt. Tähtis on, et nendele teenustele pääseksime ligi kõikjalt, mis võimaldaks sammu pidada nii üksteise töö kui ka ajakavaga, meenutas enne õues töötamise päeva Kristjan Ok Datafoxist (vt: "Tehnoloogiad, mida vajad väljas töötamiseks," http://publik.delfi.ee/
Foto: Shutterstock
news/valjas/). "Nüüdseks on elementaarne, et saame neile teenustele ligi igast võimalikust seadmest. Siin ei tasu ära unustada seadmete turbe tagamist, vastasel korral lekib ettevõtte andmeid iga töötaja taskust," kirjutab ta. Niisiis lasub kodus töötajal tegelikult suur vastutus juhul, kui ta kasutab oma seadmeid, mitte ettevõtte IT-osakonna poolt kontrollitud tööandja vara. Mõistlik on koos turvariskid läbi arutada. See on hea artikkel, tasub enne õue kolimist läbi lugeda. Mugavaks ja kiireks muudab kodutöö seegi, kui kasutatav kontoritarkvara ja tööfailid pole konkreetsete seadmetega seotud, vaid töötavad pilvepõhiselt. Siis jääb ära segadus teemal, kust arvutist mida otsida – kurnav ja tarbetu ajaraisk, halvimal juhul oluliste materjalide kadumine. Mis veel? Aiakontori asukoht on paigas, vajalikud esemed olemas, seadmed ja tarkvara ka, ligipääs tööks vajalikele ettevõtte andmetele tagatud. Edasi on vaja julgust rutiini muuta. Ja jõudu, et ülemust veenda – tööl ei käida, vaid tööd tehakse.
14 JUUNI 2016 | SUVI ÕUES
Töötegemise kõrvalt naudi ka suve Kristjan Otsmann, OÜ Selge Pilt juht ja koolitaja, jagab oma blogis ajakohast postitust sellest, kuidas suvel töötamine muuta enda jaoks meeldivamaks (kõik ei saa ju suvel puhata). Ta edastab viis nippi, mis aitavad vajaliku töö ära teha ka siis, kui nii väga tahaks hoopis suvemõnusid nautida. Kusjuures, üks soovitustest on temalgi: "Koli õue!" Ärka varem! "Suvel on oluliselt lihtsam tund-paar varem tõusta kui talvel; kui ei usu, proovi homme hommikul järele. Tõuse kella viie-kuue paiku, virgu veerand tundi ning tee seejärel ära päeva kõige olulisem tegevus. Ajaks, kui sul on päeva kõige tähtsam asi juba ühel pool, hakkavad teised alles tasapisi end voodist välja ajama. Selle võrra rohkem aega jääb ülejäänud päeva ja kena suveilma nautida." Tõsi, see eeldab, et päeval saab teha väiksema uinaku või minna õhtul veidi varem magama, sest ööpäevane unevajadus 7–8 tundi ei muutu ka suvel. Koli mõneks päevaks nädalas õue tööle! Või kui töö juures on terrass või rõdu, säti end sinna. Pea siestat! "Kasuta mõnusat ilma ning võta võimalusel iga päev lõuna paiku nanopuhkus. Pea pikki lõunaid, mille käigus saad sõprade-tuttavatega rahulikult tänavakohvikus süüa-juua, vestelda ning lõõgastuda," kirjutab ta. Aga mis saab siis tööst? Tõuse varem või tööta õhtul pikemalt. Ole paindlik! "Kui saad tasapisi vabale töögraafikule üle minna, tööta edaspidi rohkem hommikuti, tavapärasest veidi rohkem ka õhtul ning samuti vihmastel nädalavahetustel. Sel ajal tehtud töö arvel saad nautida mõnusat päikesepaistet igapäevastel mõnetunnistel nanopuhkustel." Viiendaks meenutab ta neile, kes hüüatavad eelneva põhjal: "Aga ma ju ei saa!", et on asju, mida siiski saab muuta, ja teisi, mida polegi mõtet torkida. "Dale Carnegie on öelnud, et 50% probleemidest laheneb, kui need probleemid ning nende võimalikud lahendusvariandid kirja panna, ja 40% järelejäänud probleemidest lahendab sihikindel tegutsemine," viitab Otsmann. Head teistmoodi suve!
Agne Narusk