kevad 2014
Tennis Reklaamlehe tootis Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond , Narva mnt 11E, Tallinn | Projektijuht: Heike Kiiv, heike.kiiv@lehed.ee, tel 680 4459
LP Tennis v채ljaandmist toetas Eesti Tennise Liit"
Üks nädal Eesti tipptennisisti elust Foto: Viktor Burkivski
Eva Paalma (19) on kuuekordne Eesti meister tennises. Valitsev meister on ta kõigil aladel, nii üksikmängus, naispaaris (paariline Tatjana Vorobjova) kui ka segapaaris (paariline Morten Ritslaid). Eva suudab ühendada edukad tennisetulemused ja gümnaasiumi lõpetamise Tallinna Reaalkoolis. Palusime tal kirja panna oma nädala.
Pühapäev, 6. aprill. Perepäev.
Pühapäeva hommikuti sööme perega koos. Kahvlite arv, mida lauale panen, ei ole loetud. Kunagi ei tea, kes veel tulla võib. Praegu on jama. Vanaema murdis puusaluu. Tema kahvli oleme kõrvale pannud. Aga tema on kõva tennisefänn. Usun, et jõuab väljakule tagasi. Ta ainult 80-aastane. Vana Keerd olevat 82aastaselt öelnud, et kui ei jookse, siis tennist ei mängi, kui tennist ei mängi, siis ei ela. Aga siis me tõstame kuumad juustu ja maheda majoneesiga tehtud saiad l au a le... M i nu jä r g m i s e treeninguni jääb sellest hetkest tavaliselt veel kaks tundi..., kuid õnneks on täna tõeline puhkepäev.
Jaak Ulman
Teisipäev, 1. aprill. Võistlus- ja treeninglaagri päevakava.
Äratus kl 6. Kaks päeva on möödunud, kaks päeva on olnud võidud. Kaks keedetud muna, puder. Kohalikud kutsusid seda pudruks, kuid ei täpsustanud, millest see puder on tehtud. Hotelli värk. Tärnid pole tähtsad, puder on. Valida hotelli ei saanud. Väljakud ja turniir on nagu apelsin, hotell on koor. Aga nii see juba kord on. Kell on 7. Algab uue päeva treening. Siseväljakult värskesse õhku tulek on vaevaline. Päike ja rand on ilusad, sada meetrit väljakutest, kuid kops tõmbab esimeste minutitega kinni. Iga hommik vajab nagu uuesti harjumist sellega, et väljas on 0 kraadi asemel 20 kraadi. Olen kehv harjuja, kuigi tuult ei ole ja meri on ilus. Teen esimese trenni, teeme mänguplaani, teen võistlusmänguks soojaks, lähen mängima... Kaotan mängu... Olen kurb ... See puder hommikul oleks pidanud olema tatrapuder, kuid seda see kindlasti ei olnud. Uut päeva sellel turniiril enam ei tule. Tuleb leida tee koju, ja kohe.
Kolmapäev, 2. aprill. Võistluskeskkond.
Võistluskeskkond.. jah see on põnev mõiste igal hommikul, sest see muutub nagu ilm. Aga ühel hetkel on need venelased, valgevenelased, sakslased, itaallased sellesama pudrulaua taga, kui nad püüavad ära aimata, mida just selles hotellis neile pakutakse. Osast saan ma aru, türklaste keelest aga mitte, paljusid ma neist teretan igal hommikul ja väheseid mitte. Kuid just need vähesed on alati täis üllatusi, milleks sa hommikupudru
juures valmis ei ole. Päevad pole vennad, toidud pole sarnased ja vastased on erineva maitsega. Küsimus selles iga-aastases esimeses võistlus-treeninglaagris taandub värske õhu ja värskete vastaste seedimisvõimele. Seda vaatamata nende sünniaastale või valitsevale õhutemperatuurile.
Neljapäev, 3. aprill. Tagasisõidupäev. Kell 3 öösel istun Antalya lennujaama Burger Kingis. Tunnen, et grammigi rasva pole füüsisesse ega vaimu jäänud, kuid burgerisse on seda mahlakalt salvestatud. Annan aga takka... Lennuki väljumiseni on jäänud 5 tundi. Olen kuulnud, et Istanbul on ilus linn. Olen Türgis juba mitmendat korda, kuid Istanbuli tänavale pole kordagi oma jalga pannud. Minule on Istanbul vahemaandumisega lennuväli. Lennukiaknast aga alati imeilus. Siis aga tiksuvad kodumõtetega kellad. Neid peatada ei saa. Need nagu natukene naha all... Üksi reisid, siis pole ju need mõtted ka keelatud ja kooliõpetajad pole ka õpetanud, kuidas hakkama saada. Õhtul televiisori ees on aga eestikeelsete subtiitritega programm. Kas see oli hea päev? Ma tõesti ei tea. Minule ja ka neile, kes mulle pöialt hoidsid, kindlasti mitte. Aga meile oli see ju möödanik, mina mängisin reaalajas ja neil oli võimalik näha minu tulemusi reaalajas. Vaat selline on see maailm täna, ja pole tähtis, kas ma olen Türgis või juba Eestis kodus.
