Tere, kool! August 2011
Erilehe pani kokku Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond
• Kooliminejate toetused • Pea peale pööratud pereelu • Veel jõuab õppima • Töö ja õppepuhkus
Toimetaja: Agne Narusk, tel: 680 4511, agne.narusk@epl.ee Projektijuht: Terje Kõrm, tel: 680 4514, terje.korm@epl.ee
2
Tere, kool! TÄNA TUDENG
HOMME TIPPJUHT
Lahtiste uste päevad 22.08. - 09.09.
Õppeaasta 12.09.11 - 02.06.12
MAGISTRIÕPE
Vastuvõtt tasulistele õppekohtadele 22.–26. august 2011
Juhtimine ja turundus Ärirahandus ja majandusarvestus Avaliku sektori majandus
Teadmiste kaudu edukaks!
Rahvusvahelised suhted ja Euroopa uuringud
MBA Ärijuhtimise magistrikraad TTÜ majandusteaduskonnast Parim võimalus teiste erialade spetsialistidele ärijuhtimise alaste teadmiste omandamiseks on MBA Ärikorralduse õppekava. Magistrikraad MBA on tunnustatud kogu maailmas.
Inglise, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia, eesti, vene, soome, rootsi, jaapani ja hiina keele õpe. • Tööalane inglise ja vene keel • Inglise keel kooliõpilastele ja riigieksamiks valmistujatele • Soodushinnad kuni 02.09. • Registreerumine www.tallinnakeeltekool.ee
Akadeemia tee 3, Tallinn 12618 Lisainfo telefonid: 620 39 47, 620 39 38
Endla 22 • Tel 662 0996, 662 0706 • www.tallinnakeeltekool.ee
www.majandus.ttu.ee
Kuidas õpetada last rahaga ümber käima? Ede Raagmets, AS Swedbanki eraisikute arveldustoodete osakonna juhataja Laps ja raha. Sageli tekib neist kahest koos kuuldes hinge mõningane ärevustunne. Lapsel on ju oma väikest taskuraha vaja, kuid on selge, et nii nagu muude asjadega maailmas, on ka rahaga ilma õpetuse ja harjutamiseta raske kohe ise hakkama saada. Kuidas teha nii, et taskuraha imeväel kohe ära ei kuluks või kaoks?
Regulaarne taskuraha
Kuigi paljud lapsevanemad kipuvad lapsele raha andma vaid siis, kui selleks parasjagu vajadus tekib, on taskuraha siiski parem anda regulaarselt. Iga kord saadav summa võib olla kas või õige väike, kuid kindel sagedus aitab lapsel õppida eesmärkide seadmist ja raha kogumist, suurendades samal ajal tema iseseisvust. Kui raha anda konkreetseteks väljaminekuteks, võivad kulud lõpuks suuremaks osutuda ning laps ei õpi oma valikute ja kulutuste eest vastutama. Suurematele lastele võiks taskuraha anda kord kuus, väiksematele aga sagedamini, näiteks kord nädalas. Nii on lapsel lihtsam õppida raha kasutamist planeerima.
Lapse oma pangakaart
Teine hea võimalus lapsele õpetada, kuidas rahaga ümber käia, on teha talle päris oma pangakonto ja kaart. Esiteks on see turvaline – kui kaart peaks mänguhoos kaduma, jääb raha lapse kontole alles. Lisaks on kaardiga maksta sularahast mugavam, sest siis ei ole vaja taskus olevaid münte kokku lugeda, tuleb vaid kontrollida, et küsitav summa oleks õige.
Kui ema-isa kardavad, et laps ei oska kaardiga maksta, saab selle väga lihtsalt selgeks õppida. Makset tuleks lapsega poes proovida: minna koos kauplusse, valida kaup välja ja minna kassasse, ulatada kaart müüjale ja sisestada PINkood. Samamoodi saab kaardimakset harjutada peaaegu kõikides Swedbanki pangakontorites. Seal näeb katse välja nagu poeski, aga raha kontolt maha ei lähe.
Hea ülevaade kulutustest
Kui maksed on tehtud kaardiga, saab neid hiljem ka hõlpsalt internetipangas jälgida. Lapsega on hea aeg-ajalt rahaasjad koos üle vaadata ja selgitada, millised väljaminekud on mõistlikud, millised ehk mitte nii vajalikud. Ühiselt saab nii ka jälgida, kuidas raha kontole koguneb, kui seda kokkuhoidlikult kasutada. Netipangas kulude jälgimiseks on vaja lapse konto jaoks sõlmida vaid internetipanga leping. Seega on lapse pangakaart mugav ja hea vahend nii lapsevanemale kui ka lapsele endale ning kaardiga tasub maksta alati, kui see on võimalik. Sularaha võiks jääda vaid juhtudeks, kui kaardimakseid teha ei saa.
Lisaks annab Koolikaart häid soodustusi. Kaardiga saab erihinnaga osta nii koolikaupu kui ka mänguasju, käia odavamalt kinos ja tellida hea hinnaga lasteajakirja Täheke.
Swedbanki Koolikaardi eelised:
• Konto avamine ja kaardi vormistamine on tasuta. • Koolikaardil puudub kuuhooldustasu. • Lapsevanemad saavad määrata kaardi päeva- või kuulimiite. • Koolikaardi kontolt saab lapsevanema nõusolekul teha ülekandeid ning sõlmida otsekorralduslepinguid (näiteks mobiiliarve tasumiseks). • Kaardiga tehtud makseid saab internetipangas hästi jälgida. • Koolikaardiga on lapse taskuraha turvaliselt hoitud. • Koolikaardiga seotud kontole on alati võimalik teha kiireid mobiilimakseid. Raha laekub otsekohe. Mobiilimakse on tasuta, kehtib vaid mobiilioperaatori kõneajatasu.
