Teeviit
November 2012 Reklaamlehe pani kokku Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee Projektijuht: Terje Kõrm, tel: 680 4514, terje.korm@lehed.ee
Valikute rohkus teeb koolilõpetaja elu keeruliseks Foto: Sven Arbet
Koolilõpetajad hakkavad peagi oma tulevikku planeerima, mille käigus peab arvestama nii enda isiksuseomaduste, -võimete, tööturu nõuete kui ka palju muuga. Tegu pole kindlasti mitte lihtsa ülesandega. Kaire Talviste
Õnnega on koos need 10% noortest, kes juba maast madalast teavad, kelleks nad tahavad tulevikus saada. Kutsumus võib endast märku anda parimas soorituses näiteks spordis, muusikas või reaalainetes või teab laps juba väiksest peale, et tahab ema eeskujul saada loomaarstiks või isa järgi politseinikuks. Ülejäänud peavad endale sobiva kutse või eriala väljaselgitamiseks võtma aega põhjalikus enese- ja turuanalüüsiks. Vastuseid ootavad küsimused: kas edasi õppida või tööle minna? Kui õppima, siis kuhu ja mida? Kui tööle, siis mida tegema? Tänavu kevadel avaldatud Praxise uuring „Koolilõpetajad ja nende karjäärivalikud” näitas, et 21% noortest
teeb oma otsuse põhikooli lõpus, 22% teeb lõpliku otsuse pärast riigieksamite tulemuste selgumist, 39% teeb otsuse viimasel õppeaastal, 8% puudub eelistus. Nõustajad aitavad sihte seada Põhikooli lõpuklassides on rohkem levinud isiksuse testide tegemine, et noor õpiks end analüüsima, et tal tekiks parem arusaamine oma tugevustest ja nõrkustest, mis meeldib, mis mitte, millised on tema väärtused, millised võimed jne. Suureks abiks oma tuleviku planeerimisel on ka portaal Rajaleidja, kus on üles ehitatud valikute struktuur ja lahti kirjutatud mitmete elukutsete olemus. Keskharidusasutuse lõpetajate ees seisvas komplekses valikus
küsida abi,” arvab ta. Enamasti tulevad tema juurde nõustamisele need, kes on juba midagi välja valinud. „Tal on mitu alternatiivi ja ta tuleb saama kinnitust sellele, kas tema valik on õige. Samuti käiakse uurimas, mida mingi eriala endast kujutab,” selgitab
Vilu, kes aitab noortel orienteeruda ka sisseastumistingimustes. Vilu teab, et tuleviku planeerimisel lähtuvad noored enda huvidest, ent samas mõeldakse ka sellele, kuidas kindlustada end hea sissetuleku ja töökohaga. Jätkub lk 2.
Uuring: „Koolilõpetajad ja nende karjäärivalikud”
Tallinna ülikooli karjäärinõustaja Ave Vilu nõustab sageli gümnasiste. Enamasti tulevad tema juurde need, kes on mingi eriala juba välja valinud.
mängivad olulist rolli riigieksamite tulemused, õppimisvõimalused, materiaalsed kaalutlused ning tööturu nõuded. Enamus gümnaasiumide lõpetajaid soovib minna ülikooli. Valiku tegemiseks hangitakse infot nii avatud uste päevadelt, messidelt, teabepäevadelt kui ka meediast. Ka
õppeasutuse kodulehekülgedelt saab ohtralt infot, ent sageli ei pruugi noor selle tulvas üksinda toime tulla. Seepärast moodustavad näiteks Tallinna ülikooli karjäärinõustaja Ave Vilu sihtgrupist suure osa gümnasistid. „Pakkumine on suur ja noored ei tea oma võimalusi. On täiesti normaalne
•• Karjäärinõustamisel ja teabe jagamisel on väga suur tähtsus just viimasel õppeaastal – ligi 70% lõpetajatest teeb oma valiku alles siis. •• 2011. aasta kevadel plaanis 27% küsitletud gümnaasiumi lõpetajaist kandideerida sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonda. Sügisel oli selle tee ette võtnud 29 % noortest. •• 17% soovis edasi õppida humanitaaria ja kunstide valdkonnas (populaarseim eriala näitekunst). Sügiseks viis selle plaani ellu 11% noortest. •• 14% soovis õppida loodus- ja täppisteaduste valdkonnas (populaarseimad erialad info- ja geenitehnoloogia). Sügisel õppis neil erialadel 21% vastanuist. •• Tervis ja heaolu oli mõttes 12% gümnaasiumi lõpetajaist. See tõi
3 a.
