Tehnika ja inimene

Tehnika ja inimene August 2011

Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Artur Jurin artur.jurin@epl.ee, tel 680 4517

Võimalusterohke Nikon muudab algaja professionaaliks Tauno Ööbik, foto- ja videograaf Meie perre saabus Nikoni uus kaamera kevade lõpus, minu fotokotti D3s-i kõrvale. Peagi sai temast täieõiguslik pereliige, millega on pilti teinud ja filminud nii kolmeaastane tütar Miriam kui ka abikaasa, kes siiani ei tea, mis asi on ISO või kust määrata säriaega. Isegi pooleteiseaastane pesamuna Hiie Maarja on uuel Nikonil leidnud korduvalt üles õige nupu, kuhu vajutada.

Fotokaamera ühendab minu jaoks töö ja hobi.

Harva väljun kodust ilma kaamerata, rakendades seda mitmel kodusel ja töisel, aga ka lihtsalt õues olemise hetkel. Lastega õue hulkuma minnes ei võta ma endaga enam kaasa D3s-i (sest see on nii raske) ega kompaktkaamerat (sest viimane on liig aeglane ja kehva pildikvaliteediga). D7000 võin usaldada õlale rippuma ja keskenduda lastele, sadagu vihma või olgu porine – aparaadi korpus kannatab seda kõike.

Pere tegemiste jäädvustamiseks on D7000 suurepärane kaamera, millega saab kiirelt hetke tabada.

Sünnivad selged pildid ja videolõigud, ka ISO 6400 puhul, perekonna kroonikasse – pesamuna punnis põskedega innukalt putru söömas või ennast unustavalt kiikumas. Senimaani on lähiportreesid kiiresti kiikuvast lapsest võimaldanud teha ainult professionaalidele mõeldud fototehnika. D7000 autofookus töötab sellises olukorras aga piisavalt kiiresti, isegi ühe odavaima ja suhteliselt aeglase Nikoni objektiiviga. Minu jaoks on see märk, et kaamera on piisavalt kiire ükskõik millistes olukordades.

Oma töös kasutan nüüd vaheldumisi kahte kaamerat: Nikon D3s-i ja D7000. Standardolukorras on ühe kaamerakere ees normaalulatusega Nikon 24–70 mm f2.8 ja teise ees teleobjektiivi 80–200 mm f2.8. Kuna D7000 on poolkaadersensoriga, siis saab teleobjektiiv pikema ulatuse – see annab suure võidu rahas, võrreldes pikema ulatusega kallima objektiiviga. D3s on parem pildistamiseks, kuid D7000 videosalvestuse kvaliteet on niisugune, et seda kõlbab näidata ka televisioonis või kinolinal.

Sellega võib vabalt filmida nii dokumentaal- kui ka mängufilmi. Samuti on D7000 sensor tundlikum kui inimese silm, nii et valguse vähesust kaamera jaoks enam ei eksisteeri.

D7000 vastab oma ülesehituselt väärtustele, mida fotograafid hindavad: lihtne ja konkreetne ligipääs kõigile funktsioonidele. Kaameral on täisautomaatne pildistamisrežiim, mis võimaldab ka algajal fotograafil teha professionaalseid pilte. Kel aga pildistamise vallas soov areneda, siis selle kaamera võimalused on piiramatud. Pildikvaliteet on profikaamerale võrdne. D7000 korpus on vastupidav – põhjus, miks ma ei karda seda aparaati jagada terve perega. Ma olen kindel, et see kaamera kestab aastaid. Maailmas ei ole veel iial olnud kaamerat, mis oleks nii paindlik ja võimalusterohke. Tundub, et lõpuks on taas saabunud aeg, kui kaamera ostule on võimalik vaadata kui investeeringule aastateks või lausa aastakümneteks.

Lugege lisaks www.nikonschool.eu koduleheküljelt.

Nikoni uudised •• Nikoni uus vee-, põrutus- ja külmumiskindel COOLPIX AW100 on piisavalt tugev igasuguse tegevuse jaoks keerulistes välitingimustes. See võimaldab teha suurepäraseid pilte nii suusatades kui ka snorgeldades. COOLPIX AW100 on valmis teiega kaasa tulema aasta läbi ükskõik millisele seiklusele, pakkudes samal ajal Nikonile omast fotokvaliteeti.

•• Populaarse P7000 järglane COOLPIX P7100 pakub paremat pildikvaliteeti, lühemat reageerimisaega, kiiremat automaatfookust ja nobedamat sisselülitust. Uus kallutatav 7,5 cm (3 tolli) suuruse diagonaaliga LCD-ekraan teeb kompositsiooni paikaseadmise ja haaravate videoklippide tegemise lihtsamaks, kui pildistate ebatavalise nurga alt või keerukalt positsioonilt.

•• COOLPIX S1200pj uuendab Nikoni innovaatilist projektorkaamerate seeriat ja lisab võimaluse pilte otse iPhone’ist või iPadist projitseerida. Lisaks on uuel COOLPIX S100 väga stiilne ja uuenduslikud funktsioonid. Näiteks 3D-režiimis pildistamine muudavad maailma jäädvustamise lõbusaks eksperimendiks.

•• Nikoni valikus on kaks stiilset uut COOLPIX-i Style-seeria (S) supersuumiga digikaamerat. See duo koosneb värvikast COOLPIX S6200 16-megapikslisest ultrakompaktkaamerast, millel on NIKKORi 10x suumiga lainurkobjektiiv, ning võimsast ja täpsest COOLPIX S8200 kaamerast, millel on 16-megapiksline CMOS-pildiandur ja NIKKORi 14x suumiga lainurkobjektiiv. Mõlemad kaamerad loovad uusi võimalusi inimestele, kes soovivad suurt võim-

sust kompaktses korpuses. COOLPIX S6200 sobib kõikjale kaasa võtmiseks. Selle hämmastav mitmekülgsus võimaldab jäädvustada suurepäraseid pilte nii intiimseid portreefotosid tehes kui ka kontserdil viimasest reast oma lemmikbändi pildistades. Seevastu COOLPIX S8200 suudab jäädvustada kõike lainurkkaadritest kuni ülikaugvõteteni ja seejuures uskumatult kiire reageerimisajaga. Nii ei maga te kunagi õiget hetke maha, ükskõik kui kaugel pildistatav objekt ka poleks.