Swedbankis on 6-12-aastastele lastele mõeldud spetsiaalne Koolikaart, mis annab lapsele esimesed väärtuslikud õppetunnid raha kulutamise ja säästmise kohta. Oma kulutustega laps liiale minna ei saa, sest vanemad saavad ise määrata tema päeva- või kuulimiidid. Samas, kui lapsel on näiteks ekskursioonil olles ootamatult lisaraha vaja, on võimalik tema kontole teha kiire ülekanne internetipangas või mobiilimaksega. Tutvuge artiklis kirjeldatud teenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.
Tere, kool!
Vanemad teevad hommikuti kiirustesti ja õpetavad lastele iseseisvust Foto: Kaire Talviste
ESIMESSE KLASSI: pealinnas kooliteed alustavate laste vanemad arvutavad kokku ummikutes istumise aega, rahulikuma elupaiga koolijütsidele näidatakse, kuidas ise ühest punktist teise jõuda ning lõunaks toitu soojendada. Kaire Talviste
kaire.talviste@epl.ee
Esimesel kooliaastal ei tihka enamik pealinna lapsevanemaist oma juntsut üksi liikluskeerisesse saata – olgu siis jalgsi või ühissõidukiga. Nii jääbki vaid üks võimalus: lapsuke autoga treppi sõidutada. See tähendab head ajaplaneerimise võimet, sest arvestama peab hommikuse tipptunni ja võimalike ummikutega. „Ei tea, m ismood i kõi k olema ha k kab,” t unn istab Tiskre elanik Kersti sügisele mõeldes. Pere vanim poeg alustab kooliteed Jär veotsa gümnaasiumis, väiksem poiss tuleb seejärel sõidutada teises suunas Mustamäele lasteaeda. Peagi tuleb perre lisa, väikseima pereliikme nõudmistega peab siis samuti arvestama. „Iseenesest pole kool meist ju kaugel, aga sinna jõudmine on raske,” ütleb Kersti. Tunnid a lgavad kel l ka heksa, mis tähendab, et sõit kooli satub ajale, mil Õismäe ringtee on umbes nagu nohune nina. Nii otsustab poiste isa söösta hommikusel tipptunnil Õismäe ringile, et testida, kui kaua kooli jõudmine aega võtab. Selgub, et poole rohkem kui tavaliselt ehk siis veerandtunni asemel pool tundi. Pere järeldab, et kodust on mõistlik lahkuda juba enne poolt kaheksat, sest kohale jõudes peab leidma par-
kimiskoha ja arvestama ka sellega, et lapsel võtab kooli sisseelamine aega. Seejärel tuleb isal teine poeg lasteaeda viia ning ise tööle minna. Esiotsa sõidutabki lapsi isa, ent hiljem võtab ema selle töö üle.
Iseseisvalt kooli Haapsalu elanik Enriika Liiv saadab sügisel kooli oma tütre Rika Bianka. „Võtan asja rahulikult ja kohandun lapse järgi,” on ta otsustanud. Esiotsa viib ema lapse ise kohale, ent ajapik ku oodatakse tüdrukult rohkem iseseisvust. Seda on juba mõnda aega ka harjutatud. „Kui ta esimest korda üksi poodi saatsin, hiilisin ise salaja järele, et midagi ei juhtuks,” naerab Enriika. „Kiikasin üle aia ja piilusin aknast.” Väikelinnas on vahemaad piisavalt lühikesed, et need vaevata jalgsi läbida. Enriika on ettevõtja ja tal on piisavalt paindlik töögraafik, et lõuna ajal koolist tuleval lapsel ise kõht täis sööta. Vajaduse korral on abiks vanaema. Õpetamise ja kodutööde osas peab ema end aga nõrgaks lüliks. Ütleb, et tal pole nii palju kannatlikkust lapsele asju mitu korda
Kooliteega on asi korras, aga kes lapsega õhtul kodus õpib?
Teineteisest vaid paari maja kaugusel elavad Kerstin (vasakul) ja Älis plaanivad ühist kooliteed. Praegu veel naudivad tüdrukud suve.
seletada ja loodab ses küsimuses mehele. Rika Bianka käib tennisekoolis ja see jääb nõnda ka päriskooli minnes. Tennisekool asub tüdruku koolist – Haapsalu gümnaasiumist – üle tee. See sai ka koolivalikul määravaks. „Minu ainsaks trenniks praegu on lapse viimine ja toomine,” on Enriika rahul, et kooliminek ei põhjusta nende peres suuremaid ümberkorraldusi.
Pikapäevarühm aitab Kiili lasteaia töötaja Kati Niinemets paneb tütre pikapäevarühma. Nii ei pea laps lõunast saati üksi kodus olema. Pikapäevarühm lahendab lisaks ajaveetmisele ka muud probleemid: Kerstin saab seal süüa ja tehtud kõik kodused ülesanded. Sügisest vahetab tüdruk muusikakooli kunstikooli vastu ning sin-
nagi on lubanud õpetajad ta õigeks ajaks kohale saata. Kell neli pärastlõunal tuleb aga lapsel sammud kodupoole seada ja umbes tunniks seal omaette jääda. „Oleme kõva tööd teinud, alustasime üksi kodus olemise trenniga juba jõuludest,” ütleb Kati.
Koolitee ise on Kerstinile ammu tuttav, sest Kiili lasteaed, kus ta seni on käinud, a s u b kohe g ü m n a a siu m i naabruses. Seega pole iseseisvalt kooliminek ja kojutulek talle mingi katsumus, eriti kui naabrilapsed sa mas koolis õpivad.
Soovitusi liiklemiseks Liiklus.ee soovitab: •• Enne õppeaasta algust käige lastega koolitee läbi. Värsked kooliminejad saavad tee selgeks ning staažikamad suvega ununenu uuesti meelde tuletada. Seda enam et vahepeal võib olla liikluskorraldus muutunud. Vanema juhtnöörid on lapsele äärmiselt vajalikud. •• Selgitustöö on oluline ka peredes, kus vanemad plaanivad last
ise kooli ja koju sõidutada, sest juhul kui lapsel tuleb mingil põhjusel jalgsi minna, võib ta võõras olukorras hätta jääda. •• Saatke laps hommikul ajavaruga kodust välja, et ta ei satuks kiirustamise pärast tänavaliikluses ohtu. •• Politsei toonitab kõigi täiskasvanud liiklejate eeskuju olulisust, sest laps õpib liikluskäitumist eelkõige täiskasvanutelt.