suurele hulgale noortele pettumuse, sest sügisel alustas õpinguid selles vallas vaid 7%. •• Kokkuvõte: 2011. aasta kevadel eelistatud õppevaldkonnas jätkas sügisel õpinguid keskmiselt üksnes 55% noortest. Paljud noored alustasid õpinguid valdkonnas, mis ei olnud nende esimene eelistus. Seda, et noored kohanevad kiiresti näitas aga ülekaalukas „jah” küsimusele, kas nende plaanid realiseerusid. Kõigest 29% noortest vastas sellele küsimusele eitavalt. •• Kõige enam mõjutab plaanide täitumist riigieksamite edukas sooritamine. Need õpilased, kes sooritasid riigieksamid keskmisest parema tulemuse peale, pääsesid eelistatud kooli ja erialale õppima peaaegu kolm korda tõenäolisemalt. www.praxis.ee
2013/2014 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE:
KURSUSED RIIGIEKSAMITEKS
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2013/14. õppeaastaks bakalaureuse- ja magistriõppe muusika ja muusikapedagoogika erialadele ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele. Dokumente võetakse vastu 12.-26. juunini tööpäeviti kella 10 -16-ni Rävala pst 16, ruumis A 103. Sisseastumiseksamid toimuvad 27. juunist 2. juulini. Lähemat infot vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA koduleheküljelt www.ema.edu.ee, telefonidel 6675 709, 6675 762 või e-posti aadressidel vastuvott@ema.edu.ee
eesti keel eesti keel e-õppena inglise keel matemaatika keemia bioloogia geograafia ajalugu ühiskonnaõpetus UUS! uurimistööd
PÕHIKOOLI LÕPETAJALE eesti keel inglise keel matemaatika
Keskkooli baasil * Mehhatroonik Külmamehaanik Autotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja (töökohapõhine õpe) Keevitaja (poolautomaat) Juuksur Rätsep - stilist Automaaler Autoplekksepp Autodiagnostik Müügikonsultant rõivaalal * A. töökohapõhine õpe B. õmbleja eriala lõpetanutel (Kutsekeskharidus)
Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus. * töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu
Vaata jõulupakkumist www.gakk.ee Võta meiega ühendust info@gakk.ee või 6274065. Suur-Kloostri 16, Tallinn
2,5 a. 2 a. 2,5 a. 2 a. 1 a. 1,5 a. 2 a. 2 a. 2 a. 1,5 a. 1,5 a. 0,5 a.
2
Teeviit „Ennekõike peaks lähtuma iseendast: mida tahan, soovin, vajan, millised on minu eeldused,” soovitab Vilu. Nõustaja aitab asjalike küsimuste ja viidetega pead selgena hoida. Ega valitud eriala ole noorele ülejõu käiv? Arutletakse, kas nt näitlemine, mis noorele väga meeldib, peaks ehk jäämagi vaid hobiks või kujutab noor end tulevikus ka näitelaval ette. Kas õpetaja elukutset silmas pidav noor oleks valmis mõne aasta pärast klassi ees seisma ja tundi andma? „Need on reaalsuse kontrollküsimused, mida noor võiks endalt küsida oma erialavalikut silmas pidades,” soovitab Vilu. „Kas kujutlen end sel erialal 3-5 aasta pärast töötamas? Kas ma eelistaksin töötada pigem suur- või väikeettevõttes, iseseisvalt või mitte jne. Mis on mul hetkel veel puudu, milliseid samme pean astuma, et sinna jõuda.” Mõjutajad ja otsused Tugevasti mõjutavad noorte valikuid pereliikmed ja klassikaaslased. Harvad pole ka olu-
Mida endalt küsida: •• Millised on minu tugevused ja millised arenguvajadused? •• Kas kutsekool, ülikool või tööle? •• Mida tahan tööalaselt teha? Milline töö – praktiline või kontoritöö, millises valdkonnas?
