Tervis&hea vorm | märts 2013

&

Tervis Hea Vorm Märts 2013

EE-071212-262

Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Janno Lamsoo, janno.lamsoo@lehed.ee, tel 680 4646.

Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee

Erinevad valud. Üks valuvaigisti!

Kiire ja usaldusväärne Toimeaine: ibuprofeen.

Näidustused: Nõrk kuni mõõdukas valu.Valulik menstruatsioon. Palavik.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Takeda Pharma AS, Jaama 55B, 63308 Põlva

2

Tervis ja Hea Vorm

Väsimus?

Lihaskrambid?

Närvilisus?

KELASIN magneesium aitab!

Orgaaniline magneesium um on tänu kelaatsoolale kohe imendumisvalmis. is.

Kiire ja tõhusa mõjugaa KELASIN magneesiumi mi on soovitav kasutada järgmiste juhtudel: • lihaskrampide vältimiseks • pinges ja stressis lihaste lõõgastamiseks • südame töö toetamiseks • raseduse ajal ning rinnaga toitmise i i i perioodil Magneesium kontrollib lihaskontraktsioone.

Magneesiumi puudus võib põhjustada lihaskrampe, -nõrkust ja -tuimust. Magneesiumitablettide kasutamine õhtuti aitab paremini uinuda ja hoiab ära öiseid lihaskrampe. Tihti suureneb mageneesiumi vajadus stressi, füüsilise pingutuse tulemusena, alkoholi tarvitamisel, rohke uriinierituse korral, samuti ebapiisava dieedi tõttu ning diabeetikutel. KELASIN magneesium on kõhusõbralik valik, kuna ei ärrita seedetrakti ega põhjusta kõhuvaevusi.

Piim, tee ja kohv ei mõjuta KELASIN magneesiumi imendumist. Päevane annus sisaldab 340 mg magneesiumkelaati.

KELASIN magneesium on saadaval apteekides.

Kindel Soome kvaliteet!

Maaletooja: Allium UPI OÜ, Laagri 16, Harjumaa info@allium.upi.ee, tel. 650 1927

Kuiv silm takistab Hõõruv, kraapiv, põletav võõrkehatunne silmas võib süveneda lugedes, autot juhtides, ereda päikese, pakase või tuulega.

Signe Kalberg „Kuiv silm on seisund, mille puhul silm ei tooda piisavalt pisaraid või pisarate koostis ei ole piisavalt hea kvaliteediga ja seetõttu pole silma sarvkest piisavalt niisutatud,” selgitab Tartu ülikooli kliinikumi silmakliiniku vanemõde Signe Koort kliinikumi infovoldikus.

Kuiva silma nähud on kipitus, karedustunne, punetus. Raskematel juhtudel on muutused toimunud juba ka silma sarvkestas ja pisaranäärmes.

Normaalselt produtseerib pisaranääre kaht tüüpi pisaraid. Määrdepisaraid toodavad pidevalt silmalau ja silmaümbruse näärmed.

Silma katvat niisket pisaratekihti nimetatakse pisarakileks. „See aitab hoida silma sarvkesta puhtana ja takistab bakterite liigset kasvu,” osutab Koort. Pisarakile koosneb kolmest kihist: veekihist, limakihist ja rasv- ehk lipiidkihist.

Silmade kuivus tekib siis, kui mõnda nendest komponentidest on liiga vähe. Kõige levinum on liiga õhuke veekiht. Ärrituspisara ehk refleksist põhjustatud pisara võib tingida emotsionaalne meeleliigutus, silmavigastus, trauma või mõni väline ärritaja (suits, keemiline aine, võõrkeha jne). Refleksist tingitud pisar tekib ka vastuseks ärritusele, mida põhjustab kuiv silm. Sellisel juhul kutsub ärritus esile hoopis tavalisest märjemad silmad.

Vähe või vale koostisega „Kuiva silma põhjused pole päris üheselt võetavad,” nendib Läätsed.com-is silmaarst Merle Piik.

Laias laastus võib põhjused jagada kaheks: pisaranäärme toodetavate pisarate hulk on vähenenud või pole pisarate koostis selline, mis sarvkesta ja limaskesta kaitseks ja niisutaks. „Pisarate tootmise vähenemi-

Laias laastus võib kuiva silma põhjused jagada kaheks: pisaranäärme toodetavate pisarate hulk on vähenenud või pole pisarate koostis selline, mis sarvkesta ja limaskesta kaitseks ja niisutaks.

ne on sageli tingitud vanusest ja ka mõned haigused reumaatilised haigused, diabeet, kilpnäärme talituse häire, nahahaigused) kahjustavad pisaranäärmeid ja nad ei suuda pisaraid toota,” selgitab Piik.

Teisel juhul on pisaraid just palju, aga silma nad ikkagi ei kaitse, sest koostis pole õige.

Silma sarvkestal olev pisarakile pole püsiv. Pisaraid moodustub pidevalt ja lauge pilgutades jaotatakse need silma peale. Kui aga pisara koostis pole õige, tekivad sarvkestale kuivad laigud ja silmalaud ei libise enam korralikult.

Nii tekibki ebamugavustunne.

Sarvkest saadab signaali pisaranäärmele ja see hakkab jälle pisaraid juurde tootma. Ja silmad jooksevadki vett, kuigi on tegelikult n-ö kuivad. Kuiva silma sümptomiks on ka hägune nägemine, mis möödub, kui pilgutada silmi, sulgeda silmad või panna silma tehispisaraid.

Pisarate koostist võivad mõjutada ka hormonaalsed muutused (nt menopaus), ravimid (antibeebipillid, unerohud, vererõhurohud, rahustid, valuvaigistid, ninatilgad,

3

Tervis ja Hea Vorm

selgelt nägemast

silmatilkades sisalduvad säilitusained), alatoitumine. „Peale keskkonnatingimuste, nagu kunstvalgus, tuul, tolm, suits, konditsioneer jms, võivad kuivustunnet ja võõrkehatunnet tekitada ka kontaktläätsed või kosmeetika. Samuti silmatilkades või kontaktläätsede hooldusvahendites sisalduvad säilitusained,” ütleb Piik. „Kontaktläätsede tekitatud silmakuivus pole mingit erilist sorti. Enamasti tekivad probleemid kontaktläätsede valest kandmisrežiimist või hooldusest.”

Põhjus selgeks Kuiva silma diagnoosimine käib kaebuste, objektiivse leiu ja mõningate proovidega. Selleks küsib silmaarst sümptomite, üldtervise ja regulaarselt kasutatavate ravimite ning elu- ja töökeskkonna tingimuste (kuiv õhk, kliimaseade, päevavalguslambid jne) kohta.