Koole ja õpilasi jääb vähemaks Ümberkorraldused 2011/2012. õppeaastaks või selle jooksul: Harjumaa •• Harmi põhikool ja Habaja lasteaed tegutsevad edaspidi Harmi põhikooli nime all lasteaiapõhikoolina. •• Tallinnas alustavad Käo põhikool ja erakool Edu Valem. Raplamaa•• Järlepa lasteaedalgkool muutub lasteaiaks. Järvamaa •• Tarbja ja Sargvere lasteaiast-algkoolist saab Paide valla lasteaed-kool. •• Tegevuse lõpetasid Türi gümnaasium ja majandusgümnaasium. Gümnaasiumi baasil alustab põhikool, uue õppeasutusena tuleb Türi ühisgümnaasium. Lääne-Virumaa •• Liidetakse Tudu põhikool ja lasteaed ning Roela põhikool ja lasteaed. •• Rakvere saab Rakvere vanalinna kooli, tegevuse lõpetab vene gümnaasium. Ida-Virumaa •• Kohtla-Järve Vahtra põhikool liidetakse slaavi gümnaasiumiga, edasi tegutsetakse Kohtla-Järve slaavi põhikoolina. •• Sonda põhikoolist ja valla lasteaiast saab Sonda kool. Pärnumaa •• Tootsi põhikool ja Tootsi lasteaed Sinilill muudetakse lasteaiaks-põhikooliks. •• Tegevuse lõpetab Selja algkool. Saaremaa •• Kaali põhikool muutub lasteaiaks-põhikooliks nimega Kaali kool. •• Tegevuse lõpetab Kuressaare põhikool. Tartumaa •• Tartus alustab tegevust Jaan Poska gümnaasium, Mart Reiniku gümnaasium jätkab põhikoolina. •• Tegevuse lõpetab Järvselja algkool. Viljandimaa •• Suure-Jaani huvikool liidetakse sealse gümnaasiumiga. •• Viljandi Valuoja kool liidetakse C. R. Jakobsoni gümnaasiumiga. •• Raudna põhikoolist saab Heimtali põhikool. Põlvamaa •• Tegevuse lõpetab Valgjärve põhikool. Võrumaa •• Missos liidetakse kokku keskkool ja lasteaed, keskkooli osa kaob, alustab lasteaed-põhikool Misso kool. •• Haanja-Ruusmäe põhikool ja lasteaed liidetakse Haanja kooliks. Allikas: haridus- ja teadusministeerium
Tule õppima maaülikooli! Täiendav vastuvõtt magistriõppe vabadele kohtadele 12. augustini. Kaugõppesse saab avaldusi esitada 18. augustini. Täpsem info: www.emu.ee/sisseastujale Tel. 731 3048, vastuv@emu.ee, Kreutzwaldi 1, Tartu
3
4
Tere, kool!
Ranitsatoetust püüab maksta väiksemgi vald RAHAKOTT: omavalitsused toetavad esimesse klassi minejat jõudu mööda 32 kuni 320 euroga tingimusel, et nii laps kui ka tema vanemad on valla või linna elanike nimekirjas. Mõistagi on ka erandeid. Signe Kalberg
signe.kalberg@epl.ee
Tallinnas võib iga esmakordselt last kooli saatev pere arvestada 320-eurose toetusega, kusjuures perekonna sissetulek pole siinkohal oluline. Linna eelarves on nn ranitsatoetuseks ette nähtud 479 337 eurot. Kuid mõned tingimused on linn siiski seadnud. Esimest korda kooli mineva lapse toetuse saab tema vanem, eestkostja või hooldaja kätte juhul, kui vähemalt üks lapse vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta enne lapse kooliminekut, selgitas Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekande osakonna peaspetsialist Reet Rääk. Ka laps peab olema rahvastikuregistri järgi tallinlane, elama toetuse taotlejaga ühel aadressil ja minema Tallinna kooli. Toetus määratakse kooli poolt kinnitatud õpilasnimekirjade alusel ning taotluse esitamiseks elukohajärgsesse sotsiaalhoolekande osakonda on aega kolm kuud. Korraga 320 eurot kätte ei saa. „Toetus määratakse kahes osas: pool sellest makstakse lapse kooliminekul ja teine pool toetusest juunikuus, pärast esimese klassi lõpetamist,” ütles Rääk.
ETENDUSED KIRJANDUSHOMMIKUD
SÜNNIPÄEVAPEOD
MÄNGUTUBA avatud iga päev
Piip ja Tuut Mängumaja Koos kogetud elamused Toom-Kooli 13 Tallinn tel: 6626767 www.piipjatuut.ee
Koolitarvetega ranitsa linnalt saavad sel aastal 300 vähekindlustatud last. Kokku pani need Eesti Punase Risti Tallinna selts, ühe ranitsa maksumus on 21,3 eurot. Rääk lisas, et toimetulekutoetust saavatel peredel on võimalik taotleda kuluka koolimineku tarbeks pisut toetust ka siis, kui laps läheb juba teise, viiendasse või mis iganes järjekorranumbrit kandvasse klassi. Seda toetust määratakse üldharidus- või kutseõppeasutuste kuni 19-aastastele (kaasa arvatud) õpilastele tingimusel, et pere on saanud toimetulekuabi jooksval aastal enne lapse kooliminekut. Kuni 64 eurot eraldatakse abivajajale kooli õpilasnimekirja või koolist antud tõendi alusel. Sellega ei maksa arvestada neil, kes niikuinii saavad esmakordselt kooli mineva lapse toetust.
