Teadmistega Vähi Vastu by Eesti Päevalehe

Teadmistega Vähi Vastu Reklaamlehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Kathy Kilusk | kathy.kilusk@lehed.ee, tel 680 4521 | Toimetaja: Kristiina Viiron | kristiina.viiron@lehed.ee, tel 680 4567

Kevad 2015

Lehe väljaandmist toetasid: Põhja-eesti Regionaalhaigla SA, Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS, Eesti Vähiliit, Roche Eesti OÜ, Ida-Tallinna Keskhaigla AS, Avon Eesti OÜ, Tradehouse OÜ, RemedyWay OÜ

AVON TEEB HEAD MAIJOOKSUL! Avon koos Vähiliiduga ootavad Sind oma rinnatervist kontrollima!

NÄITA, ET HOOLID! Juba viiendat aastat järjest tutvustab Avon koostöös Vähiliiduga Maijooksu osavõtjatele ning pealtvaatajatele rinnavähivastast tegevust ning jagab infot, kust ja kuidas abi küsida. Oled oodatud ka oma panuse andma!

OSTA HEATEGEVUSTOOTEID! Aastaringselt on Avonil müügil heategevustooted, mille kogutulu läheb rinnavähi ennetamiseks Eestis. MÕNED NÄIDISTOOTED

Heategevuslik poekott 5,00 €

Elegantne heategevuslik käevõru 8,00 €

Heategevuslik münditasku 5,00 €

Heategevuslikud sokid 4,00 €

Heategevustoodete soetamiseks pöördu Avoni müügiesindaja või klienditeeninduse poole telefonil 6612 614 või e-maili teel AvonEesti@avon.com Lisainfo: www.avon.ee

Teadmistega Vähi Vastu

Tähtis on jõuda ravile rinnavähi varases staadiumis Rinnavähk on naiste kõige sagedasem pahaloomuline haigus. Euroopas on rinnavähk 35–59-aastaste naise surmapõhjus number üks ning Euroopa Liidu riikide naiste risk haigestuda elu jooksul rinnavähki on 1:8. Maret Talk, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst-radioloogiakeskuse juhataja

Euroopa mammograafilise sõeluuringu juhised (kehtivad aastast 2006) näevad ette skriinida naisi vanuses 50– 69, kuid Eesti on ainus EL-i riik, kus neid juhiseid ei järgita ja sõeluuringule kutsumine lõpetatakse juba naise 62. eluaastal. Oleme nii Eesti vähiliidu, rinnahaigustega tegelevate spetsialistide-arstide kui ka Eesti radioloogia ühinguga korduvalt väljendanud seisukohta, et see sihtgrupp on liiga kitsas ja vajab laiendamist, kuid seni tulemusteta. Rinnavähi ennetustegevust korraldab Eesti haigekassa, mille ametnikud on seni nii Euroopa juhiseid kui ka meie pöördumisi sihtgrupi laiendamise vajalikkuse osas eiranud. Laiem sihtgrupp Erinevates Euroopa maade erialaspetsialistide seisukohta-

des ning selleteemalistes teadusuuringutes on leitud, et põhjendatud oleks sõeluuringu sihtgrupi laiendamine ka nooremale ning vanemale eagrupile. Uusi täiendatud Euroopa mammograafilise sõeluuringu juhiseid on oodata juba sellel aastal. Osas Euroopa riikides kutsutakse mammograafilisele sõeluuringule naisi juba nooremas eas (näiteks Rootsis alates 40. eluaastast). Rinnavähi tekke vanuseline risk hakkabki järsult tõusma alates naise 40. eluaastast. Sama näitab ka Eesti vähiregistri statistika. Kui vanuses 30–34 on kümne aasta jooksul keskmiselt igal aastal haigestunud 11 naist 100 000 kohta, siis vanuses 45–49 on haigestunud naisi juba üle 10 korra rohkem – 119 naist 100 000 kohta. Vanuse kasvades suure-

neb haigestumissagedus 170180-ni. Suurim vanuseline risk haigestuda tekib naise 50. eluaastatel ning jääb kõrgeks kuni naise elu lõpuni. Sõeluuring aitab varakult avastada Mammograafilisel sõeluuringu osalemisaktiivsus on võrreldes kümne aasta taguse ajaga küll tõusnud – praegu tuleb uuringule veidi üle poolte (53% aastal 2013) kutse saanutest, ent võrreldes naabrite Soome ja Rootsiga on meil veel arenguruumi palju. Rinnavähi korral on otsustavalt tähtis jõuda ravile vähi varases staadiumis. Eesti statistika järgi olid kõik naised, kellel diagnoositi rinnavähk I staadiumis, viie aasta pärast elus. Rinnavähi varaseks avastamiseks ellukutsutud mammograafilised sõeluuringud aitavad märgatavalt

vähendada suremust rinnavähki, erinevate maade statistika järgi 35–40%. Iga naine saab oma tervise heaks teha seda, et sõeluuringule tulla. Sel aastal ootame rinnavähi mammograafilisele sõeluuringule naisi sünniaastatega 1953, 1954, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965. Üks levinud müüte naiste seas on, et mammogrammide tegemine on hirmus valus. Inimeste valulävi on muidugi erinev, ent enamasti tunneb naine mammograafia ajal vaid lühiajalist survetunnet. Kardetakse ka mammograafiaga kaasaskäivat kiirgust. Võin kinnitada, et mammograafial saadav kiirgusdoos on väike ja seda karta ei tasu. Üldjuhul ei soovita me küll teha mammogramme sagedamini kui kord aastas, sõeluuringu situatsioonis aga iga kahe aasta järel.

Mida teevad need, kes sõeluuringusse ei mahu? • Kindlasti on põhjendatud, et regulaarsel mammograafilisel kontrollil käimist jätkavad ka need vanemad naised, keda Eestis enam sõeluuringule ei kutsuta, sest nende risk haigestuda ei kao kuhugi. • Nooremad naised on rinnakaebuste korral oodatud rinnakabinetti või mammoloogi vastuvõtule, kus anname nõu ja selgitame igal konkreetsel juhul ravivajaduse. • Alates 40.–45. eluaastast soovitame arstidena regulaarset kontrolli ka kaebuste puudumisel, kuna selles vanuses hakkab rinnavähi sagedus kiiresti tõusma. Perekondliku rinnavähi anamneesiga naistele soovitame kontrollis käima hakata juba varem.