Diagnoosida aitab ka Schirmeri proov – hea imamisvõimega väike pabeririba asetatakse mõneks minutiks alalau võlvi. Siis on näha, kui suures ulatuses on paber pisa-

ratest imbunud ehk kui palju pisaraid on tekkinud. Kasutatakse ka vaatlust mikroskoop-pilulambiga.

Nägemaks sarvkesta seisundit, tilgutatakse patsiendile enne silma spetsiaalseid silmatilku, mis sisaldavad kollast värvainet. „Ravimisel on oluline kõigepealt leida kuivuse põhjus. Mõnel juhul on põhjuse kõrvaldamine võimatu, sel juhul saab sümptomeid leevendada kunstpisarate abil, mis ennetavad sarvkesta ja sidekesta kuivamist,” sõnab Piik.

Kuna saadaval on lai valik tehispisaraid, peab igaüks kas arsti või apteekri soovituse järgi leidma endale sobivad. Tehispisaraid võib kasutada mitu korda päevas ja kindlasti enne magamaminekut. „Kui silmad õues väga vett jooksevad, soovitan kasutada Systane Ultra tilku kord või kaks päevas. Kui toime kaua ei kesta, võiks proovida Systane Balance’it või Systane Geli. Väga head niisutajad on ka Optive’i ja Hypromeloza tilgad. Kui aga kunstpisaratest pole abi saadud, võiks ikka arstile silmi näidata,” soovitab Piik.

Kuiva silma enim levinud põhjused: •• vanus – vanusega väheneb pisarate produktsioon ja halveneb pisara kvaliteet •• kuiv õhk ruumis •• keskküte •• päevavalguslambid •• allergia •• tuul •• külm õhk •• tolm •• siseruumide kondenseeritud õhk •• ravimitest antihistamiinikumid, rasestumisvastased ravimid, beetablokaatorid •• A-vitamiini puudus organismis •• haigustest näiteks artriit, Sjögreni sündroom, leukeemia Allikas: Tartu ülikooli kliinikumi silmakliiniku vanemõde Signe Koort

4

Tervis ja Hea Vorm

Vali õiged intiimpiirkonna hooldustooted!

PMS teeb naise Nädal enne pahasid päevi lööks või kellegi maha. Närvid on õhukesed nagu kassikõrvad ja iga väiksemgi jama paneb lahinal nutma. Arstile pole rääkinud, et asi nii hull on, aga ilmselt peaks.

Hanna Hein VAGISAN® NIISUTAV KREEM Tupe ja välise intiimpiirkonna kuivuse korral (kuivustunne, kipitus, sügelemine, valulik vahekord).

• Hormoonivaba.

Sisaldab piimhapet.

• Sobib naistele kes on üleminekuaastates, läbinud günekoloogilise operatsiooni või kasvajavastase ravi, on rasedad või imetavad.

• Võib kasutada libestusainena ja koos latekskondoomidega.

• Pakend sisaldab aplikaatorit.

VAGISAN® KOMBI (8 Cremolum suposiiti ja 10g Vagisan niisutavat kreemi) Tupe ja välise intiimpiirkonna kuivuse korral.

• Suposiidid ja kreem niisutavad tõhusalt siseselt kui väliselt.

• Piimhape aitab säilitada tupe loomulikku pH-tasakaalu.

• Hormoonivaba. Kiire toimega.

Mugav ja käepärane.

VAGISAN® PIIMHAPE (vaginaalsuposiidid) Tupe halvalõhnaliste vooluste ja limaskestade ärrituse korral ning tupe loomuliku pH-tasakaalu hoidmiseks ja taastamiseks.

• Kiire toimega.

• Lubatud ka raseduse ja imetamise ajal.

VAGISAN® INTIIMPESUVAHEND Puhastab hellalt kogu intiimpiirkonna.

• Tasakaalustab naha happelist kaitsekihti, et ennetada põletike teket • Sisaldab töödeldud naturaalset vadakut, piimhapet ja kummeliekstrakti.

• Sobib igapäevaseks kasutamiseks igas vanuses naistele.

• Sobib ka raseduse ajal.

Tooted saadaval apteekide käsimüügis retseptivabalt!

Nii kirjeldab „naiseks olemise talumatut raskust” interneti naistefoorumis 40-ndates naine. Ja uskuge, see on üks viisakamaid ning leebemaid kirjeldusi arvukate omasuguste seas.

Viis aastat tagasi tehtud uuringu järgi piinleb premenstruaalse sündroomi ehk PMS-i käes 67 protsenti Eesti naistest. Günekoloogid nii tagasihoidlikud pole, naistearst Ivo Saarma näiteks on Õhtulehele (4. okt 2006) antud intervjuus pakkunud vastavaks protsendiks 95.

Hormoonide vaev PMS ehk premenstruaalne sündroom kimbutab naisi – nagu nimigi ütleb – korra menstruaaltsükli jooksul ehk siis enne niinimetatud pahasid päevi. See on närvisüsteemi ja hormonaalse tasakaalu häire, mis tekib kahe nädala jooksul enne menstruatsiooni ning kaob, kui see algab. Ühelt poolt on see seotud aju tegevust mõjutavate stereotiini ja dopamiini taseme kõikumisega.

Teisalt on teada, et suguhormoonide ainevahetushäired põhjustavad meeleolumuutusi.

Meeleolu kõikumine, ärrituvus ja tigedus, põhjuseta kurvameelsus, pinge ja väsimus, lootusetus, enesehaletsus, igasuguse huvi puudumine lähedaste ja töö vastu – need on asjad, mis naistele PMS-ist rääkides muret teevad.

Lisagem „boonusena” veel kehalised vaevused, nagu tursed, punnis kõht, peavalu, liigesevalu jne.

Teistest meeleoluhäiretest eristab PMS-i tsüklilisus. Naine ei tunne end halvasti kogu aeg, vaid enne menstruatsiooni. Kes meist poleks kuulnud: „Tst, emme on täna väga

halvas tujus” või „Ära parem sel nädalal teda üldse torgi.” Millegipärast on nii, et sünnitanud naised on PMS-iga rohkem kimpus.

Aita ennast Arstidel on mõnikord üsna raske eristada PMS-i teistest tõsistest meeleoluhäiretest, eriti kui naine on varem kannatanud depressiooni all. Nii võiks ise end jälgida ja tabelit pidada ning hiljem koos arstiga arutada, kas ravi vajab PMS või midagi muud. Kolme menstruatsioonitsükli jooksul kirjuta oma vaevused (kui neid on) iga kuupäeva taha üles, „päevade” ajale märgi lihtsalt M. Alusta märkimist esimesest päevast pärast menstruatsiooni.