Väljaspool pealinna Saku vallas 1. klassi minejatele eraldi toetust ei maksta. Kuid õppeaasta alguses makstakse koolitoetust kõikidele neile peredele, kus kasvamas kolm või rohkem last – 32 eurot igale pere koolijütsile. Kui pere netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb
Toetust makstes läheb arvesse pere majanduslik seis ja laste arv. alla 160 euro, makstakse õppeaasta alguse puhul koolitoetust 128 eurot. Mõistagi on taas eelduseks Saku valla elanikuks olemine ning vajadusel sissetuleku tõendamine. Koolitoetuseks on valla eelarves ette nähtud 108 6500 eurot, ütles valla sotsiaalhoolekandeteenistuse juht Eda Esperk. 70 eurot maksab koolitoetust Jõgeva vallavalitsus. Sel sügisel on arvestatud 42 kuni 45 lapsega. Vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Luule Palmiste kinnitas, et Jõgeva vald on eelarves isegi suurema summaga – 3500 eurot – arvestanud. Põltsamaa vallas aga aetakse asju omamoodi. Sotsiaalabi osakonna juhataja Anne Veiram ütles, et vallas makstakse erinevaid toetusi, koolitoetus on eelarves summa poolest üks suuremaid – sel aastal (sh nn töövihikute toetus) 9800 eurot. „Eraldi esimesse klassi minejatele toetust ei ole, koolitoetust makstakse juhtumipõhiselt, ütles Vei-
ram. „See tähendab, et iga avalduse puhul vaadatakse pere majanduslikku seisu, laste arvu. Ka seda, kas õpilane, kelle jaoks toetust taotletakse, on täitnud koolikohustust. Kõrgkoolis õppivate noorte vajadusi arvestatakse perele koolitoetust makstes,” selgitas Veiram. Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik-teenistuse juhataja Maria Murakas-Ollo ütles, et esimesse klassi õppima asujatele maksis linnavalitsus viimati toetust 2009. aasta septembris. Küll makstakse koolitoetust lapse töö kaotanud vanematele tingimusel, et nii ema, isa kui ka lapse elukoht on registreeritud Pärnu linnas ühele ja samale aadressile ning registrikanne on tehtud enne taotluse esitamise
Tere, kool! foto: arno mikkor
Ranitsatoetus
uuring
Näiteid 1. klassi õpilasele mõeldud ühekordsest toetusest: Pärnu linn toetust ei maksa, Leisi vald – 64 eurot, Tapa vald – 35 eurot, Viimsi vald – 64 eurot, Jõhvi vald – 63,91 eurot, Tallinna linn – 320 eurot, Paide vald – 128 eurot, Jõgeva vald – 70 eurot, Haanja vald – 64 eurot, Kärdla linn – 31.96 eurot, Türi vald – 64 eurot; Võru linn – 50 eurot; Noarootsi vald – 192 eurot; Käru vald Raplamaal – 63,91 eurot, Illuka vald – 100 eurot jt. Allikas: omavalitsused
Kommentaar
Katre Pall, sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja toetuste poliitika juht:
Kooli! Lääne-Virumaa Sämi küla mees Toivo Raudla viis oma lapselapsed Sirle ja Sirli eelmise aasta esimesel koolipäeval kohale hobukaarikuga. Aktusele jõuti täpselt parajaks ajaks.
aasta 1. jaanuari. Töötu või tööotsijana peavad sel hetkel töötukassas kirjas olema mõlemad lapsevanemad.
Tugi kodukandi tudengitele Jõhvi valla haridus- ja noorsootöö nõuniku Katrin Tamme sõnul võib Virumaa kolledži tudeng saada valla poolt ühekordset stipendiumi, mille suu r u sek s on 320 eu rot . „Tudeng peab olema Jõhvi valla elanik ning hea õppeedukusega. Kõrgkool ise teavitab stipendiumi saamise tingimustest ja kogub kokku üliõpilaste ava ldused, neist teeb va ld valiku,” selgitas ta. 1. septembrist kaugemale vaadates: Illuka vallavalitsuse sotsiaal- ja haridusnõunik Triin
Mida soovitada? Küsija suu pihta ei lööda, vähemalt ei tohiks lüüa. Tarendi ütles, et nemad on üliõpilastele ja kutseõppuritele maksnud jõulutoetust. Kui suure summa sotsiaalkomisjon määrab, sõltub raha jäägist eelarveaasta lõpul. „Lisaks maksame ülikooli lõpetajatele nn stardiraha, käesoleval aastal 320 eurot,” ütles Tarendi. Ka Jõgeva vallavalitsus on valmis kõrgkoolis õppijat toetama. Luule Palmiste sõnul saab kõrgkoolis õppija taotleda ühekordset toetust nii, nagu kõik valla elanikud.
„450-kroonist (toetuse maksmise ajal kehtinud vääring – toim) koolitoetust kõikidele kooliaastat alustavatele lastele esimesest kuni 12. klassini maksti viimati 2008. aasta augustis 2008–2009. õppe-
aasta eest; alates 2009. aastast koolitoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel enam ei maksta. Koolitoetuse maksmine lõpetati seoses vajadusega tugevalt piirata riigieelarve kulusid. Kuna koolitoetus oli ühekordne, kord aastas makstav summa, mis ei mõjutanud lastega perede igapäevast ja pidevat toimetulekut, otsustati selle toetuse maksmine lõpetada. Kui majanduskasv hoogustub ja riigi rahalised võimalused paranevad, saab üle vaadata erinevaid toetusi. Kas koolitoetuse taastamine tulevikus on kõige otstarbekam, seda peab näitama kuluefektiivsuse analüüs.”
