Suvitaja 2014 by Eesti Päevalehe

Suvitaja 2014

1-4 reisijat

Klubikaardita

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teemaja erilehtede osakond. Projektijuht: Heike Kiiv, heike.kiiv@lehed.ee, tel 680 4459 Fotod: Eesti Ajalehed, Shutterstock, erakogu

2 reisijat + auto

40 €

2 reisijat + auto

50 €

UUS NISSAN LEAF, 100% ELEKTRIAUTO. SÕIDUELAMUS, MIS OOTAB AVASTAMIST. Uus Nissan LEAF toob sinu perele suure salongi ning väikesed püsikulud. Tanklast mööda sõites võid rahuldusega mõelda, et sa ei pea enam kunagi bensiini ostma. Ja pedaalile vajutades tunned kohe veojõudu ja kiirendust. See on täiesti uus sõiduviis. Heitmevaba | Mobiilsed ühendused | Ainulaadne sõiduelamus Tule proovisõidule uue Nissan LEAFiga, alusta sõitu nissan.ee

Uus Nissan LEAF alates 17 195 €* Sissemakse al. 0 €. Kuumakse al. 189 €.

* Hind koos ELMO toetusega, lisainfo toetuse kohta www.elmo.ee kodulehel. Pakkumine kehtib kuni 30.06.2014. Krediidi kulukuse määr on 1,49% alljärgnevatel tingimustel: sõiduki hind 34 390 €, sissemakse 50%, liisingperiood 60 kuud, jääkväärtus 17,5%, intress 0,34% (3 kuu euribor (15.05 seisuga 0,34%) + 0%), lepingutasu 250 €. Nissan Finance finantsteenuse pakkuja on Nordea Finance Estonia AS. Tutvu finantseerimise tingimustega ja küsi lisainfot sõidukite müüjalt. Piltidel on illustreeriv tähendus. Nissan LEAF keskmine energiakulu 15.0 Kw/100 km, CO2 heitmekogus 0 g/km.

Kõpu tuletorn Hiiumaal on teadaolevalt maailma vanim töötav tuletorn.

Suvisest Eestist paremat asja pole Kas sa tead: • millises maakonnas on talude juurde rajatud erakalmistud; • millise maakonna surnuaial hakkab silma üks eripära, mida mujal Eestis ei kohta; • millises maakonnas on järvede ala, kuhu kuulub 42 järve; • millise maakonna pühakojas asub ainuke kiviskulptuurkantsel Eestis; • millises maakonnas asub praegu teadaolevalt maailma vanim töötav tuletorn; • millise maakonna kalmistul asub maailma suurim rõngasristide kogu; • millises maakonnas asub XIX saj keskel rajatud Pimeaed; • millises maakonnas kasvab Tülivere hiietamm, mille tüve sisse mahub inimene peaaegu kummardumata; • millise maakonna rabas võeti 1981. aastal üles kaadrid filmi „Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused: Baskerville’ide koer” tarvis? Kõigile nendele küsimustele leiad vastuse nende kaante vahelt. Lisaks saad kaasa teha väga huvitava tuuri Eestimaa kaunitesse mõisatesse ning ammutada hulgaliselt ideid suviste kultuurisündmuste külastamiseks. Kultuurisündmused on 15. mai seisuga. Allikad: www.piletilevi.ee, www.kultuurinfo.ee, www.kultuurikava.ee ja omavalitsuste koduleheküljed

Foto: Arno Mikkor

Sisukord Suvetoidud 4 Värskendavad suvejoogid 6–7 Kopli Tiidu kuldne suitsulest 8 Suvine esmaabi 10–13 Suvi merel 14–17 Harjumaa suvi 19–24 Hiiumaa suvi 26–28 Ida-Virumaa suvi 29–34 Järvamaa suvi 35–37 Jõgevamaa suvi 38–40 Läänemaa suvi 42–44 Lääne-Virumaa suvi 45–49 Põlvamaa suvi 50–52 Pärnumaa suvi 53–57 Raplamaa suvi 58–59 Saaremaa suvi 60–61 Tartumaa suvi 62–67 Valgamaa suvi 68–69 Viljandimaa suvi 70–72 Võrumaa suvi 73–74

Suvi Eesti Vabaõhumuuseumis 31. mai

Puudutuse piknik

7.-8. juuni

Memme-taadi päevad

23. juuni

JAANIPÄEV

20. august

Soome lahe päev

Jalutuskäigud läbi taluaianduse ajaloo 5. juunil ja 10. juulil. Leigarite esinemised igal nädalavahetusel! Sepatöö, käsitöö, toidupäevad, rahvariiete korrastamise päevad, lastemängud, hobusõit ja palju muud põnevat!

Muuseum on avatud iga päev kell 10–20 (v.a. 24. juuni). www.evm.ee Suvitaja 2014

Suvitaja värsked suvetoidud Foto: Istockphoto

Salat tomati ja punase sibulaga Vaja läheb: •• väikeseid kollaseid ja punaseid tomateid •• 1 keskmine punane sibul •• 2 sl peeneks hakitud peterselli •• 1 tl peensoola •• värskelt jahvatatud musta pipart •• head oliiviõli

Tee nii: Haki tomatid ja viiluta sibul. Pane suurde kaussi ja maitsesta soola-pipraga. Lisa petersell. Piserda üle oliiviõliga. Lase 10 minutit enne serveerimist maitsestuda.

Salat riisi ja suvikõrvitsaga Vaja läheb: •• soola ja värskelt jahvatatud pipart •• 1 tass riisinuudleid ehk -makarone (orzo) •• 1 sl õli ja 1 sl oliiviõli •• 2 keskmist suvikõrvitsat, viilutatud ja ribastatud •• 1 tükeldatud küüslauk •• pool tassi värskeid basiilikulehti •• 1–2 sl valgeveiniäädikat

Grillitud suvikõrvits

Tee nii: Pane orzo keema soolaga maitsestatud vette. Keeda al dente. Jäta nõrguma. Vala pannile 1 sl õli. Lisa suvikõrvits ja küüslauk. Maitsesta soola-pipraga. Hauta pannil keskmisel kuumusel kuni kuus minutit. Vala orzo suurde kaussi ja sega juurde suvikõrvitsaküüslaugusegu. Lisa basiilik, valgeveiniäädikas ja õli. Sega. Maitsesta soola-pipraga.

Vaja läheb: •• 1 suur suvikõrvits •• 4 sl võid •• soola, pipart Tee nii: Lõika kõrvits pikuti neljaks tükiks. Aseta igale veerandile võid, maitse järgi soola ja pipart. Mähi tükid fooliumisse ning küpseta ühelt poolt keskmisel kuumusel kuni 15 minutit. Keera külge ja küpseta ka teiselt poolt 15 minutit. Grillitud tomatid Kreeka jogurtiga Vaja läheb: •• 4 suurt tomatit •• 1 sl kuivatatud punet •• 1 sl kuivatatud tüümiani •• 1 sl värskelt pressitud sidrunimahla

•• 1 sl oliiviõli, veidi ka grillimiseks •• värskelt jahvatatud •• soola-pipart •• 1 tass Kreeka jogurtit

Tee nii: Lõika tomatid pooleks. Puista tomatipooltele peale punet ja tüümiani. Tilguta tomatitele ka sidrunimahla ja õli, lisa soolapipart. Pane grillpannile õli. Aja see kuumaks. Pane tomatid grillile ja pruunista ühelt poolt 3–5 minutit. Pööra ümber ja grilli teist poolt sama kaua. Võta tomatid grillilt ja serveeri.

Suvitaja lemmikretseptid

Foto: Istockphoto

Allikas: www.marthastewart.com

Magusad ja värsked herned punega Vaja läheb: •• 450 g noori hernekaunu, otsad lõigatud •• peensoola •• pool sl võid •• 1 sl värsket punet, peeneks hakitud

Tee nii: Pane hernekaunad potti ja kata veega. Maitsesta soolaga. Keeda kolm-neli minutit. Lisa või ja hoia herneid tulel. Sega aeg-ajalt. Hoia veel 2 minutit tulel. Kurna, serveeri ja maitsesta punega.

Grillitud spargel Vaja läheb: •• pool kilo sparglit •• 1 sl oliiviõli •• soola, pipart 4

Suvitaja 2014

Tee nii: Pintselda sparglit kergelt oliiviõliga. Raputa peale soola ja pipart. Grilli suurel kuumusel paar minutit.

Foto: Istockphoto

Suvitaja suvejoogid Sidrunipisarad jääl Vaja läheb: •• 3 tassi viina •• 10–12 sidrunist pigistatud mahl •• pool tassi suhkrut •• jääd, serveerimiseks •• sidruniviile, serveerimiseks

Tee nii: Vala suuremasse kannu viin ja sidrunimahl. Lisa suhkur ja sega, kuni suhkur on lahustunud. Lisa jääkuubikud ja sidrunilõigud. Serveeri. Foto: Istockphoto

Arbuusipunš

Suvitaja lemmikretseptid

Jaaniõhtu pidulauale sobib Vabariigi Valge! Just nüüd, kui jaaniöö on ukse ees, on kodumaa poelettidele on jõudnud viimaks ka üks korralik Eesti viin. Selle nimeks on Vabariigi Valge. Puhas, kõrgekvaliteetne 40 kraadine viin on täiuslik nii sisult kui vormilt. Head viina võib Vabariigi terviseks alati pitsikese võtta. Et meil oleks tulevikku ja et me ei unustaks oma minevikku. Sinitaeva nimel. Musta mulla terviseks. Valge tuleviku eest. Jaaniõhtul. Ja mõnikord hommikul ka. VABARIIGI VALGE TOOTJA AS VALTU VEIN Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Suvitaja 2014

Vaja läheb: •• 3 tassi seemneteta arbuusitükke •• 1 ½ tassi valget vermutit •• 1 ½ tassi peensuhkrut •• 3 tassi purustatud jääd lilleõisi kaunistamiseks

Tee nii: Pane arbuusitükid, vermut ja suhkur kannmikserisse. Mikserda kümme sekundit. Lisa jää ja mikserda veel kolm sekundit. Kaunista lilleõitega ja serveeri.

Roosa soolane koer

Šampanjapunš

Vaja läheb: •• veidi soola, klaaside kaunistamiseks •• greibilõike, serveerimiseks •• 1/3 tassi värskelt pressitud greibimahla •• 2 sl viina •• 1 sl Camparit •• 1,5 tassi jääkuubikuid

Vaja läheb: •• 3 sl granaatõunasiirupit •• 3 sl Cointreaud •• 2 sl brändit •• 1 ¾ tassi šampanjat •• vaarikaid, maasikaid, õunu või muid hooajalisi vilju

Tee nii: Vala taldrikule sool. Tee klaasiääred kokku greibimahlaga ja pane soola sisse. Vala kannmikserisse greibimahl, viin ja Campari. Mikserda, lõpus lisa ka jäätükid. Vala klaasidesse ja serveeri.

Tee nii: Täida väiksem jäänõu pooleldi jääga. Lisa granaatõunasiirup, Cointreau, brändi ja šampanja. Sega õrnalt ja vala kahte klaasi. Kaunista vaarikate, maasikate, õunaviilude või muude hooajaliste marjade või puuviljadega.

Mustasõstra- ja mündijook Vaja läheb: •• pool tassi värskeid piparmündilehti •• 0,5 l musti sõstraid •• 6 sl suhkrut •• pool tassi viskit •• 4 tassi väikeseid jääkuubikuid •• 4 piparmündilehte, kaunistamiseks

Tee nii: Püreesta piparmündilehed, mustad sõstrad ja suhkur kannmikseris. Hõõru segu läbi sõela kaussi. Vala segu tagasi kannmikserisse, lisa viski ja jääkuubikud. Vala jook klaasidesse ning kaunista värskete piparmündilehtedega.

Allikas: www.marthastewart.com Viina- ja tüümianilimonaad

Tee nii: Vala väikesele kastmepannile 2 tassi vett. Lisa suhkur ja tüümianioksad. Aja keema ja sega, kuni suhkur on sulanud. Võta tulelt ja jäta toatemperatuurile jahtuma. Kalla jahtunud siirup läbi sõela suuremasse anumasse. Tüümianioksad viska minema. Vala siirup kannu, lisa sidrunimahl ja viin. Kaunista Foto: Istockphoto

Ohutult AGASOL® vedelgaasiga. es i vahetad aad õ v s e t s O eil, s allooni m ale. ib s a a lg e ved kauba pe a m ih r s u kinnit

70`

60`

40`

50`

Kampaaniapakkumine kehtib 1. maist – 31. juulini 2014 ning sisaldab gaasi ja gaasiballooni maksumust (koos käibemaksuga). Pakkumine kehtib kõigile AGA eraisikutest püsiklientidele ja püsikliendiks registreerujatele. MyAGA.ee/vedelgaas

Suvitaja 2014

Suvitaja lemmikretseptid

•• 4 tassi värskelt pigistatud sidrunimahla (u 24 sidrunist) •• 2 tassi viina

® AGASOL on Linde Groupi registreeritud kaubamärk.

Vaja läheb: •• 2 tassi suhkrut •• 12 värsket tüümianioksa, jäta mõned kaunistuseks

Foto: Pille-Riin Pregel

Kopli Tiidu kuldne suitsulest

Suvitaja lemmikretseptid

Hiidlased armastavad suve. Siis on mandrilt külla oodata sõpru ja sugulasi, kellele pole ammu saanud terekätt ulatada. Oodata on ka sõbralikke puhkajaid, kelle jäetud naelad või eurod aitavad hiidlaste kõhnaks jäänud rahakotti taas kõhukamaks kasvatada. Tulevad muidugi ka linnalollid. Üleolekust kummis rinnaga kõiketeadjad. Autod on neil muidugi uhked ja tuunitud ning mandrilt kaasa ostetud alkohol vajutab pagasniku kitsastel teedel suisa vastu maad. Linnalollid paarutavad siis paar päeva saarel nii, et tolmujutt taga, teevad lõket, kus meeldib ning lõpuks loobivad tühja taara kadakate

Suvitaja 2014

vahele laiali. Hiidlastele nad ei meeldi, aga tegelikult ei meeldi sellised kellelegi. Jah, hiidlastele meeldib suvi. Siis saab värsket kala, ja kala armastab meretagune elanik üle kõige. Eriti siis, kui oled pidanud terve pika talve kuivatatud suitsusilku vastu lauaäärt pehmeks taguma või kuumade tuhlite peal pehmeks aurutama. Jah, värskest suitsukalast paremat asja pole. Põline hiidlane Kopli Tiit Kassarist (käis küll ammu korral ka mandril linnaelu kaemas, aga pöördus üsna varsti saare peale tagasi) pole kade mees ja annab mõned nipid kala suitsutamiseks.

Pane tähele! Värske lest enne suitsutamist kuivsoola ei taha. Kui lestad on ahjust välja võetud, lao kasti või pesukaussi esimene kiht. Suska soola vahele ja lao teine kiht. Nii toimeta lõpuni. Nüüd lase kaladel veidi mõnuleda ja valmis nad on. Et lest saaks külge kena pruuni jume ja mõrkja meki, poeta sütele paar peotäit värskeid nõgeselehti ja tubli kimp lepaoksi koos lehtedega. Viimased torka ahju siis, kui kala on veel märg.

NB! Kui tahad suvel Kopli Tiidu kalast kõhu punni süüa, otsi ta Kassari kadakate vahelt üles. Raske see ei ole, sest teda teavad Kassaris kõik kohalikud (ja suurem osa alalistest suvitajatest ka). Ja kui sul veel sajaga veab, saad ka mere ääres ööbida, paadiga laiule sõita või merel piknikut pidada. Lisaks saad südames täitsa tasuta tunda – küll on ilus Eestimaa suves elada.

Apollo tõi müügile esimese eestikeelse e-lugeri Eesti suurim raamatukaupluste kett Apollo tõi turule esimese eestikeelse e-lugeri, mis muudab eestikeelsete e-raamatute lugemise ja soetamise lihtsaks ja mugavaks. Apollo e-lugeri tarkvara on välja töötatud Eestis koostöös Euroopa suurima e-lugeri tootjaga PocketBook ning tegemist on ainukese omalaadse e-lugeriga, sest nii menüü kui ka e-raamatute tellimiskeskkond on eestikeelne. E-lugeris on makselahendus, mis võimaldab ka kõige uuemad e-raamatud üle WiFi ühe klikiga alla laadida, ilma et peaks ette võtma tülikat arvutist lugerisse paigaldamist. Võõrkeelse kirjanduse lugemise muudavad lihtsamaks e-lugerisse paigaldatud üheksa erineva keele sõnaraamatud ja ettelugemise funktsionaalsus.

Apollo e-kaubanduse arendusjuhi Andre Kaibaldi sõnul on eestikeelse e-lugeri väljatöötamine igati loogiline samm, sest Eesti lugejate huvi e-raamatute vastu on aasta-aastalt aina suurem. „Soovime, et nüüdsest ei peaks raamatufännid enam mõtlema seadme tarkvara ega tellimiskeskkonna valimise peale, sest kõik toimib lihtsalt ning vajalik info on emakeelne. Seega võib öelda, et nii Eesti lugejatel kui ka raamatutel on nüüdsest päris oma e-luger,“ lisas Kaibald. Eesti Digiraamatute Keskuse juht Ain Lausmaa märkis, et kõikidel maailma olulisematel raamatupoodidel on oma e-luger, mis on kohandatud kohalikule turule. „Eelkõige on emakeelse lugemis-masina loomine märk sellest, et Eesti lugejate nõudlus on olemas. Ükski senistest e-lugeritest Eestis ei paku võimalust eestikeelseid e-raamatuid niivõrd mugavalt osta ja lugeda ning see võimalus kasvatab e-raamatute loetavust loodetavasti kordades,“ lisas Lausmaa. Apollo e-raamatute turuosa oli 2013. aastal 25%. 2014. aasta esimese poole ostetumad e-raamatud Apollos on Andrus Kivirähki „Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust“ E.L. Jamesi „Viiskümmend halli varjundit“ ja George R. R. Martini „Vareste pidusöök. II raamat. Jää ja tule laul“.

Apollo e-lugeri omadused:

• Eestikeelne menüü • Eestikeelne e-raamatute tellimiskeskkond e-lugeris (Apollo e-raamatute pood) – raamatuid saab osta ühe klikivajutusega ning neid seejärel otsekohe lugema hakata. • Ainuke e-luger, mis toetab kõiki e-raamatu formaate ning millel on mp3 mängija ja lisaks taibumängud (male, sudoku jne) • Wi-Fi; puutetundlik 6-tolline HD-ekraan; taustavalgustus ja e-Ink tehnoloogia • 9 erinevat võõrsõnastikku • 3 aastane garantii; klienditugi eluger@apollo.ee • E-lugeriga kaasa 450 TASUTA e-raamatut Vaata ka e-lugerit tutvustavat videot: http://www.youtube.com/ watch?v=jLpmTkd4V_4 E-raamatud koguvad kõikjal maailmas üha enam populaarsust, uuringufirma ATKearny andmetel on 2015. aastaks iga viies ostetud raamat Euroopas e-raamat. E-raamat on sama teose paberversioonist keskmiselt kolmandiku võrra soodsam, raamatu ostmine ja kättesaamine võtab aega vaid paar minutit.

Uppuja päästmine Kui näed kedagi olevat uppumisohus, siis vaata esiteks, kas sul on abilisi. Mine veesolijat päästma ainult juhul, kui oled veendunud, et oskad hästi ujuda, jaksad uppuja veest välja tuua ja tead, kuidas uppuja vees käitub. Juhul, kui sul pole teadmisi ja oskusi uppuva inimese veest väljatoomiseks, võid sa ise ohvriks langeda. Sellepärast hüüa kedagi veel appi, kes helistaks 112, teavitaks vetelpäästet (avalikud rannad) või tooks abi (ujuvvahendeid, köie vms). Kui otsustad veesolijat päästa, pea meeles: •• Lähene uppujale selja tagant tema käte haardeulatusest kaugemalt. •• Võta uppunul kinni kaenla alt ja tema pead veest väljas hoides too ta kaldale. •• Aseta kannatanu kõvale pinnasele. Uppunu elustamine Alustuseks tee kindlaks, kas kannatanu ujus või hüppas vette ning sellest lähtuvalt vali elustamisviisid. Vette hüpanud kannatanul kahtlusta kaelatraumat ja sellepä-

Foto: Foto: Marko Marko Mumm Mumm rast jälgi uppunu veest väljatoomisel, et ta pea, kael ja selg oleksid kaitstud ning ei liiguks. Aseta ta kõvale pinnasele ja vaata, et pea ja kael oleks fikseeritud. Kaelatrauma korral ei tohi hingamisteid avada pea kuklasse kallutamisega. Kontrolli samal ajal nii teadvust (kas reageerib?) kui ka hingamist (kas hingab? kuidas hingab?) ning vereringet (kas pulss on?).

Mis on stabiilne külgasend? Kannatanu peab olema sellises külgasendis, mis tagab vedeliku äravoolu ülemistest hingamisteedest. Külgasend peab olema püsiv ja ei tohi suurendada olemasolevaid vigastusi! Väldi survet rindkerele, mis takistab hingamist. Jälgi ja hinda ülemiste hingamisteede seisukorda. Ole valmis elustamiseks pöörama kannatanut tagasi selili (arvesta võimaliku kaelatraumaga).

Aseta kannatanu lamama stabiilsesse külgasendisse, kui: •• kannatanu on teadvuseta; •• esineb lõrisev hingamine; •• on oht, et kannatanu võiks oksendada; •• kui kahtlustad kaelatraumat, taga kaela fikseeritus.

Teadvusekaotus Teadvusekontrolliks räägi kannatanuga. Kui ta vastab selgelt ja arukalt, on ta teadvusel. Kui kannatanu ei vasta, raputa teda kergelt ja näpista teda. Kui kannatanu ei vasta, kuid reageerib näpistamisele jäseme äratõmbamisega, on tegu pindmise

KUUM, kuum päike! PÄIKESEPISTE saadakse KATMATA peaga pikka aega päikese käes olles, kogu keha ülekuumenemise korral saab kuumarabanduse. Päikesepiste sümptomid: • peavalu; • peapööritus; • iiveldus; • virvendamine silme ees; • halb enesetunne.

Esmaabi

Esmaabi päikesepiste korral: Vii kannatanu varju. Kui kannatanu on teadvusel, pane ta lamama kergelt tõstetud pea ja ülakehaga. Aseta laubale ja kuklale külmad mähised, anna lonkshaaval juua. Kuumarabanduse sümptomid: • nõrkus, peavalu, peapööritus, kuumatunne; • kehatemperatuur tõuseb kuni 40 °C; • nahk on kuum ja kuiv; • hingamine on sügav, hiljem pindmine; • pulss on kiire ja tugev, hiljem kiire ja nõrk; • pupillid on laienenud; • võib esineda lihastõmblusi või -krampe; • teadvusekaotus. 10

Suvitaja 2014

NB! Kui ülaltoodud sümptomitega inimene jääb samadesse tingimustesse pikemaks ajaks, võib ta seisund halveneda! Esmaabi kuumarabanduse korral: Vii kannatanu kiiresti varjulisse kohta. Teadvusel olev kannatanu pane lamama kergelt tõstetud pea ja ülakehaga, teadvuse kadumisel keera püsivasse külili asendisse. Helista numbril 112 ja kutsu abi. Jahuta kannatanu nägu. Teadvusel kannatanu peaks jooma külma VETT. Juua tuleb sagedasti, väikeste lonksudena! Pead, südamepiirkonda ja kogu keha tuleb 10–15 minuti jooksul üle kallata algul jaheda, hiljem külmema veega. Pärast esmaabi andmist peab kannatanu lamama parema enesetunde taastumiseni. Päikesepõletuse sümptomid: • punetav, valulik ja turses nahk; • raskemal juhul tekivad villid; • peavalu, kõrvakumin, iiveldus. Päikesepõletuse ennetamiseks tuleb nahka kaitsta! Kui planeerid oma puhkusereisi päikeselisse sihtkohta, vali kindlasti sobiva päikesefaktoriga kaitsekreem!

Esmaabi päikesepõletuse korral: Vii kannatanu jahedasse kohta, jahuta kannatanut jaheda veega. Aseta laubale, kuklale, kaelale, kubemetele külm mähis. Anna kannatanule lonkshaaval külma vett. Tugeva põletuse korral: • ära ava ville; • ära pane põlenud kohale mett, alkoholi jms; • ära määri kreemidega. Tugev päikesepõletus vajab kindlasti meditsiinilist esmaabi. NB! Ärge jätke mitte kunagi last turvahälliga autosse magama, sest päike võib pöörduda ja autost saab tõeline saunalava. Olete oodatud Eesti Punase Risti korraldatavatele koolitustele üle kogu Eesti! Ellen Sternhof, Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja

Hingamise kontrollimine Hingamisekontrolliks aseta oma põsk kannatanu suu lähedale. Kui tunned hingeõhu liikumist, rindkere tõuseb ja langeb korrapäraselt ja sa ei kuule mingit häält, siis kannatanu hingab vabalt. Kui hingamine on norskav või lõrisev, on hingamine takistatud. Ava ning puhasta hingamisteed ja pane kannatanu stabiilsesse külgasendisse. Kui hingamine on harv ja ebakorrapärane, esineb ainult üksikuid sissehingeid või kannatanu ei hinga (õhu liikumine puudub ja rindkere ei liigu), tuleb alustada elustamist. Pulsi kontrollimine Pulssi kontrolli kaela pealt kõrisõlmest 2 cm paremalt või vasakult vähemalt 10 sekundi jooksul. Kuna randmelt ei pruugi pulss korralikult välja lüüa, siis randmelt pulssi kontrollida ei soovitata. Kui pulssi ei ole, tuleb alustada elustamist. Elustamise algoritm •• Väldi paanikat ja hinda olukorda •• Kontrolli teadvust

•• Puhuda ei tohi liiga palju, liiga vähe, liiga kiiresti ega liiga tugevasti.

•• Kontrolli hingamist •• Kontrolli pulssi •• Teavita päästekeskust telefonil 112 Kui pulssi pole ja kannatanu ei hinga või esineb üksikuid hingetõmbeid, tuleb alustada elustamisega. Elustamise algoritm on 30 korda südamemassaaži ja 2 korda kunstliku hingamise kopsudesse sissepuhumist! Elustada tuleb seni, kuni saabub professionaalne abi ja elustamise üle võtab või kui kannatanu ise hingama hakkab ja vereringe taastub.

Kunstliku hingamise eriärasused kaelatrauma kahtluse korral: •• kalluta pead võimalikult vähe kuklasse; •• hingamisteed peavad sellegipoolest jääma avatuks; •• sule oma põsega kannatanu nina; •• pane oma suu tihedalt ümber kannatanu suu; •• puhu kuni kahe sekundi jooksul ja jälgi rindkere liikumist.

Kunstlik hingamine •• Aseta kannatanu kõval pinnasel selili •• Kalluta pea kergelt kuklasse •• Eemalda suust nähtavad võõrkehad (nt lahtised hambaproteesid) •• Aseta üks käsi kannatanu lõuale ja teine laubale •• Lükka pea kergelt kuklasse •• Sule laubal oleva käega ninasõõrmed •• Pane oma suu tihedalt ümber kannatanu suu •• Puhu oma hingeõhk tema suhu •• Tõsta pea üles ja lase kannatanul ise välja hingata •• Korda sissepuhumist

Kaudne südamemassaaž •• Ole põlvili kannatanu kohal •• Käed tuleb panna peopäkkadega kannatanu rinnaku keskele kahe sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale •• Käsi tuleb hoida küünarvarrest sirgena •• Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100 x minutis (umbes kaks vajutust sekundis) Soovitav on massaaži lugeda kaasa kolmekümnest nullini, et rütm ei läheks sassi. Elustada tuleb seni, kuni saabub professionaalne abi ja elustamise üle võtab või kui kannatanu ise hingama hakkab ja vereringe taastub!

Suvitaja 2014

Esmaabi

koomaga. Kui kannatanu ei reageeri ühelegi tegevusele, on ta teadvuseta.

Pindmised haavad Suvi on aktiivse puhkuse aeg. Paraku on nii, et mängides, joostes, jalgrattaga sõites või ronides on ka väiksemad vigastused kerged tulema. Kõige sagedasemad ja väiksemad pindmised haavad on marrastused. Marrastunud koht on kriimustatud ja pisut narmendava nahaga, millest eritub läbipaistvat vedelikku. Verd tuleb harilikult vähe. Ulatuslikum marrastus võib tükk aega valutada, eriti siis, kui lisandub põrutus. Marrastus paraneb armi jätmata. Kui marrastus ei veritse, pole seda vaja siduda, sest õhu käes läheb paranemine kiiremini. Võid ka kasutada spreiplaastrit, mis moodustab naha pinnale õhukese läbipaistva rahustava kile. Pindmise haava võib saada ka lohakal tegutsemisel mis tahes lõikeriistaga. Haavast voolav veri viib sinna

Foto: Istockphoto

sattunud mustust kaasa. Pisivigastusega sõrme võib ka suhu pista ja kergelt imeda, nagu teevad lapsed, sest süljes leidub mikroobe hävitavaid aineid. Väikesest haavast lõpeb verejooks tavaliselt iseenesest. Kui vere eritumine lõikehaavast ei lakka, pannakse tükike marlit või puhast puuvillast riiet mitmekordselt kokku ja surutakse haavale. Pärast verejooksu peatumist asetatakse haavale side või haavaplaaster. Naha alla sattunud pind tõmmatakse välja pikisuunas. Pinnust jäänud torkehaava kanali avamine kuumutamisega puhastatud nõelaotsa või mõne muu terava esemega tuleb paranemisele kasuks, sest õhuhapnik pääseb siis haava sisemusse. Pärast pinnu eemaldamist töödeldakse vigastuskohta pantenooli või mõne bakterivastase geeliga.

Ohutu tuletegemise nõuandeid küsi Päästeala infotelefonilt 1524! Helista 1524 ja küsi, kuidas suvepäeval ohutult lõket teha ja grillida! Looduses matkates vali tuletegemiseks avalikud lõkkeplatsid, mis on tuleohutuse nõudeid arvestades Sinu jaoks juba ette valmistatud.. Kui soovid teha lõket väljaspool avalikku lõkkeplatsi, siis tuleb enne tuletegemist küsida selleks nõusolek maaomanikult. Arvestama peab selles omavalitsuses kehtivate eeskirjade ja Tuleohutuse seadusega kehtestatud küttekoldevälise tuletegemise nõuetega.

Esmaabi

Kui leiad katmata kaanega kaevu, siis ära mine mööda, vaid anna sellest teada 1524-le! Üks telefonikõne võib päästa elu!

