TEEME ISE!
RUBRIIKI TOETAB:
Igaüks saab hakkama!
Näpunäiteid asjade meisterdamiseks. Jaga oma ideid ja soovitusi lugejaga. Kontakt: Artur Jurin tel 680 4517, e-post: artur.jurin@epl.ee
Tähelepanu! Aiatöödeks valmis olla! Start! Fotod: Bauhof
Aiapidajad ei pea enam sugugi igatsevalt aknast välja vaatama ning ohkama: „Millal ometi?” Maa taheneb tasapisi ning käes on aeg viljapuude pritsimiseks, peenarde tegemiseks, taimede istutamiseks ja külvamiseks. Bauhofi aiaosakonna juhataja Hille Kangro annab siinkohal näpunäiteid, kuidas kevadel aias toimetada, et võiks imetleda lillede õiteilu ning noppida kasvuhoonest ja peenardelt lopsakat saaki. Peenrad Kui maapind on juba paraja niiskusega, saab alustada peenarde tegemisega. Enamasti kaevatakse maa juba sügisel läbi, on see aga tegemata jäänud, tuleks esmalt teha ära see töö. Ühtlasi lisatakse kaevamise käigus mullasse ka kõdusõnnikut või komposti. Päris uut peenart rajades eemaldada pinnaselt muru ning väga hoolikalt noppida välja juured. Vastasel juhul ei saa suvel muud teha, kui peenart rohida. Ka uudismaale tuleb lisada komposti või lagunenud sõnnikut, aga ka uut rammusat mulda ning see kõik läbi kaevata. Kui komposti või sõnnikut pole käepärast, tuleks lisarammu anda mineraalse kompleksväetisega. Sobivaim selleks on lämmastikupõhine väetis. Küll aga ei lisata mineraalväetist peenra rajamise käigus, vaid alles siis, kui taimed on tärganud või istutatud. Väetist antakse koos kastmisveega. Kindlasti tuleb hoolega lugeda ka väetisepakil olevat juhendit ning talitada vastavalt õpetusele. „Kui teie aias on maapind kuivemapoolne, tuleks peenrad rajada tasapinnaliselt maaga, kui peenar paikneb niiskemal ala, võib külvipeenra osa kõrgendada,” juhib Hille Kangro tähelepanu veel ühele olulisele seigale. Külv ja istutamine Köögivilju külvama asudes tasub kindlasti vaadata pakendil olevaid piktogramme, kust leiab nii soovi-
päevasel ajal loor maha võtta, et taimed saaks tolmelda,” soovitab Hille Kangro. Ööseks katta peenrad uuesti looriga, kuniks öökülma oht on möödas. Viimatimärgitud nõuanne kehtib ka köögivilja- ja maitsetaimepeenarde puhul. Ettekasvatatavate köögiviljade: selleri, paprika, tomati, porrulaugu, peakapsa, rooskapsa, lillkapsa, kõrvitsa, pattisoni, kabatšoki, arbuusi ja meloni jt istutamisega teha algust vastavalt seemnepakil olevatele õpetustele ning kindlasti siis, kui öösiti näitab kraadiklaas püsivalt soojakraade. Sama soovitus kehtib ka lillede istutamise puhul, kuid väikeste mööndustega, sest näiteks rõdul ja terrassil kasvatatavaid potililli võib julgelt päeval õue viia, ööseks aga külmaohu puhul tuppa tõsta. „Amplitaimedega on lood lihtsad: öökülma saada ei tohi, nad tahavad palju valgust, rohkelt süüa (väetist) ja juua, siis nad jäävad ellu ja on kaunid,” märgib Bauhofi aiandusosakonna juhataja. „Närbunud õied võiks tagasi kärpida.”