Vajalikud koolitarbed Enne koolitarvete ostmist võiks igaks juhuks infot küsida lapse (tulevaselt) klassijuhatajalt. Varustuse täpne nimekiri sõltub sellest, mitmendasse klassi laps läheb. Esimese klassi lapsel läheb koolis tõenäoliselt vaja: •• koolikotti, õpilaspäevikut, vihikuid, vihikumappi, liikuvaabitsat, harilikke pliiatseid, tintpliiatsit (tinten pen), pinalit, värvi- ja viltpliiatseid, joonlauda, ümbrispabereid, pliiatsiteritajat, kustutuskummi, liimipulka, rasvakriite, kääre, plastiliini, värvilisi pabereid, joonistuspaberit, guašvärve, pintsleid, veetopsikut, lauakatet, lühikest ja pikka dressi, spordijalatseid, vahetusjalatseid.
Mida algkoolilaps õpib? Esimeses õppeastmes ehk 1.–3. klassini on lapsel järgmised õppeained: •• emakeel, eesti keel (vene õppekeelega koolis), võõrkeel, matemaatika, loodusõpetus, inimeseõpetus, muusika, kunsti- ja tööõpetus ning kehaline kasvatus. Lisaks vastavalt õppekavale veel kuni kaheksa vabaaine õppetundi nädalas. Esimeses klassis ei tohi olla üle 20 tunni nädalas, see teeb neli-viis õppetundi päevas. Loe lisa: www.tallinn.ee/est/haridus/Kooliks-ettevalmistus#abiksolla Allikas: Tallinna haridusamet
TULE ÕPPIMA TALLINNA POLÜTEHNIKUMI
Eesti noored eelistavad õppida Inglismaal ja USA-s Noored, kes soovivad haridusteed jätkata välismaal, nimetavad peamiste sihtriikidena Inglismaad ja USA-d. Põhjus on proosaline: neis riikides kõneldakse emakeelena inglise keelt, toovad esile Dream Foundation Eesti küsitluse tulemused välismaal õppimise teemal. 43 nimetatud sihtriigi seast eelistati ka Saksamaad, Taanit, Hispaaniat, Rootsit ja Hollandit. Esikümnesse kuulusid ka Austraalia (9. koht) ja Soome (10. koht). „Enam pooldatakse just inglise keelt kui rahvusvahelist emakeelt kõnelevaid riike. Samuti vaatavad paljud ka Taani, Rootsi ja Soome poole, kus kõrgharidus on tasuta,” ütles Dream Foundation Eesti esindaja Katriin Visamaa kevadel EPL Online’ile. Tema sõnul nimetati eksootilisemate sihtkohtadena muu hulgas Sierra Leonet, Indiat, Uus-Meremaad ja Islandit. Tervelt 60 protsenti vastanutest soovisid jätkata oma hari-
dusteed välisülikoolis, näitas uuring. Vaid 10 protsenti oli kindel, et saab vajalikud teadmised just Eestist. Peamised põhjused, miks noored soovivad välismaale õppima minna, on seotud uue ja huvitava kogemuse saamise ja silmaringi laiendamisega. 28 protsenti vastanutest leidis, et välisülikoolis õppimine tagab neile kvaliteetsema hariduse ja eelise Eesti tööturul. Tagasi Eestisse plaanivad pärast välisülikooli lõpetamist kindlalt naasta paraku vaid pooled diplomi omandanutest ehk 46 protsenti. 32 protsenti vastanutest peab seda väga ebatõenäoliseks, kahevahel on aga 20 protsenti noortest. Dream Foundation Eesti poolt eelmise aasta oktoobrist kuni tänavu märtsini läbi viidud välismaal õppimise teemalise uuringu jaoks küsitleti 1216 gümnaasiumiastme ja kutsekooli õpilast. Agne Narusk
Tudeng, pane tähele! •• Aasta alguses nägi ilmavalgust raamat „Õppimine kõrgkoolis: tudengi käsiraamat“, mille autorid on Kathleen McMillian ja Jonatan Weyers. Teos sobib suurepäraselt algajale üliõpilasele, sealt leiab vajalikke nõuandeid sujuvaks sisseelamiseks. Ka on ülikoolides sügisel oodata tudengirebastele mõeldud kursust „Õppimine kõrgkoolis“. Teose leiab kõigist raamatukogudest, kursuse kohta saab teavet oma ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskusest. Mõlemaid toetab Primus programm. •• Eesti Teaduste Akadeemia annab 2011. aasta parimate üliõpilastööde autoritele välja rahalisi auhindu. Osaleda võivad Eesti ülikoo-
lide tudengid ja Eesti päritolu tudengid välismaa ülikoolides, kes töö esitamise ajal jätkavad diplomi-, bakalaureuse- või magistriõpet või on lõpetanud need ajavahemikus 1. september 2010 – 31. august 2011. Konkursile võib esitada õpingute ajal lõpetatud ning vormistatud teadustöid, samuti nende tööde tulemuste põhjal avaldatud teaduspublikatsioone, mille ainus või esimene autor on üliõpilane. Võistlustööd võivad olla vormistatud ka lõputööna. Üliõpilastöid võetakse vastu 9. septembrini Tallinnas Teaduste Akadeemia majas Kohtu tn 6. Info telefonil 645 0712 või kodulehelt www.akadeemia.ee EPL
TÄIENDAV VASTUVÕTT ÜKSIKUTELE VABADELE KOHTADELE PÄEVAÕPPESSE PÕHIHARIDUSE BAASIL: Elektrik, eesti ja vene k. Automaatik, eesti k. Trükitehnoloogia, eesti k. JÄTKUB VASTUVÕTT PÄEVAÕPPESSE KESKHARIDUSE BAASIL: Trükitehnoloogia, eesti k. SESSIOONIÕPPESSE KESKHARIDUSE BAASIL: Elektrik, eesti ja vene k. Arvutid ja arvutivõrgud, eesti ja vene k. Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, eesti k.