HÄIREKESKUS

KINDEL / KIIRE / ASJATUNDLIK

www.112.ee 12

Suvitaja 2014

Puugihammustus Risk ühestainsast puugihammustusest haigestuda on väike. Puuk tuleb võimalikult ruttu eemaldada. Ohtlik on puugist liiga kõvasti kinni haarata, sellega võid viia hammustuskohta puuginakkust. Seetõttu hoidu puugi tagakeha pigistamisest või määrimisest. Kasuta peeni pintsette, mille abil võid puuki haarata pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik. Seejärel tõmba puuk ettevaatlikult otse välja. Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga pesta. Kui pärast hammustust märkad ringikujulist punetust või muid sümptomeid, pöördu kohe arsti poole. Kuidas puugihammustust vältida? Kasuta katvat pikkade varrukatega riietust, püksisääred

Foto: Istockphoto

on soovitav toppida sokkide või kummikute sisse. Kanna heledaid riideid, sest nii on riietel ronivat puuki kergem märgata, enne kui ta hammustada jõuab. Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha hoolikalt üle ja otsi nii neid puuke, kes on ennast naha külge kinnitanud, kui neid, kes veel ringi ronivad. Lastel kontrolli kõrvataguseid. Allikas: www.puuk.ee

Putukahammustus

Rästikuhammustus

Putukahammustuse vastu on apteegis mitmesuguseid salve. Kui tegemist on tõsise reaktsiooniga, näiteks mesilase või herilase nõelamisega, tuleb kiiresti võtta allergiavastast ravimit. Alla 12-aastaste puhul tuleks enne ravimi andmist nõu pidada perearstiga või häirekeskuse töötajaga. Kui tekivad šokitunnused, ava kannatanu hingamisteed ja vii ta kiiresti haiglasse või kutsu kiirabi.

Rästikuhammustuse korral tuleb jäse toestada või lahastada, aga mitte kehast kõrgemale tõsta. Hammustuskohta ei tohi lõiget teha, mürki ei tohi välja pigistada ja imeda. Haigele tuleb anda võimalikult palju juua (mitte alkoholi!), et mürgi kontsentratsioon organismis väheneks. Kutsu kiirabi või vii kannatanu haiglasse.

Ka doonor

on riigikaitsja!

Rakveres linna keskväljakul 10. juunil kell 12-18 11. juunil kell 12-18 12. juunil kell 11-17 11. augustil kell 12-18 12. augustil kell 11-17

Haapsalus lossiesisel platsil 7. juulil kell 12-18 8. juulil kell 12-18 9. juulil kell 11-17

Raplas kultuurikeskuse juures 25. augustil kell 12-18 26. augustil kell 11-17

Tallinnas Vabaduse väljakul 16. juunil kell 12-18 17. juunil kell 11-17 18. augustil kell 12-18 19. augustil kell 11-17

Paides kultuurikeskuse juures 22. juulil kell 12-18 23. juulil kell 12-18 24. juulil kell 11-17

Keilas kultuurikeskuse juures 28. augustil kell 12-18 29. augustil kell 11-17

Rohkem infot www.verekeskus.ee/doonoritelgid

Doonorid ja Sõbrad

Suvitaja 2014

Esmaabi

Doonoritelkide kava 2014. aasta suvel:

Tallinki päevareis viib kiirlaevaga Helsingisse ja toob koju tagasi Silja Europaga Rohkem kui aasta on Tallink pakkunud huvilistele võimalust päevareisi nime all päeva esimeses pooles kiirlaevaga Soome sõita ja õhtul kruiisilaevaga Tallinnasse tagasi tulla. See on mõeldud eelkõige neile, kes soovivad üksi, sõprade või perega päeva naabrite juures Soomes veeta ja Helsingi vaatamisväärsustega tutvuda. Kiirlaevad Star või Superstar sõidavad põhjanaabrite juurde kuus korda päevas iga ilmaga ja sõit kestab vaid kaks tundi. Kahetunnise merereisi ajal Tallinnast Helsingisse saab einestada, soodsalt sisseoste teha või siis lihtsalt kajutis puhata. Õhtul kell 18.30 Helsingist väljuv reis maailma suurima reisilaevaga Silja Europa kestab 3,5 tundi. Päeva Helsingis saab sisustada vastavalt oma soovile ja võimalustele. Võid külastada muuseume (loe ka: www.visithelsinki. fi/en/see-and-experience/sights-and-attractions) või tutvuda Helsingi kaupluste ja kaubanduskeskustega: Marimekko, Iittala, Kluuvi, Kämp Galleria, Forum, Ikea, Streetbeat Clothing Store, Kamppi jpt. Katajannokka sadamas on avatud Finnairi vaateratas (Finnair Sky Wheel). 40 m kõrgune ja 30 konditsioneeriga kabiiniga vaateratas jääb avatuks 2018. a oktoobri lõpuni. 15-minutilise sõidu hind on 12 €. Helsingis on võimalik osa saada ka põnevast laevaekskursioonist. Strömma viib soovijad meeldejäävale laevareisile, kus saab ülevaate Helsingi ajaloost, imetleda kaunist rannajoont ja tutvuda paljude suurepäraste vaatamisväärsustega. Näha saab Suomenlinna merekindlust, Helsingi loomaaeda Korkeasaaril, muljetavaldavat jäälõhkujate laevastikku ja Degerö kanalit. Kel juba laevasõidust piisab, võib aja sisustada populaarse hop-on-hop-off bussiekskursiooniga.

Väike linnake laevas

Kes otsustab tagasi Tallinna sõita just Silja Europaga, peab aga arvestama suurepärase kogemusega – see minipuhkus kruiisilaeval on eriline. Tulles pardale, satud 14

Suvitaja 2014

Maitseelamused merel

justkui väiksesse linna, kus on koos meelelahutusasutused, söögikohad, poed ja hotell. Kruiisilaeva ei satuta iga päev, sestap tasub teada, et Saksamaa laevatehases Meyer Werft ehitatud Silja Europa on ligi 24 aastat vana, pikkust on laeval 202 ja laiust 33 meetrit. Kajuteid on sel suurel kruiisilaeval 1138 ja laevaga mahub sõitma 3123 reisijat ning 400 autot. Tavaliselt soovitakse Helsingist ruttu koju saada, kuid aeg-ajalt tasub tagasisõiduks veidi rohkem aega varuda. Silja Euroopa on ideaalne võimalus Soomest tagasireisiks – laeval on rohkelt söögikohti ning avar ja mitmekülgne ostuparadiis. Kui pikk päev Helsingis on keha väsitanud, võib Silja Europa 12. tekil asuvas saunakeskuses nautida sauna-, mullivanni- ja massaažimõnusid. Seejärel võib puhanult ja energilisena jätkata õhtut restoranis või meelelahutusprogramme nautides. Saunakeskus on Helsingi-Tallinna suunal avatud kell 18.30–24. Samal tekil asuvad ka kosmeetik ja juuksur. Silja Europal on ka põhiliste seadmetega väike treeningsaal ja see asub samuti 12. tekil. Saunakeskuse kassast saab osta pileti ainult treeningsaali kasutamiseks või koos sauna kasutamisega. Ühele inimesele maksab treeningsaali kasutamine 5 €, sauna ja treeningsaali kasutamine 8,5 €.

Kel pole Helsingi vaatamisväärsustega tutvumise vahepeal olnud mahti keha kinnitada, saab päeva parima söömaaja teha laevas, kus on erinevas stiilis baare ja restorane. Näiteks Silja Europa buffet-restoranist leiab reisija traditsioonilise ja vaieldamatult Läänemere mitmekesiseima valiku Rootsi laua hõrgutistest. Samal ehk siis 8. tekil asub ka Silja Europa pearestorani Maxim à la carte – gurmaanide soosik. Endisest veelgi rikkalikumalt kaetud eelroogade ja magustoitude lauast saab igaüks valida endale meelepäraseid hõrgutisi. Ainulaadsed Vene köögi hõrgutised Läänemere lainetel asuvad restoranis Russian Maxim, milleks ei ole vaja kaugele minna, vaid 8. tekile. Üks tekk allpool asuvad Grill & Café Food Market ja Banquett. Viimane on hubane restoran, mis sobib einestamiseks kas keskmisele või väga suurele rühmale. Banquettis võib valida kas traditsioonilise lauateeninduse või temaatilise einestamise vahel, mil eelroad on serveeritud Rootsi lauas, kuid pearoog ja magustoit tuuakse lauda. Silja Europal ootab kõiki väikeseid reisijaid lastemaailm, kus on ronimissein, pallimeri ja rohkelt mänguasju. Suuremad lapsed saavad mängida videomänge. Igal väljumisel tegeleb lastega mängutädi, kes viib läbi joonistamisvõistlust, viktoriini, bingot, teeb näomaalinguid ja muud põnevat. Samuti leiab laevalt Kids Clubi kõrvalt laste hooldustoa, kus saab beebitoitu soojendada ja mähkmeid vahetada. Lastetoast saab laenutada jalutuskärusid ja see teeb pisipõnniga liiklemise kruiisilaeval väga mugavaks. Lapsed viibivad mängutoas vanemate vastutusel. Lisainfo: www.tallink.ee

LEIA OMA PÄIKESELINE POOL! B RON EERI KRU II S STOC KHOLMI J U BA TÄNA

www.tallink.ee

Selle suve reisielamused algavad Paldiskist ja Kapellskärist

Kuigi suvine Eesti pakub põnevust küllaga, tasub silmaringi laiendamiseks alati kodust ka korraks ära käia. Paiguta sel suvel oma meeldejäävate suveelamuste hulka hoopis üks tore merereis algusega Paldiskist. Jah, Tallinnast 50 km autosõidu kaugusele jäävast väärika ajalooga sadamalinnast väljuvad seitsmel õhtul nädalas laevad M/L Patria Seaways ja M/L Kaunas Seaways liinil Paldiski-KapellskärPaldiski. Hilisõhtune väljumine Paldiski Põhjasadamast (E–L kl 22:30, P kl 23:00) on igale reisijale väga mugav lahendus – enne kohvriluku kinni tõmbamist saab argiaskeldused rahulikult ära teha ja siis teele asuda. Et Paldiski Põhjasadama leidmine kulgeks viperusteta, on kohapeal vaja järgida vaid DFDS Seaways suunaviitasid. Ülesõit kestab ainult 11 tundi ja laev on juba kell 09:45 kohaliku aja järgi Kapellskäri sadamas. Kohale jõudes on seiklusvõimalusi oi kui palju. Kas veedad päeva Uppsalas, Norrtäljes või 90 km kaugusele jäävas Stockholmis – valik on sinu! Samuti saad Kapellskärist meritsi Naantalisse vahva Muumipere juurde, Ahvenamaa võlusid avastama või võtad suunaks hoopis Soome vanima linna ja endise pealinna Turu. Kui reisikihk veelgi suurem, saad Kapellskärist omal käel M/L Patria Seaways

Suvitaja 2014

edasi liikuda ka teistesse Skandinaavia maadesse – sealsed teeühendused on ideaalsed. Rõõmsat ja päikeselist suve, mis algab Paldiskist ja Kapellskärist!

NB! On nii ühe sõidusuuna kui ka edasitagasi pileteid. Reisida saab auto, jalgning mootorrattaga. Vahemaa Paldiski check-in’i ja laeva vahel on u 1 km ning jalgsi liikumine Paldiski Põhjasadama territooriumil on keelatud – seega ei pakuta praegu laevareise jalakäijatele.

Laevadel pakutavad teenused:

Kajutid on eri suurusega, aknaga ja aknata. On lemmikloomaga reisijatele mõeldud kajutid, invaliidide kajutid, commodor- või lux-tüüpi kajutid, kohad istumissalongis. Pardakauplus on mõlemal laeval. Siit saab hea hinnaga parfümeeria- ja kosmeetikatooteid nii naistele kui ka meestele, jooke, maiustusi, mänguasju, suveniire jpm. Ostude eest saab tasuda sularahas (euro või Rootsi kroon) ja kaardiga. Baaris pakutakse mahla, kohvi, õlut ja kangemaid alkohoolseid jooke. Hilis-

õhtul saab teleriekraanilt jälgida spordisündmusi või muusikaprogramme. Rootsi laua tüüpi restoranis saab süüa vastavalt oma eelistustele ja söögiisule. Siin pakutakse hommiku- ja õhtusööki. Kaks toidukorda on mõlemal sõidusuunal piletihinna sees. Laste mängutoas saavad pere noorimad mürada, joonistada, mänguasjadega mängida, multifilme vaadata. Sauna saab kasutada mõlemal sõidusuunal ja see on piletihinna sees.

Ühe sõidusuuna ja edasi-tagasi laevareisi hinnas on: • rikkalik hommiku- ja õhtusöök Rootsi laua tüüpi restoranis koos tasuta jookide (alkoholivabad) ja kohviga; • auto ja reisijate ülevedu; • vastavalt reisijate arvule kajutikohad (v.a istumissalongi puhul); • sauna kasutamise võimalus; • kütuse lisatasu (BAF).

NB! Laevapileteid saab broneerida nii telefonitsi kui ka kodulehel www.dfds.ee. Kodulehel on ka broneerimiskeskuse ja check-in’i lahtioleku ajad ning vajalikud kontakttelefonid.

Oslo

St. Petersburg Ust-Luga

Kapellskär

Brevik

Paldiski

Rosyth Gothenburg Newcastle

Aarhus Karlshamn Esbjerg Copenhagen

Immingham

Fredericia Kiel

Felixstowe Harwich Tilbury Dover Calais Dunkirk

Cuxhaven Amsterdam (IJmuiden) Rotterdam (Vlaardingen) Zeebrugge Ghent

Klaipeda

Sassnitz

DFDS-i laevaliinide kaart

Tehnilised andmed:

M/L Patria Seaways ja M/L Kaunas Seaways on ROPAX-tüüpi laevad, millel on kombineeritud (ratastel) kaubavedu koos reisijate veoga. M/L Patria Seaways ehitati 1991. aastal Rootsis, lõpliku lihvi sai laev Norras 1992. aastal. Laeval on reisijatele 262 kohta, millest 211 on kajutikohad, 51 kohta on tekireisijatele. M/L Kaunas Seaways ehitati 1989. aastal, laev ehitati ümber 1994. Laeval on reisijatele 278 kohta, millest 215 on kajutikohad, 63 kohta on tekireisijatele.

TASUB TEADA!

DFDS Grupp, mille peakontor asub Taanis Kopenhaagenis, on PõhjaEuroopa suurim logistika- ja laevandusettevõte. Ettevõtte ajalugu ulatub aastasse 1866 ja seega on tänaseks tegemist juba 148-aastase ettevõttega, kus töötab 5900 inimest 20 riigis. Täna haldab ettevõte 30 laevaliini ning 50 laeva reisijate- ja kaubaveoks. DFDS Logistics pakub Euroopas kaubaveo lahendusi haagiste, konteinerite ja raudteeteenuste näol. Sõnalühend DFDS tähendab Det Forende Dampskibs Seiskab / The United Steamship Company/ Ühendatud Aurulaevade Ühing.

LAEVADE SÕIDUGRAAFIK

(laevade väljumisajad on antud kohaliku aja järgi) PALDISKI - KAPELLSKÄR Saabumine Väljumine Esmaspäev - 22:30 Teisipäev 09:45 22:30 Kolmapäev 09:45 22:30 Neljapäev 09:45 22:30 Reede 09:45 22:30 Laupäev 09:45 22:30 Pühapäev 09:45/22:00 23:00 KAPELLSKÄR - PALDISKI Saabumine Väljumine Esmaspäev 09:45 22:30 Teisipäev 09:45 22:30 Kolmapäev 09:45 22:30 Neljapäev 09:45 22:30 Reede 09:45 22:30 Laupäev 09:45 21:50 Pühapäev 09:45 11:00

M/L Kaunas Seaways

Suvitaja 2014

PE ATUS

06.08. Aruküla Laululava park 07.08. Rõuge Ööbikuorg (algus 19.30) 08.08. Karksi ordulinnus 09.08. Kaarma maalinn 10.08. Varbola maalinn 13.08. Poslovitsa rand Pühajärve ääres 14.08. Porkuni järve kallas 15.08. Haapsalu Piiskopilinnuse õu 16.08. Pärnu Reiu jõe kallas 17.08. Vääna-Jõesuu rannapark 19.08. Luunja roosiaed Algus kELl 19.00

VÕta piknikukorv kaasa Ürituse toidumenüü leiad: www.osvald.ee/jaantattepiknik Ürituse veinikaardi leiad: www.nautimus.ee/jaantattepiknik Piletid müügil Piletilevis, Statoili teenindusjaamades ja kohapeal.

facebook.com/hitivabrik

ja esitleb:

Tuuri toetavad:

Harjumaa

TOP 5 vaatamisväärsused

Turismiinfo

Tallinna vanalinn Kõrvemaa Padise klooster Kiiu Mungatorn Rebala muinsuskaitseala

Tallinna vanalinna turismiinfokeskus Niguliste 2 / Kullassepa 4 Tallinn, tel +372 645 7777 turismiinfo@tallinnlv.ee, www.tourism.tallinn/est Vaata lisaks: www.tallinn.ee, www.harjumaa.ee

Vihterpalu mõis Vihterpalu mõisa hiilgeaeg oli 1800-ndatel, mil omanikuks oli Elisabeth von Rammi abikaasa Gustav von Knorring. 1820 alustati hilisklassitsistlikus stiilis härrastemaja ehitamist. Vihterpalu viimane von Rammide järeltulija oli Sophie von Rosen. 1919. aastal maareformi käigus toimunud suurmaaomanduste riigistamisega võõrandati ka Vihterpalu mõis.

Viimased von Rammid lahkusid Eestist 1939. aastal. 2001. aastal ostis mõisa Timo Juhani Lemberg kaudselt vanaisa tänuvõla klaarimiseks. „See oli armastus esimesest silmapilgust, kuigi katus oli katki ja maja väga kehvas seisus,” on tubli mees öelnud intervjuus ajalehele Padise Teataja. Lembergi sõnul nõudis taastamine vaeva,

aga oli harukordselt põnev ja tulvil väljakutseid, sest mõisast ei olnud säilinud algseid jooniseid. Pingeline töö nõudis üle viie aasta ja kolme miljoni euro, kuid tulemus on seda väärt – Vihterpalu on Eesti üks ilusamini restaureeritud mõisaid. Allikas: www.vihterpalu.ee, Padise Teataja Foto: Sven Arbet

Suvitaja 2014

Harjumaa

ihterpalu mõis asutati aastal 1586, kui Rootsi kuningas Johan III läänistas selle Berend von Gröningile. 1622. a läks mõis toonase Riia bürgermeistri Thomas Rammi omandusse. Üsna rikka mehena oli Ramm rahaliselt toetanud Gustav II Adolfi sõjaretki ning seetõttu kinkis kuningas talle Padise kloostri koos ümbritsevate maadega.

Üritused

Harjumaa

Juuni 1.–3. juuni 4. juuni 5. juuni 6.–8. juuni 7. juuni 10.–11. juuni 11.–12. juuni 12. juuni 14. juuni 14.–15. juuni 21. juuni 23. juuni 25. juuni 26. juuni

Etendus „Head ööd, ema” kl 19 Hüüru mõis Päritud väärtuste ööpäev kl 10 Raudsilla matkakompleks Etendus „Kalmistuklubi” kl 19 Tornimäe rahvamaja Etendus „Fenomen” kl 19 Viimsi kino Etendus „Head ööd, ema” kl 19 Hüüru mõis Esietendus „Prangli lood ehk kõik on trois” kl 14 Kelnase sadamakuur Etendus „Head ööd, ema” kl 19 Hüüru mõis Etendus „Soolo” kl 19 Viimsi kino „Merelaulud” Marko Matvere lisakontsert kl 20 Lohusalu sadam Perepäev „Kõik on koos!” Marko Matvere ja VLÜ kontsert kl 14:30 Kallaste turismitalu Etendus „Head ööd, ema” kl 19 Hüüru mõis Patika jaanituli, Smilers, Ott Lepland, Kukerpillid kl 18 Viimsi jaanituli, Winny Puhh, Rein Rannap kl 21 Viimsi vabaõhumuuseum Kolga-Aabla jannituli: Koit Toome, Hellad Velled kl 18 „Merelaulud” Marko Matvere kl 20 Viinistu kunstimuuseum „Merelaulud” Marko Matvere kl 20 Vanamõisa vabaõhukeskus

Suvitaja 2014

27.–28. juuni 28. juuni 29. juuni

Etendus „Mõnikord on kõik nii selge” kl 19:30 Viinistu kunstimuuseum Nargenfestival 2014: Naissaare I laulupidu* kl 17 Omari küün Etendus „Mõnikord on kõik nii selge” kl 15 Viinistu kunstimuuseum

Juuli 4. juuli 4.–5. juuli 6. juuli 7. juuli 8.–9. juuli 9. juuli 10. juuli 11. juuli 12. juuli

Kukerpillid kl 19:30 Kallaste turismitalu Etendus „Mõnikord on kõik nii selge” kl 19:30 Viinistu kunstimuuseum Etendus „Mõnikord on kõik nii selge” kl 15 Viinistu kunstimuuseum C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Padise mõis Vabaõhuetendus „Neljakesi Paaris” kl 19:30 Jõelähtme golfikeskus Tõnis Mägi – legendaarsed laulud kl 20 Kõue mõis Maarja-Liis Ilus „Südasuvine kontsert” kl 20 Kallaste turismitalu Kohtumine Valgrega: Rain Simmul, Jaan Sööt, Allan Jakobi kl 20 Vanamõisa vabaõhukeskus „Nädal aega kolmekesi” kl 20 Kõue mõis Etendus „Mõnikord on kõik nii selge” kl 19:30 Viinistu kunstimuuseum Maarja-Liis Ilus „Südasuvine kontsert”

12.–13. juuli 13. juuli 14. juuli 15. juuli 16. juuli 16.–17. juuli 17. juuli 17.–18. juuli 18. juuli

kl 20 Saue Vanamõisa vabaõhukeskus Tõnis Mägi – legendaarsed laulud kl 20 Viinistu kunstimuuseumi õu Kiruvere viikingifestival Külastusmäng „Unustatud mõisad” Uue Harmi, Ruila, Vasalemma ja Aruküla mõis Etendus „Mõnikord on kõik nii selge” kl 15 Viinistu kunstimuuseum Maarja-Liis Ilus „Südasuvine kontsert” kl 19 Kõue mõis C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirik Kaunimate Aastate Vennaskond kl 20 Vanamõisa vabaõhukeskus C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Viinistu kunstimuuseumi õu RAJU kontserttuur RUJA muusika ja muusikutega „Eile nägin ma Eestimaad” kl 20 Kõue mõis Nargenfestival 2014: PUNG kl 20 Omari küün RAJU kontserttuur RUJA muusika ja muusikutega „Eile nägin ma Eestimaad” kl 20 Kallaste turismitalu Vabaõhuetendus „Neljakesi Paaris” kl 19:30 Jõelähtme golfikeskus Hedvig Hanson, Andre Maaker (kitarr) „Puudutus” kl 20 Kõue mõis Etendus „Nädal aega kolmekesi” kl 20 Kallaste turismitalu

19. juuli 20. juuli 21. juuli 22. juuli 23. juuli 23.–24. juuli 23.–25. juuli 24. juuli 24.–25. juuli 24.–27. juuli 25. juuli

S. Rubina, L. Koikson, S. Bastos kl 19 Kallaste turismitalu Kohtumine Valgrega: Rain Simmul, Jaan Sööt, Allan Jakobi kl 19 Kõue mõis Alen Veziko „Sinu poole teel” kl 20 Viinistu kunstimuuseum Etendus „Nädal aega kolmekesi” kl 20 Viimsi rannarahva muuseum Kõrsikud kl 19:30 Kallaste turismitalu Etendus „Preili Julie” kl 20 Kõue mõis Hedvig Hanson, Andre Maaker (kitarr) „Puudutus” kl 20 Ohtu mõis Alen Veziko „Sinu poole teel” kl 20 Padise mõis Vabaõhuetendus „Neljakesi Paaris” kl 19:30 Jõelähtme golfikeskus Etendus „Kanuusõit algajatele” kl 20 Lohusalu sadam Nargenfestival 2014: PUNG kl 20 Omari küün RAJU kontserttuur RUJA muusika ja muusikutega „Eile nägin ma Eestimaad” kl 20 Vanamõisa vabaõhukeskus Hedvig Hanson, Andre Maaker (kitarr) „Puudutus” kl 20 Anija mõis Etendus „Kanuusõit algajatele” kl 20 Lohusalu sadam Etendus „Preili Julie” kl 20 Kõue mõis Perekomöödia „Mesallianss” kl 19 Ohtu mõis Tõnis Mägi – legendaarsed laulud kl 20 Lohusalu sadam

Roman Baskini SUVELAVASTUSED juulis ja augustis

PREILI JULIE

KÕUE mõisas

MESALLIANSS

Piletid Piletilevist ja Piletimaailmast. www.kell10.ee Suvitaja 2014

Harjumaa

OHTU mõisa tallisaalis

25.–26. juuli 26. juuli 27.–28. juuli 27.–31. juuli 29.–31. juuli 30. juuli

Külastusmäng „Unustatud mõisad” Uue Harmi, Ruila, Vasalemma ja Aruküla mõis Nargenfestival 2014: Singer Vinger kl 19 Omari küün Maarja-Liis Ilus „Südasuvine kontsert” kl 20 Viinistu kunstimuuseum Tõnis Mägi – legendaarsed laulud kl 20 Kallaste turismitalu Nargenfestival 2014: PUNG kl 20 Omari küün Etendus „Kanuusõit algajatele” kl 20 Viimsi rannarahva muuseum Etendus „Preili Julie” kl 20 Kõue mõis Perekomöödia „Mesallianss” kl 19 Ohtu mõis Etendus „Kanuusõit algajatele” kl 20 Lohusalu sadam Vabaõhuetendus „Neljakesi Paaris” kl 19:30 Jõelähtme golfikeskus

AUGUST 1. august 1.–2. august 2. august 1.–3. august 3. august 4. august 6. august

Tõnis Mägi – legendaarsed laulud kl 19 Vanamõisa vabaõhukeskus Etendus „Preili Julie” kl 20 Kõue mõis Etendus „Kanuusõit algajatele” kl 20 Kallaste turismitalu Perekomöödia „Mesallianss” kl 19 Ohtu mõis Smilers „Mojito” kl 19 Kallaste turismitalu „Nädal aega kolmekesi” kl 20 vLohusalu sadam „Nädal aega kolmekesi” kl 20 Lohusalu sadam Marko Matvere ja Ooper kvartett

6.–7. august 7. august 8. august 9. august 10. august 11. august 15.–17. august 15.–18. august 15. august 16. august 19. august 20.–21. august 23. august 24. august 27. august

„Mustlasvanker” kl 19 Kõue mõis C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Saku mõis Etendus „Kanuusõit algajatele” kl 20 Lohusalu sadam DAGÖ „Soovikontsert” kl 21 Kallaste turismitalu Bonnie Tyler kl 21 Lohusalu sadam Külastusmäng „Unustatud mõisad” Uue Harmi, Ruila, Vasalemma ja Aruküla mõis Johannes Sandner (orel, Saksamaa) kl 16 Lohusuu kirik Külastusmäng „Unustatud mõisad” Rogosi mõis Perekomöödia „Mesallianss” kl 19 Ohtu mõis Etendus „Preili Julie” kl 20 Kõue mõis Best of Koit Toome kl 19 Vanamõisa vabaõhukeskus Marko Matvere ja Ooper kvartett „Mustlasvanker” kl 19 Kallaste turismitalu Etendus „Kass tulisel plekk-katusel” kl 19 Laitse Graniitvilla Etendus „Kanuusõit algajatele” kl 20 Aruküla laululava Etendus „Preili Julie” kl 20 Kõue mõis Vanamõisa käsitöölaat koos suvelõpupeoga kl 10 Vanamõisa vabaõhukeskus Etendus „Kass tulisel plekk-katusel” kl 19 Laitse Graniitvilla Etendus „Kass tulisel plekk-katusel” kl 19 Laitse Graniitvilla

21. JUUNI ȏ ALGUSEGA 19.00 VANAMÕISA VABAÕHUKESKUSES SAUE VALLAS

23. AUGUST 2014 ALGUSEGA 10.00

VANAMÕISA VABAÕHUKESKUSES SAUE VALLAS HARJUMAAL

OTT LEPLAND • SVJATA VATRA GRETE PAIA LAADAL MÜÜGIL PARIM EESTI TOIT JA KÄSITÖÖ Põnevad tegevused ja atraktsioonid kogu perele: benji-hüpe, Skyjump, sepikoda, Kalevi lastelava, zorbing, batuudid, loomaaed, käsitöö õpitoad jpm Külade talendivõistlus Ohutus- ja päästeala Militaarala

1200 m2 suurune Eesti Toidu Telk UUS! Sibulatänav Kulinaarne Duett vaatemängulist etendust pakuvad: Ragne Värk, Ants Uustalu, Roman Zaštšerinski, Silja Luide, Pille Petersoo, Inga Paenurm, Piret Hanson, Angelica Udeküll

Harjumaa

Lisainfo ja kauplejaks registreerimine www.käsitöölaat.ee, 5345 8450

TULE RONGIGA!