Reede, 4. aprill. Saja päeva ball. Lennuväljalt peole. See on ka huvitav kannapööre. Saja päe-
Esmaspäev, 7. aprill. Arvestuste nädal.
va balliks valisin kleidi Marilin Sikkali kollektsioonist. Mulle meeldib väga Eesti moedisain, eestlannad võiksid rohkem kanda Eesti säravat loomingut. Mõni poiss on pikk, mõni poiss on lühike, mõni on arukas ja mõni on armas. Aga mina olen 181 cm kontsadeta pikk. Ja mulle meeldib vaadata oma telesaateid ja lugeda oma raamatuid. Nüüd aga rumba, tša-tša-tšaa,
TULE MEILE TENNIST MÄNGIMA! Laste treeningud Täiskasvanute kursused Linnalaagrid Muhu suvelaagrid Miami tennisereisid Mallorca koolivaheajalaagrid Kontakt: Rene Buschi Tennisekool Haabersti 5, Tallinn 13516 tc2000@tc2000.ee Tel: +372 526 9231 www.tc2000.ee Facebook: Rene Buschi Tennisekool
see lugu lõpeks, kui ei mõtleks ja järgmiseks nädalaks oma plaani ei peaks.
valss – kiired ja aeglased. Kell sellel õhtul käel seisma ei jäänud ja Türgi tuli unustada, sest uus päev algas juba sellesama peo sees. Aga ju ma võisin endale seda lubada. Üks kord elus...
Laupäev, 5. aprill. Aeg sõpradega. Üks kord elus sai läbi. Algas laupäev nagu igal noorel
sportlasel, kes gümnaasiumi pole veel lõpetanud. Trenn..., trenn..., trenn... Mõtted vabale päevale. See on homme. Need mõtted aga on keelatud nagu valede vastusteni jõudmine matemaatika kontrolltöös. Aga võib-olla ma mõtlen liiga palju. Võib-olla ma ei peaks üldse mõtlema. Lihtsalt veetma aega sõpradega. Aga aeg on inimväline nähtus. Me ei tea, millega
Tähtvere Tennisekeskus Laulupeo pst 19, Tartu www.tartutennis.ee Broneeri aeg internetis või telefonil 50 90 705
Tennisetreeningud lastele –ja täiskasvanutele. Alusta tennisemängu õppimist Alta tennisekoolis. Võimalus harjutada nii grupis, kui individuaalselt. Vaata www.altatennis.ee info@altatennis.ee Mobiiltelefon: 55620024 (E-R 9-17)
Neli vaipkattega ja kaks kõvakattega siseväljakut. Reketite keelestamine ja varustuse müük. Tennisekursuseid täiskasvanutele ja tenniseõpet lastele korraldab Tartu Tennisekool www.tartutennisekool.ee
KIIRED JA OSAVAD! OOTAME TEID MEIE KOOLI TENNIST MÄNGIMA. Trennid toimuvad Idakeskuses (Punane 16, Tallinn) Tabasalu Spordikompleksis (Kooli 1, Tabasalu) Kontakt: www.tennisekool.eu Tel.56262330
Selle kooliga on meeltes alati üks jama. Tahad, et elu oleks lihtsam. Tahad, et õpetajatel oleks lihtsam. Tahad ja tahad, aga siis võib juhtuda, et tahtmisest ainuüksi ei piisa. Tegema peab – see on see, mida mäng on õpetanud. Meil on hea lihtne kool, Tallinna Reaalkool. Mõned mõtlevad, et see on raske. Mul vanavanaema olla öelnud, et rasked asjad on hobustele. Me vihkame teinekord tegelikkust koolis, kuid usun, et tegelikkus jõuab meieni hiljem – jõuab viisil, nagu ma Türgist kl 3 hommikul hakkan koduteed otsima ja olen õnnelik selle üle, et Lufthansa streik ei puuduta Turkish Airlinesi. Meil on iga nädal kontrolltöid kolm korda rohkem kui mõnes teises koolis, kuid meil on siiani spordikallakuga kool. Ma ei tea, kuidas see neil on välja tulnud. Ega nemad ka täpselt ei tea. Ega mina ka veel täpselt ei tea. Aga gümnaasium peaks 2014 ühele poole saama. Meid läheb eksamitele enam kui 100 õpilast.