Kolme kuu jooksul kindel muster kas joonistub välja või mitte.

Ennast tundev naine üdiselt teab ja oskab teatud nädalatel võtta elu rahulikumalt ning „hoida hambad risti” – niivõrd-kuivõrd olud seda lubavad. Abi on kindlas-

5

Tervis ja Hea Vorm

elu raskeks Foto: Shutterstock

Meeleolu kõikumine, ärrituvus ja tigedus, põhjuseta kurvameelsus, pinge ja väsimus jms on asjad, mis naistele PMS-ist rääkides muret teevad.

ti tervislikust toitumisest – palju juur- ja puuvilju, vähe soola ja suhkrut, kofeiini. Eesmärk on ära hoida kõhu puhitust ja veresuhkru taseme kõikumist. Omal kohal on B6 vitamiin ja magneesium, nende regulaarne kasutamine leevendab PMS-i sümptomeid oluliselt või aitab suisa ära hoida.

Oluliseks peetakse liikumist (venitusharjutusi, jooksmist, kepikõndi, ujumist), valgusravi (ka päikest ja värsket õhku!), massaaži, kiropraktikat. Vältida tuleb stressi – just stressirikast elu peetakse üheks põhjuseks, miks tänapäeval PMS-i nii palju on tunda.

Loodusravimitest kasutatakse PMS-i raviks mungapipra ja hõlmikpuu ekstrakti, lihtnaistepuna – neid kõiki võib apteegist küsida.

Mõnikord soovitavad naistearstid teatud kindlaid suukaudseid rasestumisvastaseid preparaate, mis PMS-i nähte kontrolli all hoiavad.

Vajalikuks võivad osutuda antidepressandid, seda otsustab perearst või günekoloog.

Allikad: Inimene.ee, Femme.ee, www.terviseleht.ee, www.takeda. ee, www.perekool.ee, www.perefoorum.ee

Linnanaised on enne „päevi” maanaistest kurjemad •• 2007. aastal viis Turu-uuringute AS läbi uuringu, mis näitas, et premenstruaalne sündroom (PMS) avaldub kahel kolmandikul ehk 67%-l Eesti naistest. Omnibuss uuringu metoodika alusel uuriti üheksa konkreetse sümptomi esinemist naistel vanuses 20–50 eluaastat.

Selle vanusegrupi naisi oli Eestis uuringuaastal kokku u 300 000.

•• Seda, mida PMS tähendab, arvas end teadvat 59% vastajatest.

•• Kui 31–40-aastaste hulgas oli 35% neid, kes ütlesid, et neid ei vaeva ükski sümptom, siis 41–50-aastaste hulgas oli neid vaid 19%.

Söögiisu suurenemine ja magusaisu, põhjuseta kurvameelsus, ärrituvus

ning tigedus vaevasid enim 20–30-aastaseid. 31–40-aastased kaebasid rohkem kehaliste sümptomite üle, nagu valu lihastes ja liigestes, rindade tundlikkus, kehakaalu suurenemine.

41–50-aastased rõhutasid kehalisi ebamugavaid sümptomeid; teistest rohkem nimetati ka ärevust, närvilisust, pinget ja väsimustunnet ning kiiret väsimist ja energiapuudust.

•• Huvitav on ehk seegi, et ärevust ja tigedust nimetasid rohkem linnanaised, maanaised tujude kõikumist niivõrd tähele ei pane.

Vaid 19% PMS-i vaevustega naistest kasutas nende leevendamiseks ravimeid või toidulisandeid.

Allikas: www.turu-uuringute.eu

6

Tervis ja Hea Vorm

Personaaltreeneri juures treenides ei jää kahe silma vahele ainuski valesti tehtud harjutus Personaaltreener ja tema treenitav liiguvad soovitud tulemuste poole üheskoos. Kui trennitegija motivatsioon kipub kaduma, aitab treener seda taasleida.

Vilve Torn

Foto: erakogu

Kui tavalisel rühmatreeningul on koos paarkümmend inimest ning taganurgas askeldav Pille mingi harjutuse valesti teeb, jõuab treener seda küll silmanurgast märgata, kuid tal ei ole võimalust ega aega teda parandada või juhendada. Tantsuliste harjutuste puhul polegi ehk nii tähtis, kui mõni liigutus või samm metsa läheb, ent jõuharjutuste puhul on õige tehnika ülioluline.

Personaaltreener aitab sageli ka trennitegija madalale langenud enesehinnangut taas ülespoole upitada. Kokkulepitud tund kindlal kellaajal ja päeval paneb trenniskäija taas oma keha armastama ja soovitud tulemuste suunas tegutsema.

Algatuseks konsultatsioon Tallinna CitySpa spordikeskuse personaaltreeneri Rauno Rikbergi sõnul ei tähenda soov personaaltreeneri juures treeninguid alustada kohe esimesel korral rassimist jõumasinate taga. Iga koostööplaan saab alguse konsultatsioonist, kus personaaltreener õpib oma klienti läbinisti tundma. „Ma panen vestluse käigus paika kõik kliendi mured-rõõmud, eesmärgid, ootused. Samuti pean ma ülevaate saama tema toitumisharjumustest, elustiilist ja sellega kaasnevatest pahedest (kui neid on). Edasise eduka koostöö nimel uurin sedagi, kas kliendil on istuv töö või mitte. Kogu see materjali kokku kogumine aitab kliendile parima treeningkava kokku panna,” räägib Rauno ja lisab, et esimesele nõustamisele võib tulla nii teksades kui ka kleidis. Pärast konsultatsiooni annab personaaltreener nõu ka treeninguks vajalike riietuse ja jalanõude kohta. Kas valida lühike või pikk

Personaaltreener Rauno Rikberg

dress, kas tarvis läheb pehmema või tugevama tallaga spordijalatseid jne.

Küsimusele, millises vanuses võiks ja peaks treeningutega alustama, vastab Rauno, et siin ei mängi aastad või hetkevorm vähimatki rolli. „Minu noorim klient on olnud 14- ja vanim 77-aastane,” osutab ta. Sportlikku vormi luua või taastada pole kunagi hilja.

Märksa olulisemaks peab Rauno seda, et klient jõuaks treeninguteni enne, kui arst või tema enda organism häirekella lööma hakkavad. Spordileigus on tihti seotud negatiivsete emotsioo-

nide või halva kogemusega ja sel juhul nõuab esimese sammu astumine suurt julgust. Kui see on aga tehtud, muutub edasine palju lihtsamaks. Muidugi kohtavad personaaltreenerid aeg-ajalt kliente, kes varem või hiljem ikkagi käega löövad, aga neid pole palju.