Saue jaamast 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Vaata rongiaegu www.elron.ee

KULDNE TRIO VÕISTLUSED JA MÕÕDUVÕTMISED LASTEALA

Soojendavad: BROCOL JA MENTAL FLOSS ÕHTUT JUHIB VALMAR DREGER

PILET 6€, alla 140 cm sissepääs tasuta

www.vabaõhukeskus.ee Tule rongiga ȏ Saue jaamast 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel ȏ vaata rongiaegu www.elron.ee

Suvitaja 2014

JUUNI 3. juuni 5. juuni 5.–8. juuni 6. juuni 7. juuni 9. juuni 9.–14. juuni 10. juuni 11. juuni 12. juuni 13. juuni 14. juuni 15. juuni 16. juuni 17. juuni 17.–20. juuni 18. juuni 19.–20. juuni 21. juuni 27–28. juuni 28. juuni

Ensemble Mosaik (Berliin) kl 19 Estonia kontserdisaal Sven Grünberg & Vox Clamantis kl 21:30 Niguliste kirik Jevgeni Mravinski nimeline XX rahvusvaheline muusikafestival kl 19 Estonia kontserdisaal VIII Tallinn Treff festival Kristi Kapten ja Ksenia Kuchukova kl 19 Tallinna Raekoda „Solarise needus” kl 19 Noblessneri sadam Jaime Velasco (Hispaania) kl 19 Mustpeade Maja „Olge terve, monsieur” kl 19 Nordea kontserdimaja „Solarise needus” kl 19 Noblessneri sadam Kontserdisari „Eliitkontserdid” kl 19 Niguliste muuseum-kontsertsaal Roland Dyens kl 19 Mustpeade Maja Päikeseloojangu kontsert, Ain Agan ja Andre Maaker kl 21 Tallinna Teletorn Matthew McAllister kl 19 Mustpeade Maja Nargenfestival 2014: avakontsert kl 19 Estonia Kontserdisaal Hortus Musicuse suvefestival In Horto Regis IV „Muusika viivuks” kl 16 Väravatorn Hortus Musicuse suvefestival In Horto Regis IV „Oriendi lummuses” kl 16 Väravatorn Hortus Musicuse suvefestival In Horto Regis IV „Itaalia barokiajastu suured meistrid” kl 18 Väravatorn Hortus Musicuse suvefestival In Horto Regis IV „Vahemere mosaiik” kl 17 Väravatorn „Solarise needus” kl 19 Noblessneri sadam Aleksei Botvinov kl 19 Mustpeade Maja „Jäämurdja sajand” kl 20 Lennusadama kai Piknik Americana kl 13 Tallinna lauluväljak Tallinn Star Weekend, Lordi; Leningrad; The Offspring; Andrea Bocelli kl 19 Tallinna lauluväljak Vene romansid kl 18 Kadrioru loss

JUULI 1. juuli

„Mu südames on pühapäev” kl 19 Niguliste muuseum-kontsertsaal

Kahene tuba 32 EUR/öö

3. juuli 4. juuli 4.–6. juuli 9. juuli 9.–10. juuli 10. juuli 9.–12. juuli 13. juuli 14. juuli 15. juuli 17. juuli 19. juuli 19.–20. juuli 20. juuli 22. juuli

Duo Julia Ageyeva Hess & Imbi Tarum (klavessiin) kl 19 Tallinna raekoda Ivi Ots & Age Juurikas kl 19 Mustpeade Maja Suur suvine kohtumine: sõbrad kl 20 Estonia kontserdisaal Lindpriid „Vabad mehed vabal maal” kl 21 Tallinna Linnateater „Merelaulud” Marko Matvere lisakontsert kl 18 Tallinna Linnateater XIX tantsupidu „Puudutus” ja XXVI laulupidu „Aja puudutus. Puudutuse aeg” Trio Romance „Vene romansid ja lembelaulud” kl 20 Tallinna Linnateater Kogupere suvelavastus „DARA-BARA” kl 18 Tallinna Teletorni õu Tõnis Mägi – legendaarsed laulud kl 20 Tallinna Linnateater Riivo Kallasmaa ja Kadri-Ann Sumera kl 19 Mustpeade Maja Õllesummer Tallinna lauluväljakul Maria Listra ja kuninglik kvintett „Mind vii” kl 19 Tallinna Linnateater Sigrid Kuulman (viiul) & Marko Martin (klaver) kl 19 Mustpeade Maja „Nädal aega kolmekesi” kl 20 Bastioni aed „Tuulemuusika” kl 19 Niguliste kirik Suveniir 40 – Suur juubelituur kl 20 Tallinna lauluväljak Kohtumine Valgrega: Rain Simmul, Jaan Sööt, Allan Jakobi kl 20 Tallinna botaanikaaed Andreas Lend & Ralf Taal kl 19 Mustpeade Maja Kaunimate Aastate Vennaskond kl 20 Tallinna Linnateater Nele-Liis Vaiksoo ja Lauri Liiv, klaveril maestro Olav Ehala „Väike suvemuusikal” kl 20 Tallinna Linnateater Kogupere suvelavastus „DARA-BARA” kl 15 ja18 Tallinna Teletorni õu „Väikesed riigid, suured kõlad” kl 19 Tallinna Jaani kirik Ivo Linna juubeligala kl 21 Tallinna lauluväljak „Pühendus Mariale” kl 19 Niguliste muuseum-kontsertsaal RAJU kontserttuur RUJA muusika ja muusikutega „Eile nägin ma Eestimaad” kl 20 Tallinna Linnateater

Kui otsid soodsa hinnaga mugavat ja sõbralikku ööbimispaika Tallinnas, oled oodatud Academic Hostelisse! Akadeemia tee 11/1 Tallinn tel: 620 2275 Fax: 620 2276

info@academichostel.com www.academichostel.com Suvitaja 2014

Harjumaa

Tallinna üritused

Harjumaa

29. juuli 30. juuli 31. juuli

C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Oleviste kirik „Õhtu ilu” Ka Bo Chan (kontratenor) & Eda Peäske (harf) kl 19 Niguliste Antoniuse kabel Alen Veziko „Sinu poole teel” kl 20 Oleviste kirik Heli Ernits (oboe) & Ave Kruup (klaver) kl 19 Mustpeade Maja Lenna Kuurmaa & Karl-Erik Taukar kl 19 Tallinna Linnateater Marko Matvere ja VLÜ 25, Jalmar Vabarna ja Zetod kl 20 Tallinna lauluväljak XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival kl 21.55 Niguliste kirik

AUGUST 1. august 2. august 3. august 4. august 5. august 6. august 7. august

XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival: avatseremoonia kl 17 Tallinna Toomkirik XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival: Avatrompetid „Ärgake!”/ „Wachet auf” kl 19.30 Tallinna Jaani kiriku torn XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival: avakontsert kl 20 Tallinna Jaani kirik Kogupere suvelavastus „DARA-BARA” kl 15 ja 18 Tallinna Teletorni õu XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival, orelipooltund (Tiia Tenno) kl 16 Niguliste kirik XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival, Guy Bovet (orel, Šveits) kl 20 Niguliste kirik XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival, orelipooltund kl 16 Niguliste kirik XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival, Hugo Lepnurm. „Eesti orelid I” kl 20 Tallinna Toomkirik Kontserdisari „Eliitkontserdid”, Iris Oja, Ulla Krigul kl 20 Niguliste kirik XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival, Jaroslav Tuma (orel, Tšehhi) & Adela Srncova (tants, Tšehhi) kl 20 Niguliste kirik XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival, galakontsert Johann Sebastian Bach „Orelimissa” kl 20 Niguliste kirik Marko Matvere ja Ooper kvartett „Mustlasvanker” kl 19 Tallinna Linnateater XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival, Mari-Liis Uibo & Andres Uibo kl 20 Niguliste kirik

Suvitaja 2014

6.–8. august 8.–17. august 8. august 9. august 9.–10. august 10. august 12.–13. august 12.–14. august 14. august 15. august 15.–17. august 16.–17. august 19. august 20. august 21.–24. august 23. august 26.–29. august 29. august 30. august 30.–31. august

Kogupere suvelavastus „DARA-BARA” kl18 Tallinna Teletorni õu Birgitta Festival Bernstein „Missa” kl 19 Pirita klooster XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival, Bernhard Haas kl 20 Tallinna Toomkirik XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival, ansambel Hortus Musicus kl 16 Niguliste kirik XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival, Hans Davidsson (orel, Rootsi) kl 20 Niguliste kirik Etendus „Kapten Granti lapsed” kl 18 Tallinna Lennusadam XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestival, orelipooltund kl 16 Niguliste kirik „Spartacus” kl 19 Pirita klooster Smilers „Mojito” kl 10 Tallinna Linnateater XXVIII Tallinna rahvusvaheline orelifestivali lõppkontsert kl 20 Jaani kirik „Kanuusõit algajatele” kl 20 Bastioni aed „Kapten Granti lapsed” kl 18 Tallinna Lennusadam Peter Sheppard Skaerved kl 13 Väravatorn „Röövimine Serailist” kl 19 Pirita klooster DAGÖ „Soovikontsert” kl 21 Noblessneri Valukoda „Maskiball” kl 19 Pirita klooster Etendus „Kapten Granti lapsed” kl 18 Tallinna Lennusadam Eri Klasi Ooperigala kl 19 Pirita klooster Etendus „Kapten Granti lapsed” kl 18 Tallinna Lennusadam Soome lahe päev Eesti Vabaõhumuuseumis Etendus „Kapten Granti lapsed” kl 18 Tallinna Lennusadam Olev Ainomäe 60 kl 18 Kadrioru loss Etendus „Kapten Granti lapsed” kl 18 Tallinna Lennusadam Eesti vabaõhumuuseumi sünnipäev Jalgpall Premium Liiga! – Nõmme Kalju vs. FC Infonet kl 19:30 Kadrioru staadion Interaktiivne etendus „Maša valmistub kooliks” kl 11.30, 14, 16, 18 Tallinna lauuluväljaku klaassaal Etendus „Kapten Granti lapsed” kl 11 ja 18 Tallinna Lennusadam

Hiiumaa TOP 5 vaatamisväärsused

Turismiinfo

Ristimägi Sääre Tirp Kassari kabel ja kalmistu Tuletornid Hiiumaa laiud

Hiiumaa turismiinfokeskus Hiiu 1, Kärdla tel +372 462 2232 hiiumaa@visitestonia.com Vaata lisaks: www.hiiumaa.ee

Vaemla mõis

0. saj algul puhkes Hiiumaal tõsimeelne naftabuum. Hullus sai alguse Vaemla mõisa kaevu kaevamisest, kui märgati, et veel on petrooleumilõhn ja -maitse. Mõisa toonane omanik G. W. G. von der Pahlen kutsus kohale spetsialistid, kes arvasid olevat leidnud naftasoone. Puurimistööd vaibusid 1924. a suvel. Hiidlased ise räägivad, et kohalikud mehed kallasid nimelt puurauku õli, et hea sissetulek ei lõpeks. Vaemla mõisa on esmakordselt mainitud 1598. aastal ja see on korduvalt käest kätte käinud. Katusekorrusega kivist peahoone püstitati mõisa arvatavasti 18. saj lõpul, kuid selle hävitas 1940-ndatel Nõukogude sõjavägi. Praegu on peahoo-

nest järel vaid rusuhunnik. Ka kõrvalhoonete enamik on hävinud, vaid tall-tõllakuurist on alles enamik müüre koos viiluotsi kaunistavate poolkaarsete aknaavadega. Alles on ka mõisasüdamest 300 meetri jagu edelas paiknev villaveski koos ajaloolise sisseseadega. Mõisasüdamest on peamiselt alles vaid inglise stiilis rajatud park, kust võib leida haruldasi liike. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired, siin on pesitsenud hiireviu ja kodukakk. Nähtud on kassikakku, väänkaela ja väike-kärbsenäppi. Hiiumaa parkidele omaselt kasvavad Vaemla pargis massiliselt metstulbid. Pargis on kaks suvel veevaest tiiki, kus kasvatati kalu. Maantee lähedal

Foto: Priit Simson

Vaemla mõisast on alles vaid villaveski koos ajaloolise sisseseadega. ühe kunagise tiigi kaldal on mälestuskivi kunstnik J. Kölerile, kes peatus 1863. a mõisnik K. J. R. von Gerneti juures ja maalis 10 tööd Hiiumaa ainetel. Tema külaskäigust Vaemlasse kirjutab J. Kross

oma romaanis „Kolmandad mäed”. Allikas: www.keskkonnaamet.ee, www.register.muinas.ee

Hiiumaa

Üritused JUUNI 2. juuni – 14. september Riin Palloni ja Kairi Orgusaare näitus „Tabamatu tõusuvesi” Tahkuna tuletornis 7. juuni Hiiumaa lastefestival Kärdlas IV Hiiumaa maraton ja rahvajooks Kõrgessaares 8. juuni Lastepäev Soera talumuuseumis Hiiumaa laulu- ja tantsupäev 13. juuni Kitarrimuusikafestival „Kassari Kitarrid” Kristo Käo kl 17 Kassari kabel, Tõnu Timm & Jaanus Nõgisto kl 19 Kassari rahvamaja, Jaan Sööt & Märten Kross kl 20:30 Kassari rahvamaja 14. juuni Kitarrimuusikafestival „Kassari Kitarrid” 26

Suvitaja 2014

14.–15. juuni 20. juuni

Riho Sibul & Robert Jürjendal kl 17 Kassari kabel, Tuuli & Teet Velling, Mart Soo kl 19 Orjaku külamaja, Tanel Padar & Raul Ukareda kl 20:30 Orjaku külamaja Tarvitet Massinate Väljasöit Sõru Jazz VII Ristnas ja Kalana sadamas: RMK Teatrimatk RMK looduskeskuse õuelt kl 17 Teatrietendus „Helene, Marion ja Felix” (osades: Piret Kalda, Maria Avdjuško, Guido Kangur) kl 19 RMK Ristna looduskeskuse õu „Minu laulu pidu” Andre Maaker kl 21 Kalana sadam Weekend Guitar Trio ja Draamateatri näitlejatest kitarristid Mart Soo, Robert Jürjendal, Tõnis Leemets, Märt Avandi,

Mait Malmsten, Raimo Pass kl 22 Kalana sadam „Puro Puro” Andre Maaker ja Indrek Kruusimaa kl 23.30 Kalana sadam Sõru Jazz VII Sõru sadamas: RMK Kontsertmatk Vanajõe orus. Eelregistreerimine RMK kodulehel! Buss väljub Sõru sadamast kl 11 Oleg Pissarenko Band kl 15 Paul Danieli Band kl16.30 Jaak Sooäär ja Paul Shigihara kl 18 Mart Soo ja Kulgejad kl 19.30 Airi Allvee ja Underwater Blues Band kl 21 Tanel Padar Blues Band kl 22.30 Etendus„Memories for Life” kl 19 Hiiumaa Suursadam Kõpu jaanituli Külamäel Kärdla jaanituli Rannapaargus, ansambel Singer Vinger Sõru Jazz VII Sõru sadamas: RMK varahommikune Linnulauluretk Tihu järve matkarajal. Eelregistreerimine RMK kodulehel. Buss väljub Sõru sadamast kl 6.30 Toomas Rull „Laul läks rändama” – kontsert kogu perele kl 14 Abrahams Café kl 15 Sofia Rubina Band feat. Evgeny Lebedev kl 16.30 Raul Ukareda Band kl 18 Ansambel Kaseke kl 19.30 Kõrgessaare jaanijooks Kõrgessaare valla jaanituli Käina valla jaanituli Pullu jaanituli Kassaris Kõrgessaare jaaniturniir korvpallis Kassari jaanituli kiigeplatsil Jaanipäev Sõru sadamas Pühalepa valla jaanituli Lauka jaanituli Paadimatk ümber Hiiumaa

JUULI 11. juuli

X Sõru käsitöö- ja kunstipäevad Sõru paadikuuris Kalurite päev, esineb Lenna kl 20 Suursadam

11.–13. juuli 12. juuli 13. juuli 13.–14. juuli 17.–20. juuli 19. juuli 20. juuli 23.–27. juuli 25.–26. juuli 26. juuli 27. juuli 29.–31. juuli

XV Hiiumaa kammermuusikafestival Hedvig Hanson, Andre Maaker (kitarr) „Puudutus” kl 20 Hiiumaa muuseum Eesti saarte meistrivõistlused grillimises Hellamaa rannas Soera simman Soera talumuuseumis X Sõru käsitöö- ja kunstipäevad Sõru paadikuuris Käsitöö- ja omatoodangulaat Kärdla vabrikuväljakul Võrratu rannapidu vol 4 Rannapaargus Kristjan Kõrveri kammerooper „Raud-Ants” kl 22:30 Tahkuna küla 57. Muhu väina regatt Kärdla sadamas Hiiu Folk 2014: esinevad: Ylja (Island), Jaan Tätte ja Udupasun, Chalice, Kaunimate Aastate Vennaskond, Untsakad, Justament, Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timm, Lindpriid, Pööriöö, Diskreetse Mango Trio jpt suurepärased artistid nii Eestist kui ka välismaalt! www.hiiufolk.ee Luidja triatlon Luidja rannavolleturniir mees- ja naiskondadele Kõrgessaare tänavakorvpalliturniir Hiiumaa Homecoming muusikafestival Etendus „Körged, körged, Köpu mäged” kl 19 Kõpu tuletorni jalam Klaasipäev: meenutades Hüti klaasikoda Kila-kola laat Kärdla Vabrikuväljakul Ristna tuletorn 140 RAJU kontserttuur RUJA muusika ja muusikutega „Eile nägin ma Eestimaad” kl 19 Kärdla laululava Etendus „Nipernaadi” kl 19 Soera talumuuseum

AUGUST 1. august

Etendus „Nipernaadi” kl 19 Soera talumuuseum Marko Matvere ja VLÜ 25, Jalmar Vabarna ja Zetod kl 20 Kärdla linnapark DAGÖ „Soovikontsert” kl 22 Kärdla Rannapaargu

Suvitaja 2014

Hiiumaa

21. juuni 22. juuni 23. juuni 27. juuni

1.–2. august 1.–3. august 2. august 3. august 9. august 15. august 16. august

21. Hiiumaa karikas kardispordis XII Kärdla Ratsupäevad Linnumäel Hiiumaa puhkpillipäevad Kärdla kohvikutepäev ja kohvikutepäeva afterparty Rannapaargus Etendus „Nipernaadi” kl 19 Soera talumuuseum Eesti vanim üleriiklik võrkpalliturniir „57. Hiiumaa võrkpalliturniir” kl 9:45 Kärdla staadion Pühalepa III muusikafestivali avakontsert „Laulud Hiiumaalt”, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Heli Jürgenson kl 18 „Lestafest” kl 13 Kõrgessaare sadam, peaesineja Kihnu Poisid Saate „Klassikatähed” võitjad, kaksikud

17. august 20. august 30. august

Marcel Johannes Kits (tšello) ja Katariina Maria Kits kl 14:30 Pühalepa III muusikafestivalil Ansambel Floridante kl 16 Pühalepa III muusikafestivalil Panufnik ja Tüür – Peep Lassmann (klaver), Kalervo Kulmala (metsasarv), Endrik Üksvärav (tenor) ja kammerkoor Collegium Musicale kl 18 Pühalepa III muusikafestivalil Ansambel Ulmus Domini kl 12:30 Pühalepa III muusikafestivalil Hiiumaa III rattakross Kõrgessaares Talutööde päev Soera talumuuseumis Muinastulede festival Hellamaa rannas

Huvitavad leiud Kõpu tuletorn – Hiiumaa tuntuim vaatamisväärsus on saanud saare sümboliks. Praegu teadaolevalt maailma vanim töötav tuletorn. Vanajõe org – koht, mis kinnitab, et Hiiumaal on olemas kõik see mis n-ö päris Eestis: jõed, järved, mäed ja orud. Tahkuna tuletorn – konstruktsioonid valmistati Pariisis 1874 ja paigaldati Hiiumaale aasta hiljem. Oma 42,6 m kõrgusega merepinnalt on Eesti kõrgeim tuletorn, mille tuli paistab 18 meremiili kaugusele. Reigi kirik – kirik õnnistati 24. augustil 1802. Reigi kogudust on teeninud paljud tähelepanuväärsed kirikuõpetajad, teiste hulgas P. A. Lempelius, kelle armastustragöödiast saab lugeda Aino Kallase raamatust „Reigi õpetaja”. Põhilise leppe kivid – rahvasuu räägib, et tegu on kohaga, kuhu vanad meresõitjad jumalate meeleheaks enne ohtlikule reisile minekut õnnekivi tõid. Ristimägi – tõsielu ja legendidega seotud paik. Ajalooliselt seotud Reigi rootslaste väljasaatmisega Lõuna-Ukrainasse 1781. Täna teevad riste esmakordselt saarele tulijad ja abielupaarid oma pulmapäeval.

Kuri õigeusu kiriku varemed – Hellamaalt Suursadamasse suunduva maantee äärde jääv raudkividest ehitis rajati aastatel 1888–1891. Hiiumaa militaarmuuseum – asub endises Tahkuna piirivalvekordonis ja avati muuseumina 2009 augustis. Pühalepa kirik – Hiiumaa vanim kivikirik. Pühakojas asub ainuke kiviskulptuurkantsel Eestis. Soera talumuuseum – siin on säilinud peaaegu kõik vanale talule iseloomulikud jooned: pikk rehielamu, avar õu, aidad, paargu, kelder ja mõnus suitsusaun. UJUMISKOHAD Kärdla rand (vetelpääste) Kassari rand Lussuliiva – Käina vald, Nasva küla Luidja – Kõrgessaare vald, Luidja Mangu – Kõrgessaare vald, Mangu Tõrvanina – Kõrgessaare vald, Tareste Prähnu – Emmaste vald, Prähnu Kõpu rand Orjaku jahisadam Piibunina ujumisrand ja Sääretirbi ümbrus

VIHULA MÕISA

Hiiumaa

SUVEMUUSIKA

03. juulil Marko Matvere ja Peep Raun 10. juulil Birgit Õigemeel ja Mihkel Mattisen 17. juulil Zorbas - Kreekapärane elamus. 24. juulil Kõrsikud 31. juulil Tanel Padar ja Tarvo Valm Kontserdid algavad kell 19.00 Eesti Muusikaagentuur Muusikaagentuur Eesti www.muusikaagentuur.ee www.muusikaagentuur.ee

Suvitaja 2014

YLJA (Island), Jaan Tätte ja Udupasun, Untsakad, Lindpriid, Justament, Torupilli-Jussi trio, Jää-äär, Chalice, Kaunimate Aastate Vennaskond, Anu Taul, Laura Remmel, Robirohi, Henry Laks, Daniel Wikslund (Rootsi), Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timm, Diskreetse Mango Trio jpt.

WWW.HIIUFOLK.EE

Ida-Virumaa TOP 5 vaatamisväärsused

Turismiinfo

Toila Oru park Saka-Ontika-Toila pankrannik Kuremäe klooster Vaivara Sinimäed Mõisahooned

Jõhvi turismiinfokeskus Rakvere 13a, Jõhvi tel +372 337 0568 johvi@visitestonia.com Narva turismiinfokeskus Puškini 13, Narva tel +372 356 0184 narva@visitestonia.com Vaata lisaks: www.johvi.ee, www.toila.ee, www.kohtlavv.ee, www.iisakuvv.ee, www.maetagusevv.ee, www.narva-joesuu.ee, www.ida-virumaa.ee, www.narva.ee

Kalvi mõis sel olnud palju. 1912. aastal läks mõis abielu kaudu von Stackelbergide perekonnale, mõisasüda jäi nende kasutusse ka nn esimese vabariigi aegse võõrandamise järel kuni 1940. aastani. Pärast sõda asusid mõisas kaevurite sanatoorium, puhkekodu, tuberkuloosisanatoorium, uuesti puhkekodu. Stackelbergid said mõisa tagasi 1993. aastal ja müüsid kuus aastat hiljem maha. Mõnda aega tegutses Kalvis hotell.

Esinduslik historitsistlik härrastemaja, mida praegugi imetleda saame, valmis 1914. aastal (arhitekt W. Karpowicz). Tudori stiilis massiivsel hoonel on sakmelised ja kitsaste aknaavadega nurgatornid. Tellistest hoone on väljast viimistletud õhukeste korrapäratu kujuga graniitplaatidega, mis jätavad mulje, nagu oleks hoone ehitatud graniitplokkidest. Osaliselt on kasutatud ka graniiti imiteerivaid betoonplaate. Esi-

fassaadil on rõdu ja kivikuulidega kaunistatud kaldtee, tagafassaadil asuvale rõduga verandale viib kõrge paraadtrepp. Viimase restaureerimise käigus 2000. aastate algul tehti hoone lääneotsa pikk tiibehitis ja katusesse rida väljaehitusi. Peahoone koos kõrvalhoonete ja 13,3 hektari suuruse pargiga on muinsuskaitse all. Allikad: www.keskkonnaamet.ee, www.mois.ee Foto: Arno Mikkor

Suvitaja 2014

Ida-Virumaa

alvi mõisa härrastemaja akendest avaneb kaunis vaade Soome lahele – mõis paikneb kõrgel pangaserval Viru-Nigula kihelkonnas. Esmakordselt mainiti vasallilinnust 1485. aastal, siis kuulus see von Lodede perekonnale. Loded ehitasidki koha suurejooneliselt välja. Oma eestikeelse nime sai mõis Kalffide perenimest, kes olid omanikud XVI sajandil. Omanikke on sel valdu-

Ida-Virumaa

Üritused JUUNI 1. juuni – 30. august Südasuvise muusika kontserdid igal pühapäeval Narva linnuses 4. juuni Jevgeni Mravinski nimeline rahvusvaheline muusikafestival kl 19 Jõhvi kontserdimaja 5. juuni Jevgeni Mravinski nimeline rahvusvaheline muusikafestival kl 19 Narva Geneva keskus Segakoor Domestik kl 18 Jõhvi Mihkli kirik 5.–8. juuni „Sõpruse sild” rahvusvaheline kunstifestival Narvas 7. juuni Narva päeva pidulik rongkäik kl 13.30 Orelipooltund kl 14 Narva Aleksandri suurkirik 8. juuni Iisaku külalaat kl 10 Narva-Jõesuu suvehooaja avamine 13.–14. juuni Toila merepäevad kl 10 sadam ja ranna-ala 14. juuni Orelipooltund kl 14 Narva Aleksandri suurkirik Sillamäe linna merepäevad Festival „Jazz Time suverütmid” kl 14 Sillamäe linnatrepid 15. juuni Narva energiajooks kl 9 Orelipooltund „Prantsuse meistrid” kl 15 Narva Aleksandri suurkirik „Vallatutega elada on tore”, suur hooajalõpukontsert kl 17 Jõhvi kontserdimaja 21. juuni Orelipooltund kl 14 Narva Aleksandri suurkirik 21.–22. juuni „Selga, tarbeks ja iluks” käsitööpäevad kl 10 Narva linnuse Põhjaõu 23. juuni Avinurme tünnilaat kl 10 30

Suvitaja 2014

28. juuni 29. juuni

Jaaniõhtu kl 20.30 Iisaku lauluväljak Jaaniõhtu ja võidupüha tähistamine kl 16 Sillamäe merepark Orelipooltund kl 14 Narva Aleksandri suurkirik Linnapäev Sillamäe linnaväljakul

JUULI 5. juuli 8. juuli 9. juuli 10. juuli 11. juuli 12. juuli 12.–13. juuli 13. juuli

Orelipooltund kl 14 Narva Aleksandri suurkirik Heino Lipu mälestusvõistlused kuulitõukes Maidla mõisas „Seitsme linna muusika” festival ansambel Kõrsikud kl 20 Jõhvi Mihkli kirik Romantikute luule ja muusika kl 19 Maidla mõis „Seitsme linna muusika”ansambel Stary Olsa (Valgevene) kl 18 Jõhvi kontserdimaja „Seitsme linna muusika” mõtisklus kl 20 Pühajõe kirik „Seitsme linna muusika” Hanna-Liina Võsa „Tähistaeva helendus” kl 20 Kukruse polaarmõis Mäetaguse mõisapäev kl 10 „Seitsme linna muusika”, Klassikatähed 2013 „Muusika Eestimaale” kl 16 Mäetaguse mõis Festival „Slaavi valgus” kl 10 Jõhvi „Seitsme linna muusika” kontsert „Kes sa oled” Oleg Pissarenko bänd kl 20 Saka mõis Külastusmäng „Unustatud mõisad” Maidla ja Illuka mõis Kalurite päev kl 11 Narva-Jõesuu

Ida-Virumaa

16. juuli 17. juuli 18. juuli 18.–20. juuli 19. juuli 20. juuli 21. juuli 23.–27. juuli 25.–26. juuli 26. juuli 27. juuli

Pärnu muusikafestival Järvi Akadeemia kl 16 Narva Aleksandri suurkirik Suvelavastus „Vassa Zeleznova” kl 19 Kukruse polaarmõis C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Saka mõis Suvelavastus „Vassa Zeleznova” kl 19 Kukruse polaarmõis Hedvig Hanson, Andre Maaker (kitarr) „Puudutus” kl 20 Mäetaguse mõis Toila sadamajazz ja paadiralli Suvelavastus „Vassa Zeleznova” kl 19 Kukruse polaarmõis Narva Bike 2014 kl 18 Narva linnus Viru lõõtspillipäev kl 13 Avinurme Vadi seltsimaja Orelipooltund kl 14 Narva Aleksandri suurkirik Suvelavastus „Vassa Zeleznova” kl 19 Kukruse polaarmõis Suvelavastus „Vassa Zeleznova” kl 19 Kukruse polaarmõis Alen Veziko „Sinu poole teel” kl 20 Saka mõis Suvelavastus „Vassa Zeleznova” kl 19 Kukruse polaarmõis Külastusmäng „Unustatud mõisad” Maidla ja Illuka mõis Orelipooltund kl 14 Narva Aleksandri suurkirik Näitemäng „Kanuumatk algajatele” kl 20 Saka mõis Alen Veziko „Sinu poole teel” kl 20 Avinurme kirik

Suvitaja 2014

AUGUST 1.august 2. august 8.–10. august 9. august 10. august 16. august 19. august 22.–23. august 23. august 25. august 30. august

Meremiilijooks kl 10 Narva-Jõesuu rand Orelipooltund kl 14 Narva Aleksandri suurkirik „Narva lahing” ajaloofestival kl 10 Narva Narva-Jõesuu linnapäev kl 12 Külastusmäng „Unustatud mõisad” Maidla ja Illuka mõis Puhkpillilahing kl 12 Narva-Jõesuu Muusikafestival „Mäetaguse Big Bäng 2014” Orelipooltund kl 14 Narva Aleksandri suurkirik Oru Pargi Promenaad kl 16 Toila Oru park Põhjamaade meistrivõistlused kirveviskamises Mäetaguse mõisa park Küünlavalgusõhtu Heledas pargis Narva-Jõesuu Irina Krug kl 19 Jõhvi kontserdimaja Orelipooltund kl 14 Narva Aleksandri suurkirik „Meri, muusika ja muinastuled” muinastulede öö tähistamine kl 15 Toila sadam ja ranna-ala

SEPTEMBER 6. september 20. september 21. september 27. september

Küünlavalgusõhtu Heledas pargis Narva-Jõesuu Küünlavalgusõhtu Heledas pargis Narva-Jõesuu Vähemusrahvuste kultuurifestival „Rahvuskultuuride loomepada” kl 12 Jõhvi Silmufestival kl 10 Narva-Jõesuu Mihklilaat kl 10 Jõhvi Mihkli kiriku plats

Huvitavamad leiud Šiškini mänd ehk Musumänd – puu all olevat armastanud istuda ja maalida kuulus Vene kunstnik Ivan Šiškin. Tänapäeval kuulub mänd moodsate kultuspaikade hulka, selle leiab teel Merikülast Narva-Jõesuu poole.

Kurtna järvestik – Eesti üks unikaalseimaid järvede alasid, kuhu kuulub 42 järve, suurusega 0,2–136 hektarit.

Pimeaed Narvas – linna vanim park rajati 19. saj keskel. Victoria bastionil elab Narva suurim nahkhiirte koloonia.

Iisaku vaatetorn Tärivere mäel – Ida-Virumaa kõrgem looduslik tipp, kõrgusega 28 m. Tipust avaneb imeline vaade üle Alutaguse metsade, ilusa ilmaga näeb ka Kuremäe kloostri kupleid ja Peipsi järve.

Odessa kuulsad trepid Sillamäel – mere poole laskuvatel treppidel saab nostalgitseda. Stalinistliku arhitektuuriga Sillamäe linnasüda on üks omapärasemaid ja paremini säilinuid Eestis.

Kalevipoja haud – folklorist prof Eduard Laugaste kommentaaride põhjal on Kalevipoja haua paigaks Kuremäe ümbrus. Kõige kindlamini mainitakse, et Kalevipoja haud asub Kivinõmme metsas.

Sinimäed – sõja jälgi tajub siin igal sammul. Kaevikuid ning punkreid leidub mäenõlvades; lisaks mälestusmärgid, memoriaalid ja sõjaajaloo muuseum.

Kõrkküla hiiglaslik kivirist – paekivist rist märgib paika, kus 1590. aastal hukkus Rootsi ja Vene vägede vahel toimunud lahingus vene bojaar Vassili Rosladin.

Aluoja juga – joaastangud asuvad Toila vallas Pühajõe külas, läänest Pühajõe orgu suubuval Mägara ojal. Aluoja on ainulaadne paepõhjaline org, kus esinevad joaastangud, kurisud ja allikad.