Tule mängi tennist meie juures Kuressaare Pargi Tenniseväljakul Lossipark, Kalda pst.1, Kuressaare E-R 10.00 - 21.00 / L 10.00 - 19.00 Sajab vihma? Broneeri väljak Kuressaare Spordikeskuses Vallimaa 16a, Kuressaare E-R 10.00 - 21.00 / L 10.00 - 19.00 Lisainfo ja broneerimine väljakutele tel. 4520375, 5247673 www.kuressaarespordikeskus.ee Facebook: Kuressaare Spordibaasid
MÜÜK ja EHITUS ON ALANUD! WWW.LIIKURI41.ee Uusarendus Lasnamäe veerel Liikuri tn 41. Lasnamäe linnasuunaline arenduspiirkond, kuhu on uue Lasnamäe üldplaneeringuga kinnitatud ja väljaarendamisel uus kaasaegne linnaosa, Lauluväljakust 1 km kaugusel. Läheduses Smuuli teel avati uus Maxima XX. Alanud on esimese maja Vana-Kuuli 15/1 müük ja ehitus, esimene korterelamu valmib aprillis 2015. Ehitatakse kuus 8-kordset, 33 korteriga korterelamut, milles on kokku 198 korterit, soklikorrusel garaaz ja väliparkimiskohad. Kortermajade ehitus on plaantiud etapiviisiliselt, aastatel 2014 - 2017. Korterelamud ehitatakse kaasaegsed, energiasäästlike B-energiaklassi hoonetena. Igas korteris autonoomne kõrge kasuteguriga soojusvahetiga sundventilatsioon. Korterite viimistluseks kasutatakse kvaliteetseid materjale, itaalia tootja „Ballardini“ keraamilised plaadid, laudparkett, puitspoon uksed. Müüki tulevad 1-, 2-, 3- ja 4-toalised korterid. Korteriomandid moodustatakse koos rõdu ja lahuspinnana I korrusel paikneva panipaigaga. Korteriomandite müügihinnad alates 1500 -1700 eur/m2 Soklikorruse garaazi parkimiskoha hind 6000 eur Parkimine hoovis, parkimiskoha hind 3000 eur Müügikorraldus: Colonna Kinnisvara OÜ Müügiinfo: www.LIIKURI41.ee ja www.colonna.ee Martin Sillandi, mobiil 5119962, martin@colonna.ee
Enn Kunila: tennis on kõige emotsionaalsem ala Foto: Meeli Küttim
Suurettevõtja ja kunstikollektsionäär Enn Kunila on tennist mänginud üle 30 aasta. Eestist ei sõida ta kunagi ära ilma oma tennisereketita, sest ööbimiskoha valib ta võimalusel tenniseväljaku järgi.
Tennisesuvi tuleb tihe
Agne Narusk Esimest korda võttis Enn Kunila (64) reketi kätte 9-aastaselt – et mängida lauatennist. See reket jäi ta kätte kümmekonnaks aastaks. Siis tuli tahtmine proovida mängu värskes õhus. „Töötasin Normas, Maarjamäe staadionil oli kaks tenniseväljakut, hakkasin seal mängimas käima. Reegleid ma ei teadnud, punkte ei lugenud, aga mulle meeldis reketiga mängida,” meenutab Kunila oma tenniseelu algust. Lauatennisest suurde tennisesse üleminek pole lihtne, kuigi asjatundmatu pilk suurt vahet ei märka. Tennisereket on raskem, kipud rannet valesti kasutama, ongi mured käes. „Arstidel on lausa termin „tenniseküünarnukk”. Tennis kui mäng ei mõju hästi küünarliigesele ega õlaliigesele. Tuli minulgi aastaks mängust eemale jääda, et tervis korda saada.” Oskus end mängides hoida tuleb kogemustega,
aastatega lisanduvad teadmised, kuidas kiiresti liikuda, ent samal ajal endale liiga mitte teha.
