Teadmistega vähi vastu by Eesti Päevalehe

Teadmistega

vAhi vastu Elujõu liit – Eesti Vähiliit 20 E

Reklaamlehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Margit Laasnurm margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629

November 2012

Foto: Priit Grepp

esti Vähiliit asutati Eesti onkoloogide teadusliku seltsi eestvõttel 20 aastat tagasi. Organisatsiooni loomise juures olid nii praegune Eesti Vähiliidu president Väino Rätsep kui ka praegune Eesti Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere. Eesti Vähiliidu juhatuse esimees Maie Egipt alustas Eesti Vähiliidus tegevdirektorina tööd üheksa aastat tagasi. „Kui ma organisatsiooniga liitusin, pidin ma üsna kohe tunnistama, et enamasti läheb vähikartuses inimene arsti juurde viimasel hetkel ja jääb pahatihti ravimisega hiljaks. Sellest äratundmisest sündis mõte hakata senisest rohkem tähelepanu pöörama ennetuskampaaniatele,” räägib Maie Egipt. Esimese rinnavähi varase avastamise programmi käivitas Eestis Väino Rätsep ja 1996. aastal hakkas vähiliit tööle pilootprojektidega. Esmalt tulid rinnavähi sõeluuringud (Tallinnas 1996. ja Tartus 1998. aastal), järgnesid

emakakaelavähi sõeluuringud. Alates 2002. aastast toimub süstemaatiline sõeluuring kõigis Eesti piirkondades. Haigekassa alustas sõeluuringute toetamist 2003. Maie Egipt lisab, et aastatel 2008–2009 viidi koostöös vähiliidu, Harju haigekassa, TÜK meestekliiniku, PERHi ja Nõmme LOV-ga ellu ka pilootprojekt eesnäärmevähi varaseks avastamiseks. Eesti Vähiliit loodab, et lähiaastatel saab alustada ka käär- ja jämesoolevähi sõeluuringu pilootprojektiga. Maie Egipt on veendunud, et vähiliidu ennetustöö on kandnud vilja. Ja mis kõige tähtsam: seeläbi on kasvanud ka inimeste ning kogu ühiskonna terviseteadlikkus. Nihutage vanusepiire! Maie Egipt ütleb, et muret valmistab nii vähiliidule kui ka arstidele see, et Eestis ei kutsuta sõeluuringutele ravikindlustamata naisi. Sel aastal ei kutsuta kindlustuse puudumise tõttu

Eesti Vähiliidu juhatuse esimees Maie Egipt

9% naistest rinnavähi ja 15% naistest emakakaelavähi sõeluuringule. Samuti tuleks üle vaadata sõeluuringutele kutsutavate naiste vanusepiirid. Kuni aastani 2006 kutsuti Eestis sõeluuringule naisi vanuses 50–59, hiljem tõsteti eapiiri 62. eluaastani. „Euroopa mammograafilise sõeluuringu kvaliteedijuhised näevad ette skriinida naisi vanuses 50–69. Selleks et rinnavähk avastataks varases staadiumis, tuleb sõeluuringu osakaalu rinnavähi diagnoosimisel tõsta. Ilmne on, et senine sõeluuringu sihtrühm on liiga kitsas ja selle laiendamist nooremate ja ka vanemate naiste osas tuleks muuta. Allapoole kuni aastani 45 ja ülespoole kuni aastani 69,” tõdeb Egipt. Murekohaks on vähiliidus, haigekassas ja ka arstide seas peetud naiste vähest osalusaktiivsust. Siin oleks suur abi sõeluuringu keskregistri loomisest, sest kui andmebaasid oleksid täpsemad, saaks naiste teadlikkust sõeluuringute olulisusest ka paremini esile tõsta.

Eesti Vähiliit Eesti Vähiliidu eesmärgid Vähiregistri andmetel elab Eestis ligikaudu 34 000 vähipatsienti. 2008. aastal diagnoositi Eestis 7122 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu ja aastas sureb vähki keskmiselt 3500 inimest. Viimase kümne aastaga on uute vähijuhtumite arv kasvanud viiendiku võrra. Oma leviulatuse tõttu on vähk globaalne probleem, samal ajal on vähki suremus vähenenud, vähemalt pooltel vähihaigetel on šanss terveneda, kui haigus avastatakse varases staadiumis. Spetsialistide hinnangul on ligikaudu kolmandikku kõigist vähijuhtudest võimalik ennetamisega vältida ja sõeluuringutega varakult avastatud vähki ka tervistavalt ravida. Sel-

lest lähtuvalt keskendub Eesti Vähiliit oma töös ennetustegevusele, tervislike eluviiside populariseerimisele ja haiguste varajasele avastamisele. Väga olulisel kohal on vähihaigete elukvaliteedi parandamine ja vähktõvega seotud sotsiaalsete probleemide lahendamine. Eesti Vähiliidu allorganisatsioonid ja liikmed Eesti Vähiliit on katusorganisatsioon Eesti mittetulundusühingutele, mis tegelevad vähktõve probleemidega. Vähiliitu kuulub 15 allorganisatsiooni, nende hulgas 12 patsientide ühendust ning ühtekokku üle 2000 liikme. Asendamatud sihtasutused Eesti Vähiliit on loonud kaks sihtasutust: SA Vähi Sõeluu-

ringud ja SA Vähihaigete Toetusravi. •• SA Vähi Sõeluuringud Igal aastal haigestub Eestis ligi 650 naist rinnavähki ja 190 naist emakakaelavähki, seetõttu oli oluline 2004. aastal luua SA Vähi Sõeluuringud, mis koordineeriks ja korraldaks sõeluurin-

guid emakakaela- ja rinnavähi varajaseks avastamiseks. Alates 2008. aastast juhib sihtasutust Katrin Kuusemäe. Uuringuid rahastab Eesti Haigekassa ja need on sihtrühma kuuluvatele ravikindlustatud naistele tasuta. SA Vähihaigete Toetusravi pakub tuge vähipatsientidele,

keda pole võimalik terveks ravida. •• SA Vähihaigete Toetusravi Et kergendada vähihaigete vaevusi pakutakse tuge nii haigele kui ka tema perele – juhul, kui on võimalik ning patsient ja tema omaksed seda soovivad, saaks vähipatsient oma elu lõpuperioodi veeta kodus,

Naiste osalusprotsendist rääkides ütleb Egipt, et rinnavähi sõeluuringutes osalemise aktiivsus on järjepidevalt kasvanud: 2003. aastal tuli uuringule 37% kutsutud naistest, 2006. aastal 50% ja 2010. aastal 66%. 2003. aastal alustas Eesti Vähiliit koostöös Eesti Haigekassaga ka emakakaelavähi sõeluuringuid, avastamaks emakakaelarakkude muutusi varases staadiumis, mil neid on võimalik eemaldada ja hoida ära emakakaelavähi teket. Kutse saanutest tuli 2006. aastal uuringule 33%, 2008. aastal 57% ja 2010. aastal 62%.

Tule uuringutele! •• Sel aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 1949., 1951., 1952., 1956., 1958., 1960. ja 1962. aastal sündinud naised. •• Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse 1957., 1962., 1967., 1968., 1972., 1977. ja 1982. aastal sündinud naisi.

lähedaste keskel. „Koduse toetusravi puhul käivad meedikud patsienti kodus ravimas ja toetamas, meeskonda kuuluvad arst, õde ja vabatahtlik tugiisik. Toetusravi hõlmab haige korralikku hooldust ja psühholoogilist toetust nii haigele kui ka perele, samuti toetust omastele haige surma järgselt. Mõistva pere toetus on haigele kõige olulisem,” toonitab SA Vähihaigete Toetusravi juhataja dr Kaiu Suija. NB! Kodusele toetusravile saamiseks on vaja saatekirja perearstilt või raviarstilt, kes otsustavad, kas patsiendile on selline ravi sobilik. Teavet koduse toetusravi kohta antakse Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefonil 800 2233. Täname abi ja toetuse eest:

Teadmistega vähi vastu

Vähiliidu nõustamiskeskus ja teabetuba

Fotod: Eesti Vähiliit

ilmast silma saavad patsiendid ja nende lähedased nõu küsida Eesti Vähiliidu ruumides Tallinnas Viru tn 5. Kokkuleppel saab paluda nõu ja tuge psühholoogilt. Kord nädalas, neljapäeviti kl 12–15, võtab vastu mammoloog dr Astrid Järvet, kes annab patsientidele nõu rinnaproteeside kohta. Põhja-Eesti regionaalhaigla polikliinikus on vähihaigete teabetuba, kus abivajajaid nõustavad vähiliidu meditsiininõunik dr Tiiu-Liis Tigane ja Põhja-Eesti Vähihaigete Ühenduse juht Merike Värik. Lõuna-Eesti Vähiühingus Tartus, aadressil Tiigi 11 on võimalik haigetel ja nende pereliikmetel saada arstilt ja meditsiiniõelt nõu vähihaigusega seotud meditsiinilistes ning psühhosotsiaalsetes küsimustes.