5 aasta suhteline elulemus rinnavähi diagnoosiga naistel Eestis 2005–2009

Teadmistega Vähi Vastu

Rinnakabinetis pääsevad naised kiiresti uuringutele ja vajadusel ravile

Foto: erakogu

Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloogiakeskuses töötab juba kolmandat aastat rinnakabinet. Maret Talk, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst-radioloogiakeskuse juhataja

Rinnakabineti loomise mõte sündis koos kolleegidega ning soov oli pakkuda rinnaprobleemidega naistele kiiremat juurdepääsu uuringutele ning suunata edasi regionaalhaigla tippkirurgide ja onkoloogide juurde just need naised, kellel juba sekkumist vajav haigusseisund on uuringutega avastatud. Doktor Riina Kütneri juhtimisel tegutseb regionaalhaiglas rinnavähi töörühm, kus kogenud rinnakirurgid, keemia- ja kiiritusraviarstid ning patoloogid koos radioloogide ja nukleaarmeditsiiniarstidega ühtse meeskonnana rinnavähi juhtusid koos arutavad ja haigetele parimat võimalikku diagnostikat ja ravi pakuvad. Kolme aasta jooksul on rinnakabinet väga hästi töötanud. Aastas avastame üksnes regionaalhaigla rinnakabinetis 90– 100 esmast rinnavähi juhtu, s.o 15–17% kõigist Eesti esmajuhtudest. Möödunud aastal külastas rinnakabinetti regionaalhaiglas 3025 naist, nendest 2078 olid rinnavähi sõeluuringu sihtgrupist nooremad (alla 50-aastased). Rinnakabinetti on oodatud naised kõikjalt Eestist, kui neil esineb rindadega probleeme, küsimusi või kaebusi. Vajalik siinjuures on perearsti või eriarsti saatekiri. Rinnakabinetis saavad kogemustega nõustajatelt abi ka need, kes on vanuse tõttu sõeluuringu sihtgrupist välja jäetud. Samuti jäävad rinnakabineti vaatevälja naised, kellel küll vähki pole leitud, kuid kelle muutused rindades vajavad jälgimist.

Rinnakabinetti pöördujatele tehakse vajadusel radioloogilised uuringud ja võetakse ultraheli kontrolli all koeproov kahtlasest koldest. Lisaks lühikestele järjekordadele on rinnakabinetil veelgi eeliseid. Kui radioloog kontrolli käigus rinnas kasvaja avastab, suunatakse patsient kiiresti edasi raviarsti vastuvõtule. Tavasituatsioonis peab patsient mammoloogi juurde pääsemiseks üsna pikalt ootama, siis peab ta ootama uuringutele pääsemist ja siis uuesti mammoloogi vastuvõttu. Rinnakabinet muudab selle ahela patsiendile kiireks ja mugavaks ning ravi saab kiiremini alata. 3D-mammograafia parandab vähi avastamist Mammograafia Achilleuse kannaks võis seni pidada varase vähi avastamist tiheda rinnakoega naistel. Kui rohke rasvkoega rindades on peaaegu kõik vähid nähtavad, siis täiesti tihedakoelistes rindades on vähi avastamine mammograafial keeruline, kuna tihe näärmekude võib vähikoldega summeerudes selle röntgenkujutisel varjata, nii et vähikolle ei ole näärmekoest eristatav. Suhteliselt uus rinna radioloogiline uuringumeetod rinna digitaalne tomosüntees (Digital Breast Tomosynthesis – DBT) ehk 3D-mammograafia avastab vähikolde ka tihedakoelistest rindadest. 3D-mammograafia kasutab kihiti registreeritud röntgenkujutisi, et saada 3D-kujutis rinna koest (sarnaselt kompuutertomograafia kujutisega). Põ-

Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst-radioloogiakeskuse juhataja Maret Talk.

Tänapäevase digitaalse rinna tomosünteesi tegemisel liigub röntgentoru teatud nurga all rinna ning digitaalse detektori suhtes ja rinnanäärmest salvestatakse madala doosiga kihiti kujutised.

Suhteliselt uus rinna radioloogiline uuringumeetod rinna digitaalne tomosüntees (Digital Breast Tomosynthesis – DBT) ehk 3D-mammograafia avastab vähikolde ka tihedakoelistest rindadest.

hiliseks tomosünteesi eeliseks võrreldes tavamammograafiaga on võimalus kihiti eristada rinnakoe peenstruktuure. DBT tehnoloogia abil saab kihiti registreeritud andmemahust rekonstrueerida nn sünteetilise 2D-tavamammogrammi. Tomograafia meetod ise ei ole uus. Konventsionaalse tomograafia pioneeriks peetakse prantsuse teadlast A. E. M. Bocage’i, kes juba aastal 1922 leiutas ja patenteeris esimese planograafia süsteemi. Tänapäevase digitaalse rinna tomosünteesi tegemisel liigub röntgentoru teatud nurga all rinna ning digitaalse detektori suhtes ja rinnanäärmest salvestatakse madala doosiga kihiti kujutised. Salvestatud andmemaht töödeldakse digitaalselt tänapäevaseid rekonstruktsiooni algoritme nagu filtered back-projection (FBP) ja iteratiivsed meetodeid (SART, MLEM, Total Variation Minimization) või nende kombinatsioone kasutades. Hiljutiste kliiniliste uuringutega on kinnitust leidnud tomosünteesi märkimisväärselt kõrgem spetsiifilisus ja sensitiivsus võrreldes tavamammograafiaga. Meetod võimaldab eristada laatuvaid rinnakoe struktuure ning aitab diagnoosimisel just suure rinnakoe tiheduse

korral. Uuringu kiirgusdoos on võrreldav tavamammograafiaga. Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloogiakeskuses on sügisest kasutusel tomosünteesi optsiooniga uus mammograafia seade, mille abil on lisaks tavamammograafiale võimalik teha rinna tomosünteesi, võtta tomosünteesi kujutistele toetudes tomobiopsiat valitud rinna kihist ja kolde lokalisatsioonist, paigaldada klipse tuumorikolde märgistamiseks (neoadjuvantravi eel) ning teha rinnakolde preoperatiivset traatmärgistamist. Radioloogide esmane kasutuskogemus uue meetodi osas on lootusrikas, oleme avastanud mitmeid vähke just tomosünteesi abil. Vähem valepositiivseid vastuseid Tomosüntees aitab tiheda rinnakoe korral paremini diagnoosida, s.t väheneb valenegatiivsete juhtude arv – see muudab soodsaks perspektiivi kaasata edaspidi mammograafilisse sõeluuringusse ka nooremad naised, kelle rinnakude on valdavalt röntgenoloogiliselt tihedam. Kliinilised uuringud (1) (2)(3) on näidanud, et sõeluuringu situatsioonis saab tänu 3D-mammograafiale parandada vähi avastamist 27–43%. Kliinilised uuringud on näi-