Seenioridel tegemist palju
Praegu mängib suurärimees Enn Kunila tennist paar-kolm korda nädalas. Lähedased teavad teda otsida Tondi Tere tennisekeskusest, Kalevi väljakult või Rocca al Marest. Koos heade tennisepartnerite Sven Evingu ja Heino Raivetiga viivad nad läbi seenioride võistlusi, juunis on nende vastutada Eesti seeniorite karikasarja Kärdla etapp, septembris Haapsalu etapp ja novembris hooaja lõppetapp. Kohe juuni teisel nädalal toimub harrastajate Viru Valge Cooler Cup. Eesti tenniseseeniorid on aktiivsed, neil on palju turniire ning võistluskalender üsna tihe. „Tennisega on ju nii, et arvet ei peeta mitte taseme, vaid vanuse järgi. Kes on pidevalt mänginud
Urmas Sõõrumaa (vasakul) ja Enn Kunila Viru Valge Cooler Cupil. ja end vormis hoidnud, tegelevad tennisega kaua,” ütleb Kunila. „Naljaga pooleks räägitakse 85+ mängijatest, kelle mäng on endiselt väga hea, kuid punkte nad loendada ja meelde jätta ei suuda, kirjutavad liivale üles.” Tennisest üksi ei piisa, et füüsist vormis hoida, Kunila teeb kõrvale aeroobset treeningut. Peamine võti peitub siiski heas tervises, rõhutab ta. „Tennis on väga emotsionaalne ala, see hoiab kõigele lisaks ka vaimu värske,” ütleb Enn Kunila. Ent kõige tähtsamaks peab ta tennisemängu õnnestumise juures head seltskonda. „Käi-
me juba aastaid koos, näiteks vana tenniselegend Sven Eving oli algul mu treener, nüüd sagedane mängupartner ja hea sõber. Oleme korra seeniorite klassis koos Eesti meistriks tulnud. Sageli olen väljakul koos abikaasaga, ka paarismängus.” Abikaasa Maris Kunilat tuntakse samuti kui head tennisemängijat.
Vanus ei loe
Kui veel kümne aasta eest oli nii, et kõik Eesti tennisemängijad enam-vähem tundsid üksteist, siis nüüd on mängijaid palju rohkem, noori tuleb üha peale ning ka vanemad ei kar-
Seenioride võistluskalender on tihe: 8.–11. mail ITF-i seenioride sari AOTK Open Tondiraba tennisehallis 23.–25. mail Eesti seenioride karikasarja (ESK) Tartu etapp Toomeorus 12.–15. juunil Estonian Light Nights Pärnu kesklinnas 27.–29. juunil ESK Kärdla etapp Kärdla tenniseväljakutel 3.–6. juulil 35+ turniir EMV soojenduseks Tere keskuses Tallinnas 10.–13. juulil ITF-i Estonian Seniors Open Tallinnas Kalevi väljakutel 17.–20. juulil ITF-i Eesti Seenioride MV Pärnu kesklinnas ja Tammsaare väljakul 26. juulil Eesti-Soome maavõistlus
5.–7. septembril ESK Haapsalu etapp Promenaadi tenniseväljakutel 14.–16. novembril ESK hooaja lõppetapp Tere keskuses
da ühineda. Kui mäng huvitab, tuleb see ära proovida, kunagi ei ole hilja alustada, julgustab Enn Kunila. Tema sõnul on Eestis üsna mitu kohta, kus pakutakse algajate taseme trenne ka
täiskasvanutele. „Propageerin tennist igati. Ma ei kujuta oma elu ilma selleta ette. Tennis aitab end emotsionaalselt välja elada, hoiab vaimselt ja füüsiliselt vormis,” ütleb Enn Kunila.
* Alates 35. eluaastast mängitakse tennist seeniorklassis. * Seeniormängijaid ühendab Eesti Seeniortennis, infot turniiride kohta leiab veebilehelt www.seeniortennis.eu * Seenioritennist juhivad Eesti Tenniseliidu juhatuse liige Heino Raivet, seeniortennise korraldustoimkonna eestvedaja Enn Kunila, korraldustoimkonna liige, peakohtunik Sven Eving, korraldustoimkonna liikmed Markko Sojonen ja Ivar Puusepp, Eesti Tenniseliidu peasekretär Allar Hint.
