Tehnoloogia arenduskeskused | kevad 2012

Tehnoloogia arenduskeskused Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn.

Toimetaja: Raivo Murde | raivo.murde@lehed.ee

Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöös loodud arenduskeskuste uurimistöö tulemusel sünnivad Eesti uued innovaatilised tooted ja teenused.

Tehnoloogia arenduskeskuste erilehe väljaandmist toetavad: Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (TPTAK), Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (VTAK), Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus (STACC), OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus, Andrese Klaasi AS, AS Favor, Tallinna Tehnikaülikool.

Kevad 2012

Tehnoloogia arenduskeskustel suur roll tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöös loodud tehnoloogia arenduskeskuste mahukate teadusuuringute tulemusel on ettevõtted alustanud esimeste tootearendusprojektidega ning ka esimesed tooted on juba turule jõudnud.

Raivo Murde Alates 2009. aastast investeeritakse EAS-i programmi raames kaheksasse tehnoloogia arenduskeskusesse (TAK-id) ligi 83 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi, EAS-i ja Eesti ettevõtete raha uurimistöödesse, mille tulemusel sünnivad uued innovaatilised tooted ja teenused ning kasvab teadlaste, tudengite ja ülikoolide võimekus. EAS nimetas tehnoloogia arenduskeskuste programmi loomisel seda enda jaoks kõige ambitsioonikamaks ning suure tulevikupotentsiaaliga ettevõtete ja teadlaste seltskonnale suunatud programmiks. Tehnoloogia arenduskeskustel on ju suur roll ja potentsiaal mõjutada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

EAS-i innovatsioonidivisjoni direktori kt Erki Varbola hinnangul on tehnoloogia arenduskeskused oma uurimistöid edukalt ellu viinud ja ligi 90 partnerettevõtet on selle tulemustega ka rahule jäänud. Peale esimeste edukate tootearendusprojektide on ettevõtted rakendanud TAKidest saadud teadmisi oma tootmisprotsesside jälgimiseks ja täiustamiseks. Lisaks on TAK-id tegelnud aktiivselt oma teadustulemuste presenteerimise ja turustamise ettevalmistamisega, sh intellektuaalomandi kaitsmisega. Samal ajal on Varbola sõnul suurimaks potentsiaaliks partnerite jätkuv kaasamine TAK-ide tegevusse, et laiendada võimalike uuringutest kasusaajate hulka.

Kolm aastat tagasi valiti neljateistkümne taotleja hulgast välja kaheksa tehnoloogia arenduskeskust, mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi

vahenditest enam kui 57,5 miljoni euro eest. Maksimumsumma ühe arenduskeskuse kohta on ligi 7,7 miljonit eurot.

Lisaks investeerivad neisse uurimisasutustesse arenduskeskustega liitunud ettevõtted ligi 25,6 miljonit eurot.

Väljavalitutest kolm olid IT ja elektroonika, neli biotehnoloogia (toiduainete valdkond ja meditsiin) ning üks materjalide arenduskeskused. Neis valdkondades on olemas Eestis tugevad ettevõtted ja teadlastebaas.

Tehnoloogia arenduskeskustega on liitunud kaht tüüpi ettevõtted – suured tootmisfirmad või teenusepakkujad, kes saavad uurimistöö tulemusel sündinud toodet või teenust müüa, ning väiksemad ettevõtted, kes pakuvad neile arendustööd. Midagi sarnast on näiteks Soome Nokia ümber koondunud. Palju väikeseid arendusfirmasid, mis on koostoimiva mudelina Soomele edu toonud.

Kaheksa TAK-i asutajatest ja partneritest on tuntud ettevõtted, näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Leibur, Valio, Võru Juustutööstus, Estiko Plastar, Andrese Klaas, Evikon MCI, Webmedia, Regio, Skype, Swedbank, Ida-Tallinna Keskhaigla, Piimandusühistu E-Piim, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu jne.

Esimesed tulemused Viis tehnoloogia arenduskeskust on tegutsenud alates 2004. aastast ning nüüdseks on sündinud ka mitmeid tulemusi. Näiteks Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli teadlaste töö tulemusel avastati ja arendati välja vererõhku mõjutav bakter Lactobacillus plantarum TENSIA,

FOTO: Siim Lõvi

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse teadlased on aastaid töötanud selle nimel, et arendada uue põlvkonna vähiravimi kandidaate ning töötada välja ja rakendada vähkkasvajate varase diagnostika tehnoloogiaid.

mida piimandusühistu E-Piim rakendas tervisliku Südamejuustu valmistamisel.

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse uuringute tulemusel on aga juba praegu võimalik hinnata inimeste individuaalset riski teatud tüüpi rinna-, munasarja- ja sooltevähi ning melanoomi puhul.

OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus on aga koostöös oma partneritega aktiivne patsiendi kaugjälgimise lahenduste väljatöötamisel, soovides kujuneda selles vallas Eesti peamiseks kompetentsi ja arenduskeskuseks. Praegu analüüsitakse tõsiselt, kuidas oma partneritega koostöös turule tulla komplekse telemeditsiini teenusega.

Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskuse (STACC) on koostöös Knowit Estoniaga arendanud välja tehnoloogia, mille üheks kasutusalaks on veebilehtede uudne visuaalse testimise automatiseerimise töövahend. Ning Andrese Klaas on koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Nanotehnoloogia Keskusega palju aega ja ressursse panustanud vedelkristall klaaside arendamisse. Selle tulemusena valmis näiteks Tallinna teletorni kuus klaasist põrandapaneeli, mida saab soovi ja

vajaduse järgi matist kirkaks moondada.

Mitmesuguseid töövõite on TAK-idel kümneid.

EAS-i hinnangul tegutsevad kaheksa tehnoloogia arenduskeskust valdkondades, mis on Eestile ühed perspektiivsemad.

Eestis ehk oleks veel ruumi energeetika ja keskkonnatehnoloogia TAK-i jaoks, kuid ega rohkemaks Eestis eriti ruumi ei ole. Peamine eesmärk on kaasata olemasolevate TAK-ide ümber veelgi rohkem ettevõtteid.

Senised uuringud näitavad, et Eesti ettevõtetest vaid paar protsenti teevad ülikoolidega koostööd, mis on Lääne-Euroopa riikide ning eriti Soomega võrreldes väga madal näitaja. Neisse kaheksasse tehnoloogia arenduskeskusesse on koondunud koorekiht neist ettevõtetest, kes ülikoolidega koostööd arendavad.

Saadav kasu Tulem, mida investeeringutest TAK-idesse saadakse, on kõige lihtsamini mõõdetav uute toodete ja teenuste näol, mida Eesti ettevõtted mõne aja pärast saavad müüa.

Kui meie ettevõtted hakkavad tootearenduses kasutama üli-

koolide teadlaste uurimustöid ja suudavad end selle abil ümber profileerida suurema rentaabluse ja lisaväärtusega toodete ning teenuste pakkujateks, siis kasvab nii ettevõtete kui ka Eesti majanduse konkurentsivõime. Üks olulisemaid TAK-ist saadavaid kasusid on inimeste koolitamine. Tehnoloogia arenduskeskuste moodsad laborid on tudengitele atraktiivsed õpikeskkonnad ning tekitavad huvi nendes valdkondades end arendada. Üha rohkem magistri- ja doktoritöid tehakse TAK-iga liitunud ettevõtete tellimusel ja nende koostajad suunduvad pärast õpinguid tööle nendesse samadesse firmadesse või jätkavad sama teema uurimist arenduskeskuses.

Näiteks Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuses oli esimese kolme aasta jooksul TAK-i uurimistööga seotud kümme doktoritööd ja 13 magistritööd. Lisandunud on selles vallas veel kümneid magistri- ja doktoritöid.

Tudengid viiakse sedasi varakult kurssi Eesti ettevõtete vajaduste ning probleemidega, ühtlasi muudab see pikemas perspektiivis ka ettevõtete tootearenduspoliitikat.

Juba 2004. aastast, mil loodi esimesed tehnoloogia arenduskeskused, on ka ülikoolide huvi nende loomise vastu üha kasvanud. Kõige rohkem TAK-e on loodud Tallinna Tehnikaülikooli juurde, seejärel Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teaduskondade ümber.

Koostöö TAK-iga muudab ülikoolide õppekavasid ja uurimistööde suundi Eesti ettevõtete vajadustele vastavaks.

Praegune tehnoloogia arenduskeskuste programm ning keskuste projektid lõppevad aastal 2015. „Meile teadaolevalt planeeritakse TAK-programmi jätkata ka järgmisel programmeerimisperioodil. Käesoleval rahastamisperioodil ei ole uute TAK-ide moodustamiseks lisarahastuse leidmine aga realistlik,” ütles Erki Varbola.

Tema sõnul on TAK-idega nagu enamiku teadus- ja arendusasutuste puhul avaliku sektori toetus väga olulisel kohal.

Seetõttu riigipoolse toetuse puudumisel arenduskeskused iseseisvalt samas tegevusmahus tõenäoliselt jätkata ei suudaks.

Tehnoloogia arenduskeskuste programm ** 2003. aasta jaanuaris avas EAS tehnoloogia arenduskeskuste programmi. Selle meetme kaudu toetatakse ettevõtete ja teadusasutuste vahelist pikaajalist koostööd turule orienteeritud teadus- ja arendustegevuse elluviimisel. ** Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava tehnoloogia arenduskeskuste programmi eelarve aastani 2013 on 58 miljonit eurot, maksimumsumma ühe arenduskeskuse kohta ligi 7,7 miljonit eurot. ** 2009. aasta jaanuaris EASile esitatud 14 tehnoloogia arenduskeskuse loomise taotlusest valiti välja 8 TAK-i, mida toetatakse rahaliselt.

Lisaks Euroopa Regionaalarengu Fondi rahadele kaasfinantseerivad neid ligi sada partnerettevõtet.