UJUMISKOHAD Kauksi rand Peipsi ääres Toila ja Narva-Jõesuu rannad Jõuga järved – Lina-, Pesu-, Liiv- ja Armise järv Kurtna järved Alajõe, Remniku, Kuru, Jaama, Smolnitsa, Vasknarva, Lohusuu, Rannapungerja Peipsi järve ääres; Aa, Voka, Purtse, Martsa, Sillamäe Soome lahe ääres

Päite pank – pank on 41 meetrit kõrge. Meri jääb pangast 50–70 meetri kaugusele. Omapäraselt sakilise pankranniku ilmet on kujundanud arvukad varingud.

KAUKSI PUHKEMAJAD PUHKUS KESET ALUTAGUSE LOODUST.

Asume Peipsi põhjakaldal, kõigest 2 km kaugusel järvest. Pakume majutust kahes puhkemajas ning külalistemajas. Meie köögis valmivad traditsioonilised eestimaised toidud vastavalt hooajale. Toitlustamine ainult ettetellimisel!

Ida-Virumaa

Lisavõimalused ja teenused: Suitsusaun, püstkoda, lõkkeplats, väligrill, võrkpalliplats, ujumisvõimalusega tiik, omanäoline mänguväljak lastele. Ümberringi marja- ja seenemetsad. Talvel suusarajad. Lähiümbruses matkarajad, võimalus tellida giidi. Jalgrattarent (sh kiivrid, lastetoolid). Kauksi, 41001, Iisaku vald, Ida-Virumaa kauksi.puhkemaja@mail.ee Kontaktisik: Piret Talistu

Suvitaja 2014

Tel 521 9326 www.kauksipuhkemaja.ee https://www.facebook.com/ pages/Kauksi-puhkemaja/

Õisu mõisa pargis 11.-15. juunil ja 6.-10. augustil

Lavastaja ja dramatiseerija Leino Rei Osades Adeele Sepp, Martin Mill, Andres Tabun, Rait Õunapuu, Peeter Konovalov

www.ugala.ee

Järvamaa TOP 5 vaatamisväärsused

Turismiinfo

Järva-Madise kodakirik Mõisahooned Kõrvemaa maastikukaitseala Paide vallitorn ja Raekoda Vargamäe

Paide turismiinfokeskus Pärnu 6, Paide tel +372 385 0400 paide@visitestonia.com Vaata lisaks: www.paide.ee

Foto: Uku Praks

Aruküla mõis

ärvamaal Koeru vallas asuvas kaunis kõrgklassitsistlikus Aruküla mõisas tegutseb praegu Koeru keskkool. Aruküla mõis (saksa k Arroküll) asutati XVII sajandi esimesel poolel. Ligi 300 aasta jooksul on mõisal olnud 15 valdajat. Pärast Põhjasõda oli mõis algul von Lodede, hiljem von Knorringite valduses. Von Knorringid püstitasid 1770-ndatel mõisa kahekorruselise varaklassitsistliku peahoone, mis sai tulekahjus

kannatada XIX sajandi algul. Knorringite ajal külastasid mõisat sageli maadeuurija Adam Johann Krusenstern ja Tartu ülikooli raamatukogu ning kunstimuuseumi asutaja Karl Morgenstern. 1820. aastal ostis mõisa Carl Friedrich von Toll. Vastne mõisahärra lasi tulekahjus kannatanud peahoone taastada kõrgklassitsistliku ehitisena. Taastamisel lisati hoone fassaadile ka klassitsismile omane nelja sambaga portikus ja

hulk kaunistusi. Võlvitud soklikorrusel asuvad saal jt esindusruumid. Härrastemaja ees väljakul paikneb klassitsistlik kaevumaja. Suurt, algselt korrapärase planeeringuga parki piirab ampiirmotiiviline malmaed. Von Tollide aadliperekonna omandusse jäi mõis 1919. aasta võõrandamiseni. Alates 1920. aastast tegutseb hoones kool. Alates 1990-ndatest on hoonet mitmeti restaureeritud, uus noorenduskuur on kohe algamas.

Selleks kulub 1,1 miljonit eurot ja tööde lõpptähtaeg on 2015. Mõisa juures on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid, sh omapärane väike kaevumaja. Mõisa piirdeaias on säilinud (kahjuks ainult osaliselt) ainulaadne kaunistustega malmvärav. Mõisast pool kilomeetrit kagus asub puhta vuugiga dolomiidist von Tollide neogooti stiilis matusekabel. Allikas: www.mois.ee, www.jarva.ee

JUUNI 5. juuni 5.–8. juuni 6. juuni 7. juuni

VIII Türi kevadfestival, „Kevadised fantaasiad/Insektaarium” Julia Ageyeva Hess (klavessiin) kl 19 Laupa mõis Etendus „Sajand” kl 18 Esna mõis Etendus „Kajakas” kl 19 Esna mõis VIII Türi kevadfestival, kammerkoor Collegium Musicale kl 19 Türi kirik Piimapäev kl 10.30 Eesti Piimandusmuuseumi park Imaveres Järvamaa eakate kokkutulek kl 10.30 Paide Vallimägi Kevadlaat kl 9 Järva-Jaanis VIII Türi kevadfestival, Klaipeda

8. juuni 8.–13. juuni 14. juuni 14.–15. juuni

kammerorkester kl 19 Türi kultuurimaja „Kalevala” lugemine Järva-Jaani hostelis, Aravete kultuurimajas, Koeru kultuurimajas VIII Türi kevadfestival, ansambel Neue Hofkapelle Graz kontsert kl 19 Türi kultuurimaja Etendus „Kajakas” kl 19 Esna mõis Juunilaat kl 10–16 Paide kultuurikeskuse parkla Taaskasutuslaat „Ühe vana, teise uus” ja rohevahetus kl 10–14 Türi kultuurikeskuse park Kabala küla ja naabrite päev Eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu Suvitaja 2014

Järvamaa

Üritused

17.–20. juuni 18. juuni 19. juuni 21. juuni 22. juuni 23. juuni 25. juuni 26.–29. juuni 28. juuni

Paide Vallimäel Ugala teatri etendus „Vanad ja noored” kl 19 Vargamäe rehetare XVII Suure-Jaani muusikafestival kl 17 Paide Vallitorn XVII Suure-Jaani muusikafestival kl 15 Paide Vallitorn Jaanipidu kl 20 Vana-Veski puhkekeskus Sargvere mõisa suveöö kl 18 Jaaniõhtu Paide Vallimäel ja Türil Jaanipäevapidu ansambliga Tänatehtu kl 22 Kilplaste Koda Järvamaa maakaitsepäev Koigis Oisukandipäev Jaanilõke Taikses ja Oisus Ugala teatri etendus „Vanad ja noored” kl 19 Vargamäe rehetare Laste Oma Folk III Salutaguse muusikaaidas XXVI laulupeo ja XIX tantsupeo „TuleTulemise” peatus Paides

JUULI 2. juuli 4. juuli 5. juuli 12.–13 juuli

Türi linna 88. sünnipäev ja aedlinna kohvikute õhtu Tantsuöö kl 20 Vana-Veski puhkekeskus Antiigilaat „Kila-Kola” kl 10 Seidla mõisa park Külastusmäng „Unustatud mõisad” Roosna-Alliku ja Laupa mõis

12. juuli 18. juuli 19. juuli 19.–20. juuli 23. juuli 24.–27. juuli 25.–26. juuli 26. juuli 30.–31. juuli

Kreisilinnapäev Paides Taaskasutuslaat „Ühe vana, teise uus” ja rohevahetus kl 10–14 Türi kultuurikeskuse park Maria Listra ja kuninglik kvintett „Mind vii” kl 20 Ambla kirik Esietendus „Vargamäe unistaja” kl 19 Vargamäel RAJU kontserttuur RUJA muusika ja muusikutega „Eile nägin ma Eestimaad” kl 20 Paide laululava Kreisilinnapäev ja laat kell 10–16 Paides Lembitu pargis Järvamaa Avatud Talude Päev Türi vallas Etendus „Vargamäe unistaja” kl 19 Vargamäel Etendus „Vargamäe unistaja” kl 19 Vargamäel Marko Matvere ja VLÜ 25, Jalmar Vabarna ja Zetod kl 20 Paide laululava Etendus „Vargamäe unistaja” kl 14 Vargamäel Külastusmäng „Unustatud mõisad” Roosna-Alliku ja Laupa mõis Kabala 48. laulu- ja tantsupidu Etendus „Vargamäe unistaja” kl 19 Vargamäel

AUGUST 1. august

Eivere klaverifestival: meistrikursus, juhendaja Yuko Yoshioka (Jaapan) kl 10-17, Irina Zahharenkova kl 19 Eivere mõis

MÄO KESKUSES Avatud iga päev -

Järvamaa

Tel   sammigrill@hot.ee Tasuta seminariruum (kui võtate toitlustuse Sämmi Grillist)

Suvitaja 2014

Tühja kõhuga kaugele ei jõua!

www.sammigrill.ee

Rahvusvaheline esoteerikafestival „Leia end” Paide vallas Vana-Veskil Etendus „Vargamäe unistaja” kl 19 Vargamäel Esietendus „Hääled” kl 19 Esna mõis Kukemuru Ambient festival 2014 kl 18 Türi vallas Jändjal Kummaliste Kulgurite Killavoor Järva-Jaanis Järvamaa XIII küladepäev Roosna-Alliku vallas Viisu pargis Etendus „Hääled” kl 19 Esna mõis Eivere klaverifestival: meistrikursus, juhendaja Irina Zahharenkova kl 10-17, kontsert Yuko Yoshioka (Jaapan) kl 19 Eivere mõis Etendus „Vargamäe unistaja” kl 19 Vargamäel Eivere klaverifestivali meistrikursustel osalenud pianistide kontsert kl 12, kl 15 galakontsert Eivere mõis Etendus „Hääled” kl 19 Esna mõis Külastusmäng „Unustatud mõisad” Roosna-Alliku ja Laupa mõis Taaskasutuslaat „Ühe vana, teise uus” ja rohevahetus kl 10–14 Türi kultuurikeskuse park Etendus „Hääled” kl 19 Esna mõis Etendus „Hääled” kl 19 Esna mõis IX rahvusvaheline kartulitrükifestival Kabala rahvamajas Arvamusfestival Paides Augustilaat kl 10–16 Paide kultuurikeskuse parkla Matkapäev Türilt Järva-Jaani või Tamsalusse mööda vana raudteetammi Käravete järvemuusika, Anti Kammiste (klaver), Kaire Vilgats ja Karl-Erik Taukar kl 20 Taasiseseisvumispäevale pühendatud järvekontsert Türil Etendus „Hävituse ingel” kl 19 Paide kultuurikeskus V Eesti Brassansamblite päevad Türil Hooaja avamine kl 10 Paide kultuurikeskuses ja maja ees

Huvitavad leiud Eivere kivi – kivi pikkus on 4,8 m, laius 3,2 m, kõrgus 2,2 m ja ümbermõõt 15,1 m. Ajakeskus Wittenstein – Paide vallitornis Vallimäel saab tutvuda muinas- ja orduaja, kuningate ja tsaaride aja, okupatsiooni ja Eesti aja ning taasiseseisvumisajaga. Kilplala –Eestis ainulaadne kilplaste teemapark Kareda vallas Müüsleri küla pargis, mõnus ajaveetmise koht kogu perele, kuhu tasub viia ka külalisi. Rava tammik – 22 hektaril laiuv hõre tammik on kuni 350-aastane tamme-segapuistu, kus kasvab 92 põlist tamme, 16 suurt lehist ja üks mitmesaja-aastane mänd. Valgehobusemäe vaatetorn – kes tahab näha Järvamaa ilu, sõitku Albu valda Valgehobusemäele. 25 meetri kõrgusest vaatetornist avanevad hunnitud vaated. Kirna mõis – nii Eesti kui ka Euroopa elanikud on siit oma terviseprobleemidele abi saanud. Sellele ravifenomenile on selgitust otsinud teadlased ja esoteerikud. Norra-Oostriku allikad – piirkond koosneb kümmekonnast suurest allikast, siin asub ka Eesti sügavaim, 4,8-meetrine Sopa allikas. Norra mõisa külje all asuv allikajärv paiskab aga tunnis välja kuni 1,3 mln liitrit vett. Mündi paemurd – XIII–XX sajandini kasutatud Raikküla lademe paemurd, mille ligi seitsme meetri kõrguses seinas avanevad murdmiskihid. Väga esinduslikud dolomiidid. Järva-Jaani kinomuuseum – 2006. aastal avatud kinomuuseumis saab näha linateose valmimise protsessi, valgustusseadmeid, kaameraid, väikest filmiilmutamise tanki, montaažilauda, heli ja pildi kokkumängimise aparaati jne. Kükita kivisild – 1914. aastal rajatud kaheavalise kivisilla ehitamiseks on kasutatud Purdi rõngaspaasi ja Mündi dolomiiti ning serva katteks Lasnamäe lademe plaatjat lubjakivi. UJUMISKOHAD Väinjärv, Järva-Jaani tehisjärv, Rava paisjärv, Türi tehisjärv, Paide tehisjärv, Käravete paisjärv, Pärnu jõgi, Matsimäe Pühajärv, Esna järv.

Suvitaja 2014

Järvamaa

1.–2. august 2. august 3. august 4.–9. august 9. august 11. august 13. august 15. august 15.–16. august 16. august 17. august 19. august 20. august 22. august 23.–24. august 30. august

Jõgevamaa TOP 5 vaatamisväärsused

Turismiinfo

Ehavere Linnamägi Palamuse Peipsi, Mustvee, Kasepää Põltsamaa loss ja roosiaed Alam-Pedja rabamassiiv

Suur 3, Jõgeva tel +372 776 8520 jogeva@visitestonia.com Vaata lisaks: www.jogevamv.ee, www.poltsamaa.ee, www.jogevalv.ee

Foto: Ivar Leidus / commons.wikimedia.org

Kudina mõis

Jõgevamaa

udina (saksa k Kudding) mõisat mainitakse esmakordselt 567 aastat tagasi. XVII sajandil kuulus mõis von Taubedele. Pärast Põhjasõda oli mõis nii von Stackelbergide kui ka von Rosenkampffide valduses. Ilmatsalu tehasest toodud punastest, puhta vuugiga laotud tellistest ehitati historitsistlik ühekorruseline peahoone 1895. aastal von Bocki valitsemise ajal. Viilkatusega historitsistliku hoone fassaa-

Suvitaja 2014

di ilmestab kahe kaaraknaga pealeehitis ja sissekäigu ees paiknev kaunis veranda. Hoonet kaunistasid eelmisel sajandil ka ees- ja tagaküljel klaasitud verandad. Mõisaansamblisse kuulusid veel kivituba, puutuba, karjatuba, karjalaudad, kuivati, tuuleveski, Kudina vana mõisahoone, mõisa tallid, mõisa härrastemaja suure õunaaiaga, mis oli Eesti üks esimesi õunaaedu, aedniku maja ja kaev, viljakuivati, magasiait ning kolm

suuremat rehehoonet. 1919. aastal Ernst von Mannteuffelilt võõrandatud mõisahoones tegutsesid nii kool kui ka lasteaed. Kooli tarbeks tehti hoone vasakpoolsele osale XX sajandil mahukas juurdeehitis. Alates 2000. aastast on mõis eravalduses ja paljus restaureeritud. Siis lammutati maha ka kooli tarbeks rajatud juurdeehitis. Kudina mõisa juures olev 3,5 ha suurune vabakujuline, korrapäraste elementidega

park on rajatud ilmselt XVIII sajandi lõpul või XIX sajandi algul. Sellest ajast on säilinud ka mitmeid fragmente. Pargi tagumises osas on Endel Taniloo 1959. aastal loodud suur skulptuuride grupp „Leinav rahvas”, mis on pühendatud NSVLi poolel sõdinud teise maailmasõja ohvritele. Allikas: www.mois.ee, www.jogevamv.ee

JUUNI 4. juuni 6. juuni 7. juuni 13. juuni 17. juuni 18. juuni 20. juuni 21. juuni 22. juuni 23. juuni 28. juuni

Eesti Lipp 130 kl 10 Põltsamaa linn Pillimeeste pidu Ranna rahvamajas Suveõhtu ansambliga Justament Põltsamaa lossihoovis Piibe maanteepäev, „Kalevala” lugemine Jõgeva kultuurikeskuses, Tabivere rahvamajas, Kuremaa lossis Suveõhtu ansambliga RIFF kl 20 Põltsamaa lossihoov XXVI Laulupeo ja XIX Tantsupeo „TuleTulemise” simman kl 19 Palamuse laululava XXVI Laulupeo ja XIX Tantsupeo „TuleTulemise” simman kl 20 Sadalas Eesti Rahvusmeeskoori kontsert kl 19 Torma kirik Kõige lühemate suveööde festival „Helisev suveöö” kl 21 Jõgeva linn ja vald Amatöörrammumees Murumets Challenge 2014 etapp kl 15 Palamuse laululava Jaanisimman Vaiatus ja Sadalas Ansambel Vennaskond kontsert „Rockipiraadid 2014” Palamuse laululaval Jaanituli Tabivere pargis, Esku kooli hoovis, Lustiveres, Adaveres ja Mustvees Rammumeeste võistlus „Tõnisson 2014” Palamuse laululaval Maakondlik võidupüha paraad Mustvees Jaanituli Pajusi mõisa pargis, Rääbisel, Näduveres, Palamusel, Põltsamaal, Võisikul XIX Põltsamaa linna- ja lossipäev kl 10 Põltsamaa linn ja lossihoov Kohvikute päevad Põltsamaal Märt Jallakase mälestuskontsert Palamuse kirikus Kasepää Rannapidu 2014: Koit Toome, Karl-Eerik Taukar ja „Smilers” kl 19

JUULI 5. juuli 9. juuli 9.–10. juuli 10. juuli 11. juuli 12. juuli 12.–13. juuli 12.–13. juuli 13. juuli

Vene jaanipäev. Ivan Den kl 20 Mustvees C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Palamuse kirik Kalevipoja suveteater 2014 „Lambasööjad” kl 19 Kääpa küla Öökino kl 23 Mustvees Mustvee linna sünnipäevatordi pidu kl 12 Suveõhtu ansambliga Nukker Kukeke kl 20 Põltsamaa lossihoov Mustvee linnapäev ja suvelaat. Peaesinejad Mait Maltis ja Shanon II Põltsamaa jõe maraton ja Kamari Veetrall Kalevipoja suveteater 2014 „Lambasööjad” kl 19 Kääpa küla Külastusmäng „Unustatud mõisad” Puurmani mõis Äksi Kihelkonnapäev Hedvig Hanson, Andre Maaker (kitarr) „Puudutus” kl 18 Puurmani mõis Kontsert „Suveniir 40” kl 19 Põltsamaa

15. juuli 16.–17. juuli 17. juuli 18.–19. juuli 19. juuli 19.–20. juuli 23.–24. juuli 25.–26. juuli 26.–27. juuli 31. juuli

lossihoov Alen Veziko „Sinu poole teel” kl 20 Põltsamaa kirik Kalevipoja suveteater 2014 „Lambasööjad” kl 19 Kääpa küla Puhkpillimängijate suvekooli kontsert kl 19 Põltsamaa lossihoov Peipsi Romantika programm kl 20 Kasepää järveäärne lava Üleriigiline vabadusvõitlejate kokkutulek Põltsamaa lossihoovis Pajusi mõisa päev kl 14 Pajusi mõisa park Maria Listra ja kuninglik kvintett „Mind vii” kl 20 Põltsamaa lossihoov Kalevipoja suveteater 2014 „Lambasööjad” kl 19 Kääpa küla Kalevipoja suveteater 2014 „Lambasööjad” kl 19 Kääpa küla Külastusmäng „Unustatud mõisad” Puurmani mõis Kalevipoja suveteater 2014 „Lambasööjad” kl 19 Kääpa küla Kitarristide ja keelpillimängijate suvekooli kontsert kl 19 Põltsamaa lossihoov XXIII Jõgevatreff Etendus „Mikumärdi” kl 20 Lustivere suvelava

AUGUST 1.august 1.–3. august 2. august 5. august 8. august 9. august 9.–10. august 11. august 15.–17. august

Etendus „Mikumärdi” kl 19 Mustvees Etendus „Kanuusõit algajatele” kl 20 Kasepää laululava Põltsamaa lossi- ja kontsertide päev: „Metsatöll” kl 21 Põltsamaa lossihoov XXIII Jõgevatreff II kollektsionääride päev Jõgeval KEK-i õues JõgevaTREFi motoparaad kl 12 Jõgeval, üritused ka Põltsamaa lossihoovis Suur rahvapidu 1930ndate stiilis kl 15–20 Siimu-Jaani talu Palamuse harrastusteatri etendus „MikuMärdi” Tabivere rahvamaja haljastusala Ansambel 2 Quick Start ja Inese kontsert Põltsamaa lossihoov Külastusmäng „Unustatud mõisad” Puurmani mõis X Kalevipoja kala- ja veefestival kl 10 Kasepää staadion ja laululava Võtikvere raamatupidu XV kl 12 Võtikveres Koogi külapäev, Tabivere valla IV laulupäev ja Saadjärve kooli kokkutulek koos järvemuusika kontserdiga – Marko Matvere, VLÜ ja pereansambel Koorts Orelikontsert kl 20 Torma kirik Rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuuri festival „Peipus” Mustvee kultuurikeskuses Etendus „Nädal aega kolmekesi” kl 20 Põltsamaa lossihoov Sadala külateatrite päevad Sadala rahvamajas Suvitaja 2014

Jõgevamaa

Üritused

17. august 16.–17. august 20. august 21. august 21.–24. august

Põltsamaa aia- ja pargikohvikute päev Põltsamaa linnas Theodor Lutsu Filmipäevad Palamuse rahvamajas Taasiseseisvumispäeva kontsert, esineb Ott Lepland kl 20 Pajusi rahvamaja Orelimuusika pooltund kl 19 Põltsamaa lossihoov Mütofest Kassinurme mägedes

23. august 24. august 30. august

VII küüslaugufestival Jõgeva kesklinnas Palamuse esmamainimise 780. aastapäeva kontsert Palamuse kirikus Põltsamaa Noorte Peod – suvelõpupidu Põltsamaa kultuurikeskuses

SEPTEMBER 20. september

XVII Suur Paunvere väljanäitus ja laat

Huvitavad leiud Heino Lubja kaalumuuseum – asub Mustvees. Selle rajas Tallinnas üle 30 aasta kaalumeistri ametit pidanud mees. Kollektsiooni kuulub üle 120 kaalu, poolsada margapuud, samuti suur hulk erinevast materjalist kaaluvihte ja muud kaaludega seonduvat.

Kassinurme linnamägi ja hiis – läbides loodusõppe-, terviseja muististeraja, avastad, et iga söll meenutab Kalevipoja jälge, leiad lingukivi, millega näidati meisterlikku viskeoskust huntide peletamisel ning terviserajal ja hiies vabaned stressist ja kogud maaenergiat.

Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik Mustvees – ehitatud 136 aastat tagasi. Kiriku tornis on Peterburist toodud 272 kg kaaluv kell. Kirik on ainulaadne nähtus Eesti religioonis, sest kogudus pole ei Konstantinoopoli ega Moskva Patriarhaadi kanoonilises alluvuses.

Põltsamaa roosiaed – üle 5000 roosiistiku ja ligi 1000 roosisorti, kõik ühes kohas. Rooside õitsemisaeg on olenevalt ilmast enamasti juunist septembrini.

Saare Saialille Keskuse Ürdiaed – asub ajaloolises Saare mõisas. Huvilised saavad tutvuda maitse-, ravim- ja vähelevinud toidutaimede liikidega. Savikaupade muuseum – asub Siimusti savitööstuse lähedal, eksponeeritud on ainulaadne savikaupade kogu, samuti kollektsioon 1920–1930-ndate keraamikat, samuti Nõukogude perioodil toodetud vormid. Eraldi tutvustatakse savide töötlemise tehnoloogiaid. Elistvere Loomapark – looduslähedastesse tingimustesse on asustatud kodumaised metsloomad, huvilistele on avatud pisinäriliste keskus. Laudtee viib Elistvere järve äärde vaateplatvormi juurde, millelt võib imetleda rikkalikku linnuriiki. Raja küla – mööda Peipsi rannaäärt Tartumaa poole liikudes külastage omapärast 7 km pikkust tänavküla. Ridamisi järgnevad üksteisele üheksa küla. Küla huviväärsus on ka vanausuliste palvela.

Vudila – Eesti suurim kogu pere mängumaa. Suvehooajaks avatakse Eesti suurim väline veepark kolmetasandiliste veeliumägedega. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum – Palamuse kihelkonnakoolihoone koos köster Aleksander Georg Nieländeri eluruumidega valmis aastal 1873. Kool tegutses siin 1975. aastani. UJUMISKOHAD Kuremaa järv Mustvee rand Peipsi ääres Koseveski järv Tooma Suur Linajärv Kaiu järv Laiuse tehisjärv Pedja jõgi Lahavere järv Kamari paisjärv Peipsi järve rannad Saadjärv

Kaunis ajalooline jahiloss on ideaalne koht kogu pere puhkuseks!

Jõgevamaa

Erakordne võimalus elada ja puhata majas, kus ajaratas tundub sajand ja enamgi tagasi keeratud olevat. Lisaks heale asukohale ja romantilisele miljööle pakume maitsvaid roogasid meeleolukates, algupäraselt renoveeritud saalides. Korraldame loodusmatkasid Alam-Pedja looduskaitsealale ja tuuritame krahv Mannteuffeldi valdustes. Elistvere loomapark, põnev Jääaja keskus ning lõbus Vudila asuvad vaid lühikese autosõidu kaugusel.

Tulge ja nautige ilusat puutumata Vooremaa alguse loodust ja kaunist puhkust Kursi Jahilossis. Kursi, Puurmani vald Jõgevamaa Tel. + 372 56 473 995 info@kursijahiloss.ee

www.kursijahiloss.ee 40

Suvitaja 2014

Läänemaa TOP 5 vaatamisväärsused

Turismiinfo

Haapsalu linnus, Aafrika rand ja Promenaad Noarootsi ja Vormsi Matsalu rahvuspark Koluvere loss Osmussaar

Haapsalu turismiinfokeskus Posti 37, Haapsalu tel +372 473 3248 haapsalu@visitestonia.com Vaata lisaks: www.haapsalu.ee, www.westest.ee, www.laanemaa.ee

Foto: Ivo Kruusamägi / commons.wikimedia.org

Lihula mõis

Läänemaa

iivimaa sõjas (1558– 1583) sai Lihula linnus rängalt purustada. Rootslaste alluvusse jäänud linnust enam ei taastatud ja see jäi varemeisse. Järgnevatel sajanditel kasutati linnust pigem käepärase kivimurruna. 1630. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav Adolf mõisa koos kahe külaga Åke Tottile ja kinkis järgmisel aastal uuele omanikule ka linnuse. Praegu säilinud

Suvitaja 2014

suurejooneline klassitsistlik kahekorruseline kivist mõisa peahoone on ehitatud 1824. aastal von Wistinghausenite ajal. Mõisahoone paikneb linnusevaremete ja maantee vahelisel alal. Kelpkatusega hoone fassaadi kaunistab kolme sambaga portikus, mida ilmestab kolmnurkfrontoon. Frontooni karniise kaunistab hammaslõige. Hoonele on iseloomulikud ka madalad pööningukorruse,

nn mezzanino-korruse aknad. Peahoone ümbruses paiknes ka hulk kõrvalhooneid. Säilinud on peahoone esise auringi ääres pikk klassitsistlik sammastikuga ait ja selle läheduses peahoone otsas väike viinaait. Alles on ka mitmeid töölistemaju. Mõisasüdamest edelas, Virtsu suunduva maantee ääres on ka mõisale kuulunud, kuid tugevalt ümber ehitatud kõrtsihoone.