danud ka, et tänu tomosünteesile on väiksem mammograafilise sõeluuringu järel täpsustavatele lisauuringutele kutsutavate naiste (vale-positiivsete) arv. P. Skaane uuringus (1) vähenes lisauuringutele kutsutud naiste arv 15%; SL Rose’i uuringus (2) 37%. Uut meetodit, mis sisuliselt on mammograafia edasiarendus, on nimetatud eriala inimeste poolt lihtsalt ka kui „parem mammogramm”. Siiski on sellel võrreldes tavamammograafiaga ka mõned miinused: aparatuuri kõrgem hind, arhiveeritava pildimaterjali suurem maht, mahuka pildimaterjali läbivaatamiseks kulub radioloogil pikemalt aega. Seetõttu saab 3Dmammograafial tulevikus olema ka veidi kõrgem hind kui tavamammograafial. Uut meetodit ei ole veel haigekassa rahastatavate tervishoiuteenuste nimekirjas, ent plaanime vastava taotluse teha. Kokkuvõtteks, 3D-tomosüntees ja eriti koos sünteetilise 2Drekonstruktsiooni kasutamisega, on väga paljulubav tehnika. Eestis on praegu 3D-mammograafia optsiooniga seadmed olemas Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis. Esimene positiivne kasutuskogemus on radioloogidel juba olemas.

Viited: 1. Skaane P et al – Comparison of digital mammography alone and digital mammography plus tomosynthesis in a popoulation-based screening program. Radiology.2013 Apr;267(1);47–56 2. Rose SL et al – Implementation of breast tomosynthesis in a routine screening practise: an observational study. AJR Am J Roentgenol.2013 Jun;200(6).1401–8. 3. Zackrisson, S – Malmö Breast Tomosynthesis Screening Trial (MBTST) Clincialtrials.gov – A service of the US National Institutes of Health. Study Record Detail: Malmö Breast Tomosynthesis Screening Trial http://clinicaltrials.gov/ ct2/show/NCT01091545 – accessed 17 June 2013.

Teadmistega Vähi Vastu

Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskus töötab välja uusi vähiravimeid ja diagnostikameetodeid Keskus töötab selle nimel, et vähk ei oleks enam surmadiagnoos, vaid haigus, mida saab ravida või millega oleks võimalik aastakümneid enam-vähem kvaliteetset elu elada. Tervise arengu instituudi andmetel avastatakse Eestis kerges tõusvas trendis üle 6000 uue vähijuhu aastas. Vähki esineb inimestel kuni umbes 250 erineva haigusena, millest ligikaudu pooltel on mingisugused ravivõimalused olemas, kuid teise poole puhul puudub endiselt spetsiifiline ravi. Prognooside järgi seisab arenenud riikides juba varsti igal teine mees ja kolmas naine oma eluajal silmitsi pahaloomulise kasvaja diagnoosiga. Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse (VTAK) juhataja, Riin Ehin ütleb, et kui praegu juhivad surma põhjustavate haiguste „edetabelit” südame- ja veresoonkonna haigused ning vähk on teisel kohal, siis aastaks 2020 ennustatakse, et vähk on tõusmas esikohale. Põhjus on lihtne ja levinud ka teiste maailmas valitsevate hädade puhul – elanikkonna vananemine ja eluea pikenemine. „Vähk on olemuselt vananeva populatsiooni haigus, sest eluea jooksul genoomi akumuleeruvad mutatsioonid järjest suurendavad vähkkasvaja välja kujunemise tõenäosust. Oma osa on ka eluviisidel. 30% vähkidest on tingitud elustiilist. Vähiriski annavad juurde näiteks suitsetamine, alkohol, kõrge keha-

massiindeks, vähe puu- ja aedvilju menüüs, istuv eluviis/vähene füüsiline aktiivsus,” rääkis Ehin. 2005. aastal mitmete teadusasutuste, ettevõtete ja suurhaigla koostöös asutatud VTAK töötab selle nimel, et vähk ei oleks enam surmadiagnoos, vaid haigus, mida saab ravida või millega oleks võimalik aastakümneid enam-vähem kvaliteetset elu elada. Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskusesse on investeeritud 22 miljonit eurot, pool sellest on tulnud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Archimedese ja Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse rahastamise projektide kaudu. Ülejäänud raha on investeerinud omanikud ja projektipartnerid või vähiuuringute TAK ise teeninud. Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse finantseerimisele on kaasa aidanud ka KredEx ja Nordea pank. „On selge, et ilma EAS-i toetuseta poleks taolist keskust praegu olemas,” lausus Ehin. „Samuti edeneks teadustöö selles vallas Eestis aeglasemalt.” Osa vähiuuringute TAK-i projektide tulemusi on juba rakenduses ning teenivad investeeritud raha tagasi. Kui vähiuuringute TAK-i tegevus planeeritud

Ravimiarenduses on praegu käimas 10 projekti.

mahus jätkub, muutub keskus juba aastal 2020 toetustest sõltumatuks ja tekib võimalus juba teenitud raha kasutada uute projektide algatamiseks ning finantseerimiseks. Vähiravimi tootmine pealinna Suureks saavutuseks peab Ehin ka seda, et keskusesse on kokku saadud Eesti parimad spetsia-

listid ning kodumaale on suudetud tagasi meelitada kuus edukat Eesti teadlast. Samuti on tema sõnul murranguliseks sammuks Eesti jaoks see, et keskuse omanikeringi kuuluv ravimifirma AS Kevelt on otsustanud vähiuuringute TAK-is välja arendatud vähiravimit tootmise sisse seada Tallinnas. Aastaid on Eestis riiklikul tasemel arutatud, kuidas oleks võima-

lik Eestis reaalselt ravimitootmisega alustada. Üks oluline põhjus, miks AS-i Kevelt omanikud tootmise just Tallinnasse, mitte Saksamaale või Skandinaaviasse otsustasid tuua, on vähiuuringute TAK-is tekkinud innovaatiline keskkond. Kevelti omanikud loodavad, et neil on põhjust ka paar järgmist ravimiarendust siia tuua. Vähiuuringute tehnoloogia

VTAK-i koostööpartnerid

Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse (VTAK) juhataja Riin Ehin.

