Tere, kool! by Eesti Päevalehe

Tere, kool! Erilehe pani kokku Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond

August 2012

Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee Projektijuht: Terje Kõrm, tel: 680 4514, terje.korm@lehed.ee

Tarkusepäev on oodatud ja pidulik päev Kristiina Viiron

Seitsmekümnendatel aastatel esimesse klassi läinud kindlasti mäletavad uhke kirju kukega aabitsat ja luuletust selle sees: „Septembrikuu on tähis kuu...”. Eks esimese klassi mineja süda võbeleb muidugi kõige enam, aga kooli alguse päev tekitab heas mõttes ärevust ka neil, kelle jaoks on see juba ei-tea-kui mitmes. Ole sa siis ise õpilane, lapsevanem, kel lapsed kooli saata, õpetaja või koolijuht. Sügisel Rapla Vesiroosi gümnaasiumi 10. klassi õppima asuv Kätriin-Margeri Laanemets märgib, kooliaasta alguse esimene päev on nende peres ikka erilisem kui tavaline. Selle juurde kuulub alati pidulik õhtusöök, millest võtavad osa ka vanavanemad. Menüüs on kindlasti selline roog, mida Kätriin ja tema teise klassi minev õde soovivad. Mullu sõid nad näiteks pitsat. Viie lapse ema Aili Linastel on aastate jooksul ikka olnud üks või mitu last kooli

saata. Tänavu siis kaks last, Rapla Vesiroosi gümnaasiumis õppiv tütar Sandra ja Kaiu põhikooli kolmandasse klassi minev Anabel. Kooliaastat alustab ka täiskasvanud poeg Sander, aga et tema elab juba eraldi, siis ema talle „sõnu peale lugeda” ei saa. „Esimene september on kiire päev,” tõdeb Aili. „Ühe lapse saadad kooli ära ja siis vaatad kella, millal teist viima minna.” Aili sõnul tähistavad nad 1. septembrit igal aastal ka koogisöömisega. Õpikutele-vihikutele paberite ümber panemisega aega viivitada ei ole ja nii läheb esimese koolipäeva õhtul veel ka suuremaks tööks. „Lobiseda ei ole siin midagi,” naerab Aili, lisades, et temal endal on kooliaasta alguse puhul sees suurem ärevus kui lastel. „Uued ained ju tulevad, mõtlen, kuidas läheb ja...” põhjendab ta. Tähtis ka õpetajate jaoks Sindi gümnaasiumi klassiõpetaja Eneli Arusaar kinnitab, et peab kolme poja emana ja

Foto: EPL-i arhiiv

Tarkusepäev on ühtviisi tähtis nii esimesse klassi astujaile kui ka vanemate klasside õpilastele, nende vanematele ja õpetajatele.

staažika õpetajana tarkusepäeva kõige olulisemaks tähtpäevaks aastas. „Oleme alati sel päeval olnud perega koos, kutsume ka vanaema külla,” räägib ta. „Rõhutan alati oma vanaema, kel oli kaks klassi külakooli, sõnu: „Õpi, sellest pole elus midagi tähtsamat.” Tarkusepäev tuletab inimestele

meelde, et omandagu teadmisi ja ka kasutagu neid. Mida rohkem me teame, seda õnnelikumad oleme.” Iga aasta on omaette uus, kuigi teed igal aastal justkui sama asja, märgib Aravete keskkooli õppealajuhataja Reine Otsla. Aga igal aastal tuleb ju kooli uusi lapsi, uusi

Õppeaastal 2012-2013 pakume: EELKOOL

pima p õ b u s t u k oli o k i l ü d u t ava esse p p õ i r t s i g ma

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED* abiturientidele ja põhikooli lõpetajatele eesti keel inglise keel matemaatika *vaata varajase registreerija pakkumist

KEELTEKOOL

inglise keel rootsi keel vene keel eesti keele õigekiri

•

HUVIKURSUSED

•

loodusring majandusring fotograafia giidiõpe

Vaata lähemalt www.gakk.ee Võta meiega ühendust info@gakk.ee või 6274065. Suur-Kloostri 16, Tallinn

•

Ärijuhtimine – spetsialiseerumine juhtimise ja turunduse või finantsjuhtimise erialale, õppetööga Tartus või Tallinnas Ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine – innovaatilise ettevõtte juhtimine, ekspordijuhtimine, kaasaegsed tehnoloogiad ja protsessid, ettevõtluspedagoogika Strateegiline juhtimine – lai ja pika perspektiiviga vaade ühiskonnale ja ettevõtlusele ning interaktiivne õpe Dokumentide vastuvõtt 6.–17. augustini www.sais.ee või TÜ peahoones Ülikooli 18

TULE ÜLIKOOLI - MAJANDUS TEADUSLIKULT! www.mtk.ut.ee • www.tuleulikooli.ee

kolleege ja nii on iga kooliaasta ikkagi teistmoodi kui eelmine. Kooliaasta algab Aravetel nagu igas teiseski koolis – aktused, laulud, kõned. „On ju ilus, kui on traditsioon,” sõnab Otsla. Kindlasti leiavad ka õpetajad aja, et üheskoos maha istuda ja tass kohvi juua. See ei pruugi ilmtingimata olla 1. septembril, vaid juba augustis, kui puhkus läbi saab ja õpetajad õppenõukoguks kogunevad. Sõmerpalu põhikooli direktor Kristi Pettai kinnitab, et kooliaasta esimene päev on tema jaoks väga tähtis päev. „1. septembri alguses on ikka ärevus sees,” nendib ta. „Samas on hea tunne, et saad jälle kooli minna ja ka oma last kooli saata.” Pettai sõnul hakkavad ka õpilased septembri lähenedes ootama, et kool algaks. „Käiakse koolimajas uurimas, kas saaks juba õpikuid. Mõni käib ka varem kohta valimas, et saaks ikka esimesse pinki või siis vastupidi viimasesse,” selgitab ta.

Kuigi laulusõnad kõnelevad, et õpetajannadel on palju tööd ja lilledest nad ei hooli („toovad lilli, kuid ta neid ei söö”), kinnitab Kristi Pettai, et nii see küll ei ole. „Lilli on tore saada, õpetajatel on ikka lilledest hea meel,” ütleb ta. Ja enamik lapsi tuleb Sõmerpalus esimesel päeval kooli lilled näpus ning kindlasti ka pidulikus riietuses – valges pluusis ja mustas seelikus või pükstes. „Pidulik riietus loob ka ühtse piduliku tunde,” tõdeb direktor. Ehkki tänavu langeb 1. september laupäevale ja paljud koolid alustavad õppeaastat seetõttu hoopis esmaspäeval, algab Sõmerpalus kool siiski laupäeval. Et kõik lapsevanemad ja vanavanemad saaks ka aktusele tulla, tööpäeval võib see aga keeruliseks kui mitte võimatuks osutada. Kõik vanemad on Sõmerpalus oodatud ka esimesel päeval peetavasse klassijuhtajatundi, seda iga klassi, mitte üksnes esimese klassi tundi. Septembrikuu on tähtis kuu!

Kui tahan, siis saan, kelleks tahan. rahvusvahelised suhted tõlkimine sisearhitektuur moedisain keskkonnakaitse ärijuhtimine

Dokumentide vastuvõtt AVATUD. www.euroakadeemia.ee info@euroakadeemia.ee / Tel +372 611 5801

Tere, kool!

Õppurid ootavad kutsekoolist rohkem teadmisi, kui sealt saavad Kutsekoolid peaksid pöörama tähelepanu andekatele õpilastele, edendama sugudevahelist võrdsust ja analüüsima oma erialade perspektiivikust, järeldus Praxise kutseõppeasutuste vilistlaste uuringust.

...

Õppeaasta põhiperiood 17.09.2012 – 31.05.2013

Kaire Talviste

kaire.talviste@epl.ee

„Ülikooliharidusega pole suurt midagi peale hakata,” arvas Taavi Reikop, kui oli aeg otsustada, mis pärast põhikooli edasi saab. Kutseharidus tundus talle praktilisem ja ahvatlevam, mistõttu ta valis Tallinna polütehnikumis arvutite ja arvutivõrkude eriala. „Tehnika tõmbas,” nendib noormees, et valik polnud tehtud uisapäisa. „Ega kutsekoolis suurt midagi ei õpi, sest pedagoogid on vanad ja tehnika aegunud,” tunnistab Taavi nüüd tagantjärele. „Mina õppisin suuresti töö ja enda huvi kaudu.” Tööle hakkas Taavi juba õpingute kõrvalt, nõnda avardus silmaring ja erinevaid üles-

andeid lahendades ka teadmistepagas. „Kutsekool pole kõigile. Seal pead ise vaeva nägema, uurima ja asja vastu suurt huvi tundma,” kinnitab ta. Oma erialavalikuga on Taavi endiselt rahul ja töötab nüüd telekommunikatsioonispetsialistina Olsson OÜ-s, ronib mastide otsas ja teeb kaabeldustöid. Taavi kursuseõde Maarja Käsk lootis õppima asudes saada eelkõige teadmisi veebiprogrammeerimisest, ent sel lele pü hendat i vä hem aega. Seda on Maarja omal käel õppinud ja töötab praegu vabakutselise veebidisainerina. „Natuke pettusin õppe tasemes, pärast 9. klassi läks rihm korraga palju lõdvemaks,” kirjeldab ta kutsekoolis

õppimist. „Ent sama rumalalt ma sealt koolist siiski ära ei tulnud, kui ma sinna läksin,” kinnitab ta. Maarja leiab, et Eestis võiks olla mõni väga tugev kutsekool, kus saaksid kvaliteetse hariduse ka võimekad õppijad, kes on huvitatud pärast põhikooli kutse omandamisest. „Meil aitasid suuremad huvilised teisi järele, neil hakkas tunnis lihtsalt igav,” selgitab Maarja oma seisukohta. Tütarlapsi oli arvutierialal vähe: ühes Maarjaga kolm ja paralleelklassis mitte ühtegi. „Kui sul on siiras huvi teema vastu, pole sool vahet,” arvab ta. Et kutsekool poleks tupiktee Praxise hariduspoliitika programmi analüütik Mihkel Nestor korraldas kutseõppeasu-

Inglise, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia, eesti, vene, soome, rootsi ja kreeka keel • rühmaõpe täiskasvanutele ja kooliõpilastele • valik tööalase inglise keele rühmi • registreerumine al 3.08.12 • lahtiste uste päevad 3.09 – 14.09.12 • jätkajatele soodushind kuni 14.09.12.