korrad, kui valitakse eriala, mis on vanematele südamelähedane. „Kui noor on valikuteks survestatud, siis pikas plaanis see ikkagi ei tööta. Mine oma rada. Pole mõtet hambad ristis midagi teha,” soovitab Ave Vilu. Valikut pingestab samas ka endale seatud ootus, et nüüd tehtav otsus peab olema ainuõige kogu eluks. „Tegelikult saab alati ümber mõelda,” lohutab Vilu. Elu on muutlik, inimesed muutuvad, samuti arusaamad ja soovid. See on täiesti loomulik. Parim garantii töötuse vastu on hea haridus Tööturu vajadustest nimetab Vilu jätkuvalt infotehnoloogia valdkonna, samuti on alati vaja meditsiini-, sotsiaal- ja haridustöötajaid. Ta tõdeb, et paljud noored on valinud õppimiseks ärijuhtimise, sest selles ringkonnas liigub palju raha. Teadmistest pole aga palju kasu, kui inimesel pole ettevõtluseks eeldusi. „Tuleb läbikaalutletult mõelda, mida õpitud eriala annab,” soovitab Vilu. Parim garantii töötuse vastu on hea haridus. Nii arvab Ave Vilu ja sama kinnitab töötukassa nõustamisteenuste teenusejuht Lana Randaru. „Koolilõpetajad peaksid kindlasti mõtlema korraliku hariduse omandamise peale, sest poolelijäänud haridus võib oluliselt takistada töökoha leidmist,”
Foto: Andres Putting
Enamus gümnaasiumide lõpetajaid soovib minna ülikooli.
Töötute haridus •• Septembri lõpus oli töötukassas registreeritud ligi 40 000 töötut. •• Esimene tase (algharidus, kutseharidus põhihariduseta, põhiharidus) – 16%. •• Teine tase (põhiharidus kutseharidusega, kutsekeskharidus põhikooli baasil, üldkeskharidus, kutsekeskharidus keskkooli baasil) 53%. •• Kolmas tase (keskeriharidus, rakenduskõrgharidus, bakalaureuse-, magistri-, doktoriõpe) 31%. •• 12,6% kõigist töötuna registreeritud inimestest moodustasid noored vanuses 16-24. Allikas: töötukassa
ütleb Randaru. „Samuti tuleks läbi mõelda enda tugevused, millele tulevastel tööotsingutel toetuda. Olge agarad ja algatusvõimelised, võtke juba kooli ajal osa nt vabatahtlikust tööst, noorteühenduste vms tegevusest. Kõik see aitab kaasa enda paremale tundmaõppimisele, kontaktide loomisele ja tööharjumuste omandamisele.” Randaru soovitab noortel koguda teavet, saamaks ettekujutust, mida üks või teine valik endaga kaasa toob. Häid võimalusi selleks pakuvad näiteks praktikad kooli vaheaegadel, töövarjuks käimine, koolide avatud uste päevad, messid ja internetist info kogumine.
Töötute erialase ettevalmistuse, samuti vabade töökohtade kohta valdkonniti saab ülevaate järgnevast tabelist. Suurim vajadus on praegu teenindus- ja müügivaldkonna töötajate järele, samuti oskus- ja käsitööliste ning seadme- ja masinaoperaatorite järele. Ametiala Töötuid Relvajõud 69 Kõrgemad ametnikud ja juhid 2 568 Tippspetsialistid 2 256 Keskastme spetsialistid, tehnikud 3 172 Kontoritöötajad 3 279 Teenindus- ja müügitöötajad 6 117 Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 645 Oskus- ja käsitöölised 6 296 Seadme- ja masinaoperaatorid 3 918 Lihttöölised 6 522 Varasem töökogemus puudub või pole sisestatud 3 339 KOKKU
38 181
Tööpakkumisi 2 190 376 652 837 1 805 140 1 757 1 704 1 092
8 555
Teeviit
Mis muutub tudengite jaoks tulevast õppeaastast Tuleval aastal jõustub kõrgharidusreform, mis toob endaga kaasa mitmeid muutusi. Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Rein Joamets jagab selgitusi selle kohta, mis tulevast õppeaastast saama hakkab. Kristiina Viiron