UUED JA HUVITAVAD TÄIENDÕPPEKURSUSED TÄISKASVANUTELE Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601, info@tptlive.ee INE PPIM NB! Õ NA IN IS TALL IKUM TEHN POLÜ UTA! S ON TA
Jälgi infot internetis www.tptlive.ee
VALI PINGE, ÄRA
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja täiendava vastuvõtu 2011/12. õppeaastaks järgmistele õppekavadele ja erialadele: bakalaureuseõpe • muusikapedagoogika • instrumentaalpedagoogika • muusika interpretatsioon (klahvpillid, keelpillid, puhkpillid) magistriõpe • muusikapedagoogika • interpretatsioonipedagoogika • muusika interpretatsioon (kõik erialad) Dokumente võetakse vastu 22.-24. augustini kella 10-16 Rävala pst 16, ruumis A-201. Sisseastumiseksamid toimuvad 25.-26. augustil. Info telefonidel 667 5709 või e-posti aadressil vastuvott@ema.edu.ee Lähemat infot vastuvõtutingimuste ja eksaminõuete kohta saab EMTA koduleheküljelt: http://www.ema.edu.ee/
5
6
Tere, kool!
Edasiõppimisest ei maksa loobuda, esmasest põrumisest hoolimata Foto: EPL-i arhiiv
IKKA EDASI: mis saab siis, kui sisseastumiseksamid ei avanud valitud (üli)kooli ust? Loobuda unistusest? Lüüa aastake lulli? Siiski on märksa paremaid variante, mis hiljem tööturul igati kasuks tulevad. Kristiina Viiron
kristiina.viiron@epl.ee
Oled tänavune gümnaasiumilõpetaja. Mitte medaliomanik, selline keskmine: kolmed-neljad, viied sekka, riigieksamite tulemused vabariigi keskmisest siiski kõrgemad. Ja päris kindel on plaan edasi õppida. Aga 20 tasuta kohale on 150 soovijat ning sina oled pingereas 65. kohal. Ükskõik kui väga ka ei tahaks valitud eriala õppida – see uks on sulle seekord suletud. Mis edasi? Üritada aastaks – kui see on võimalik – tööle minna ning proovida järgmisel aastal uuesti? Valida uus eriala ja proovida sisse saada mõnda kutsekooli? Üritada midagi leida ülikoolide lisavastuvõtust? Minna, kui rahakott kannatab, õppima tasulisele kohale, aga ikkagi südamelähedasele erialale? Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung tõdeb, et igale eelnimetatud küsimusele võiks vastata jaatavalt, sest oluline on õppida selgeks mõni amet. „Julgustan noori edasi
õppima ja eriala omandama, siis on tööturul palju kergem,” märgib Pung. „Kui esimesel korral ei saadud kooli sisse, proovida õppima minna teise ja võib-olla kolmandassegi kooli. Noor peab mõtlema, mis teda reaalselt huvitab ning milleks tal on võimeid. Ja kui tal on huvisid ka peale esimese, luhtunud valiku, uurida ka võimalusi teistest ülikoolidest – veel võtavad paljud koolid õppijaid näiteks tasulistele kohtadele. Kestab ka kutsekoolidesse vastuvõtt.” Pung rõhutab, et kutsekoolis õppimisse ei maksa suhtuda eelarvamusega: kui soovitud valdkonna mõnd eriala saab omandada ka kutsekoolis, tasub seal õppimist ikkagi kaaluda. „Paljusid erialasid saab kutseõppes keskastme tasemel omandada ning paljud kutseõppeasutuste lõpetajad jätkavad samas valdkonnas hiljem kõrghariduse omandamist – neil on sellega selge konkurentsieelis,” osutab Pung.
Veel on ülikoolides võimalusi Täiendava vastuvõtu on tänavu välja kuulutanud näiteks Tal-
TÄIENDUSÕPE PÕHIKOOLILE Eesti ja inglise keel, matemaatika ETTEVALMISTUSKURSUSED RIIGIEKSAMITEKS Eesti ja inglise keel, matemaatika EÕPPE KURSUSED Eesti ja inglise keel HUVIKURSUSED NOOREMALE JA VANEMALE KOOLIEALE Majandusõpe, inglise ja prantsuse keel, fotokursus ja autokool KEELTEKOOL Prantsuse, inglise, rootsi ja vene keel INDIVIDUAALÕPE Vastavalt soovija vajadusele Vaata lähemalt www.gakk.ee Võta meiega ühendust info@gakk.ee või tel 627 4065 Suur-Kloostri 16, Tallinn
hoida, nii nagu ka teiste koolide veebisaitidel. Näiteks annab Tallinna hotelli- ja turismikõrgkool teada, et lisavastuvõtt kõigile erialadele toimub 25. ja 26. augustil. Koolist aga öeldi, et see, kas täiendav vastuvõtt tuleb, tegelikult alles selgub, kui kooli sissesaanud on oma õppimise kinnitanud.
Kooli asemel Itaaliasse tööle Laura Olesk lõpetas kevadel gümnaasiumi ning otsustas edasiõppimise asemel tööle minna. Miks? Sest rekreatsiooni erialale, mida hing ihaldas, poleks ta suure konkursi tõttu sisse saanud; veterinaariasse aga, mida ta ka õppida tahtnuks, oli vaid tasuline vastuvõtt. „Lähen nüüd hoopis Itaaliasse tööle, hakkan hobustega tege-
lema, mul on kümme aastat hobustega tegelemise kogemust,” rääkis Laura. Selle töö leidis neiu tuttava kaudu, kes ise on samas kohas juba ametis. „Vaatan, mis ma teen, võib-olla lähen ikkagi ülikooli. Tööle lähen vähemalt aastaks, suvel saan tulla Eestisse ülikooli katseid tegema,” jätab Laura tulevikuplaanid lahtiseks. K. V.
Lõpetajad ja riiklik koolitustellimus
Sind sissesaanute nimekirjas pole? Käivita plaan B.
„Julgustan noori eriala omandama, siis on tööturul palju kergem.” linna ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Eesti maaülikool. Kui maaülikool pakub välja võimaluse kandideerida vaid tasulistele kohtadele, siis kaks esimesena nimetatut pakuvad ka mõningaid riigieelarvelisi kohti.