2 Tehnoloogia arenduskeskused

Ettevõtete ja teadusasutuste koostöös sündinud kaheksa TAK-i Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) TFTAK toidulabor tegeleb jäätise, kommide, leiva ja piimatoodete uute tehnoloogiate arendamisega.

Eesmärk on toiduainete säilivusaja pikendamine ja toidu funktsionaalsuse parandamine. Töö tulemusena tõusevad partnerettevõtete müüginäitajad ja kaubamärgi tuntus.

Teine oluline tegevussuund on osalemine Hollandi, Kanada, Soome ja Eesti firmade ning teadusasutustega projektides, kus töötatakse välja ja müüakse tehnoloogiaid ning riist- ja tarkvara biotehnoloogia alal kogu maailmas.

Nanotehnoloogiate Arenduskeskus (NanoTAK) NanoTAK teostab partnerettevõtetele ja teistele huvilistele nanotehnoloogiaga seotud uurimistöid peamiselt uute materjalide väljatöötamise valdkonnas.

Nanotehnoloogiate Arenduskeskusel on kaks peamist uurimissuunda: nanostruktuursed gaasisensorid ja funktsionaalsed nanomaterjalid. Esimese uurimissuuna eesmärk on nanotehnoloogia ja uute materjalide kasutuselevõtuga oluliselt parandada toksiliste, keskkonnavaenulike, plahvatusohtlike ja ka lihtsalt ebameeldivate gaaside detekteerimisvõimalusi.

Sensorelementide tundlikkuse

parandamine ja väiksem voolutarve kombineerituna juhtmevaba tehnoloogia ning üha rangemate keskkonna- ja ohutusnormatiividega võimaldavad oluliselt laiendada gaasisensorite rakendamist nii tööstuses, kontorites, kodustes majapidamistes kui ka keskkonna monitooringus.

Teise uurimissuuna sihiks on leida võimalusi mitmesuguste nanostruktuuride kombineerimiseks igapäevaste materjalidega nende mingite funktsionaalsete omaduste parandamiseks.

Software technologies and applications competence center (STACC – Tarkvara TAK) Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskuse (STACC) missiooniks on tõsta selle valdkonnaga seotud Eesti organisatsioonide kompetentsi, konkurentsivõimet ja ekspordivõimekust ning suurendada tarkvaralahendustest saadavat kasu laiemalt.

STACC on orienteeritud tarkvaratehnika valdkonna rakendusuuringutele, kaasates sinna nii tehnoloogia tarnijaid kui ka kasutajaid. Peale Eesti kahe täppisteaduste gravitatsioonikeskuse – Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli – on STACC-i ümber koondunud tunnustatud tarkvaraarendusfirmad: Cybernetica AS, AS Regio, AS Webmedia, OÜ Quretec, Knowit Estonia Consulting OÜ,

Skype Technologies OÜ, E-Tervise SA, OÜ Plumbr ja OÜ ZeroTurnaround.

OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (TAK) TAK-i uurimistööde fookuses on innovaatiliste teaduspõhiste tehnoloogiaplatvormide arendamine jätkusuutliku piimatootmise ja uudsete tervislike toodete väljatöötamiseks.

Põhilised uurimisvaldkonnad hõlmavad biotehnoloogiat ja inimese tervist.

TAK-i projektides on oma jõud ühendanud lehmade aretajad ja geneetikud, söötmisteadlased, mikrobioloogid, piimatehnoloogid, toitumisteadlased, biokeemikud ja arstid, et teaduslikult läbi töötada ja täiustada kogu piimatootmise ahel alates lehmade aretusest ja söötmisest kuni tervisliku piimatoote valmimiseni. Eesmärk on suurendada Eesti piimasektori konkurentsivõimet. Keskuse eesmärk on uute biotehnoloogiliste võtetega luua uusi lahendusi ja uusi innovaatilisi tehnoloogiaid tervisttoetavate, haiguste riski vähendavate teaduspõhiste toodete valmistamiseks, mis on vajalikud kodumaisel turul ja millel on kõrge ekspordipotentsiaal.

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS (VTAK) Vähiuuringute Tehnoloogia Aren-

duskeskuse tegevusvaldkonnaks on uue põlvkonna vähiravimi kandidaatide väljaarendamine ja vähkkasvajate varase diagnostika tehnoloogiate arendamine ning juurutamine.

VTAK-i töö tulemusel saab teatud tüüpi vähkkasvajaid varasemas staadiumis diagnoosida. Seejuures ollakse keskendunud just mitteinvasiivsele diagnostikale – st inimest ei ole vaja tükkideks lõigata, et teada saada, kas tal on vähk.

Väljaarendamisel on nn uue põlvkonna vähiravimite kandidaadid, mis on efektiivsemad, selektiivsemad ja võimalikult vähese toksilisusega ülejäänud organismile.

Uute ravimikandidaatide ja diagnostiliste platvormide loomiseks kombineeritakse meedikute, biotehnoloogide ja keemikute teadmisi. VTAK-i asutajateks ja partneriteks on enamik vähiravi ja diagnoosimisega seotud organisatsioone Eestis.

OÜ ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus ELIKO tegeleb kahe uurimissuunaga – sensoorika ja signaalitöötluse meetodid ning personaliseeritud andmeteenused.

Sensoorika ja signaalitöötluse meetodid võimaldavad kätte saada informatsiooni mitmesuguste nähtuste ja protsesside

Innovaatiliste masinaehituslike tootmissüsteemide TAK (IMECC) IMECC-i teadus ja arendustööd toimuvad kolmes suunas, mille ühisnimetajaks on tulevikutehase kontseptsiooni ja strateegia arendus ning realisatsioon: - E-tootmise ning toote eluea juhtimise mudelite väljatöötamine ja juurutamistingimuste määratlemine ettevõtte, tarneahela võrgustiku ja klastri tasanditelt lähtudes ja mudelite katsetamine ettevõtetes; - ettevõttekesksete protsesside automatiseerimise väljatöötamine robot-tehniliste lahenduste baasil; - intelligentsete süsteemide arendamine töökeskkonnast anduritega vajaliku informatsiooni kogumiseks, sünteesiks ja tarkade otsuste vastuvõtuks ning

tegevuse jooksul on partnerid üsna avatult jaganud oma kogemusi ja on olnud võimalus näha, kuidas keegi on oma probleeme lahendanud.”

Kõik see kokku on avardanud ettevõtte pilti sellest, kuidas mujal on asju tehtud ning seeläbi saadud ideid oma protsesside arendamiseks.

Konkurentsivõime paranemise ja eeliste osas tõdes Mänd, et näiteks Favoril oli paar aastat tagasi õhukese lehtmetalli robotkeevituse teadmised ja kogemused minimaalsed. Kuid nüüdseks on IMECC-i spetsialistide abiga ettevõtte robotkeevituse suutlikkus tõusnud oluliselt.

Teise projektiga ehk PLMsüsteemi juurutamisega on ettevõte esimeses etapis teinud

tööd tootmise ettevalmistuse ja tootearenduse protsesside kaardistamisega ja toodetega kaasneva dokumentatsiooni struktureerimisega. See on eelduseks PLM-keskkonna prototüübi evitamisel Favori tootmisse.

Praegu on Favori suunaks pakkuda rohkem oma klientidele tootearendusteenust ja teiselt poolt liikuda keerulisemate toodete valmistamise poole. See esitab ka suuremaid nõudmisi tootega kaasneva ja kiiresti muutuva info haldamisele, rääkis Mänd. „Nendele nõudmistele püüame vastata integreeritud infosüsteemide arendamise kaudu, mis siis toetaks täielikult ettevõtte igapäevast toimimist.”

Kui projekti alguses püüti Favoris visioneerida tulemused, kuhu neljanda tegevusaasta lõpuks tahetakse jõuda, siis detailsemalt on projekte juhitud aastapõhiste tegevuskavadega. Iga aasta lõpus on tehtud kokkuvõtteid ja planeeritud uusi tegevusi. „Nii oleme planeeritud lõpptulemusele pidevalt lähemale liikunud.

Eitada ei saa ka, et nende aastate jooksul on olnud tagasilööke ja kõik ei ole kulgenud planeeritult. Kuid see on ju arendustöö puhul loomulik.”

Tulevikuvisiooni osas arvas Mänd, et IMECC võiks senisest rohkem tegeleda suhete loomisega Eestist välja, et siinsetel ettevõtetel tekiks võimalus võtta üle parimaid praktikaid ja kohandada neid siis oma vajadustele.

Tehnoloogia arenduskeskus aitas Favoril robotkeevitusse juurutada mitu uut toodet Õhukese lehtmetalli töötlemisele spetsialiseerunud AS Favor on viimase paari aastaga koostöös EAS-i ja Tallinna Tehnikaülikooliga viinud kohaliku metallitööstuse välisturgudel arvestatava kõrge tasemeni.

2009. aastal moodustasid neliteist Eesti ettevõtet innovaatiliste masinaehituslike tootmissüsteemide tehnoloogia arenduskeskuse (IMECC), et koos Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ja IT-firmadega oma tehnoloogiat arendada. Üks IMECC asutajaliikmeid on Favor AS, mille tootmise arendusjuht Marko Mänd tõdes, et algusaasta kulus arenduskeskuse tööde käivitamisele ja konsortsiumi toimimispõhimõtete kujundamisele, kuid 2010. aastal alustati juba sisuliste tegevustega. „Tänaseks oleme robotkeevituse alal välja töötanud universaalrakistuse kontseptsiooni

ja valmistanud keevitusrakistuse põhiraami, millele on tulevikus võimalik kiiresti ja paindlikult luua tootepõhiseid ülesseaderakiseid,” lausus Mänd.

