TEEME ISE!
RUBRIIKI TOETAB:
Igaüks saab hakkama!
Näpunäiteid asjade meisterdamiseks. Jaga oma ideid ja soovitusi lugejaga. Kontakt: Artur Jurin tel 680 4517, e-post: artur.jurin@epl.ee
Paras aeg on seemned kodus mulda pista Ehkki väljas on veel hanged ja külm talv ning aias toimetamiseks näib aeg liigvarajane, on märtsikuus siiski täpselt paras hetk teha ettevalmistusi kauneid lilli ning maitsvaid köögivilju tulvil suveaia nimel. Rohenäpu tihe külvikalender algas juba veebruarikuus ning jätkub jõudsalt märtsis. Just praegu on sobiv aeg varuda köögivilja- ja lilleseemneid, näiteks paprika, baklažaani, füüsali, tomati, kibepipra, petuunia, begoonia, pelargooni, lobeelia jne seemneid. Vägagi õige hetk on külvata mugulsellerit, porrulauku ja viltlehte ja üheaastaseid maitsetaimi basiilikut, rosmariini ning muidugi suvelilli. Taimede külvamiseks ja ettekasvatamiseks kodustes tingimustes on mitmeid erinevaid võimalusi. „Kindlasti tuleks elujõuliste taimede kasvatamiseks hankida korralik külviturvas, sest see sisaldab väetist ja on ühtlasi haigusvaba. Samas sobib kasutada ka kookosmulla brikette, mille puhul lisatakse ühele liitrile mullale 8-9 liitrit vett ja natuke väetist ning kvaliteetne külvimuld ongi olemas,” soovitab Bauhofi arendusjuht Britte Maidra. „Kui vajalik muld on olemas, külva seemned niiske külviturbaga täidetud plastpotti, külvikarpi (NB! augud peaksid kindlasti põhjas olema) või ettekasvatuskassetti. Väiksemaid koguseid või granuleeritud seemneid, näiteks paprikat, tomatit ja kurki võid külvata ka turbatabletti. Külvid tuleks katta umbes 5 mm paksuselt vermikuliidi, pestud liiva või turbaga.” Mullaga ei ole hea seemneid katta, sest muld moodustab seemnete kohale liigtugeva kihi, millest idanev taim ei pruugi jaksata läbi tungida. Samas tuleks meelde jätta, et väga peened seemned tahavad idanemiseks valgust ja seetõttu jäetakse need mullapinnal hoopis katmata. Kindlasti tuleks vaadata seemnepakil olevaid piktogramme
ja kasutusjuhendit, kus on tavapäraselt kirjas informatsioon, millal ja kuidas seemneid külvata. Soojust ja niiskust Britte Maidra sõnul tuleks külvid hoida soojas ja niiskes, soovitatavalt näiteks toakasvuhoone kaane all või kilekotis. Kindlasti tuleks neid seejuures iga päev õhutada ja käsipritsiga piserdada. Väga tähtis on hoida mulda pidevalt niiskena, sest kuivas mullas seemned ei tärka, ka võivad pisikesed taimealged mulla läbikuivades hukkuda. Minikasvuhoone ja kilega kaetud külvialuse puhul jälgida, et katte alla ei koguneks veepisaraid – see on märk liigniiskest keskkonnast. Sel juhul tõsta kaas irvakile või maha, kuniks liigne niiskus aurub ja mikrokliima kasvuhoones on jälle paras. Suuremate seemnetega taimede idanemiskoht võib olla pime, kuid peab igal juhul olema soe. Seemned idanevad enamasti temperatuuril üle 20 kraadi! Alles siis, kui külvid on tärganud, tuleks need aknalauale tõsta. Kui aknad on vähese valgusega, taimi palju ning nad kippuvad pikkusesse venima, mis on märk valgusenäljast, võib lisavalgust anda spetsiaalse taimelambiga. „Samas tasuks olla