„Neid on umbes paarsada, keda täiendav vastuvõtt puudutab,” märgib Tallinna ülikooli vastuvõtu spetsialist Merit Paist. Paisti sõnul kandideerivad täiendaval vastuvõtul tavaliselt need, kes esimese satsiga ülikooli sisse ei saanud. „On neidki, kes magasid ülikooli sisseastumise aja maha,” lisab ta. Erinevalt n-ö esimesest kandideerimisest, kus oma paberid võis esitada mitmele erialale korraga, saab lisavastuvõtul valida vaid ühe eriala.
TÖÖALASE INGLISE KEELE KURSUSED 5. september – 16. detsember 2011 Hommikuti, õhtuti, laupäeviti Kestus 62 ak tundi. Hind 269.- + km
EELKOOL Kooliks ettevalmistus
„Suhteliselt kohe saavad kandidaadid teada ka, kas nad said kooli sisse,” märgib Paist. Kuna tasuta kohtadel õppimine tuleb Tallinna ülikooli sissesaanuil kinnitada 9. augustiks, ei ole välistatud, et pärast seda veel mõni koht täiendava vastuvõtu jaoks avaneb. Seega tasub ülikooli veebisaidil silm peal
VENE KEEL TÖÖALASEKS SUHTLEMISEKS 13. september – 13. detsember 2011 1 x nädalas õhtuti, 56 ak tundi. Hind 250,50 + km KEELEKURSUSED FIRMADES, RIIGI- JA OMAVALITSUSASUTUSTES Hind alates 20 eurot akadeemiline tund + km. Võimalus tellida individuaalõpet juhtidele jt. Hind kokkuleppel. Info ja registreerumine: www.emikeelekeskus.ee tel 6 521 488, 51 01 613, e-post: emikeelekeskus@antnet.ee J. Sütiste tee 21, Tallinn. http://www.antnet.ee/emikeelekeskus
Sügissemestri kursused Prantsuse Instituudis: Tavakursused 10 erinevale tasemele
Prantsuse Instituut Eestis Kuninga 4, Tallinn cours@ife.ee www.ife.ee Koolitusluba 5064HTM
Vestluskursused alg-, kesk- ja edasijõudnud tasemele ning uuena kursused lastele.
51 tundi 240 €/soodushind 220 €
Täpsem info meie kodulehel.
Registeerumise tähtaeg 15.august
05.09.2011-26.01.2012
24 tundi 115 €/soodushind 100 €
•• Arvestades, et tänavu kirjutas kirjandit kui kohustuslikku lõpueksamit 10 404 gümnasisti, on edasiõppimisvajadusega noori omajagu. Lisaks varasemad gümnaasiumilõpetajad ja kutsekoolide lõpetajad, kes plaanivad õpinguid jätkata. •• Tänavune riiklik koolitustellimus rakenduskõrgharidusõppele, bakalaureuseõppele ja integreeritud õppekavale on 6410 kohta.
•• Kutsekoolid võtavad tänavu vastu u 5500 keskhariduse baasil õppijat. Samas suurusjärgus on praegu ka kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolide kutsehariduse tasemele avaldusi esitatud. Varasemate aastate kogemustele toetudes võib väita, et umbes neljandik avaldusi laekub veel juurde. Allikas: haridus- ja teadusministeerium
Tere, kool!
Töö kõrvalt tudeerijat aitab õppepuhkuste kord JURISTILT: õppepuhkust saavad kõik töö kõrvalt õppijad, kuid ainult taseme- ja tööalase koolituse puhul on osa õppepuhkusest tasuline. Vabahariduslik koolitus annab õiguse vajadusel töölt tasuta puududa. Helve Toomla
erilehed@epl.ee
Eesmärgi järgi jaotab täiskasvanute koolituse seadus (TäKS) koolituse kolmeks: tasemekoolitus, tööalane koolitus, vabahariduslik koolitus. Mis on mis? Tasemekoolituse käigus omandatakse põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidus. Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja erialaste teadmiste ning oskuste omandamist ja täiendamist, vilumuse saavutamist. Vabahariduslik koolitus omakorda arendab üldiselt isiksust, tema loovust, andeid, initsiatiivi ja sotsiaalset vastutustunnet, lisades eluks vajalikke teadmisi, oskusi ning võimeid. Taseme- ja tööalase koolituse lõpetamine annab vastava tunnistuse, diplomi või tõendi. Nii võib neid kolme üldjoontes kirjeldada. Olenemata sellest, millisel
koolitusliigil osaletakse, antakse töötajale ja teenistujale õppepuhkust (koolitusasutuse teatise alusel) 30 kalendripäeva kalendriaastas, s.t vahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Ja nüüd üks tähtis erisus: ainult taseme- ja tööalase koolituse puhul on osa õppepuhkusest tasuline. Vabahariduslik koolitus annab õiguse ainult tasuta õppepuhkusele.
Millega saab arvestada? Taseme- ja tööalase koolituse ajal makstakse 20 kalendripäeva eest keskmist töötasu, ülejäänud kümme päeva on palgata. Tasemekoolituse lõpetamiseks (diplomitöö vms kirjutamiseks, lõpueksamiteks) antakse 30 päevale lisaks veel 15 kalendripäeva õppepuhkust. Nende päevade eest makstakse riigis kehtiva töötasu alammäära j ä rg i , t ä n a v u l ä h t u t a k s e 278.02-eurosest kuupalgast.
Tasemekoolituseks antava õppepuhkuse puhul ei tehta enam vahet, millises õppevormis või millise koormusega õpitakse. Seaduse järgi (TäKS § 8, lg 5) saavad õppepuhkust ka need töötajad ja teenistujad, kes õpivad päevases õppevormis ning täiskoormusega õppes. Õppepuhkust võib kasutada osade kaupa, kuid mitte nii, et järjestikest puhkusepäevadest jäetakse välja laupäev-pühapäev vm puhkepäevad. Kui soovitakse õppepuhkust näiteks kümme päeva, siis peab paratamatult nädalavahetus sisse jääma, sest ka need on kalendripäevad.