Endla 22 • Tel 662 0996, 662 0706 • www.tallinnakeeltekool.ee

E.T.A. Tantsukooli õpilaste tantsija-unistused saavad kindlasti teoks, sest nad on alati oodatud esinejad mitmetel kontsertidel, etendustel, telesaadetes ja festivalidel. Korraldame ka ise omaloomingukonkursse, laagreid, kevadisi tantsukontserte ning tantsuetendusi, millega mööda Eestimaad reisida, tantsupublikut rõõmustada ja koos sõpradega lustida. Ootame kõiki huvilisi vanuses 9-18 eluaastat osalema Noortestuudio vastuvõtukatsetele, mis toimuvad 27. - 28. augustil 2012 .a. E.T.A. Tantsukoolis (Hobujaama 12, Tallinn). Täpsem informatsioon: www.kool.tantsuagentuur.ee tel 660 2524, e-post kool@tantsuagentuur.ee

Tere, kool! Foto: Vallo Kruuser

Taavi Reikop ja Maarja Käsk õppisid pärast põhikooli kutsekoolis arvutieriala, kuid tunnevad, et õpingutel saadud teamisi jääb vajaka.

tuste vilistlaste seas uuringu, et välja selgitada, kui rahule jäid need, kes aastatel 2008– 2010 kutsehariduse omandasid, saadud ettevalmistusega ja kuivõrd oli haridusest abi tööle saamiseks. Õpilased olid eriti rahul üldise koolikeskkonna ja õpetajate suhtumisega. Kutseõppeasutustesse satub aga väga erineva tausta ja võimekusega

õppijaid – nii järeleaitamise vajajaid kui ka neid, kellele tundub kutsekooli tase liiga madal. Uuringust selgus, et järeleaitamist vajavate õpilastega tulevad kutseõppeasutused hästi toime, ent akadeemiliselt võimekate jaoks on latt sageli seatud liiga madalale. „Kutsehariduse eestvedajad rõhutavad, et kutse-

õppeasutus ei ole hariduslik tupiktee ja sinna oodatakse ka üldhariduskooli väga heade tulemustega lõpetanud õpilasi. Et võimekad õpilased kutseõppes ei pettuks, peaks kutsehariduse järgmiseks eesmärgiks saama talentide märkamine ja neile võimetekohaste ülesannete seadmine,” seisab uuringus. Ülikoolis edasi õppida soo-

vivatele noortele võiks pigem luua paindlikumad võimalused üldainetes lisatunde võtta. Praegune lisa-aasta süsteem mõjub aga motiveeritumatele õpilastele kui karistus. Ettevõtluse arendamise seisukohast oli negatiivne, et vilistlased hindasid madalalt koolist saadud teadmisi, mis aitaksid tegutseda oma valdkonnas ettevõtjana. Kolmandik töötavaid vilistlasi ei tegutse õpitud erialal peamiselt seetõttu, et ei ole sobivat erialast töökohta leidnud. Ent kui kutseõppe eesmärk on pädevate töötajate ettevalmistamine, siis on oluline, et lõpetajad õpitud erialal tööle hakkaksid. Tõmbekeskustest kaugel elavate vilistlaste võimalus õpitud teadmisi kasutada on töökohtade vähesuse tõttu piiratud. Mitteerialasel töö tegemist soosib ka madal palgatase, näiteks teenindusvaldkonnas. Praxise uuringust selgus, et teeninduserialade vilistlased ei väärtusta oma eriala, sest tööandjate jaoks pole erialane kutseharidus oluline. Kutsekool süvendab palgalõhet „Kutseõppeasutuste püüded olla tüdrukute jaoks atraktiivsemaks edasiõppimisvalikuks on tervitatavad, kuid selleks kasutatud meetodid on valed,” seisab uuringus. Sihtgrupina spetsiaalselt naisi silmas pidavate erialade loo-

Et võimekad õpilased kutseõppes ei pettuks, peaks eesmärgiks saama talentide märkamine. mine pole õigustatud, sest see soodustab tööturul naiste ja meeste eri sektoritesse jaotumist, mis omakorda süvendab palgalõhet. Praegu valitseb tööturul olukord, et kutsehariduse omandanud mehed teenivad naistest poole rohkem. Kool id pea k sid v aev a nägema, et nende erialad oleksid huvipakkuvad nii meestele kui ka naistele. Maailmas, kus füüsiline jõud mängib tööülesannetes aina väiksemat rolli, pole objektiivseid põhjusi, miks ühtedel töökohta-

del peaksid töötama mehed ja teistel naised. Õppeasutuste eelarved on pingelised ja õpetajate palgatase madal. Piiratud ressursside pärast tasuks analüüsida: kas kõik praegu kutseõppes pakutavad erialad on vajalikud ja kas kutseharidus peaks alati olema tasuta? Uuring soovitab mõelda sellele, et kui tegemist on pigem hobihariduse eesmärke täitva õppega, peaksid osalejad olema valmis selle eest ka ise maksma. Kaalumist vajab ka järjest kahe kutsehariduse omandamise otstarbekus. Kõrghariduse puhul ei saa riikliku koolitustellimuse õppekohal hariduse omandanu enne õppekava kolmekordse nominaalkestuse möödumist uuesti tasuta samal astmel õppima hakata.

Soovitused kutseõppeasutustele •• Kutseõppeasutused peaksid tähelepanu alla võtma ka väga andekad õpilased, et pakkuda nende võimetele vastavat haridust. •• Kutseõppeasutused peaksid võtma kasutusele meetmed propageerimaks sugudevahelist võrdsust kõigis õpetatavates ametites. •• Riik ja kutseõppeasutused peaksid põhjalikumalt analüüsima kutseõppes pakutavate erialade perspektiivikust tööturul ja vajaduse korral seda korrigeerima, et kutseõppeasutused ei koolitaks tööturul vähe hinnatud töötajaid. Vajaduse korral tuleks seejärel piirata riikliku koolitustellimust erialadel, mille lõpetajate seas on väga palju mitteerialast tööd tegevaid inimesi. •• Valdkonna ressursside otstarbekama kasutamise eesmärgil peaks riik kaaluma piirangute seadmist riigieelarvelisel õppekohal järjest kahe sama taseme kutsehariduse omandamisele. Allikas: Praxise kutseõppeasutuste vilistlaste uuring

Tere, kool!

Koolitusluba annab nii koolitajale kui ka õppurile kindlustunde Enne erakooli või koolitusfirmasse õppima asumist tasub kindlaks teha, kas erakoolituse pakkujal on üldse koolitusluba. Sellest sõltub näiteks, kas saad õppemaksu eest hiljem tulumaksu tagasi (täienduskoolitus) või kas saad riiklikult tunnustatud lõputunnistuse (kutseharidus). Signe Kalberg Kui munitsipaalkool vajab tegevuseks tähtajalist koolitusluba ning riigikoolidel polegi koolitusluba vaja, siis erakoolid ja koolitajad võivad korraldada täiskasvanute koolitust ka ilma koolitusluba omava õppekavata. Ent niisuguse koolitaja juurde end täiendama asudes pole õppuril aga lootustki järgmisel aastal oma tulusid deklareerides saada õppemaksult tulumaksu tagasi. Koolitusloa olemasolu maksab küsida just erakoolitajalt. Koolitaja Marju Karin, endanimelise osaühingu omanik, nendib, et temalt kui esmaabiandjate täiendusõppe läbiviijalt küsitakse koolitusloa olemasolu juba päevast päeva.

„Meilt koolitust tellides tahab firma olla veendunud selle vastavuses Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja määrustele, kuna temalt endalt nõutakse vastavust omava koolituse tellimist,” selgitab ta. Marju Karin tunnistab, et ta isiklikult tunneb samuti huvi koolitusloa olemasolu vastu, kuna selline teave annab ikkagi suurema kindlustunde – firma on vaeva näinud ja endale asjad selgeks teinud. Karin osutab, et ainuüksi koolitusluba ise pakutavate koolituste kvaliteeti ei tõesta. „Seda näitab ikka luba koos koolitaja nimega,” sõnab ta. Koolitusluba taotledes esitab taotleja kinnituse, et tal on kvalifikatsiooniga õpetajad olemas; nimesid ja CV-sid haridusja teadusministeeriumile ei esitata.