•• COOLPIX seeria S4150 on mõeldud pildistama seal, kus parajasti tegevus toimub. Sale COOLPIX S4150 on nii pilkupüüdev, et soovite selle igale poole kaasa võtta. Lisaks tagab ühe nupuvajutusega käivituv 720p HD-videosalvestus, et te ei maga ühtegi hetke maha.

2 Tehnika ja inimene

Auto võtab hooletult juhilt kontrolli üle

Volvo palub väsimuse märke näitaval juhil teha kohvipeatus.

Igal aastal hukkub liikluses kogu maailmas umbes 1,2 miljonit inimest ehk rohkem kui eestlasi maamunal. See must number on pannud autotootjaid arendama tehnoloogiaid, mis hoiaks liiklejaid õnnetusse sattumast.

Palju d n eis t u u e mate s t lahendustest on viimasel paaril aastal jõudnud juba ka keskmise hinnaklassiga sõidukite varustusse.

Raivo Murde

Füüsikaseaduste ja inimeste lolluse vastu paraku puuduvad abivahendid, kuid erinevate tehniliste lahendustega saab suunata inimeste käitumist ja vähendada avariisse sattumise riske. Selle nimel teevad kõik autotootjad pingsa lt tööd.

Seadmed, mis olid veel aastate eest väga kallid ning kättesaadavad privilegeeritud luksusautode ostjatele, on täna juba väikeste linnaautode põhivarustuses. Iga aastaga lisandub uusi ja uusi turvalahendusi, mis üha kiiremini jõuavad ka tavatarbijateni. Näiteks paarkümmend aastat tagasi vaid luksusautodele kalli raha eest pakutud elektrooniline stabiilsuskontrollseade ESP kuulub juba enamiku tootmises olevate autode põhivarustusse ning on järgmisest aastast Euroopa Liidus müüdavatel uutel s õidu autodel su i s a kohustuslik lisa. Euroametnikud loodavad, et sõiduki juhitavusel silma peal hoidev ning juhti abistav süsteem aitab vähendada surmaga lõppevaid õnnetusi 20%.

Autotootjad on suurema ohutuse saavutamise nimel veelgi ambitsioonikamad. Näiteks Volvo on seadnud eesmär-

giks, et aastaks 2020 ei tohi ükski inimene saada nende toodetud sõidukis surma. Selleks on aastaid analüüsitud tohutul hulgal erinevaid liiklusõnnetusi ning saadud teadmisi rakendatud viimasel kahel aasta l i lmava lg ust nä inud uutel mudelitel.

Nüüdseks kuulub uuemate keskklassi mudelite varustusse üle paarikümne seadme, mis hoolitsevad reisijate passiivse ja aktiivse turvalisuse eest. Nii mõndagi võib leida juba ka väiksemate pereautode lisavarustuse nimekirjast. Tohutu elek t roon i l i ne k aader vä rk tegutseb selle nimel, et ennetada võimalikku avariid.

Väsinud juht saadetakse kohvile Viimasel paaril aastal ilmavalgust näinud igal teisel uuel mudel i l k uu lub nüüd sest varustusnimekirja kas osaliselt või täielikult juhi valvsuse ja sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem, hädapidurdusassistent, kokkupõrkehoiatussüsteem koos automaatse täispidurdusega, pimenurga vältimise abisüsteem ja liiklusmä rk ide t uva st ussüsteem, mõnel aga isegi jalakäijatuvastussüsteem. Nende tehnoloogiate arendamisel on olnud esireas Volvo, Honda, MercedesBenz, Audi, Volkswagen, Ford, Opel, BMW, Lexus. Kuid ka teistelt tootjatelt on neid abimehi autode varustusse lisandumas.

Enamik neist elektroonsetest abimeestest kuulub veel lisavar ustusse, ma kstes seadme lahendustest, paketist ja tootjast sõltuvalt 600 kuni 1700 eurot. Lähiaastatel nende hind muutub tõenäoliselt odavamaks ning mõnigi neist seadmetest hakkab kuuluma põhivarustusse nagu turvapadjad.

Näiteks Volvo välja töötatud juhi valvesüsteem, mis kontrollib, et sohver roolis tukkuma ei jääks, on üks enim õnnetusi ennetava id seadmeid. USA liiklusohutusameti uuringu põhjal juhtub Ameerika teedel juhi tukkuma jääm ise süü l u mbes 100 000 õnnetust aastas, millest 1500 lõpeb surmaga. Euroopa statistika näitab sarnaseid tulemusi – 25% Saksamaa teedel surmaga lõppenud õnnetuste põhjustajaks on juhi väsimus.

Kui juht mitu korda rattaga ilma suunatuld näitamata valgeid teejooni ületab või teeb pärast rajahoidja väljalülitamist rooliga ebasujuvaid liigutusi, palub auto tungivalt teha kohvipeatuse ja puhata. Lisaks ilmub ta hhomeetri keskele aurava kohvitassi pilt.

Ka vastassuunavööndisse kaldumine, kõrvalrajalt lähenevale autole ette keeramine ja vaiksel kiirusel tagant otsasõidud on liikluses ühed levinumad õnnetused. 75% avariidest juhtub kiirusel kuni 30 km/h ja 50% toimuvad neist linnas.

Väiksel kiirusel sõites juhi tähelepanu hajub, ummikus venides tuleb sageli väsimus kallale, hakatakse raadiot seadistama, mõned söövad rooli taga, värvivad ripsmeid, loevad ajalehti või saadavad koguni SMS-e. Mis sest, et kõik need tegev used on keelatud, aga inimliku nõrkuse vastu ei saa.