lisavalgusega ettevaatlik, sest taimed tahavad ka vahepeal n-ö magada, mistõttu üle 12 tunni päevas ei ole soovitav taimi taimelambiga valgustada,” täpsustab Britte Maidra. Kui külvatud taimedel on juba kaks pärislehte, tuleb nad potti või kastidesse ümber pikeerida, siis on neil rohkem ruumi kasvada ja areneb ka tugevam juurestik. Pikeerimiseks kasutatakse köögivilja istutusturvast ning pärast juurdumist hakatakse taimi ka korra nädalas väetama. Turbatabletisse kasvama pandud taim istutakse ringi koos tabletiga, mis jääb pallina juurt ümbritsema, nii pole karta ka taime vigastamist. Aiamaa rõdule Ka loomu poolest rohenäpulised korterelanikud ei pea aiapida-
mise rõõmudest sugugi ilma jääma. Lilled, maitsetaimed ja isegi köögiviljad kasvavad edukalt rõdulgi. Lilledest sobivad kõige paremini rõdukastidesse istutamiseks lopsakad lilled, nagu petuunia, lobeelia, mungalill, õisuba, ruse, müür-kipslill, sanvitaalia jpm. Samuti on suvel väga mugav ja tervislik haarata rõdupotist hõrke maitsetaimi, nagu rucola, kresssalat, petersell, basiilik, sibul, till jpm. „Lisaks on eriti populaarseks osutunud herneste, kapsaste, punapeedi ja päevalille kasvatamine roheliseks salatiks,” märgib Maidra. „Viimastel aastatel pakutakse maitsetaimedele ka spetsiaalset kasvuturvast ja väetist, millega
ei teki üleliigse väetamise ohtu ega hirmu, et me kasuliku salatiga kahjulikke aineid endale sisse sööme.” Suuremates pottides saab rõdul kasvatada isegi kartulit, potitomatit, kurki, minikõrvitsaid, kabatšokke ja palju muud. „Tuleb ise olla leidlik ja natuke uurida ning katsetada, sest isekasvatatud köögiviljad on ju eriti hea maitsega ning lisaks pakuvad silmailu tervele perele,” julgustab Maidra kortermaja elanikke. Idanda ise seemneid Väga hõlbus on kodus kasvatada idusid. Eriti hästi sobivad idandamiseks selliste taimede seemned,
mille idulehed on suured ja maitsvad, näiteks salatkress, rucola, koriander, kurgirohi, redis, brokkoli, sarepta sinep, basiilik. Aga näiteks tilli idulehed on nii nõeljad, et teda sellisel kujul tarbimiseks pole mõistlik kasvatada. Kelle jaoks tundub mullaga toimetamine tubastes tingimustes liiga tülikas, võib idusalatit kasvatada hoopis selleks mõeldud kivivillal. Bauhofis on müügil firma Baza Seed’s taimekasvatuskomplektid, millega on eriti hõlbus idusid kasvatada. Ühes pakendis on kolm kivivillamatikest, mis tehakse niiskeks ja millele külvatakse ka samas karbis olevad seemned. Algul võib katta
hoolikalt niisutatud matid paberiga, et seemned hästi idaneks. Pärast idanemist asetatakse matid valguse kätte ning paber eemaldatakse, kuid tuleb jälgida, et matt oleks pidevalt niiske. „Hiljem võib sellist rohelist kasvulava asetada kas või peolauale, kus iga külaline saab ise oma toidule salatit noppida. Tulemus on esteetiline ja puhas. Ei mingit mulda ega baktereid,” märgib Bauhofi arendusjuht Britte Maidra. Idude näol on tegemist äärmiselt tervisliku ja vitamiinirikka toiduga, sisaldades D- ja E-vitamiini, magneesiumi, kaaliumi ning kiudaineid. Maitseomaduste poolest sarnaneb idu rohelisele hernele.