Koolitusluba pole Marju Karini sõnul raske taotleda, pigem nõuab see aega ja pühendumist (läbida vajaduse korral vastavad koolitused; teha endale selgeks, mida on vaja – milliseid dokumente, vahendeid jms). „Meie asutuste kiituseks peab ütlema, et edasine asjaajamine käib kibekiiresti ja kui siiski takistused tekivad, siis asutused või ministeeriumid aitavad. Mina sain ainult viisaka ja väga abivalmis kohtlemise osaliseks,” kinnitab ta.

Jälgi tähtaega Koolitusluba on tegevusluba õppetöö läbiviimiseks koolitusloal märgitud õppekava alusel ning see väljastatakse haridusja teadusministri käskkirja alu-

Enne erakooli või erakoolitaja juurde õppima asumist tasub kontrollida, kas koolil ja teid huvitaval õppekaval on olemas koolitusluba.

JÄTKAN ÕPINGUID Magistriõpe: • Ärirahandus ja majandusarvestus • Rahandus ja majandusanalüüs • Audiitortegevus • Ettevõtte ja ekspordi juhtimine • Inimressursi juhtimine • Turundus • Avaliku sektori rahandus • Linna- ja keskkonnaökonoomika • Rahvusvahelised suhted ja Euroopa-Aasia uuringud MBA - Ärijuhtimise magistri kraad TTÜ majandusteaduskonnast Parim võimalus teiste erialade spetsialistidele ärijuhtimise alaste teadmiste omandamiseks on MBA Ärikorralduse õppekava. Magistrikraad MBA on tunnustatud kogu maailmas. Lisainfo: www.majandus.ttu.ee

Tel 620 39 47, 620 39 38 TTÜ majandusteaduskond Akadeemia tee 3, Tallinn

Vastuvõtt tasulistele õppekohtadele 27.- 31. august 2012

TEADMISTE KAUDU

EDUKAKS!

Tere, kool! Foto: EPL-i arhiiv

sel. Munitsipaalõppeasutustele ja eraõppeasutustele väljastatav koolitusluba on tähtajaline, kehtivusega mitte vähem kui üks aasta. Enamasti väljastatakse see kutseõppeasutustele nominaalseks õppeajaks ning täiskasvanute koolitusasutustele tavapäraselt kuni viieks aastaks. Haridus- ja teadusministeeriumi vä lishinda mise osakonna asejuhataja Hille Voolaid ütleb, et erakooliseaduse kohaselt on koolitusloa taotlemine kohustuslik füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvihariduse omandamist või korraldavad tä iskasva nute tööa last või vabahariduslikku koolitust,

kui nende korraldatav õpe kestab enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas. Sama seadust kohaldatakse eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle tegevuse tulemusena on võimalik omandada alus-, põhi-, kesk- (sh kutse)- või kõrgharidus. Seega ei ole väikesemahuliste tööalaste või vabahariduslike koolituste kõigil pakkujatel kohustust koolitusluba taotleda. „Kutsekoolis võib õpe kesta ka pool aastat, aga siis peab ikka koolitusluba olema,” täpsustab Voolaid. Kuna tulumaksutagastust õppemaksu pealt saadakse vaid juhul, kui õppeasutusel on koolitusluba, siis on ka mitmed

väiksemad koolitusasutused Voolaiu sõnul samuti taotlenud koolitusluba. Kui kutseõpet pakkuval koolil puudub koolitusluba, siis õpilane riiklikku lõputunnistust ei saa. Voolaid nendib, et kool ei saagi väljastada muud tunnistust peale riikliku lõputunnistuse. Koolidel endil pole õigust mingeid kutsehariduse omandamist tõendavaid lõputunnistusi teha ja väljastada, kui koolitusluba puudub. „Küll peab õpilaste tähelepanu juhtima asjaolule, et eraja munitsipaalõppeasutused saavad tähtajalise koolitusloa, seega peab jälgima, et õpingud mahuksid tähtajalise koolitusloa piiresse,” viitab Voolaid. Kui

kool lõpetatakse pärast koolitusloa kehtivusaja lõppu, siis riiklikku lõputunnistust ei saa. Seega peab koolil olema kehtiv koolitusluba nii sel ajal, kui õpilane asub õppima, kui ka lõpetamise ajal. Voolaid rõhutab, et väga oluline on jälgida ka seda, et koolitusluba oleks just sellel õppekaval, mida soovitakse omandada, kuna koolitusluba ei anta mitte asutusele, vaid õppekavale.

Mis on tasemeõpe ja mis ei ole Veel oluline tähelepanek – eristada tuleb täiskasvanute tööalast koolitust ja kutseõpet. Esimesel juhul saab lõpetaja vaid õpingute sooritamist kinnitava tõendi/tunnistuse, mis tasemeharidust ei anna. Kutseõppe pu hu l oma ndata k se kutse, s.o tasemeharidus. Seda tuleb õpilasel tähele panna ka lepingu sõlmimisel kooliga. Enamik kutsekoole pakub nii täiskasvanute koolitust kui ka kutseõpet. On tulnud ette juhtumeid, kus kool on sõlminud õpilasega lepingu, kust polegi selgelt aru saada, kas õpilane õpib täiskasvanute koolituse või k ut seõppe õppekava l. Samavõrra võib leida koolide veebilehtedelt kahetimõistetavaid reklaame. Enne erakutseõppeasutusse õppima minekut tasuks tutvuda ka kooli kohta käiva teabega. Kõigi erakutseõppeasutuste üle teeb haridusja teadusministeerium regulaarset järelevalvet, kõik õiendid on kättesaadavad ministeeriumi veebilehel http:// www.hm.ee/index.php?044667. Kui õppida koolis, mil puudub koolitusluba, ei saa õppija kooliskäimise ajal pangast õppelaenu ega haigekassakindlustust. „Koolitusluba mitteomavaid õppeasutusi olla ei saa. Vastasel korral on tegu ebaseadusliku majandustegevusega ja see on juba politsei uurimisvaldkond. Haridus- ja teadusministeeriumil puuduvad andmed, et selliseid õppeasutusi oleks,” ütleb Voolaid.

Info on avalik •• Koolitusluba on tegevusluba õppetöö läbiviimiseks koolitusloal märgitud õppekava alusel ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil, mis väljastatakse haridusja teadusministri käskkirjaga isikule, kes soovib asutada erakooli, rakendada oma erakoolis uut õppekava või laiendada erakooli õppetegevust väljapoole olemasolevate koolituslubadega määratud omavalitsusüksuse haldusterritooriumi piire. •• Huvikoolidele ei väljastata koolituslubasid, vaid huvikool ja kooli huvialade õppekavad registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). •• EHIS-esse on kantud koolieelsed lasteasutused, üldhariduskoolid, kutseõppeasutused, kõrgkoolid. •• Õppeasutuste nimekirjad ja õppekavad ning koolitusload on kättesaadavad EHIS-e avalikus vaates kõigile: https://enda.ehis.ee/ avalik/avalik/oppeasutus/ OppeasutusOtsi.faces •• Täiskasvanute koolitusasutusi EHIS-sse ei kanta, need koolitusasutused on kättesaadavad HTM-i veebilehel http://www.hm.ee/ index.php?045117 •• Seal on ka mootorsõidukijuhtide koolitajad. •• Kutsekoolidest peavad koolitusloa taotlema eraja munitsipaalkoolid. •• Erakutseõppeasutusi on praegu üheksa (Juuksurite Erakool Maridel, Informaatika ja Arvutustehnika Kool, M.I. Massaažikool, Eesti Kosmeetikute ja Juuksurite Erakool Diariss, Saksa Tehnoloogiakool, Tallinna Erateeninduskool, Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Iluravi Rahvusvaheline

TERE _OOL! Kõik puuduv 1. septembriks

Erakool, Eesti Iluteeninduse Erakool). •• Munitsipaalkutseõppeasutusi on kolm: Tartu Kutsehariduskeskus, Kopli Ametikool, Väike-Maarja Õppekeskus. •• Erakutseõppeasutuste kohta saab alati täiendavat teavet küsida ka haridusja teadusministeeriumi välishindamisosakonnast. •• Alates 1. jaanuarist 2012 saavad Eestis kõrgharidust pakkuda ainult need kõrgkoolid, kes on selleks ajaks saanud õppekavagruppide hindamisel positiivse tulemuse ja kellele Eesti Vabariigi valitsus on andnud õiguse õpet läbi viia. Hindamisnõukogu otsuste, eksper taruannete ning haridusja teadusministri käskkirjadega on võimalik lähemalt tutvuda üleminekuhindamise andmebaasis: ekka.archimedes.ee. •• Kokku saab 2012/2013. õppeaastast kõrgharidust omandada 29 õppeasutuses: 6 avalik-õiguslikus ülikoolis, 1 eraülikoolis, 9 riigirakenduskõrgkoolis, 11 erarakenduskõrgkoolis ning 2 kutseõppeasutuses. •• Erakõrgkoolid on kõik peale Estonian Business Schooli rakenduskõrgkoolid. •• Suurimate õppurite arvuga eraja erarakenduskõrgkoolid: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 2501 üliõpilast EBS 1529 üliõpilast Eesti Infotehnoloogia Kolledž 815 Euroakadeemia 785 Majanduse ja Juhtimise Instituut 603 Eesti-Ameerika Ärikolledž 287 Allikas: haridusja teadusministeerium

Tere, kool!