Mõttekaaslane ja psühholoog Et personaaltreenerist saab ühel hetkel treenitava usaldusisik ja mõttekaaslane, on asjade loogiline käik. Rauno sõnul on personaaltreener oma kliendiga koos ju vähemalt korra nädalas, ja see suurendab kliendi usaldust. Sa-

mas peab personaaltreener olema treenitava pidev motiveerija.

Eriti juhtudel, kus klient ootab pikisilmi tulemusi, aga neid kohe ei tule. „Tagasilöögid on normaalsed ja kuuluvad asja juurde. Ning üleöö ei suuda keegi end nagunii trimmi ajada,” ütleb Rauno. Sellistel juhtudel hoolitsebki personaaltreener kliendi positiivse mõtteviisi säilimise eest ning selgitab järjepidevalt, et vormi parandamine on pikk protsess.

Näiteks esimesel aastal ei pruugi inimene enda juures suuri muutusi üldse märgata, kuid kolmandal aastal on ta õppinud juba oma keha väga armastama. „Personaaltreener ei keela, kamanda ega sunni kunagi oma klienti, vaid kuulab ja jagab soovitusi. Ja lõpuks mõistab inimene ise, et eesmärgini jõudmiseks võiks suitsetamisest ja õhtusest veinist loobuda,” täheldab ta.

Psühholoogi kingadesse tuleb personaaltreeneril samuti tihti astuda, kuid Rauno sõnul kuulub seegi tema töö juurde. „Kui klient tusasena treeningule tuleb ja pahameele minu peale valab, pean mina järele andma. Samas ei ole see raske, sest ma tean, mille nimel ma seda teen.”

Kliendi enesehinnangut või tahet on väga lihtne koomale tõmmata, kui treener temaga hingesugulust ei tunne. Rauno sõnul sujub koostöö treeneri ja treenitava vahel alati paremini siis, kui ka klient ise pigem avatud loomuga on – see lihtsalt loob edukaks treeninguks meeldivama õhkkonna. Samas kinnitab Rauno, et isegi uje inimene, kes treeneri pideva pilgu all harjutada ei soovi, saab võimalusel lasta personaaltreeneril koostada endale sobiva treeningkava, mille järgi ta siis omapäi treenida saab. See aga nõuab inimeselt endalt raudset distsipliini.

Vitamiinidega silmatilgad kuivadele ja väsinud silmadele HYPROMELOZA-P®

silmatilgad dekspantenooliga HYPROMELOZA-P® silmatilgad teeb unikaalseks toote koostises olev dekspantenool. B-grupi vitamiin, dekspantenool, toidab silma kudesid ja on epiteliseeriva toimega, mis soodustab silma sarvkesta pinna rakkude kiiremat taastumist. Dekspantenooli desinfitseeriv toime aitab vältida põletiku teket kahjustatud silmas.

Tilkade koostises olev hüpromellos moodustab silma sarv- ja sidekestale ajutise kaitsva kihi ning niisutab silma välispinda.

HYPROMELOZA-P® sobib kasutamiseks silmade kipituse ja karedustunde, punetuse, ärrituse ja sügelemise, suurenenud pisaravoolu, nägemise ähmasuse ja silmade kiire väsimise korral.

HYPROMELOZA-P® aitab leevendada ka tuule, tolmu, kuiva õhu, suitsu, õhusaaste või kontaktläätsede poolt põhjustatud sügelust ja ebamugavustunnet silmas ning silmade väsimust kauasel lugemisel, sõiduki juhtimisel ja teleri või arvutikuvari vaatamisel.

HYPROMELOZA-P® sobib kasutamiseks ka sarvkesta erosioonide korral, pärast operatsioone või kui silma on sattunud väiksed võõrkehad ning kaitsevahendina pisaravedeliku vähenenud tootmise korral.

SENSIVIT®

A ja E vitamiiniga silmatilgad SENSIVIT® silmatilgad on vitamiinidega silmatilgad, mis sisaldavad A-vitamiini, E-vitamiini ja naatriumkarmelloosi.

A- ja E-vitamiin toidavad silma sarv- ja limaskesta, soodustavad silma side- ja sarvkesta rakkude uuenemist ja kiirendavad silma pinna paranemist. Naatriumkarmelloos niisutab silma pinda ja loob silma sarv- ja sidekesta pinnale ajutise, silma kuivamise eest kaitsva kelme, mis muudab silma pinna siledaks.

SENSIVIT® silmatilkasid kasutatakse kuiva ja väsinud silma puhul ja olukordades, kus silma rakkudel on toitainete ja vitamiinide vaegus.

SENSIVIT® silmatilgad sobivad kuiva silma sündroomi ning kergete silma sarv- ja sidekesta kahjustuste raviks, silma pinnale kaitsva kihi loomiseks ja ka pisarate asendamiseks ja stabiliseerimiseks.

SENSIVIT® silmatilkasid võib täiendava ravimina kasutada ka mittemädaste silmapõletike raviks.

POTASSIUM-U

Kaaliumjodiidi sisaldavad silmatilgad POTASSIUM-U silmatilgad on niisutava toimega silmatilgad, mis sisaldavad lisaainena kaaliumjodiidi. Kaaliumjodiid toimib silmas hapniku vabade radikaalide püüdjana. Kaaliumjodiidi nimetatud omadust kasutatakse silmas veritsuse ja liigse eritise tekke ennetamiseks.

POTASSIUM-U silmatilku kasutatakse niisutava abivahendina mõningate silma resorptsiooniprotsesside korral (eritiste, klaaskeha veritsus ja erinevatest põhjustest tingitud kataraktid).

POTASSIUM-U silmatilku võib kasutada silmade niisutamiseks kas silma tilgutamise või silmalaugudele kompressi asetamise teel.

POTASSIUM-U silmatilgad on saadaval kõikides hästivarustatud apteekides.

Täiendav teave: UNIMED PHARMA Eesti filiaal, Õitse 42, Tallinn 10913, info@unimedpharma.ee, www.unimedpharma.ee

8

Tervis ja Hea Vorm

Arvuti vaatamise sündroom ohustab ka lapsi Paljud kontoritöötajad riskivad pideva arvuti taga istumise korral arvuti vaatamise sündroomiga. See puudutab ka ekraanilembeseid lapsi.