Ja sedasi teistele kaasliiklejatele tagant sisse sõidetaksegi.

Peale plekimõlkimise on kerged tulema ka kaelavigastused.

Seetõttu on kõik sellised seadmed, mis hoiatavad juhti võimaliku ohu eest ja vajadusel tulevad talle pidurdamisel ja auto teelhoidmisel appi, revolutsiooniline samm liiklusohutuse suurendamisel.

4 Tehnika ja inimene

Tahvelarvuti on end tõestanud meelelahutajana Tahvelarvutist võiks kasu olla mitmes ärivaldkonnas, ent esiotsa on see Eestis peamiselt meelelahutaja ja infokanali rollis.

Kaire Talviste

On arvukalt neid, kes leiavad, et tahvelarvuti on ebaotstarbekas vidin. Näiteks kui tahvelarvutite teerajaja iPad nägi ilmavalgust, ei näinud tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa sellele tootele selget funktsiooni ning tunnistab, et tänini pole ta leidnud oma kodus kohta millelegi, mis on telefoni ja sülearvuti vahepeal. Samal ajal on neid, kelle jaoks kujutavad iPad ja teised analoogsed tooted just seda vahepealset puudu olnud lüli.

Abiturient Gustav Koort ostis oma esimese iPadi juba möödu nud aa sta a lg uses.

Varem kasutas ta Apple’i toodetest ka iMaci ja iPhone’i. „iPadi tarkvara on eriti kasutajasõbralik, sellesse ei pea pikalt süvenema,” kinnitab noormees.

Tallinnast välja sõites ja reisidel jätab ta arvuti maha ja võtab iPadi ühes. „Lähen randa ja saan kõik oma toimingud teht ud . Või n k ä ia net i s, Skype’iga helistada, teha pangatoiminguid, saata meile, seal on Wordi ja Exceli program-

mid,” loetleb ta. „Kõik asjad saan tehtud.”

Juhul kui on vaja pikemaid kirju kirjutada, võtab Koort appi klaviatuuri ja hiire. Tema kogemus näitab, et tahvelarvuteid eelistavad pigem need, kel on varasem kokkupuude mõne teise Apple’i tootega.

Eesti Päevalehe projektijuht Hans Lõugas nimetab iPadi eelistena mobiilsust ja intuitiivsust. „iPadi on lihtne kaasa võtta väljapoole kontorit, kodu või õppeklassi. Teisisõnu, sellest on kasu igaühele, olgu ta üliõpilane, müügimees või piloot,” loetleb Lõugas. USA-s võivad reisilennukite piloodid kasutada iPade lennuandmete jälgimiseks, mis näitab selle seadme vastu suurt usaldust. Juba arutletakse selle üle, kas iPad võiks lahendada õpilaste raske koolikoti mure, koondades endas kõik vajalikud õpikud.

Ka meediaettevõtted näevad ta hvelar v utites suurt tulevikku. Näiteks Eesti Päevaleht ja Eesti Ekspress on loonud iPadi jaoks oma rakendused, lisades e-ajalehe kirjutistele heli- ja v ideofaile, muutes sedasi lehe lugemise oluliselt interaktiivsemaks. Kirjastajad loodavad aga tahvelarvutite abiga e-raamatuid levitada. „Minu arvates pole erilist skeptilisust tahvelarvutite suh-

iStockphoto

tes Eestis tunda olnud,” ütleb Euronicsi turundusdirektor Urmas Arula. „Kindlasti olid esialgu ootused kõrged ärikasutuse suhtes, tegelikkuses on iPad ennast tõestanud aga just meelelahutuse poolel.” Arula pole ühestki erilisest äriprojektist Eestis siiani kuulnud, kus oleks iPadi edukalt rakendatud.

Samal ajal oleks tahvelarvuti paljudel aladel mugav igapäevane abiline. „Näiteks müügimeestel toodete ja teenuste tutvustamiseks ning kiireks suhtluseks,” pakub Arula.

Tahvelarvutid on avastanud aga lapsed, kelle jaoks on puutetundlik ekraan loomupärasem v i is a r v ut it t u nd ma õppida. „iPadi-suguste toodete kasutajate sihtrühm on oluliselt laiem kui arvutitel, sest nende kasutamisega saavad edukalt hakkama lapsed juba kolmandast eluaastast ja ka vanemad inimesed, kellele arvuti kasutamine on keeruline või harjumatu. Tema sõnul on nii noortele kui ka vanemale generatsioonile loodud sadu programme erinevateks tege-

vusteks tahvelarvutites.

Tahvelarvuti tõi Apple ametlikult Eestis turule tänavu jaanuaris. Selleks ajaks oli meil hinnanguliselt kasutusel juba üle 5000 iPadi. Arula sõnul on nende poed müünud pisut üle 2000 iPadi ja praeguseks on neid Eestis kasutusel umbes 10 000. Lisaks on müüdud ka teiste tootjate tahvelarvuteid ning valik pidevalt suureneb.

Tahvelarv utite müük ei ole laua- ja sülearvutite turgu tuntavalt mõjutanud, sest enamasti ostetakse see lisaks.

Tahvelarvuti ••Tahvelarvuti on kerge ja väike, ent peaaegu sama suure ekraaniga kui mõni väiksem sülearvuti.

••iPadi-sugused tooted on loodud kõikvõimalikuks igapäevaseks arvutikasutuseks: mugavalt saab surfata veebis, käia sotsiaalvõrgustikes, kasutada e-posti, vaadata filme ja kuulata muusikat. Suur ja hea eraldusvõimega ekraan võimaldab lugeda e-raamatuid ja PDF-formaadis ajakirju.

••See ei tähenda, et tahvelarvutiga peaks tingimata minema metsa või bussi filmi vaatama.