Uus õppetoetuste süsteem võtab arvesse tudengi pere majandusliku tausta Foto: Shutterstock

Järgmisest õppeaastast muutub käsikäes üleminekuga tasuta kõrgharidusele ka üliõpilaste tugisüsteem. Riik kahekordistab õppetoetusteks eraldatavat summat. Hetkel on see kokku 8,8 miljonit eurot ning süsteemi rakendumisel jõuab see peaaegu 17 miljoni euroni. Lisaks on juba juurutamisel – õpetajakoolituses ja IT-haridust toetava IT Akadeemia raames – erialastipendiumid. Kavandamisel on ka kõige edukamatele mõeldud tulemusstipendiumid. Praegu kehtiva ning paljukritiseeritud korra järgi jagatakse u 56-eurost põhitoetust peamiselt õppetulemuste alusel. Samas ei näita õppetulemused seda, millised on üliõpilase perekonna majanduslikud võimalused. Stipendiumi saavad pigem üliõpilased, kelle perekonnal majanduslikke probleeme pole ning kes seetõttu ei pruugi lisaraha ka tegelikult vajada. Vajaduspõhise ja endisest rohkem kui kaks korda suurema 135-eurose toetuse jaotamisel minnakse põhimõtteliselt teist teed. Praegune üliõpilaste tugisüsteem ei arvesta perekonna sotsiaalmajandusliku taustaga.

Lisaks on õppekohad jagatud tasuta ja tasulisteks kohtadeks. Nii võis tekkida olukord, kus paremal majanduslikul järjel üliõpilane sai sisse tasuta kohale ning riik maksis talle lisaks veel stipendiumi. Kehvemal järjel perest pärit noore jaoks võis terendada perspektiiv, et tasuda tuli nii õppemaks kui ka katta õpingutega seotud kulud. Praegune, veel kehtiv süsteem on Euroopas erandlik, sarnane on kasutusel veel vaid Sloveenias. Enamuses riikides arvestatakse toetuse jagamisel perekonna sotsiaalmajandusliku taustaga ja tagatud on ka õiglane ligipääs haridusele.

Õppelaen ei kulu enam õppemaksule Erialastipendiume ja tulemusstipendiumide vahendeid hakatakse kõrgkoolidele eraldama tulemuslepinguga. Nende eesmärk on ergutada noori valima ka ühiskonna tervikliku arengu jaoks vajalikke erialasid ning samuti ka paremini õppima. Sellised stipendiumid on juba osaliselt täna olemas, kuid nende mahtu on kavas tõsta. Samas ei sisalda üliõpilaste

Uus üliõpilaste toetamise süsteem võtab arvesse ka tudengi pere majandusliku olukorra. tugisüsteem üksnes õppetoetusi ja stipendiume – oluline komponent on ka riiklikult garanteeritud õppelaen. Paljud tudengid pidid seni õppelaenu kulutama õppemaksu tasumisele. Uues süsteemis saavad kõik võrdse võimaluse tasuta õppida ning laenu on võimalik kasutada just õpingutega seotud kulude katmiseks. Loomulikult eeldame, et nii nagu varem, osalevad õpingutega seotud kulude katmisel ka teised perekonna liikmed. Kõrgharidus on investeering tulevikku ning kui maksumaksja annab võimaluse tasuta õppida,

VASTUVÕTT

AVATUD ÕPPESSE 21. AUgUST – 13. SEPTEmbEr 2012

AVATUD ÕPPES on VÕimAlik: õppida bakalaureuse-, magistri-, doktori- ja rakenduskõrghariduse õppekaval valida endale sobiv õppekoormus – õppides üksikuid aineid või läbides kogu õppekava alustada ainepunktide kogumist üliõpilasstaatusesse koheselt astumata kandideerida vabale üliõpilaskohale jätkata katkenud õpinguid või täiendada oma erialaseid teadmisi

www.ttu.ee/taiendusoppijale/avatud-ope Tutvu ka tasuta õppimisvõimalustega projekti EDUTECH raames, mis pakub erialast õpet ning tugiteenustega kombineeritud tutvumis- ja tööpraktikat:

www.ttu.ee/taiendusoppijale/edutech DokUmEnTiDE ESiTAminE: E-R 10.00-17.00

au@ttu.ee, 620 3600

Ehitajate tee 5, Tallinn V õppehoone, ruum 210

Kolledžites õppimiseks saab esitada dokumente kohapeal.

liSAkS PAkUmE lAiAlDASi VÕimAlUSi TäiEnDUSÕPPEkS

www.ttu.ee/taiendusoppijale/koolituskalender ESF meede 1.3.1 “Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2013” projekt „Paindlikud ja kombineeritud tööpraktikad tehnika- ja tehnoloogiavaldkonnas – EDUTECH“ kood 1.3.01.02.12-0409

peaks perekond suutma katta kaasnevad kulutused. Allpool vaesuspiiri elavate perede puhul on vajalik ka riigi tugi. Samas ei tohiks tulevased tudengid ette kujutada, et õpingute ajal oleks võimalik saada suuremat sissetulekut kui hiljem tööle asudes. Keeruline on arvestada ka iga tudengit eraldi leibkonnana, sest sisuliselt algab iseseisev elu siiski pärast õpingute lõppu. Jääb võimalus osakoormusega töötada Loomulikult on võimalik ajaja raharessursse mõistlikult jagada ning paindlikumaid õppevorme valides näiteks õpin-

gute kõrvalt tööl käia. Ka täies mahus õppekava täites on võimalik töötada suvekuudel ning väikese koormusega õpingute kõrval. Samas on kõige olulisem viia õpingud edukalt lõpule ning pühenduda seejärel töisele elule. Palju võimu selles osas on tegelikult jäetud kõrgkoolidele, kes on oma otsustes vabad. Kõrgkoolidel on võimalus ja vabadus käituda paindlikult. Nad võivad kehtestada reeglid, kus kõikide õppekavade puhul ei pea täiskoormusel õppides nõudma 100% õppemahu läbimist. Need otsused lähtuksid ka vastava eriala spetsiifikast.

Eelda me, et kor ra l i k u lt toime tulev Eesti pere suudab katta oma laste kõrgkoolis käimisega seotud kulud. Riik lisab omalt poolt võimaluse võtta õppelaenu ning saada teatud erialadel ja hästi õppimise eest ka stipendiumi. Allpool vaesuspiiri jäävate perede järeltulijate puhul on riik valmis lisama vajaduspõhist õppetoetust 135 eurot kuus, millele lisandub õppelaenu võimalus 192 eurot kuus. Nagu sõnatud – kuna õppemaksu täiskoormusega õppides maksma ei pea, saabki õppelaenu kasutada vajadusel elamiskulude katmiseks. Koos va nemate panuse või võimaluse korral osalise koormusega töötades tagab see võimaluse õpingutele pühenduda. Hetkel on eelnõu, mille alusel luuakse vajaduspõhised õppetoetused, jõudnud riigikogu menetlusse. See peaks vastu võetama sügisel ning eeldatavasti hakkab kehtima juba järgmisel aastal.

Mart Laidmets,

haridusja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja

Tere, kool!

Täiskasvanud õppijate hulk kutseõppes kasvab üha Foto: iStockphoto

Töö ja pere kõrvalt võimaldavad kutse omandada nn kaugõppe vormis õpetatavad erialad Kristiina Viiron Margot Adra on juba staažikas kaugõppija – hetkel on tal käsil kolmandad õpingud, sedakorda M.I. massaa žikoolis. Pool aastat kogemust päevaõppes on Margotil ka, aga paarkümmend aastat tagasi aiandust õppides tekkis tal nii tugev allergia, et valitud erialast tuli loobuda. Siis aga tuli pere ja lapsed ning nii pidigi ta haridusteed jätkama töö ja pere kõrvalt. Esmalt Tallinna kergetööstustehnikumis ja seejärel Lääne-Virumaa kutsekõrgkoolis. Esimeses õppis ta juhiabiks, teises raamatupidajaks. Ka tema igapäevane palgatöö oli tollal õpitavate erialadega seotud. Mõlemas koolis käis õppimine nädalaste sesside kaupa – kergetööstustehnikumis neli korda ja Lääne-Virumaa kutsekõrgkoolis kuus korda aastas pluss siis eksamiperiood. Sessidel osalemiseks võttis Margot õppepuhkust. „Minu tööandjad on minu õppimist kogu aeg soosinud,” tõdeb ta, et raskusi sessile pääsemisega ei olnud. Töö tuli lihtsalt kas ette või tagantjärgi ära teha. Ka tema praegusesse õppimisse, ehkki see ei ole palgatööga seotud, suhtub tööandja väga soosivalt. Nüüdsed, kord kuus toimuvad sessid ja praktikad nõuavad Margotilt ka paari tööpäeva ja kuna tal on võimalik töö ette teha, annab tööandja talle vajalikud päevad vabaks. Ülejäänu – millal koduseid töid ja praktikaid teha, on suuresti õppija enda ajajaotuse küsimus. Margot tõdeb, et järjepidevuse hoidmine ei ole talle probleem olnud, hoolimata sellest, et kooli ju iga päev ei ole. „Olen kõik koolitööd teinud õigel ajal ära,” kinnitab ta. „Esmalt tegin kirjalikud tööd ja kui õppida anti, siis õppisin hoolikamalt just enne sessi, et eksamil kõik hästi meeles oleks,” meenutab ta juhiabi ja raamatupidaja eriala õpinguid. Massaažikoolis on suur osa praktilisel tööl ning neid teeb ta siis, kui ajaliselt ja võimaluselt kõige sobivam on. Margot tõdeb, et ei oska kuidagi puudust tunda sellest, et ta ei ole saanud eriala õppida päevases õppes. „Mul lapsed nüüd suured ja mul on aega enesele. Muidugi oleksin ma võinud ka pereloomist edasi lükata ja õppida kuskil ja siis veel kuskil ning saada lapsed nii kolmekümnesena, aga mul on hea meel, et on nii läinud,” selgitab ta.