Lisades, et koostöös TTÜ-ga on tehtud robotil testkeevitustööd ja keevisõmbluste katsetused optimaalsete keevitusrežiimide määramiseks. Selle töö tulemusena on ettevõte robotkeevitusse juurutanud mitu uut toodet.

Favori koostöö eesmärk teadusarenduskeskuses ongi arendada oma robotkeevituse kompleksi ja saavutada uute toodete kiire, efektiivne ja teadmistepõhine robotkeevitusprotsessi juurutus koos paind-

liku väikeseeria tootmise suutlikkusega. „Teise valdkonnana oli soov arendada tooteinfo haldamise protsessi, seda PLM- (Product Lifecycle Management) süsteemi juurutamise kaudu ettevõttesse, et vähendada igapäevasest infovahetusest tulenevat raiskamist ja parendada tootega kaasneva info haldamist,” ütles Mänd. Lisaks võimaldab IMECC-is osalemine näha viimaseid tootmistehnoloogilisi arenguid teistes ettevõtetes ja mujal maailmas.

Mänd tõstis IMECC-iga koostöö plusspoolelt esile ka selle, et ettevõttele on loodud juurdepääs ressurssidele ja infole, millele muidu ei oleks osanud või oleks raske olnud juurde pääseda. „Konsortsiumi

kohta. Selleks uuritakse ja arendatakse bioloogiliste, elektrokeemiliste ja mehaaniliste suuruste mõõtmist peamiselt nende elektrilise impedantsi kindlaksmääramise kaudu. Eesmärk on sensorvõrkude usaldusväärsuse ja töökindluse tõstmine peamiselt tervishoiu valdkonnas, kuid käsil on ka akude ja patareide eluea ning nende elektrimahutavuse mõõtmine ning eri komposiitmaterjalide ja nende struktuuride (näiteks elektrituulikute labade) defektide avastamine.

edastamiseks juhtimiskeskustesse.

Kavandatavatele uurimistöödele on iseloomulik infotehnoloogiliste lahenduste lõimimine tööstuse ja tootmise erivaldkondadega. Uurimistööde tulemused loovad aluse uute toodete juurutamiseks, tootlikkuse tõstmiseks ning kõrgtehnoloogiliseks tootmiseks. Rakendused ei piirdu ainult mehhatroonika ja masinatööstusega, vaid on teostatavad ka energeetikas, toiduaine-, puidu- ja mööblitööstuses.

Reproduktiivmeditsiini ja -bioloogia tehnoloogia arenduskeskus (Repro-TAK) Repro-TAK-i peamine tegevusvaldkond on reproduktiivmeditsiini tehnoloogiate arendus. Konsortsiumi uuringute peamiseks sihiks on viljatuse diagnostika ja ravi meetodite arendamine.

Uuringute tulemusena jõuavad kasutusse uued tehnoloogiad naise- ja mehepoolse viljatuse põhjuste tuvastamiseks ning lastetuse ravi tulemuslikkuse parandamiseks. Praegu on viljatuse diagnostika küllaltki ebatäpne ja ravi madala tulemuslikkusega.

Repro-TAK-i teine suurem tegevusvaldkond on veterinaarmeditsiinis (tõuaretuses) laialdaselt kasutatavate tehnoloogiate arendus, mille eesmärk on muuta kariloomade tõuaretus oluliselt efektiivsemaks.

Siiski ei maksa tootmise arendusjuhi kinnitusel loota, et ainuüksi sellises arenduskeskuses olemine midagi ettevõtte jaoks muudab. Eelkõige peab ettevõte ise enda tarvis ära hindama, milliseid kitsaskohti teadusarenduskeskuses osalemise kaudu soovitakse lahendada ja kuidas seal osalemine võiks konkurentsivõimet parandada.

Tema sõnul oligi esimeste konsortsiumi tegevusaastate probleem see, et keegi ei teadnud täpselt, mida me nüüd tegema hakkame. Tulid kokku tootmisettevõtted, IT-ettevõtted ja ülikool ning arvati, et hakkame nüüd midagi suurt korda saatma. Kuid tegelikud ettevõtete probleemid ilmnesid mõni aeg pärast nende kaardistamist ja alles siis said paika tegelikud tegevussuunad. Üks peamisi probleeme on Männi sõnul olnud ka see, et tegelikult on iga ettevõte erinevas arenguetapis ja sellest tulenevalt on ootused keskusele erinevad. Seetõttu võib vajalike tegevuste ühisosa leidmine olla üsna keeruline. „IMECC-is oleme tänaseks mingil kujul selle ühisosa siiski leidnud.”

Innovaatilise Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiakeskus (inglise keelest lühendatuna IMECC) tegutseb selle nimel, et Eesti töötlevad tööstused ja ettevõtted kasvataks innovaatiliste lahenduste abil oma läbilöögivõimet, arendaks toodangut ning muudaks tootmist efektiivsemaks.

Tehnoloogia arenduskeskused

Kodumaine firma tõotab klaasitootmises väikest revolutsiooni Ligi 17 aastat peamiselt ohutus- ja turvaklaase valmistanud Andrese Klaasi AS on tänu aastatepikkusele arendustööle muutmas vedelkristallklaasi tootmispõhimõtteid kogu maailmas.

Ennekõike tuntakse ettevõtet ohutus- ja turvaklaaside valmistajana nagu vaik- ja kilelamineeritud, karastatud ja t u lek i nd lad k la a sid.

Samuti eri mõõtu sise- ja välistingimustesse mõeldud peeglite, lacobele-, matt-, muster- ning toonklaaside valmistajana. Tavatarbijale on Andrese Klaasi ühed tuntumad tooted klaasist saunauksed ja seinapeeglid.

Kuid tänu aastatepikkusele arendustööle on sellelt ettevõttelt oodata innovaatilisi lahendusi vedelkristall klaaside maailmas.

Ettevõtte juhatuse esimehe Gerd Veelma sõnul on arendustegevus firma jaoks praegu olulisim suund. Näiteks hakkas Andrese Klaas üheksa aastat tagasi tootma keemilise disainmatistusega klaase, mida siiani ei valmista ükski teine ettevõte Baltikumis ega Skandinaavias. „Meil pole nii palju raha kui suurtel rahvusvahelistel k la a sitoot jatel ja seega peame leidma teise tee.

Pühendume eriklaasi valdkonnale ja seda ka arendustegevuses,” selgitas Veelma, kelle sõnul katsetab firma pidevalt uusi lahendusi ning otsib ideid ja väljakutseid kogu maailmast.

Viimase aja suurimaks innovatsiooniks firma tootenimistus on vedelkristall klaasid. Selle arendamisse on ettevõte pa nusta nud koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Na notehnoloogiate A renduskesk usega pa lju aega ja ressursse ning jõutud on sellisele tasemele, et saab hakata juba mõtlema valmistoote turule toomisele.

Vedelkristallklaasi plussiks on asjaolu, et mattk laasi saab elektrivoolu abil muuta kirkaks ja läbipaistvaks. Selline klaasiinnovatsioon loob tootele palju erinevaid kasutusvõimalusi.

Ve e l m a s õnu l a l g a s vedelkristallklaasi projekt juba 2008. aastal, kuid päris palju kulus aega selleks, et klaasi kirgas pool oleks tõeli-

FOTO: DELFI

selt kirgas. See oli keeruline ülesanne ja selleks tehti äärmiselt palju katseid. Nüüdseks on täpne segu põhimõtteliselt teada ja töö käib tootmisprotsessi a lusta mise suunal.

Andrese Klaasi eesmä rg i k s on aa sta lõpuks olla ise võimel i ne vedel k r i st a l lklaasi tootma. Selle jaok s t u leb v ä lja arendada terve tootmisliin, mis saab toimuma koostöös ühe Saksa ettevõttega, kes ha k kab hoolitsema ka tootmisseadmete hilisema hoolduse ja järeltoe eest.

Firma kaugeleulatuvamaks plaaniks on jõuda sinnamaani, et vedelkristallklaasi litsentsi ja tehnoloogiat müües saaks seda toota iga väike või keskmise suurusega ettevõte. Seeläbi jõuaks see paljudele turgudele, hind langeks ning selle tootmist ja hinnakujundamist ei kontrolliks enam suured ettevõtted, kes müüvad seda klaasi praegu hinnaga 1000 eurot ruutmeeter. „Meie soov on jõuda selleni, et esmane hind oleks praegusest poole odavam, aga kui seda hakataks paljudes riikides tootma, alaneks h i n d v e e l g i ,” s e l g i t a b Veelma.

Analoogseid k laase on maailmas juba aastaid olemas, ent A ndrese K laasi pakutav vedelkristalllahendus on tehnoloogiliselt erinev toode. Innovatsioon seisneb kas või selles, et antud klaasi on Eestis välja töötatud meetodi järgi odavam toota, kuna tootmisprotsess on palju lühem ja lihtsam. Üheks suurepäraseks näiteks Andrese Klaasi toodetud vedelkristalllahendusest on Tallinna teletorni kuus klaasist põrandapaneeli, mida saab vastavalt soovile ja vajadusele matist kirkaks moondada.

Gerd Veelma selgitab, et

Andrese Klaasi toodetud vedelkristalllahendusest on Tallinna teletorni kuus klaasist põrandapaneeli, mida saab vastavalt soovile ja vajadusele matist kirkaks moondada.

teletorni põranda pealispind, millel inimesed käivad, on tavaline 3 x 10 mm klaas.

Selle all on põrandaklaasiga paketti pandud vedelkristalliga la mineer itud k laas.

Vedelkristall on kahe klaasi vahel, sest see kaitseb pinnakatet kõige paremini. Klaasi servast jooksevad elektrijuhtmed, et klaasi valgust läbilaskvaid omadusi voolu abil muuta saaks.