Uuringutulemused väidavad, et iPadi kasutatakse väga palju kodus. Seal, kus sülearvutit on ebamugav hoida: nt diivanil, voodis, köögis, tugitoolis vm.

••Paljudele tahvelarvutitele on sisse ehitatud GPS-vastuvõtja.

Lisades sobiva kaardirakenduse, saab tahvelarvutit kasutada navigaatorina.

••Aku peab üldjuhul vastu terve päeva intensiivset kasutamist.

Kui just 9–10 tundi järjest ekraani ei vaata, piisab akust ka mitmeks päevaks.

••Muidugi pole kõik ainult roosiline. Tahvelarvuti miinus on see, et sellel pole eriti ühendusi lisaseadmete kasutamiseks. Näiteks ei saa ühendada ID-kaardilugejat või sinna pista digikaamera mälukaarti. Need on piirangud, millele väga mugavaid asenduslahendusi pole.

Tehnika ja inimene 5

Vabakäeseade päästab juhi trahvist ja riskist Foto: Signe Kalberg

Handsfree-seadme võib soetada endale kas 10 või 200 euro eest, hinnast oleneb seadme kasutamise mugavus ning kvaliteet.

Signe Kalberg

Kuigi 1. juulist kehtima hakanud uus liiklusseadus ei luba juhil sõidukis selle liikumise ajal isegi mobiiltelefoni käes hoida, eiravad paljud juhid seda nõuet. Ei aita seegi, et politseil on õigus teha mobiiltelefoniga rääkivale sõidukijuhile kuni 200 eurot trahvi.

Kui uuematel ning kallima hinnaklassi autodel on Bluetoothil (BT) põhinev handsfreeehk vabakäesüsteem tootja poolt hinna sees või lisaraha eest juba sisse ehitatud, siis vanemate sõidukite omanikel tuleb see lisaseade juurde osta.

Või siis autot roolides telefoniga rääkimisest loobuda. Juhtide hoolimatust selle seadusenõude vastu tõestab fakt, et kui augusti keskel sõitsin trolliga Mustamäelt kesklinna, silmasin 20 minuti jooksul ühte bussi- ja üheksat sõiduautojuhti, kes rooli keerates jagasid tähelepanu liikluse ja kõne vahel.

Mis siis ikkagi teeb vabakäesüsteemi kasutamise keeruli-

seks või kulukaks, et juhi ja kaasliiklejate ohutusele mõeldud seadusepunki eiratakse?

Vaadates vabakäesüsteemide hindu, on need tõepoolest telefoni hinnaga võrreldes mõtlemapanevalt kallid.

Handsfree-komplekte autodesse paigaldava AS-i Isogreen müügijuht Kristjan Tammaru siiski kinnitab, et üha rohkem autojuhte on hakanud tähtsustama sõidu ohutust. „Kuigi müügil on lihtsamaid ja ka hinnalt odavamaid, 37 eurot maksva id k äed-vaba-süsteeme, eelistavad paljud siiski kallimaid, ekraani ja juhtimisseadmega süsteemi,” märkis ta.

Statsionaarsete seadmete hind algab 89 eurost ja kasvab sedavõrd, kui palju on lisafunktsioone. Tammaru kinnitusel on paarsada eurot maksva seadme lisafunktsioonide loetelu seda hinda ka väärt. Näiteks saab neil suunata helistaja jutt mobiiltelefonist otse auto helisüsteemi, kuvada helistaja nimi ja number LCD-ekraanile, võtta kõne vastu privaatrežiimis (kõne kantakse kõrvaklappidesse, mis peab eraldi olemas olema), suunata autoraadiosse telefoni salvestatud muusikat ning palju muud mugavusomadusi. Telefon ühendab end Bluetoothi kaudu automaatselt seadmega, seda ei pea isegi tas-

Kõigepealt tuleb kindel olla, kas mobiiltelefonis on Bluetoothi funktsioon ning kas see ühildub handsfree-süsteemiga.

kust välja võtma. Kallimad handsfree-süsteemid kopeerivad automaatselt kogu telefoniraamatu endasse ja täiuslikumad seadmed on võimelised samal ajal ühenduma mitme telefoniga. Ka uuematele GPSseadmetele on lisatud handsfree funktsioon.

Kuigi müügil on lihtsamaid ja ka hinnalt odavamaid, 37 eurot maksvaid käedvaba-süsteeme, eelistavad paljud siiski kallimaid, ekraani ja juhtimisseadmega süsteemi.

Päikesesirmile kinnitatavaid ja vajadusel ka teise autosse ümbertõstetavaid Bluetoothi ühendusega süsteeme on võimalik soetada oluliselt odavamalt, alla saja euro, kuid need pole Tammaru hinnangul nii mugavad kui statsionaarsed.

Samal ajal on neid võimalik kasutada ka siseruumides või teises autos. Näiteks 49,5 eurot maksev USB-kaabliga või autolaadijast laetav Blue Easy handsfree-süsteemiga on võimalik ühendada kuni kaheksa telefoni. Ilma laadimata on seadmel kõneaega 15 tundi ja ooteaega 20 päeva. Väikesemõõdulisel ja õhukesel kompaktsel han-

dsfree-seadmel on hääljuhtimine, kordusvalimine, kõne suunamine telefonile jpm.

Telefonimüüjad pakuvad ka Bluetoothi ühendusega kõrva pandavaid „lutikaid”, mis on lev inuma id handsfree -süsteeme. Kõige odavam lahendus on aga 10 eurot maksev juhtmetega kõrvas rippuv handsfree, mille kasutusmugavus jääb küll tublisti alla eelkirjeldatule.

Mida seadme valikul arvestada?