Õppijate vanus kasvab Aino Haller, haridusja teadus-

ministeeriumi peaekspert täiskasvanuhariduse valdkonnas tõdeb, et täiskasvanud õppijaid on kutseharidusse tulnud iga aastaga järjest rohkem. „Kui 2007/08 õppeaastal olid 67% kutsekoolides õppijatest alla 20-aastased ja 15% üle 25 aasta vanad, siis 2011/2012 õppeaastal oli 54% alla 20 ja 20% õppijaist vanuses 25+,” võrdleb ta. Haller täheldab, et rohkem valikuid nn kaugõppes õppida on keskharidusega inimeste jaoks. „Põhiharidusega õppijatel on üldjuhul võimalik õppida koolipõhises või töökohapõhises õppes,” tõdeb ta. Reeglina on kaugõppes õppimine kutsekoolis õppijale tasuta, tasuline on õppimine erakutsekoolis ja ka mõne riigikooli eelarvevälistel erialadel, näiteks ettevõtluse või juuksuri erialal. Haller märgib, et õppemahu osas ei ole nn kaugõppimisel ja igapäevasel koolis käimisel vahet. „Kooli lõputunnistuse saamiseks tuleb läbida samasugune õppe maht, see on ka loomulik,” sõnab ta. „Õppijal tuleb oluliselt rohkem teha iseseisvat tööd, sest õppimine ei ole ju vaid need õppepäevad, mis õppija käib koolis sessioonil.” Enamik kaugõppes kutseõppijaid õpib täiskoormusel ehk sama pika õppeajaga nagu päevaseski õppijad. Osakoormusega õppijaid oli Halleri andmetel eelmisel aastal üksikuid, enamus neist erakoolides.

Arvestavad töötavate inimestega Halleri sõnul püüavad koolid üldiselt olla üsna paindlikud õppeg r uppide koosta m isel õppeaegade jms suhtes. „Palju oleneb ka kooli asukohast ja erialast,” nendib ta. „Tallinnas asuvad koolid (Tallinna majanduskool, Tallinna tööstushariduskeskus jt) teevad päris palju õhtuseid õppegruppe, aga see ongi võimalik Tallinnas, kus küllalt palju on just Tallinnas elavaid õppijaid.” Mujal maakonnas asuvad koolid õhtust õpet enamasti ei korralda, sest õpilased sõidavad kokku Eesti ise nurkadest. Neis koolides käib õppetöö sessioonide kaupa. „Rohkem sessioonõppe gruppe on näiteks Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses, kus on venekeelsetes õppegruppides õppijaid üle Eesti,” osutab Haller. Haapsalu kutsehariduskeskuse direktori Ingrid Danilovi sõnul moodustasid täiskasvanud õpilased nende õpilaskonnast eelmisel õppeaastal näiteks kolmandiku. Sel aastal on koolil plaanis avada 11 n.ö kaugõppe eriala.

„See, et me täiskasvanute eria lasid arendame, on ühelt poolt regiooni nõudlus. Näiteks uued, hooldustöötaja ja sadulsepa erialad said just seepärast võetud, et siinkandis on suur hoolekande- ja tervishoiuasutuste võrgustik ning palju pehmet mööblit valmistavaid ettevõtteid,” selgitab Danilov. Teiselt poolt rõhub kutsehar idu skesk u s t ä i sk a s v a nud õppijale seetõttu, et kompens e er id a pä r a st põh i kool i

õppima tulijate arvu langust. „Oleme riikliku koolitustellimuse suutnud täiskasvanute erialadega suutnud ära täita,” tõdeb direktor. 2010/2011 õppeaastal oli Eestis 28 012 kutseõpilast, neist 4767 olid vanuses 25 ja rohkem. Täiskasvanud üliõpilaste (30+) arv on viimastel aastatel püsinud külla lt stabiilsena 14 000 tudengi ringis. Nooremate kui 30 aastaste tudengite hulk on 55 000 juures.

Töötuks võtmine sõltub eelnevast töötamisest ja koormusest •• Seadus võrdsustab täiskoormusel õppimise, mida enamasti ka kaugõppimine on, töötamisega, mis aga tähendab, et Eesti Töötukassa ei saa võtta arvele täiskoormusega õppivat isikut, välja arvatud juhul, kui ta on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul töötanud vähemalt 180 päeva või kui ta viibib parajasti akadeemilisel puhkusel. •• „Kui näiteks õpilane õpib kaugõppes, kuid täiskoormusega ja ta ei ole arvele võtmisele eelneva aasta jooksul vähemalt 180 päeva töötanud ega viibi hetkel akadeemilisel puhkusel, siis teda töötuna arvele võtta ei saa,” selgitab töötukassa teenustejuht Anu Tamm. •• Kui aga täiskoormuses õppiv õpilane soovib kasutada töötukassa abi töö leidmiseks, siis tema tööotsijana arvelevõtmi-

Kaugõppes õppijal tuleb päevaõppe õpilasest teha rohkem iseseisvat tööd.

TERE _OOL! Kõik puuduv 1. septembriks Angry Birds PINAL 7 x 22 cm nailon

4.99 Little Diva PINAL ümar

7.99 Brunnen PINAL jalgpall 23 x 5,5 x 90 cm

Friends Textile LASTE SOKID 3 paari pakis (0.92/tk) suurus 22-36 Faber-Castell GUAŠID 12 värvi x 15 ml pestavad

2.79

Tavahind 2.99

1.19

Tavahind 1.35

Tavahind 3.75

Oma King SANDAALID beežid suurus 36-40

25.95 Tavahind 31.95

4.99

Bic Tropicolors VÄRVIPLIIATSID 12 värvi

2.75

Milan LASTE KÄÄRID 13,5 cm ümara otsaga

0.59

Puma LASTE VABAAJA JALATSID mustad

34.95

seks takistusi ei ole. Tööotsija ei saa töötukassalt küll töötutoetust, kuid talle on tagatud tööotsingute alane nõustamine ja töövahendus. •• Kui isik õpib osakoormusega õppes, saab ta end töötuna arvele võtta sõltumata sellest, kas ta on eelnevalt töötanud. •• Kui seadus lubab täiskoormusel õppija arvele võtta, on tal õigus ka töötutoetusele, selgitab töötukassa hüvitiste ja toetuste osakonna peaspetsialist Irina Valtri. •• Kui osakoormusega õppiv isik tuleb töötuna arvele, on tal õigus töötutoetusele, kui ta viimase 12 kuu veel vähemalt 180 päeva töötas, oli FIE, täitis ajateenistuskohustust, õppis päevases või täiskoormusega õppes (nt enne osakoormusega õppima asumist lõpetas põhikooli, gümnaasiumi või muu õppeasutuse) või oli hõivatud muu TTTS § 26 lg 3-4 loetletud tegevusega.

Tere, kool!

USA-s õppimiseks valmistumine võib võtta mitu aastat Foto: Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus

mine pole kaugeltki ühe õhtu töö. Vastupidi, seda kirjutatakse kuid, sest essee on üks olulisemaid dokumente (konkreetsetest asjadest), mille põhjal ülikool langetab lõpliku valiku. Teabekeskuse juures saab teha ka nõutavaid inglise keele ja akadeemilise taseme teste (TOEFL, TOEIC, SAT, ACT, GRE, LSAT). Et sisseastumine kulgeks viperusteta, korraldab teabekeskus kursusi ja koolitusi aitamaks kaasa edukale kandideerimisele: akadeemilise kirjutamise töötoad, TOEFL-testi kursused jpm.