Veelma sõnul kasutatakse maailmas ühe rohkem eripäraseid ja originaalseid klaasla hendusi. Ü hek s kõige või msa ma k s nä itek s on Apple’i poolt Shanghaisse

rajatud 18 meetri kõrgune klaaslahendus. Selle monoliitsetest klaasilehtedest elemendi valmistamiseks tuli sisuliselt ehitada kohapeale uus tehas.

Uudseid klaaslahendusi tehakse ka Eestis ning üheks näiteks võib tuua vabadussamba, mille väljavahetatavad k laaspaneelid tootis s a mut i A nd re s e K la a s.

Veelma arvates võiks see trend jätkuda, kuna neil on olemas oskusteave ja võime tugevaks arendustööks.

Lähituleviku innovatsioonidest rääkides nendib klaasifirma juht, et uue suunana

lisandub ilmselt puutetundlike klaaspaneelide kasutuselevõtt. Näiteks tulevikus on teie kodudes televiisori asemel tükike klaasi seinal.

Vajadusele täidab see nii teleri kui ka arvutiekraani funktsiooni, kuid muul ajal sulab visuaalselt seinaga ühte.

„Arendus on selline ala, et selle juures ei maksa heituda asjaolust, et keegi kusagil on midagi analoogset juba teinud. Me ei tea kunagi – äkki meie alustatud arendus aitab võimaluse viia see kõik järgmisele tasandile või kasvab sellest välja hoopis uus projekt.”

3

4 Tehnoloogia arenduskeskused

STACC-i uudsed tehnoloogiad aitavad tarkvaraettevõtted maailma Kolm aastat tagasi loodud Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskuse (STACC) missiooniks on tõsta selle valdkonnaga seotud Eesti organisatsioonide kompetentsi, konkurentsivõimet ja ekspordivõimekust ning suurendada tarkvaralahendustest saadavat kasu laiemalt.

Teadus- ja arendusorganisatsioon STACC (Software Technology and Applications Competence Center) on orienteeritud tarkvaratehnika valdkonna rakendusuuringutele, kaasates sinna nii tehnoloogia tarnijaid kui ka kasutajaid.

Peale Eesti kahe täppisteaduste gravitatsioonikeskuse – Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli – on STACC-i ümber koondunud tunnustatud tarkvaraarendusfirmad: Cybernetica AS, AS Regio, AS Webmedia, OÜ Quretec, Knowit Estonia Consulting OÜ, Skype Technologies OÜ, E-Tervise SA, OÜ Plumbr ja OÜ ZeroTurnaround.

STACC-i tegevjuhi Indrek Vainu sõnul on eesmärk luua kontsentreeritud teadusarenduskeskus, kus ettevõtted saaksid oma ühistele tehnoloogilistele probleemidele lahendusi. Selleks töötab STACC välja tehnoloogiaid, mida saab ettevõtetes kasu-

tada või tootena turule tuua.

Eesmärgi saavutamise eelduseks on ühest küljest ettevõtete ideed ja vajadus ning teisalt tugev teaduslik meeskond.

Ettevõtete ja ülikoolide koostöö keskusena toimiv STACC on paik, kus teadlased teevad oma relevantsetel teemadel uurimistööd ja ettevõtjad leiavad nad selle kompetentsi järgi üles. Ettevõtted suunavad teadlasi omalt poolt rakenduslike küsimustega, võimaldades kasutada reaalseid andmeid ning lahendada reaalelu probleeme.

Sellisest koostööst sünnivad Vainu sõnul näiteks isiklikku privaatsust garanteerivad analüüsimeetodid, parema tarkvara loomise võimekus, sotsiaalvõrkude parem analüüsimine ning tarkvara testimise hõlbustamiseks vajalikud pilditöötlusalgoritmid.

Toetamaks oma missiooni viib STACC läbi rakendusuuringuid andmekaeve ja and-

mete integreerimise (Data Integration and Mining – DIM) ning tarkvara- ja teenuste disaini (Software and Services Engineering – SSE) suunal. DIM suuna projektid on orienteeritud valdavalt veebianalüütika ja sotsiaalsete võrkude analüüsimisele, biomeditsiini andmete integratsioonile ja kaevele ning privaatsust säilitavale andmekaevele. SSE projektid tegelevad nutikate teenuste ja internetiliideste ning tarkvaraarenduse produktiivsuse rakendusuuringutega. „Ettevõtete ja teadlaste vahelisel koostööl on võtmeküsimuseks erinevate ajaliste horisontide sünkroniseerimine,” tõdeb Vainu. Teadus

Dr Juan Cui tutvustab Georgia Ülikooli Computational Systems Biology laboratooriumi vähiuuringute tulemusi Juan Cui kaitses doktorikraadi bioinformaatikas Singapuri Rahvuslikus Ülikoolis 2008. aastal. Kraadiõpingute jooksul tegeles ta süvendatult andmekaevega, arvutusliku immunoloogia ja ravimidisainiga. Edasi hakkas ta Georgia Ülikoolis töötama vähi bioinformaatika ja süsteemibioloogia alal. Praegu uurib ta võimalusi, kuidas omavahel ühendada vähiravi uuringute teoreetilist poolt praktilise poolega – ehk kuidas ühendada arvutuslikku modelleerimist ja oomika/sekveneerimise andmete analüüsi vähi biomarkerite, alternatiivse splaisingu mustri ja arvatavate vähiravi sihtmärkide eksperimentaalse kontrollimisega.

Leidmaks vähi biomarkereid, lõi tema juhitud töögrupp arvutiprogrammi, mis uuris vereseerumisse eritatavaid (sekreteeritavaid) valke. Kuna rakkudest sekreteeritavate valkude hilisemast saatusest teatakse väga vähe, siis polnud töö lihtne. Esimeseks sammuks oli olemasolevate andmete kogumine ja süstematiseerimine selliste verre eritatavate val-

Dr Juan Cui kude kohta, mis on seotud erinevate haigusseisunditega.

Järgnevalt uuriti, millised on nende valkude ühised füüsikalis-keemilised omadused ning kas leidub ka konserveerunud aminohappelisi järjestusi ja sekundaarstruktuure.

Töö tulemusena näidati, et valkude sekretsiooni jaoks on olulised järgnevad tunnused: signaalpeptiidid, transmembraansed domeenid, glükosüleerimissignaalid, hüdrofoobsus ja polaarsus, aga ka sekundaarstruktuur ja struktuuritud regioonid. Dr Cui ja kol-

leegide töö tulemused avaldati ajakirjas Bioinformatics, leides teiste teadlaste hulgas kohe laialdast vastukaja, ning nende tulemuste alusel esitati ka USA patenditaotlus.

Koostöös patsientide andmetega osalenud Jilini Ülikooliga Hiinas töötati Dr Cui grupis välja ka maovähi biomarkerite identifitseerimise meetod.

Kokku 80 haige ja terve koe paari kasutati esmalt transkriptoomilise mikrokiibi analüüsis.

Võrdlevanalüüsi ja arvutusliku ennustamise tulemusena tehti kindlaks geenimarkerid, mis eri maovähi tüüpide puhul eristavad vähirakku normaalsest rakust. Teiseks võtmeleiuks oli võimalike seerumis ja uriinis leiduvate valguliste markerite ennustamine, kasutades eri tasemel ekspresseerunud geene. Leiti mõned sellised ennustavad markerid, mis valideeriti eksperimentides – kaasa arvatud üks väga paljulubav maovähi uriinimarker. Tulemused on avaldatud ajakirjades Nucleic Acid Research, PlosOne ja BMC Cancer ning on aluseks teisele USA patenditaotlusele.

vajab mõtte- ja arendustööks rohkem aega ja suunaseadmist, valdkonda süvenemist, probleemi õiget sõnastamist ja mõistmist ning üliõpilaste värbamist. Ettevõtted vajavad aga kiiresti uusi kontseptsioone ja toimivaid lahendusi, et seda äris rakendada.

Kahe ja poole aastaga on STACC-is loodud tugev kompetents ning valminud esimesed prototüüplahendused, mida ettevõtted saavad oma äritegevuses kasutada. Üks STACC-i asutajaid, Knowit Estonia tegevjuht Kaspar Loog on senise koostööga väga rahul. Kuna Knowit väikeettevõttena ei saa ega jõua teha erilist teadusarendustegevust, siis on oluline roll

STACC-il, mis pakub ligipääsu teaduspoolele ja loob keskkonna koostööks teiste partneritega.

Tema sõnul on ettevõte saanud oma uurimistööle väärtusliku teadusressurssi. Koostöö tulemuseks on uus tehnoloogia, mille üks kasutusala kohe-kohe uue spin-off-ettevõttena turule läheb. Tegemist on veebilehtede uudse visuaalse testimise automatiseerimise töövahendiga. Seda tehnoloogiat poleks nende ettevõte Loogi hinnangul ilma STACC-ita luua suutnud.

Rahvusvaheliselt tegutsev Java produktiivsustööriistade loomisele pühendunud tarkvaralooja ZeroTurnaround

alustas STACC-iga koostööd juba ettevõtte algusaastatel.

Eesti Aasta Innovaatori 2011 tiitliga pärjatud ettevõtte esmatooteks on JRebel, mida kasutab ligi 20 000 Java arendajat üle maailma, et säästa koodikirjutamisele kuluvat aega. ZeroTurnaroundi asutaja ja tegevjuhi Jevgeni Kabanovi sõnul sai STACC-iga koostöös teha uuringuid agressiivsemalt, mille tulemuseks on nende uus innovaatiline toode LiveRebeli. „Täna saame näidata esimest LiveRebeli eest saadud innovatiivse toote auhinda Eclipseconilt.”

Praegu on STACC-il töös 13 projekti, millesse kaasatud ligi 35 teadlast, inseneri ja programmeerijat. Kontorid on nii Tartus kui ka Tallinnas. STACC on avatud teadus- ja uuringumahukale koostööle nii era- kui ka avaliku sektoriga.