Enne, kui auto omanik ühe või teise vabakäesüsteemi kasuks otsustab, tuleks uurida telefoni ja auto võimalusi. Kõigepealt

tuleb kindel olla, kas mobiiltelefonis on Bluetoothi funktsioon ning kas see ühildub handsfree-süsteemiga. Seadmete pa iga ldajad oskavad kindlasti öelda, kas ja milliseid lisajuhtmeid on vaja, et handsfree auto originaalstereosüsteemiga koostööd teeks. „On olnud juhtumeid, kus klient nuriseb halva kuuldavuse üle, kuid probleemi allikaks pole olnud mitte käedvabad-seade, va id hoopis mobiiltelefoni vananenud tarkvara, mille uuendamine on olukorra lahendanud,” märkis Tammaru.

Vaba käesüsteem i pu hu l tuleks enne ostma asumist mõelda, kui palju seda kasutatakse ja kas sel puhul eelistatakse mugavust või odavust.

Kui autoga sõidetakse pikki otsi ja juht on muusikakuulaja, tasub ka seda arvestada. Statsionaarsete vabakäeseadmete paiga ldamisele kulub aega poolteist kuni kolm tundi, olenevalt seadme täiuslikkusest.

Cellular Line Dualphone Bluetooth

käedvaba seade autosse Cellular Line´i Dualphone käedvaba seadet on võimalik siduda 2 telefoniga. Seetõttu on seade ideaalne ka neile, kes kasutavad tööja eratelefoni, või kes jagavad oma autot kellegagi. Kui Dualphone on kord juba telefoniga seotud, siis edaspidi autosse istudes piisab vaid ühest nupu vajutusest ja sõit võib alata.

Cellular Line Dualphone omab spetsiaalset filtrit, mis vähendab kajaefekti ja elimineerib taustamüra, heli kvaliteet on väga selge ja puhas.

Aku on vastupidav, võite järjest rääkida kuni 10 tundi ja ooteaeg on kuni 1000 tundi.

Edasimüüjad:

Maaletooja: Coomor Kaubandus OÜ, Kassi 14, 12618 Tallinn, tel: 6 508 630, www.coomor.ee, coomor@coomor.ee

GSMvalve tõi turule Eestis enneolematud ja innovaatilised valveseadmed Foto: Rene Suurkaev

Turvaseadmeid pakkuv ettevõte GSMvalve hakkas hiljuti müüma valveseadmeid, mille abil on võimalik tõsta ettevõtte, avaliku ruumi, liikluse, kodu jm turvalisust senisest enneolematult kõrgele tasemele.

Iisraeli firma IOI esialgu militaarseks kasutuseks loodud valvekaamerate lahendused ja videoanalüüsi süsteemid võimaldavad rakendada valvesüsteemides funktsioone, mida Eestis ei paku ükski teine ettevõte.

Videoanalüüsi süsteemi on võimalik rakendada ka analoogkaamerate valvesüsteemide puhul – GSMvalve uuendab süsteemi, et seda saaks vastavalt rakendada. GSMvalve müügidirektori Egert Hiiekännu sõnul saab videoanalüüsi programmi abil lisada valvesüsteemile väga mitmekülgseid funktsioone, mis võimaldavad tuvastada valvataval alal muutusi lausa väikeste detailideni. Samal ajal pole vaja karta valehäireid – häire vallandub vastavalt etteantud funktsioonile.

IOI-valvekaameratele pole tarvis analüüsisüsteemi eraldi lisada – see on kaamerasse juba sisse ehitatud.

Samuti pakub GSMvalve Kanada firma Avigilon digitaalkaameraid. Avigilon on ainus firma maailmas, kes toodab kuni 16-megapikslisi digitaalkaameraid. Nii suure eraldusvõimega kaameratega on võimalik tuvastada inimsilmale märkamatuid objekte.

Mõistmaks, kuivõrd mitmekülgseid lahendusi analüüsisüsteem valvamisel rakendada võimaldab, kirjeldab Hiiekänd neist olulisemaid.

Sissetungi tuvastamise süsteem Näiteks sissetungi tuvastamise süsteem annab tavapärastele valvesüsteemidele sootuks laiemad, aga samal ajal täpsemad funktsioonid.

Tuvastamise režiime on mitmeid – piirkonda sisenemise tuvastus ning katkestusliin ehk katkestatud liini tuvastus.

Tuvastamisrežiimi puhul vallandub häiresignaal, kui inimene või sõiduk siseneb keelatud alale. Tõsi, nii kirjeldatuna tundub see nagu iga teisegi valvesüsteemi võimalus, ent süsteemi saab tööle seada just nii, et valvata saaks vajadusel teatud piirkondi, keelata liikumist määratud piirkonnas ja ka suunas jne. Seega saab näiteks ühel ja samal valvataval tegevuspaigal tuvastada nii vales suunas liikuvaid sõidukeid kui ka valve all olevale alale sisenevaid inimesi. „Näiteks saab määrata, et häire vallandub kohe, kui sõiduk liigub liikluseks keelatud alal. Või kui inimene siseneb valel kellaajal teatud territooriumile,” selgitab Hiiekänd.

Süsteem sobib ideaalselt igasuguse loata sissetungi tuvastamiseks: ohtlikesse piirkondadesse (nt basseiniruumi, pooleliolevatesse ehitistesse) või tavaliselt inimtühjadele aladele sisenemine (vandalismi vältimiseks), keelatud alale ronimine, ebatavaline liikumine, keelatud suunas sisenemine või väljumine, tööajavälisel ajal tööruumidesse sisenemine, kui see on keelatud; tulekute-minekute salvestamine jne.

Katkestatud liini tuvastuse puhul aktiveeritakse häire siis, kui isik või sõiduk „murrab läbi” spetsiaalse süsteemis virtuaalselt määratletud eraldusjoone. Tuvastussüsteemi saab seadistada kas nii, et keelatud on igasugune eraldusjoone ületamine, või nii, et

GSMvalve müügidirektor Egert Hiiekänd

lubatud on üksnes ühes suunas liikumine.

Näiteks võib tuua ühesuunalistel tänavatel liikumise, kindlaks määratud liikumisega tolli- ja tehaseplatsid, piiriületuspunktid, tunnelid ning sillad.