Kaire Talviste Keskendumine tööle, mis seob inimese tundideks arvutiekraani taha, põhjustab silmade väsimust, kipitamist ja kuivust, tekivad fookustamisraskused, topeltnägemine, lisaks peavalu, õla- ja kaelavalud. Need kirjeldatud vaevused saab kõik koondada arvuti vaatamise sündroomi (Computer Vision Syndrome – CVS) alla. „Arvuti taga istudes silm klaasistub. Ekraanilt pilku tõstes on inimesel raskusi kaugemal olevate vaadete teravustamisega. Võib

esineda hetkeline udususe tunne.

Silm on eelnevasse fookusesse kinni jäänud, esinevad ümberfokuseerimise raskused,” kirjeldab silmaarst Jaan Reimand sündroomi tunnuseid. „Võib tekkida ka arvutispasm – lähedale ja ka kaugele nägemine on udune, raske on teravustada.”

Neid vaevusi põhjustab puhkepausideta arvuti ekraanile vaatamine, liiga tugev või liiga nõrk valgustus töökohal, samuti ekraani liiga suur kontrastsus, peegeldused ja pildi halb kvaliteet.

Probleemid võivad tekkida juba pä-

Kuna arvutid ja ekraanid ümbritsevad meid, on üks väheseid asju, millega me arvutiga töötamist mõjutada saame, ergonoomika.

9

Tervis ja Hea Vorm Foto: Shutterstock

rast kahetunnist intensiivset arvuti taga töötamist.

Kuigi statistikat pole arvuti vaatamise sündroomi kohta tehtud, tõdeb Reimand, et ta kohtab üha enam patsiente, kellel esineb silmade väsimus- ja stressiseisundit. Seda probleemi esineb juba ka lastel, kes armastavad istuda tunde arvuti taga, lisaks köidavad neid uued tehnikavidinad: tahvelarvutid ja nutitelefonid. „Laste silmade teravuspunkt on suures ulatuses liikuv. Kui teravus jääb valesse punkti kinni, tuleb põhjused välja selgitada,” osutab Reimand. Tegu võib olla lühinägelikkuse või arvutist tingitud põhjustega.

Silmaarsti hinnangul ongi enam ohustatud gruppideks kontoritöölised ning koolilapsed, kes peale õppimise ja töötamise veedavad palju vaba aega ekraanide taga.

Mida suuremad on vaevused, seda tõsisemalt peaks inimene probleemiga tegelema. Teravustamise raskuste korral ei tohiks niisama ootele jääda, vaid peaks kindlasti abi otsima hakkama.

Diagnoos ja ravi Kõige pealt tuleb välja selgitada, mis seisus on inimese nägemine. Probleemide põhjuseks võib olla ka nõrk kaugelenägemise võime või astigmatism (nägemine on ähmane). Astigmatism võib samuti põhjustada peavalusid, silmade pingetun-

net ja hägust või moonutatud nägemist kõigile kaugustele vaadates.

Arvuti vaatamise sündroomi on raske konkreetselt diagnoosida, sest selle kaebused on enamasti subjektiivset laadi. Sündroomi diagnoosib silmaarst või optometrist. Reimandi sõnul arvuti vaatamise sündroomile head ravi pole ja ka silmatilkade panemine seda probleemi ei lahenda. Abiks võivad olla prillid, mis vähendavad silma pingulolekut. „Selle tulemusena võib silm küll laisemaks muutuda, aga küsimus on selles, kas taluda veidi vähem treenitud silma või pidevat peavalu,” ütleb Reimand.

Parimaid tulemusi annab tema sõnul aga see, kui tegeldakse põhjustega. See tähendab, et tuleb korrastada töökoht ja korrigeerida oma töötamise viisi ning rütmi. See puudutab enam neid, kes töötavad päevad läbi arvuti taga.

Rõhku tuleb panna ergonoomikale: hea tool, hea laud, korras töökoht. Neid asju võiks juurutada juba laste puhul, et aegsasti vältida nägemishäirete tekkimist. „Arvutid ja ekraanid ümbritsevad meid, sinna pole parata. See on reaalsus. Ergonoomika on oluline, see on üks väheseid asju, mida saame mõjutada,” lisab Reimand.

Järgmiseks soovitab silmaarst teha vähemalt iga 50 minuti tagant 10-minutilise pausi, mille jooksul vaadatakse aknast välja, kaugusse. Silmade lõdvestamiseks soovitab ta teha harjutusi: teravustamine lähedale ja seejärel lõpmatusse, prillikandjad teevad seda läbi prillide. Kümme korda lähedale ja kaugele ühe silmaga, siis teisega, siis mõlemaga korraga, kaks korda päevas. „Kes tervet rehkendust ei jõua, tehku pool,” soovitab ta soojalt.

Vaevused on eelkõige ebamugavust tekitavad. Pole tõestatud, et sellelaadsete vaevuste tagajärjel tekiks püsiv nägemishäire.

Pikaajaline viibimine kliimaseadmega ruumis, arvutiga töötamine, televiisori vaatamine, kontaktläätsede kandmine, tolm, suits, õietõlm ja teised allergeenid, võõrkeha silmas, kloorist tingitud silmade ärritus basseinis...

Sulle antud HINNALISE KINGITUSE kaitseks

nõuandeid: •• Pilguta silmi. Arvuti taga töötades unustatakse sageli silmi pilgutada, see on aga oluline silma niisutamiseks.

•• Treeni silmi. Arvuti vaatamise sündroomi üks põhjuseid on fookustamisraskused. Tõsta iga 20 minuti järel silmad ekraanilt ning vaata mõnd kaugemat objekti.

Kaugele vaatamine lõdvestab silmalihaseid ja leevendab väsimust.

•• Puhka. Eelista lühikesi ja sagedasi pause. Tõuse, liigu ringi, siruta ja ringuta. Puhkavad silmad ja taastuvad lihased.

•• Korrasta töökoht. Jälgi, et ekraanile ei langeks akendest ja tuledest valgus ja et lambid ei paistaks otse silma. Arvutiekraan säti silmadest 50–60 cm kaugusele, ekraani keskpaik võiks jääda silmadest 10–15 kraadi võrra allpoole.

4 taimseid ekstrakte sisaldavat toodet 4 enimesineva silmade probleemi korral

Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.

10

Tervis ja Hea Vorm

6–7 kilomeetrit iga päev enda tervise heaks Päevase vajaliku kehalise koormuse võib lisaks kõndimisele saada ka argitoimetusi tehes – puid ladudes, koristades või lapsega mütates.