Loengud vähi bioinformaatikast TTÜ Informaatikainstituut, Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus koostöös Eesti Tervisetehnoloogiate Klastriga kutsuvad osalema Georgia Ülikooli (USA) teadlase, Dr Juan Cui loengusarjas:

29. mail kell 14.00 “Cancer Biomarker Analysis via Classification”,

30. mail kell 14.00 “Cancer Growth Model”,

31. mail kell 14.00 üldloeng “Cancer Bioinformatics”,

31. mail kell 16.00 “Cancer Genome Analysis”.

Dr Cui on Georgia Ülikooli Computational Systems Biology Laboratory vähiprojekti juht. Sellel kuul kajastas nende töid Science Daily: Low Oxygen Levels Could Drive Cancer Growth.

Loeng on esmalt mõeldud bioloogidele, informaatikutele, arstidele ja tudengitele.

5. ja 6. juunil esineb dr Cui Tartu Ülikoolis.

DETAILSEM InfOrMATSIOOn:

http://data.ttu.ee

rEGISTrEErIMInE:

jaan.ubi@ttu.ee või telefonil 5648 2063

LOEnGUD TOIMUVAD:

TTÜ majandus- ja sotsiaalteaduskonna õppehoones X-209, Akadeemia tee 3, 12618 Tallinn

Tehnoloogia arenduskeskused

Vähiuuringute TAK töötab välja vähi varaseid diagnostikavõimalusi ja tõhusamat ravi Vähk on haigus, mille diagnoosimine lööb esimese hooga jalust nii haige kui ka tema lähedased. Oleme ju harjunud vähki pidama surmahaiguseks ning mis seal salata – vähk kustutab igal aastal mitmedki eluküünlad.

Aga vähk on haigus, millest ka terveks saadakse. Selle nimel, et vähki üha varasemas staadiumis diagnoosida ja ravi tõhustada, teevad tööd kõik arenenud riigid maailmas. Nii ka Eesti. 2005. aastal rajatud Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (VTAK) on aastaid töötanud selle nimel, et arendada uue põlvkonna vähiravimi kandidaate ning töötada välja ja rakendada vähkkasvajate varase diagnostika tehnoloogiaid.

Vähiriski hindamine vereanalüüsiga Juba praegu on võimalik hinnata inimeste individuaalset riski teatud tüüpi rinna-, munasarja- ja sooltevähi ning melanoomi puhul.

Analüüsi andmiseks ei ole patsiendil vaja teha muud, kui anda vereproov. Just sedalaadi diagnostikatehnoloogiate, mille puhul ei ole vaja inimesele n-ö haiget teha, välja töötamine ongi keskuse eesmärk.

Analoogseks uurimissuunaks on ka vähimarkerite tuvastamine vereanalüüsiga. „Vähirakud ilmnevad tihtipeale veres ammu enne seda, kui kasvajat on võimalik n-ö tükina tuvastada,” märgib VTAK-i juhataja Riin Ehin. Näiteks rinnavähi sõeluuringuks ei oleks sel juhul vaja naist saata mammograafi tegema (kiiritus!), kui naise veres vähi biomarkereid ei leidu. Niisamuti ei ole soolteuuringuks tarvis teha patsiendile üsnagi ebamugavat protseduuri, vaid esimese asjana selgitatakse vereanalüüsiga välja, kas veres leidub vähimarkereid ning alles seejärel selgub, kas inimene võiks vajada täiendavaid uuringuid. „Selle analüüsiga ei tekitata inimesele ilmaaegu valu ega raisata asjatult kallitele uuringutele haigekassa raha,” tõdeb Ehin. „Iga aegsasti avastatud vähk aga säästab inimelu ja hoiab kokku riigi raha.”

Kui geenitestidega tehakse kindlaks, et inimesel ongi soodumus rinna- või sooltevähiks, käib ta edaspidi regulaarselt perearstil verd andmas ja kui veres ilmnevad vähimarkerid, suunatakse ta täiendavatele uuringutele. Nii võiks see tulevikus tõepoolest olla – praeguseks on biomar-

FOTO: Siim Lõvi

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse teadurid Katrin Vanatalu, Ingrid Palm ja Monika Drews töötavad selle nimel, et vähki saaks võimalikult varakult diagnoosida ja tõhusamalt ravida.

FOTO: Siim Lõvi

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse teadurid Katrin Vanatalu, Ingrid Palm ja Monika Drews töötavad selle nimel, et vähki saaks võimalikult varakult diagnoosida ja tõhusamalt ravida.

kerite test VTAK-is töös olnud poolteist aastat ning selle tulemused on Ehini sõnul paljutõotavad.

Individuaalset riski teatud tüüpi vähkidele aga saab juba lasta hinnata. Kui geneetilisele konsultatsioonile suunab onkoloog või perearst, tasub selle eest Haigekassa. Tulla võib ka omal käel, sel juhul tuleb riski hindamise eest ise tasuda. Helistades telefonil 620 4347 saab panna kinni aja arst-geneetik dr Olga Kostina vastuvõtule Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Praegu on VTAK-s töös neli projekti diagnostika valdkonnas. Lisaks eelmärgitule on töös ajukasvajate biomarkeritega seonduv projekt ja molekulaardiagnostilised analüüsid personaalseks raviks.

Tõhusama ravi nimel Uue põlvkonna vähivastaste ravimite arendamiseks on töös kaheksa projekti. „Meie eesmärk on töötada välja ravimikandidaadid, mis tapaks üksnes vähirakke. See vähendaks oluliselt vähiravi toksilisust,” täpsustab Riin Ehin. „Põhjus, miks vähiravimeid peab olema palju, on see, et kui ütlen sõna „vähk”, ei tähenda see ühte haigust – molekulaarbioloogilises mõttes on tegemist enam kui 350

erineva haigusega.”

Vähi tõhusaimaks raviks tuleb ravi määrata haiguse molekulaarbioloogilise olemuse järgi. Juba eelmainitud molekulaardiagnostiliste analüüside välja arendamine on samuti VTAK-i üks töösuundi.

Arenduskeskuse projektide koordinaator Maarika Merirand märgib, et kaks projekti ravimikandidaadi arenduses on hilises uuring u faa sis. „Ü k s neist on endomeetriumi ehk emaka limaskesta neljanda staadiumi vähi ravimikandidaat, millele praegu ravi ei olegi. Ravimikandidaat on välja töötatud ning oleme Euroopa ravimiametilt saanud sellele orbravimi staatuse, mis tähendab seda, et ravimiuuringuid tehakse kiirendatud vormis, kuid samamoodi kindlate reeglite järgi nagu üldiselt ravimiuuringuid,” räägib Merirand.

Samuti on ravimikandidaat välja töötatud kahe kindlat tüüpi leukeemia raviks. „Nende kahe ravimikandidaadi suhtes on huvi tundnud mitu farmaatsiafirmat – see annab lootust, et ravim tuleb tootmisse ja turule. Ravimite tootmise ja turustamisega VTAK ei tegele,” selgitab Merirand.

Ravimite arendussuunal

on töös ka angiogeneesi inhibiitori ehk kasvaja veresoonte teket takistav ravimikandidaat. Ravi takistab kasvajal moodustada enda ümber veresooni, see aga tähendab, et kasvaja ei saa anda siirdeid.

Samuti on arendamisel melanoomi vaktsiinikandidaat. „Püüdleme selle poole, et tulevikus saaks end melanoomi vastu vaktsineerida,” osutab Merirand.

Ta tõdeb, et ravimiarendus on suhteliselt pika arenguga protsess ning avastamisest turule jõudmiseni kulub 15–17 aastat. Diagnostika puhul on arengutsükkel lühem, seetõttu ongi osa VTAK-i arendusi jõudnud juba ka rakendusse. Rakenduslikku eesmärki kõik kaksteist töös olevat projekti kannavadki, lisaks kuulub VTAK-i projektiportfelli ka kolm baasteaduslikku projekti.

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus on rahvusvaheliselt tunnustatud teadusasutus, kelle töös osalevad mitmed erinevad partnerid nii Eestist kui ka välismaalt. „VTAK-s on koos erineva taustaga inimesed, mis tähendab ühelt poolt pidevat kvaliteedikontrolli, teiselt poolt seda, et meil on kogu aeg võimalik leida uusi lahendusi probleemidele,” märgib Riin Ehin.

Kaks aastat tagasi pälvis keskus Soomes Kvaliteediinnovatsiooni eriauhinna.

Tunnustuse tõi vähiriski hindamise ja nõustamise teenus.

VTAK-i arendustöö käib tihedas koostöös igapäevaselt praktiseerivate onkoloogidega, kellelt keskus saab teavet vähihaigetega seonduvatest probleemidest. Samuti annavad arstid hinnangu, kas projekt on kliinilises kontekstis rakendatav. Paralleelselt tehakse koostööd farmaatsiafirmadega, hindamaks arendusprojektide turupotentsiaali ja leidmaks edasisi litsentseerimispartnereid.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul on teadusalane koostöö VTAK-i ja tema projektide partneritega nende haiglale, kui vähikeskusele oluline väljund aitamaks selle raske haigusega patsiente.

Koostööle innustavad ka esimesed tulemused, mis on juba leidnud rakendust igapäevases ravitöös. Perspektiivis näeme vähihaiguste ravis osalevate tegevarstide üha suurenevat rolli uute uurimissuundade ja projektide algatamisel ja nendes osalemisel, mida loetakse nn kõikehõlmava vähikeskuse üheks kvalitatiivseks näitajaks.

VTAK-i käekäigu üle tun-

nevad head meelt ka teised koostööpartnerid. VTAK-i nõukogu esimees, Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Erkki Truve sõnul on Vähiuuringute TAK ülikoolile oluline mitte üksnes koostöö arendamiseks ettevõtetega.