Järelevalveta jäetud pagasi tuvastamine Ent mitte vaid inimesed või sõidukid ei vaja valvamist. Teateid kahtlastest esemetest kuuleme üsna sageli ja kuigi tegemist ei pruugi olla lõhkekehaga, ei saa seda välistada ning on hea, kui niisugune ese võimalikult kiiresti tuvastatakse.

GSMvalve järelevalveta jäetud pagasi tuvastamise süsteem aktiveerib häiresignaali kahtlase eseme (paki, koti, kohvri, kompsu vms) tuvastamisel valvatavas piirkonnas. Ühtlasi saab tuvastusfunktsiooni seadistada nii, et süsteem eirab esemeid, mis on nende läheduses viibiva isiku järelevalve all. Näiteks ei vallandu häire, kui inimene koti korraks maha paneb või pingile toetab.

Häire vallandub, kui ese jääb järelevalveta, ühtlasi on võimalik salvestuse abil kindlaks teha, kes eseme maha jättis.

Kahtlast pagasit ei tuvasta süsteem üksnes siis, kui see sündmuskohta tuuakse ja paika asetatakse, vaid ka siis, kui see pillatakse maha või visatakse sündmuspaigale kohast, mis jääb valvekaamera vaateväljast kaugemale.

Süsteem sobib ideaalselt võimalike pagasiks maskeeritud pommide, raudteel olevate ohtlike takistuste, langenud kivide, rämpsu, sõiduteel või lennukite maandumisrajal paiknevate esemete, maha jäetud kottide jm tuvastamiseks. Samuti on niisugune valvesüsteem igati omal kohal avalikus (linna)ruumis – bussipeatustes, puhkealadel jne.

Eseme eemaldamise tuvastamine Samal ajal võimaldab videoanalüüsi süsteem tuvastada ka eseme eemaldamist – häire antakse kohe, kui ese eemaldatakse

oma senisest asukohast. Süsteem võimaldab valvata hinnalisi esemeid, nt ettevõtte sisustust, näituste ja muuseumite väljapanekuid, mälestustahvleid ja -märke, linnamööblit (pingid, prügikastid, kiiged jm).

Meenutagem, kui tihti meie tänavatel lihtsalt laamendatakse ja lõhutakse – kirjeldatud süsteem on suurepärane täiendus meie omavalitsuste ja politsei kasutuses olevatele turvasüsteemidele, millega tänavaid jälgitakse.

Peatunud sõiduki tuvastamine Samuti on avaliku korra, sh õige liiklemise üle tagamisel ideaalne peatunud sõiduki tuvastamise funktsioon. Süsteem aktiveerib häiresignaali, kui tuvastab peatunud sõiduki sellises valve all olevas piirkonnas, mis on parkimise, sõiduki maha või seisma jätmise, kuid ka masinarikke tekkimise suhtes tähelepanu all. Süsteem sobib kasutamiseks kohtades, kus on vaja ära hoida ja salvestada sõidutee tõkestamist ning tuvastada valesti parkimist, raudtee ülesõidu blokeerimist, sõiduteel parkimist, kahtlast parkimist, sõiduraja tõkestamist sõiduki rikke tõttu, sõidukite saabumist sadamasillale, värava ees ootamist jm.

Viivitamise tuvastamine Süsteem peab silma peal ka inimesel või inimrühmal, kes jäävad valvatavale alale määratud ajast kauemaks. Häiresignaal aktiveerub, kui tuvastab valve all olevas piirkonnas pikemat aega viibiva isiku või isikute rühma. Et süsteem on sündmusepõhine, saavad operaatorid võimalike ohtude kohta pidevalt teavet, mis võimaldab neil kohe sündmuste käiku sekkuda ja otsustada, milliseid samme astuda. Häiresignaali saab seadistada vastavaks eri stsenaariumidele, näiteks varjumisele, keelatud piirkonda sisenemisele ja tülitamisele. Ühe ainsa klõpsuga taasesitatakse ekraanil video selle kohta, kuidas ja millal kahtlusalune isik sündmuspaika ilmus. Süsteem sobib kahtlaste isikute avastamiseks ja

eemale tõrjumiseks pankade, valitsusasutuste, saatkondade, kultuuriliste ja religioossete ning suurt turvalisust nõudvate paikade, äriettevõtete ja eluhoonete ümbrusest.

Egert Hiiekänd tõdeb, et videoanalüüsi süsteem tõhustab oluliselt turvatöötajate tööd. Turvatöötaja võib ju videopildis valvatavat ala jälgida, ent kui tal on korraga silme eest pildid mitmest kohast ja situatsioonist, ei pruugi ta võimalikke ohtlikke olukordi või korrarikkumisi avastada.

Katsetega on kindlaks tehtud, et jälgides mitut videopilti samal ajal hajub inimese tähelepanu umbes 15–20 minutiga. Videoanalüüsi süsteemi olemasolul kuvatakse häireolukord pop-up-aknas koos heliga, millele inimene saab kohe reageerida.

Leiab inimesed ja autod Avigiloni videoseiresüsteem võimaldab analüüsida ja selle abil leida üles inimesi, autosid jne varasematelt salvestitelt. Siia sobib jälle näide elust enesest – pole ju sugugi harvad juhtumid, kus politsei palub kaaskodanike abi isiku tuvastamiseks videolõigukese abil. Enamasti on tegu suhteliselt uduse pildiga ning isiku kindlaks tegemine selle abil pole kuigi hõlbus.

Videovalve süsteem suumib selge ja äratuntava pildi inimesest ka siis, kui salvestis hõlmab väga suuri rahvahulki: staadionipublikut, kontserdikülastajaid jne. Hiiekänd lisab, et süsteemi abil on võimalik inimest tunnusmärkide abil pildilt ka otsida – süsteemile antakse vastavad parameetrid (nt pikk, tumedapäine, sinises jopes mees) ette, mille abil ta tuvastab kirjeldusele vastavad isikud.