Foto: Arno Mikkor

Signe Kalberg Hiljuti oma 70-aastast sünnipäeva tähistanud Zinaida Niinep on kõndimas käinud viimased paar aastat peaaegu iga päev, kui ilm vähegi lubab. „Tervisele teeb kõndimine head, olen nii saanud leevendust oma seni piinanud õlavalule,” ütleb ta. Kuna üksi kõndida oleks igavavõitu, on ta endale seltsiks kutsunud naabermajast 73-aastase Maila, kes on kõndimisega püüdnud oma kehakaalu kontrolli alla hoida. Mõlemad Ambla valla naised kasutavad ära asjaolu, et kodu läheduses on valgustatud suusa- ja kõnnirada, omavahel juttu ajades ja loodust imetledes venivad jalutuskäigud paaritunnisteks. „Ega ma pole kokku lugenud, palju neid samme tuleb, aga ma arvan, et nii 3–4 kilomeetrit, kui mitte rohkem, koguneb sellise kõndimisega kokku küll,” arvab Zinaida. Ta on abiks võtnud ka kõnnikepid, sest nii saab keha suuremat koormust ja ka õlad liikuma.

MTÜ Spordiklubi Liikumine eestvedaja ja sportliku eluviisi propageerija Kätrin Karu sõnul tuleks heas vormis püsimiseks käia 6–7 kilomeetrit. See on minimaalne pikkus, mis tuleks iga päev maha kõndida. „Kes pole aga harjunud kõndima, võiks alustada väiksemast arvust, kõndimine peab olema meeldiv tegevus, mitte ebameeldiv kohustus,” soovitab ta.

Kuigi öeldakse, et kõndimine on kõige odavam tervisespordi viis, tuleb siiski hoolt kanda, et kõndijal oleksid kohased jalanõud, mugavad ja õhku läbilaskvad riided ning sammulugeja. „Soovitan liikumisanduriga sammulugejat, mis on täpsem ja töökindlam,” ütleb Kätrin, kes on viis aastat vedanud vee-

Kui eesmärgiks on suurendada kõndimisest saadavat kasu, võiks appi võtta kepid.

bipõhist üritust „Käi jala”, millest on parimatel aastatel osa võtnud 1500 kõnnihuvilist. Kui eesmärgiks on suurendada kõndimisest saadavat kasu, võiks appi võtta kepid. Kepikõnd suurendab rasvapõletust 15%, suuremat koormust saavad käte-, õla- ja seljalihased.

Aeroobne ja anaeroobne Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavus- või kestvustreeninguks), ütleb Terviseinfo.ee. Aeroobseks treeninguks peetakse tegevust, mille sooritamisel saavad lihased vajaliku energia rasvade ja süsivesikute põletamisest lihasrakkudes. Selle hulka kuuluvad mõõduka intensiivsusega ujumine, suusatamine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine, jooksmine; elulistes tegevustes kõnd, puude ladumine, lehtede riisumine, akende pesemine, koristamine, lapsega õues müttamine, tantsimine. Aeroobseid ja anaeroobseid harjutusi eristab intensiivsus. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempo ja tuge-

va pingutusega jooks on anaeroobne. Aeroobset treeningut tuleks teha vähemalt viiel päeval nädalas korraga vähemalt pool tundi.

Kliinikum.ee ütleb, et sportimise asemel sobivad kõik igapäevased tegevused, mis „teevad naha soojaks” (remondi-, metsa-, aia-, koristustööd, kõnd). Sellise tegevusega peaks sisustama vähemalt 30 minutit päevas 5–7 päeval ehk 3–4 tundi nädalas. Pidev liikumine peaks kestma vähemalt 10–15 minutit.

Kui kõndimise eesmärgiks on kehakaalu langetamine, siis tuleb kehalist aktiivsust võrreldes varasemaga 5–10% suurendada, et säilitada väiksem kehakaal – kergem inimene peab kalorite ärakulutamiseks rohkem liigutama. Ideaalne liikumismaht on 30 minutit mõõdukat kehalist aktiivsust iga päev ja 2–3 tundi suure intensiivsusega treeningut nädalas, nii kulutab organism kokku 2000 kcal nädalas.

Südame treenimiseks sobiva intensiivsuse saab leida, arvestades pulsisagedust. Soovitatav pulsisagedus liikumise ajal on 60–75% maksimaalsest ealisest pulsist.

Maksimaalse ealise pulsisageduse

saab arvutada, lahutades arvust 220 vanuse aastates. Näiteks 50-aastase inimese maksimaalne pulsisagedus on seega 170 lööki minutis (220–50). 60–70% maksimaalsest ealisest pulsist annab võimekust säilitava ja kehakaalu langetava efekti, 70–80% arendab südame tervist.

300 kalorit tunnis Iga päev tund aega jalutuskäiku võib pikendada kõndija elu tunni võrra. Kõndimine paneb tööle hapniku transpordi, südamerütmi ja veresoonkonna ning kiirendab rasvapõletust, õpetab Figuurisobrad.ee. Et kõndimisel on kehaline koormus minimaalne, siis on ka vigastuste oht peaaegu olematu.

Kõndimine on lihtne harrastus, mistõttu on see palju mugavam kui näiteks treeningsaali külastamine või jõusaalis käimine.

Liikumine on lõõgastav. Kehakaalu alandamisel mängib olulist rolli stressi puudumine, sest stressis organism hakkab töötama sinu kaalu alandamisele vastu. Pool tundi jalutamist värskes õhus iga päev aitab ka stressi vältida. Kõndimine mõjub ka meditatsioonina, sest aju saab värsket hapnikku ning täitub uue energiaga.

Kõndimine kulutab kaloreid (umbes 300 kalorit tunnis) ja suureneb energia ning rasvapõletus.

See lihtsustab kaalust mahavõttu.

Rasvapõletamist omakorda suurendavad tugevnevad lihased ja mida rohkem on kehas muskleid, seda rohkem energiat keha igapäevaselt kulutab.

Kõndimine ei suurenda söögiisu, sest kõndimisel võtab keha oma energia peamiselt rasvavarudest, mistõttu ei lange veresuhkru tase sellise kriitilise piirini, mis tekitaks ohjeldamatut isu, milleks on oht intensiivsemate treeningute järel.

Kõndimine mõjub positiivselt kogu organismile. Näiteks suurendab kõndimine keha kaltsiumisisaldust luudes, mis vähendab luuhõrenemise ja osteoporoosi riski; kiirendab soolestiku tööd jms.