Eesti tennise ajaloo tähtsamad daatumid Foto: Jaak Ulmani erakogu
Jaak Ulman 1892–1894 – suure tõenäosusega ehitati esimesed tenniseväljakud Kumna ja Avanduse mõisa. 1895 – esimene dokumentaalne tõend tennisest Eestis. Ajaleht „Revalsche Zeitung” kirjutab 12. juulil: „Eile kell 5 pärast lõunat toimus Kadriorus Bade-Salonis lawn-tennise väljaku avamine.” 1898 – Kadrioru velodroomi väljakutel korraldati turniir, osavõtjad olid ainult Eestis elanud välismaalased. 1909 – Narva-Jõesuus avati esimene tenniseklubi Eestis – Hungerburgi Lawn-tenniseklubi. 1913 – Eesti spordiseltsi Kalev korraldatud turniiril osales 20 meesmängijat. Seda võistlust loetakse ametlikult Eesti tennise sünniks. Turniiri finaalis alistas ohvitser Otto Mamers ärimehe Voldemar Sellingu. 1920 – peeti esimesed Eesti meistrivõistlused. 1921 – Kadriorus asutati Tallinna Lawn-Tennise ja Hockey klubi – need väljakud on seal tänini. 1922 – Eesti Tennise Liidu asutamine. 1934 – Eesti Tennise Liit astus Rahvusvahelise Tennise Liidu liikmeks ja osales esimest korda Davis Cupi turniiril. Eesti kaotas Poolale 0 : 5. 1939 – iseseisva Eesti viimased meistrivõistlused enne nõukogude okupatsiooni. 1945 – pärast sõjast tingitud pausi mängiti esmakordselt ENSV meistrivõistlustel. Ottomar Alas tuli esimese eestlasena NSVL meistriks. Ta võitis koos Tatjana Nalimovaga segapaarismängu. 1959 – Toomas Leius tuli Wimbledoni noorteturniiri võitjaks. 1961 – Eesti tõusis NSVLi juhtivaks tennisevabariigiks, mida tähistas esikoht üleliidulistel võistkondlikel meistrivõistlustel. Saavutust korrati 1963. a rahvaste spartakiaadil ja 1965. a võistkondlikel meistrivõistlustel. Kõigil juhtudel juhendas Eesti koondist Evald Kree. 1964 – Toomas Leius jõudis Queens Clubi lahtistel meistrivõistlustel finaali. 1965 – Eesti võitis NSVLi meistrivõistlustel esmakordselt mõlemad üksikmängukullad – Toomas Leius ja Tiiu SoomeNeiland. Sama kordasid kolm aastat hiljem Toomas Leius ja Tiiu Kivi-Parmas. 1970 – Tiiu Kivi-Parmas võitis koos O. Morozovaga Euroopa meistritiitli naispaarismängus ja tuli samal aastal üliõpilaste maailmameistriks nii üksik- kui ka segapaarismängus koos Toomas Leiusega. 1971 – T. Leius jõudis sega-
Ameerikas enim müüdud teip!
Eesti meistrivõistlustest osavõtjad 1929. aastal paarismängus koos W. Shawga Prantsusmaa lahtistel MV-l finaali. 1987 – Andres Võsand tõi koos N. Zverevaga Eestile segapaarismängus viimase meistritiitli NLi meistrivõistlustelt. 1988 – Andres Võsand võitis ATP turniiri Tamperes. 1989 – Andres Võsand võitis ATP turniiri Casablancas ja tõusis ATP esisaja mängijaks. 1991 – pärast taasiseseisvumist taastati Eesti Tennise Liidu koht Rahvusvahelises Tenniseföderatsioonis. 1993 – Eesti asus uuesti osalema Davis Cupil ja võttis esmakordselt osa FedCupi naiskondlikust turniirist. 2000 – Kaia Kanepi tuli noorte Euroopa meistriks. 2001 – Kaia Kanepi võitis Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste noorteturniiri. 2004 – Maret Ani jõudis Austraalia lahtistel MV-l naiste paarimängus poolfinaali. 2006 – Maret Ani jõudis WTA Acapulco turniiril poolfinaali ja Indian Wellsis kaheksandikfinaali ning tõusis esimese Eesti naistennisistina WTA esisaja mängijaks (parim koht 63.). Aasta lõpul jõudis Kaia Kanepi Hasseltis WTA turniiri finaali ja tõusis teise Eesti naisena samuti TOP 100 mängijaks. 2007 – Margit Rüütel võitis ülemaailmsel üliõpilaste universiaadil hõbemedali. 2008 – Kaia Kanepi jõudis Pariisi Grand Slämmi turniiril veerandfinaali ja WTA Tokio turniiri finaali ning tõusis aasta lõpuks WTA edetabelis 27-ks. 2009 – Eesti FedCupi naiskond tõusis esmakordselt maailma gruppi. 2010 – Eesti FedCupi naiskond säilitas võiduga Argentina üle koha maailma grupis. Kaia Kanepi jõudis Wimbledonis veerandfinaali ja võitis esmakordselt WTA turniiri Palermos.