Vilve Torn Kui noor on sisimas vastu võtnud otsuse jätkata õpinguid USA ülikoolis, peab ta arvestama tõsiasjaga, et vajalik asjaajamine võib võtta poolteist kuni kaks aastat, ütleb PõhjaAmeerika ülikoolide teabekeskuse juhataja Eha Teder. Nii pikk protsess on vajalik selleks, et tulevane USA õppur jõuaks rahulikult valida talle sobiva kooli, uurida võimalike stipendiumite-toetuste kohta, võtta aega nõutud essee kirjutamiseks ja õpinguteks vajalike testide tarvis. Samuti tuleb arvestada soovituskirjade kogumiseks ja õppeviisa taotlemiseks kuluvat aega. Haridusvõimaluste valik on USA-s väga suur: kõrgkoole on üle 3500 ja akadeemilisi kraadiõppeprogramme üle 600. Kuna ainuüksi sobivate koolide otsimine võib võtta mitu kuud, tasukski abi küsida teabekeskusest, kus õpetatakse, mida silmas pidada, kuidas õppeasutuste vahel valida, millised on parimad portaalid – tegelik pilt ei pruugi olla see, mis esmapilgul tundub. Kõige suuremat osa mängib lõpliku valiku tegemisel aga raha. Tederi sõnul vajab 99% USA-sse õppima minejaid mär-

-40%

Teabekeskus on sageli rahvarohke, sest noored tahavad USA-s õppida. kimisväärset finantsabi, sest õppemaksud on kallid. Siiski on USA-s umbes 70 kolledžil ette nähtud täisstipendium välistudengitele ning läbimõeldult ja kiirustamata tegutsedes võib noor saada koguni täisstipendiumi ja -ülalpidamise. Rochesteri ülikoolis õppiv Ilmar Norvik räägib, et kellel on soov õppida välismaal, see peab olema valmis tegema märkimisväärseid investeeringuid. „Et pääseda ülikooli stipen-

diaadiks, peab tudengil olema midagi vastu pakkuda. See miski võib olla silmapaistev õppeedukus, spordialased saavutused, päritolumaa, tahtmine midagi korda saata või midagi muud, mis teeb üliõpilase kooli jaoks huvitavaks,” osutab ta. Sportlikud ja aktiivsed noored võiksid tõsiselt uurida spordistipendiumide võimalusi. „Täisstipendiumi saamiseks ei pea tingimata olema Eesti meister või koondislane. Sageli pii-

sab, kui on mõned aastad trenni tehtud ja on tahtmist ülikooli eest võistelda. Paljud spordistipendiumid katavad kõik õppimis- ja elamiskulud,” ütleb Teder.

Esseed kirjutatakse kuid USA-s on ülikooli, aga ka stipendiumidele kandideerides vaja kirjutada kandideerimisessee (personal statement) etteantud teemal. Tavaliselt on essee pikkus 500 sõna, kuid selle kirjuta-

-34%

Suur akadeemiline vabadus USA-sse saab minna semestriks või aastaks ka USA ülikooli vahetustudengina. Eesti ülikoolidel on USA-s partnerkoolid, kuhu tudengid saavad kandideerida pärast üheaastast Eesti ülikoolis õppimist. Näiteks Tallinna tehnikaülikoolil on praegu vahetuslepingud kolme sealse ülikooliga: California ülikooliga Berkeleys, New Mexico ülikooliga ja Southern Utah’ ülikooliga. Vahetustudengiks võib olla lihtsam kandideerida ja mõned vahetusprogrammid vabastavad isegi õppemaksust! USA-s õppimise suurim eelis ongi sealne suur akadeemiline

-41%

vabadus. Tudengid saavad võtta aineid, mis neid just kõige rohkem huvitavad, ja ise endale õppekava koostada. Princetoni ülikoolis õppinud Siim Sikkuti sõnul aitab selline akadeemiline vabadus ennast, oma tugevusi-nõrkusi, huvisid ja sihte parimal moel tundma õppida ja arendada. „Suurim kasu minu jaoks on olnud sealt saadud analüüsi- ja töövõime,” tõdeb Sikkut. Sealne haridus on üles ehitatud nii, et panna sind mõtlema ja süüvima asjade sisusse ja argumentidesse, eesmärkide ja teadmiste nimel pingutama.”

Lisainfo: www.eac.ttu.ee

TASUB TEADA! •• Umbes 32% kogu maailma välisüliõpilasi õpib Ameerika Ühendriikides. •• Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskust on külastanud üle 90 000 inimese, tehtud on 19 500 TOEFL-testi ja USA-s on haridust nõutamas käinud üle 1500 eestlase. Teabekeskus kuulub koos maailma 470 teabekeskusega USA valitsuse ametlike Education USA infokeskuste võrgustikku.

Tere, kool!

EBS-i tänavuse õppeaasta magistriõpingute valik on mitmekülgne Estonian Business School on ärijuhtimisele ja ettevõtlusele spetsialiseerunud ülikool, mis pakub kvaliteetset äriharidust nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppe tasemel. EBS-i magistriõpingud on eelkõige suunatud inimestele, kes soovivad täiendada ennast majanduse ja juhtimise valdkonnas või rakendada oma seniseid teadmisi ja oskusi veelgi efektiivsemalt ettevõtluses. EBS-i magistriõppe õppekorraldus on paindlik ja kraadi saab omandada ka töö kõrvalt. Õppetöö toimub õhtuti kolmel päeval nädalas, kaugõppes kolmel päeval kuus. Rahvusvahelise ärijuhtimise MA (vajalik eelnev majandusharidus) Rahvusvahelise ärijuhtimise MA õppekava on suunatud varasema majandusharidusega inimestele, kes soovivad täiendada oma praegusi ärijuhtimise teadmisi magistritasemel. Arvestavata osa õppekavast viivad läbi rahvusvahelise kogemusega välisõppejõud. Selle eriala spet-

sialiseerumissuunad pakuvad võimaluse minna süvitsi mõne kitsama ärivaldkonnaga. Eriala tudengil on võimalik süvendada oma teadmisi ekspordi-, turundus- või finantsjuhtimise spetsialiseerumissuundades. Ekspordijuhtimise spetsialiseerumissuund on sel aastal avatav

uus spetsialiseerumismoodul, mida viiakse läbi koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Uus spetsialiseerumissuund on mõeldud neile, kelle eesmärgiks on saada tulevikus mõne rahvusvahelise ettevõtte toodete või teenuste ekspordijuhiks, samuti ettevõtjatele ja

firmaomanikele, kes soovivad laieneda oma tegevusega välisturgudele. Rahvusvaheline ärijuhtimine MBA MBA rahvusvahelise ärijuhtimise magistriprogramm sobib erineva haridusliku taustaga

inimestele ja ootab näiteks neid, kes planeerivad karjäärimuudatust, aga ka neid, kes soovivad juba tehtud karjäärimuudatust haridusega kinnitada. Programmi eesmärk on töökogemusega juhtidele ja spetsialistidele ärialase tasemekoolituse pakkumine, mis ühendaks nii akadeemilisi kui ka praktilisi teadmisi. Õppekava pakub iga ala spetsialistile võimalust karjääri arendamise jaoks täiendada oma seniseid kogemusi juhtimis- ja majandusteadmiste ja kogemustega. Magistrandid saavad vajalikud baasteadmised sellistes valdkondades nagu finantsid, majanduskeskkonna analüüs, äriõigus, organisatsioon ja meeskonnatöö. Õhtuõppes saab spetsialiseeruda ekspordijuhtimisele, kaugõpe keskendub ettevõtlusele. Ametialane kommunikatsioon MA Alates eelmise aasta sügisest pakub Estonian Business School võimalust õppida magistriõppe erialal, millel nimeks ametialane kommunikatsioon. Kool ootab nimetatud eriala õppima eelkõige kõiki neid, kellel on huvi kommunikatsiooni ja meediasuhete vastu rahvus-

vahelises keskkonnas ning kes sooviksid täiendada enda keelelisi teadmisi nii eesti, inglise kui ka ühes valitud võõrkeeles. On oluline, et tänapäeva äri- ja avaliku sektori organisatsioonide kommunikatsioonijuhid orienteeruksid kultuuri- ja õiguskeskkondades ning mõistaksid rahvusvahelisel tasandil toimivaid protsesse. Ettevõtluskeskkonnas on vajadus selliste spetsialistide järele, kes oleksid kompetentsed toetama oma teadmistega organisatsioonide tööd ametialastes kommunikatsiooniprotsessides nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tänapäeva globaliseeruvas ühiskonnas on ettevõtetel ja ka avaliku sektori asutustel üha tungivam vajadus välissuhete spetsialistide järele, kes suudavad erialasel tasandil suhelda erinevate kultuuritaustadega partneritega nende enda keeles, nii otseses kui ka kaudses mõttes. Seetõttu leiavad mitmetes õppeainetes käsitlust ka kultuuride paljususest tulenevad võimalused ja sellega kaasnevad väljakutsed. EBS-i magistriõppesse saab dokumente esitada 14. augustini. Vaata lähemalt www.ebs.ee.

Tere, kool!

Eesti Maaülikool annab laiapõhjalise hariduse Lisaks päevaõppele pakub maaülikool võimalust õppida paljusid erialasid ka kaugõppe vormis, töö ja pere kõrvalt. Eesti Maaülikoolis saab õppida arvukatel erialadel – maastikuarhitektuurist majanduseni ja tehnotroonikast veterinaarmeditsiinini. Meil on ka erialasid, mida kuskil mujal Eestis õppida ei saa. Maaülikoolis õppimine ei ole puhtalt teoreetilise põhja ladumine, vaid iga tudeng on sõltuvalt valitud erialast ka tegelikkuses tutvunud koolis õpetatud taimeliikide, nende kasvukohtade, erinevate seadmetega jne. Metsanduse doktorant Kristi Teppo räägib, et tema tuli maaülikooli seepärast, et soovis õppida keskkonnaga seotud eriala. Tallinnas pakutavad erialad ei tundunud talle piisavalt looduslähedased, pigem näisid võimalusena saada arvuti taga istuvaks ametnikuks. „Samuti eelistasin suure ülikooli asemel õppida kuskil, kus kursused on väiksemad ja saab tihedamalt õppejõududega suhelda,” põhjendab ta oma valikut. Ühe olulisema osana maaülikoolis õppimise juures nimetab ta aga näiteks praktikad Tartu lähedal Järvselja katsemetskonnas – aasta jooksul õpitu rakendatakse kevadel ja suvel praktikasse. „Seeläbi osatakse palju rohkem hinnata loodust ja selle keerulisi suhteid,” arvab Kristi.