• Tallinna tehnikaülikool • Tartu ülikool • Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA • Trial Form Support TFS AB • CeMines Estonia OÜ • Cambrex Tallinn AS • Kevelt AS • Celecure AS • Inbio OÜ • IB Genetics • Protobios OÜ • SIA Pharmidea • Quattromed HTI Laborid OÜ • Genecode AS • Tartu ülikooli kliinikum • Icosagen AS • Keemilise- ja bioloogilise füüsika instituut

arenduskeskuses käib töö kahes võtmevaldkonnas – uue põlvkonna vähiravimi kandidaatide arendamine ja uute võimaluste väljatöötamine vähkkasvajate varaseks diagnostikaks. Uue põlvkonna vähiravimid tähendavad seda, et neil on vähem kõrvalmõjusid ning suurem efektiivsus. Varane diagnostika on vähiravis ülitähtis – paljud vähkkasvajad on õigeaegse diagnostika korral hästi ravile alluvad. Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuses väljaarendatavad diagnostikameetodid on mitteinvasiivsed – see tähendab, et me aitame vähkkasvajaid diagnoosida ilma, et selleks patsientidest tükke välja peaks lõikama. Kümme projekti töös Ravimiarenduses on praegu käimas 10 projekti. Nendest üks on eelkliiniliste uuringute lõpus, üks kliiniliste uuringute alguses ja üks sellises faasis, et on alanud tootmisliinide projekteerimine Tallinnasse. Kõige kaugemale on jõudnud emaka limaskesta IV staadiumi ravimi Virexxa arendamine. Kuna tegu on harvikhaiguse ravimiga, siis on sellega turule tulek lihtsam ja ka mõnevõrra odavam kui ta-

Teadmistega Vähi Vastu

5| vajuhul. Harvikhaigus tähendab, et selle haiguse esinemissagedus ei ole väga suur ning hetkel puudub haigusele efektiivne ravi. Samas on võimalikud turumahud meie mõistes siiski täiesti piisavad, et harvikhaiguste ravimitega tegeleda. Virexxa ekspordipotentsiaal aastal 2020 on 70 miljonit eurot aastas. Virexxat hakatakse Tallinnas tootma nii Euroopa kui ka USA turu jaoks. Vähimarkerid ja -testid Uute diagnostikavõimaluste väljatöötamise vallas on meil mõned uudsed vähimarkerid välja litsentseeritud. Eesti haiglates kasutatakse meie välja arendatud molekulaargeneetilisi teste vähiravi täpsustamiseks ja individuaalse vähiriski hindamiseks. Hetkel käivad läbirääkimised farmaatsiafirmadega uute rinnavähi markerite väljalitsentseerimiseks. Uuringute käigus on nende rinnavähi markerite abil aidatud tulemuslikult täpsustada rinnavähi diagnoose Eesti haiglates. Viimasel aastal on hoogustunud vähiuuringute TAK-i koostöö IT, elektroonika ja materjaliteaduste sektoriga. Otsime (ja oleme juba jõudnud esimeste prototüüpideni) üheskoos lihtsaid

ja eelarvesõbralikke lahendusi esmaste vähitestide väljaarendamiseks. Need võimaldaksid perearstil või patsiendil endal saada esimene hoiatus vähkkasvajast väga varases staadiumis. Üksiti aitaks selline lähenemine kokku hoida meie tööga üle koormatud onkoloogide aega ja alustada varakult efektiivse raviga. Ka maailmaturg ootab hinnasõbralikke diagnostikameetodeid – sellele viitab mitme suure ravimi- ja diagnostikafirma elav huvi meie uudsete testide suhtes. Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskus on Eestis ühendanud kõik valdkonnaga tegelevad jõud võitlusesse vähkkasvajatega, on loonud toetava keskkonna edukaks koostööks ettevõtjate, teadlaste ja arstide vahel ning aidanud taasluua ravimiarenduse ja ravimitööstuse.

Allan Ahtloo, AS-i Kevelt juhatuse esimees: Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse kaasabil välja arendatud vähiravimi tootmisüksuse sisseseadmiseks Tallinnasse on juba investeeritud 4 miljonit eurot. Planeeritud koguinvesteeringu maht on 20 miljonit eurot eeldusel, et vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskus jätkab oma tegevust. Hinnanguliselt annaks see investeering juba alates aastast 2020 ekspordikäivet 70 miljonit eurot aastas.

Tõnis Allik, PERH-i juhataja:

Toivo Maimets, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor, vähiuuringute TAKiteraapia suuna juht: Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja ettevõtjate koostöö molekulaarbioloogias on vähiuuringute TAK-i abil silmanähtavalt hoogustunud. On hea meel, et ülikoolidel on võimalus osaleda projektides, millel on reaalne väljund ning praktiline kasu meditsiinile.

Urmas Siigur, Tartu ülikooli kliinikumi juhataja:

Põhja-Eesti regionaalhaigla aktiivne osalemine vähiuuringute TAK-i töös on loonud unikaalseid võimalusi arstide, teadlaste ja ettevõtjate koostööks. Uuringutes osalemine on andnud uusi kogemusi arstidele ja aidanud täpsustada vähipatsientide diagnoose ning ravi.

Vähiuuringute TAK-i kaasabil on elavnenud Tartu ja Tallinna arstide ning valdkonnaga seonduvate teadlaste koostöö. Rõõmustan, et meie arstidel on võimalik osaleda projektides, mille esmane eesmärk ei ole mitte teadusartiklid (mis on muidugi ka olulised), vaid tegelik kasu patsientidele.

Toomas Neuman, vähiuuringute TAK-i diagnostika suuna juht:

Jüri Teras, Põhja-Eesti regionaalhaigla üld- ja onkokirurgia keskuse juhataja-ülemarst, Tallinna tehnikaülikooli doktorant:

Ilma efektiivse diagnostikata pole ka tulemuslikku vähiravi. Vähiuuringute TAK-ist on juba praegu turule jõudnud olulised lahendused vähkkasvajate varaseks diagnostikaks ning individuaalse vähiriski hindamiseks. Praegu käivad läbirääkimised mitme suurfirmaga uute rinnavähi markerite väljalitsentseerimiseks ja võimalikust edasisest koostööst.

Mart Saarma, vähiuuringute TAK-i nõukogu liige, akadeemik, Euroopa teadusnõukogu (ERC) asepresident: Eestis on tekkinud keskkond, kus ettevõtted, haiglad ja ülikoolid tegelevad üheskoos väga edukalt vähkkasvajate ravi ja diagnostika arendamisega. Sellest tegevusest saavad kasu nii Eesti kui ka kogu maailma vähipatsiendid, aga ka Eesti riik tervikuna läbi ekspordipotentsiaali olulise kasvu. Skandinaavia perspektiivist vaadates on selline ülikoolide, haiglate ja firmade tulemusrikas interdistsiplinaarne ning fookustatud koostöö täiesti ainulaadne.