Järjepidev ennetustöö •• Eesti Vähiliidu esimeste ettevõtmiste tunnuslause „Vähk on ennetatav ja ravitav” on siiani päevakohane. Alates 2004. aastast korraldab Eesti Vähiliit järjepidevalt vähiennetuskampaaniaid – see on liidu tegevuses esmatähtis. Vähiliidu koostööpartnerid on Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa ja Tervise Arengu Instituut. •• Iga aasta jaanuaris ja mais toimuvad vähiliidu eestvõttel emaka- ja rinnavähi teavituskampaaniad sõnumitega „Kingi endale kindlustunne” ja „Ära jää hiljaks”. •• Alates 2005. aastast korraldab Eesti Vähiliit igal aastal

infotrükis, mida jagatakse tubakast loobumise nõustamise kabinettide kaudu ja koolituste käigus. Tulemust on positiivselt hinnanud Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalministeeriumi ja WHO eksperdid. •• 2006. aastal valiti Eesti Vähiliit ja Avon Eesti rahvusvahelisel Avoni kõnnil USA-s kümne parima rinnavähi vastu võitleva organisatsiooni hulka. •• 2009. aastal hindas rahvusvaheline emakakaelavähi föderatsioon ECCA Eesti Vähiliidu tööd emakakaelavähi ennetamisel Tarkusepärli auhinnaga. •• 2009 ostis vähiliit heategevusürituste ja sponsorite abiga uue mammograafiabussi, mis võimaldab hõlmata rinnavähi sõeluuringutega ka Eesti väikelinnu ja aleveid, kus ei ole statsionaarset mammograafi.

üle-eestilist tervise- ja koolituslaagrit, kuhu on nii korraldajate kui ka osalejatena kaasatud kõik vähiliidu allorganisatsioonid. •• 2005.–2007. aastal osales Eesti Vähiliit Euroopa Komisjoni suitsetamisvastases kampaanias „Aita kaasa elule ilma tubakata!”, mis oli üks suuremaid terviseteadlikkuse edendamise kampaaniaid Euroopas. 2011. aastal alustas vähiliit üldhariduskoolide õpilastele mõeldud loenguid, mille käigus mõjutati ligi 10 000 noort loobuma tubakatoodete tarvitamisest või nende proovimisest. Projekti tarbeks valmis ülevaatlik ja noortepärane

Eesti Vähiliidu vähinädalad

esti Vähiliit korraldab igal aastal vähinädala. Sel nädalal on vähiteema tä helepa nu keskmes nii väli- kui ka trükimeedias, samuti raadios ja televisioonis ning jõudnud tänu sellele laia auditooriumini. 2008. aastal kinnitas turuuuringufirmalt EMOR tellitud monitooring, et tänu vähiliidu korraldatud ennetuskampaaniatele ilmub ajakirjanduses aastast aastasse sadu vähiteemalisi artikleid. Eesti Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere tõdeb, et senine töö on vilja kandnud, kuid pole sugugi otsa saanud: „Peale

palju kõneldud rinnaja emakakaelavähi on veel kasvajapaikmeid, millest tuleb rääkida ja kirjutada – suremus on suur nii kopsu- kui ka soolevähi puhul, kasvab haigestumine nahavähki.” Ra hv usva helistel vä hinädalatel on aastate jooksul käsitletud eri vähipaikmete temaatikat. •• 2003 – vähinädala raames korraldatud meditsiinikonverentsil räägiti soolevähist •• 2004 – vähinädala teema: „Ole tubakavaba!” •• 2005 – „Passiivse suitsetamise ennetamine” •• 2006 – vähinädal keskendus meeste tervisele, täpsemini

eesnäärmevähile •• 2007 – vähinädalal käsitleti lümfivähki, nädala teema oli „Kas sa märkad verehaigust?” •• 2008 – teadvustati soolevähi olemust ja toitumisküsimusi •• 2009 – teemaks nahavähi ennetamine •• 2010 – vähinädala teema oli „Elades tubakata ennetamekopsuvähki!” •• 2011 – „Eesti meeste tervis – vähi ennetus ja varajane avastamine” •• 2012 – „Harva esinevad onkoloogilised ja hematoloogilised kasvajad” Eesti Vähiliit on korraldanud ka 11 heategevuskontserti ja 4 kunstioksjonit.

2011. aasta lõpul osteti bussi täisdigitaalne mammograaf, mis tagab senisest 30% täpsema diagnostilise kvaliteedi, väiksema kiirgusdoosi ja ühtlasi kiirema patsienditeeninduse. Tänu Eesti Vähiliidu mammograafiabussile on oluliselt kasvanud sõeluuringus osalejate arv Lõuna- ja Kesk-Eestis. •• 2010 alustas Eesti Vähiliit koostöös veebiajakirjaga Femme kampaaniat „Teksades rinnavähi vastu”. •• Eest i Vä h i liidu vä ljaannetena on ilmunud üle kolmekümne vähiteemalise trükise nii eesti kui ka vene keeles. •• Eesti Vähiliit on tootnud mitu vähiteemalist filmi ja videoklippi. 2002. aastal esietendus ETV eetris neljaosaline sari „Vähk kivi all”, seejärel valmisid sõeluuringut propageeriv ja naiste rinnavähi

ennetustegevust teadvustav film „Mammograafi pilgu all” ning teabefilm „Ära jää hiljaks!”. 2005. aastal linastusid ETV-s suitsetamisvastased filmid „Ole tubakavaba” ja „Eesti tubakavabaks”, mida näidati rahvusvahelisel vähinädalal. 2006. aastal valmis koostöös meestearst dr Margus Punabiga film „Mehe teine süda”, teemaks eesnäärmevähk. Eesti Vähiliit on teinud mitu videoklippi innustamaks naisi tulema rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringule. 2009. aastal valmis nahavähi riskiteguritest teavitav klipp „Õigeaegselt avastatud nahavähk on ravitav” ja aasta hiljem reklaamfilm „Ära suitseta – kopsuvähk tapab”, selgitamaks suitsetamise kahjulikkust.

Eesti Vähiliidu teaduskonverentsid •• 2010 – korraldas Eesti Vähiliit perearstidele ja günekoloogidele teaduskonverentsi „Varakult avastatud vähk on ravitav”. Konverents keskendus rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringutele. Tänu sellele konverentsile püstitati Eestis sõeluuringute registri teema. •• 2011 – teaduskonverents peeti vähinädala raames ning oli ajendatud murest meeste üldise tervisliku seisundi ja lühikese keskmise eluea pärast. Konverentsi teema oli „Vähk meestel – ennetamise, varase avastamise ja ravi moodsad võimalused”, konverentsil osalesid perearstid, uroloogid, gastroenteroloogid.

•• 2012 – 7. detsembril kl 11 toimub Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses Eesti Vähiliidu teaduskonverents: „Harvaesinevad onkoloogilised ja hematoloogilised kasvajad täiskasvanutel ja lastel” Konverentsil käsitletakse

luude ja pehmete kudede kasvajate ehk sarkoomide, seedetrakti stromaalsete kasvajate (GIST-tuumorid) ning neuroendokriinkoe kasvajate ehk NET-tuumorite diagnostikat ja ravi. Samuti antakse ülevaade Eesti lastel esinevate pahaloomuliste kasvajate diagnostikast ja ravivõimalustest. Eesti spetsialistide kõrval esinevad ettekannetega ka rahvusvaheliselt tunnustatud väliseksperdid prof Barbro Eriksson, prof Bernd Kasper Rootsist ja Saksamaalt. Nemad annavad ülevaate uutest suundadest harvaesinevate kasvajate diagnostikas ja ravis.