1874. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus Lihula mõis von Buxhoevdeni suguvõsale ja mõisa viimaseks omanikuks oli Hermann von Buxhoevden. Pärast Teist maailmasõda tegutses mõisahoones sovhoosikontor. Alates 1994. aastast on siin Lihula muuseum ja hoonet on mitmeti restaureeritud. Allikas: www.mois.ee

JUUNI 6.–8. juuni 7. juuni 14. juuni 15. juuni 16. juuni 18.–21. juuni 22. juuni 23. juuni 24.–25. juuni

Itaalia veinipidu Haapsalus Eesti MV vibujahis Kullamaal Festival „Helisev Kullamaa” Nargenfestival 2014: Kreegi päevad. Cyrillus Kreek „Requiem”, Tõnu Kõrvits „Paabeli jõgede kaldail” (esiettekanne) kl 18 Haapsalu Toomkirik Noarootsi joogafestival Nargenfestival 2014: Kreegi päevad. Kadri Voorand trio „Süda, mis sa muretsed”, kl 16 Haapsalu Toomkirik „Merelaulud” Marko Matvere lisakontsert kl 20 Haapsalu jahisadam Laste meisterdamispäev Evald Okase muuseumis Etendus „Mee hind” kl 19 Saueaugu teatritalu Etendus „Mee hind” kl 17 Saueaugu teatritalu Jaaniõhtu Kullamaal Hanila valla orhideede ja valgete ööde fotofestival

JUULI 1. juuli 5. juuli 8. juuli 9.–13. juuli 10. juuli 10.–13. juuli 11. juuli 12. juuli 16.–18. juuli 18. juuli 18.–20. juuli 19. juuli 20. juuli 21.–24. juuli 23. juuli 25. juuli 26. juuli

Iloni Imedemaa sünnipäeva tähistamine kl 10 Iloni Imedemaa Läänemaa muuseumi ajalookonverents kl 14 Läänemaa muuseum Kohtumine Valgrega: Rain Simmul, Jaan Sööt, Allan Jakobi kl 20 Veskiviigi sadam XXI Haapsalu vanamuusikafestival Alen Veziko „Sinu poole teel” kl 20 Haapsalu kuursaal Rahvusvaheline klassikalise muusika festival – Lihula muusikapäevad Hedvig Hanson, Andre Maaker (kitarr) „Puudutus” kl 20 Saare mõis Sound of September kl 22 APTEK Haapsalu Laste graafikapäev Evald Okase muuseumis Virtsu merepäev Talgud Ruhnu muuseumis ja Korsi talus Maarja-Liis Ilus „Südasuvine kontsert” kl 20 Veskiviigi sadam Ansambel Facelift Deer kl 22 APTEK Haapsalu American Beauty Car Show „Rännakud muusikas” kl 19 Haapsalu Jaani kirik Demis Roussos kl 20 Haapsalu Piiskopilinnus XXI Haapsalu keelpillifestival Hedvig Hanson, Andre Maaker (kitarr) „Puudutus” kl 20 Haapsalu kuursaal Marko Matvere ja VLÜ 25, Jalmar Vabarna ja Zetod kl 20 Haapsalu Piiskopilinnus RAJU kontserttuur RUJA muusika ja muusikutega „Eile nägin ma Eestimaad” kl 20 Veskiviigi sadam Evald Okase muuseumi suvekool Haapsalu suvemuusika „Inspiratsioon” kl 20 Haapsalu Maria-Magdaleena õigeusu kiriku promenaad

26.–27. juuli 26.–29. juuli 27. juuli 29. juuli 31. juuli

Joogafestival 2014 Haapsalu Piiskopilinnuses Olavipäev Vormsi saarel Rahvuslik koertenäitus kl 14 Uuemõisa alevik C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kell 22 Haapsalu kuursaal Tõnis Mägi – legendaarsed laulud kl 19 Veskiviigi sadam

AUGUST 1. august 1.–2. august 2. august 4. august 6. august 8.–10. august 8. august 9. august

Ansambel Elephants from Neptune kl 23 APTEK Haapsalu Augustibluus Haapsalu piiskopilinnus Johan Nymanni 155. sünniaastapäeva tähistamine kl 11 Rannarootsi muuseum RAKUPAKU vol 3 Evald Okase muuseum Smilers „Mojito” kl 19 Veskiviigi sadam Valge Daami aeg, etendus „Valge Daami saladus” (peaosas Maarja Sukles) kl 22:30 Haapsalu Piiskopilinnus Haapsalu III pitsipäev Eesti orelid 8: Andres Uibo, Peter van Dijk, Johannes Sandner , Ulla Krigul Rossi, Pachelbel, Buxtehude, Bach, Brahms, Tobias, Lüdig, Gade kl 19 Kullamaa kirik Lesta teemapäev koos programmiga kl 12 Rannarootsi muuseum Vaiko Eplik ja ELIIT kl 21 APTEK Haapsalu

Suvitaja 2014

Läänemaa

Üritused

9.–10. august 12.–14. august 15. august 15.–16. august 16. august 21. august 21.–23. august teatritalu 22.–23. august 22.–24. august 23. august 24. august 27. august

Haapsalu suvemuusika, Hortus Musicus kl 23.50 Haapsalu Toomkirik Lihula Lillkirja Festival Etendus „Mere märgid” kl 18 Saueaugu teatritalu Ansambel Frankie Animal kl 21 APTEK Haapsalu Rock Nektar Laste kunstipäev Evald Okase muuseumis Haapsalu suvemuusika, ansambel Orthodox Singers kl 20 Haapsalu MariaMagdaleena õigeusu kiriku promenaad Hiiu Kandle festival Vormsi vallas Etendus „Mere märgid” kl 18 Saueaugu „Avalava”, bigbändide- ja koogifestival Haapsalu vanalinn Haapsalu 735 juubelipidustused Viltimise kursus täiskasvanutele Evald Okase muuseum Best of Koit Toome kl 19 Veskiviigi sadam Suvehooaja lõpetamine Iloni Imedemaal Elustiilimaraton Etendus „Mere märgid” kl 16 Saueaugu teatritalu OnKEHAonKUNST Evald Okase muuseum

SEPTEMBER 12.–14. september X nostalgiapäevad 17.–21. august XII Matsalu loodusfilmide festival

Huvitavad leiud Maailma suurim rõngasristide kogu – rõngasriste hakati Vormsi saarel kasutama XVII sajandil. Vanim säilinud rist on aastast 1743, noorim 1923. Kõik ristid on talupoegade valmistatud. Haeska rand ja linnutorn – linnuvaatlustornist tegid Soome linnuvaatlejad Euroopa rekordi ühepäevases tornivaatluses – 128 linnuliiki. Marimetsa raba – siin võeti 1981. aastal üles kaadrid filmi „Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused: Baskerville’ide koer” tarvis. Hallimägi – vana linnusekoht. Nõlva kõrgus on 5–7 meetrit, kõrgus merepinnast 26 meetrit. Kants pärineb nooremast rauaajast ja on Läänemaa põhjaserval suurim. Puulaevaselts Vikan – pikemad ja lühemad sõidud nii jahta Runbjarniga kui ka kaljas Hoppetiga. Igal hooajal on mõlemale laevale korraldatud mõned kindlad sõidud. Kasari jõgi ja ajalooline sild – renoveeritud ja ainult jalakäijatele kasutatav Kasari jõe vana sild valmis 1904. aastal. 308 m pikk ning 7 m lai sild oli tollal pikim raudbetoonsild Euroopas. Osmussaare kabeli varemed – esmakordselt mainiti kabelit Jeesuse kabelina 1642. aastal. Kabeli kivihoone pärineb aastast 1766. Laelatu puisniit – üks suurimaid säilinud puisniite PõhjaEuroopas. Tegu on väga liigirikka alaga, kus kasvab üle 400 soontaime- ja 30 samblaliigi. 2001 loendati siin ruutmeetrisel proovitükil 76 liiki soontaimi – see võib olla nii Eesti kui ka Euroopa rekord. Prästvike järv – Vormsi saare keskosas asuv kunagine merelaguun. Järve põhjaosas avanevad arvukad allikad, neist suurim on Suur- ehk Ohvriallikas. Neugrundi meteoriidikraater – seismoloogiliselt aktiivse Osmussaare lähistel mere põhjas asuv kraater tekkis ligi 540 mln aastat tagasi. On oma 20 km läbimõõduga Eestis suurim.

Läänemaa

Ujumiskohad Haapsalus: Paralepa rand, Vasikaholmi rand Läänemaal: Vormsi saarel: Dorby rand, Hullo lahe rand, Mõisaholmi rand, Saxsby ja Rälby rand Nõval: Peraküla ja Nõva rand Noarootsis: Roosta ja Österby rand Ridala vallas: Topu rand Hanila vallas: Sepamaa ja Uisu rand

Suvitaja 2014

Lääne-Virumaa TOP 5 vaatamisväärsused

Turismiinfo

Mõisahooned Rakvere ordulinnus Lahemaa rahvuspark Rannakülad: Käsmu, Altja, Mahu Vao tornlinnus

Rakvere turismiinfokeskus Laada tn 14, Rakvere tel +372 324 2734 rakvere@visitestonia.com Vaata lisaks: www.rakvere.ee, www.virumaa.info, www2.l-virumv.ee/, www.virol.ee

Neeruti mõis

adrina kihelkonnas vaagub hinge kunagi nii suursugune Neeruti mõis. Mõisa ajalugu on kirju ja romantiline. Nime andis mõisale perekond Nieroth, kelle valduses oli see XVI–XVII sajandil. Põhjasõjas põletasid venelased mõisa maha. Siiski, 1718. aastal haaras mõisamajapidamises ohjad jõuliselt enda kätte vana Nierothi poeg, kes nõudis tagasi sõja eest põgenenud talu-

pojad, rajas pargi, istutas 300 meetri pikkuse vahtraallee ja ehitas üles kivist härrastemaja. Ent peatselt vahetas mõis omanikku. 1902. aastal ostis Neeruti mõisa Peterburi kummivabrikant Kirschten ja kinkis selle oma pojale Eduardile. Viimane kolis oma proua koos väikeste lastega häärberisse, ise jäi Peterburi ja juhtis sealt mõisamajandust. Hoo said sisse metsandus, põllundus ja karjakasvatus; mõisa hoonestus

aina tihenes, härrastemaja ehitati põhjalikult ümber (1903–1906). Ent pereelu ei kulgenud sama libedalt. Lõputult eemal viibiva härra armukadeduse tõttu läks proua tagasi isakoju Saksamaale. Peretütar Emmy jäi aga Neerutisse, kuhu kolis nüüd ka tema isa. Kuid juba aasta pärast (1914) kutsuti härra sõtta, elavana ta oma mõisa enam ei jõudnud. Noore mõisapreili eest jäi hoolitsema Hulja mõisnik. Pärast Vabadussõda abiel-

lus ta Valter Bohmiga ja kolisid Tallinna. Maareform jättis Emmyle alles härrastemaja, isa hauaplatsi, ühe raielangi ja Aia asundustalu. Noorpaar üritas mõisal ja talul kuidagiviisi elu sees hoida. Pikki aastaid tühja ja troostituna seisnud mõis on praegu eravalduses. Allikad: ekspress.delfi.ee; www.mois.ee, www.virol.ee/turism

Üritused JUUNI 2.–5. juuni 5. juuni 6. juuni

Muusikaline koguperelavastus „Mina olin veel väikene” kl 13 Palmse mõis Kaunid kontserdid Käsmus, Lindpriid kl 20 Porkuni suve avapidu, Smilers ja PõhjaTallinn” kl 20 Kaunid kontserdid Käsmus, Lenna Kuurma ja Karl-Erik Taukar kl 20 Üllar Jörberg kl 20 Viitna kõrts

7. juuni 8. juuni 10. juuni

Palmse mõisa muusika, „Aastaajad” kl 18 Kaunid kontserdid Käsmus, Jaan Tätte & Udupasun kl 20 Koit Toome kl 22 Palmse mõis Kaunid kontserdid Käsmus, Vallatud Vestid kl 20 Suur ooperigala kl 18 Palmse mõis Suveõhtu Eri Klasiga kl 21 Palmse mõis Kaunid kontserdid Käsmus, Kihnu Virve tänukontsert kl 20 Suvitaja 2014

Lääne-Virumaa

Foto: Rauno Volmar

11. juuni 13. juuni 14. juuni 18. juuni 19. juuni 20. juuni 21. juuni 22. juuni 23. juuni 24. juuni

Kaunid kontserdid Käsmus, „Polyphon 40” kl 20 Muusikaline koguperelavastus „Mina olin veel väikene” kl 13 Palmse mõis Suvelavastus „Üks pealuu Connemaras” kl 19 Tooma talu Uusküla Orelipooltund kl 12 Rakvere Kolmainu kirik Muusikaline koguperelavastus „Mina olin veel väikene” kl 13 Palmse mõis Suvelavastus „Üks pealuu Connemaras” kl 19 Tooma talu Anne Veski kl 20 Jäneda Musta Täku tall Sõmeru näitetrupi etendus „Mis saab homme” kl 19 Miila seltsimaja Suvelavastus „Üks pealuu Connemaras” kl 19 Tooma talu Muusikaline koguperelavastus „Mina olin veel väikene” kl 13 Palmse mõis Suvelavastus „Üks pealuu Connemaras” kl 19 Tooma talu Tapa ja Võsu jaanilaat Orelipooltund kl 12 Rakvere Kolmainu kirik Muusikaline koguperelavastus „Mina olin veel väikene” kl 13 Palmse mõis Jaanituli kl 18.45 Kaarli küla Sõmeru Suvelavastus „Üks pealuu Connemaras” kl 19 Tooma talu Simman kl 20 Valgejõe saar Vergi sadama jaanituli kl 20 Lepispea jaanituli kl 20 Jaaniõhtu Triigi külaplatsil Võsu jaaniõhtu kl 21 Muusikaline koguperelavastus „Mina olin veel väikene” kl 13 Palmse mõis Suvelavastus „Üks pealuu Connemaras” kl 19 Tooma talu Jaaniõhtu, ansambel Karavan kl 19 Palmse mõis Porkuni jaanituli. Ott Lepland ja Meie mees Uhtna jaanisimman kl 20 Simuna jaaniõhtu Jaanituli Mahu sadam Rägavere valla jaanituli kl 10 Ulvi külaplats Sõmeru jaanisimman kl 20 Käsmu küla jaaniõhtu kl 21 Laulu- ja tantsupeo „TuleTulemine” kl 12 Rägavere vald

Arbavere Puhkekeskus

Lääne-Virumaa

on ümbritsetud kauni looduse ja linnulauluga ning asub otse Loobu jõe kaldal. Vaikne ja privaatne asupaik; territooriumil turvaline autoparkla; lõkkeplats; telkimiskohad; võrkpalliplats; korvpalliväljak; tenniseväljakud. Pakume suurepärast võimalust korraldada: suuremaid koosviibimisi seminare, laagreid, ettevõtete suve- ja talvepäevi, aktiivset puhkust ja muid suurüritusi. Küsi personaalset pakkumist!

tel: 5573744 info@arbavere.ee www.arbavere.ee GPS: 25°57'52'' E, 59°26'34'' N

Suvitaja 2014

25. juuni 26. juuni 27. juuni 28. juuni

Rakvere linna jaanituli kl 19 Laulupeotule teele saatmine kl 9 Rakvere keskväljak Laulu- ja tantsupeo „TuleTulemine” kl 20 Ebavere lauluväljak Muusikaline koguperelavastus „Mina olin veel väikene” kl 13 Palmse mõis Suvelavastus „Üks pealuu Connemaras” kl 19 Tooma talu Muusikaline koguperelavastus „Mina olin veel väikene” kl 13 Palmse mõis Suvelavastus „Üks pealuu Connemaras” kl 19 Tooma talu Orelipooltund kl 12 Rakvere Kolmainu kirik Muusikaline koguperelavastus „Mina olin veel väikene” kl 13 Palmse mõis Suvelavastus „Üks pealuu Connemaras” kl 19 Tooma talu

JUULI 2. juuli 3. juuli 4. juuli 5. juuli 6. juuli 7. juuli 8. juuli 9. juuli 10. juuli

„Baltoscandal” teatrifestival Öömuuseum kl 20 Sagadi mõisa härrastemaja „Baltoscandal” teatrifestival Marko Matvere ja Peep Raun „Merelaulud ehk mulle meeldib maa” kl 19 Vihula mõis „Baltoscandal” teatrifestival Orelipooltund kl 12 Rakvere Kolmainu kirik „Baltoscandal” teatrifestival Suur suvepidu kl 20 Vergi sadam Etendus „Imede aasta”19.30 Jäneda Pullitall Etendus „Imede aasta”19.30 Jäneda Pullitall „Kohtumine Valgrega: Rain Simmul, Jaan Sööt, Allan Jakobi kl 20 Vihula mõis Rakvere teatri suvelavastus „Üks pealuu Connemaras” kl 19 Tooma talu Uusküla C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Vihula mõis Etendus „Imede aasta”19.30 Jäneda Pullitall Suvelavastus „Üks pealuu Connemaras” kl 19 Tooma talu Birgit Õigemeel ja Mihkel Mattisen kl 19 Vihula mõis Etendus „Imede aasta”19.30 Jäneda Pullitall Etendus „Titanicu orkester” kl 19.30 Tapa raudteejaam

W. SHAKESPEARE´I võimudraama lavastaja ROMAN BASKIN

HAMLET juulis ja augustis RAKVERE linnuses Piletid Piletilevist ja Piletimaailmast. www.kell10.ee

Sagadi mõiS Sagadi Manor · Hotell Hotel · reStoran Restaurant · metSamuuSeum Forest Museum · looduSkool Nature School

Mõisapuhkus Sagadis

Sagadi mõis on paradiis romantikutele, peredele ja loodushuvilistele kaunis Lahemaa Rahvuspargis.

Metsamuuseumi püsinäitus „Mets toidab“

Poole Eestimaast katab mets, mis lisaks maitsvatele marjadele-seentele toidab ka meie majandust, traditsioone ja mõttemaailma, on koduks hulgale liikidele ning tasakaalustab teisi kooslusi. Tule ja heida pilk metsa varjatud väärtustele!

Metsamuuseumi liblikate näitus

Urmas Tartese suurepärased fotod ja tekstid, Allan Selini liblikakogu eksemplarid ning meeleolukas videoprogramm ootavad huvilisi aasta lõpuni.

Mõisahäärber

Mõisa härrastemaja on avatud kõigile huvilistele kui mõismuuseum. Võluvas interjööris saad ajas tagasi rännata ja tunda end täieõigusliku aadlikuna.

Looduskool

Suvisel ajal on looduskooli uksed valla ning kogenud juhendajad aitavad süüvida looduse saladustesse!

Kehakinnitust

pakume välikohvikus ja restoranis, kus on suur rõhk metsaandidel ja ulukilihal. Pileti hinnad: täiskasvanu 3 € pensionär 2,5 € õpilane 2 € perepilet7 €

Metsamuuseum, mõisahäärber ja looduskool on avatud iga päev kell 10-18 Restoran iga päev kell 12-22

Sagadi – 500 aastat külalislahkust!

RMK Sagadi mõis · Sagadi, Vihula vald, 45403 Lääne-Virumaa, Eesti Telefon +372 676 7888 · sagadi@rmk.ee · www.sagadi.ee

Saa osa ka Sagadi suvesündmustest! Öömuuseumid

2., 9., 16., ja 23. juulil Öö hakul on nautimiseks nii huvitav loeng kui ka elav muusika.

Kolme mõisa öömatk

1. augustil Matk on 16 km pikkune. Algab Vihulast, käib läbi Sagadist ja lõpeb simmaniga Palmse kõrtsis.

Puupäevad

2. ja 3. augustil Kaks päeva täis tegutsemist, uurimist, meisterdamist ja proovimist.

Seenenäitus

14. ja 15. septembril koos metsaretkega.

Kolme mõisa toidutuur Osale ja võida eksklusiivseid auhindu!

Lääne-Virumaa

11. juuli 12. juuli 13. juuli 15. juuli 16. juuli 17. juuli 18. juuli 19. juuli 20. juuli 21. juuli 22. juuli 23. juuli 24. juuli 48

Suveniir 40 – Suur juubelituur kl 20 Kadrina laululava Suvelavastus „Üks pealuu Connemaras” kl 19 Tooma talu Etendus „Imede aasta”19.30 Jäneda Pullitall Etendus „Titanicu orkester” kl 19.30 Tapa raudteejaam Orelipooltund kl 12 Rakvere Kolmainu kirik Külastusmäng „Unustatud mõisad” Kiltsi loss Tendus Komöödia „Imede aasta” kl 19.30 Jäneda Pullitall Etendus „Titanicu orkester” kl 19.30 Tapa raudteejaam Komöödiaetendus „Nädal aega kolmekesi” kl 20 Võsu rannapark Külastusmäng „Unustatud mõisad” Kiltsi loss Etendus „Titanicu orkester” kl 15 Tapa raudteejaam Suvelavastus „Üks pealuu Connemaras” kl 19 Tooma talu Tõnis Mägi – legendaarsed laulud kl 19 Vihula mõis Etendus „Titanicu orkester” kl 19.30 Tapa raudteejaam Kaunimate Aastate Vennaskond kl 20 Vihula mõis Suveetendus „Hamlet” kl 19.30 Rakvere linnus Etendus „Titanicu orkester” kl 19.30 Tapa raudteejaam Öömuuseum kl 20 Sagadi mõisa härrastemaja Hedvig Hanson, Andre Maaker (kitarr) „Puudutus” kl 20 Vihula mõis Suveetendus „Hamlet” kl 19.30 Rakvere linnus Etendus „Titanicu orkester” kl 19.30 Tapa raudteejaam Ansambel Zorbas kl 19 Vihula mõis Suveetendus „Hamlet” kl 19.30 Rakvere linnus Etendus „Titanicu orkester” kl 19.30 Tapa raudteejaam Orelipooltund kl 12 Rakvere Kolmainu kirik Etendus „Titanicu orkester” kl 19.30 Tapa raudteejaam „Mõõga ja mantli päev” Rakvere linnus Etendus „Titanicu orkester” kl 15 Tapa raudteejaam Suveetendus „Hamlet” kl 19.30 Rakvere linnus RAJU kontserttuur RUJA muusika ja muusikutega „Eile nägin ma Eestimaad” kl 19 Vihula mõis Suveetendus „Hamlet” kl 19.30 Rakvere linnus Alen Veziko „Sinu poole teel” kl 20 Vihula mõis Etendus „Imede aasta” kl 19.30 Jäneda Pullitall Etendus „Titanicu orkester” kl 19.30 Tapa raudteejaam Etendus„Imede aasta” kl 19.30 Jäneda Pullitall Etendus „Titanicu orkester” kl 19.30 Tapa raudteejaam Ansambel Kõrsikud kl 19 Vihula mõis Etendus„Imede aasta” kl 19.30 Jäneda Pullitall Marko Matvere ja VLÜ 25, Jalmar Vabarna ja Zetod kl 20 Rakvere vallimäe laululava

Suvitaja 2014

25. juuli 26. juuli 27. juuli 28. juuli 29. juuli 30. juuli 31. juuli

Külastusmäng „Unustatud mõisad” Kiltsi loss Etendus „Imede aasta” kl 19.30 Jäneda Pullitall Orelipooltund kl 12 Rakvere Kolmainu kirik Külastusmäng „Unustatud mõisad” Kiltsi loss Simman – Jüri Homenja kl 20 Jäneda Musta Täku Tall „Tumeromantika õhtu Rakveres” kl 18 Rakvere Pangamaja saal Maarja-Liis Ilus „Südasuvine kontsert” kl 19 Vihula mõis Etendus „Imede aasta” kl 19.30 Jäneda Pullitall Etendus „Imede aasta” kl 19.30 Jäneda Pullitall Etendus „Imede aasta” kl 19.30 Jäneda Pullitall Etendus „Titanicu orkester” kl 19.30 Tapa raudteejaam Etendus „Imede aasta” kl 19.30 Jäneda Pullitall Etendus „Titanicu orkester” kl 19.30 Tapa raudteejaam Tanel Padar ja Tarvo Valm kl 19 Vihula mõis Etendus „Imede aasta” kl 19.30 Jäneda Pullitall DAGÖ „Soovikontsert” kl 21 Palmse mõis C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Käsmu meremuuseum

AUGUST 1.august 2. august 3. august 4., 5. ja 6. august 7. august 8.–10. August 9. august 10. august 12. ja 13. august 14. august 16. august 17. august 20. august 21. august 22. august 23. august

Võsu Rannafest kl 8 Lahemaa kolme mõisa Öömatk kl 21VihulaSagadi-Palmse Lahemaa kolme mõisa Öömatka simman Palmse kõrtsis Etendus „Imede aasta” kl 19.30 Jäneda Pullitall Puupäevad RMK Sagadi mõisas Orelipooltund kl 12 Rakvere Kolmainu kirik Tõnis Mägi – legendaarsed laulud kl 19 Käsmu meremuuseum Puupäevad RMK Sagadi mõisas Etendus „Imede aasta” kl 15 Jäneda Pullitall Etendus „Titanicu orkester” kl 19.30 Tapa raudteejaam Suveetendus „Hamlet” kl 19.30 Rakvere linnus Suveetendus „Hamlet” kl 19.30 Rakvere linnus Smilers „Mojito” kl 19 Vihula mõis Viru Folk Käsmu www.virufolk.ee Orelipooltund kl 12 Rakvere Kolmainu kirik Suveetendus „Hamlet” kl 19.30 Rakvere linnus Muusikaline estraadietendus „Georg Ots Võsul” kl 20 Võsu rannaklubi Suveetendus „Hamlet” kl 19.30 Rakvere linnus Marko Matvere ja Ooper kvartett „Mustlasvanker” kl 19 Vihula mõis Orelipooltund kl 12 Rakvere Kolmainu kirik Komöödiaetendus „Kanuusõit algajatele” kl 20 Kadrina laululava Vabariigi taasiseseisvuspäevale pühendatud kontsert kl 20 Rakvere rahvamaja Koit Toome kl 19 Vihula mõis „Õuduste öö” Rakvere linnuses Palmse laat kl 10 Orelipooltund kl 12 Rakvere kolmainu kirik

24. august 28. august 30. august

Viru-Nigula rahvajooks kl 9 „Alar Kotli 110” näituse avamine VäikeMaarja gümnaasiumis Orelipooltund kl 12 Rakvere Kolmainu kirik Simman: Hellad Velled kl 20 Jäneda Musta

Täku Tall Muinastulede öö. Jüri Homenja kl 20 Vergi sadam Muinastulede öö kl 21.30 Võsu rand

Huvitavad leiud

Pariisi – Kadrina kandi küla. Läheduses asub Kameroni mets. Palmse Näljakangrud – kaks väga korrapäraselt laotud kivihunnikut, asuvad Palmse mõisast mõnisada meetrit Võsu poole. Äntu Sinijärv – Baltimaade üks unikaalsemaid järvesid vapustab esmakülastajat oma värvusega. Nii rohekassinist ja selgeveelist järve ei kohta kusagil mujal. Käsmu puukirik koos kirikaiaga – kalmistul on põlvitava naise figuur Signe Tiedemanni haual (autor Juhan Raudsepp, 1937). Kaugsõidukapten Oskar Tiedemanni noorelt surnud tütre mälestuseks püstitatud hauamonumenti peetakse Eesti kauneimaks. Vana hüdroelektrijaama varemed – Lahemaa rahvuspargis Võsu–Nõmmeveski matkarajal asub kanjon – jõgi on kulutanud klindiastangusse sügava oru. Vana hüdroelektrijaama varemed on huvitavaks kontrastiks.

Majakivi – Eesti suuruselt kolmas rändrahn asub Juminda poolsaare idaküljel kulgeval Majakivi–Pikanõmme õpperajal. Karepa Kalame talumuuseum – tuntud meremaalija Richard Sagritsa sünnikodu – siin hiljem suvitades lõi ta oma parimad teosed. Katkuallikas – Simuna kirikust lõuna pool asuv allikas on 122 km pikkuse Pedja jõe alguseks. Läheduses on puhkekoht kiige ja istekohaga. „Kyrie” kellatornist – Rakvere Pika tänava Kolmainu kiriku tornist kostab iga päev kell 12 Arvo Pärdi komponeeritud kellamäng „Kyrie”. UJUMISKOHAD Võsu, Karepa, Kunda mererand Viitna Pikkjärv Porkuni järv Äntu järved – Valgjärv,

Roheline ehk Vahejärv ja Sinijärv Liivajärv Nõmmeveski paisjärv

Suvitaja 2014

Lääne-Virumaa

„Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas” – Arvo Pärdi noorusajale pühendatud skulptuur Rakvere Turu platsil ehk keskväljakul.

Põlvamaa TOP 5 vaatamisväärsused

Turismiinfo

Suur ja Väike Taevaskoda Setomaa Meenikunno maastikukaitseala Piusa koobastik Mõisahooned

Põlva turismiinfokeskus Kesk 42, Põlva tel +372 799 5001 polva@visitestonia.com Vaata lisaks: www.polvamaa.ee, www.rapina.ee, www.verska.ee, www.setomaa.ee

Foto: Ivar Leidus / commons.wikimedia.org

Pikajärve mõis

65 aasta vanune Cantervilla lossina tuntud Pikajärve mõis on üks hubasemaid mõisaid Eestis. Pikajärve mõis (saksa k Langensee) asutati 1749. aastal, mil see eraldati naabruses asuvast Valgjärve mõisast. Tollal kandis mõis saksakeelset nimetust Johannishof, 1869. aastal sai uue nime Langensee. Algselt kuulus mõis von Schreiterfeldtidele, kuid hiljem vahetas hoone paljusid omanikke. 1873. aastal omandasid mõisa von Muellerid, kelle kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa praegune hoonestus pärineb von Muellerite ajast ning suur osa jääb 20. sajandi alguses-

se. Mõisa peahoone on 1908. aastal valminud juugendlik ehitis. Tegu on kõrgel maakivisoklil asuva ehitisega, millel on kõrge poolkelpkatus koos tiheda väljaehitiste reaga. Hoone fassaadil on lai eenduv keskosa, mis soklikorruse osas on kujundatud peaukse esise lahtise katusealusena, kahel ülemisel korrusel asuvad verandad. Et hoone soklikorrus on maapealne, jätab see mulje kolmekorruselisest

ehitisest. Fassaadi ilmestavad suur eenduv veranda ja kaunid väljaehitised. Koos värvikate maakivist kõrvalhoonetega paikneb mõis kaunil kuppelmaastikul kõrgel järvekaldal. Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid, suur osa neist maakividest. Peahoone koridoride seinu kaunistavad maastikumaalid ja portreed, antiikmööbel ja lühtrite valgus lisavad ruumidesse pidulikkust

ning romantikat. Praegu on mõisakompleks eraomanduses ja on kasutusel pidulike ürituste peopaiga ja majutusasutusena. Vana mõisakompleks on restaureeritud ning kohandatud tänapäeva nõuetele vastavaks, samas on säilinud vana hõng ja mõisale omane glamuur. Allikas: www.puhkaeestis. ee, www.mois.ee

Põlvamaa

Üritused JUUNI 4. juuni 5. juuni 5.–8. juuni 6. juuni 6.–7. juuni 7. juuni 50

Orelipooltund, musitseerib Kristiina Nagel kl 12 Räpina Miikaeli kirik Saatse Seto muuseumi 40. sünnipäev Põlva Päevad Kontsert „Aapo Ilves ja sõbrad” kl 22 Räpina loomemaja Hea kodu päevad Räpinas I Peipsimaa orelifestival, Kristel EerojaPõldoja (viiul), Elke Unt (orel) kl 18 Räpina kirik Räpina aianduskooli 90. aastapäeva tähistamine kl 10 Põlvamaa laulu- ja tantsupäev „Päikeseratas, päikeseratas…” kl 16 Põlva Intsikurmu

Suvitaja 2014

14. juuni 15.–21. juuni 20. juuni 21. juuni

Sõirapäev Saatse Seto muuseumis Etendus „Rummu Jüri ehk tamasseri rauad” kl 19 Prantso talu hoov Jaanilaat kl 10 Ahja kultuurimaja Linte jaanipidu, esinevad Tauri ja Toomas Anni Jaanituli Mikitamäel, Adistes, Tännassilmas ja Moostes Suvised laupäevakud Karilatsis Väike jaanilaat kl 11 Põlva talurahvamuuseum Pöörane pööripäev kl 20 Võõpsu pritsikuur Jaanipidu Ahja laululaval ja Eostes Jaaniõhtu ansambliga Oravapoisid Ruusa külaplatsil

22. juuni 23. juuni 24. juuni 25. juuni 27.–28. juuni 29. juuni

Suwevalguse pidu kl 20 Leevakul Jaaniõhtu Ruusal ja Himmastes Jaaniõhtu Räpina tuletõrjeväljakul, Saatses, Värska lauluväljakul, Kiuma rahvamaja juures Jaaniõhtu Rasina külakeskuses Saatse Seto muuseum 40 IV Seto Folk „Üle piiri” Värska laululaval ja Seto talumuuseumis Piire ületavad: Otava Yo (RUS), Auli (LAT), Kõrsikud, Zetod, Mari Kalkun, Silver Sepp ja Kristiina Ehin, Sandra Sillamaa Trad. Attack!, Klapp, Ugrada (RUS), Epifolium (CAN/EST), Triinu Taul Bänd, Aapo Ilves, Pastacas (FIN) ja paljud teised! „Räpina Rull” 2014 kl 12 Räpina keskväljak

JUULI 1.–5. juuli 2. juuli 3. juuli 4. juuli 5. juuli 9. juuli

Meistrite nädal kl 10 Seto talumuuseum Orelipooltund, musitseerib Kristiina Nagel kl 12 Räpina Miikaeli kirik Tõnis Mägi – legendaarsed laulud kl 20 Mooste mõisa folgikoda Mooste mõisakarneval Suvesimman kl 19 Kauksi külakeskus Seto jaanipäev ja jaanituli Treskis Hedvig Hanson ja Andre Maaker (kitarr) „Puudutus” kl 20 Mooste mõis

10.–15. juuli 12. juuli 12.–13. juuli 13. juuli 15. juuli 17. juuli 18. juuli 18.–19. juuli 19. juuli