Kuidas hakkab järgmisel õppeaastal kõrgkooli sisseastumine ja saamine välja nägema? IRL Noored koduleheküljelt võib lugeda, et ülikoolide vastuvõtt muutub peamiselt lävendipõhiseks, ja need, kes on lävendi ületanud, saavadki sisse. Ja et päris kõigi erialade puhul see nii ei saa olla (arstiteaduskonnas näiteks)? Kes seda erialati otsustab – kool ise, haridusministeerium? Sisseastumistingimused otsustab iga õppeasutus ise. Reeglina peaksid kõrgkoolid sisseastumiseks kehtestama lävendid, mille ületajad immatrikuleeritakse üliõpilaseks. See tähendab, et kui näiteks õppekava sisseastumislävend on 70 punkti 100-st, immatrikuleeritakse kõik 70 punkti ületanud isikud üliõpilaseks. Teatud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ülempiiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta. Sellisel juhul seatakse piirmäär üliõpilaste arvu põhiselt ja moodustatakse sisseastumisel pingerida. Näiteks õppekavale võetakse vastu 30 parimat sisseastujat. Pingereapõhist vastuvõttu võib õppeasutus kasutada olukorras, kus üliõpilaste rühma suurus on otseselt seotud õppetöö läbiviimise võimalustega (nt praktikabaasidega seotud piirangud, õppeklasside mahutavus vms). Kas lävendipõhine sissesaamine erialaste eranditega kehtib kõikide ülikoolide kohta? See tähendab, et ka eraülikoolide kohta? See kehtib kõigile, kuna ei ole seotud ei rahastamise ega õppeteenustasuta õppimisega. A lates 2013. aastast jõustuvad muudatused kõrgkoolide rahastamisel ja õppeteenustasuta õppimisel puudutavad avalik-õiguslikke ülikoole, riigi rakenduskõrgkoole ja Eesti infotehnoloogia kolledžit ning neis alates 2013/14. õppeaastal õpinguid alustavaid üliõpilasi. Eelmainitud IRL-i leheküljelt võib lugeda, et kõrgharidusreformi jõustumisel võib ka näiteks EBS hakata tasuta õpet pakkuma? Kuidas on seni tasulist õpet pakkunud kõrgkoolidega täpsemalt?
Mille alusel üldse eraülikoolid hakkavad saama tasuta õpet pakkuma? Erakõrgkoolidele riik üldjuhul tegevustoetust ei eralda, millest tulenevalt peab erakõrgkoolis õppides õppemaksu ise tasuma. See aga ei piira erakõrgkoole oma vahenditest looma õppeteenustasuta õppekohti, pakkuma stipendiume vms. Täpsema info saamiseks tasub kindlasti pöörduda vastava õppeasutuse poole. Kuidas on edaspidi riiklikes ülikoolides seni vaid tasulistena pakutud erialadega?
Samuti n.ö kaugõppe, aga siiski täiskoormusel õpitavate erialadega, mis sageli on õpilasele tasulised. Mis selles osas muutub? Edaspidi saavad eestikeelsele õppekavale sissesaanud ja täiskoormusel õppivad üliõpilased õppida ilma õppeteenustasuta, muidugi sõltuvalt siis iga üliõpilase õppekava täitmise mahust. Ülikool võib aga avada võõrkeelse õppekava, mille puhul on õigus nõuda üliõpilaselt ainepunktide hüvitamist täies mahus. Juhul, kui isik õpib täiskoormusel ja täidab õppekava täies mahus, aga teeb
Täitmata ainepunktide õppekulu tuleb hüvitada •• Neilt üliõpilastelt, kes asuvad alates 2013. õppeaastast õppima täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel, ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda. Alates teisest semestrist sõltub see, kas üliõpilane peab õppekulusid osaliselt hüvitama või mitte, üliõpilase poolt läbitud õppekava mahust ning kõrgkooli kehtestatud tingimustest. •• Osakoormusel õpinguid alustavate üliõpilaste käest on võimalik õppeteenustasu küsida juba esimesel semestril vastavalt õppeasutuse tingimustele ja seatud määradele. •• Juhul, kui üliõpilane täiskoormusel õppides ei soovi või ei suuda õppekava semestrite lõikes kumulatiivselt täies mahus täita, peab ta oma õppekulud täitmata ainepunktide eest osaliselt hüvitama. •• Kumulatiivselt täies mahus õppimise eelduseks on, et üliõpilane sooritab keskmiselt igas semestris 30 EAP-d (ainepunkti). Juhul, kui I semestril täidab üliõpilane 32 EAP-d ja järgmisel semestril 28 EAP-d, on ta ikkagi kumulatiivselt õppekava