Teadmistega vähi vastu 3|

Regionaalhaiglasse on loodud harvaesinevate kasvajate kompetentsikeskus Fotod: Sven Arbet

Dr Ilona Muoni

Väike Eesti riik on neuroendokriinsete kasvajate diagnostikas ja ravis astunud edasi olulise sammu, koondades regionaalhaiglasse spetsialistide ja tipptehnoloogia tuumiku.

euroendokriinsed kasvajad (edaspidi NET või NE-kasvajad) on nimetuse saanud oma lähtumise järgi neuroendokriinse koe rakkudest. Kuigi neuroendokriinset kude leidub kõikjal organismis, tekivad need kasvajad kõige sagedamini hingamiselundites või seedeelundites. Harvem võib NE-kasvaja peituda ka mujal. Tegu pole väga sagedase vähivormiga. Rahvusvahelistele kogemustele tuginedes võib igal aastal prognoosida 100 000 elaniku kohta 4–5 uue NET-i patsiendi teket. „Laias laastus ootame 60–70 esmajuhtu igal aastal,” selgitab dr Tiit Suuroja. Üleilmselt on avastatud NEkasvajate arv plahvatuslikult tõusnud just tänu teadlikkuse kasvule ja paranenud diagnostikavõimalustele. „NE-kasvajad on kogu aeg olemas olnud, ent pahatihti avastamata jäänud. Seetõttu pole patsiendid ka kõige paremat ravi saanud,” selgitab dr Suuroja, miks see vähivorm paljude teadvusse alles nüüd jõuab. Kurikuulus varjatud kulu poolest Õige diagnoosini jõudmist raskendab see, et NE-kasvaja korral ei esine spetsiifilisi kaebusi, õigupoolest on ta n-ö kurikuu-

lus oma varjatud kulu poolest. Umbes pooltel juhtudel esineb hormonaalne sümptomaatika: inimesel tekib hooti ülakeha ja näo punetus, võib esineda higistamist ja kõhulahtisust. „Teistele võib näost lõkendav inimene jätta terve mulje, ta justkui pakatab tervisest,” kirjeldab dr Suuroja haiguse kavalust. NE-kasvaja annab endast märku ka ebaselge kõhuvaluna, mille põhjust võidakse tulutult aastaid otsida. „Kõht on väga ebaspetsiifiline koht ja ebaselgeid vaevusi kõhupiirkonnas esineb palju. Ent kui kõhuvalud ei lahene mõistliku aja jooksul, neile ei leita põhjendust ja valud jätkuvad ning süvenevad, siis tuleks teadlikult hakata uurima selle põhjust.” Mõistlikuks ajaks peab dr Suuroja kaht kuud. Dr Helis Pokker kinnitab, et paanikaks pole siiski põhjust. Vanemad ei pea hüsteeriliselt hakkama kõhuvalu kaebaval lapsel NE-kasvajat kahtlustama. „Lapsed on stressi suhtes väga tundlikud. Sageli esineb neil kõhuvalu enne kontrolltöid ja eksameid, vaheajal seda eriti ei kurdeta. Kui lapse kõhuvalu ei ole selgitatav ja olukord halveneb, on ka sel juhul tõenäosus NE-kasvaja esinemissagedust arvesse võttes kaduvväike. NE-kasva-

jad moodustavad kõhuvalude põhjustest kaduvväikese osa, samas ei tohi seda võimalust ära unustada. Kui haigust on põhjust kahtlustada, on meil korralikud diagnostika ja ravivõimalused.” Suur hulk NE-kasvajatest tekib peensooles, mis on ka tänapäeva võimaluste juures suhteliselt raskesti uuritav koht. Kasvajat on võimalik üles leida, kui arst seda kahtlustab. Kui aga kahtlust pole, võib aastaid teha erinevaid uuringuid, mis ei anna selgust. „Mida harvem arstid mõnda haigust näevad, seda väiksem on nende kogemus,” selgitab dr Pokker. Kui NE-kasvaja on juba kaugele arenenud, esineb terve hulk kaebusi (sool on kinni, kõrge vererõhk ei allu ravile jne), millega inimene lõpuks ikkagi arsti juurde jõuab. Hea tava kohaselt koondatakse harvaesinevate kasvajate (sh ka NET) diagnoosiga patsiendid kompetentsikeskustesse. See tagab parema

diagnostika ja ka ravitulemused. Eesti-suguse väikeriigi seisukohalt on selliste haiguste ravi koondumine kompetentsikeskustesse ülioluline, et mitte hajutada olemasolevaid ja niigi väheseid teadmisi ning kogemusi. Diagnoos on määrav Uppsala ülikoolis tegutseb juba 1977. aastast maailmatasemel NET-keskus, mille kogemused näitavad, et NE-kasvajaga patsiendi edasine elu sõltub suuresti raviasutusest, kus teda ravitakse. „Kui inimest ravitakse pühendunud keskuses, kus on olemas nii diagnostika kui ka ravi, kus on koondunud erialaste teadmistega arstid, võivad patsiendid elada kordi kauem kui kohtades, kus ei tunta haigust ära ega valita kohe algul parimat ravimetoodikat,” võrdleb dr Suuroja. „Seepärast on ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla võtnud endale ülesandeks NE-kasvajatega süvendatult tegeleda.”

Süsteemne ravi, mis annab häid tulemusi samas piirkonnas paikneva levinumate vähivormi puhul, võib NE-kasvaja korral patsiendile pigem kahju kui kasu tuua. „Kõik algab õigest mõttest ja diagnoosist arsti peas. Sellele järgneb õige abi valik, et vältida kahju patsiendi tervisele. Mis veel hullem, tema eluea lühendamisele,” ütleb ta. Uppsala suurepärased tulemused NE-kasvajate ravis innustasid ka Eesti arste sellist keskust looma, sest vajalik tehniline ja spetsialistide baas oli meil juba olemas. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas loodi nii eraldi konsiilium kui ka töögrupp. „NE-kasvajaid esineb harva, tavaarst näeb seda oma elu jooksul üks või kaks korda. Seda on aga liiga vähe, et teha õigeid otsuseid. Et haiguse ravi on äärmiselt multimodaalne, on need kasvajad maailmaski üha enam käsitlust leidnud just oskuskeskustes,” selgitab dr Suuroja, miks keskuse loomine on NET-i puhul möödapääsmatu. Praeguseks on NET-keskus regionaalhaiglas tegutsenud üle aasta. „Patsientide arv on üha kasvanud. NET-haigeid tuleb üha rohkem välja, mis räägib teadlikkuse kasvust nii inimeste kui ka arstkonna hulgas,” tõdeb dr Suuroja.