Vabaõhulavastus „Kaalukoda” kl 19 Ruusa külaplats Värska Originaali veepidu kl 13 Värska sanatooriumi rand Nostalgiapidu Ruusa sovhoos 70, sovhoositöötajate kokkutulek Kella kolme kontsert kl 15 Räpina muusikakool Mooste valla küladepäev kl 16 Moostes Kanepi harrastusteatri etendus „Asenaine” kl 19 Alle-Saija teatritalu Külastusmäng „Unustatud mõisad” Räpina ja Mooste mõis Veepidu kl 13 Ahja järve ääres Kohtumine Valgrega: Rain Simmul, Jaan Sööt, Allan Jakobi kl 19 Mooste mõis Rahvusvaheline maateekunsti festival Hedvig Hanson, Andre Maaker (kitarr) „Puudutus” kl 20 Cantervilla loss „Iloõtak” kl 20 Seto talumuuseum „Smokie” kontsert kl 21 Põlva Intsikurmu Ostrova festival Postitee Pillerkaar Võõpsu kalameeste päev kl 9 Võõpsu Pritsikuuri plats Rahvusvaheline lõõtspillipidu „Harmoonika” kl 19 Põlva Intsikurmu Kanepi harrastusteatri etendus „Asenaine” kl 19 Alle-Saija teatritalu

Suvitaja 2014

Põlvamaa

Taevaskojas

Põlvamaa

23. juuli 24. juuli 25.–26. juuli 26. juuli 27. juuli 31. juuli

RAJU kontserttuur RUJA muusika ja muusikutega „Eile nägin ma Eestimaad” kl 20 Mooste mõisa folgikoda „Iloõtak” kl 20 Seto talumuuseum Külastusmäng „Unustatud mõisad” Räpina ja Mooste mõis Lina- ja käsitöölaat kl 10 Mooste mõisa suur hoov Kella kolme kontsert kl 15 Räpina muusikakool Kanepi harrastusteatri etendus „Asenaine” kl 19 Alle-Saija teatritalu Liiklusteemaline perepäev ja Eesti maanteemuuseumi sünnipäev kl 12 Marko Matvere ja VLÜ 25, Jalmar Vabarna ja Zetod kl 20 Põlva Intsikurmu Smilers „Mojito” kl 20 Mooste mõis Pöötnitsapööva puulpüha iloõtak kl 20 Seto talumuuseum

AUGUST 1. august 2. august 3. august 6. august 7.–9. august 9. august 7.–10. august 13.–17. august 15.–17. august 16. august 22.–24. august 23. august 23.–24. august 30. august

Intsikurmu muusikafestival Päätnitsapäev Saatses Tantsukontsert kl 19 Sillapää lossi park Esietendus „Vaga vend Vahindra” kl 20 Eesti maanteemuuseumi postijaama siseõu XXI Seto kuningriigipäev Värskas Rahvusvaheline motokross „Isad ja pojad Räpinas 2014” Linte krossirajal Etendus „Vaga vend Vahindra” kl 20 Eesti maanteemuuseumi postijaama siseõu Käsitööpäev Süvvahavva loodustalus Orelipooltund, musitseerib Kristiina Nagel kl 12 Räpina Miikaeli kirik Etendus „Vaga vend Vahindra” kl 20 Eesti maanteemuuseumi postijaama siseõu Külastusmäng „Unustatud mõisad” Räpina ja Mooste mõis Kella kolme kontsert kl 15 Räpina muusikakool Kanepi harrastusteatri etendus „Asenaine” kl 19 Alle-Saija teatritalu XVI Lootosspring 2014 turniir jalgpallis Põlvamaa staadionitel Etendus „Vaga vend Vahindra” kl 20 Eesti maanteemuuseumi postijaama siseõu Ökofestival Rohelisem Elu Seto Külävüü kostipäiv Setomaa eri paigus Mooste kirbuturg Rahvusvaheline Põlva CUP käsipallis meestele Põlva Mesikäpa hallis Sportlik perepäev ja suvelõpupidu kl 14 Leevakul Kanepi harrastusteatri etendus „Asenaine” kl 19 Alle-Saija teatritalu Lüübnitsa sibula- ja kalalaat Muinastulede öö Värskas ja Ahjal

SEPTEMBER 13. september

Vanavanemate päev – Eesti Autoklubi aastapäev

Suvitaja 2014

Huvitavad leiud Hurmioru – perevõrgustikus esitab iga talu loo iseenda valitud ja kätteõpitud teemal oma metsatukas või mäenõlval, taluaidas või lambaaedikus. Taevaskojad – Suur ja Väike Taevaskoda Ahja jõe ürgses orus. 1100 ha suurusel looduskaitsealal on jõekallastel ligi 40 liivakivipaljandit. Looduslike pühapaikade ümbruses on võimalik matkata, orienteeruda, suusatada, sõita jalgratta, kanuu ja jõelaevaga. Räpina paberivabrik – taaskasutaval tehnoloogial põhinev paberiveski alustas tööd 1734. aastal. Paberivabriku hoone on läbi teinud mitmeid ümberehitusi ja kuulub Euroopa ainulaadsemate tööstusarhitektuuri näidete hulka. Hoone kuulub tänapäeval riiklikult kaitstud kultuurimälestiste hulka. Paberivabriku ajalugu ja tänast tootmist tutvustavad ekskursioonid toimuvad ettetellimisel. Piusa koobastik –unikaalsed kilomeetrite pikkused sammaskäigud tekkisid 1920-ndatel klaasiliiva kaevandamise käigus. Koobastes talvituvad suured nahkhiirtekolooniad. Postitee – kõverikult teejoonelt avaneb vanalt Tartu-Võru maanteelt ridamisi kauneid vaateid – Liivalt kuni Karilatsini laiuv Voorepalu mõhnastik ja Tilleorg, teeäärsed puiesteed ja hekid, Palojärv ja selle äärne hinnatud puhkeala. Ilumetsa meteoriidikraatrid – meteoriidikraatrite rühm on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi. Paikneb Kagu-Eestis Põlva maakonnas, Tartu-Petseri raudtee Ilumetsa peatusest veidi lõuna pool. Meenikunno raba –kaunil puhkealal on matkamajad, vaatetorn ning laudtee. Omapärase looduse rüpes saab kuulatada rabahääli, pidada piknikut ja hea ilma korral imelist päikeseloojangut nautida. Pokumaa – teemapark jutustab looduses peituvaid lugusid. Pokukoda on üks omapärasemaid palkehitisi Eestis, kus näeb Edgar Valteri originaalillustratsioone ja õlimaale ning tema raamatute põnevalt eksponeeritud peategelasi. Maanteemuuseum – Postitee kroonijuveel. Originaalsed ja innovatiivsed välialad tutvustavad ajaloolist teeruumi, teetähiseid ja masinaid. Puhkealal on laste mänguväljak, piknikuplats, Vigurivända rada ja liikluslinnak. Sõjatare müür – asub Võhandu jõe ürgorus, Viiralt Süvahavvale viiva maantee lähedal jõe vasakpoolsel kaldal, Savioru suudmest 300 m allavoolu. Müüri moodustab kuni 13 m kõrgune liivakivipaljand. UJUMISKOHAD Ahja järv Akste järv Erastvere järv Hurmi järv Jõksi järv Kooraste Kõverjärv Meelva järv

Mooste järv Mustjärv Orava järv Õrsava järv Palojärv Piigandi järv Pikkjärve Põlva järv

Räpina paisjärv Suur järv Vähkjärv Kõrbjärv Värska järv Veriora järv Valgjärve järv Vana-Koiola järv

Pärnumaa TOP 5 vaatamisväärsused C. R. Jakobsoni talumuuseum Kurgjal Kihnu Manilaid Pärnumaa kirikud Pärnu Rannapromenaad ja muul

Turismiinfo Pärnu külastuskeskus Uus tn 4, Pärnu tel +372 447 3000 parnu@visitestonia.com Vaata lisaks: www.visitparnu.com, www.parnumaa.ee, www.parnu.ee, www.kihnuvald.ee

Foto: Oskar Susi

Illuste mõis valhooned, sest majandusmõisana kasutati naabruses olevat kõrvalhooneterikast Paatsalu mõisat. Kahe üsna lähedase mõisa (vahe alla 2 km) pargid puutusid üksteisega kokku – pargi merepoolses osas asus mõisaomanike von Maydellide perekonnakalmistu. Kahjuks rüüstati perekonna viimne puhkepaik juba mitmeid aastakümneid tagasi, kuid selle asukoht asub Il-

luste mõisast umbes 0,8 km kaugusel, ainsal kõrgemal künkal, muidu madala ja soise Paadrema jõe vasakul kaldal Illussaare poolsaarel. Illuste mõisa peahoone on vahvärkehitus, ühe põhija katusekorrusega. Hoone on hästi liigendatud, kuigi ebasümmeetriline. Ilmestavateks elementideks on vahvärkviilud, akende tahutud tenderpiirded, sihvakad korstnad, katusevalgmike

kaarjad, pikalt katusele ulatuvad katted. Aknajaotus on juugendile omane, ülalt tihe, all kahe pika klaasiga. Kaunis mõisahoone oli pärast võõrandamist kasutusel majandikeskusena, pioneeride suvelaagrina ning spordibaasina. Kuni 2013. aasta maini oli mõis Tallinna omandis, kuid müüdi siis maha. Allikas: www.mois.ee, www.muinas.register.ee

AS Varbla Puhkeküla/Ranna motell

Pärnumaa

esti ühe omapärasema mereäärse Illuste mõisa ostis 1870. a suvel Gotthard von Maydell, Vatla, Pootsi ja Paatsalu mõisate omanik. Algselt oli Illuste mõis kasutuses vanatüdrukute mõisana, hiljem suvitusmõisana. Kahekorruseline juugendsugemetega heimatstiilis omapärane peahoone valmis mõisa arhitekt Otto Wildau projekti järgi 1912. aastal. Mõisal puudusid juba algselt arvestatavad kõr-

Suvepäevad, seminarid, juubelid, pulmad, kokkutulekud jms. Majutus kuni max. 154-le, lisaks telkimisvõimalus.

tel. 5061879; 56688283; 44-96682; Pärnumaa, Varbla vald, Rannaküla küla Suvitaja 2014

Pärnumaa

Üritused JUUNI 1. juuni – 31. august XXI rahvusvaheline aktinäitus „Mees ja naine” Uue Kunsti Muuseum 3. juuni – 1. september „Rõõm ja ahastus” – Eesti alkoholikultuuri kujunemislugu Pärnu muuseum 6. juuni XII Pärnu orelifestival „Põhjamaade suvi”: Ines Maidre (orel) ja Ingmar Simson-Valtin (viiul) kl 20 Pärnu Eliisabeti kirik 6.–7. juuni Hea toidu festival – Grillfest Pärnu Vallikääru aas 7.–8. juuni Eesti line-tantsu festival 7. juuni Põhja-Liivimaa festival Häädemeestel Mustkunstnik Marco Amadori (Itaalia) kl 19 Pärnu kontserdimaja 8. juuni „Aloha surf” – hooaja avamine Suvistepühade tähistamine Kurgjal 11. juuni „Merelaulud” Marko Matvere kl 20 Doberani rannamaja 9.–12. juuni Pärimuskultuuri laager lastele Nooruse Majas 13.–22. juuni Purjetamisnädal Sailing Week 13. juuni – 19. juuli Pärnu kunstisuvi 13. juuni XII Pärnu orelifestival „Põhjamaade suvi”: kl 20 Pärnu Eliisabeti kirik 20. juuni Kontserdisari „Muusika Eestimaale” kl 19 Torma kirik XII Pärnu orelifestival „Põhjamaade suvi”: kl 20 Pärnu Eliisabeti kirik 20.–21 juuni Veefestival Watergate 21. juuni Tere, Pärnu suvi Südalinna jaanipäev Martensi väljakul, Koit Toome, Karl-Erik Taukar, Uku Suviste 22. juuni Pärnumaa Võidupüha Maraton Tori valla jaanituli 22. juuni – 3. august „Raepromenaad” pühapäeviti kl 20 Pärnu Raehoov 23. juuni Nooruse Maja jaanituli Suveaias Pärnu jahtklubi jaanituli Võidupüha tähistamine Pärnus Rahvuslik jaanituli Kurgjal 25. juuni – 13. august „Suvemuusika” kolmapäeviti kl 20 Ranna kõlakoda 26.–29. juuni Pärnu Summer Cup XII 27.–28. juuni Hard Rock laager Vana-Vigalas 27.–29. juuni Pärnu Hansapäevad XIII Pärnu Harmonica Festival 27. juuni Kunstiturg kl 12 Steineri aed XII Pärnu orelifestival „Põhjamaade suvi”: Elke Unt (orel) kl 20 Pärnu Eliisabeti kirik 28. juuni Eesti suurim koguperelaat, Ottawan, Getter Jaani, Hellad Velled kl 9 auto24ring 27. juuni – 8. august Kunstiturg reedeti kl 12–19 Steineri aias 28. juuni – 3. august Kabli päikeseloojangu festival „Piirist piirini” www.rannatee.ee/kablifestival 29. juuni – 10. august Rannapargi lastehommikud pühapäeviti kl 11 JUULI 1. juuli 54

Pärnu 30. aastajooks kl 17:30 Pärnu linn

Suvitaja 2014

4. juuli Ansambel Dingo kl 19 Pärnu kuursaal XII Pärnu orelifestival „Põhjamaade suvi”: kl 20 Pärnu Eliisabeti kirik 5. juuli Alternatiivmuusika festival Schilling kl 15 Kilingi-Nõmme suveaed 8. juuli Trio Romance „Vene romansid ja lembelaulud” kl 20 Ammende Villa 9. juuli Maarja-Liis Ilus „Südasuvine kontsert” kl 20 Ammende Villa Ansambel Stary Olsa (Valgevene) kl 20 Pärnu raehoov 9.–11. juuli Etendus „Vanameestesuvi” kl 19 Tõstamaa rahvamaja 9.–13. juuli Fotograafia, videograafia, maalikunsti ja lilleseade suvekool Kastnas 10. juuli Esietendus „Woyzeck” kl 19 Endla teater 10.–13. juuli Sax.Fest ’14 11. juuli Pärnu ooperipäevad G. F. Händel. Ooper „Imeneo” Varssavi kammerooper (Poola) kl 19 Pärnu kontserdimaja Etendus „Woyzeck” kl 19 Endla teater XII Pärnu orelifestival „Põhjamaade suvi”: kl 20 Pärnu Eliisabeti kirik C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Pärnu Steineri maja 12. juuli Pärnu ooperipäevade Ooperigala kl 19 Pärnu kontserdimaja Etendus „Topeltelu” kl 19 Endla teater Kohtumine Valgrega: Rain Simmul, Jaan Sööt, Allan Jakobi kl 20 Doberani rannamaja 10. juuli – 10. august „Suveaaria. Kunstide süntees” 11.–13. juuli Pitsifestival „Pitsilised peolauad” Kihnu Mere Pidu Kultuurifestival „Tori ööd ja päevad” 12.–13. juuli Etendus „Vanameestesuvi” kl 16, 19 Tõstamaa rahvamaja Külastusmäng „Unustatud mõisad” Tõstamaa ja Tihemetsa mõis 13. juuli Kidise tiigimuusika kl 18 Jaani talu Kidise küla Etendus „Nädal aega kolmekesi” kl 20 Reiu puhkekeskus 14.–20. juuli Pärnu muusikafestival. Järvi akadeemia 14.–28. juuli XXVIII Pärnu filmifestival Uue Kunsti Muuseumis 15. juuli Etendus „Boyband” kl 19 Endla teater Maria Listra ja kuninglik kvintett „Mind vii” kl 20 Ammende Villa 16. juuli Etendus „Mandel ja merihobu” kl 19 Endla teatri Küün Kaunimate Aastate Vennaskond kl 20 Ammende Villa 16.–18. juuli Etendus „Vanameestesuvi” kl 19 Tõstamaa rahvamaja 17. juuli Etendus „Topeltelu” kl 19 Endla teater Kohtumine Valgrega: Rain Simmul, Jaan Sööt, Allan Jakobi kl 20 Ammende Villa Ivo Linna juubeligala kl 21 Pärnu Vallikäär 18. juuli Etendus „Woyzeck” kl 19 Endla teater Alen Veziko „Sinu poole teel” kl 20 Pärnu

19. juuli 19.–20. juuli 20. juuli 21. juuli 22. juuli 23. juuli 24. juuli 25. juuli

Steineri maja XII Pärnu orelifestival „Põhjamaade suvi” kl 20 Pärnu Eliisabeti kirik Mihkli laat Koonga vallas Etendus „Testosteroon” kl 19 Endla teater Bad Boys Blue Live kl 20 Pärnu kuursaal „Ööklassika” kl 22 Pärnu Eliisabeti kirik Vabariiklik külapillimeeste kokkutulek Pärnu muusikafestivali lõppkontserdid kl 19, 20 Pärnu kontserdimaja Etendus „Vanameestesuvi” kl 16, 19 Tõstamaa rahvamaja Maarja-Liis Ilus „Südasuvine kontsert” kl 18 Doberani rannamaja Etendus „Viimane kauboi” kl 19 Endla teater RAJU kontserttuur RUJA muusika ja muusikutega „Eile nägin ma Eestimaad” kl 20 Ammende Villa Nele-Liis Vaiksoo ja Lauri Liiv, klaveril maestro Olav Ehala „Väike suvemuusikal” kl 20 Ammende Villa Etendus „Põrr…!!1” kl 16 Endla teatri Küün Tõnis Mägi – legendaarsed laulud kl 20 Ammende Villa Etendus „Eesti mees ja tema poeg” kl 19 Endla teatri Küün Etendus-loeng „Dussaert’i kaasus” kl 19 Endla teatri Valge saal Etendus „Topeltelu” kl 19 Endla teater

25.–26. juuli 26. juuli 26.–27. juuli 27. juuli 29. juuli 30. juuli 31. juuli

Etendus „Armastuse õigekiri” kl 19 Endla teatri Küün Hedvig Hanson, Andre Maaker (kitarr) „Puudutus” kl 20 Tõstamaa mõis XII Pärnu orelifestival „Põhjamaade suvi”: kl 20 Pärnu Eliisabeti kirik C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Pärnu Steineri maja Külastusmäng „Unustatud mõisad” Tõstamaa ja Tihemetsa mõis Etendus „Mandel ja merihobu” kl 19 Endla teatri Küün Etendus „Woyzeck” kl 19 Endla teater Marko Matvere ja VLÜ 25, Jalmar Vabarna ja Zetod kl 20 Pärnu Vallikäär „IN Graafika” – suur festivalipäev Etendus „Nähtamatu maja” kl 19 Endla teatri Küün Lenna Kuurmaa & Karl-Erik Taukar kl 19 Ammende Villa Etendus „Boyband” kl 19 Endla teater Smilers „Mojito” kl 20 Ammende Villa Etendus „Põrr…!!1” kl 16 Endla teatri Küün

AUGUST 1. august 1.–2. august 1.–3. august

Esietendus „Kvartett” kl 19 Endla teater kl 20 Pärnu Eliisabeti kirik Pärnu XVII gildipäevad Pärnu XVI portselanipäevad

Jaanikuu parimad pakkumised leiad Spaa-hotellist Viiking!

Paketti kuulub: • 2 ööd majutust • 2 õhtusööki • 2 hommikusööki • Hommikumantlid toas • Saunakeskuse, basseini ja jõusaaaliseadmete kasutamine lahtiolekuaegadel

• 3 hoolitsust järgmisest valikust: * Värskendav viinamarja mähis jalgadele kerge kätemassaažiga (40 min) või metsroosiõie lõõgastav massaaž (aroomiküünlaga) (40 min) – (saab valida 1 kord) * Puuviljane kätehooldus külma parafiiniga (ei sisalda maniküüri) * Värskendav külm parafiinihooldus jalgadele (ei sisalda pediküüri) * Kleopatra piimavann greibi aroomiga * Surnumere vannihooldus (vannisoolaga) * Massaažitool * Massaažisaapad * Soolakamber • Kuni südaööni öölokaal “Kassa” (N-L) tasuta sissepääs (v.a. eriüritustel).

Pärnumaa

SUVINE AHVATLUS! (3 päeva, 2 ööd) Pakett kehtib 1.06 – 30.06 Hind alates 90 EUR/inimene

Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul. Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee

Sinu südame SPAA Lisainfo aadressil info@viiking.ee või telefonil +372 449 0500 (hotelli vastuvõtt) või +372 449 0505 (müük); Spaa Hotell Viiking, Sadama 15, 80012 Pärnu

Suvitaja 2014

„SUVEUNIversiteet” – XIII rahvusvaheline Arbo Valdma pianistide konkurss Pärnu Fringe Festival Lambapäev Kurgjal Sandra & Band kl 18 Pärnu Vallikäär Etendus „Kvartett” kl 19 Endla teater Etendus „Eedeni aed” kl 19 Endla teater Jaroslav Tuma (orel, Tšehhi) & Adela Srncova (tants, Tšehhi) kl 21 Pärnu kontserdimaja Etendus „Vares” kl 19 Endla teater Jaroslav Tuma (orel, Tšehhi) & Adela Srncova (tants, Tšehhi) kl 15 Torma kirik Lindpriid „Vabad mehed vabal maal” kl 19 Ammende Villa Etendus „Kvartett” kl 19 Endla teater Etendus „Topeltelu” kl 19 Endla teater Festival „Jutuvada” Etendus „Vares” kl 19 Endla teater Aivars Kalējs (orel, Läti) & Edouard Oganessian (orel, Prantsusmaa) kl 20 Pärnu Eliisabeti kirik DAGÖ „Soovikontsert” kl 21 Ammende Villa Ruhnu purjeregatt Külastusmäng „Unustatud mõisad” Tõstamaa ja Tihemetsa mõis Kihnu Tansu Pää Etendus „Woyzeck” kl 19 Endla teater Etendus „Kanuusõit algajatele” kl 20 Reiu

Pärnumaa

1.–10. august 1.–18. august 2. august 3. august 4. august 5.–6. august 7. august 7.–10. august 8. august 8.–10. august 9. august

Suvitaja 2014

9.–10. august 10. august 12.–13. august 13. august 14.–17. august 15. august 16. august 17. august 16.–17. august 20. august 22. august 26. august 29. august 29.–30. august 30. august 31. august

puhkekeskus Therese Raide nim Pärnu rahvusvahelised operetipäevad Etendus „Kvartett” kl 19 Endla teater IV Eesti hobuse päev Kurgjal Tänavafestival „HÕLP” Rüütli tänaval Best of Koit Toome kl 19 Ammende Villa Rahvusvaheline teatrifestival „Monomaffia” XII Pärnu orelifestival „Põhjamaade suvi”: Eneken Berglund (Rootsi, orel) kl 20 Pärnu Eliisabeti kirik Tänavafestival „Augustiunetus” Marko Matvere ja Ooper kvartett „Mustlasvanker” kl 19 Ammende Villa Multikultuurne Pärnu, XIV rahvusvaheline suvefestival Taasiseseisvumispäev. Kontsert Koidula pargis Hapukurgifestival Tahkurannas XII Pärnu orelifestival „Põhjamaade suvi”: Tobias Horn (Saksamaa, orel) kl 20 Pärnu Eliisabeti kirik Etendus „Hävituse ingel” kl 19 Paide kultuurikeskus XII Pärnu orelifestival „Põhjamaade suvi”: Kristel Aer (orel) kl 20 Pärnu Eliisabeti kirik Pärnu taimelaat Vallikääru aasal Talupäev Kurgjal „Muinastulede öö” Pärnu rannas

Huvitavad leiud Allikukivi koopad – põhjaveevoolu poolt liivakivisse uuristatud koobas on 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. Koobaste põhja kogunev põhjavesi väljub ürgoru nõlva jalamil pisikese allikana.

Soontagana maalinn – VII–VIII saj rajatud maalinna ümbritseb täna kaunis pärandkultuurmaastik – niidud, vanad talukohad ja kiviaiad. Siin on lõkkekohad ja matkaonn.

Audru kirik – 1680. a valminud pühakoda on üks vähestest XVII saj säilinud maakirikutest Eestis. Gustav Biermanni altarimaali „Kristus ristil” annetas kirikule 1872 Audru mõisaproua Pilar von Pilchau.

Õhu luited ja ohverdamiskoht – luiteahelik Õhu külas. Hiielaane ohverdamiskoht on pärit II aastatuhandest. Vastavalt legendile asub Õhu metsas katkuaegne surnuaed.

Mihkli tammik – ligi 250 aasta vanune ja 90 hektaril laiuv tammik. Seda peetakse üheks ilusamaks looduslikuks tammepuistuks, kus ligi pooled puud on sirgetüvelised. Kihnu kalmistu – peavärava lähedale on maetud kuulus kapten Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn, kelle põrm toodi Taanist Kihnu 1992. Tema kõrval puhkab Jõnnu viimase laeva Rock-City saarlasest puusepp Karl Jerkwelt. Tõhela kivikalme – II aastatuhande algusest on teada kolme kivikalme asukohad Tõhela külas Kunderi, Kirikali ja Mäe talude ümbruses.

Voltveti mõis – hoone kohta pärinevad esimesed teated aastast1563. Mõisa hilis-klassitsistlikus stiilis härrastemaja valmis 1830 ja seda ilmestab nelja toskaana sambaga portikus laia trepiga. Sorgu saar – tibatilluke kivine 5 ha suurune saareke PärnuRiia mereteel on looduslik kiviktaimla ja merelindude paradiis. Saarele sõidud tuleb alati kokku leppida Pärnumaa keskkonnateenistusega. UJUMISKOHAD: Pärnu keskrand Vana-Pärnu rand Mai rand Raeküla rand Valgerand Reiu rand Kabli rand

Pärnu Väikeloomakliinik Tallinna mnt 77, E-R 9-19 L 10-15 tel. 44 30 878 ja 56 464 264 tööajaväline lemmikloomade hädaabi: 56 617 444 www.väikeloomakliinik.ee vaikeloomakliinik@gmail.com

Muretut puhkust Suvepealinnas! Suvitaja 2014

Pärnumaa

Kabli linnujaam – siin saab tutvuda lindude rände, ornitoloogide tegevuse ja siinse väärtusliku rannikumaastikuga. Linnujaamast Kabli looduskeskuseni kulgeb 1.8 km pikkune põnev ja hariv õpperada.

Raplamaa TOP 5 vaatamisväärsused

Turismiinfo

Varbola Linnamägi Niidiaia tammik Kuimetsa karstiala Jalase küla Haimre park ja kabel

Rapla turismiinfokeskus Viljandi mnt 4, Rapla tel +372 489 4359 rapla@visitestonia.com Vaata lisaks: www.rapla.ee, www.raplamaa.ee

Kehtna mõis

apla-Viljandi maantee ääres, Kehtna südames asub suurejooneline Kehtna mõis avara ja hästi korrastatud pargiga. Mõisa uhke varaklassitsistlik peahoone ehitati XVIII sajandi lõpus, saja aasta pärast ehitati härrastemaja ümber. Nagu paljusid teisigi mõisaid, tabas ka Kehtna mõisat 1905. aastal süütamine. Mahapõletatud maja taastati peagi. Aastail 1906–1910 sai peahoone nüüdse neobarokse ilme. Pärast võõrandamist asus mõisas kodumajanduskool, seejärel sovhoostehnikum. 1997. aastast on mõisa peahoone eravalduses ja seda on tublisti

restaureeritud. Mõisasüdames on säilinud hulk kõrvalhooneid: jääkelder, viinavabrik ja -kelder, ait-kuivati, härjatall, laudad, meierei, sepikoda, vankrikuur, kaalurehi, tall-tõllakuur, teenijatemaja. Mõisa valitsejamajas asub Kehtna vallavalitsus. Kehtna park on vabakujuline. Park on liigirikas, peamised puuliigid on vaher, tamm, saar ja pärn, rohkelt on eri liiki põõsaid. Haruldasematest liikidest on esindatud hõbe-, tatari ja mägivaher; harilik valgepöök; serbia, kanada ja torkav kuusk; valge pihlakas; hondo magnoolia ja põldjalaka teisend. Kehtna parki on puu istutanud kõik

Eesti Vabariigi presidendid. Esiväljakul kasvavad 1933. aastal Konstantin Pätsi ja 2001. aastal Lennart Meri istutatud tammed. Tagaväljaku lõunaserva istutas Arnold Rüütel 2006. aastal punase tamme ja Toomas Hendrik Ilves 2010. aastal hariliku tamme. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: veelendlane ja põhja-nahkhiir ning valgeselg-kirjurähn. Viimastel aastatel on parki palju korrastatud, tehtud on kujundusraieid, avatud vaateid, korrastatud teid, sildu jms. Allikas: Wikipedia; keskkonnaamet

Raplamaa

Foto: Wikipedia, Stemugram

Suvitaja 2014

Üritused JUUNI 7. juuni 8. juuni 13. juuni 13. juuni – 13. juuli 14. juuni 21. juuni 22. juuni 23. juuni 27.–28. Juuni 28. juuni 29. juuni – 19. juuli

Kapa Rock Tohisoo mõisapark XXVII suviste kiigepidu Sillaotsa kaasik Rattaga Raplamaal – rattamatk Rapla ümbruses. Rapla-Uusküla-Alu-KuusikuRapla. Start kl 10.20 Rapla raudteejaam. Atla mõisa pühapäevalaat kl 10 Ansamblid Terminaator, Karl Madis, Spido Rapla lauluväljak Juuru orelisuvi Juuru kirik Rattaga Raplamaal – jalgrattamatk Prangli saarele. Start kl 6.30 Rapla Kauba tn Eidapere külapäev kl 11 ja sportlik suve alguse pidu kl 17.30 Rattaga Raplamaal – rattamatk Kohila ümbruses. Algus Kohila raudteejaam kl 10.15 Ajaloolis-kultuuriline rännak „Tagasi Mahtrasse” Märjamaa jaanilaat Maakaitsepäev Kohilas Vana-Vigala Hard Rock Laager Lennupiknik Kuusiku lennuväli Rahvusvaheline keraamika sümpoosion Tohisoo mõis

JUULI 2. juuli 10. juuli 12.–13. juuli 10.–13. juuli 11.–13. juuli 12. juuli 15.–25. juuli 17. juuli 18. juuli 19. juuli 20. juuli 22. juuli 25.–26. juuli 26. juuli 30. juuli – 3. august

Heinamaarjapäev, taimedega värvimise koolitus Sillaotsa talumuuseum Ansamblid Kõrsikud, Kukerpillid, Põhja- Tallinn, Ave & Eiko Altmäe Rapla lauluväljak Külastusmäng „Unustatud mõisad” Vana- Vigala mõis Põrgupõhja retk Vana-Vigalast Eidaperre Vabariiklik jahimeeste kokkutulek Raplamaal Toosikannu puhkekeskus Rattaga Raplamaal – jalgrattamatk Peipsi järve lääne kaldal. Kogunemine kl 7.30 Rapla Kauba tänaval Velise Kiigesaare pidu. Tantsuõhtu ansambliga Teine mees XXII Rapla kirikumuusika festival Rapla suvekooli lõppkontsert kl 19 Käru kirik „Itaalia meeleolud läbi aegade” kl 19 Rapla kirik Kohila koduaia kohvikud Kuimetsa superkross Hugo Leppnurm – 100 kl 19 Rapla kirik Külastusmäng „Unustatud mõisad” VanaVigala mõis Kohaliku teatri suvelavastus „Vaesemehe ututall ” kl 15, kl 19 Nõmme kõrts IX Märjamaa Folk ja XVII Märjamaa Päevad

Preeriakoda Kuula Maad ja Tuuluta skalpi – indiaani telklaager, indiaani tipide (püstkodade) rent, temaatilised mängud ja matkad.