täitnud, kuna aasta lõpuks on kogutud 60 EAP-d. Kõige olulisem on 30 EAP täitmine esimesel semestril, kuna õppeteenustasu võib üliõpilaselt küsida semestripõhiselt. Seega, kui esimesel semestril jääb nt 1 EAP 30-st puudu, on õppeasutusel II semestri alguses üliõpilaselt õigus 1 EAP mahus õppeteenustasu nõuda. Kui aga II semestril täidab üliõpilane 32 EAP-d, on tal aasta lõpuks kogutud 61 EAPd ja III semestril üliõpilane õppeteenustasu maksma ei pea. Vastavalt kooli nõukogu otsusele võib õppekoormuse nõudeks olla ka vähem kui 30 EAP-d. •• Õppima asudes määrab üliõpilane, kas ta õpib täiskoormusega ja täidab õppekava kumulatiivselt vähemalt 75% ulatuses või osakoormusega ning täidab õppekava kumulatiivselt 50–75% ulatuses õppeaastas. Oluline on, et koormus määratakse kord õppeaastas ning tulemust hinnatakse õppeaasta lõpus. •• Täiskoormusel õppides saab üliõpilane taotleda õppetoetust ja õppelaenu, osakoormusega üliõpilased seda aga teha ei saa. Õppides täiskoormusega vähemalt 75%, kuid mitte 100%, nõutakse üliõpilaselt osalist õppekulude hüvitamist ainult täitmata jäänud ainepunktide eest. Juhul kui üliõpilane ei täida täiskoormuse nõudeid näiliselt juba I semestri lõpuks, siis osakoormusesse võib ta üle viia alles siis, kui selgub, et aasta lõpuks ei ole tal endiselt vajalikul määral punkte koos, et täiskoormuses õppida. •• Enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastelt on ülikoolil õigus nõuda õppekulude hüvitamist neile enne 2013/2014. õppeaastat kohaldatud tingimustel ja korras ehk vastavalt riigieelarvelistele (RE) ja riigieelarvevälise (REV) kohtade jaotuseni ja seda kuni 2015/2016. õppeaasta lõpuni. Alates 2016/2017. õppeaastast kohaldatakse kõigile õppeasutuses õppivatele üliõpilastele samu nõudeid – ehk ainepunkti hüvitamine sõltub akadeemilisest edukusest. Allikas: haridus- ja teadusministeerium
seda nt kaugõppe vormis, ei ole tegevustoetust saaval õppeasutusel õigust temalt õppeteenustasu küsida. Järgmised küsimused puudutavad õppetoetusi. Kel on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust? Kas vajaduspõhist õppetoetust saavad taotleda ka erakõrgkoolide üliõpilased? Vajaduspõhine õppetoetus on ette nähtud neile üliõpilastele, kes täidavad õppekava täies mahus ning kelle perekonna sissetulekud jäävad alla 280 euro pereliikme kohta. Kehtestatud tingimuste täitmise korral on vajaduspõhisele õppetoetusele õigus kõigil üliõpilastel olenemata sellest, mis tüüpi omandivormiga õppeasutuses nad õpivad. Kuidas hakatakse õpilase vajaduspõhisust hindama? Kas õpilane peab kooli esitama vanemate sissetulekut tõendavad dokumendid – pangakonto väljavõtte? Kas õpilane peab esitama ka oma kontoväljavõtte, tõestamaks, et tal ei ole sissetulekuid? Andmed saadakse riiklikest infosüsteemidest ning üliõpilasel on vaja vaid usinalt õppida ja kui perekonna sissetulek liikme kohta jääb allapoole suhtelist vaesuspiiri, tuleb esitada läbi riiklike infosüsteemide taotlus vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks. Kui tihti peab õpilane oma toetusvajadust tõestama hakkama? Kord kuus? Sest toetuse vajadus võib ju kiiresti muutuda või hoopis tekkida, kui vanem näiteks töö kaotab? Kuidas tagatakse siinkohal andmete salastatus? Andmed võetakse maksu- ja tollimeti andmebaasidest varasemate sissetulekute kohta. Kiirete muutuste puhuks on meil ka toimiv sotsiaalkindlustussüsteem ning töö kaotuse puhul töötukassa meetmed. Loome võimaluse ka erakorraliste stipendiumite maksmiseks selleks puhuks, kui toimuvad eriti traagilised sündmused nagu vanemate kaotus jne. Nende taotlemine käiks kõrgkoolis.