2011 – Kaia Kanepi jõudis WTA Moskva turniiril finaali. Anett Kontaveit võitis maineka Orange Bowli juuniorturniiri. 2012 – Kaia Kanepi võitis WTA Brisbane’i turniiri ja oma kolmanda WTA turniiri Estorilis. WTA edetabelis tõusis Kaia Kanepi 15-ks. Jürgen Zopp tõusis aasta lõpuks ATP
edetabelis 71-ks. Anett Kontaveit jõudis juunioriturniiridel Prantsusmaa lahtistel ja Wimbledonis poolfinaali, US Openil aga finaali. 2013 – Kaia Kanepi võitis oma 4. WTA turniiri Brüsselis ja jõudis Wimbledonis veerandfinaali. Jürgen Zopp võitis Challenger-turniiri Kaasanis.
Otsime füsioterapeute ja teisi spetsialiste, et üheskoos suurendada kasutajate teadlikkust.
Maaletooja: OÜ Monger Baltic www.monger.ee info@monger.ee tel 650 6315 Ostes e-poest saadame paki tasuta: www.kt-tape.ee
Vabatahtlik töö on hea vaheldus argirutiinile Nagu spordis üldse, nii kulub ka tennises vabatahtlike abi alati marjaks ära. Kristiina Viiron Tenniseliidu klubide ja keskuste toimkonna juht Riho Kallus ütleb, et vabatahtlike abi on väga mitmetasandiline alates auhindade organiseerimisest, öömaja ja transpordi korraldamiseni. „Näiteks lepivad lapsevanemad omavahel kokku, kes lapsed turniirile sõidutab ja keda oma autole võtab,” selgitab ta. Või siis pakutakse teineteisele rotatsiooni korras öömaja. Samuti aitavad vabatahtlikud võistlusi läbi viia. Kaie Kuum lööb vabatahtlikuna peamiselt kaasa Kadrioru tenniseklubi turniiridel, ent on abiks käinud ka mõnel suuremal Eesti klubide karikavõistluste finaalil ning selle aasta Fed Cupil Tallinnas. Kaie võis end kuni päevani ligi neli aastat tagasi pidada üsna tennisekaugeks inimeseks,
kes üldisi spordiuudiseid jälgides pani muu hulgas ka tennisele aeg-ajalt silma peale. Ent ühel nädalavahetuse hommikul helises äkitselt tema telefon ning tuttav palus teda appi lasteturniirile Kadrioru tennisekeskusesse. Kaie läks ja nii kõik tema sõnul alguse saigi.
Huvitav köögipool
„See on hea vaheldus argirutiinile. Minu töö on ka asjade korraldamisega seotud ning mulle korralduslik pool sobib,” põhjendab ta. Lisaks on Kaie sõnul Kadrioru tenniseväljakud oma atmosfäärilt väga mõnusad. „Sellist asja muidu ei teeks, kui ei meeldiks,” kinnitab Kaie, lisades, et huvitav on näha ka võistluste köögipoolt – tööd turniiri korraldamiseks on märksa enam, kui see väljastpoolt paistab. Viimasel ajal on Kaie end tihedamalt sidunud Kadrioru tenniseklubi ja -kooli aktiivse ja toreda seltskonnaga, seal teeb ta enne turniiri algust kuulutusi, paneb need stendile, Facebooki ja kodulehele ning hiljem ka tulemused koduleheküljele. Kadrioru tenniseklubi kodule-
hekülg ja Facebooki profiil ongi tema hallata. Fed Cupil oli Kaie ülesanne piletimüük ja VIP-klientide registreerimine, vabatahtlikud töötasid sel mitu päeva kestnud turniiril vahetustega. Kaie täheldab, et Fed Cup oli ka ainus, kus tal on tulnud vabatahtlikuks käia argipäeval, teised turniirid on toimunud nädalavahetusel. Aga et Kaie on iseenda tööandja, saab ta oma tööaega vastavalt ka korraldada ning probleemi Fed Cupil kaasalöömisel ei tekkinud. Järgmine turniir, kus Kaie vabatahtlikuna kaasa lööb, saab olema Kadrioru tenniseklubi välishooaja avavõistlus mai keskel. Tennisest teab Kaie nüüdseks muidugi märksa rohkem kui enne vabatahtlikku tööd ning ka jälgib tenniseuudiseid senisest tähelepanelikumalt.