AUGUST 3. august 6.–9. august

Lõõtsapäev Naistevalla küla Jäntsi-Jaani talu õu Marko Matvere ja VLÜ 25, Jalmar Vabarna ja Zetod kl 20 Rapla lauluväljak Varbola puupäevad

UJUMISKOHAD Järlepa järv, Aleti veehoidla, Valtu tehisjärv, Räägu veehoidla, Käru veehoidla, Vigala jõgi, Keila jõgi (ujumiskoht Kohilas), Rapla saviaugud Rabajärved: Mukri, Loosalu, Sõbessoo, Imsi, Keava raba laukad

9. august 10. august 15. august 20. august

Mõisapäev ja vanamuusika kontsert Sutlema mõis Külastusmäng „Unustatud mõisad” VanaVigala mõis II Konsumi Rapla-Kehtna maanteejooks Rattaga Raplamaal – jalgrattamatk ring ümber Märjamaa. Algus kl 16.30 Viljandi mnt 6 Käru järve päev

Huvitavad leiud Varbola linnus – üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid. Meenutamaks muistseid aegu on juurde ehitatud piiramistorn ja kiviheitemasinad. Siseõuel on mõnusad lõkkeplatsid ja istumiskohad. Eestimaa Kivide Kuningas ehk Pahkla Suurkivi – rändrahnu ümbermõõt on 29,5 ja kõrgus 4,4 meetrit. Suurkivi lähedal asuvad veel kolm väiksemat kivi – Mari nutukivi, Mägrakivi ja Ussi põllu suurkivi 17 ohvrilohuga. Kuimetsa karstiala – Eesti ühel suuremal ja ainulaadsemal karstialal leidub mitmesuguseid karstivorme: langatusorge, karstilehtreid, -lohke, -kanaleid, -koopaid.

Loosalu järv – kõige suurem rabajärv Eestis (pindala 34,1 ha). Järv on üsna sügav – keskosas 5 m (keskmine sügavus 3,7 m). Asub Loosalu rabas, kus on sadu laukaid. Loosalu järves elab haruldane must ahven. Kuusiku põllumajanduspark – ainulaadse pargi põhieesmärk on maaelu ja põllumajanduse ajaloo ning tänapäeva põllumajanduse, samuti põllumajandusteaduse ja -hariduse tutvustamine ning populariseerimine. Pargi suurus on ligikaudu 5 ha. Diver Inside – sukeldumiskursused, proovisukeldumine. Diver Inside korraldab ka juba traditsiooniks saanud allveekabeturniiri. Husky-park – kelgukoerte turismitalu, husky’de ja malamuutide kasvatus. Sõidud kelgukoertega (soojal ajal käruga).

Toosikannu puhkekeskus – matkad, seiklusmängud, loomavaatlused.

Suvitaja 2014

Raplamaa

Parvematkad Vigala jõel – sõit jõel parvesaunas, peod ja üritused parvemajas. Jõel saab sõita ainulaadsete vesijalgratastega, samuti kanuudega.

Saaremaa TOP 5 vaatamisväärsused

Turismiinfo

Angla tuulikud Abruka Kaali meteoriidi kraater Muhumaa Panga pank

Kuressaare turismiinfokeskus Tallinna 2, Kuressaare tel +372 453 3120 kuressaare@visitestonia.com Vaata lisaks: www.saaremaa.ee, www.kuressaare.ee, www.ruhnu.ee

Pidula mõis Foto: Kadri Paomees

uulduste kohaselt paiknes Pidulas keskajal 1240. aastal rajatud pidalitõbiste varjupaik, mis olla andnud sellele paigale ka nime. Mõisa (saksa k Piddul) rajas sinna XVI sajandi lõpul Joachim Sträcke. XVII sajandist kuni 1772. aastani kuulus mõis von Stackelbergidele, edaspidi kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli see von Tollide aadliperekonna omanduses. Mõisa ühekorruseline, saaremaalikult lihtsas barokkstiilis kivist peahoone on ehitatud üsna pea pärast Põhjasõda, arvatavasti 1728. aastal. Kahele sambale toetuv portikus ning parempoolne tiibhoone pärinevad XIX sajandist. Hoone ühes ruumis on barokne maalitud talalagi. Üle 50 aasta töötas mõisas

Pidula algkool. Alates 1970. aastast tühjalt seisnud ja lagunenud hoone on 1997. aastast eraomanduses ning pakub esmaklassilist majutust. Praegu on täielikult renoveeritud valitsejamaja, milles on üks saal, kuus numbrituba ning õlle- ja veinikelder.

2004–2005 avastati ja avati peahoone alused keldrid, mis olid vahepeal täis aetud. Keldrid on arvatavasti praegusest hoonest vanemad ja võivad pärineda isegi keskajast. Säilinud on mitmeid kõrvalhooneid, sh neljatahuliste

kivist sammastega ait. Mõisa pargis paikneb Pidula muinaslinnus, mille vallide profiile on muinsushuvilised mõisaomanikud von Tollid küll vast veidi ümber vorminud. Allikas: www.mois.ee, idula mõisa kodulehekülg

Üritused

Saaremaa

JUUNI 3. juuni 6. juuni 7. juuni 12. juuni 13. juuni 14. juuni 60

Ugala lasteetendus „Suur maalritöö” kl 11 ja 13 Kuressaare Linnateater Tulevikumuusika festivali „Juu Jääb” suur suve alguse pidu Kuressaare Kuursaal Kiigeõhtu Salme rannapargis. „Saaremaa valsi” sünnikoha tähistamine Tõnu Timm ja Jaanus Nõgisto Grand Rose Spa hotellis Šoti laulja ja kitarrist Simon Kempston Kuressaare Kuursaalis Ajatu muusika festival. Vanamuusikaansamblite kontsert kl 18 Kuressaare Piiskopilinnus Kuressaare Linnateatri suvelavastus „Talgud” kl 19 Sadamaait „Merelaulud”, Marko Matvere ja Peep Raun kell 19 Saaremaa sadam Ajatu muusika festival kl 15 Kuressaare Piiskopilinnus Lilian Langsepp ja ajaloolised harfid kl 16 Kuressaare Piiskopilinnus, Vaikuse muusika, Taanieli mäng kl 19 Kuressaare Laurentiuse

Suvitaja 2014

15. juuni 15.–18. juuni 18.–20. juuni 20. juuni 21. juuni 22. juuni 23. juuni

kirik, „Bach küünlavalgel” kl 21 Kuressaare Piiskopilinnus Ajatu muusika festivali ansamblite kontsert ja festivali lõpetamine kl 13 Kuressaare Piiskopilinnus Ansambel Kõrsikud kontsert „Tule ja jää” kl 20 Arensburgi päikeseterrass Kuressaare Linnateatri suvelavastus „Talgud” kl 19 Sadamaait „Merelaulud”, Marko Matvere ja Peep Raun kl 20 hotell Rüütli restoran Ritter Sõru Jazz, Susanna Aleksandra Community kl 20 Arensburgi päikeseterrass Jazz Attack kl 20 Kuressaare Kuursaal Pihtla valla IV külade päev ja jaanituli Vätta seltsimaja õuel Jaanituli Kaarma maalinnas Kuressaare linnaorkester kl 18 Lossipargi kõlakoda Jaanik Kukessaare rannas, Lümandas, Pöide vallas Maakondlik võidutule tseremoonia Leisis Võidupüha tähistamine Kuressaares

Võidupüha kontsert-jumalateenistus Valjala kirikus Jaanipäeva tähistamine Kuressaares, Orissaares, Kihelkonnas, Karjas, Pangal, Hellamaal, Salmes, Ruhnus, Valjalas, Laimjalas, Mustjalas Kaarma Kamberteatri suveetendus Festivali „Juu Jääb” kontsert kl 20 Arensburgi päikeseterrass Rahvusvaheline ühislavastus „Et keha mäletaks”, Teater Viirus ja Teater NO99 kl 19 Kuressaare Linnateater Väike videvikukontsert Muhus Põitse külas

JUULI 2. juuli 9. juuli 10. juuli 11. juuli 12. juuli 12.–13. juuli 12. juuli 16. juuli 16.–20. juuli 17. juuli 18.–19. juuli 18. juuli 19. juuli 20. juuli 20.–27. juuli 24.–26. juuli 25.–27. juuli 26. juuli 27. juuli 28. juuli 28. juuli 29. juuli 29. juuli – 2. august 30. juuli

Helena Mäe ja Kelli Pärnaste kontsert Grand Rose SPA hotellis Kohtumine Valgrega: Rain Simmul, Jaan Sööt, Allan Jakobi kl 20 Arensburgi päikeseterrass Viki suvesimman Mihkli talumuuseumi õuel Kuressaare lossiöö Tõnis Mägi – legendaarsed laulud kell 19 Arensburgi päikeseterrass Nasva kaluritepäev Ruhnu suvelaat Liise talu hoovis Kuie Valla Kella Kuiene simman Laimjalas „Avatud Aiad” Saare maakonnas Festival „Helisevad Saaremaa Orelid” kl 20 Kuressaare Laurentiuse kirik Maarja-Liis Ilus „Südasuvine kontsert” kl 20 Arensburgi Päikeseterras 16. Mustjala festival Kädy Plaas, Marje Lohuaru Loona mõisas Saare Laat 2014 „Regati chill-out pidu!” Kuressaare kuursaalis Taritu 53. laulupidu vabaõhulaval Saaremaa Ooperipäevade kontsertetendus „Diiva” kl 20 Kuressaare Linnateatri suur saal VI Tursaturniir jalgpallis Kuressaare ranna puhkealal Saaremaa ooperipäevad Opera Royal Kuressaare Kuursaalis Kirikumuusika päevad Kihelkonna kirikus Püha kihelkonna ja kiriku 565. nimepäeva tähistamine Rannarahva päev Veere sadamas Suvesimman Muhu muuseumis Line-tantsu päev Aaviku küla kiigeplatsil Jööri Folk 2014 C-JAM “Päikeseloojangu” kontsert kl 22 Arensburgi päikeseterrass Kuressaare Linnateatri suvelavastus „Testamenditäitjad” kl 19 Sadamaait Kuressaare kammermuusika päevad JÄÄÄÄR „Kaunite Kohtade Kontserdid” kl 20 Arensburgi päikeseterrass

AUGUST 1.,3.,4.,5.,6.,7.,8. ja 10. august Kuressaare Linnateatri suvelavastus „Testamenditäitjad“ kl 19 Sadamaait 1. august Saaremaa rütmi-ja improvisatsioonilaagri tasuta kontsert kl 19 Arensburgi päikeseterrassil Lühike lühifilmide vabaõhu-festivaliöö Metsamajas Laimjala vallas 2. august Angla VI pärimuspäev Moekunstnik Tiina Talumehe moe-show Arensburgi päikeseterrassil 2.–3. august Eesti MV rannavõrkpallis Kuressaare ranna puhkealal

3. august 7. august 8.–9. august 9. august 11.–16. august 14. august 16. august 16. august 20. august 21. august 22.–24. august 23. august 24. august 30. august

Tallinna tuletõrjeühingu puhkpilliorkestri kontsert kl 18 Lossipargi kõlakoda Karja kihelkonna laulu- ja tantsupidu Leisi lauluväljakul Le Grand Bateau kontsert „Suur laev tuleb jälle!” kl 20 Arensburgi päikeseterrass Kärla Triip Kärla pargis Kuressaare merepäevad Sulle-Mulle laat Blesta kivi juures Kuressaare kitarrilaagri kontserdid Kuursaalis Alen Veziko Grand Rose SPA hotell Sadhu Jam vol 25 kitarrilaagri eri kuursaalis II Varjuaia päev Kõrkkülas Küünikontsert Aljava küünis Eesti Pidu Vätta seltsimaja õuel Kaarma öölaulupidu Kaali järvekontsert Vaba Rahva Laul Kuressaare lossihoovis Eakate suvepäev Orissaares Saarte pärimuspäevad Mändjalas Suvelõpupidu Võhma külamaja õuel Pühapäev spordiga Kuressaares Muinastulede öö Kuressaare Kuursaali sees ja ümber, Tagaranna külas, Panga pangal, Kuressaares Raiekivi säärel, Koguvas Lõõtsaõhtu Muhu muuseumis

Huvitavad leiud Saaremaa muuseum – Eesti üks vanimaid (asutatud 1865) ja suurimaid. Kaali külastuskeskus – meteoriitika- ja paekivimuuseum, konverentsisaal, väike hotell, saun ja kauplus. Angla tuulikud – siin on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi. Vilsandi rahvuspark (külastuskeskus Loona mõisas) – Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Sõrve külastuskeskus – keskne hoone on endine tuletornilinnaku töötajate elamu. Siin asub suur osa keskuse atraktsioonidest, sh Eesti tuletornide teemaline ekspositsioon. Saare Golf – Saaremaa golfikeskuse väljak on 18 rajaga championship-tüüpi väljak. Hallikivi seikluspark – tegevusalaks u 1 ha. Võimalus seigelda looduskaunis männimetsas neljal erineval tasapinnal, 28 atraktsioonil. Mändjala Surfclub – oma kauni mererannaga Saaremaa ja kogu Eesti üks armastatumaid puhkepaiku. Panga sukeldumiskuurort – Panga (Mustjala) pank on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest. Muhu jaanalind – Eesti suurimas ja kauem tegutsenud jaanalinnufarmis elavad ka emud, nandud, Benneti kängurud, ponid ja alpakad. UJUMISKOHAD Kuressaare linn – Titerand Kaarma vald – Mändjala rand, Järve rand Kärla vald – Karujärv Leisi vald – Jõiste, Tuhkana Suvitaja 2014

Saaremaa

25.–26. juuni 26. juuni 26.–28. juuni 28. juuni

Tartumaa TOP 5 vaatamisväärsused

Turismiinfo

Tartu Raekoja plats Vanausuliste külad Alatskivi loss ja kalmistu Supilinn Alam-Pedja looduskaitseala

Raekoja plats, Tartu tel +372 744 2111 tartu@visitestonia.com Vaata lisaks: www.visittartu.com, www.kultuuriaken.tartu.ee

Uderna mõis

Tartumaa

õngu vallas asuv keskajast pärit Uderna mõis tegutseb praegu hooldekoduna, kuid on väga kireva minevikuga. Praegune kahekorruseline historitsistlik peahoone väärib imetlemist. XV sajandil rajatud ja esmalt von Tiesenhausenitele kuulunud rüütlimõis vahetas 62

Suvitaja 2014

aegade jooksul sageli omanikke. Läinud sajandil oli viimaseks mõisnikuks enne mõisa võõrandamist Oskar Matthias Fuchs. Sellest saati on Uderna mõis tegutsenud ravi- ja hoolekandeasutusena. Pikalt oli see kasutusel tuberkuloosihaiglana. Alates 2005. aastast kuulub kompleks kohalikule omavalitsusele ja tegutseb

Foto: Kaisa Saarmann

50-kohalise hooldekoduna. Kellel huvi mõisaarhitektuuri vastu, saab pererahva nõusolekul seda külastada ja uudistada. Portaali „Eesti mõisad” andmetel on praegune peahoone püstitatud 1880-ndatel ja historitsismile omaselt ebasümmeetrilise arhitektuuriga. Hoone keskosas troonib kolmnurkfrontooniga

keskrisaliit ja nurgas torn, millel praegu küll puudub tornikiiver. Hoonet on korduvalt renoveeritud, mille tulemusel väärivad imetlemist esimese korruse saalid. Teisel korrusel eksponeeritakse aga poolikut laemaalingut, mis tuli välja renoveerimise käigus.

Tartumaa

Üritused JUUNI 2. juuni Tartu laulupeo muusikanädala avakontsert kl 18 Tartu Jaani kirik Kontsert „Heli ja Keel”, Timo Steiner ja Ben Okri (Inglismaa/Nigeeria) kl 19 Tartu Ülikooli aula 3. juuni Alo Ritsingu autorikontsert kl 19 Tartu Ülikooli aula Tartu võimlemispidu „Üheskoos” kl 19 Tamme staadion 4. juuni Puhkpillimuusika kontsert „Mürtsub pill” kl 19 Vanemuise kontserdimaja 4.–8. juuni X rahvusvaheline puhkpillifestival „Mürtsub pill” kl 19 Raekoja plats 5. juuni Argo Moori loengud „Eestlaste loodususkumused” kl 10 Eesti Maaülikooli tehnikamaja Tartu tantsupäev kl 13 Tartu Kaubamaja külgmine plats Tartu orienteerumisneljapäevak kl 17 Väikse-Prangli Miina Härma laulumäng „Murueide tütar” kl 19 Vanemuise teater 5.–8., 12.–15., 20., 21. juuni Etendus „Nukitsamees 2” kl 20 Kammivabriku klubi 6. juuni Tartu laulupeo eelkontsert kl 19 Vanemuise kontserdimaja 7. juuni Emajõe Bluus 2014: Tartu III bluusipäev, Pahad Poisid kl 12 Tartu laulupidu „Enne ja Nüüd” kl 18 Tartu laululava 7., 14.,21., 28. juuni Tartu täika kl 9 Tartu taaskasutuskeskuse hoov 8. juuni Perepäev kaladest kl 12 Luke mõisapark Spordiüritus „Wow Run” kl 15 Vabaduse puiestee Marko Matvere ja VLÜ suvekontsert kl 19 Luke mõisapark 10. juuni Triin Muiste loengusari „Lapsed, sööma!” kl 18 Vilde tervisekohvik Priit Strandberg ja segakoor Huik @ Tornimuusika 2014 kontsert kl 21 Tartu Jaani kirik 11. juuni Kontserdisari „Eliitkontserdid – Urmas Vulp 60” kl 19 Tartu Jaani kirik 12. juuni Tartu orienteerumisneljapäevak kl 17 Valgemetsas Kontsert Sven Grünberg „Vaadates sisse ” kl 21 Tartu Jaani kirik 13.–15. juuni XX rahvusvaheline noorte jalgpalliturniir „Tammeka Cup 2014” 14. juuni Loeng istutusalade hooldamisest kl 10 Tartu Rahvaülikool 15. juuni 50. Gustav Sule mälestusvõistlused kergejõustikus Tartu Tamme Gümnaasiumi spordiväljakul Loeng „Muru rajamine” kl 10 Tartu Rahvaülikool 64

Suvitaja 2014

16.–20., 25.–27. juuni 18. juuni 19. juuni 21. juuni 26. juuni 26.–29. juuni 29. juuni

Tartu Uus Teater & Labürintteatriühendus G9 etendus „Heleaines” kl 19 Tartu Uue Teatri saal (19., 20. ja 26. juunil lisaetendused kl 14) Hortus Musicus kl 19 Tartu jaani kirik Tartu orienteerumisneljapäevak kl 17 Kukemetsas Muusikasuvi Antoniuse õues, avakontsert Ott Lepland kl 20 Loeng „Kiviktaimla rajamine” kl 10 Tartu Rahvaülikool Tartu orienteerumisneljapäevak/Tartu MV tavarajal kl 17 Paluveskis Muusikasuvi Antoniuse õues „Raagus sõnad: Maarja ja Rannap” kl 20 Suvelavastus „Segajad” kl 20 Luke mõis Tartu linna päev kl 10 Raekoja plats Tartu linna tervisepäev kl 10.30 Keskpark Suveniir 40 – Suur juubelituur kl 20 Elva laululava

JUULI 2. juuli 3. juuli 4.–6., 8.–12. juuli 5. juuli 9.–13. juuli 9.–13. juuli 9.–13. juuli 9.–13. juuli 9.–13. juuli 10. juuli

Kontsert „Müstilised Hääled” Liinatsuraq (Setu) ja jazzansambel kl 20 Tartu Jaani kirik Tõnis Mägi – legendaarsed laulud kl 20 Antoniuse õu Trio Romance „Vene romansid ja lembelaulud” kl 20 Hansa Hoov Tartu orienteerumisneljapäevak kl 17 Kaius Muusikasuvi Antoniuse õues „France mon amour” Maria Listra (laul), Virgo Veldi (saksofon), Piia Paemurru (klaver) kl 20 Etendus „Kajakas” kl 20 Tartu Ülikooli kirik „Mu südames on pühapäev” kl 20 Tartu Jaani kirik Fotograafia suvekool kl 9 Tartu Rahvaülikool Videograafia suvekool kl 9 Tartu Rahvaülikool Feng shui suvekool kl 9 Tartu Rahvaülikool Maalimise suvekool kl 9 Tartu Rahvaülikool Lilleseade suvekool kl 9 Tartu Rahvaülikool Koit Toome kontsert „Võitleja” kl 20 Pärnaõie talu Muusikasuvi Antoniuse õues: kontsert „Muusikaline karneval” LadinaAmeerika ja Kariibi mere saarte rütmidest. James Werts (bass, laul, USA/Jamaica), Madis Kari (klahvpillid), Aivar Vassiljev (trummid) kl 20

ESITLEB

NÕIDUSLIK SUVI EMAJÕE SUVETEATRIS Aapeli

ÜLE LINNA VINSKI Koguperelavastus

Koguperelavastus

KUNKSMOOR

Aino Pervik

MÄNGIVAD: Ingrid Isotamm (NUKU teater), Inga Lunge, Andres Dvinjaninov, Toomas Lunge, Indrek Kalda, Andres Kuut

Mängivad: Liina Tennosaar Inga Lunge Marika Barabanštšikova (Vanemuine) (Vanemuine) Leino Rei Margus Jaanovits (Vanemuine) (Vanemuine) jt

Laulupeomuuseumi õues, Tartus (Jaama 14)

EESTI RAHVA MUUSEUMI PARGIS RAADI JÄRVE ÄÄRES

Etendused juulis: P 13; L 19; P 20; N 24; L 26; P 27; N 31 augustis: R 01; L 02

AUGUSTIS: R 08 18:00; L 09 15:00; 18:00; P 10 15:00; L 16 15:00; 18:00 P 17 12:00

PILETID PILETILEVIST JA PILETIMAAILMAST

Tartumaa

11.–12. juuli 11.–13. juuli 12. juuli 14. juuli 15. juuli 16. juuli 17. juuli 17.–19. juuli 17.–20. juuli 19. juuli 20. juuli 23. juuli 24. juuli 25. juuli 27. juuli 30. juuli 31. juuli 66

Suvitaja 2014

Punk N Roll Festival 2014 kl 17 Eesti Rahva Muuseum Raadil Tartu Hansapäevad 2014 – Ajastumürgel! Tartu linnas Suvine viljapuude hoolduslõikus kl 10 Tartu Rahvaülikool Popkooripidu kl 19 Tartu Lauluväljak Maria Listra ja kuninglik kvintett „Mind vii” kl 20 Tartu Salemi kirik Ivo Linna juubeligala kl 21 Tartu lauluväljak Kohtumine Valgrega: Rain Simmul, Jaan Sööt, Allan Jakobi kl 20 Antoniuse õu Alen Veziko „Sinu poole teel” kl 20 Hansa Hoov Tartu orienteerumisneljapäevak kl 17 Saarel Muusikasuvi Antoniuse õues: kontsert „Päikeseloojangu bossanoova”. Sergio Bastos (laul, kitarr, Brasiilia/ Belgia), Raivo Tafenau (saksofonid), Jürmo Eespere (klahvpillid), Eno Kollom (löökpillid) kl 20 Auto24 Rally Estonia 2014 kl 19 Raekoja plats ja Toomemägi Suvelavastus „Segajad” kl 20 Luke mõis Kontsert „Tuulemuusika” kl 20 Tartu Jaani kirik Hedvig Hanson, Andre Maaker (kitarr) „Puudutus” kl 18 Alatskivi loss Suveniir 40 – Suur juubelituur kl 20 Tartu lauluväljak Maarja-Liis Ilus „Südasuvine kontsert” kl 20 Antoniuse õu C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Hansa Hoov Muusikasuvi Antoniuse õues: „Suvine samba” Helin-Mari Arder Trio kl 20 Jää-äär kl 20 Luke mõis Etendus „Kanuusõit algajatele” kl 20 Elva laululava Lenna Kuurmaa & Karl-Erik Taukar kl 17 Antoniuse õu Tõnis Mägi kl 19 Luke mõis Kontsert „Pühendus Mariale” kl 20 Tartu Jaani kirik Marko Matvere ja VLÜ 25, Jalmar Vabarna ja Zetod kl 20 Tartu lauluväljak DAGÖ „Soovikontsert” kl 21 Antoniuse õu Tartu orienteerumisneljapäevak kl 17 Mosinas Muusikasuvi Antoniuse õues: „Eesti vokaalmuusika lipulaev Noorkuu” kl 20

AUGUST 1. august 2. august 7. august 8.–10., 16., 17. august 9. august 14. august 14.–16. august 15.–16. august 16. august 20. august 21. august 22. august 25. august 27.–29. august 28. august 31. august

C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Tartumaa tervisespordikeskus Ott Lepland kl 20 Luke mõis Tartu orienteerumisneljapäevak kl 17 Välgil Muusikasuvi Antoniuse õues: Bonzo „Teistpidi tegelikkus” kl 20 Koguperelavastus „Kunksmoor” kl 12 Eesti Rahva Muuseumi mõisapark Raadil (17. augustil); 15 (9, 10 ja 16. august); 18 (8, 9. 16. august) Kontserdisari „Eliitkontserdid” Ulla Krigul (orel) Iris Oja (metsosopran) kl 20 Tartu Jaani kirik Kõrsikud „Tule ja jää” kl 20 Luke mõis Tartu orienteerumisneljapäevak kl 17 Elva-Mahlamäe Muusikasuvi kl 20 Antoniuse õu Kontsert Smilers vs. Fix „JALGPALL on parem kui... TSIRKUS” kl 20 Tartu laululava Etendus „Kanuumatk algajatele” kl 20 Hansa Hoov Linnafestival „UIT” Tartu linnas IX Emajõe Festival Emajõel ja selle kallastel kl 17 kesklinn Kontsert „Õhtu ilu” kl 20 Tartu Jaani kirik Suvejooks A. Le Coq Sport kl 12 Spordimaja Tartu orienteerumisneljapäevak kl 17 Pranglil RAJU kontserttuur RUJA muusika ja muusikutega „Eile nägin ma Eestimaad” kl 19 Tartu lauluväljak Muusikasuvi Antoniuse õues, „Merelaulud” Marko Matvere ja Peep Raun kl 20 Koit Toome kl 19 Luke mõis Teadusfestival „Õhus on füüsikat” kl 12.30 Physicum Etendus „Armastan! Armastan! Armastan” kl 19 Sadamateater Etendus „Nädal aega kolmekesi’” kl 20 Hansa Hoov TÜ suveülikool 2014: sissejuhatus suulisesse tõlkesse kl 9 Tartu Ülikooli germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Tartu orienteerumisneljapäevak kl 17 Viisjaagus Muusikasuvi Antoniuse õues: „Muusikasuve lõpupidu! Suur kreeka pidu sirtaki ja ansambliga Zorbas” kl 20 „Maša valmistub kooliks” kl 12 A. Le. Coq Sport Ihaste tee 7 Ooper „Haldjakuningaanna” kl 19 Sadamateater

Huvitavad leiud Teaduskeskus AHHAA Tartu AHHAA teadusemaailma unustavad ennast tundideks nii lapsed kui ka täiskasvanud. Avastamisrõõmu lisavad teadusteater ja käed-külge-näitused. Teater Vanemuine, Sadamateater, Tartu Uus Teater Tartusse tasub sõita juba üksnes teatrielamuse saamiseks. Kolm teatrit pakuvad etendusi igale maitsele. Tähetorn Tartu ülikooli tähetorn oli 19. sajandil maailma astronoomia üks tähtsamaid keskusi, kus praegu tegutseb planetaarium. 1824. aastal saabus tähetorni Fraunhoferi refraktor, mis oli tol ajal suurim ja parim läätsteleskoop maailmas. Ajaloolise hansalodjaga mööda Emajõge Kui astute hansalodjale, siis liigute 500–600 aastat ajas tagasi. Botaanikaaed Tartu ülikooli botaanikaaed on üks mõnusamaid kohti jalutamiseks. Aiahuvilised saavad sealt uusi mõtteid ja suvine lilleilu on esindatud rikkalikes värvides. Tartu mänguasjamuuseum Tartu vanalinna südames, vanaaegses puuhoones asuv mänguasjamuuseum viib täiskasvanud tagasi lapsepõlve helgetesse päevadesse ning pakub lastele palju põnevat vaatamist ja tegutsemist.