Miks õppida elektritehnikat Tallinna Tehnikakõrgkoolis? Tänavu sügisel avas Tallinna Tehnikakõrgkool mehaanikateaduskonnas elektritehnika õppekava. Huvi oli uue õppekava vastu suur ja avaldusi tuli kordades rohkem kui õppekohti. Mis kaalutlusel valisid just selle õppekava värsked üliõpilased, kes asusid kõrgkoolis õppima: •• see eriala on uus; •• kool asub mu kodule ja töökohale lähedal – väga hea asukoht kesklinnas; •• minu endine kool soovitas just TTK-d ja elektritehnika õppekava valida; •• siin on võimalik saada rakenduskõrgharidus, mis on tulevikule ja töökoha otsinguile mõeldes kasulikum kui lihtsalt kõrgharidus; •• elektrivaldkonnal on jätkuvalt kasvav tähtsus igas eluvaldkonnas, nt auto-, meditsiini- ja kosmosetööstuses, lennunduses, tootmises jpt; •• elektriinseneri haridusega on võimalik saada hästi tasustatav töökoht, sest selle eriala inimesi on ikka ja alati vaja. Energia tarbimine on maailmas üha kasvanud ja kasvab veelgi. Inimesed sõltuvad energeetikast peaaegu kõikides tegevustes ja puutuvad elektri või muude energiaallikatega kokku pidevalt. Kas aga jätkub insenere, kes on saanud ettevalmistuse, tunnevad energiatehnikat ja automaatikat ning hooldavad, käitavad ja projekteerivad? Elektri- ja energeetikavaldkonna ettevõtete ning tööandjate hinnangul on tungiv vajadus rakendusliku kõrghariduse järele. Eriala võimaldab edaspidi spetsialiseeruda nii transpordi- ja autotehnika, ehituse kui ka masinatööstuse valdkonnas. Värskeimad märksõnad on elektriauto ja laadimisjaamade võrgustik. Pärast neli aastat kestvat õpet saab elektriinsener töötada keskastme juhina energeetikafirmades, Eesti Energias ja projekteerimisfirmades. Laias laastus ootab elektriinsenere üle saja ettevõtte, teiste seas Fortum, Energiatehnika OÜ, AlarmNet AS, Ensto, Elektroskandia OÜ ja AS Elektrum. Tee on lahti ka magistriõppesse minekuks. Lõpetanute tulevased töökohad ei piirdu ainult elektritöid tegevate ettevõtetega. Elektriala insenere vajavad ka tööstus- ja tootmisettevõtted, samuti projekteerimisfirmad, elektrikomponente ja -seadmeid esindavad ja/või müüvad rahvusvahelised ja ka kohalikud ettevõtted, tehnoloogiafirmad jne. Kõike eelnevat arvestades on vajadus rakendusinseneri haridusega spetsialistide järele ilmne. Seega tasub gümnaasiumilõpetajal tõsiselt kaaluda mida ja kuhu õppima minna, et pärast lõpetamist leida endale huvitav ja tasuv töö.
Riiklik kõrgkool Rakenduskõrgharidus USUS EST MAGISTER OPTIMUS Praktika on parim õpetaja • Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond • Ehitusteaduskond • Mehaanikateaduskond • Rõiva- ja tekstiiliteaduskond • Transporditeaduskond 13 õppekava Tule tudengivarjuks! Registreeri vastuvott.tktk.ee Pärnu mnt 62, tel 6664569, www.tktk.ee www.facebook.com/ tuletallinnatehnikakorgkooli Lahtiste uste päev kevadisel koolivaheajal!