Täpselt samamoodi saab salvestiselt otsida ka autosid. Kaamera vaatevälja jäävate autode numbrid salvestatakse ning kui analüüsisüsteemi sisestada number, on otsitav, juhul, kui ta on salvestisel, peagi leitud.

Lisaks on teada, millisel kuupäeval ja mis kell masin sündmuskohal viibis.

Samal põhimõttel saab salvestiselt

otsida ka näiteks teatud automudeleid.

Tõepoolest – kirjeldatud võimalused pole vaid seriaalidest tuntud CSI kriminalistide pärusmaa, vaid rakendatavad ka siinsamas Eestis.

GSM koduvalve – populaarseim juhtmevaba süsteem Eestis ••Kõrgtehnoloogia kõrval jätkab GSMvalve ka oma tavapäraste toodete: juhtmevabade mitmekülgsete funktsioonidega kodu-, büroo- ja autovalvesüsteemide pakkumist. Tegu on valvesüsteemidega, mis teavitavad klienti ja tema määratud isikuid mobiilside teel eri häireolukordadest.

••GSMvalve on olnud pikka aega autode GPS-positsioneerimisteenuse turuliider Eestis, omades 5500 autoga üle 50 protsendi Eesti turust.

••GSMvalve tooteportfelli kuulub ka eakatele ja erivajadustega inimestele mõeldud TeleAbi teenus, millega saab vajadusel 24/7 kiiresti ühendust GSMvalve operaatoriga, kes tagab igakülgse ja kiire abi vastavalt tekkinud probleemile ja olukorrale. Kahe aasta pikkusesse teenuse pakkumise aega jääb ka kolm väga tõsist juhtumist, kus eaka hätta sattunud inimese elu õnnestus päästa, sest nad olid liitunud TeleAbi teenusega.

••GSMvalvel täitus äsja 11 000 SIMkaarti valvesüsteemides kõikjal Eestis.

••Ettevõte tegutseb ka Lätis ja Leedus.

GSMvalve OÜ Asukoht: Tallinna esindus, Ehitajate tee 114, VI korrus Tartu esindus, Sepa 15c, I korrus Võta ühendust: klienditeeninduse telefon kõikjal Eestis: 687 0722 (24 h) E-post: info@gsmvalve.ee Vaata lähemalt: www.valve.ee

Tehnika ja inimene 7

Äärmiselt vajalik tehnika ehk selleta me lihtsalt ei saa läbi Nad on igapäevaselt meie kõrval – meie elutoas, meie köögis, meie töökohas, meie taskus, üleüldse meie elus.

Me ei oska enam oma elu ilma nendeta ette kujutada, kuigi paljusid neist me aastakümneid tagasi veel ei tundnudki. Aga nad tulid ja võitsid meie igapäevases elus, osutudes asendamatuteks.

Me ei saa enam nendeta. On ju tehnikasajand.

Toimetuse kollektiiv koostas tehnikavidinate nimekirja, milleta nemad oma elu ette ei kujutaks.

Arvuti Kaire Talviste: Gümnaasiumis Juku taga esimesi arvutisamme tehes jättis see tehnikaime mind üpris külmaks. Kaardimäng ei köitnud kauaks. Siis ei osanud ma veel aimata, et esmapilgul isegi röstrist mannetum aparaat võib end mõne aastaga minu ellu sel moel sisse süüa, et ilma temata ei kujuta enam päevagi ette.

Esialgsest antipaatiast on saanud armastuse-vihkamise suhe. Kui väljas on ilus ilm, aga sina oled sunnitud pilgu arvutiekraanile puurima, saab võimust viha. Kümme akent on korraga lahti, vahepeal ununeb, mida üldse otsisin, e-kirju sajab uksest ja aknast, MSN-i

oranž tuluke vilgub nõudlikult…

Siiski olen sisimas selle leiutise eest tänulik, sest ausalt öeldes ei kujuta ma ette, kuidas ajakirjanikud varem tööd tegid.

Kust ammutasid nad kogu taustsüsteemi, mis on loo kirjutamisel vajalik? Vaesekesed lappasid ilmselt ka pakse telefonikatalooge, et kontakte leida!

Minu hobid on osaliselt arvutis ja armastuse suhe saab võimust siis, kui ma avastan, mida kõike üks arvuti suudab eri programmides teha. Võin end tundideks suure ekraani taha unustada ja teenida sellega pere pahameele.

A r v ut i võlumaa i lma on avastamas ka minu lapsed, kuigi olen neid teadlikult sellest hüpnoosist kõrvale hoidnud. Õhtuti istuvad nad kahekesi a r v ut i t aga ja k lõpsiv ad Youtube’ist Rapuntsli videoid.

Automaatpesumasin Kristiina Viiron: Mäletan lapsepõlvest meie pere pesupäevi.

Tegelikult algas see juba eelmisel õhtul, mil ema pesu vannipõhja likku vajutas. Hommikul vara aga tõsteti köögis gaasipliidile kahele tulele korraga hiigelsuur roheline pott, milles ema kõik eelnevalt pesumasinas Tuula puhtaks pestud valged pesud – käterätid, linad, taskurätid, aluspesu jms – üle keetis. Et pesu ikka tõeliselt puhtaks ja valgeks saaks. Köök oli paksu auru täis. Pesu väljavõtmiseks olid spetsiaalsed puust näpitsad, aga ükskord juhtus ikka, et minu vanaema oma kätt tugevasti kõrvetas.

Suuri riidetükke – linu, tekikotte – väänasid ema ja isa kahekesi ja sellegipoolest jäid need üles riputatuna tilkuma.

Pesupesemise aktsioon lõppes alles ükskord hilja õhtul.

Mis on minul viga – ainus vaev on määrdunud riided mustapesukastist välja kiskuda, värvi järgi sorteerida, masinasse toppida, valida sobiv pesuprogramm ja pesupäev alaku.