Dr Helis Pokker ja dr Tiit Suuroja

Kõik raviotsused võetakse vastu kaks korda kuus kogunevas NET-konsiiliumis, kus osalevad patoloog, nukleaarmeditsiini spetsialist, radioloog, kirurg, endokrinoloog ja süsteemraviarst. Kogu NET-i käsitlus ja ravimeetodite valik sõltub kasvaja koeomadustest, mille määramine nõuab heal tasemel spetsialisti. Näiteks on haiglasse jõudnud noori, kellel on pimesooleoperatsiooni käigus avastatud pimesoolest NET-i kolle. Seda tuleb hoolega uurida. Koeproovi hinnangust sõltub, kas tuleb veel kord kirurgiliselt sekkuda või piisab sellest, kui noor jääb jälgimisele. „On kaduvväike võimalus, et NET uuesti tekib, aga seda peab ütlema väljaõppinud seltskond,” lisab dr Suuroja. Diagnostika Nukleaarmeditsiini protseduurid on NE-kasvajate ravis olulise tähtsusega. Regionaalhaigla nukleaarmeditsiini osakonna juhataja kohusetäitja dr Ilona Muoni tutvustab kaht hübriidkaamerat, mille abil saab onkoloogilistele haigetele teha kõrgema taseme molekulaaruuringuid ning avastada vähirakke juba enne, kui on aset leidnud kaugelearenenud anatoomilised muudatused inimese kehas. Kaamera all käivad haiged korduvalt, et avastada haiguskoldeid ja hiljem hinnata ravitulemusi. Poolteist aastat tagasi juurutati Eesti tervishoiupraktikasse NET peptiidretseptorravi, milleks varem tuli patsiendid välismaale saata. Dr Muoni kirjelduse järgi süstitakse patsiendile ravimit veeni. Ravim koguneb valikuliselt NE-kasvaja rakkudesse, põhjustades nende hävimise. Teistesse rakkudesse ravim ei kogune. Et ravim on radioaktiivne, jääb patsient mõneks päevaks spetsiaalsetesse palatitesse, kus on tagatud parimate Tallinna hotellidega võrreldavad mugavused. „Oleme paljudes asjades tublid. Kui meie peptiidravi protseduuridega alustasime, olid Soomeski alles mõned üksikud protseduurid tehtud. Platvorm, kust edasi areneda, on olemas, vähiravis on aeg hoolega edasi läinud,” kinnitab dr Suuroja. Peale selle, et on head diagnostika- ja ravivõimalused, teevad meie arstid tihedat koostööd Uppsala keskusega Rootsis ning Charité keskusega Saksamaal. „Rahvusvaheline koostöö ja kogemuste vahetamine on heade ravitulemuste saavutamisel väga oluline,” kinnitab dr Pokker.

Teadmistega vähi vastu

Eesti võib saada esimese oma vähiravimi Foto: Vallo Kruuser

Vähiuuringute Tehnoloogiate Arenduskeskus arendab uue põlvkonna vähiravimikandidaate ning vähkkasvajate varajase diagnostika tehnoloogiaid.

ähiuuringute Tehnoloogiate Arenduskeskuses on välja töötatud uus vähiravimikandidaat endomeetriumi ehk emaka limaskesta nelja nda staad iu m i vä h i raviks. Mõjusat ravi sellisele hilise staadiumi vähile praegu maailmas ei tuntagi. Seetõttu on ravimikandidaat saanud Euroopa ravimiametilt juba ka orbravimi staatuse, mis tähendab seda, et ravimiuuringud tehakse kiirendatud vormis, kuid samamoodi kindlate reeglite järgi nagu üldiselt ravimiuuringuid. „Ravim on varajases kliinilises uuringus ja tulemused on head,” sõnab Vähi TAK-i juhataja Riin Ehin. Ehini sõnul ei anna hormoonravi, mida praegu endomeetriumi neljanda staadiumi vähi puhul rakendatakse, tulemust. „Selle konkreetse kasvaja rakkudel puuduvad teatud retseptorid, kuhu hormoonid saaks kinnituda, ning seetõttu ei saa hormoonravi vajalikku mõju avaldada. Meie välja töötatud ravimikandidaat aga taastab need retseptorid, ” selgitab Ehin, millisel põhimõttel uus ravim toimib. Nimetatud ravimi abil oleks võimalik endomeetriumi neljanda staadiumi vähki põdevate inimeste eluiga pikendada. Samas, kui ravim avaldab toimet neljanda staadiumi vähi puhul, siis on võimalik, et ta mõjub ka varasemas staadiumis endomeetriumi kasvaja puhul ning võimaldab haiguse ravi tõhusamaks muuta. Seda ongi plaanis edaspidi vastavates kliinilistes uuringutes

kindlaks teha. Ehin märgib, et tegemist on üsna haruldast tüüpi vähiga, aga kuna neljandasse staadiumisse jõudnud haiguse efektiivne ravi praegu puudub, on vajadus ravimi väljaarendamiseks suur. „Meie arenduskeskuse koostööpartner AS Kevelt planeerib selle ravimi tootmist Eestisse ning see oleks esimene Eestis väljaarendatud vähiravim ja ka üldse esimene vähiravim, mida toodetaks Eestis,” nendib Ehin. Vähiuuringute Tehnoloogiate Arenduskeskuses on välja töötatud teisegi haruldase vähi – neljanda staadiumi akuutse müeloidse leukeemia – ravimikandidaat. Ka sellele haigusele, mis on niisugusesse staadiumi jõudnud, mõjusat ravi ei tunta. „Praegu käivad eelkatsed on paljulubavad,” märgib Ehin, et ka selle ravimkandidaadi osas on võimalus, et ta ühel ajal kliinilisse kasutusse tuleb, täiesti olemas. Katsetused on käimas mitmel pool maailmas. Ravimite arendussuunal on töös veel kuus projekti, muu hulgas näiteks angiogeneesi inhibiitori ehk kasvaja veresoonte teket takistav ravimikandidaat. See ravim takistab kasvajal moodustada uusi veresooni, mistõttu ei saa kasvaja vajalikke toitained ja seetõttu selle edasine areng peatub. Samuti on arendamisel melanoomi vaktsiin, et tulevikus oleks võimalik end melanoomi vastu vaktsineerida. Vereanalüüs annab vastuse Vähiravimeid peab olema palju, sest molekulaarbioloo-

Uus ravimikandidaat endomeetriumi ehk emaka limaskesta neljanda staadiumi vähi raviks.

gilises mõttes on vähi puhul tegemist enam kui 200 haigusega. Vähi tõhusaimaks raviks tuleks ravi määrata haiguse molekulaarbioloogilise olemuse järgi – molekulaardiagnostiliste analüüside väljaarendamine personaalseks raviks on samuti Vähi TAK-i üks töösuundi. Kokku on töös neli diagnostika valdkonna projekti. Eelkatsete faasis on edukas olnud veretest uute vähimarkerite tuvastamiseks. Kui niisugune test õnnestub välja töötada – ja potentsiaali selleks on –, saaks tulevikus veelgi efektiivsemalt avastada vähki lihtsate vereanalüüsidega. „Vähikoest pärinevad molekulid ja rakud ilmnevad veres ammu enne seda, kui kasvajat

on võimalik n-ö tükina tuvastada,” selgitab Riin Ehin. Näiteks rinnavähi sõeluuringuks ei oleks juhul, kui naise veres vähi biomarkereid ei leidu, vaja naist suunata mammograafiat tegema (kiiritus!). Niisamuti ei oleks soolevähi uuringuks tarvis teha patsiendile üsnagi ebamugavat protseduuri kolonoskoopiat, vaid esimese asjana selgitataks vereanalüüsiga välja, kas veres leidub vähimarkereid ning alles seejärel selgub, kas inimene võiks vajada täiendavaid uuringuid. See saab võimalikuks, kui arendatakse välja tundlikud veretestid. „Selle analüüsiga ei tekitata inimesele ilmaaegu valu ega raisata asjatult kallitele uuringutele haigekassa raha,” tõdeb

Ehin. „Iga aegsasti avastatud vähk aga säästab inimelu ja hoiab kokku raviraha.” Vähimarkerite tuvastamine vereanalüüsiga oleks hea võimalus ka rinnaja munasarja ning sooltevähi soodumusega inimeste korrapäraseks jälgimiseks. Päriliku vähi riskiga patsient käiks regulaarselt perearstil vastavat vereanalüüsi andmas ning kui veres ilmnevad vähimarkerid, saab teda suunata täiendavatele uuringutele. „Kavatseme vähimarkerite tuvastamist vereanalüüsiga katsetada mitmes erinevas uurimiskeskuses, näiteks on meil kokkulepe Müncheni tehnikaülikooli haiglaga,” selgitab Ehin. Praegused katsetused anna-