Vajalikud teatised ja load Nii tööandjate kui ka õppeasutuste esindajad on küsinud, mis täpselt peaks õppepuhkuse andmiseks vajalikus teatises kirjas olema. Kas tuleb näidata täpne puhkuseaeg (s.t igaks puhkuseks on tarvis uut teatist) või piisab sellest, kui tõendatakse inimese õppimist sel kalendriaastal ning tööandja ise
Enne õppima asumist tasub uurida, kas koolitajal on selleks luba ja kas eriala on akrediteeritud. peab puhkusepäevade kohta arvestust. Praegu oleneb eelkõige tööandjast, millise sisuga teatist ta nõuab, kuid teoksil ole-
Kaart võib lapsel kaduda. Raha sellelt ei kao. Usalda oma lapsele kuutasuta koolikaart, mis on turvaline abimees iseseisva koolitee alustamisel ning annab mitmeid soodustusi. Kauplustes XS Mänguasjad – Legod –15% ja muud kaubad –10% Kauplustes Knopka – kõik kaubad –15% Lasteajakiri Täheke – aastatellimus –15% Solaris Kino – koolivaheaegadel kaks piletit hinnaga 5 € (tavahind 7,10 €), 3D-filmidele 7 € (tavahind 9,70 €). Lisaks väike popkorn tasuta. Erinevaid soodustusi ei liideta. Kõik pakkumised, v.a Tähekese soodushind, kehtivad Koolikaardiga makstes. XS Mänguasjade kaupluste pakkumine kehtib kuni 17.06.2013. Solaris Kino piletite tavahinnana on arvestatud pärast 18.00 algavate seansside hinda: tavapilet + lapsepilet (kuni 12 a). Sooduspileti ostmisel tuleb esitada soodustust tõendav dokument. Lapsepileteid müüakse vaid vanusepiiranguta ja perefilmidele. Tutvu teenuse tingimustega www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteeri pangatöötajaga.
vas uues TäKS-is võiksid nõuded kirjas olla. Enne õppima asumist tasuks uurida, kas koolituse korraldajal on selleks luba, kas eriala on akrediteeritud. Vahel on tekkinud probleeme väljaspool Eestit asuvate koolitajatega, kel ei pruugi meie mõistele vastavat koolitusluba olla ja kes selle küsimisest arugi ei saa. Tööalast koolitust korraldavad ju näiteks ka rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO ja mitmed Euroopa Liidu institutsioonid. Lähtudes TäKS-i eesmärgist sätestada täiskasvanute koolituse alused ja õiguslikud tagatised täiskasvanutele nende soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul leian, et õppepuhkust tuleb anda ka neile, kes välismaa kõrgkoolides ja kursustel õpivad. Loodetavasti reguleerib uus TäKS ka välismaal õppimise võimalusi. TäKS-i alusel saavad õppepuhkust nõuda ainult need inimesed, kes töötavad avalikus teenistuses või on sõlminud töölepingu. Muude lepingute alusel töötavatel inimestel seda õigust ei ole. Seega ei ole seadu-
sest tulenevat õppepuhkuse õigust neil, kes teevad tööd töövõtu-, käsundus-, agendi- vm teenuse osutamise lepinguga. Põhimõtteliselt võivad nemadki puhkust saada, kui lepingus selles kokku lepitakse.
Õppepuhkus Töölepinguseadus lisab õpihimulistele töötajatele töövabu päevi võimaldades oma osa: nimelt annab seadus (TLS § 67, lg 2) õiguse saada tasustamata ehk nn palgata puhkust ka sisseastumiseksamite tegemiseks, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi jurist Kati Uusmaa ajakirja Õpitrepp märtsinumbris. Sama õigus laieneb ka avalikele teenistujatele (avaliku teenistuse seadus § 45, lg 1). Tasustamata puhkuse saamiseks peab töötaja tööandjale oma soovist teada andma vähemalt 14 kalendripäeva varem. Teade peab olema kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis (s.t teatada või taotleda saab ka nt e-posti teel). Kui sisseastumiseksamite tegemiseks vajalik ajavahemik on puhkuste ajakava koostamise hetkeks teada, võib sellegi puhkuse kanda puhkuste ajakavasse. EPL
7
Tere, kool! 1. septembril on kiirematele koolikaupade ostjatele kingituseks vihik!
www.selver.eu
8
OSTA PARTNERKAARDIGA VÄHEMALT 25 EURO EEST JA VÕIDA ÜKS SELVERI 68 STIPENDIUMIST VÕI LUKSUSLIK PEREREIS!
Kampaania reeglid: www.selver.eu
4.0 8 – 7.09. 2 0 11
KOTITÄIS TARKUST KORRAGA! Parimad koolikaubad saad Selverist
-43%
-26%
-35%
0,13 0,20*
0,33 0,45*
44,99 79,90*
College vihik 12 lehte, ruuduline, 1 tk
Cello pastapliiats Maxriter, sinine või must, 1 tk
Herlitz ranits Compact Girls Collection, Pretty Pets või Hot Wheels, 1 tk
2,03 EEK
5,16 EEK
-56%
703,94 EEK
-21%
-26%
0,79 1,80*
1,69 2,30* 26,44 EEK
19,56 EEK
Laste madalad spordisokid, erinevad, 19/22–31/34, 1 paar
Sulemees värviline paber trukiga kotis, 33 lehte, 1 tk
Color&Co õlipastellid, 12 tk/pk
12,36 EEK
*Tavahind • Pakkumised kehtivad 4.08–7.09.2011 või kuni kaupa jätkub. • Piltidel on illustreeriv tähendus.
1,25 1,60* 0,10/tk