Kasvuhoonet ette valmistades on sobiv aeg alustada klaasipesuga, seejärel vahetada välja osa vanast mullast, lisades sinna komposti või sõnnikut. Kel plaanis kasvuhoonet osta, leiab hea valiku Bauhofist. tusliku külviaja kui ka külvikauguse. Arvestada tasub, et Hollandist pärit seemnetele tuleks meie oludes liita külviajale juurde 2-3 nädalat – seal tuleb kevad lihtsalt varem. Porgandid, tillid, redised, kaalikad, peedid, ürdid, herned, oad jms külvatakse otse avamaale reeglina aprilli lõpus või mai alguses. „Külvata võiks hõredalt ning seemned katta imeõhukese kihiga, hoida neid märjana ja loori all,” soovitab Kangro. Peenrad katta tärkamise kiirendamiseks, niiskuse hoidmiseks ning öökülma eest kaitsmiseks kattelooriga. Kasta võib peenraid loori pealt. „Ka maasikaid võib loori all hoida kuni õitsemiseni, siis tuleks
Et sügisel noppida lopsakat saaki, peab aiatöödega alustama aegsasti.
Viljapuud ja marjapõõsad Peenarde rajamise ja istutamisekülvamise juures ei maksa unarusse jätta ka viljapuid ja marjapõõsaid. Viljapuid küll enam lõigata ei tasuks, sest mahlad ju jooksevad, küll aga võib marjapõõsaid noorendada, vanu oksi põõsa seest välja lõigates. Kahjurite tõrjeks pritsitakse viljapuid ja marjapõõsaid enne õie lahtiminekut või vahetult pärast õitsemist. Pritsida võiks ka tüve ja oksi ning puu lähedal asuvat mullapinda. „Kui puul on mingi konkreetne haigus või seen, tuleks see eelnevalt tuvastada ja seejärel otsida kemikaalidest abi, sest mõnikord võib lugu olla hoopis mõne aine puudusega, mida saab väetades parandada,” täpsustab Kangro. Uusi paljasjuurseid puid-põõsaid aeda istutades ei ole selle tööga, kui taim on puukoolist, laadalt
vms koju toodud, aega viivitada. Kuna paljasjuursete taimede juurte ümber ei ole mulda, tuleb ta võimalikult kiiresti maha istutada. Pinnas, kuhu taim on istutatud, hoida võimalikult märjana, et taim saaks juua, seejärel hakkab ta uusi juuri alla kasvatama, et mullast ka süüa saada. Põua ajal tuleks kindlasti noori taimi kasta. Need nõuanded kehtivad ka lillede ja aedviljataimede istutamise juures. Kasvuhoone Kasvuhoonet ette valmistades on sobiv aeg alustada klaasipesuga, kui see töö on jäänud sügisel tegemata. „Seejärel võiks vahetada välja osa vanast mullast, lisades sinna komposti või lagunenud sõnnikut. Kui eelnevatel aastatel on olnud kasvuhoones haiguseid (putukaid), siis võib ka enne taimede istutamist tõrjet teha, pritsides üle seinad, laed ja mullapinna. Kui olete taimi ostmas, vaadake üle taime lehtede alused, et koos taimedega kasvuhoonesse putukaid ei satuks. Vajadusel saab muidugi teha ka tõrjet. Kui kasvuhoone on soojapidavam, saab taimi sinna istutada juba mai esimesel poolel, muidu alustatakse istutamisega mai teisel poolel,” soovitab Hille Kangro. Muru Nüüd on õige aeg üle vaadata ka õuemuru. Surnud taimeosad ning eelmise aasta lagunemata niidus ja sammal tuleb muruala seest kevadel metallrehaga välja kraapida. Selle töö tarvis on olemas ka spetsiaalne metallvarrastega masin, mida kasutatakse suuremate murualade hooldamiseks ja sambla eemaldamiseks. Kui murus on olnud eelnevatel aastatel sammalt, kraapida ala eelnevalt samblast puhtaks, seejärel õhutada mullapinda ja lisada liiva koos lubjaga. Muru nagu lilled ja aedviljadki vajab päikest, süüa ja juua. Ilusa muru saamiseks on vaja murule lisada ka väetist.