vad usku, et nimetatud analüüs jõuab ühel päeval ka kliinilisse kasutusse. Samuti on käsil projekt töötamaks välja uued veretestid rinnavähi avastamiseks. „Veretestid aitaksid ka mammograafia tulemust täpsustada, sest mammograafis võib tekkida ka valepositiivne vastus,” märgib Ehin. Teisalt, kui rinnavähki on võimalik vereanalüüsiga tuvastada, ei ole vajadust tihti teha mammograafiat, mis patsiendile on tülikam ja aeganõudvam kui anda vereanalüüsi. Vähi TAK-i teaduskonsultandi Andres Valkna sõnul on Eesti onkoloogidel käsil kolorektaalvähi ehk sooltevähi skriiningprogrammi eeluuringu käivitamine analoogselt rinnavähi- ja emakavähi sõeluuringutega. Millised analüüsid uuritaval sel juhul oleks vajalikud anda, ei ole veel täpselt teada, kuid Vähi TAK-i eesmärk on lisada uuringute sekka molekulaarbioloogiline aspekt. „Skriiningprogrammi suund on, et uuringud oleksid võimalikult väheinvasiivsed,” osutab Valkna. Sooltevähi sõeluuringu pilootprojekt algab esialgsete plaanide kohaselt, kui leitakse rahastamisallikad, tuleval aastal. Sooltevähi sõeluuringu juurutamine on rahvatervise seisukohast äärmiselt vajalik – igal aastal avastatakse Eestis 700 uut soolevähijuhtu, paljud neist paraku liiga hilja. „Eestis on soolevähki suremus oluliselt suurem kui teistes arenenud riikides, ja just seetõttu, et haigus avastatakse sageli liiga hilja ning meil puudub toimiv sõeluuringute programm,” märgib Valkna. Samas on prognoos soolevähist tervenda väga hea, kui vaid haigus on aegsasti avastatud. „Meie töö eesmärk on, et inimesed oleks tervemad, paremini diagnoositud ja ravitud,” rõhutab Riin Ehin.

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus

ähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus rajati 2005. aastal. Keskuse eesmärk on parandada vähiravi kvaliteeti, arendades ja rakendades uusi diagnostikaplatvorme ning pakkudes ravimitööstusele uusi vähivastaseid ravimikandidaate.

Vähi TAK-i arendustöö käib tihedas koostöös igapäevaselt praktiseerivate onkoloogidega, kellelt keskus saab teavet vähihaigetega seonduvate probleemide kohta. Samuti annavad arstid hinnangu, kas projekt on kliinilises kontekstis rakendatav. Paralleelselt teeb keskus koostööd farmaatsiafir-

madega, hindamaks arendusprojektide turupotentsiaali ja leidmaks edasisi litsentseerimispartnereid. Vähi TAK-i projektiportfelli kuulub 12 arendusprojekti, neist 4 diagnostika- ning 8 ravimiarenduse valdkonnas. Lisaks viiakse ellu üht baasteaduslikku projekti.

Vähiriski hindamise ja nõustamise teenuse eest pälvis Vähi TAK Soomes kvaliteediinnovatsiooni eriauhinna. Vähi TAK asutati alltoodud partnerite koostöös:

• Trial Form Support TFS AB • CeMines Estonia OÜ • Cambrex Tallinn AS • Kevelt AS • Celecure AS • Inbio OÜ

• Tallinna Tehnikaülikool • Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

Vähi TAK-i töös osalevad ka teised organisatsioonid, näiteks Tartu Ülikool, Protobios

OÜ, EPhaG AS, Quattromed HTI Laborid OÜ, Balti Tehnoloogiaarenduse AS jt. Vähiuuringute TAKi tegevusi finantseerivad Euroopa Liidu Struktuurifondid läbi EASi ja Sihtasutuse Archimedes, Eesti Vabariik ning partnerid.

Teadmistega vähi vastu 5|

Perekondlikku vähiriski on võimalik hinnata vereanalüüsiga Foto: Vallo Kruuser

Vähiuuringute Tehnolooga Arenduskeskuses on välja töötatud kompleksne lahendus hindamaks, kas inimesel võib olla riski haigestuda pärilikku rinnaja munasarjavähki või soolevähki. Sellisesse riskigruppi kuuluvad inimesed suunatakse arsti-geneetiku konsultatsioonile. Geneetiku juures kogutakse põhjalik info patsiendi ja tema perekonnaliikmete haiguste kohta, ning kui siis selgub, et on põhjust päriliku vähi riski kahtlustada, määratakse talle geenitestid. Vastavaks analüüsiks tuleb patsiendil anda vereproov.

ähiuuringute Tehnolooga Arenduskeskuse (Vähi TAK) teaduskonsultandi Andres Valkna sõnul tekivad vä hihaig used mutatsioonidest rakkude jagunemist reguleerivates geenides – teatud põhjusel hakkavad rakud kontrollimatult jagunema ja kasvama, mistõttu tekib pahaloomuline kasvaja, mis võib levida edasi teistesse kudedesse. Sellised mutatsioonid tekivad elu jooksul ja selle tõttu on vähkkasvajad sagedased vanemaealistel patsientidel. Ent osa levinumatest pahaloomulistest kasvajatest on seotud tugeva päriliku eelsoodumusega – inimene on pärinud vanematelt vähiga seotud vigased geenid. Sellisel juhul on risk vähki haigestuda võrreldes n-ö tavaliste inimestega kordades suurenenud. „Kui eluea jooksul tekkinud mutatsioonidest põhjustatud nn sporaadilised kasvajad avalduvad tavaliselt vanemas eas, siis pärilik vähk on iseloomulik nooremas eas inimestele,” osutab Valkna. „Ehkki päriliku vähi juhtumeid on harva – 5 kuni 10% kõikide vähijuhtumite seas, on see oluline probleem, sest sageli haigestuvad noored inimesed.” Kui n-ö juhuslikult tekkinud vähi puhul on raske anda vastust küsimusele, milline on konkreetse inimese puhul risk kasvaja tekkeks ja kuhu see tekkida võiks, siis teatud tüüpi pärilike vähkide puhul on see võimalik. Päriliku rinnaja munasarjavähi ning päriliku soolevähi puhul on

võimalik geneetilise analüüsiga kindlaks teha, kas inimesel on see risk olemas või ei ole ta vanematelt pärinud vähiriski suurendavate mutatsioonidega geene. Näiteks kui on kinnitatud, et esineb risk pärilikuks munasarja- ja rinnavähiks, siis on eluea jooksul tõenäosus haigestuda väga suur, ligi 80%. „Kui inimene kannab pärilikku vähisündroomi põhjustavat mutatsiooni, saab anda inimesele tervisekäitumise juhiseid, mis aitavad vähendada kasvaja tekke võimalusi. Samuti käib kõrgenenud vähiriskiga inimene sagedamini tervisekontrollis, et vähki aegsasti avastada. Varases staadiumis avastatud vähist võib täielikult terveneda,” selgitab Valkna. Just see asjaolu ongi põhjuseks, miks võiks inimene, kelle puhul on põhjust pärilikku vähiriski kahtlustada, lasta omal seda riski hinnata. Vähi TAK-i projektijuht Egle Rebane tõdeb, et vahel võib kuulda ka suhtumist – ma ei tahagi teada, kas ma võiks vähki jääda; mis ma selle teadmisega ikka peale hakkan... „See on vale suhtumine, teadmatuses ei ole parem elada,” k innitab Reba ne. Kasu, mis sellest teadmisest saadakse ongi see, et inimene hoiab oma tervist ja käib sagedamini kontrollis. Ent analüüsiga saab inimesele ka tema südamerahu tagasi anda, sest vigast geeni ju ei pruugita pärida. Kuue aasta jooksul, mil Vähi TAK on neid teste teinud, on vastuseid on olnud mõlemat sorti – nii

Vähisündroomi riski hindamiseks uuritakse võimalikke mutatsioone vähiga seotud geenides. Vastavaks analüüsiks tuleb patsiendil anda vereproov.