Andres Keevallik, TTÜ rektor: Tallinna tehnikaülikooli kraadiõppuritele on vähiuuringute TAK suurepärane praktikabaas. On märkimisväärne, et lisaks võimalusele osaleda kõrgetasemelises teadustöös annab praktika vähiuuringute TAK-is TTÜ tudengitele ka kogemuse eraettevõtluses töötamisest.

Vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskus on olnud oluline stiimul nii mõnegi dermatoloogi, onkoloogi ja onkokirurgi astumiseks Tallinna tehnikaülikooli doktorantuuri. Arstid on teatavasti praktilistele lahendustele orienteeritud inimesed ning kui on näha, et nad oma doktorantuuri käigus saavad leida vastuseid ka igapäevases töös esile kerkivatele küsimustele, siis on see ilmselgelt lisamotivatsioon. Statistika väidab, et haiglates, kus arstid saavad tegeleda ka teadusega, on ravitulemused paremad.

Erkki Truve, TTÜ teadusprorektor: Vähiuuringute TAKi ja TTÜ koostöö tulemusena on paljud TTÜ tudengid oma teadustöö teemaks valinud just vähiga seonduvad valdkonnad. Ühiselt loodud infrastruktuur TTÜ loodusteaduste majas on oluline kogu Eesti biotehnoloogia ettevõtlusele ning keemia- ja bioloogiateadusele TTÜ-s, mitte üksnes vähiuuringutele.

Mart Ustav, AS-i Icosagen juhataja, akadeemik, TÜ tehnoloogiainstituudi juhataja: Edukas koostöös vähiuuringute TAK-iga oleme välja arendamas uudset diagnostika- ja ravilahendust melanoomi patsientidele. Vähiuuringute TAK on Icosageni strateegiline partner ka geeniteraapia projektis.

LAE ALLA NUTIRAKENDUS JA KONTROLLI OMA RINDU KORD KUUS! OTSI RAKENDUSTEPOEST “BREASTTEST” VÕI SKANNEERI KOOD

Teadmistega Vähi Vastu

Sageli esinevad rindades tihendid ja sõlmed, mis enamasti on healoomulised muutused. Väga oluline on naise enesevaatlus, et võimalikult vara avastada normist kõrvalekaldeid.

Tänapäevane rinnavähi ravi lähtub vähitüübist Foto: erakogu

Rindade vaatlust peaks tegema kõik üle 20-aastased naised, et osata hinnata rinnanäärmete tavalist seisundit ja märgata neis tekkivaid muutusi õigel ajal. Enesekontrolli peaksid kindlasti tegema kõrge riskiga naised, kelle lähisugulasel (näiteks emal või õel) on olnud rinnavähk, kes on ise põdenud rinnavähki või kelle rinnanäärmes on leitud healoomuline moodustis, mida on hinnatud vähieelseks. Rinnavähi varajases staadiumis ei ole naisel reeglina kaebusi ega tuntavaid muutusi rinnas, seetõttu on oluline osaleda rinnavähi sõeluuringutel, mille käigus on võimalik oluliselt varem avastada muutusi rinnanäärmes. Eestis kutsutakse mammograa�ilisele sõeluuringule ehk rinnanäärmete röntgenuuringule ravikindlustatud naisi vanuses 50-65 eluaastat. Varakult avastatud rinnavähk on ravitav! Iga killuke sinust on hoolimist väärt!

Enesekontrolli on soovitav teha regulaarselt üks kord kuus kindlal päeval. Parim aeg selleks on pärast menstruatsiooni, siis on rinnad pehmed ja neid on kergem kombata.

Vaata rindu peeglist esmalt käed kõrval ja seejärel käed kuklal: kas rinnad on tavapärase suuruse ja kujuga kas nahk on sile ja ühtlane, tavalist värvi kas rinnanibud näivad normaalsed ja liiguvad kätt tõstes ülespoole

Kõige kergem on rindu katsuda pesemisel, kui nahk on seebitatud, siis on ebatasasused ja võimalikud sõlmekesed libeda käe all kergesti tuntavad. Vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega.

“tükki”, tihendit rinnas või kaenla all muutust rinna kujus, suuruses või nahavärvis rinnanibu või naha sisetõmmet eritist nibust valu või ebamugavustunnet ühes rinnas rinna punetust, apelsinikooretaolist nahka, haavandumist suurenenud kaenlaaluseid lüm�isõlmi

Rinnavähk on bioloogiliselt väga mitmekesine haigus, millel on teada vähemalt kümme eritüüpi – neist neli suuremat, millest üks jaguneb omakorda seitsmeks alatüübiks. Haiguse bioloogilised markerid saavad aluseks ka rinnavähi ravi määramisel, märgib PõhjaEesti regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja doktor Vahur Valvere. Kristiina Viiron

Rääkides personaalsest meditsiinist, siis saab rinnavähi ravi kindlasti selle sõnapaariga iseloomustada. Kui vähidiagnoos on saanud kinnituse, määratakse erinevate uuringute seas kasvaja koeproovist muuhulgas ka tundlikkus hormoon- ja bioloogilisele ravile ning kasvajarakkude paljunemise kiirus. „Östrogeen- ja progesteroonretseptorite olemasolu puhul kasvajakoes saame haigele määrata hormoonravi, HER-2 valgu ületootmine või geenikoopiate arvu suurenemine näitab tundlikkust bioloogilisele ravimile,” selgitab dr Valvere. Hormoon- ja/ või bioloogilist ravi rakendatakse lisaks muudele vähiravivõtetele ning üksnes neile, kellele nimetatud ravi eeldatavalt mõjub. Hormoontundlikud on doktori sõnul umbes 2/3 ehk 65% rinnavähijuhtudest, HER-2 retseptori üleproduktsioon on leitud umbes 20% rinnavähiga patsientidest. Rinnavähi molekulaarse klassifikatsiooni kohaselt on kõige parema prognoosiga Luminal A alatüüpi rinnavähk, mille puhul on kasvaja hormoontundlik, kuid HER-2 ülemäärane avaldumine puudub. Küllalt hea prognoosiga on ka Luminal B alatüüpi rinnavähk, mille puhul on kinnitust saanud nii hormoontundlikkuse kui ka HER2 retseptori üleproduktsioon. Halvema prognoosiga on HER-2-postiivne rinnavähk, mille korral kasvaja hormoontundlikkus kinnitust ei leia. Kõige halvema prognoosiga on kolmiknegatiivne rinnavähk, mille puhul ei ole kasvaja tundlik ei hormoon- ega ka bioloogilisele ravile ja ka tundlikkus standardsele keemiaravile ei ole eriti kõrge. „Saame patsiendid kasvajatüüpide alusel jagada bioloogilistesse gruppidesse, kelle jaoks on olemas spetsiifiline ravi. See teeb rinnavähi ravi tõhusamaks, saame rakendada neile sobivat ravi ega põhjusta raviga asja-