12

Tervis ja Hea Vorm

Nauditavale rattasõidule eelneb ettevalmistus Peagi hakkab sulama ja paljud, kes raatsisid oma ratta talveks varju alla lükata, kibelevad sadulasse tagasi. Mitmekordne Eesti meister trekisõidus, 2011. aasta Eesti meister sprindis ja kahe Eesti rekordi omanik 1 km paigalt stardiga sõidus, CitySpa treener Daniel Novikov jagab näpunäiteid, kuidas peaksid toimima hobiratturid ja maratoniks valmistujad.

Kaire Talviste •• Millist nõu annaksite neile, kes pole aastaid rattaga sõitnud, pole ka talvel eriti sporti teinud. Kuidas peaks rattasõiduga sel juhul alustama?

Kõigepealt tuleks loomulikult osta kiiver, kui seda veel pole.

Turvalisus ennekõike! Järgmiseks tuleks kontrollida ratta sõidukorda: veenduda, et kummide rõhk on õige, et kett oleks õlitatud, tuleks testida ka pidurite korrasolekut. Võimalusel võiks esimesteks sõitudeks valida rajad, kus pole palju rahvast ega liiklust ning tuletada meelde rattasõidutehnika. Loomulikult

Jalgrattatreener Daniel Novikov. Kui lumi veel maas, ei tee paha lihvida vormi sisetreeningutega.

ei teeks paha enne lume sulamist spordiklubi spinningutunde külastada, et lihvida vormi sisetreeningutega.

E, T, N, R 9 - 17, K 9 - 19, L 10 - 13 Tartu mnt 32 Tallinn 10115, Tel 600 0666 Ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid) Songavööd/bandaažid � Ravisukatooted � Valmislahased (sõrme, käe, jala) � Välised rinnaproteesid � Silikoonist ortopeedilised abivahendid � Ortopeedilised jalanõud, tallatoed � Taastusravivahendid � Nahahooldusvahendid � Inva- ja liikumisabivahendid � �

•• Milliseid vigu algajad enamasti teevad?

Suurimad vead tulenevad tähelepanematusest. Inimesed kipuvad unustama, et ka rattur on liikluses osaleja, kellele kehtivad kõik liiklusreeglid! Kui ma ei eksi, siis on Tallinnas üle 200 kilomeetri rattateid. Seega, valige sõiduks õiged rajad.

Magneesium

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

Toodete müük ka Liisi järelmaksuga

Empatrax OÜ E-pood: www.invaabi.ee Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

Tõsisemad vigastused juhtuvad kukkudes, halvemal juhul kokkupõrkel autoga. Oht viga saada on vägagi suur. Isegi kõiki reegleid järgides võib juhtuda ootamatusi, nii et igal juhul tuleb olla ettevaatlik ja kindlasti kanda kiivrit.

Väiksemaid vigastusi, ülekoormust jms aitab ennetada hea ettevalmistus. Selle all pean silmas mitmekülgset treenimist ka talvehooajal. Ilma järgi võiks treenida õues, samuti saab oma ettevalmistust parandada sisetreeningutel. Lihasvastupidavustreening

•• Magneesiumi on vaja organismis soolade koostises luukoe tekkes, tal on roll kaltsiumi ainevahetuses. Magneesiumi on vaja ka südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks,

energia vabastamiseks ning närvide ja lihaste toimimisel jne.

•• Parimateks magneesiumi allikateks on täisteratooted, pähklid, lehtköögiviljad ja idandid.

•• Magneesiumi päevane soovituslik kogus on 280–350 mg. 300 mg magneesiumi sisaldub näiteks: 60 g kakaopulbris, 65 g nisukliides, 110 g mandlites, 165 g maapähklites. www.toitumine.ee

13

Tervis ja Hea Vorm

Foto: erakogu

jõusaalis, muudes rühmatreeningutes kombineeritult kardiotreeninguga õues või sisetingimustes aitavad luua head vormi ja vältida vigastuste ohtu.

•• Kuidas trenni teha (kui sageli, kui pikalt ja kui intensiivselt), et saavutada head vormi?

Kindlasti ei piisa hea vormi saavutamiseks vaid rattasõidust, rääkimata võistlusvormist. Tahan juhtida tähelepanu sellele, et inimesed on erinevad ja mõiste „hea vorm” on samuti suhteline. Iga treening peaks alati koosnema nii soojendusest, põhiosast, pealesõidust kui ka venitustest. Algaja saab vajalikud baasteadmised selleks juba spinningutundidest spordiklubis. Treeningkava ülesehitus sõltub sportlase individuaalsusest, valitud spordialast ja püstitatud eesmärkidest.

Ainuüksi jalgrattaspordis on alajaotus suur: maanteesõit, MTB ehk maastikurattasõit, trekisõit, mis jaguneb vähemalt kümneks alaks (bmx, downhill jne).

Alati arvestatakse vormi lihvimisel ka hooaegadega. On mahu ehk põhjatreeningu hooaeg, vastupidavuse treenimise

hooaeg, võistluseelne hooaeg ja taastumisperiood. Kõige tähtsam neist on vastupidavuse treenimine koos õiges mahus puhkuse ja taastumisajaga ning kergemate treeningutega.

Aga loomulikult sõltub kõik eesmärgist. Iga sportlane ja ka harrastaja võiks konsulteerida kasvõi kord spetsialistiga, et panna koos paika vajadustele vastav personaalne treeningkava.

•• Milliseid ettevalmistusi peavad tegema need, kes soovivad osaleda rattamaratonil?

MTB maraton on umbes 50–80 kilomeetrit pikk. Sellise maratoni ettevalmistuseks tuleks esialgu sõita rahulikus tempos pikka maad, hoida ühtlast pulssi ja teha pikki mahutreeninguid, kestusega 2–3 tundi. Võistluseelsel perioodil tuleks keskenduda intervalltreeningutele ja sõita võistlusrajale võimalikult sarnasel rajal.

Tavaline viga, mida tehakse, on see, et ei lihvita tehnikat, arvatakse, et see pole oluline, kui vorm on üldjoontes hea. Kuid tegelikult peab rattur oskama sõita tehniliselt hästi ja ökonoomselt. Samuti tuleb alati arvestada tuule suunaga, tuleb valida õiged kummid, mis veerevad ja peavad hästi. Seda kõike arvestades peaks ka tulemus rahulolu pakkuma.

•• Kui oluliseks peate magneesiumi juurde võtmist, et ei tekiks treeningul krampe?

Alustuseks tuleb lasta teha vereanalüüs, et veenduda, kas ja kui suur on organismi magneesiumipuudus. Alles siis saab teha järeldusi ja otsustada, kas krambid tekivad magneesiumipuudulikkusest ja kas on vaja toidulisandeid.