neid, mis kinnitavad pärilikkuse riski, kui neid, mis seda ei kinnita. Kokku on pärilikku riski hinnatud ligi 600 patsiendil. Vähipaikmed ka mujal Nag u eespool mä rg it ud, on sagedasemad pärilikud v ä h i sü nd room id pä r i l i k rinnaja munasarjavähk ning pärilik kolorektaalvähk ehk Lynchi sündroom. Esi mesena mä rg it ud vähisündroomi riski hindamiseks uuritakse võimalikke mutatsioone kahes geenis: BRCA-1-s ja BRCA-2-s, Lynchi sündroomi riski hindamiseks aga neljas geenis: MLH1-s, MSH2-s, MSH6-s ja PMS2-s. Vähi TAK-i projektijuht Eg le Reba ne mä r g ib, et Lynchi sündroomi riski puhul ei pruugi pärilikkuse kandja haigestuda just nimelt soolevähki, tulla võib ka endomeetriumi ehk emaka limaskesta kasvaja. Nii päriliku rinnaja munasarjavähi kui ka päriliku soolevähi puhul on tegemist sündroomidega, mis tähendab, et perekonnas võivad lisaks nimetatud paikmetele esineda ka teised vähipaikmed. Päriliku rinnaja munasarjavähi puhul on

perekonna meesliik metel kõrgenenud risk rinnavähiks ja ka eesnäärmevähiks. Lynchi sündroomi puhul on naistel kõrgenenud risk endomeetriumi vähiks, eluaegne risk on 50–60%. Patsiendi onkogeneetilise konsultatsiooni vajaduse määravad vastavad kriteeriumid (vt väljavõtet artikli kõrval). Hästi oluline siinkohal on sugupuu hindamine: kui paljudel on peres vähki esinenud, mis vanuses on haigestutud ja kus on kasvaja esinenud. Kui on põhjust kahtlustada, et patsiendil võiks olla risk pärilikuks vähiks ning perearst või onkoloog väljastab saatekirja geenetikule, maksab teenuse eest haigekassa. Geneetilisele konsultatsioonile võib tulla ka omal käel, kuid sel juhul tuleb patsiendil ise kulud kanda. Vähiuuringute Tehnolooga Arenduskeskuse juhataja Riin Ehin tõdeb, et ehkki vastavate näidustuste olemasolul tasub geneetilise konsultatsiooni ja testide eest haigekassa, ei ole Eestis loodud selget süsteemi pärilike vähkidega tegelemiseks. „Eestil on selgelt vaja keskust, kus hinnatakse pärilikkusriski ning mis koordi-

neer i k s on kogeneet i liste uuringutega seotud töid ja aitaks uuringud praktikasse viia,” osutab Ehin. „Haigekassa rahastamine on suunatud vähiravile, aga vähi ennetusele väga vähesel määral, eriti selles osas, mis puudutab molekulaargeneetilisi

uuringuid ja neil põhinevaid sõeluuringuid.” Iga õigel ajal avastatud vähijuhtum aitaks aga hoida kokku riigi raha ning säästa inimelusid, sest mida varem vähile jaole saadakse, seda suuremad võimalused on haigel terveneda.

Onkogeneetilist konsultatsiooni perekondliku vähiriski hindamiseks viib läbi arst-geneetik Olga Kostina Põhja-Eesti Regionaalhaigla ruumides. Vastuvõtule tuleb registreerida telefonil 620 4347.

Kui geneetilisele konsultatsioonile suunab onkoloog või perearst, tasub selle eest haigekassa. Vastuvõtule võib tulla ka omal käel, sel juhul tuleb riski hindamise eest ise tasuda.

Näidustus onkogeneetiliseks konsultatsiooniks Soovitav on pöörduda onkogeneetilisele konsultatsioonile juhul, kui patsiendil või tema lähedasel sugulasel on: •• nooremas eas (enne 50. eluaastat) avastatud kasvaja; •• diagnoositud ebatavalised kasvajad: mõlemapoolne kasvaja, mitmekoldeline kasvaja, rinnavähk meestel, harvaesinevad kasvajatüübid (nt feokromotsütoom, medullaarne kilpnäärmevähk, lapseeas diagnoositud neerupealise vähk);

•• diagnoositud kasvajad erinevates organites samal või erineval ajal; •• diagnoositud rinna- või munasarjavähk; •• diagnoositud perekonnas mitmel perekonnaliikmel kasvaja läbi kahe või rohkema põlvkonna. Juhul kui olukord on ebaselge, tuleks patsiendil küsida perearstilt või onkoloogilt geneetilise konsultatsiooni vajaduse kohta.

Teadmistega vähi vastu

Võitlus lastele antud aja pärast

Dr Kadri Saks: „Iga laps põeb oma haigust, kui ka sellel on üks ja sama nimi.” SA Tallinna Lastehaigla onkohematoloogiaosakonna juhataja dr Kadri Saks rõhutab, et täpne ja õigeaegne diagnoos annab paranemislootust ka onkoloogilise haigusega lapsele. Dr Saks, kui sageli lastel pahaloomulisi kasvajaid esineb, millised need on ja kas on mingit vanusest sõltuvat seaduspära, mil need lapsi enim ohustavad? Pahaloomulised kasvajad on lapseeas äärmiselt harvad, nende keskmine esinemissagedus on 18,6 saja tuhande kuni 20-aastase inimese kohta aastas. Eestis haigestub igal aastal 30–40 last/noorukit. Ohtlikum aeg on esimesed viis eluaastat: kui vanusegrupis 5–14 haigestub kasvajatesse 100 last miljonist, siis kuni viieaastaste hulgas on sama näitaja 180. Umbes kolmandik pahaloomulistest kasvajatest on leukeemiad (normaalne vereloome on asendunud erinevat tüüpi ebaküpsete valgevererakkudega). Lapseeale on iseloomulikud ägedad lümfoblastsed leukeemiad (ALL), mis moodustavad 85% kõigist leukeemiajuhtudest. Eestis haigestub sellesse umbes kümme last aastas. 20–23% kõigist lapseea kasvajatest moodustavad ehk levimuselt teisel kohal on kesknärvisüsteemi kasvajad (KNS), mis jagunevad omakorda erineva pahaloomulisusastmega astrotsütoomideks (moodustavad 40%

lapseea ajukasvajatest), ependümoomideks (10% lapseea ajukasvajatest) ja medulloblastoomideks (20% kõigist lapseea KNS-kasvajatest). Peamiselt embrüonaalsest koest lähtunud pahaloomulistest kasvajatest on sagedased veel ka lümfoomid: Non-Hodgini (6–7% kõikidest lapseea pahaloomulistest haigustest) ja Hodkini lümfoomid (esinemissagedus 1–10 : 100 000); neuroblastoomid ehk närvijuurekasvajad (8–10% lapseea kasvajatest); nefroblastoomid ehk neerukoest lähtunud kasvajad (6% lapseea kasvajatest) ning luukasvajad: osteosarkoomid (56% kõikidest laste luukasvajatest) ja Ewingi sarkoomid (34% kõigist laste luukasvajatest). Harvemad pahaloomulised kasvajad on pehmetest kudedest, maksast ja sugurakkudest lähtuvad kasvajad. Kas tänapäeval esineb lastel kasvajaid enam kui varasematel aegadel? Samal ajal on arenenud arstiteadus. Viimasel lastehematoloogide-onkoloogide kongressil Londonis oktoobris 2012 tutvustati tõesti uuringut, mis võrdles laste kasvajate hulka pikas perspektiivis kümnete

aastate lõikes ning kus järeldati, et laste kasvajad (nagu täiskasvanutegi omad) on sagenenud. Täpset põhjust ei teata, arvatakse, et tegemist on keskkonnamõjudega. Kuid praeguseks paranenud diagnoosivõimalused lubavad arvata, et paljud kasvajalised haigused võisid varem diagnoosimata jääda. Samal ajal on lastehematoloogia-onkoloogia eriala kõigest viiskümmend aastat vana. Kui kuuekümnendatel suri enamik haigetest, siis praegu jääb ellu ja saab terveks 80–90% standard- ja keskriski lümfoblastseid leukeemiaid põdevatest lastest. Selline hüpe ei tulene niivõrd ravimite uuenemisest (mis, tõsi, oli tormiline esimese arengukümnendi jooksul) kui erinevate ravimite ja ravimeetodite kombineerimisest. Paranenud on diagnoosivõimalused ning toetusravi – infektsioonide ja intensiivravi. Leukeemiate ravis kasutame 1992. aastast alates samu raviskeeme mis Põhjamaad (Taani, Rootsi, Norra, Soome, Island). Kui lähtuda asjaolust, et lapsea kasvajad on väga harvad ja iga haigus iseseisev üksikjuht oma kindlate probleemidega, on

Tallinna Lastehaigla onkohematoloogiaosakonna juhataja dr Kadri Saks ja tema väike patsient.