tuid kõrvaltoimeid,” räägib dr Vahur Valvere. Näiteks bioloogilise ravi kasutuselevõtt on oluliselt parandanud HER-2 positiivse rinnavähi prognoosi. Võimalikult vara Ravi edukus sõltub suuresti sellest, millises staadiumis vähk avastatakse. Mida varasemas staadiumis haigust ravima hakatakse, seda suurem osa neist haigetest on viie aasta pärast elus. Varajases staadiumis avastatud vähi puhul on võimalik lõikusel ka rinda säilitada ning operatsiooni käigus eemaldatakse vaid vähikolle koos vajaliku hulga ümbritseva koega. Sellisel puhul rakendatakse pärast lõikust kindlasti ka kiiritusravi, et hävitada paikselt võimalikud allesjäänud vähirakud. Suure või mitmekoldelise kasvaja puhul eemaldatakse lõikusega kogu rind. Lõikuse käigus võidakse eemaldada ka kaenlaalused lümfisõlmed selles kehapooles, kus kasvaja esineb, et takistada kasvaja edasist levikut. Kui nn valvur-lümfisõlmedest vähirakke ei leita, siis väikese kasvaja korral võidakse piirduda ka ainult nende sõlmede eemaldamisega. Vähirakkude olemasolu kindlakstegemiseks tehakse valvur-lümfisõlme histoloogiline ehk koeuuring. Palju tegureid Pärast lõikust rakendatav nn adjuvantravi – kiiritusravi, keemiaravi, hormoonravi, bioloogiline ravi otsustatakse kasvaja erinevate biomarkerite järgi ning see sõltub nii kasvaja suurusest, lümfisõlmede haaratusest, rakkude paljunemise kiirusest, hormoontundlikkusest, HER-2 positiivsusest kui ka patsiendi vanusest. „Kui kasvaja on väike, selle agressiivsuse näitaja on madal ja puuduvad siirded kaenlaalustesse lümfisõlmedesse, siis keemiaravi ei pruugitagi alati teha. Hormoontundlikkuse korral jäe-

Onkoloog Vahur Valvere sõnul saavad rinnavähi bioloogilised markerid aluseks ravi määramisel.

takse sellised haiged tavaliselt hormoonravile,” toob dr Valvere näite. Enamasti siiski rakendatakse keemiaravi, et hävitada veres ringlevaid ning erinevates kudedes ja organites peetunud vähirakke. Suure kasvaja korral võidakse kasvaja mõõtmete vähendamiseks keemiaravi teha ka enne lõikust nn neoadjuvantse ravina. Liiga hilja Kuigi sõeluuringutel on rinnavähki hakatud Eestis avastama ka esimeses staadiumis ja vahel isegi nn preinvasiivses staadiumis, mil kasvaja ei ole veel levinud piimajuha epiteelkoest kaugemale, jõuab ligi kolmandik naisi arsti juurde kasvaja hilises staadiumis. Selle üheks põhjuseks võib dr Valvere sõnul olla asjaolu, et rinnavähi sõeluuring piirdub vaid 50–62-aastaste naistega, haigestumus on kõrge aga kuni 70. eluaastani. Samuti ei kaasata sõeluuringusse ravikindlustuseta naisi. Teisalt kohtab sageli ka neid naisi, kes on jaanalinnu kombel pead liiva alla peitnud. Nad on rinnas küll juba suurt tükki tundnud või haiguslikke nahamuutusi märganud, kuid jätnud sellele vaatamata arstile pöördumata. Doktor rõhutab väga eelkõige naiste – aga ka meeste, sest igal aastal esineb Eestis ka meestel 5–10 rinnavähi juhtu – enesevaatluse olulisust. On ju rinnad see kehaosa, kus võrreldes teiste organitega on inimesel endal kõige lihtsam muutusi avastada. Selles osas on heaks abimeheks Eesti vähiliidu ja ravimifirma Roche ühistööna välja töötatud nutitelefoni rakendus rindade enesevaatluseks.

Teadmistega Vähi Vastu

Ida-Tallinna keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa: „Varajane ravi võib päästa elu!” Foto: Tiit Blaat

Rahvastiku vananemisega suureneb ka haigestumus pahaloomulistesse kasvajatesse. Eestis haigestus 2011. aastal erinevatesse vähkkasvajatesse Eesti vähiregistri andmetel 8007 inimest, sealhulgas 1148 neist eesnäärmevähki, 729 rinnanäärmevähki ning 745 kopsuvähki. Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) asuva onkoloogiakeskuse juhataja dr Kristiina Ojamaa sõnul diagnoositi 2014. aastal esmaseid vähkkasvajaid 1825 korral. Pahaloomuliste kasvajate diagnostika ja ravi on Ida-Tallinna keskhaiglas tähtsal kohal. Nii kasvaja diagnoosimiseks kui ka raviks on vaja suurt pühendumist ja meditsiinipersonali sujuvat koostööd. Siinses onkoloogiakeskuses teevad igapäevaselt patsiendi hüvanguks koostööd pikaaegsete kogemustega oma ala spetsialistid. Tänapäeva onkoloogiline ravi hõlmab mitut eriala, mistõttu sageli on patsiendi haiguse erinevates etappides ka erinevad raviarstid. Peamiselt on nendeks kirurg ja onkoloog. ITK onkoloogiakeskuses ravitakse patsiente keemiaraviga. Tänapäeval on keemiaravi oluliselt patsiendisõbralikum ning seda on võimalik teha tablettidena, mõnetunniste tilkinfusioonidena, kuid vajadusel ka mitu ööpäeva kestvate tilkifusioonidena. Onkoloogilisi operatsioone tehakse erinevates osakondades vastavalt kasvajale – näiteks günekoloogiliste kasvajate operatsioone günekoloogia osakonnas ning uroloogiliste kasvajate operatsioone uroloogia osakonnas. Onkoloogiakeskus loodi ITKsse 1. juulil 2012. Onkoloogilist ravi aga on tehtud haiglas juba 2007. aastast. Keemiaraviga ravitakse keskuses kõiki vähipaikmeid (välja arvatud hematoloogilised kasvajad, mida ravivad hematoloogid). Siin töötab kokku 8 onkoloogi. Hooli oma tervisest! Onkoloogiakeskuse juhataja kinnitusel saavad ka naised ise palju oma tervise heaks ära teha. Oma osa on vähiennetuses va-