Mitmed TTÜ doktorandid ja magistrandid teevad TAK-des oma igapäevast uurimistööd, mille tulemusel sünnivad head ning rakendusliku väljundiga magistri- ja doktoritööd.

Glaxo SmithKline Eesti OÜ meditsiiniala juhi Toomas Pruunsilla sõnul on globaalse farmaatsiagigandi Eesti esinduse üheks rolliks ka kohalikul ravimiarendustegevuse arengutel silma peal hoida. Sellel baasil on meil VTAK-ga kujunenud usalduslikud suhted ja oleme kursis VTAK-i kuuluvate firmade potentsiaalselt huvi pakkuvate tehnoloogiliste platvormidega. Praegune koostöö pole küll veel suuremahuline, kuid kätkeb endast reaalset võimalust hoopis laiemaks ja kvalitatiivselt uuel tasemel partnerluseks.

AS Kevelt juhatuse liikme Ivar Järvingu sõnul on nende ettevõte tänu VTAKile saanud algatada ja ellu viia ravimiarenduse projekte, millega üksi oleks olnud raskem hakkama saada. „Meie jaoks on oluline nii uute kompetentside teke kui ka struktureeritud koostöö haiglate, ülikoolide ja ettevõtluspartneritega ning loomulikult ei ole ka vähetähtis finantsvõimendus,” lisas ta. AS Kevelt on tänu koostööle VTAKiga muutunud rahvusvahelisel areenil oluliselt konkurentsivõimelisemaks. „Koostöös VTAKiga arendatud üks meie ravimikandidaat on jõudnud kliinilistesse uuringutesse.” „Meie töö eesmärk on, et inimesed oleks tervemad, paremini diagnoositud ja ravitud,” rõhutab Riin Ehin.

VTAK asutati koostöös järgmiste partneritega: Tallinna Tehnikaülikool Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Trial Form Support TFS AB CeMines Estonia OÜ Cambrex Tallinn AS Kevelt AS Celecure AS Inbio OÜ VTAK-i projekti partnerid on näiteks: Tartu Ülikool, Protobios OÜ, EPhaG AS, Quattromed HTI Laborid OÜ, Balti Tehnoloogiaarenduse AS jt.

5

6 Tehnoloogia arenduskeskused

Biotehnoloogia tuleb ettevõtjatele appi Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuses (TPTAK) ühendavad ettevõtted ja teadlased oma teadmised ning kogemused uute, kõrge ekspordipotentsiaaliga toidutoodete ja loomasöötade loomiseks biotehnoloogia abil, ütleb TPTAK-i juht Ene Tammsaar.

Millised on teie arenduskeskuse põhilised uurimisvaldkonnad?

TPTAK teeb multidistsiplinaarset teadus- ja arendustööd põllumajanduse, toiduteaduse ja meditsiini valdkonnas.

Oma teadus- ja arendustegevusega täiustame ja arendame teaduspõhiselt kogu piima tootmise ja piimatoodete valmistamise ahelat. See tähendab, et TPTAK-i teadlased on kompetentsed nii toiduainete, loomorganismide kui ka kliinilise meditsiini (inimorganismi) uurimistööde läbiviimises. See võimaldab teha teadusarendustööd alates looma aretusest, söötmisest, pidamisest, tervist toetavate toodete loomisideoloogia väljatöötamisest kuni toote tervislikkuse uurimiseks kliiniliste katsete läbiviimiseni.

Kõigis neis eelnimetatud valdkondades tehakse ettevõtjatele vajalikku teaduslikku uurimistööd, viiakse läbi kliinilisi loom- ja toiduainete uuringuid, tegeldakse uurimistulemuste patenteerimise ning intellektuaalomandi litsentsimisega. Seega on TPTAK-i tegevus suunatud uurimistulemuste rakendamisele ja konkurentsieelise saamisest huvitatud ettevõtjatele, kes pakuvad tarbijale uusi, teaduspõhise lisandväärtusega tooteid.

Millises suunas peaks arenema meie igapäevane toit?

Kui esitada küsimus, et mis on kujunemas lähemal ajal üheks ülimalt tõsisemaks sotsiaalmajanduslikuks väljakutseks, siis on vastus sellele järgmine – haiguste raviks kuluvate ressursside kriitiliseks muutuvad võimalused, kulud ja koormused ühiskonnale ja seda ka väga kõrgelt arenenud riikide puhul.

Kas majandus peab seda vastu?

Lahenduste otsimine on jõudnud lõpliku tõdemiseni: eluliselt ülioluliseks on muutunud teaduspõhised uuenduslikud-ennetavad lahendused ja tegevused!

See aga muudab väga oluliseks toiduainete tööstuse, mille teaduspõhises innovaatilises arengus peitub väga võimas abinõu süvenevate probleemide minimiseerimiseks ja ennetamiseks.

Teadlaste ja ettevõtete sünergism suudab luua innovaatilisi lisandväärtusega tooteid, mis on tervist säästavad ja toetavad ja haiguste riski ennetavad. Pikemas väljavaates vähendama kõiki inimeluga seotud kulutusi ning kokkuvõttes on see väga võimas majanduslik kokkuhoid ja kasum.

Miks on vaja toiduainetele anda lisandväärtust?

Elame väga keerulises keskkonnas, kus kõikvõimalike prob-

leemide surve tervisele järjest kasvab, saadavad tavatoidud on muutunud vaesemaks (pinnas on vaesem, tehisainete kasutuselevõtmine, inimeste mikrofloora on muutunud vaesemaks jne) ning ei piisa ainult tavatoidust.

Tavatoidule tuleb anda lisaväärtus, rikastades toitu näiteks vitamiinidega, kaltsiumi, kiudainete, probiootiliste bakteritega jne.

Toitu, sealhulgas piimatooteid tuleb muuta ka mitmekesisemaks ja veel paremaks ka inimese jaoks.

Näiteks vajab inimene asendamatute rasvhapete hulka kuuluvaid oomega-3-rasvhappeid, mida inimese organism pole võimeline ise tootma ja peaks neid saama toiduga. Põhiliselt on oomega-3 allikaks kala. Aga miks mitte saada seda piimaga?

TPTAK-i teadlased on välja töötanud veiste söötmisstrateegia, mida kasutades saab tõsta oomega-3 sisaldust piimas. Sellist piima juues saab inimene sealt oomega-3-rasvhappeid.

Selleks, et olla konkurentsivõimeline, peame tootma ja eksportima lisandväärtusega toidutooteid. Mahutoodete eksportimise aeg on läbi ning see ei ole Eesti toiduainetööstuse väljundiks, sellega ei teeni enam raha. Selleks, et luua lisandväärtusega toidutooteid, tuleb vaatluse alla võtta kogu toidu tootmise ahel ja teha arendustööd kogu selle ulatuses.

Eri toodetes on erinevad probiootilised bakterid. Mille poolest nad erinevad?

Probiootikumidena on kasutusel bakteritüved, mille liigid on inimorganismis loomupäraselt olemas. Igal probiootilisel bakteritüvel on aga oma spetsiifilised omadused. Seega, erinevad probiootikumid ei konkureeri otseselt, nad pigem täiendavad üksteist.

Näiteks kui Südamejuustu sisalduv TENSIA bakter toetab südame-veresoonkonna tööd, siis ME-3 bakter on antioksüdantsete omadustega.

Lisaks TENSIA bakterile on TPTAK-i kultuurikollektsioonis veel mitmeid baktereid, mille omadused on hästi kirjeldatud.

Näiteks ühel probiootilisel bakteril on Eesti ja Euroopa patent, kahe bakteri kohta on esitatud patenditaotlus. Kõikidel neil bakteritel on erinevad spetsiifilised omadused. Järgnevatel aastatel jätkame uurimistööd erinevate bakteritega.

Toiduahela üks oluline lüli on loomad ja nende toit. Miks on silobakteril nii suur tähtsus?

Traditsiooniliselt on olnud loomade söötmise põhiliseks eesmärgiks toodangu suuren-

OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arendukeskuse loomasööda mikrobioloogia laboratoorium

damine. Kuna tarbija eeldab nn täiesti kvaliteetset toodet, siis on teadlaste eesmärk luua söötmise strateegiad, mis hõlmavad nii lisandväärtusega piima tootmist kui ka loomade heaolu ja tervist.

Tänu mitmete rasvhapete (näiteks oomega-3) kasulikule mõjule inimeste tervisele on intensiivistunud ka söötmisalased uuringud nimetatud rasvhapete sisalduse suurendamiseks piimarasvas.

Kuidas seda saavutada?

Veiste põhisöödana kasutatakse Eestis traditsiooniliselt liblikõielistest heintaimedest valmistatud silo, mis sisaldab rohkem piima ülekanduvaid tervis-soodsaid rasvhappeid. Kuna liblikõielistest heintaimedest kvaliteetse silo saamine ei olegi nüüdisajal nii lihtne, oli eesmärgiks leida selleks sobiv piimhappebakteritel baseeruv silokonservant.

Aastatepikkune uurimistöö on kandnud vilja: TPTAK-i ja EMÜ teadlaste poolt isoleeritud ja uuritud silobakter Lactobacillus plantarum NCIMB 30236 nimega E-98 TPTAK-i loodud intellektuaalse omandi portfell •• Litsentsid ettevõtetele: - Lactobacillus plantarum TENSIA litsents E-Piima Tootmine AS-ile; ettevõte on toonud turule toote Südamejuust Harmony, mis sisaldab TENSIA-t; - silokonservant E-98 – litsents Starter ST OÜ-le; ettevõte on toonud turul toote NORDSIL, mis sisaldab silokonservanti E-98.