FOTO: EMÜ

Eesti Maaülikoolis on suur rõhk praktilisel õppel.

„Kindlasti on ka praktikumide juures olulised koosviibimised oma kursusekaaslastega, mis mõnikord venivad hommikutundideni.” Bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe riigieelarvevälistele kohtadele saab kandideerida veel 15. augustini, konkurss magistriõppesse kestab aga 27. augustini. Palju valikuid ka kaugõppes Lisaks päevaõppele pakub maaülikool võimalust õppida paljusid erialasid ka kaugõppe vormis, töö ja pere kõrvalt. Enim sisseastumisavaldusi on aastast aastasse kogunud maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekava, kuid populaarne on olnud ka loodusturism. Veel on kaugõppes võimalik õppida näiteks metsandust või loodusvarade kasutamise ja kaitsega seotud erialasid, aga samuti aiandust, maaehitust või energiakasutust. Kokku on maaülikool valmis sel aastal kaugõppesse vastu võtma 435 inimest. Sel kevadel loodusturismi eriala kaugõppes cum laude lõpetanud Urmas Abel peab maaülikooli puhul enda jaoks kõige olulisemaks hästi läbimõeldud ja õppijasõbralikku kaugõppe korraldust, akadeemilist, kuid samal ajal rakendatavat haridust ning meeldivat õpikeskkonda, mille lahutamatuks ja kõige väärtuslikumaks osaks on vaieldamatult õppejõud, kellest nii mõnigi on Eestis oma erialal tipptegija. „Vähem oluline ei olnud muidugi ka ülikooli hea

maine,” lisab Urmas oma valikut põhjendades. Konkurss kaugõppesse asumiseks kestab 17. augustini ning kandideerida võivad ka need, kes pole teinud riigieksameid – paremusjärjestus koostatakse keskharidust tõendava dokumendi keskmise hinde alusel. „Seega pole probleemi õppima asuda ka neil, kes tõusid koolipingist kasvõi kakskümmend aastat tagasi,” tõdeb kaugõppe vastuvõtuga tegelev Aire Urbanovitš. Eesti Maaülikool on arenev ja uuenduslik ülikool Maaülikool on viimastel aastatel läbinud pika ja põhjaliku uuenduskuuri, mille raames on põliste põllumajanduserialade kõrvale loodud hulk uusi õppekavu. Ikka selle nimel, et meie lõpetajad oleksid tööturul hinnatud tegijad, aga eelkõige head peremehed oma kodumaal, kelle kätte võib usaldada maad, metsad, õhu ja vee. Maaülikoolis õpitakse loodusressurssidega ümber käima ja uuritakse kogu seda rikkust ka teaduslikult, kusjuures meie õppe- ja teadusvaldkonnad ei kattu teiste ülikoolidega. Maaülikoolis tehakse maailmatasemel teadust – meil on iga aastaga järjest enam välisõppejõude ja -tudengeid ning igal tudengil on võimalik oma teadmisi täiendada välismaal. Kariina Tšursin, Eesti Maaülikooli turunduse peaspetsialist

VASTUVÕTT VABADELE ÕPPEKOHTADELE

praktilised erialad kaasaegne ülikoolilinnak roheline mõtteviis

Bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe riigieelarvevälistele kohtadele ootame avaldusi 15. augustini. Kaugõppe vastuvõtt toimub 17. augustini. Magistriõppes ootame avaldusi 27. augustini. Vaata lisa: www.emu.ee www.facebook.com/maaylikool

Tere, kool! Tööandja saab töötaja koolitamiselt raha säästa Kristiina Viiron

Käesoleval aastal jõustus tulumaksu muutmise seadus, mille järgi ei käsitleta teatud puhkudel tasemekoolitust enam erisoodustusena. See aga tähendab, et tööandjal ei ole tarvis tasuda oma töötaja tasemekoolituseks tehtud kuludelt enam nn erisoodustusmaksu. „Tasemekoolituse kulude katmine on õigustatud, st maksuvaba, kui tööandjal on selleks otsene vajadus ehk kui tööandja vajab oma eesmärkide täitmiseks just sellise kvalifikatsiooniga spetsialisti, mis erialale töötaja õppima asub,” selgitab maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi. Seaduse selgitus ütleb, et tööandjapoolset tasemekoolituse kulude katmist tuleks vaadelda tavapärase investeeringuna, mille eesmärgiks on eelduste loomine tööandja edukaks

toimimiseks tulevikus. Liivamäe sõnul peab selleks, et tööandja saaks oma töötaja tasemekoolituse kulu maksuvabalt kanda olema töötajaga sõlmitud kehtiv leping ja töötaja peab olema asunud tööle. Maksusoodustus ei laiene tasemekoolituskuludele, kui leping on sõlmitud ja kokkuleppeliselt asutakse tööle alles näiteks kolme kuu pärast. „Samuti piirab seadus isikute ringi, kelle tasemekoolitust on lubatud maksuvabalt katta. Need on töölepingu alusel töötav töötaja, teenistuja, juriidilise isiku juhatuse liige ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuht,” lisab Liivamägi. Tasemekoolituse puhul on maksuvaba otseselt tasemekoolitusega seotud kulu, mis on reeglina nt õppemaks. Kaudseid kulusid, nagu tasemekoolitusele minek, ööbimine, toitlustamine jne ei saa

maksuvabalt katta ja kui seda tehakse, loetakse see erisoodustuseks ja selle pealt tuleb tööandjal tasuda tulumaks. Kui tööandja on töötajale hüvitanud tasemekoolituse kulu, siis ei saa füüsiline isik seda kulu oma tuludeklaratsioonis deklareerida. Tööalaseid täiendkoolitusi erisoodustusena ei käsitleta. Liivamäe sõnul võib erisoodustus koolituse puhul tekkida siis, kui koolitusel makstakse kinni oma töötajate toitlustamine või korraldatakse puhkusereis näitliku koolituse sildi all vms. Kui tööandja võimaldab töötajale koolituse, mis ei ole vajalik töötaja tööülesannetest tulenevate oskuste ja vilumuste omandamiseks ning täiendamiseks või ei ole töötaja tööülesandeid muudetud selliselt, et ta vajaks ümberõpet, siis tuleb sellist töötajale võimaldatavat koolitus maksustada kui erisoodustust.

OÜ Autosõit õpetab autoga sõitma

Sel õppeaastal endiselt neli vaheaega

Autosõit OÜ on autosõidukoolitaja, kel on filiaalid 11 Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Haapsalus, Elvas, Jõgeval, Põlvas, Narvas, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Viljandis, Aseris, Paides. Autosõit OÜ pakub koolitusi nii algajatele juhtidele kui ka professionaalidele, samuti viib ettevõte läbi liikluskasvatust lastele alates lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni. Autosõit viib aastaringselt läbi ka sõiduõpet kolmel libedarajal Tallinnas, Tartus ja Aseris. Tutvu ettevõtte pakutavate koolitustega lähemalt koduleheküljel: www.autosoit.ee

Ehkki koolijuhtide ühendus tegi juulis haridusja teadusministeeriumile ettepaneku kehtestada a lgava k s kool iaa sta k s õppekoormuse vä hendamiseks viis vaheaega, kehtib praegu üleriigiline kalender nelja vaheajaga. Sügisene vaheaeg kestab 20. oktoobrist 28. oktoobrini, jõu luva heaeg 22. detsembrist 6. jaanuarini. Kevadvaheaeg algab 16. märtsil ja lõpeb 24. märtsil. Suvevaheajale (v.a lõpuklassid) saavad lapsed 5. juunil ja see kestab nagu ikka 31. augustini.

Viie vaheaja puhul lükkuks koolilõpp juuni keskele. Oma vastuses koolijuhtide ü hendusele mä rk is ha r idusminister Jaak Aaviksoo, et koolijuhtide ühenduse soov itud v iis va heaega ja iga le kooli le va heaegade üle otsustusõiguse andmine võib tuua kaasa olukorra, kus koolid kehtestavad erineval ajal vaheajad, mis toob omakorda probleeme peredele, kus lapsed õpivad erinevates koolides. Aaviksoo palub koolijuhtidel ettepanekut vaagida ja edastada seisukoht ministeeriumile 14. septembriks. K.V.