Kuulutuse peale
Argo Raudsepp töötas tänavusel Fed Cupil vabatahtliku autojuhina – sõidutas kohtunikke ja võistlejaid hotelli ja tennisekeskuse vahet. Selle töö leidis ta kuulutuse
Eesti tennise 100-aastane ajalugu kaante vahel!
peale. „Nägin või õigemini mulle näidati tenniseliidu reklaami, et otsitakse Fed Cupile vabatahtlikke,” täpsustab Argo. Ka Argo hindab, et sai osa võistluste köögipoolest. „Üritan alati silmad lahti hoida ja midagi endaga kaasa võtta, mingi tarkusetera,” märgib ta, lisades, et talle väga meeldib Norra iluuisutaja ja filminäitleja Sonja Henie ütlus: kas on olemas põnevamat seiklust, kui kohtuda uute inimestega ja saada teada, mis on nende sees. „See ongi täpselt see, mis mind sellise ettevõtmise juures kõige rohkem köidab,” ütleb Argo. Tennise vastu tekkis tal suurem huvi siis, kui Kaia Kanepi hakkas oma kohta edetabelis jõudsalt parandama. „Vaatasin internetist veidi reegleid, kuulasin kommentaare ja tegin sellega endale asja selgeks,” nendib ta. Et Argo elas Fed Cupi toimumise ajal Tondi tennisekeskusest viie minuti tee kaugusel ja põhitööd tal sel hetkel polnud, ei tekkinud tal ka aja leidmisega probleemi ning tööpäevad venisid ka kaheteisttunniseks. Argo soovitab soojalt võimaluse korral vabatahtlikku tööd
Foto: Erki Jaanson
Kaie Kuum Kadrioru Tennisekooli lastetennise turniiril kohtunikuna kaasa löömas. Lastevõistlusi peetakse kompleksvõistlusena, mis koosnevad tennisemängust, hüppenööriga hüppamisest, joonejooksust ja pallivisetest. teha. „Need kogemused, mis on võimalik omandada, ja inimesed, kellega on võimalik tutvuda, on palju tähtsamad ja väärtuslikumad kui mis iganes töö, mis sulle tegelikult ei meeldi, mida aga pead tegema. Vaba-
tahtlik olla on sinu vaba valik ja kui sa seda juba teinud oled, siis järelikult see ju meeldib sulle.” Ka nüüd Austraalias elades ütleb Argo, et haarab igast võimalusest vabatahtlikuks käia kinni.
Telli ajakiri Tennis aastaks vaid 8 euro eest! Kiirematele tellijatele kingime raamatu ``Mängime harrastustennist`` või ``Roger Federer - kõigi aegade suurim``. Eesti ainus reketialade ajakiri Tennis hoiab silma peal kõigel, mis tennisemaailmas nii kodus ja võõrsil toimub. Tellimiseks saada e-mail tellimine@tennis.ee.
632-leheküljeline raamat “Eesti tennis 100” võtab kokku Eesti tennise sajandipikkuse kuulsusrikka ajaloo. * Eesti tennise ajaloo kõik perioodid * Isikulood * Seenior- ja harrastustennis * Mahukas statistiline osa * Ainulaadsed fotogaleriid Telli ajakiri veebipoest www.ajakiritennis.ee või soeta raamatukauplustest!
Lisainfo: 626 4782 või tellimine@tennis.ee
Tenniselaager ühendab spordi ja meelelahutuse
Kõik variandid võimalikud
Foto: erakogu
Võimalus tunde väljakul olla, nautida päikest, seltskonda ja olustikku – tennisesõbrad laagrit naljalt vahele ei jäta. Agne Narusk Märtsi alguses jõudis Dubaist tenniselaagrist tagasi kümnene eestlaste seltskond, kes veetis seal nädala. Lihviti treeneri käe all oma mänguoskust, võeti päikest ja uuriti kohalikku olustikku. Seda, miks just Dubaisse laagrit pidama mindi, põhjendas tennisetreener ja esimest korda algusest lõpuni tennisereisi korraldanud Markko Sojonen täpselt samal ajal toimunud Dubai tenniseturniiriga. Märtsikuise koolivaheaja aegu saabus grupp Eesti tenniselapsi ja -noori ning täiskasvanuid Mallorcalt, kus nad Rene Buschi tennisekooli tenniselaagris kaks korda päevas trenni tegid ja oma mängu lihvisid. Mõistagi tundsid nemadki rõõmu päikesest, loodusest ja üksteise seltskonnast. Need on vaid mõned näited. Tennisereisid soojale maale muutuvad iga aastaga menukamaks. Kui varem