- söötmisstrateegia oomega-3-piima jaoks; •• Euroopa Komisjoni poolt söödalisandite registrisse kantud silokonservant Lactobacillus plantarum NCIMB 30236, E-98; •• 4 leiutist; •• 3 Euroopa patenti, 2 Eesti patenti; •• rahvusvahelised patenditaotlused; •• 4 lisandväärtusega toote tootmisideooloogiat; •• 9 andmebaasi – veiste DNA, piima laapumis- jm omadused; •• oskusteave tõuaretusest tervislike toodeteni; •• teadusartiklid, magistri- ja doktoritööd; •• mikroobide kollektsioon.

Allikas: TPTAK

sai Euroopa toiduohutusametilt (EFSA) positiivse hinnangu ning Euroopa Komisjoni otsuse, mille alusel kanti bakter Euroopa Liidus registreeritud söödalisandite nimekirja.

On see väga suur saavutus?

Jah, see on väga suur saavutus, sest antud momendil on Euroopa Komisjoni otsusega Euroopa Liidu söödaregistrisse kantud vaid üksikuid silokonservante. See bakter pärineb LõunaEesti rohumaadelt. Selle bakteri omaduseks on toota piimhapet, mis parandab silo käärimisprotsessi. Tekkiv happeline keskkond konserveeribki sööda, hoides ära riknemist põhjustavate bakterite arengu. Tulemuseks on hea ja kvaliteetne silo. Nüüd on Eestil ka olemas oma silo kindlustuslisand, mida saab kasutada Eestis, kuid millel on ka kõrge ekspordipotentsiaal.

Uurimistööd silokonservandiga aga ikkagi jätkuvad?

Jah, kavas on uurida, kuidas see kajastub loomade toodanguvõime paranemises ning milliseid positiivseid omadusi on veel sellel bakteril. Kinnitatud bakteri kõrval on TAK-i bakterite kollektsioonis veel teisi perspektiivseid, sileerimist soodustavaid baktereid. Järgnevate aastate jooksul ongi plaanis uurida neid edasi ja leida uusi baktereid ning bakterite kombinatsioone, millised kindlustavad kvaliteetse silo tootmise ja säilitavad silo fermentatsiooniprotsessis heintaimedes olevad kasulikud toitained.

Kas uurimistöö hõlmab ka piimatootmise efektiivsemaks muutmist ning loomade aretust?

Piim on mitte ainult väärtuslik toiduaine, vaid ka oluline piimatööstuse tooraine. Piim, mis laapub kiiresti ja formeerib tugeva kalgendi varsti pärast laapensüümi lisamist, annab suurema kuivainesisalduse ja suurema juustutoodangu. Piima laapumisomadused mõjutavad nii juustu toodangut kui ka selle

kvaliteeti. Individuaalsete lehmade piima laapumisomadused on väga erinevad. Meie uuringud näitavad, et piima laapumisomaduste geneetiline parandamine on potentsiaalselt efektiivne meetod juustutootmise efektiivsuse suurendamiseks, kuna ka pullid erinevad oma tütarde laapumisomadustelt.

Arenenud karjakasvatusega maades kasutatakse piimatootmise kasumlikkuse parandamiseks majanduslikke selektsiooniindekseid. Järgnevate aastate uurimistööde kavas on välja töötada meie majandusnäitajatel põhinevad majanduslikud selektsiooniindeksid ning piimatootmise jätkusuutlikud aretusstrateegiad. Selleks oleme laiendanud uurimistööd, kaasates täiendavaid aspekte: geneetilised markerid, tervis, sigimine, lüpsikiirus, loomade kasutusiga, udara tervis, rasva-proteiini suhe, piima rasvhappeline koostis jne. Rakendades uurimistööde tulemusi saavad TPTAK ettevõtluspartnerid parandada juustutootmise efektiivsust (paremini laapuv piim),

juustupiima tootmise geneetilist potentsiaali (piima laapumistunnuste aretusväärtus) ning veiste geneetilist majanduslikku potentsiaali (koondindeks ja juustuindeks). Geneetiliste markerite kasutamine võimaldab teostada selektsiooni noorloomadel, seega saada geneetiline hinnang loomade kohta juba varakult.

Kuidas töötab TPTAK-i mudel?

Maailmapraktika on näidanud, et ühisjõul valmivad tehnoloogia arenduskeskused on optimaalseim ja ökonoomseim mudel teadustöö arendamisel.

Selline koostöö on kasulik kõikidele osapooltele, kuna see ühendab teadlaste kompetentsi, erasektori ettevõtlikkuse ja riigi finantseeringud. Protsess on ehk esialgu kohmakas ja aeganõudev, kuid kokkuvõttes on olnud kõigile tulus. Just TPTAK-is integreerivad ettevõtted ja T&A asutused oma teadmised ja kogemused uute kõrge ekspordipotentsiaaliga toidutoodete ja loomasöötade loomiseks biotehnoloogia abil.

TPTAK võitis Soome kvaliteediinnovatsiooni auhinna, mille andis ettevõttele kätte Soome president Tarja Halonen.

TPTAK bakterid koguvad auhindu ja tunnustust Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (TPTAK) võitis uudse Eestis leiutatud ja kliinilistest rakendusuuringutes testitud probiootilise mikroobitüve Lactobacillus plantarum TENSIA eest 2010. aastal Soome kvaliteediinnovatsiooni auhinna.

Preemia andis ettevõttele üle Soome president Tarja Halonen. TENSIA bakter mõjutab soodsalt südame-veresoonkonna tööd, mida on kinnitanud kliinilised rakendusuuringud Eestis ja Venemaal. Esimesed andmed on äsja ka publitseeritud. Auhinnatud bakter on jõudnud eestlaste toidulauale E-Piim Tootmine AS-i toodetavas Harmony™ Südamejuustus, ettevõte on alustanud Südamejuustu eksporti Venemaale ja teistesse riikidesse.

Praegu käivad mitmed teaduslikud rakendusuuringud, et uurida bakteri neid toimemehhanisme, mille kaudu tema positiivsed omadused avalduvad inimese organismis.

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse (TPTAK) juhataja Ene Tammsaare sõnul on auhind väga suur tunnustus TPTAK-i ja Tartu Ülikooli teadlastele. Näiteks, saadud kvaliteediinnovatsiooni auhind on justkui kvaliteedimärk sisenemisel Põhjamaade turule. See annab konkurentsieelise ettevõtetele, kes saavad arenduskeskuse litsentsi TENSIA bakteri kasutamiseks oma toodete valmistamisel. Tea-

duspõhise lisandväärtusega tervislike toidutoodete turuleviimisega avaneb Tammsaare sõnul Eesti toiduainetööstusel võimalus oma konkurentsivõime ja ekspordi tõstmiseks.

TPTAK-i auhinnad: •• Lactobacillus plantarum Tensiale omistati Soome Kvaliteedi-innovatsiooni 2010 auhind.

(Tensia omadusi hindasid selle auhinna jaoks põhjalikult sõltumatud Soome teaduseksperdid).

•• Lactobacillus plantarum Tensia võitis Koreas rahvusvahelisel leiutiste näitusel KIWIE 2009 (Korea International Women Inventions Exposition 2009) kuldmedali.

•• 2009 EUWIIN-i (European Union Women Inventors & Innovators Network) konverentsil ja naiste leiutiste näitusel Helsingis pälvis probiootikum Lactobacillus plantarum TENSIA (Südamejuust) EUWIIN 2009 eriauhinna.

•• 2009 Tartu parima ettevõtja nimetus.

Tehnoloogia arenduskeskused

Targa keskkonna lahendused sünnivad Eestis ELIKO abiga teenuse demonstraatoreid, mille tulemeid kasutatakse näiteks maanteeameti uues teenuses Tark Tee.

OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus on juba kaheksa aastat tegelenud Eestis targa keskkonna lahenduste ja nende rakenduste arendamisega, mis kogub enda või inimeste kohta informatsiooni ning töötleb ja esitab seda kasutajale vajalikus vormis. Eliko juhi Oliver Väärtnõu sõnul hõlmavad nende targa keskkonna rakendused näiteks tarka linna, inimese tervise parameetrite pikaaegset jälgimist, RFID ja NFC raadiosidetehnoloogiatel põhinevaid nutikaid personaliseeritud pileti- ja makselahendusi.

Oliver Väärtnõu selgitab, et ametliku kinnitatud uurimiskava järgi on Elikol kaks uurimissuunda. Esimene neist keskendub sensoorika ja signaalitöötluse meetodite arendamisele ning teine personaliseeritud tarkvaralahenduste arendamisele ning testimisele. Käimasolevat EAS-i tehnoloogia arenduskeskuste programmi on rakendatud kolm aastat ning kokku on selle raames Eliko teinud koostööd ligi 20 ettevõtlus- ja teaduspartneriga.

Avaldatud on sadakond teaduslikku artiklit monograafiat või konverentsi ettekannet ning taotletud kümmekond rahvusvahelist patenti. Järgnevalt tuleb juttu mõnedest märkimisväärsematest projektidest.

Eluskudede mõõtmine Üks olulisemaid Eliko töövaldkondi sensoorikas on eluskudede mõõtmine ja monitoorimine. Eliko eesmärk on välja töötada impedantsi- ehk lihtsamalt öeldes elektritakistuse mõõtmisel põhinev meditsiiniaparatuur, mis suudaks jälgida patsiendi erinevate organite ja kudede olukorda. Koostööpartnerite abiga on projektiga praegu jõutud esimeste katsetusteni, järgneval kahel aastal täiustatakse aparatuuri patsiendikatsete tulemite kohaselt.

Eliko sensoorika temaatika projektijuht Paul Annus nendib, et igasuguse meditsiiniaparatuuri loomise protsess on väga pikk ja aeganõudev.