Kindlasti ei soovita ma tarbida kõike ja palju lihtsalt sellepärast, et soovitatakse. Konsulteerige spetsialistidega, treenige piisavalt, mitmekülgselt ja puhake samuti piisavalt, siis on tulemused head ja negatiivne mõju olematu.

Kui jalakrambid teevad muret...

Magnesium Diasporal® 300 Direkt, suus lahustuvad graanulid Magneesiumtsitraat

organismi poolt kiiresti ja hästi omastatav tarvitatav ilma vedelikuta mugav kasutada – 1 kord päevas sobib hästi ka rasedatele Apteekides saadaval ka vees lahustuvad graanulid ja imemistabletid.

Magneesiumivaeguse tunnused võivad olla: lihaste krambid, lihaspinged, spastiline kõhuvalu, väsimus, närvilisus, peavalu, kerged unehäired, südamekloppimine.

Tootja: Protina Pharmazeutische GmbH, Saksamaa.

Esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.

14

Tervis ja Hea Vorm

Vitamiinid on eluks hädavajalikud Foto: Shutterstock

Vitamiinid on mikrotoitained, mida inimene vajab pidevalt väikestes kogustes.

Samas pole vitamiinid energiapillid, ütleb proviisor Linda Neostus.

Vilve Torn •• Vitamiinid on...?

Eluks hädavajalikud mikrotoitained, kuid neid ei asenda teised toitaineid, ja teised toitained ei asenda vitamiine. Samuti ei asenda üks vitamiin teist – organism peab saama kõiki piisavalt ja pidevalt. Vitamiinid kuuluvad ensüümide koostisse ja mõjutavad organismis otseselt ainevahetust. Osa vitamiine toimivad organismis ka antioksüdantidena.

Ekslik on arvata, et vitamiinid annavad energiat ja pärast nende võtmist kihutatakse Duracelli jänesena ringi. Vitamiinid pole energiapillid.

Ideaalsel juhul peaks vitamiine saama toiduga, kuid paraku pole meie elukeskkond ja toit kaugeltki ideaalne. Toitainete töötlemine-praadimine-keetmine, säilitusainete, maitseparandajate ja magustajate lisamine vähendab toidu kvaliteeti ja vitamiinide kättesaadavust toidust. Mikrolaineahju on küll mugav kasutada, aga toidust saadavad vajalikud toitained hävivad selles.

Kui me sööks normaalset, tasakaalustatud segatoitu, oleks vitamiinivajadus rahuldatud.

•• Pikemat aega kestvaid toitumisekstreemsusi, nt dieete või taimetoitlust te heaks ei kiida?

Ei, sest osast vitamiinidest ja mineraalainetest jääb organism sel juhul paratamatult ilma. Inimorganismi normaalseks funktsioneerimiseks on vaja nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaineid. Toitumisekstreemsused põhjustavad varem või hiljem organismis mingi probleemi.

•• Vitamiinivajadus võib tekkida ka haiguse või mõne organismi eripära tõttu?

Jah, kui sapphappeid napib,

Üks vitamiin ei asenda teist – organism peab saama kõiki piisavalt ja pidevalt.

on näiteks rasvlahustuvate vitamiinide imendumine pärsitud. Ka maksahaigused ja peensoole kahjustused on vitamiinide imendumise ja talletamise seisukohalt väga olulised tegurid. Mõnesid vitamiine sünteesib näiteks soolestiku mikrofloora, kuid antibiootikumide võtmine hävitab seda mikrofloorat.

Et külmetushaiguse ajal pärsitakse ravimite võtmisega C-vitamiini imendumist, ongi vaja seda juurde võtta. Vitamiinide imendumist toidust pärsivad väga paljud ravimid ja sestap tasuks organismi pärast haigust alati turgutada. Oluline on, et multivitamiine võetaks haigusest paranenult, aga C-vitamiini peaks võtma juba esimeste külmetushaiguse sümptomite ilmnemisel. Ka krooniliste haiguste korral võib organismis olla välja kujunenud vitamiinide vaegus.

Sportlastel, kasvueas lastel, eakatel, rasedatel ja imetavatel emadel on suurem vitamiinivajadus.

•• Millal me vajame vitamiinikuuri?

Organism oskab alati märku anda, kui ta midagi vajab. Igaüks suudab enda juures ohumärke näha: vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihas-

te valulikkus, südame pekslemine või kevadväsimusena ilmnev roidumus, väsimus ja unisus, üldine töövõime langus. Seda vitamiinide ajutisest defitsiidist tekkinud seisukorda nimetatakse hüpovitaminoosiks – tekivad üldisemat laadi nähud, kuid konkreetset haigust väljakujunenud ei ole. Siin on abi ensüümprotsesside turgutamisest ja organism funktsioneerib taas nagu kellavärk. Vitamiine võttes tasub teada, et esimesena haaravad n-ö oma osa eluliselt tähtsad organsüsteemid (aju, süda), viimasena saavad oma jao nahk ja küüned.

Võib vitamiinide ajutine defitsiit ka millekski hullemaks üle minna?

Avitaminoos kujuneb ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ja erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus ning organismile pöördumatute tagajärgedega (nt skorbuut C-vitamiini puudumisel, rahhiit D-vitamiini puudumisel).

Tänapäeval on avitaminoos siiski haruldus.

Kuidas vitamiine õigesti võtta?

Millal mida eelistada?

Kui keegi otsustab näiteks A-

või D-vitamiini puhtal kujul võtta, tuleb esmalt arstiga nõu pidada.

Analüüsid selgitavad, kas organismis on üldse mõne konkreetse vitamiini puudus. Omapäi ei tohi end ravima hakata.

Kirjusid vitamiinipurke müüvad nii apteegid kui ka supermarketid. Kuidas valikut teha?

Mina ei ostaks vitamiinipreparaati supermarketist. Olen seda meelt, et apteegis on spetsialistid, kellega saab arutada, missugust vitamiinipreparaati vaja on. Maitse- ja värviandjatega täiendatud vitamiinitablettidele eelistage võimalikult naturaalseid vitamiine. Lugege alati sellelt peenikeselt kirjalt koguseid – liiga väikese vitamiinikogusega preparaat ei pruugi anda soovitud tulemust. Jälgige sedagi, kas vitamiinipurki on pistetud toniseerivaid taimi (nt kuldjuur, ženšenn). Kui teil on mõni spetsiifiline haigus, nt kasvaja, siis ei tohi neid preparaate võtta raviarstiga konsulteerimata. Enne otsuse langetamist tehke eeltöö ära ja seadke endale eesmärgiks preparaadi tõhusus, mitte odav hind.