3
4
Teeviit
Laiapõhjaline haridus maaülikoolist Vesi, õhk ja muld hakkavad järjest enam maksma, seega tähtsustub loodushoid tänapäeval üha enam. Eesti Maaülikooli üheks ülesandeks on teaduskeeles tõestada, et me peame oma maad ning sellega kaasnevaid ressursse hoolega hoidma. Maaülikoolis on võimalik õppida arvukatel erialadel, ka neil, mida kuskil mujal Eestis õppida ei saa. Maaülikoolis õppimine ei ole puhtalt teoreetilise põhja ladumine, vaid iga tudeng on sõltuvalt valitud erialast ka tegelikkuses tutvunud kõrgkoolis õpetatud taimeliikide ja nende kasvukohtadega, erinevate seadmete ning programmidega jne. Metsanduse doktorant Kristi Teppo tuli enda sõnul maaülikooli seepärast, et soovis õppida keskkonnaga seotud eriala. Tallinnas pakutavad erialad ei tundunud talle piisavalt looduslähedased, pigem näisid võimalusena saada arvuti taga istuvaks ametnikuks. „Samuti eelistasin suure ülikooli asemel õppida kuskil, kus kursused on väiksemad ja saab tihedamalt õppejõududega suhelda,” põhjendab Kristi oma valikut.
Ühe olulisema osana maaülikoolis õppimise juures toob ta aga välja praktikad Tartu lähedal Järvselja katsemetskonnas – aasta jooksul õpitu rakendatakse kevadel ja suvel praktikasse. „Seeläbi osatakse palju rohkem hinnata loodust ja selle keerulisi suhteid,” arvab Kristi. Bakalaureuseõppes on maaülikoolis võimalik õppida näiteks aiandust, keskkonnaplaneerimist ja maastikukujundust, aga ka rakendusökoloogiat ning maamajanduslikku ettevõtlust ja finantsjuhtimist. Rakenduskõrgharidusõppes on võimalik omandada biotehniliste süsteemide ja tehnotroonika eriala, samuti on bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel võimalik studeerida
Foto: Eesti Maaülikooli arhiiv
Maaülikoolis on võimalik õppida arvukatel erialadel, ka neil, mida kuskil mujal Eestis õppida ei saa.
veterinaarmeditsiini, veemajandust ja maaehitust. Palju valikuid ka kaugõppes Lisaks päevaõppele pakub maaülikool võimalust õppida paljusid erialasid ka kaugõppe vormis, töö ja pere kõrvalt. Enim sisseastumisavaldusi on aastast aastasse kogunud maamajandusliku ettevõtluse
ja finantsjuhtimise õppekava, kuid populaarne on olnud ka näiteks loodusturism. Veel on kaugõppes võimalik õppida näiteks metsanduse või loodusvarade kasutamise ja kaitsega seotud erialasid, aga samuti aiandust, maaehitust või energiakasutust. Möödunud kevadel loodusturismi eriala kaugõppes
cum laude lõpetanud Urmas Abel peab maaülikooli puhul enda jaoks kõige olulisemaks hästi läbimõeldud ja õppijasõbralikku kaugõppe korraldust, akadeemilist, kuid samas rakendatavat haridust, ja meeldivat õpikeskkonda, mille lahutamatuks ja kõige väärtuslikumaks osaks on vaieldamatult õppejõud, kel-
lest nii mõnigi on Eestis oma erialal tipptegija. „Vähemoluline ei olnud muidugi ka ülikooli hea maine,” lisab Urmas oma valikut põhjendades. Eesti Maaülikool on arenev ja uuenduslik ülikool Maaülikool on viimastel aastatel läbinud pika ja põhjaliku uuenduskuuri, mille raames on põliste põllumajanduserialade kõrvale loodud hulk uusi õppekavu. Ikka selle nimel, et meie lõpetajad oleksid tööturul hinnatud tegijad, aga eelkõige oma kodumaa head peremehed, kelle kätte võib usaldada maad, metsad, õhu ja vee. Maaülikoolis õpitakse loodusressurssidega ümber käima ja uuritakse kogu seda rikkust ka teaduslikult, kusjuures meie õppe- ja teadusvaldkonnad ei kattu teiste ülikoolidega. Maaülikoolis tehakse maailmatasemel teadust – meil on iga aastaga järjest enam välisõppejõude ning -tudengeid ning igal tudengil on võimalik oma teadmisi täiendada välismaal. Marge Kohtla, Eesti Maaülikooli kommunikatsioonispetsialist