Pime õhtusöök Elamust pakkuv pime õhtusöök, kus ajutist nägemismeele puudumist asendavad maitse-, haistmis- ja kompamismeel. Õhtusöögi osalejatel tuleb mõistatada, mida nad söövad, juhindudes üksnes maitsest ja oma intuitsioonist. Õhtusöögi jooksul maitstakse seitsme- või viiekäigulist rikkalikku õhtusööki koos veinidega. Tõukerattamatkad Ihaste vabaajakeskus korraldab tõukerattamatku nii Ihaste lähiümbruses, Tartu linnas kui ka enda valitud asukohas. Matkade pikkus 10,15 km. Toomemägi Toomemäelt on alguse saanud Tartu linn. Ilus koht jalutamiseks. Tartumaa matkarajad Retk loodusesse on parim puhkus hingele ja kosutus tervisele. UJUMISKOHAD Maakonnas: Alatskivi järv Pangodi järv (Tartu-Otepää tee ääres) Verevi järv Elvas Arbi järv Elvas Vaikne järv Elvas Vellavere järv Elva ligidal Emajõe ääres olevad rannad

Lämmijärv Mehikoormas Saadjärv Peipsi rand Rootsikülas Ninal Vehendi rand Võrtsjärve ääres Tartu linnas: Anne kanal

tel +372

+372

Suvitaja 2014

Tartumaa

Iga päev Rootsi laud ja toidud menüüst Gruppide toitlustus / kohvipausid Peokorraldamine Maitsvad, kohalikud kondiitritooted

Valgamaa

TOP 5 vaatamisväärsused

Turismiinfo

Pühajärv Taagepera ja Sangaste loss Helme ordulinnus Otepää Koorküla järvistu

Valga turismiinfokeskus, Kesk 11, Valga tel +372 766 1699, valga@visitestonia.com Otepää turismiinfokeskus, Tartu mnt 1, Otepää tel +372 766 1200 otepaa@visitestonia.com, turism@otepaa.ee Tõrva turismiinfokeskus, Valga mnt 1, Tõrva tel +372 766 3300, info@torva.ee Vaata lisaks: www.valga.ee, www.valgamaa.ee, www.otepaa.ee, www.kuutsemae.ee, www.tehvandi.ee, www.turism.valgamaa.ee, www.torva.ee Foto: Katrin Priilaht, Wikimedia

Helme mõis

Valgamaa

elme ordulinnuse vahetusse lähedusse kujunes XVIII sajandi lõpuaastatel välja uus mõisasüda, kuid mäerinnakul asuvat härrastemaja on korduvalt ümber ehitatud. 1797. aastast pärineva J. Chr. Brotze visandi järgi oli hoone poolkelpkatusega, mille harju kroonisid neli mantelkorstnat. Fassaadi liigendasid tihedalt akende vahele jaotuvad pilastrid. Peasissekäigu kohal asus neljale sambale toetatud metallrinnatisega rõdu. Ilmselt kasuta68

Suvitaja 2014

ti rõdu vaateplatvormina – siit avanes suurepärane vaade ordulinnuse varemetele ning ühele varasemale ja stiilipuhtamale Inglise pargile Eestis. Mitmel pool kirjanduses on pargi rajajana nimetatud XVIII sajandi lõpu mõisaprouat E. D. von Anrepit. Pargis leidsid koha paviljonid, grotid ja vallikraave ühendavad sillad. 1805. aastal püstitati Helmesse esimese Fr. Schillerile pühendatud mälestusmärgina Euroopas graniitobelisk. A. von Rennenkampfi

(1783–1854) mälestuseks kerkis tollane mõis esile oma arvukate punasekatuseliste hoonetega, sarnanedes väikese hästiehitatud külaga. Akende alt said alguse viljapõldudeni laiuvad juur- ja puuvilja- ning lilleaiad, kus juba siis asusid köetavad kasvuhooned. Pidulikel puhkudel korraldati pargis suursugust ilutulestikku. 1866. aastal ostis mõisa G. von Transche. Varsti omandas mõisa V. Stryk. 1920. aastal võõrandati mõis Eesti maaseaduse põhjal. 1925. aastal

alustas mõisahoones tööd Helme põllutöökool, 1973. aastast Helme kutsekeskkool, pärast 1999. aasta ümberkorraldusi Valgamaa kutseõppekeskuse Helme osakond, mis likvideeriti 2011. Park kuulub alates 2009. aastast Helme vallale. Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud vaid mõned ehitised ja needki ümber ehitatud kujul. Allikas: www.mois.ee, Udumäe puhketalu, keskkonnaamet

Huvitavad leiud

JUUNI 4. juuni 5. juuni 6. juuni 13. juuni 14. juuni 22. juuni 22.–24. juuni

Eesti lipu 130.aastapäeva tähistamine Otepääl Valga-Valka kaksiklinnade festival „Helisev Liivimaa” Sõpruslinnade kooride kontsert kl 18 Valga Jaani kirik Motokokkutulek „Otepää Tour 2014” Annimatsi kämpingus Otepääl Valga-Valka poolpikk triatlon „Helme Pilgar” kl 20 Tõnis Mägi, kl 22 Metsatöll Valga-Valka Võidupüha paraad Festival „Pühajärve jaanituli”

JUULI 5. juuli 12. juuli 13. juuli 17.–19. juuli 25. juuli

Kontsert „Jalutuskäigud Hugo Lepnurmega”, esinevad Ines Maidre (orel), Eugen Simson-Valtin (orel), Ingmar SimsonValti (viiul) kl 18 Valga Jaani kirik Autoralli EAL Otepää rahvasprint C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Tõrva kirik-kammersaal C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Otepää kirik Auto24 Rally Otepääl Pühajärve puhkpillipäevad Otepääl Alen Veziko „Sinu poole teel” kl 20 Otepää kirik

AUGUST 1. august 3. august 6.–10. august 6.–8. august 8.–9. august 9. august 10. august 12. august 15.–17. august 15. august 16. august 30. august

„TrisSmile Otepää triatlon 2014” Pühajärvel Otepää käsitöömeistrite ja rahvamuusikute päev Tõrva „Tule-Päevad” Loodusfestival „Las jääda ükski mets” Tõrvas Leigo järvemuusika festival „Tõrva Loits” XXVIII rahvusvahelise orelifestivali kontsert, orelil Hans Davidsson kl 16 Valga Jaani kirik Noortepäev kl 14 Valga avatud noortekeskus Valga militaarajaloo festival Jõekääru kontsert Valgas Best of Koit Toome kl 19 Pühajärve laululava Muinastulede öö Pedeli jõekäärus

Mats Erdelli kabel – Taagepera kalmistu parempoolses nurgas puhkab esimene Eesti soost mõisnik oma perega. Tellingumäe vaatetorn – Tellingumäele (78,5 m) on rajatud puhkekoht lõkkeasemete jm vajalikuga. 28 m kõrgusest puidust vaatetornist avaneb imeline vaade käärulise Mustjõe luhtadele. Läheduses ühineb Mustjõe Koivaga, mis on 22 km ulatuses EestiLäti piirijõeks. Nipernaadi kuju Valgas – siin käivad rännumehed endale reisiõnne soovimas. Eesti kirjanduse üks kangelasi sümboliseerib eestlastele muretut ja lõbusat rändajat, kes oskas nii hästi unistada, et ka teised tema luiskamist uskuma jäid. Seiklusmatkad Otepääl – juunist augustini iga laupäev kl 11 Pühajärve loodusretk tõukeratastel, kestusega 1,5–2 tundi. Korraldab Loodusturism OÜ. Sangaste loss ja Sangaste Rukkiküla – loss on kunagise Sangaste mõisakompleksi tähelepanuväärseim ehitis. Sangaste Rukkiküla on küngaste ja viljapõldude vahel asuv väike armas külake, kus hõljub omaküpsetatud sooja leiva lõhn. SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon – omanäoline militaarteemapark keskendub kodanikukasvatusele, riigikaitse- ja siseturvalisuse teemadele läbi ajaloo ja tänapäeva. Barclay de Tolly mausoleum – klassitsistlikus stiilis ehitatud mausoleum, mille sarkofaagidesse on maetud kuulsa Vene väejuhi, vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (1761–1818) ja tema abikaasa balsameeritud surnukehad. Sarkofaagid on säilinud originaalkujul. Eesti-Läti riigipiir – pole vist külalist, kes poleks lasknud end nende piiripostide taustal pildistada. Riidaja mõisahoone ja Gerdruta kabelkirik – 1762 valminud hoone on nüüdisajal üks paremini säilinud barokseid puidust mõisahooneid Eestis. Otepää looduspark – siin leidub võimalusi puhkuseks ja looduse nautimiseks. UJUMISKOHAD Vanamõisa järv, Riiska järv, Pühajärv, Ähijärv, Aheru ehk Suurjärv, Õdre järv, Nõuni järv, Kääriku järv, Pedeli jõgi

Suvitaja 2014

Valgamaa

Üritused

Viljandimaa

TOP 5 vaatamisväärsused

Turismiinfo

Soomaa rahvuspark Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed Viiralti tamm Viljandi rippsild ja lossivaremed Lõhavere linnamägi

Viljandi turismiinfokeskus Vabaduse plats 6, Viljandi tel +372 433 0442 viljandi@visitestonia.com Karksi-Nuia turismiinfokeskus Viljandi mnt 1, Karksi-Nuia tel +372 435 5527 turism@karksi.ee Vaata lisa: www.viljandimaa.ee/turismiinfo, www.mulgi.karksi.ee, www.karksi.ee Foto: Kaisa Saarmann

SuureKõpu mõis

õpu mõisast pärinevad kõige varasemad teated aastast 1487. Kui 1800. aastal eraldati mõisa põhjapoolsed maad iseseisvaks Väike-Kõpu mõisaks, hakati vana mõisat kutsuma Suure-Kõpuks. 1805 läks mõis von Strykide aadliperekonna omandusse ja jäi sinna kuni võõrandamiseni 1919. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Stryk. Mõisa esinduslik klassitsistlik peahoone valmis arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi 1847. Pärast võõrandamist kolis mõisahoonesse kool ja tegutseb seal tänini. 2003 algasid mõisas ulatuslikud taastustööd. Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo on ajalehele Sakala antud intervjuus öelnud, et Vene ajal tuli ümberehituse käigus päe-

vavalgele palju ilusaid pilte, aga palja naisekeha kujutisi ei söandatud õppeasutuse seinu ilustama jätta. Sestap kaeti need taas ontlikult värvikorraga ja unustati. Uute taastamistööde käigus avastati seinamaalinguid arvatust rohkemgi. Eriti uhked on söögisaali seinte värvikihtide alt leitud kentaurid ja menaadid – tegemist

on lummavate kujutistega, mis on restauraatorite hinnangul tükike vana Roomat, täpsemalt Pompeid. Taastamise käigus toodi uuesti esile ka Vana-Rooma stiilis peosaali kunstmarmorist seinad. Samuti võib nüüd algsel kujul imetleda kahe juugendliku toa seinu ja lage kaunistavaid taimemotiive, mille järgi üht nimetatak-

se mooni- ja teist humalatoaks. Majast leiab veel tulbi- ja nartsissimaalingutega toad. Vallavanema sõnul on selles koolis õppivad lapsed väga õnnelikud, sest selline interjöör annab korraga nii kunsti- kui ka ajalootunni. Allikad: www.mois.ee, www. sakala.ee

Viljandimaa

Üritused JUUNI 3. juuni 5. juuni 6. juuni 7. juuni 6.–8. juuni 7. juuni 8. juuni 11.–15. juuni 14. juuni 16. juuni 70

„OmaMood” kl 19 Pärimusmuusika Ait Tsirkuse 3D-show kl 18 Sakala keskus „Hansaöö sumin”, Meie Mees, Hellad Velled kl 23 Viljandi Sakala keskus III Mulgi pidu Suistlen Õhne jõe veeren Viljandi Hansapäevad Laager-festival „Torupill ja teine” VI Võrtsjärve kala- ja käsitöölaat Jõesuu puhkealal III Mulgi pidu Suislepas Hype The Funk – Rannafest kl 22 Viljandi järve rand Maakonna laulu- ja tantsupidu Etendus „Valged ööd” kl 19 Õisu mõis Kultra Kirpar Abja kultuurimajas XVII Suure-Jaani muusikafestival: „Ihule ja hingele” – Mari-Liis Uibo (viiul), Kristi Mühling (kannel), Aare Tammesalu (tšello),

Suvitaja 2014

17. juuni 18. juuni 19. juuni

Indrek Hirv (tekstid) kl 14 Olustvere leivakoda XVII Suure-Jaani muusikafestival: Jaanus Siimu fotonäituse „Suure-Jaani muusikafestival 2013” avamine, musitseerib Olavi Kasemaa (saksofon) kl 12 Artur Kapi ühingu maja Avo Kittask (bariton, Kanada), Norman-Illis Reintamm (klaver, Kanada) kl 18 Mart Saare majamuuseum Hüpassaares Mozart „Väike öömuusika”, keelpillikvintett: Maano Männi (viiul), Terje Männi (viiul), Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello), Tiit Pärtna (kontrabass) kl 21 Johann Köleri muuseum Lubjasssaares XVII Suure-Jaani muusikafestival: J. S. Bach „Kohvikantaat”, Arete Teemets (sopran), Anto Õnnis (tenor), Pavlo Balakin (bass, RO Estonia) kl 21 Vanaõue puhkekeskus XVII Suure-Jaani muusikafestival:

20. juuni 21. juuni 22. juuni

lastepäev „Kantri alati jääb”, päeva juhivad Jaan Elgula, Toomas Lunge ja Inga Lunge kl 12–15 Suure-Jaani laululava Eesti muusika- ja teatriakadeemia ooperistuudio Gaetano Donizetti ooper „Il campanello di notte” kl 21 Olustvere loss XVII Suure-Jaani muusikafestival: Lõunatund laulja Voldemar Kuslapiga kl 13 kohvik Arturi juures Oksana Sinkova (flööt), Alina Sakalouskaya (mandoliin), Jelena Ossipova (kitarr) kl 16 Energia talu teemaja Mussorgski „Pildid näituselt”, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester kl 19 Suure-Jaani gümnaasium Rock Hotel kl 22 Suure-Jaani laululava Viljandi vanakraamiturg kl 10 Lastepark XVII Suure-Jaani muusikafestival: Lõunatund näitleja ja raadiohääle Margus Lepaga kl 13 kohvik Arturi juures Operett Voldemar Kuslapiga, Henn Rebane (akordion) kl 16 Sürgavere kultuurimaja „Põhjahoovus”, Taavo Remmel ja Aare Tammesalu kl 19 Tääksi vesiveski vabaõhulava Meeskoor Peresvet (Moskva), dirigent Dmitri Judenkov kl 22 Suure-Jaani õigeusu kirik Üle-eestiline vaimulik laulupäev XVII Suure-Jaani muusikafestival:

23. juuni 28. juuni 29. juuni 28.–29. juuni 30. juuni – 5. juuli

Lõunatund arhitekt Erik Nobeliga (Taani) kl 13 kohvik Arturi juures Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja kl 14 Suure-Jaani kirik Karksi jaanilaat kl 10 Karksi park Jaanipäevakontsert „Vivat Italia!”, Nadia Kurem (sopran), Andres Uibo (orel) kl 13 Suure-Jaani kirik Dagö ja Lauri Saatpalu kl 17 Suure-Jaani laululava Jaanituli kl 21 Suure-Jaani laululava XVII Suure-Jaani muusikafestival: Mati Palm (bass), Martti Raide (klaver) kl 00:01 Mart Saare majamuuseum „Päikesetõusukontsert”, Soo-orkester, Nadia Kurem, Indrek Vau, Eesti Noorte Segakoor kl 03 Hüpassaare rabasaar Viljandimaa lõõtspillipäev kl 11 Pärna puhkeküla Suislepa Paadipäev Võrtsjärve suvemängud Puka vallas Olustvere mõisa pargipidu 39. Eesti linnade suvemängud Viljandis Tartu linna MV purjetamises Võrtsjärvel

JUULI 5. juuli 7.–13. juuli

Sõuderegatt „Viljandi paadimees” kl 11:30 Viljandi järve rand Noore Tantsu Festival „NoTaFe” ja

Kuldne Trio 40

a igit

Murutar

aia ra m ä e Vaht

etro

21.07 Tartu Laululava 22.07 Pärnu Vallikäär 23.07 Võru Kandle aed 24.07 Tallinn A Le Coq Arena

Algus kell 20

E-R

16.07 Elva Laululava 17.07 Haapsalu Piiskopilinnus 18.07 Keila Laululava 19.07 Kuressaare Lossihoov

11.07 Paide Vallimägi 13.07 Rakvere Laululava 14.07 Toila Laululava 15.07 Viljandi Laululava

Saadab ans am b

Külalin eM

Õhtujuht Henrik Normann, õnnitlema tulevad Jaak Joala, Siiri Sisask, Juhan Parts, Angela Merkel, Mati Murumaa, Peeter Oja, Sepo Seeman jt. Soodushind: pensionärid, tudengid, õpilased! Piletid: Piletimaailm, Piletilevi, Selver, Rimi, Statoil ja kohapeal!

Suvitaja 2014

Viljandimaa

Küla li

Suvetuur „Laip on laip”

8. juuli 8.–13. juuli 10. juuli 10.–13. juuli 11. juuli 11.–13. juuli 12. juuli 12.–13. juuli 18. juuli 18.–20. juuli 24. juuli 25.–26. juuli 24.–27. juuli 25.–26. juuli

rahvusvaheline suvekool Maria Listra ja kuninglik kvintett „Mind vii” kl 20 Viljandi Pauluse kirik Viljandi vanamuusika festival Maria Listra ja kuninglik kvintett „Mind vii” kl 20 Halliste Püha Anna kirik Hedvig Hanson, Andre Maaker (kitarr) „Puudutus” kl 20 Olustvere mõis Suur maasturite suvesõit Vabaõhupidu, Singer-Vinger ja Angus kl 20 Karksi ordulinnus Maarja-Liis Ilus „Südasuvine kontsert” kl 20 Viljandi Sakala keskus Karksi valla kodukandipäevad ja Karksi ordulinnusepäev Rahvusvaheline tantrafestival 2014 Venevere puhkeküla Kaluripäev Valma külas Tantsuõhtu kl 20 Karksi ordulinnus Alen Veziko „Sinu poole teel” kl 20 Halliste Püha Anna kirik Külastusmäng „Unustatud mõisad” Heimtali, Pärsti ja Õisu mõis Abja-Paluoja suvepäevad/V Mulgimaa pealinna akordionfest IX Nava Lava – mulgi kultuuri festival Nava talus C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Halliste Püha Anna kirik Mõisate külastusmäng „Unustatud mõisad” XXII Viljandi pärimusmuusika festival Külastusmäng „Unustatud mõisad”

Heimtali, Pärsti ja Õisu mõis 29. juuli Marko Matvere ja VLÜ 25, Jalmar Vabarna ja Zetod kl 20 Viljandi lauluväljak 31. juuli – 2. august „Rock Ramp” AUGUST 5. august 6.–10. august 7. august 9. august 15. august 16.–17. august 18. august 23. august 22.–24. august 28.–30. august

Etendus „Kanuusõit algajatele” kl 20 Viljandi Kaevumägi Etendus „Valged ööd” kl 19 Õisu mõis Tondisaare simman Külastusmäng „Unustatud mõisad” Heimtali, Pärsti ja Õisu mõis Marko Matvere ja Ooper kvartett „Mustlasvanker” kl 19 Sakala keskus Kuhjavere külateatrite päevad Etendus „Nädal aega kolmekesi” kl 20 Suure-Jaani laululava Balti Kett 25 Ugala teatri etendus „Tuul pajuokstes” kl 14, 18 Männimäe külalistemaja Ugala teatri etendus „Tuul pajuokstes” kl 14, 18 Männimäe külalistemaja

SEPTEMBER 3. september 5.–6. september 12. september 20. september 26.–27. september 27. september

Etendus „Madisoni maakonna sillad” kl 19 Ugala teater Karksi meefestival Pärimusmuusika Aida hooaja avapidu Viljandi Music Walk Karksi-Nuia päev Ruhjas Künnivõistlused Olustveres Hoidiste mess Olustveres

Huvitavad leiud Abja mõis – klassitsistlik mõis on alates XVIII saj kuulunud von Stackelbergidele. 1939 pidas president Päts mõisa rõdult Kaitseliidu meestele kõne. Säilinud on mõisahoone, -ait ja mõisapreilide maja. Anrepi lõvi – Reinhold von Anrepi mälestusmärk Kärstna Kabelimäel on kaunimaid klassitsistlikke kunstiteoseid Eestis – hiigelsuurel kivirahnul puhkab malmist lõvi, kohevalakaline pea käppadel. Lõhavere Linnamägi – Linnus oli XIII saj orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus – siin elas Sakala vanem Lembit. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha.

Viljandimaa

Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed – üks kaunimaid paiku Viljandimaal. Ordulinnust hakati ehitama XIII saj teisel poolel, kivirajatised pärinevad XIV ja XV sajandist. 1770ndatel ehitati varemetesse barokkstiilis Peetri kirik. Halliste kalmistu – suurimal Viljandimaa maakalmistul hakkab silma üks eripära, mida mujal Eestis ei näe – mulgi peremeeste hauasammastel on alati kirjas koht või talu, mida taluperemees pidas. Suure-Jaani surnuaed – rikas Eesti kultuuriloost tuntud inimeste kalmude poolest. Siin puhkab ka maalikunstnik professor Johann Köler, kelle büsti autoriks on tuntud kujur Amandus Adamson. 72

Suvitaja 2014

Mälestussammas Vabadussõjas langenutele – Suure-Jaani vallas asuv mälestussammas avati 24. juunil 1926. Skulptuuri autor on kujur Amandus Adamson. Talude erakalmistud – Everti, Kolube, Lellepi, Lohuaru, Mäeotsa, Oolepu, Paju, Simmi. Kasiinohoone Viljandis – Saksa seltsihoone ehitati 1843. aastal aadlike, ohvitseride ja kõrgema ametnikkonna klubiruumideks. Maja on klassitsistliku puitarhitektuuri stiilipuhtaim näide. Tilli kadastik – (0,3 ha). Viljandimaa ainus kadastik paikneb Pirmastu järve põhjakaldal. Kadakate keskmiseks kõrguseks on 2–5 meetrit, üksikud kõrguvad 6,5 meetrini. UJUMISKOHAD Viljandi järv (vetelpääste) Karula järv Viljandist põhja pool Võistre järv Võrtsjärv Ainja järv (Karksi-Nuiast Tartu poole sõites 3 km) Sinejärv (Karksi-Nuiast Tartu poole sõites u 5 km) Veisjärv Õisu järv Karksi-Nuia paisjärv

Kariste järv Halliste ürgorus Vaibla supelrand TartuViljandi tee ääres Holstre (Kooli) järv Sinialliku järv Pärsti vallas Paala tehisjärv Viljandi linna keskel (vetelpääste) Ruhijärv ehk Ruhja järv Kivilõppe Tarvastu polder Rõikajärve Tuhalaane järv

Võrumaa TOP 5 vaatamisväärsused

Turismiinfo

Suur-Munamägi Obinitsa Tamme-Lauri tamm Urvastes Karula rahvuspark Rõuge Ööbikuorg

Võru turismiinfokeskus Tartu tn 31, Võru tel +372 782 1881 voru@visitestonia.com Vaata lisaks: www.visitvoru.ee, www.rauge.ee, www.setomaa.ee, www.vastseliina.ee

Väimela mõis

aljud Vana-Antsla mõisa lood on seotud häärberi vahetus läheduses kasvavate võimsate tammedega. Nii räägib rahvasuu Rootsi kuninga või kuningapoja tammest – 1601. aastal olevat siin ühe Rootsi-Poola sõja ajal sündinud hilisema kuninga Karl IX poeg Carl Philipp, kelle sünni auks isa tamme istutaski. Vasallilinnusena väljaehitatud Vana-Antsla mõis kuulus keskajal von Uexküllidele.

Mõisat on esmamainitud 1405. aastal. XVII sajandi sõdades (Rootsi-Poola, RootsiVene) linnus hävitati. Kui XVII sajandi lõpul eraldati mõisast Uue-Antsla mõis, hakati vana mõisat kutsuma Vana-Antslaks. Pärast Põhjasõda kuulus mõis pikka aega von Löwensternidele, 1883. aastal said omanikeks von Ungern-Sternbergid, kelle valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Üsna pea hakkas peahoones tegutsema põllutöö- ja

kodumajanduse kool. Kahju, et selle moodne järglane nüüd sulgeda otsustati. Pikk kõrgel soklil olev peahoone ehitati esialgsel kujul arvatavasti XVIII sajandi keskpaigas. Sajand hiljem pikendati hoonet mõlemast otsast ja muudeti ka tema välimust. Mõisa peahoone sai tugevalt vigastada 1919. aastal Vabadussõjas, kuid taastati 1920-ndate alguses enam-vähem endisel kujul. Vast kõige esinduslikumad

kõrvalhooned on ümara põhiplaaniga kahekorruseline aednikumaja, pikk tallihoone mõisat läbiva tee ääres ja viie kaaravaga ait teisel pool teed. Peahoone ümbruses on suur park. Uue-Antsla mõisa poole suundub kolme kilomeetri pikkune allee. Mõisakeskusest umbes kilomeetri jagu loodes asub mõisaomanike perekonnakalmistu. Allikad: www.puhkuseestis.ee, www.mois.ee Foto: Raivo Tasso

JUUNI 3. juuni – 31. oktoober Näitus „Seto” Obinitsa Seto Muuseumitarõs 3. juuni Obinitsa muuseumi sünnipäev kl 11 Obinitsa Seto Muuseumitarõ 4.–8. juuni I soome-ugri filmifestival FUFF Tsiistre külas 7. juuni Rõuge rattamaraton 8. juuni Kuigõ külapäev 15. juuni Seeniortantsupäev Võru Kandle aias

21. juuni 21.–22. juuni 22. juuni 23. juuni 24. juuni

Rõuge suvemotokross Mõniste valla jaanipäev ansambliga Elumees Antsla valla jaanituli ansambliga Mosquito XX Maarahva laat ja rahvapidu Vastseliinas Haanja valla jaanituli ansambliga Respekt Rogosi mõisa pargis Jaanipäev nagu muiste Püssa külas Jaanituli Viitina järvesaarel Käsitsi heinaniitmisvõistlus Plaanil Suvitaja 2014

Võrumaa

Üritused

Võrumaa

27. juuni

Vennaskonna uue plaadi „Linn süütab tuled” esitlusturnee kl 21 Vastseliina rahvamaja

JUULI 3. juuli 5. juuli 6. juuli 9. juuli 10. juuli 11. juuli 12.–13. juuli 14.–19. juuli 16.–20. juuli 18.–19. juuli 19. juuli 20. juuli 25.–26. juuli 26. juuli

Suveniir 40 – Suur juubelituur kl 20 Võru Kandle Aed Rõuge veepidu ja paadiralli Miikse jaanituli Maria Listra ja kuninglik kvintett „Mind vii” kl 20 Urvaste kirik C-JAM – Päikeseloojangu kontsert kl 22 Urvaste kirik Romantikafestival „Elujõud”, Mari Kalkun, Tanja Mihhailova, Mikk Saar jt kl 20 Tamula rand Maria Listra ja kuninglik kvintett „Mind vii” kl 20 Urvaste kirik Linnuse öömuusika kl 21:30 Vastseliina Piiskopilinnus Külastusmäng „Unustatud mõisad” Rogosi mõis Bändilaager Hauka Rock XX Võru folkloorifestival „Lugu” Ostrova festival – Kolumbus Kris, Singer Vinger, Tanel Padar & The Sun, Lenna, Dagö, Ummamuudu jpt Kalapüügivõistlus „Viitina Kuurits” kl 16 Lustakas suvepidu kl 21 Mõniste park Rõuge triatlon „Meie liigume” Suure Munamäe vaatetorni 75. sünnipäeva tähistamine Külastusmäng „Unustatud mõisad” Rogosi mõis Stiiliprogramm „Meri põlvini” kl 19 Rõuge Ööbikuoru laululava Alen Veziko „Sinu poole teel” kl 20 Urvaste kirik Südasuve simman kl 20 Tsooru lõkkeplats

AUGUST 2. august 3. august 7. august 7.–10. august 9. august 9.–10. august 10. august 16. august 17. august 20. august 20.–23. august 21. august 23. august 29. august 30. august 31. august

Rõuge priitahtlike pritsimeeste käraja kl 15 Rõuge park Pidu ansambliga Hellad Velled Rogosi mõisas Rõuge muinasmaja minevik ja tulevik kl 16 Orelikontsert kl 19 Rõuge kirik Haanjamaa suidsusanna nätal Vana aja päev Vana-Vastseliinas Külastusmäng „Unustatud mõisad” Rogosi mõis Hauka laat Etendus „Kanuusõit algajatele” kl 20 Suure Munamäe vabaõhulava Seto Külavüü kostipäiv Meremäel Lasva laat ja järve tulemuusika vaatemäng Alen Veziko „Sinu poole teel” kl 20 Rõuge Ööbikuoru Villa Rõuge valla külade päev Võru linna 230. sünnipäeva pidustused Suvekontsert Tamula järvelaval Suvekontsert Tamula järvelaval Murtud rukkilille päev Muinastulede öö kl 20:30 Vastseliina Piiskopilinnus Muinastulede öö, Maarja-Liis Ilus kl 20:30 Mõniste park Sandisuu Ummamuudu külälaat kl 10

Suvitaja 2014

Huvitavad leiud Kunstikuur – Rõuge aleviku südames tegutseb viiendat hooaega Kunstikuur, kus müüakse kohalike käsitöömeistrite töid. Vastseliina piiskopilinnuse varemed – keskajal oli linnus katoliku maailmas tuntud palverännakute sihtkohana – kabeli külastus andis 40-päevase patukustutuse, selle kinnitas paavst Innocentius VI 1354. aastal. Sänna taevarada – matkarada, kuhu on paigutatud päikesesüsteemi mudel mõõtkavas 1:1 miljard. Päike ja neli esimest planeeti paiknevad Sänna kultuurimõisa vahetus läheduses, järgmised Pärlijõe orus Sänna ja Hurda külade vahel. Hinni kanjon – 15–20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg Kahrila järve lähedal Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis, ainukene selline Eestis. Pältre lühterkuusk – 11 tipuga kuusk on Eesti üks kaunimaid, puu kõrgus on 23,5 m. Tsässonad – palvemajad Võmmorski, Küllätüvä, Meldova, Serga, Tobrova, Uusvada, Ulaskova, Pelsi, Rokina, Obinitsa ja Kuigõ külades. Luikjärve talu – ainus terviklikult säilinud tüüpiline seto talu, osa hooneid on ehitatud ajal, mil Setomaal saagi ei kasutatud ja kõik vajalikud tööd tehti kirvega. Puutli õigeusu kirik – ühe omapärasema vaatamisväärsuse ehitasid 1935. aastal Venemaalt siia elama asunud üheksa perekonda. Tegemist on puukirikuga. Vana Postitee – Vana Tartu-Võru maantee ehk Postiteena tuntuks saanud liiklussoone ääres on rohkesti ajalooliselt huviväärset. Eesti Ema monument – avati 2010. aasta suvel Rõuge alevikus. UJUMISKOHAD Võru-Lasva piirkond: Tamula järv, Kubija järv, supluskohad Valgjärves, Verijärves ja Pikkjärves, Väimela Ülajärve supluskoht, Noodasjärve (ida- ja läänekallas) supluskohad, Lasva ja Paidra järve supluskohad Haanja-Rõuge piirkond: Vaskna järve ja Palujüri järve supluskohad, Uue-Saaluse Kavadi järve supluskoht, Üvarjärve supluskoht, Jaanimäe supluskoht, Viitina Külajärve supluskoht, Sänna Alaveski supluskoht, Rõuge Suurjärve supluskoht, Paganamaa külas Liivajärve supluskoht, Vana-Roosa järve supluskoht, Varstu järve supluskoht Antsla-Urvaste-Sõmerpalu piirkond: Lõõdla järve supluskoht, Antsla paisjärve supluskoht, Ähijärve supluskoht, Sõmerpalu järve supluskoht, Osula paisjärve supluskoht, Boose suurjärv, Vagula (Järvere) supluskoht Obinitsa-Meremäe-Misso piirkond: Pullijärv Missos, Hino järve supluskoht, Kirikumäe järve ning Obinitsa paisjärve supluskohad, Tabina järve supluskoht (tammi juures)

SELLELT TÜÜBILT, KES TÕI TEIENI KOMÖÖDIA

SETH

CHARLIZE

AMANDA

LIAM

KINODES 30. MAIST AMillionWaysToDieInTheWest

3D-s KINODES 27. JUUNIST

Kiireim leevendus kõikide põletuste korral! Et saaksite põletuse korral osutada endale ja oma perele ise õiget esmaabi, lisage oma koduapteeki Burnjel.

• Põletused kuumade vedelike ja pindadega • Elektripõletused • Keemilised põletused • Päikesepõletus

Müügil apteekides! Toode on patenteeritud. Tootja: Water-Jel® Technologies, USA

• • • • • • •

kasutatav I, II ja III astme põletuse korral jahutab haava vähem kui 5 minutiga vähendab valu ja on desinfitseeriva toimega on vesilahustuv ja kergesti pestav ei kleepu haavade külge on sobiv lastele, ka imikutele ei põhjusta limaskestade ärritust