Ajateenistus ja õpingud Kesk kooli või kutsekooli lõpetamise aastal kõrgkooli astunud üliõpilastel on võimalik valida, millal nad ajateenistuskohustust täitma asuvad. Ajapikendust on võimalik saada kuni kolm aastat, kuid valitud kalendriaasta ei tohi olla hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta. Juhul kui õpingute nominaalaeg kestab kauem kui kolm, nt neli aastat, soovitab kaitseressursside amet läbida ajateenistus enne õpingute algust – õppekoht ajateenistusse asunud noormehele säilitatakse ning ei teki olukorda, mil kutsealune kutsutakse ajateenistusse tema valitud kalendriaastal, enne õpingute nominaalaja lõppu. Siseka itselisse ra kenduskõrgkooli politsei-, piirivalve- või päästeerialale või keskhariduse omandamise aastal välisriigi kõrgkooli õppima asunud kutsealustel on õigus taotleda kaitseressursside ametilt ajapikendust kõrghariduse omandamiseks. Taotlus koos õppeasutuse tõendiga tuleb kaitseressursside ametile esitada hiljemalt ühe kuu jooksul immatrikuleerimisest arvates. Õppeasutuse tõendil peab olema kinnitus immatrikuleerimise kohta ning õpingute nominaalaja kestus. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õpilased saavad ajapikendust õpingute nominaalkestuse lõpuni, välisriigi kõrgkoolis õppijatele antakse pikendust kuni kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni saamiseni. K.V.

TEA TEEB TARGAKS! Tule ja õõpi

VALMISTU VARAKULT SÜGISEKS!

ks Telli nüüd suve ks se gi sü või

suvistel el! keeleinnkaudrasulasttes

200 €

KÕIK D ERATUNNI

NE FIRMASISERSU KEEKLiiEreKmUatele S!

- u2m0ise% kehtib

Pakk 12 kuni 15.08.20

soodustused!

TEA Keeltekool, Tammsaare tee 47, III korrus tel 626 3113, 523 1119, kool@tea.eu, www.tea.ee

Akrobaatika ja tsirkusetreening

AVATUD TREENINGUD - TULE PROOVIMA!

Võtame vastu poisse ja tüdrukuid vanuses alates 7a Treeningud toimuvad Tallinnas Salme ja Nõmme Kultuurikeskustes ning alates sellest septembrist ka Kanutiaja Noortemajas

Kanutiaia Noortemajas 6. septembril kell 17 Salme Kultuurikeskuses 12. septembril kell 16:30 Nõmme Kultuurikeskuses 13. septembril kell 16:30 ROHKEM INFOT:

www.tsirkus.ee / 56 629 702

MAGISTRIKRAAD 3 a.

2012/2013 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE:

TARTU ÜLIKOOLI EUROOPA KOLLED IST EUROOPA ÕPINGUD

Keskkooli baasil * Mehhatroonik Külmamehaanik Plastitöötluse seadistaja Autotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja (töökohapõhine õpe) Keevitaja (poolautomaat) Juuksur Rätsep - stilist Automaaler Autoplekksepp Autodiagnostik Müügikonsultant rõivaalal * A. töökohapõhine õpe B. õmbleja eriala lõpetanutel (Kutsekeskharidus)

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus. * töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu

2,5 a. 2 a. 2 a. 2,5 a. 2 a. 1 a. 1,5 a. 2 a. 2 a. 2 a. 1,5 a. 1,5 a. 0,5 a.

(avatud ülikooli õpe)

Interdistsiplinaarne õppekava, mis sisaldab kursusi nii majandus- ja õigusteadusest kui ka riigiteadustest. Kursuseid viivad läbi Tartu ülikooli õppejõud ja külalislektoritena tunnustatud eksperdid nii Eestist kui välisriikidest. » Vastuvõtu eeltingimuseks on bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole). » Õppetöö toimub nädalalõppudel kolmepäevaste tsüklitena kaks korda kuus. » Magistriõppekava läbinu omandab TÜ sotsiaalteaduste magistrikraadi.

Dokumentide vastuvõtt toimub 6.–17. augustini 2012. Lisainfo magistriprogrammi ja vastuvõtutingimuste kohta kodulehel www.ec.ut.ee või telefoni teel 737 6212.

TÜ Euroopa kolled Lossi 36–125, 51003 Tartu

www.ec.ut.ee

Tere, kool!

Tartu Ülikooli avatud ülikool pakub õppimisvõimalusi ka töötavale inimesele Avatud ülikooli õpe Tartu Ülikoolis tähendab sisuliselt kaugõpet. Auditoorne õppetöö toimub enamasti kord kuus nädalavahetuseti, palju on iseseisvat tööd. Paindlik õppetöö võimaldab kraadi omandada töö, pere ja muude kohustuste kõrvalt. Kuigi avatud ülikooli õppes tuleb enamasti oma õpingute eest ise tasuda, on paljudel õppekavadel siiski ka riigieelarvelisi õppekohti, kokku üle 300 tasuta õppekoha. Mitmed avatud ülikooli õppekavad on sotsiaalteaduste vallast. Tuuli Hiiesalu täitis oma pikaajalise plaani õppida ajakirjanikuks just avatud ülikooli vormis. „Ma läksin avatud õppesse, et täita oma lapsepõlveunistus ajakirjaniku ametist. Varem ei olnud see erinevatel põhjustel võimalik, kuid nüüd, juba kolmekümnendates, töötava õpetajana tundsin, et minu aeg on käes. Alguses kartsin, kas saan hakkama, kuid kõik sujus suurepäraselt. Töökoht toetas ja innustas, kursusekaaslased olid toredad ja koostöövalmid, loengud olid huvitavad, õppejõud ülivahvad, kodutööd harivad ning arendavad,” kirjeldab ta. „Ma arvan, et ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi avatud ülikooli tasub tulla õppima neil, kes tahavad ühiskonnaelus kaasa rääkida, kel pole ükskõik, mis meie ümber toimub, kes on julged, loomingulised ja kriitilised. See on ideaalne just neile, kes juba töötavad mõnel erialal, kuid tunnevad, et süda lööb mõne teise ameti jaoks, kes soovivad teha elus kannapöörde. Mina tegin seda ja ei kahetse grammigi.” Teadmised loevad Karin Kook, kes lõpetas eelmisel aastal õigusteaduse kõige parema bakalaureuseeksami tulemusega, julgustab õppima avatud ülikoolis. „Avalduse sisse andmisel olin kõhklev – kuidas on võimalik nii keerulist eriala omandada kaugõppes? Selgus, et on,” meenutab ta. „Õppejõud on orienteeritud meeskonnatööle – kunagi ei olnud kuiva dikteerimisstiili või õpikute ümberju-

FOTO: TÜ

Tartu Ülikooli avatud ülikoolis on ca 70 õppekava, millel tasuta õppekohti kokku üle 300.

tustamist. Lõpetamiseks aga tuleb sooritada lõpueksam, mis on nii avatud ülikoolis kui päevases õppes üks ja sama ning kõik peavad olema sama heal tasemel – ja seda ka ollakse. H. Ford on öelnud, et kui loodate raha abil sõltumatuks saada, ei saa te sõltumatuks kunagi. Üksnes teadmised, kogemused ja oskused annavad selles maailmas tõelise kindlustunde. Ma julgustan kõiki astuma avatud ülikooli, kuna see avab uued uksed, annab uusi teadmisi ning kogemusi.” Ajakirjanduse ja kommunikatsiooniinstituudi juhataja ning õppejõu Pille PruulmannVengerfeldti sõnul kohtuvad avatud ülikoolis akadeemilised teadmised praktika ja kogemustega erinevatest valdkondadest. „Seega on avatud ülikoolis õpetamine suur väljakutse ja hariv kogemus ka õppejõu jaoks,” täheldab ta. „Tudengi jaoks motiveerib Tartus käimine ennast täiendama ja annab Tallinnast eemal olemise kaudu lisavõimaluse võrgustiku loomiseks ja sõprade leidmiseks.” Lai valik Majandusteaduskonnas on avatud ülikooli vormis võimalik õppida ärijuhtimist kolmel suunal. Tartu Ülikoolis pakutava majandushariduse eripäraks on suunitlus analüüsioskuste süvendatud omandamisele, mis aitab olla edukas ja teha karjääri igal alal.

Ärijuhtimise õppekava on mõeldud töökogemustega juhtidele ja spetsialistidele, kel on majandus- või mittemajandusalane haridus. Õppekava pakub tänapäevaseid ja praktikas rakendatavaid üldteadmisi ärijuhtimise alal ning süvendatud majandus- ja juhtimisalaseid teadmisi juhtimises ja turunduses (Tartus) või finantsjuhtimises (Tartus ja Tallinnas). Ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise õppekava on suunatud kõrgharidusega spetsialistidele, kes soovivad täiendada oma teadmisi ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise valdkonnas. Spetsialiseeruda saab kas tehnoloogiatele ja protsessidele või ettevõtluse õpetamisele. Tänavu lisandub uue erialamoodulina ekspordi juhtimine. Strateegilise juhtimise õppekava on suunatud ettevõtete juhtidele, aga ka hariduse, tervishoiu, kultuuri jt avaliku sektori asutuste juhtivatele töötajatele ning potentsiaalsetele tippjuhtidele. See on neile, kes soovivad tõhusamalt hakkama saada rahvusvahelises majanduskeskkonnas, juhtida inimesi ja protsesse, tegutseda süsteemselt erinevates funktsionaalsetes valdkondades. Uuri avatud ülikooli õppe ja õppekavade kohta lähemalt www.ut.ee/avatud-ulikool Kadri Kunnus, Tartu Ülikooli avalike suhete peaspetsialist