võtsid ühiseid reise korralike tenniseväljakutega paikadesse ette peaasjalikult ühise harrastusega sõpruskonnad ja klubiliikmed, siis nüüd võib tenniselaagrisse minna ka nii, nagu minnakse kultuuri- või ringreisile – tuleb nimi kirja panna, reis välja osta ning varustus kaasa pakkida. Nn vaba registreerimisega tennisereiside sihtkohtadest domineerib praegu selgelt Türgi, eelmisel aastal lendas reketiga eestlasi sinna kanti kümneid ja kümneid. Tänavune hooaeg läks lahti aprilli keskpaigast, kohti on nüüd juba raske või pea võimatu leida. „Hinna, lennuaja ja korralike tenniseväljakutega hotellide hea suhe,” nimetab Sojonen põhjuse, miks just Türgisse tenniselaagrisse minnakse, seda ka päris omal käel ehk ilma organisaatori ja treenerita. Käiakse ka Tenerifel, kus siiski rohkem
Dubai tenniselaager tänavu märtsi alguses. golfi ja sukeldamisega tegeleda armastatakse. Alo Ojassalu tennisekool on mitu aastat oma tenniselaagrit pidanud Miamis, profiturniiri ajal. Ameerika Ühendriikides Miamis teeb tenniselaagreid ka Rene Buschi tennisekool. Buschi kooli suvised perelaagrid on kodusel Muhu saarel, koolivaheaja laagrid ja suvi-
sed linnalaagrid lastele Rocca al Mare tennisekeskuses. Kusjuures tenniseõppega võib laagris alles alustada. Kui on kõva tahtmine selle emotsionaalse spordialaga tutvust teha, kuid töö- või õppeaasta sees aega napib, siis miks mitte kavandada puhkus nii, et sinna jääb ka nädalavahetuse või nädala jagu tenniselaagrit – ükskõik
mis vanuses inimesed saavad tennist õppida. Üldse ongi nii, et enamasti nimetavad laagrite korraldajad ära soovitava taseme, kas võib tulla koos perega, kas mängida või algõpetust saavad ka lapsed, kas tuleb ise partner kaasa võtta, kas oodatud on päris algajad, kuidas on päevad ning mänguaeg korraldatud jms.
TERE TENNISEKESKUS Kutsume kõiki tallinlasi ja spordiklubisid/-koole tennist mängima! Tere Tennisekeskuses ja Audentese tennishallis saab treeninguteks soodsalt broneerida nii sise- kui välisväljakauid. Lisainfo keskuse üldtelefonil 687 82 92 või info@teretennis.ee Vaata ka www.tennis.teretennis.ee
US TENNISEAKADEEMIA Hei sportlik linnalaps! Pakume head võimalust õppida ja harjutada tennist suvisel koolivaheajal. Ootame lapsi vanuses 7-19 eluaastat vaatamata senisele tennisemängu kogemusele. Treeningud toimuvad juulis-augustis Tere tennisekeskuses, Sõjakooli 10. Täpsem info US Tenniseakadeemia kodulehel www.usta.ee Tennis on lahe!
Põhijoontes on tenniselaagreid kolmesuguseid. Esiteks klubide-treeningrühmade iga-aastased laagrid peaasjalikult aktiivselt spordiga tegelevatele lastele, noortele, täiskasvanutele. Edasi regulaarselt tennist mängiva sõpruskonna ühised puhkused. Ning kolmandaks nn vaba registreerimisega laagrid ehk ka siis mõnel juhul tegelikult tennisereisid, kuhu saab end kirja panna igaüks. „Kui palju laagris tennist mängitakse, on tegelikult igaühe enda teha,” ütleb Sojanen, kes ise on osalejana tenniselaagrites käinud aastaid – algul kooliõpilasena, nüüd juba seeniormängijana. „Võimalused paar korda päevas seda treeneri käe all teha on korraldajate poolt alati loodud, lisaks võimalus vabal ajal ise väljakut kasutada.” Tase ongi avatud laagrites eeltööle vaatamata alati erinev, räägib ta. Ent see pole enamasti takistus, sest mängijaid vahetatakse, neljaseid gruppe segatakse ning võimalus mängida endast tugevamaga on väga hea trenn ja motivaator. Selle suve tenniselaagrid Eestis on valdavalt juba paigas, üksikuid vabu kohti veel leidub. Menukamad väljakud, kus boonusena läheduses hea majutus, piisavalt kaunist ning sportlasele-puhkajale kasulikku floorat ja faunat, broneerivad korraldajad poole aasta jagu ette – Pärnu, Haapsalu, Muhumaa, Saaremaa, Kuutsemäe jt.