Ida-Tallinna keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa sõnul on praktikasse toodud mitmeid uusi ravi- ja diagnostikameetodeid.

rajasel diagnoosimisel – kodusel enesekontrollil ning reageerimisel. „Eestis on toimimas kaks skriiningprogrammi – emakakaelavähi skriining ning rinnavähiskriining. Mõlemaid skriininguid viiakse läbi ka ITK-s. Emakakaelavähi skriining on mõeldud emakakaelavähi ennetuseks, kui emakakaelal on toimunud muutused, mis võivad viia vähi tekkeni. Neid muutusi on võimalik ravida ning ära hoida vähi teke. Rinnavähi skriining on mõeldud rinnavähi varajaseks avastamiseks, mil ravitulemused on head ning sellega haiguse taastekke oht väike. Skriiningule kutse saanud naised peaksid kindlasti vastama ning end kontrollida laskma. Samas on teada, et nii emakakaela- kui ka rinnavähki haigestuvad ka vanemad naised kui skriiningule kutsutud. „Kontroll rinnakabinetis tagaks neilegi kindlustunde,” kutsub Ojamaa naisi kindlasti skriininguprogrammis aktiivselt osalema. Seda enam, et järjekorrad

ei ole pikad ning skriiningule tulemine on lihtne. Tuleb helistada tel 1900 ning avaldada soovi skriiningul osaleda. Haigekassast tulevat kutset ei pea ootama ning vabu aegu on juba lähiajaks. Naine, kes on leidnud rinnas tüki, saab kõige kiiremini oma probleemiga pöörduda rinnakabinetti spetsialiseerunud ämmaemanda poole, kes suunab naise edasistele uuringutele. Kui uuringu tulemused näitavad, et tegemist ei ole normivariandiga, jätkab edasisi uuringuid ja vajadusel ravi planeerimist rinnakabineti arst, kelleks on ITK-s günekoloog, kes tegeleb rinnakasvajate kirurgilise raviga. Kui uuringute tulemusel selgub, et tegemist on pahaloomulise kasvaja ehk rinnavähiga, arutatakse raviplaan läbi onkoloogilises konsiiliumis. Arutelust võtavad osa nii rinnakirurg, onkoloogid, radioloog, patoloog kui ka nukleaarmeditsiiniarst. Sageli ka teised spetsialistid. Eesmärk on leida patsiendile parim võimalik ravi, et tule-

mus (onkoloogias pikk ja kvaliteetne haigusvaba elu, varajase rinnavähi puhul haigusest vabanemine) oleks samuti parim. Kogemustepagas onkogünekoloogias Kristiina Ojamaa sõnul teevad erialaspetsialistid Ida-Tallinna keskhaiglas igapäevaselt koostööd – teisiti ei oleks lihtsalt võimalik. Ühised kogemused aitavad diagnoosida ja määrata patsiendile sobivaima ravi ning aidata nõnda paljusid. „Kuna ITK-s asub Eesti suurim naistekliinik, on meil suur kogemus onkogünekoloogias. See on äärmiselt oluline noorte naiste kasvajate ravis, mil on tähtis leida võimalus fertiilsuse säilitamiseks ja samas ravida kasvajat. Peamised vähipaikmed, mida ITK-s ravitakse, on seedetrakti kasvajad, günekoloogilised kasvajad, rinnanäärmekasvajad ja uroloogilised kasvajad. Nukleaarmeditsiini osakonnas ravitakse palju kilpnäärmekasvajaid,” räägib dr Ojamaa. Tema sõnul on hea ravitule-

muse saavutamiseks kõige olulisem arsti ja patsiendi koostöö, kuid vähem tähtis pole ka edumeelne ja pühendunud arst. „On hea meel, et suudame aidata täna neid, kelle puhul varem jäid käed lühikeseks,” kinnitab dr Ojamaa, lisades, et praktikasse on toodud mitmeid uusi ravi- ja diagnostikameetodeid. „Parema ravitulemuse saavutamiseks on ITK kirurgiakeskuses võimalik teha kõhuõõnde levinud jämesoolevähi korral operatsiooniaegset keemiaravi – keemiaravi manustatakse operatsiooni ajal kõhuõõnde. Eesnäärmevähi korral saab nukleaarmeditsiini osakonnas teha uuringu, mis näitab kasvaja taastekke kahtlusel, kus võiks kasvaja asuda, kui tavauuringud seda ei tuvasta. Lokaalse emakakaelavähiga noorel naisel sündis pärast emakakaelavähi ravi – trahhelektoomiat – laps,” loetleb onkoloogiakeskuse juhataja mõningaid eduhetki. Lisaks aktiivravile on ITK onkoloogiakeskuses tähtsal kohal ka patsiendi toetamine. „Diag-

noosi saanuna tunnevad vähiga patsiendid end tihti üksikuna ega oska ise lahendusi leida, kuidas haigusega toime tulla ning elus edasisi sihte seada. Onkoloogias on olulisel kohal palliatiiv- ehk siis toetav ravi. See algab hetkest, kui vähk diagnoositakse. Esmaste emotsioonidega, mida diagnoosist kuulmine kaasa toob, on ka kõige tugevamal inimesel raske leppida. Onkoloogiakeskuses töötab psühholoog, kes oskab sellisel puhul hästi aidata.” Dr Ojamaa sõnul on vähikahtluse korral kõige olulisem jõuda kiiresti diagnoosini ja sealt edasi ravini. Onkoloogilise patsiendi ravi on meeskonnatöö ning hea ravitulemus suur võit nii patsiendile kui ka igale selle patsiendiga tegelevale haiglatöötajale.

Teadmistega Vähi Vastu

Haige ise saab tervenemisele kaasa aidata RemedyWay on Eesti ettevõte, mis loodi eelkõige missioonitundest ja mis tegutseb selle nimel, et aidata inimestel elada kogu elu tervena! Inimene on võimeline igal eluhetkel ennast ise tervendama, toetudes oma organismi ja looduse väele.