Kui biotehnoloogias arendatakse ravimeid välja 10–15 aastat, siis meditsiiniaparatuuri puhul jääb see protsess ilmselt nelja ja kümne aasta vahele. Iga meditsiiniturg on eraldi reguleeritud,

Üheks Eliko tugevamaks partneriks tarkvaratestimise alal on Väärtnõu hinnangul ettevõte Elvior, mis on arendanud välja sardsüsteemide ehk siis spetsiifilistest elektroonikaseadmetest koosnevate süsteemide mudelipõhiseid testimislahendusi, mida kasutatakse peamiselt mobiiliside sektoris mitmesuguste tarkvararakenduste testimisel. Samuti on riistvara testimise suunal Eliko partnerettevõte Testonica Labs suutnud luua head sidemed CERN-iga, millega koostöös on loomisel elementaarosakeste müüonite detektorite riistvara testimise rakendus.

seega innovaatilisest ideest valmistooteni ja omakorda selle müümiseni jõudmine on väga keeruline ja vaevarikas protsess.

Koostöös oma partneritega on Eliko veel aktiivne telemeditsiini ehk patsiendi kaugjälgimise lahenduste väljatöötamisel, soovides kujuneda selles vallas Eesti peamiseks kompetentsi ja arenduskeskuseks. Praegu analüüsitakse tõsiselt, kuidas oma partneritega koostöös turule tulla komplekse telemeditsiini teenusega.

Eliko projektijuhi Alar Kuusiku sõnul on vananeva rahvastiku kontekstis telemeditsiini lahendustel selge tulevik ning seda mitte ainult Eestis, vaid terve maailma kontekstis. Kuna aga teema on ülimalt kompleksne, võtab selle laiadesse massidesse jõudmine veel üsna palju aega. Ka Eestis saab selle eelduseks ilmselt olema teenuse riigipoole rahastamine, kuna raviasutused praeguse tervishoiuteenuse rahastamise mudeli juures ei ole motiveeritud rakendama telemeditsiini kui peamiselt lahendust haigusennetuseks ning olemasolevad süsteemid on liiga

kallid patsientide poolt täies mahus tasumiseks.

Virtuaalsed pangakaardid mobiiltelefonis Kiiremate kaardimakselahenduste turule toomiseks käivitati Elikos NFC raadioside rakendusuuring, et selgitada välja, kuidas tuua kontaktivabade maksete võimekus mobiiltelefonidesse, arvestades olemasolevaid mobiillahendusi. Rakendusuuring annab selle aasta juuni lõpuks vastuse küsimustele, milline oleks võimalik ratsionaalne ja avatud lahendus realiseerimaks Eestis kontaktivabu virtuaalseid pangakaarte mobiiltelefonis (NFC-telefon). Eliko ja tema partnerite hinnangul aitaks kontaktivabade maksesüsteemide kasutuselevõtt oluliselt tõsta elektrooniliste maksete sooritamise kiirust, mis omakorda laiendab kaupmeeste ringi, kes oleks huvitatud sularahavabast arveldamisest. Näiteks on käimasoleva rakendusuuringu fookuses kontaktivaba pangakaardi ja NFC-telefoni kasutuselevõtu võimalused ühiskondlikus transpordis, kus kiirus on üliolulise tähtsusega.

Väärtnõu toob Eliko ühe märkimisväärse arenduspro-

jektina esile ka oma partneri Defendeci Smartdec tehnoloogia arendust, mida on nii Eliko kui ka Defendeci insenerid koostöös arendanud viimased kolm aastat. Praegu leiab tehnoloogia rakendust näiteks Eesti piiridel olevates kaugjälgimise nn arupuru ehk juhtmevabades sensorseadmetes, aidates tuvastada illegaalseid piiririkkumisi ja piiririkkujaid.

Personaliseeritud tarkvaralahenduste puhul on Eliko aidanud sellise ajaarvestuse tarkvara arendamist nagu Toggl, mis on saanud väga positiivse vastuvõtu osaliseks projektipõhiselt töötavate spetsialistide seas. Toggli kasutavad näiteks programmeerimisettevõtted, juristid ja mitmed konsultatsioonifirmad, mis müüvad kliendile

OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus Teaduspargi 6/2, Tallinn 12618, Eesti

oma töötunde. Nüüdseks on Toggli projekt Elikos lõppenud, kuna uuringute faasiga saadi lihtsalt ühele poole. „Täna on nad küll üsna väike, küll aga kasumlik IT-ettevõte, kellel on oma toode, mida müüakse 90% ulatuses Eestist välja,” selgitab Väärtnõu.

Eliko üks suuremaid partnereid on Tartus asetesev ettevõte Regio, kes on tehnoloogia arenduskeskuse abiga loonud enda strateegilistele süsteemidele uut väärtust. Koos on arendatud andmekrabajaid, süsteeme, mis otsivad internetist informatsiooni geoinfo andmebaaside täiendamiseks ja parandamiseks. Samuti on koos arenduskeskusega analüüsitud ja loodud uusi kergesti laiendatavaid geoinfo andmebaasi struktuure ning välja töötatud esimesi

Telefon: +372 6599 881 Faks: +372 6599 880 E-mail: info@eliko.ee Veeb: www.eliko.ee

Tark tänavavalgustus Väärtnõu selgitab, et tavainimese jaoks igapäevaselt kasutatavate rakenduste puhul tegeleb Eliko ka targa tänavavalgustuse süsteemide arendusega. Näiteks toimub kogu Tartu linna tänavavalgustuse juhtimine Elikos arendatud kontrollerite ja tarkvara abil. Maikuu alguses pandi sarnane veidi täiendatud süsteem tööle ka 26 Lõuna-Eesti maanteeristmiku valgustamiseks.

Eliko juht rõhutab, et nende arenduskeskuse eesmärk ei ole kindlasti konkureerimine Eesti IT-ettevõtetega. Meie eesmärk on olla vahelüli teaduse ja ettevõtluse vahel – olla ettevõtetest kaks sammu ees, seal, kus ettevõtjate jaoks on uue tehnoloogia arenduse ja kasutuselevõtu riskid veel liiga kõrged. Peame oma ülesandeks analüüsida teaduse viimaseid trende ning selle pealt välja töötada ja pakkuda uusi konkurentsivõimelisi lahendusi meie ettevõtluspartneritele. Oluline on see, et ettevõtja, kes meie juurde tuleb, huvituks ise arendusest ning oleks kogu arendusprotsessi vältel selle juures. Nende eesmärk peab olema tootearenduse faasis teatepulk üle võtta ning iseseisvalt arendusega edasi minna seni, kuni toode on pakendatud ning valmis kliendile kätte andmiseks.

Väärtnõu nendib, et just selliseid ärksaid ja teotahtelisi ettevõtteid otsib Eliko pidevalt oma konsortsiumi koostööpartneriks.

7

Tartu Ülikool on parim partner aktiivsele ja innovaatilisele ettevõtjale! www.ut.ee Miks on Tartu Ülikool parim koostööpartner ettevõtetele?

XXainus Baltimaade ülikool maailma 3% parima seas (THE Ranking)

XXkuulub 1% kõige tsiteeritumate ülikoolide ja teadusasutuste hulka 8 teadusvaldkonnas ning maailma 1% enim tsiteeritud teadlastest 15 töötab Tartu Ülikoolis (ESI Ranking)

Tervistavad soolakookonid „Uuringu tulemusel oleme suurendanud müüki ning klientide ja potentsiaalsete koostööpartnerite usaldust meie toodetesse. Oleme müünud juba ca 20 soolakookonit üle terve maailma. Koostööd Eesti teadusasutuste, sh Tartu Ülikooliga, on plaanis jätkata.“ Eva-Liisa Salin, OÜ Kokkonen juhatuse liige

XX2010. aastal lisandus ettevõtluspartnerite hulka 50 uut ettevõtet

XXüle 1500 täiendusõppekursuse ligi 30 000 õppijaga aastas

XXTartu Ülikooli teadlastel on kasutada maailmatasemel aparatuur

XXeelarve maht ca 124,5 miljonit eurot, millest kulutused teadus- ja arendustegevusele on 45%

XXligipääs rahvusvahelisele kogemusele, 57 partnerülikooli 21 riigist Tartu Ülikooli teaduskonnad, kolledžid ja instituudid koondavad suurema osa Eestis tehtavast teadustööst, hõlmates eri valdkondi moodsatest tehnoloogiatest psühholoogia ja meditsiinini. Meie teadlased ja õppejõud on teie teenistuses, et pakkuda praktiliste probleemide lahendamiseks ülikooli oskusteabel põhinevaid uuringuid ja eksperthinnanguid. Ülikooli partnerite spekter on esinduslik ja lai – ülikoolist võib abi leida nii väikeettevõte kui ka suurtööstus, nii munitsipaal- kui ka riigiasutus.

Tartu Ülikool pakub koostööpartneritele võimalust rakendada meie teadlaste ja üliõpilaste teadmisi ja oskusi oma ideede elluviimiseks.

Pakume ettevõtjatele võimalust rakendusliku väärtusega teadmisi ja ideid ellu viia ning taotleda koos ülikooliga täiendavaid vahendeid ühisprojektide finantseerimiseks:

Keskkonnasõbralikud ehitusvahud „Koostöö Tartu Ülikooliga keemikutega seisneb infootsingute teostamises ja selle põhjal meetodite leidmises, mis võimaldaksid viia tooted EU nõuetega vastavusse. Koostöö käigus on välja töötatud ja ka praktikas testitud uut tüüpi keskkonna- ja tervisesõbralik ehitusvahu eellane.“ Toomas Sepper, OÜ Krimelte tootearendusjuht

XXparim teaduspartner oskusteavet nõudvateks töödeks XXrakendusuuringud ja eksperthinnangud XXleiutised ja oskusteave XXabi finantseerimisvõimaluste leidmisel

Võta meiega ühendust!

Vahur Valdna Tartu Ülikooli ettevõtlussuhete koordinaator vahur.valdna@ut.ee tel 737 6195, 5698 1612 www.ut.ee/ettevotlus