Tallinna Lastehaigla lasteosakonna esimene juhataja dr Karin Orgulas (vasakul) ja teine juhataja Kadri Saks osakonna renoveerimisel.

Teadmistega vähi vastu Fotod: Tallinna Lastehaigla

ajategur – ravi alustamine nii ruttu kui võimalik. Kõik varem kogutud andmed on määrava tähtsusega. Kui meil on tegemist leukeemiaga, tuleb hinnata selle riski: peame teadma haiguse olemust, selle alluvust esmasele ravile, leukotsüütide arvu, konkreetse leukeemia kasvajaraku geneetikat, spetsiifilisi pinnamarkereid, mille järgi saab teada kasvaja iseloomu ja riskigruppi. On nii soodsat kui ka ebasoodsat prognoosi lubavaid näitajaid, nt on leitud, et leukeemiahaigetel, kellel esineb Philadelphia kromosoom või mutatsiooni translokatsioon kasvajarakkudes, alluvad ravile kas halvemini, ei allu üldse või ilmnevad varajased retsidiivid. Kui tegemist on soliidtuumoriga, mis tähendab, et vähivorm on saanud alguse mõnest organist, nagu lihased, neerud, luud, magu, maks, aju –, on tarvis teada, millisest koest see täpselt on lähtunud, milline on selle geneetika (kasvajarakke uuritakse samamoodi nagu leukeemiate puhul). Magnetja isotoopuuringud aitavad uurida, kas ja kuhu on kasvaja levinud, kui aktiivne see on. Igasuguste kasvajate ravi lastel on alati ka meeskonnatöö, kus omavahel peavad nõu kirurg, lasteonkoloog, radioloog ja histoloog-patoloog, seda aga lasteonkolooghematoloogi juhtimisel. Kui eeldame, et haigus on agressiivne, saab laps agressiivsemat ravi, ja vastupidi. Kui eeldame, et haigus on kergemini ravile alluv, rakendame kõige nõrgemat, lühemaajalisemat ja organismi vähem koormavat ravi.

hea pidada nõu suurte ja tunnustatud keskuste kolleegidega, kellel on olnud võimalust analoogsete juhtudega sagedamini kokku puutuda. Kõige enam on aja jooksul muutunud, et kolleegid Eestist ja maailmast on järjest lähemale tulnud ja konsultatsioon nendega telefoni- ja Skype’i-kõne või e-kirja saatmise kaugusel. Kui lootusrikas saab lapsevanem siiski hirmutavat diagnoosi kuuldes olla? Kui efektiivne on selliste haiguste ravi ja kuidas seda määratakse? Iga kasvajalise haiguse puhul on kõige tähtsam täpne diagnoos – mida täpsem see on, seda täpsem on ka ravi, ja

Kas onkoloogiliste haiguste ravi võib põhjustada halbu kõrvalmõjusid, nt viljatuks jäämist? Tüsistused sõltuvad kasvaja tüübist, lev i kust või ravist. Operatsioonide halvim pool on organite osaline eemaldamine, võõrluud või amputatsioon; kiiritusraviga võivad käia kaasas kesknärv isüsteem i ka hjust ustest tulenevad neuropsühholoogilised probleemid, kudede kasvu peetus kiirituse piirkonnas; keemia- ja kiiritusraviga immuunsupressioon, organkahjustused, endokrinoloogilised häired ja fertiilsusprobleemid. Kõrgete dooside kiirituse- ja keemiaravi puhul võib tütarlastel tekkida munasarjade kahjustus – sellisel juhul püütakse munarakke edaspidiseks koguda ja külmutada. Sama kehtib poisslaste spermatosoidide suhtes.

Milline on siiski tõenäosusprotsent, et laps saab terveks? Üldiselt alluvad lapseea kasvajad ravile hästi ja paljud lapsed saavad terveks, kuid väga palju sõltub konkreetsest juhust ja haigusest, selle bioloogiast, kuidas see on levinud. Räägitakse konkreetsetest juhtudest. Konkreetse haiguse puhul öeldakse isegi, et iga laps põeb oma haigust, mis sest, et sel on üks ja seesama nimi. Protsentidest me ei räägi, sest igal haigusel, vanusel on oma protsendid. Saame öelda ainult, et elulemus on aastate lõikes tunduvalt paranenud. Nt ägeda lümfoblastse leukeemia elulemus NOPHO* protokollidega ravides on tõusnud 20%-lt 1992. aastal 75%-ni viimastel aastatel. Kas vähki on võimalik ära hoida? Laste puhul ei ole see paraku võimalik. Kui täiskasvanute onkoloogilised haigused on vahel põhjustatud eluviisist, harjumustest või vanusega kaasnevast immuunsüsteemi väsimisest, siis laste puhul võivad põhjused olla selles, et nad on sündinud immuunsüsteemiga, mis ei suuda kasvajat ära tunda ja seda hävitada või on organismi jäänud looteeast pärinevad ebaküpsed rakud, mis muutuvad kasvajaliseks hiljem – on „valel ajal vales kohas”. Laste kasvajad ei ole tingimata geneetilised – ema ja isa ei päranda neid lastele, ja lapsed ei päranda neid omakorda edasi. Haiguse algpõhjus pole endiselt teada, v.a üksikute kasvajate puhul. Nt on väike hulk geneetilisi haigusi, mis viivad kasvajate tekkimisele (Downi sündroom, Franconi aneemia, Kostmanni sündroom, Bloomi sündroom, Diamond-Blackfani aneemia). Samuti on teada, et vallandajaks on mõned viirused (Epstein Barr, herpes). Teiste viirustega on pigem vastupidi: uuringud näitavad, et lapsed, keda viidi lasteaedadesse ja -hoidudesse, kus nad põdesid väga varases eas viirushaigusi, põevad hiljem harvem kasvajalisi haigusi. Tundub, et infektsioonhaigused treenivad meie immuunsüsteemi kasvajate vastu. Inimese organism on suur mõistatus. Teame paljusid asju, kuid endiselt ei tea me mitte midagi. Aeg-ajalt räägitakse ka päris uute ravimite leiutamisest, mis haiguse päriselt allutavad. Aasta-aastalt õpitakse haigustest enam ja enam. Alati on tore, kui otsitakse uusi, lootust-

andvaid ravimeetodeid ja ravimeid. Kuid paljude uute asjade puhul ei tea me kaugeleulatuvaid tulemusi. On vaja aega, et näha nende kohta meditsiinis. Püütakse leida võimalust, kuidas hävitada kasvajat, kahjustamata tervet organismi. Loomulikult uuritakse enam haigusi, mille ravitulemused on kehvemad: lapseea vähivormidest on nendeks ajukasvajad ja neuroblastoomid. Mis on ohumärgid, mis annaksid lapsevanemale märku vajadusest arsti juurde pöörduda? Ja kuhu pöörduda? Kasvajad võivad asuda eri kohtades ja põhjustada erinevaid kaebusi. Perearsti juurde tasuks minna juhul, kui lapsed kaebavad ebaselget valu (nt korduv, pikaajaline kõhu- või peavalu), kui muidu aktiivne ja vilgas laps on pidevalt väsinud, ei käitu eale ega iseloomule vastavalt, keeldub kõndimast, kurdab valu jalgades jne. Mida varem erinevate kaebustega arsti poole pöörduda, seda parem. Lapsed võivad olla väga kannatlikud ja mitte kurta, lapseea kasvajad on sageli väga salakavalad ja kujunevad tasahilju, mõned neist avastatakse paraku liiga suurtena. Kuidas suhtuda lümfisõlme suurenemisse? Lastehematoloogide ja -onkoloogide poole pöördutakse väga sageli lümfadeniidi ehk lümfisõlme põletiku tõttu suurenenud lümfisõlmede pärast, millel võib olla palju erinevaid põhjuseid – peamiselt aga infektsioonhaigused vm ärritajad** (respiratoorsed infektsioonid, mononukleoos, tonsilliit, dermatiit, kassikriim, DLT-vaktsiin, perodontiit). Selline mure ei ole iseenesest vale ja väärib kontrollimist, samal ajal tasub teada, et iga suurenenud lümfisõlm ei ole veel vähk. On üks tuntud ja armastatud noor Eesti pere, kes kaotas mõnda aega tagasi neuroblastoomi tõttu oma väikese poja. Nad ütlesid, et ükskõik kui halvad olid järjekordsed analüüsid ja kui kiiresti, võrreldes haiguse algusega, tulid halvad uudised, sündis lootus alati tuhast. Te ei andnud neile lootust, kuid ei võtnud seda neilt ära, eitamata, et imesid sünnib maailmas. Ema ja isa lootus imele oma lapse jaoks on alati 100%. Ja kuigi me arstidena teame prognoose ja arve, siis tegelikult loodame ka meie, eriti raskete haigusvormide puhul, et seekord läheb teisiti. Meie lastele antud aja pärast tuleb võidelda lõpuni.