Ükskõik millise haiguse (sh vähktõve) korral tuleb esmajärjekorras teha oma organism korda. Selleks on RemedyWayl mitmeid abivahendeid. Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo „Isetervendaja käsiraamat” (400 lk) on praktiline abimees ja asjatundlik nõuandja enda tervendamisel looduslike vahenditega. Miks arvavad paljud inimesed RemedyWay kirjastusele saadetud vastukajas, et just „Isetervendaja käsiraamat” peaks olema iga inimese raamaturiiulis? Äsja ilmus selle tervisepiibli (lugejate antud ristinimi) kolmas trükk ning 5000 inimese koju on see raamat juba tee leidnud. Käsiraamatus on ära toodud sadade teadlaste, kutseliste arstide ja maailmatasemega ravitsejate tänapäevased teadmised. Ainult selles käsiraamatus on sümptomite tabel, mis võimaldab leida iseseisvalt üles oma tervisehäirete (sh 90% juhtudel ka olemasolevate haiguste) põhjus või põhjused – toitainete vaegus, talitlushäired, negatiivsed mõtted. Loodusraviblogis www.remedyway.ee on põhjalikud artiklid, kuidas ise tegutseda ja oma organismisisest doktorit (Hippokratese termin) aidata, vt sh „Vähktõbi”, „Vähivastased tatradieedid”, vähktõvest tervenenute kirjad.

Mida teha? Kuidas toimida vähi avastamisel ja vähidiagnoosiga arsti vastuvõtule pääsu oodates või arstliku ravi lõpetamisel, kui vähk on jõudnud viimasesse staadiumisse.

Toortatar on vähihaigetele soovitatav toit.

Esmajärjekorras peab vähihaige (või tema hooldaja) kindlasti selgeks õppima ja tegema: 1. Pole vaja karta, tuleb hakata tegutsema ja tugevdada/ abistada oma tegevusega ja toiduvalikuga vähi vastu võimetuks muutunud organismi. 2. Vajadusel tuleb taastada organismi talitlemine pärast arstlikke protseduure (lõikus, keemiaravi, kiiritus, tabletid). Siia kuuluvad organismis tekkinud hädade (kõhukinnisus, unetus, väsimus) kõrvaldamine; organismi puhastamine, vereloome taastamine ja normaliseerimine, immuunsüsteemi taastamine, normaalse mikrofloora ja seedimise taastamine, kehakaalu taastamine, jõulisuse taastamine) jne. 3. Selgitada välja vähitekke võimalikud põhjused ja peatada nende toime.

4. Vähemalt kuueks nädalaks katkestada igasuguse „mustuse”, ohtlike produktide, toksiinide, kantserogeenide jne sattumine organismi; minna üle vähivastasele toortatradieedile; pidada meeles, et kõige tugevam vähivastane toime on värsketel toiduainetel. 5. Hakata tegutsema aktiivselt mustuse ja surnud vähirakkude väljaviimisega (nahahooldus, saun, vesi). 6. Suruda maha põletikud organismis. 7. Tugevdada organismi vähivastast kaitsesüsteemi. 8. Normaliseerida happe-aluseline tasakaal organismis. 9. Aidata õige toiduvalikuga organismil vähendada vähirakke. 10. Organiseerida vajalikud tingimused õigeks väljamagamiseks. 11. Kõrvaldada liikumisvaegus

ja tegelda füüsiliste harjutustega vähemalt 1 tund päevas. 12. Hakata tegelema ainete defitsiidi, immuunpuudulikkuse, stressi, aju „abituse” vähendamisega ja kõrvaldamisega. Kõige tähtsam on kasutada ära võimalikult rohkem soovitusi platseeboefekti kaasamiseks, organismisisese doktori aktiveerimiseks ja stimuleerimiseks, alateadvuse kaasamiseks tervenemisse. Hakata arendama ja lõpuks omandada tugevatahtelist kindlat hoiakut ja orientatsiooni täielikule tervenemisele. Formeerida ja püstitada edasise elu eesmärgid ja sihid, mille suunas igapäevaselt liikuda. Pidevalt tõestada oma organismile, et ellujäämisel on pika eani elada jäänud aastad lihtsalt hädavajalikud.

Aleksei Sinjakov, arst, meditsiiniteaduste doktor, professor, kes ravipraktikas kasutab edukalt ravimtaimi, mesindussaadusi ja teisi vahendeid. Teose „Ravime vähki. Kuidas looduslike vahenditega võidelda vähi vastu ja teda võita” autor: „Inimorganismi võimed on äraarvamatult suured. Selle kinnituseks on juhtumid, kus inimene on paranenud vähist isegi lootusetus olukorras. Teame vähihaigeid, kelle puhul akadeemiline meditsiin osutub jõuetuks, kuid kes hoolimata kõigist pessimistlikest prognoosidest siiski äkki terveneb!” Grigori Bondar, arst, akadeemik, professor; koostas metoodika ja soovitused, mille järgimine aitab säilitada tervist ja terveneda ka kõige lootusematutel juhtumitel. Teose „Võidame vähi koos. Onkoloogiliste haiguste vältimine ja ravi” autor: „Praegu on meil kaks teed: üks, ebamõistlik – lüüa käega ja jätta ennast juhuse ja saatuse hoolde ning teine, arukas – ennast kokku võtta, järgida tervet mõtte- ja eluviisi kui ainsat vahendit vähi vastu.”

Vladimir Brjuzgin, meditsiiniteaduste doktor, professor; Leonid Platinski, meditsiiniteaduste doktor, professor – N. N. Blohin’i nimelise Venemaa onkoloogilise teadusliku keskuse juhtivad teaduslikud töötajad. Teose „Ravitoitumine onkoloogiliste haiguste puhul” autorid: „Käesoleval ajal on kindlaks tehtud, et toitumine võib kaasa aidata mitmesuguste haiguste –sealhulgas kasvajate – ärahoidmisele ja ravile. Dieetteraapia saab kohustuslikuks vahendiks mitte ainult pankrease, maksa ja mao-sooletrakti kasvajate ravimisel, mis toitumist korrigeerimata on tulutud.” Bruce H Lipton, doktor, mikrobioloog; Steve Bhaerman, teose „Spontaanne evolutsioon. Positiivne tulevik ehk kuidas sinna jõuda“ autorid.309: „Meid takistab tervenemast vääruskumus, et ravivad jõud asuvad kusagil väljaspool meid.”

19. mail toimub Tallinnas hotellis Euroopa selle hooaja viimane RemedyWay isetervendamise seminar tervisliku õhtusöögiga. Lektoriteks on eelnevatel seminaridel olnud teadlased, arstid, terapeudid, psühholoogid. Seekord esinevad loenguga „Ei jäta elamata” Vahur ja Liina Kersna.

RemedyWay OÜ tel 5625 2505 info@remedyway.ee www.remedyway.ee www.facebook.com/RemedyWay

Viited on pärit „Isetervendaja käsiraamatust”.