Kas saab veel midagi tänuväärsemat olla kui täisautomaatne pesumasin?

Mobiiltelefon Agne Narusk: Ei, mitte imeasi ja moodne 5G, minu kuus aastat vanal Nokial pole isegi foto tegemise võimalust, puutetundlikest klahvidest rääkimata. Aga ta on tõeline sõber, just nimelt „ta”, mitte „see”. Esiteks näitab ta hästi suurelt kella. Teiseks äratab ta mind üles. Kolmandaks on ta asendamatu kogu mu elu juurde kuuluva logistika kavandamisel.

Sõber Nokia kaudu õpetan lapsehoidjale, mida tänase ilmaga lapsele õue selga panna. Sõber Nok iaga eda st a n sõnu m i mehele, mida on vaja poest tuua. Sõber Nokia aitab ülipikkadel tööpäevadel lapsele vajadusel unejuttu edastada. Sõber Nokiaga saab teel ühest punktist teise korda ajada uskumatult suure hulga asju. Ta ühendab mind maa ilmaga, kui interneti ühendus taas alt veab.

Pealegi on tal suhteliselt vanamoodsad suured klahvid, ta on lihtne ja selge ja täidab just seda ülesannet, mida Nokia-mehed kunagi ammu telefoni luues silmas pidasid – temaga saab helistada. Fotografeerimiseks, mängimiseks ja meilide lugemiseks on minu arvates mõeldud siiski teised tehnikaimed.

See on nagu 2 in 1 juuksepesuvahendiga – pole ta õieti šampoon ega palsam. Nii on lood ka suure hulga funktsioonidega telefoniga.

Auto Raivo Murde: Auto oli esimene sõna, mille mina ära õppisin, vähemalt nõnda mu vanemad väitsid. See on ka minu 1,5-aastase poja lemmiksõna, kes kutsub kõiki masinaid autodeks, kusjuures on ta autoks ristinud ka oma luti.

Minu vanematel autot ei olnud, autot juhtida nad ka ei osanud ja olid üldse tehnika suhtes väga suured võhikud.

Kogu lapsepõlve ma põdesin seda ning tundsin piinlikkust, kui soovisime Eestit avastada ning pidime selleks end sugulaste ja sõprade autole moosima. Mul ei lähe elu sees meelest, kuidas ma kümneaastase poisina sõitsin koos isaga, higimull otsaees, Pärnust Tallinna kahe paksu tädi vahele kiilutuna Moskvitš 412 kitsal tagaistmel. Sel hetkel ma otsustasin, et täiskasvanuks saades ostan esimese asjana auto. Seega on auto minu jaoks kui vabaduse ja maailmaavastamise sümbol.

Iseenesestmõistetavalt oli minu lapsepõlve lemmikraa-

mat Margus-Hans Kuuse koostatud „100 autot” ning erinevaid automarke ja mudeleid tundsin une pealt. Seega aastaid Eesti Päevalehes autodest kirjutamine ning sadade sõiduvahendite testimine oli ühe minu lapsepõlveunistuse täitumine.

Neljarattaline sõber tõi meid kokku ka abikaasaga, kes pöördus minu kui kogenud autoentusiasti poole sooviga veidi sõidukoolitust saada. Autos meie kooselu kerima hakkas...

Mikser Signe Kalberg: Alati, kui ma mikseriga hakkan mannavahtu või koogelmooglit tegema, tulevad meelde 1980-ndad, kui mikser oli defitsiit. Tänapäeva noored seda sõna tõelist tähendust vist ei teagi, küll aga kesk- ja vanemaealised. Vahustajat polnud lihtsalt võimalik poest osta, ainult vanapaberi või siis kaltsude eest võis varumiskontorist õnneliku juhuse läbi sellise riistapuu endale soetada. Aga küllap on paljud pered kasutanud sama moodust, mida sai isegi tehtud, kui mikserit veel majapidamises polnud. Kuna käsitsi mannavahu kloppimine võttis randmed valusaks ja koogelmoogel ei läinud nii hästi vahtu, kui vaja, jäätisekokteili aga ilma mikserita vahtu ajada ei tulnud pähegi, sai elektritrelli otsa pandud käsivispel, mida ikka majapidamises leidus. Iga kord, kui midagi on vaja vahustada, lasen käega üle mikseri sileda pinna ja selle undmaist kuulates meenub elektritrelli möirga-

mine ning muna või mannavahu pritsmed, sest trelli kiirust ei olnud ju võimalik reguleerida. Minu turbofunktsiooniga mikser oskab töötada viiel kiirusel, ta vahustab koort ja sõtkub tainast. Ei mingit käsitsi jahmerdamist enam, rääkimata elektritrelli ja vispli ühendamisest.

Televiisoripult Vilve Torn: Olen teda kümneid kordi põrandale kukutanud.

Olen talle lugematu arv kordi otsa istunud või peale astunud.

Tema lõput u id v i nt sut usi arvestades imestan ma isegi, et pole teda „kõrvuni” teipima pidanud.

Minu muidu leebes ja rahulikus kõnepruugis hakkavad lendama kuradid, kui ma teda vajalikul hetkel tekkide või diivanipatjade seest üles ei leia.

Muutun väga närviliseks, kui olen maha magamas mõne saate või kontserdi algust History või Mezzo kanalil – olen ju selle tar v is isegi algusajad varem üles märkinud või telekavas alla jooninud. Ja kuidas ilma temata selles digi-TV maai l ma s ü ldse or ienteer uda saakski?

Ja kui teleleht teiste ajalehtede ja -kirjade vahele ära kaob, aitab digipult, sest digi-TV võimaldab saatekava jälgimist, aga ka saadete automaatset meeldetuletust. Jah, minu ja mu pere jaoks on ta asendamatu, aga see pole mobiiltelefon, vaid telekapult, mida kasutame kodus telefonist kindlasti rohkem.