Kus ja kuidas ravitakse Eestis onkoloogilise haigusega lapsi? Eestis on kaks keskust Lapseea kasvajalisi haigusi ravitakse Tallinna Lastehaigla onkohematoloogiaosakonnas ja Tartu Ülikooli Kliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonnas. Mõlemas linnas alustasid lasteosakonnad aastal 1992 – Tallinnas rajas selle dr Karin Orgulas. Tartus pani lasteonkoloogia arendamisele ja lasteosakonnale, mis hiljem täiskasvanute osakonnaga ühines, aluse dr Else-Ene Kikerpill. Tallinna Lastehaigla lasteonkohematoloogia osakond tähistas tänavu oma 20. sünnipäeva. Leukeemia ravi ja prognoos Ravi on polükemoteraapia ja vajaduse korral allogeense hematopoieetilise tüviraku transplantatsiooni kombinatsioon. ALL. Üldine elulemus esimeses remissioonis kuni 75%. AML. 5 aasta haigusvaba elulemus*** 50%, 10 aasta üldine elulemus 65%, LÜT esimeses täielikus remissioonis 30%. Kesknärvisüsteemi kasvajate ravi ja prognoos Madalmaliigsete kasvajate olulisem ravimeetod on operatsioon, kõrgema maliigsusastmega vormide puhul kombineeritud kiiritus- ja keemiaraviga. Keemiaravi kuulub kõrgmaliigsete kasvajate raviskeemi. Aitab edasi lükata kiiritusravi ja langetada selle doosi. Astrotsütoomid. Kergema haigusvormi puhul elulemus 80–90%, raskema puhul 20–30%. Ependümoomid. Elulemuse määrab operatsiooni ulatus. Kui tuumor on eemaldatud täielikult, on elulemus 51–80%, kui eemaldatud vähem kui 90%, on elulemus kuni 26%. Medulloblastoom. Prognoos sõltub kasvaja ulatusest, histoloogilisest leiust, bioloogilistest markeritest ja patsiendi vanusest. Teiste soliidtuumorite ravi ja prognoos Ravi kasvaja tüübi ja leviku järgi: keemiaravi, operatiivne ravi, kiiritusravi Non-Hodgini lümfoom. B-lümfobastse lümfoomi elulemus I–II staadiumis 85%; III–IV staadiumis sõltuvalt lümfoomi tüübist 70–90%. Hodgini lümfoom. Paranemine 90% juhtudest, 10–20% tüsistunud juhtudest (staadiumis IIB–IV) võivad ägeneda pärast ravi, seejärel paranemisprognoos 20–50%. Nefroblastoom. Prognoos sõltub lapse vanusest haiguse diagnoosimisel, kasvaja histoloogiast ja levikust. Hea histoloogia korral kaheaastastel I–III staadiumis 96%, IV staadiumis 86%. Osteosarkoom. Metastaseerumata haiguse korral 60–80%, metastaasidega haiguse korral 10–40%. Ewingi sarkoom. Viie aasta haigusvaba elulemus ilma metastaseerumiseta haigusjuhu korral 55–70%, diagnoosimisel esinevate metastaaside korral 23–30%. Allikad: * NOPHO – Nordic Society of Paediatric Heamatology and Oncology Acute Lymphoblastic Leukemia ** Sirje Mikkeli ja Iige Viigimaa artikkel Eesti Arstis 2002; 81(3):148–151). *** 5 aasta haigusvaba elulemust peetakse märgiliseks põhjusel, et haigus kipub tagasi tulema esimese kahe aasta jooksul pärast ravi, hiljem see tõenäosus väheneb. Eriti hea näitaja on kümneaastane haigusvabadus pärast ravi.

Teadmistega vähi vastu

Emakas.ee ennetuskampaania raames kooliloengud 55-s koolis, projekti kaasrahastas Sotsiaalministeerium

Emakakaelavähk on ennetatav ja varajases staadiumis ravitav! Eestis esineb emakakaelavähist rohkem vaid rinnavähki. See on kurb, sest regulaarselt günekoloogilises kontrollis käies on emakakaelavähki võimalik ennetada ja varajases staadiumis ka ravida. MTÜ Emakas.ee on heategevuslik naisliikumine, kes koostöös Eesti Kolposkoopia Ühinguga paneb südamele külastada regulaarselt naistearsti.

Emakakaelavähk on vähk, millel on kindel põhjustaja teada. See on inimese papilloomiviirus (HPV). See on inimeselt inimesele leviv viirus, millesse nakatuvad 70% täiskasvanutest oma elu jooksul. Papilloomiviirusel on ca 100 erinevat tüüpi, kuid kõik ei ole pahaloomulised. 30-40 HPV tüve levivad sugulisel teel, põhjustades suguelunditel kondüloome (madala vähiriskiga tüved) ja emakakaelavähki (osadel juhtudel ja vulva-, peenise-, tupejm vähke).

Tipptasemel hooldus ja hoolitsus Taastusravi & Õenduskodu Benita ∞ ∞ ∞ ∞ ∞ ∞

Toetav taastusravi Hooldusravi Toetatud elamine ja päevahoid eakatele Inva- ja seeniorturism Ravi- ja lõõgastusprotseduurid Rehabilitatsiooniteenus

Teid ootavad ühe- ja kahekohalised toad ning mugavad apartemendid. Tervitatud on nii lühemal puhkusel kui pikema peatumisega kliendid. Individuaalsed kokkulepped ja hind alates 29 € päeva / inimese kohta majutusele ja täispansionile.

Küsi julgesti enda või oma lähedase soovide põhjal nõu telefonil 67 44 600 ja tule majaga tutvuma!

Taastusravi & Õenduskodu Benita Niitvälja, 76616 Keila vald, Harjumaa, Eesti info@benita.ee • www.benita.ee

Sugulisel teel nakatuvatesse HPV tüvedesse nakatutakse kõige sagedamini kolme esimese seksuaalelu aasta jooksul.

muudatused emakakaelal ning nendest võib kujuneda välja emakakaelavähk, seda keskmiselt 15-20 aastaga.

Viiruse levikul ja organismis püsimisel on ka soodustavad tingimused, näiteks teiste suguhaiguste olemasolu, põletikud, abordid, rasedus, suitsetamine jt immuunsüsteemi nõrgestavad asjaolud. Noortel ka suguelu alustamine enne 17. eluaastat, kui immuunsüsteem pole veel täielikult välja kujunenud. On võimalus, et viirus püsib ja võivad tekkida rakulised

Oluline on regulaarselt käia naistearsti juures, sest külastuse käigus tehtava PAP-testi abil võib avastada rakulised muudatused emakakaelalal, vähieelse seisundi ja varajases staadiumis emakakaelavähi (kokku on 4 staadiumit). Naistearstiga saab pidada nõu ka vaktsineerimise osas. Eestis kutsutakse igal aastal naisi vanuses 30, 35, 40, 45, 50, 55

emakakaelavähi sõeluuringule. Selle kohta saab rohkem lugeda ja end registreerida sõeluuringule http://cancer.ee/emakakaelavahi-soeluuringud/. Lühiloengut emakakaelavähist on võimalik leida youtube.com sisse kirjutades ”seksuaaltervis”. Oluline on naiste enda huvi ja soov oma seksuaaltervisest hoolida! Alustada võib teemakohast infot lugedes siit: