&
Tervis Hea Vorm Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EA lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kathy Kilusk, kathy.kilusk@ekspressmeedia.ee, tel 680 4521. Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee
November 2015
3
Tervis ja Hea Vorm
Võimlemisharjutustest tõuseb kasu igapäevases elus Moodsate treeningviiside kõrval ei ole kuhugi kadunud ka tavaline võimlemine. Nii mitmegi spordimaja valikust on CXWORX-i, NIA, postitantsu või mõne muu uuema aja trennide seast võimalik valida ka võimlemine. Raplas naiste võimlemistrenni juhendava Sillen Sindoneni sõnul on päris palju häid põhjuseid, miks otsustada võimlemise kasuks. Eelkõige arendab võimlemine aeroobset ja lihasvastupidavust ning koordinatsiooni, samuti hoiab liigesed ja lihased plastilisena. Kõike seda on tarvis igapäevases elus ning igapäevaseks eluks vajalike oskuste treenimisel Sindoneni võimlemistunni harjutused baseeruvadki. Tund aega kestev treening algab u 20 minutit kestva soojendusega, mille käigus võetakse läbi kõik lihasgrupid, sh neid harjutuste sooritamise kõrval ka soojaks mudides. „Teeme harjutusi, et elus ette tulevate situatsioonidega probleemideta toime tulla,” märgib Sindonen. „Näiteks selleks, et suuta üle kitsa purde kõndida, on vaja osata hoida tasakaalu. Seetõttu peame tugevdama tuharalihaseid, kõhulihaseid…” Või tuleb elus ette, et on tarvis kuskilt läbi pugeda – selleks on vaja suuta selga kumeraks ja nõgusaks tõmmata ning samal ajal kükakil liikuda, toob treener veel näiteid, millisteks olukordadeks valmistutakse. Pole võimatu ka, et tekib vajadus ronida – selleks peab suutma puusaliigesest jalga tõsta, sirutada säärt, pöida. Ühtlasi ka joostakse soojenduseks, sest elus tekib ju samuti vajadus vahel joosta. Näiteks bussile, lapsele või koerale järele. On ju kehvasti küll, kui enda jõuetuse pärast buss nina alt minema lipsab või laps sõiduteele tormab.
Tuleb kasuks
Niisuguseid näiteid elust enesest jagub küll ja veel. Harkasted on vajalikud näiteks, et suuta astuda üle kraavi. Keegi ei pese Sindoneni sõnul tänapäeval küll ilmselt Foto: Shutterstock enam põrandat kummargil, ometigi Kõik need nn X- ja Y-asendis harjutused, mida treeningul läbi tehakse, on vajalikud, et võimeldes keha need omastaks ja inimene oskaks neid vajalikul hetkel rakendada – siis tullakse ettepainuigapäevaselt ka näiteks ohtlikes olukordades toime. tusi tehakse. „Oskamatult maast mahapillatud asja vahele (tuharad kokku), vaagen vähejärele kummardudes võib selja väga tõsikese ette,” kirjeldab treener. selt ära tõmmata,” põhjendab Sindonen. Viis minutit soojendusest kuulub Ta lisab, et kõik need nn X- ja Y-asendis kindlasti painutustele ja venitustele. harjutused, mida treeningul läbi tehakKui soojendusharjutused tehakse se, on vajalikud, et keha need omastaks püstiasendis, siis teine osa võimlemisest ja inimene oskaks neid vajalikul hetkel jätkub põrandal: harjutused istuli, käpurakendada – siis tullakse igapäevaselt ka li, kõhuli, selili, kummalgi küljel, uuesti näiteks ohtlikes olukordades toime. käpuli ja uuesti istuli. Igas asendis teKõikide lihaste ja liigeste soojenhakse harjutusi umbes 5 minutit. „Selle duseks läbimudimine on tema sõnul tsükli lõpus on samuti kogu liikumisapaoluline, et säilitada liigeste ja lihaste raat läbi võetud,” tõdeb Sindonen. plastilisus ja seegi on lisaks sellele, et Võimlemistund lõpeb taas harjutusgraatsilist naist on kena vaadata, praktega püstiasendis – nüüd raputataktilise eesmärgiga. se, venitatakse ja lõdvestatakse end. „Mulle on palju tagasisidet antud, et „Raputame ja lõdvestame end juba ka inimesed on näiteks libastunud ja osapõrandal ja püstiasendis teeme lisaks nud tänu treeningule kukkumisest hoiveel ka koordinatsiooniharjutusi ja duda. Või kui nad ongi kukkunud, siis tantsu,” lisab treener. pole nad end vigastanud, sest luud ja Hästi oluline võimlemise juures on lihased on plastilised,” räägib Sindonen. hingamine – ninaga sisse ja läbi suu Kindlasti kuulub soojendusharjuvälja, et tagada organismi hea varustatuste juurde ka ilusa rühi õppimine. tus hapnikuga. „Kõht sisse, kael pikaks, „saba” jalge Kristiina Viiron
Majutus, toitlustus (kuni 150 inimest) Firmade talvepäevad Valgustatud suusarajad Liuväli
Suusamatkad Lumi detsembrist aprillini Nädala sees soodushinnad kooliõpilaste gruppidele
4
Liighigistamine on piinlik ja tõsine tervisehäda
Foto: Shutterstock
Tervis ja Hea Vorm
Liighigistamise ravivariandid ulatuvad antiperspirantidest kirurgiliste protseduurideni. Kolmekümnendatesse jõudnud Margit ei lappa õhinal moeajakirju sooviga end hooajavärvide ja kirgaste mustritega kursis hoida, sest tema riietub nii ehk naa juba aastaid üksnes musta. Alati tahmakarva toonides pluusid, sviitrid ja kleidid. Ei, Margit pole emo või saatanakultusest kantud. Süngete värvide lembus on pealesurutud. Selle taga peitub tõsine tervisehäda − liighigistamine ehk hüperhidroos. „Mina ise tean muidugi, et kaenlaalused pidevalt leemendavad, aga ronkmustad riided aitavad vähemalt töökaaslaste ning kaaskondlaste eest hiiglaslikke higilaike varjata,” räägib Margit. Kahjuks ei tõrju hoolikalt valitud kaitserõivastus
tagasi ebameeldivat lõhna. Higistamine on organismi normaalne füsioloogiline protsess, mis suureneb sportides, füüsilist tööd tehes, palavikus olles või kuuma käes viibides, närveerides, hirmuolukordades. Kaenla all asuvate higinäärmete eritise tugev lõhn muutub vastavalt keha seisundile. Mida rohkem on keha pinges või mida suurema pinge all me elame, seda teravam on ka lõhn. Paraku leidub neidki, kes on liigse higistamisega hädas välisest temperatuurist, emotsioonidest või kehalisest tegevusest hoolimata. Põhjuseid võib olla mitmeid: ülekilod, üleminekuiga, puberteet, teatud ravimid või ka hai-
gused (tuberkuloos, psühhiaatrilised tõved). Oma osa mängivad ka alkohol või väga vürtsikad toidud. Üsna sageli ongi arstidel ülemäärasele higistamisele raske selgitust leida. Eesti nahaarstide initsiatiivil tegutsev portaal www.derma.ee kirjutab, et
HEATEGEVUSLIK VANA-AASTA JOOKS/MARATON ja TEATEMARATON Pühapäev, 20. detsember 2015 START: Rocca al Mare kooli juures
Info ja registreerimine www.stamina.ee/ rahvajooks
Kell 9.30 Maratoni ja teatemaratoni start Kell 13.00 8,4 km start Eelregistreerimine 18.detsembrini. Novembri lõpuni soodsam osavõtutasu!
Heategevus:
Igast osavõtutasust läheb heategevuseks 5 eurot rattaõnnetuses liikumisvõime kaotanud tunnustatud spordiaktivisti Aivo Liksori ravikulude katmiseks.
Tervis ja Hea Vorm
Liighigistamine on selle all kannatava inimese jaoks raske probleem, millele võib lahenduseks olla tugeva antiperspirandi kasutamine, ravisüstid või koguni lõikus. liighigistamine on higistamine tugevamal määral, kui keha normaalseks soojaregulatsiooniks vajab. Arvatakse, et tõsise liighigistamise all kannatab kuni 3% rahvastikust. Mõnede uuringute järgi peab u 25% inimestest end vähemalt aeg-ajalt tugevateks higistajateks. Probleem algab tavaliselt lapse- või noorukieas ja esineb sagedamini peopesadel, taldadel või kaenla all. Üle keha higistamisele (pea, nägu, keha) on iseloomulikum hilisem algus ja konkreetne põhjus.
Deodorant ja antiperspirant
Margiti sõnul on liighigistamisest puutumata jäänud naisel lihtne. Hommikul vannitoast läbi, kaenlaalused siuh-sauh veega üle ning meelepärane deodorant peale − ja nii muretult õhtuni välja. „Ma ise ei kasuta enam ammu laiatarbetoodetena müüdavaid deodorante ning ajan pidevalt uute ja veelgi efektiivsemate antiperspirantide jälgi,” räägib Margit. Nahaarstide sõnul aetakse sageli segamini terminid antiperspirant ja deodorant. Antiperspirant pärsib higi eritumist, deodorant hävitab baktereid ja peidab üksnes higilõhna. Antiperspirandi muudavad tõhusamaks selle koostisesse kuuluvad mitmed alumiiniumisoolad − koos higiga moodustavad need higinäärmete juhades ajutise korgi ja takistavad higistamist. Tugevamad antiperspirandid tunneb ära alumiiniumkloriidi protsendi järgi, mis peab olema 10−20. Neid kantakse higistavatele piirkondadele ööseks. Positiivse tulemuse saabumisel vähendatakse kasutamist kahele-kolmele korrale nädalas või vastavalt vajadusele. Vahel võib raviga kaasneda vähene kipitus või sügelemine.
Siis tuleks ärritusnähtude vähendamiseks antiperspiranti kanda kuivale ja tervele nahale väga õhukese kihina.
Süstid või lõikus
Antiperspirantide kõrval on liighigistamisega kimpus olijad ühe enam teinud valiku ravisüstide või suisa operatsiooni kasuks. Ravisüstid blokeerivad närviülekande higinäärmetele ning liigsed lekked kaovad umbes 4–8 kuuks. Süste tehakse eelkõige kaenlaaluste ja labakäte higistamise korral, kui antiperspirandist enam abi ei saa. Ravimit süstitakse nahasiseselt paljudesse punktidesse, keskmiselt 1−2 cm vahedega. Toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja taldadel, kirjutab derma.ee Ka üldnarkoosis tehtava lõikusega saab liighigistamise kontrolli alla ning enamasti ravitakse sel moel patsiente, kellel märguvad liigselt üksikud kehapiirkonnad. Labakätele mõjub operatsioon peaaegu sajaprotsendiliselt, kaenlaalustele umbes 75−80%. Neile, kellel higistab kogu keha, see meetod ei sobi. Operatsiooniga võetakse higinäärmetelt ära higistamisvõime, kuid see on näidustatud siiski neile, kellel igapäevast elu ja töölkäimist higistamine väga segab. Tartu ülikooli kliinikumi torakaalkirurg Tanel Laisaar on varem Eesti Päevalehele antud intervjuus öelnud, et kui me võtame midagi ühest kehapiirkonnast ära, kandub see üle mõnele teisele kehaosale. Kui patsient selle protseduuri kasuks otsustab, peab ta endale tunnistama, et operatsioon on siiski tõsine asi ning häirivad kõrvaltoimed võimalikud. Sestap tuleb kindlasti eelnevalt kirurgiga nõu pidada. Vilve Torn
Novembris soodushind Euroapteegis
Foto: Shutterstock
Diabeetik täidab kõhtu vähemalt viis korda päevas Diabeetikute jaoks keelatud toiduaineid ei ole, kuid hoolikalt on vaja jälgida söödava toidu kogust, kvaliteeti ja süsivesikute sisaldust. Tervislik toiduvalik on oluline kõikidele, olgu tegu kas diabeetiku või terve inimesega. Asjatundjad soovitavad jagada päeva toit viiele toidukorrale, millest kolm on põhitoidukorrad ja kaks vahesöögid. Toitumisnõustajad ütlevad, et diabeetiku toitainete päevane jaotus peaks olema: süsivesikuid 50–55% (eelistada tuleks kiudainerikkaid süsivesikuid), valke 15–20% ja rasvu 30–35%.
10 NÕUANNET DIABEETIKULE: 1) Jagage toit 3–6 toidukorrale vastavalt oma raviskeemile. 2) Viljatoodetest kasutage erinevates variantides täisteratooteid. 3) Kasutage rohkelt köögivilja. 4) Kasutage rohkelt puuvilja. 5) Sööge põhisöögi ajal kartulit, riisi, makarone või tatart. 6) Kasutage pool liitrit piimatooteid päevas. 7) Vältige rohket soola tarbimist. 8) Vältige rasvaste toiduainete (vorst, juust, koor jne) kasutamist. 9) Kasutage taimeõli. 10) Õppige arvestama toidu süsivesikutesisaldust ja toiduainete asendamist. Allikas: Ulvi Tammer-Jäätes
„1 gramm süsivesikuid annab 4 kcal energiat. Söödud süsivesikud imenduvad soolestikust. Need muudetakse glükoosiks ja edasi juba veresuhkruks. Vere kaudu transporditakse vajalik toitaine rakkudesse. Seepärast tõusebki veresuhkru tase pärast süsivesikuterikka toidu söömist,” ütleb Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes. Ta täpsustab, et energiat saab rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi seda ei anna. Tavaliselt vajab inimene energiat 20–35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene vajab oma energia tasakaalu säilitamiseks ööpäevas 1300 kuni 2100 kcal. Energiavajadus sõltub ka kehalisest aktiivsusest. Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana.
Keha ei pea tundma nälga
Ka tervetel inimestel soovitatakse lisaks kolmele põhitoidukorrale kindlasti võtta ka n-ö linnupetet ehk siis näljatunde peletamiseks süüa põhitoidukordade vahele näiteks puuvilja. Diabeetikul peab aga tihedam söömine kujunema kiiresti harjumuseks, sest veresuhkru tase ei tohi langeda. „Kui ollakse tablett- või dieetravil, pole nii-
sama tihe söömine kui insuliinsõltuva diabeedi puhul vajalik – madala veresuhkru ohtu enamasti pole. Neil juhtudel piisab 4–5 söögikorrast päevas ja toidukordade vahe võib olla pikem,” selgitab toitlustusspetsialist Liisa Heinonen. Insuliinisõltuva diabeetiku toidukordade arv koos oodetega on soovituslikult 5–7 korda päevas. Kuna süstitud insuliin toimib pikka aega, tuleb söömisega ära hoida veresuhkru liigne langus. Järelikult on vajalikud suhteliselt korrapärased ja tihedad söögikorrad. Söögikordade vahe ei või venida liiga pikaks, enamikule insuliinsõltuvaist diabeetikuist on sobivaks ajavaheks osutunud 2,5–3 tundi.
Tea oma toidu koostist
Heinonen soovitab diabeetikutel eriti hoolsalt jälgida rasvade sisaldust toidus. Kõik rasvad annavad palju energiat ja põhjustavad rohkel tarvitamisel tüsenemist. Tahked loomsed rasvad on või, piimarasv ja searasv. Taimsed rasvad on näiteks pehmed taimemargariinid ja taimeõlid. „Vältides tahkeid loomseid rasvu ja kasutades nende asemel taimseid, alandate vere kolesteroolisisaldust, väldite veresoonte jäigaks muutumist
8
Tervis ja Hea Vorm
ning vähendate riski haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Diabeetikutel on see risk mitu korda suurem kui teistel,” ütleb Heinonen. Liha, kana, kala või vorst pole keelatud, kuid soovitav on seda süüa üksnes mõõdukalt või isegi napilt. Liha asemel tuleks eelistada kala, sest kalarasvad on lähedasemad taimerasvadele. Toitu võib valmistada keetes või ahjus hautades, siis pole vaja rasva kasutada. Soovitatavad toidud ongi hautised, vormiroad ja supid, kuhu ei panda palju liha või kala, küll aga võib sinna lisada juurvilja ja kartuleid, riisi ja makarone. Ka taimetoit sobib diabeetikutele. Võileiva peale pole vaja panna juustu, vorsti või lihalõikeid, kuna need sisaldavad peidetud loomset rasva: 1 gramm rasva = 9 kcal. Kiudained on toidus väga olulised kõikidele inimestele, kuna nad vähendavad söögijärgset veresuhkru tõusu. Kiudaineid leidub kaunviljades, marjades, puuviljades ja täisteraviljades. Juurvilja soovitab Heinonen süüa sageli ja suurtes kogustes. Neid võib näiteks kasutada ka põhitoidu kõrvale toorena, riivituna, salatina, keedetult või hapendatult. Köögiviljadest tasub eelistada odavamaid, nagu porgand, kaalikas, peet ja kapsas. Viiludeks lõi-
gatuna või riivituna sobivad aedviljad ka leivakatteks. Marju ja puuvilju võib süüa isegi paar-kolm korda päevas, sealhulgas ooteks või magustoiduna. Muidugi oleneb see aastaajast, st puuviljade ja marjade hinnast ja kättesaadavusest. Aga kord või kaks päevas mingi aed- või puuvili ära süüa on diabeetikutele väga kasulik ka südatalvel. Leiba võib diabeetik süüa kas või iga toidukorra ajal. Eelistatav on täisteraleib, milles on kliisid ja terveid teri. Nii hommikuks, lõunaks kui ka õhtuks sobib hästi puder. Päeva peamise toidukorra ajal võib mõõdukalt süüa ka kartulit, riisi või makarone. Piima või kefiiri võib kasutada iga toidu juurde, eriti pudru kõrvale, 2–4 klaasi päevas. Kuna need sisaldavad mõnel määral piimarasva, võiks selle toidukorra ajal leivapealset rasva kasutada tagasihoidlikult ning ka toitu tehes vältida rasva kasutamist. Valgud sisaldavad energiat võrdselt süsivesikutega: 1 gramm valku = 4 kcal. Valgurikastest toiduainetest soovitatakse diabeetikule võimalikult vähese rasvasisaldusega tooteid (näiteks rasvata piima, petti, kohupiima, lahjat liha, kala jne). „Päevasest energiahulgast veerand tuleb katta valkudega. Nee-
ESMAABITARBED TOITLUSTUSETTEVÕTETELE!
-25%
Puhastusvahendite komplekt
Kampaaniahind: 50,00+km +TASUTA kaasa digitaalne õhuvärskendaja dosaator ja 6 täitepudelit!
Esmaabijaam+TASUTA plaastriautomaat Kampaaniahind: 89,00+km
35,00+km
Põletusjärgne geel
9
Tervis ja Hea Vorm Foto: Terje Lepp
rukahjustuse korral tuleb valgu hulka päevases toiduratsioonis vähendada,” märgib Ulvi Tammer-Jäätes.
Magusast ei tule loobuda
Eesti Diabeediliidu juht Ulvi Tammer-Jäätes soovitab iga päev süüa aed- ja puuvilju.
Heinoneni sõnul ei pea diabeetik magusast loobuma, tema toit võib olla vähemagus, järelikult pole suhkur täiesti keelatud. Väikesed suhkruannused magustoidus või küpsetistes (kõige rohkem 20–30 g päevas) ei tee liiga, kui toiduvalik ülejäänud osas kvaliteedilt ja hulgalt on paigas. Samas on vaja teada, et süües vähemagusat toitu, tuleb muud toitu vastavalt vähendada. Aga näiteks väike magus koogike õhtupooliku vahepalana mahub soovituste piiridesse. Diabeetik peab ise teadma, millised magusained tõstavad veresuhkrut ja millised mitte. Veresuhkru taset tõstvatest magusainetest on tavalise suhkru kõrval levinumad fruktoos ehk puuviljasuhkur, sorbitool, ksülitool, maltitool ja mannitool. Neid võib küll kasutada nn diabeetiliste toodete, näiteks küpsetiste ja maiustuste magustamiseks, kuid peab arvestama nende mõjuga veresuhkrutasemele. Kuigi nende abil valmistatud toite võidakse nimetada suhkruvabadeks toodeteks, on seesuguseid
toite süües põhjust jätta muid aineid vastavalt vähemaks. Magusained, mis veresuhkrut ei mõjuta, on aspartaam, asesulfaam, tsüklamaat ja sahhariin, mida võib kasutada kohvi, tee ja janujookide magustamiseks. Signe Kalberg DIABEETIK OSKAB ARVUTADA Inimene, kelle normaalne kehakaal on 65 kilogrammi, peab mõõduka füüsilise koormuse korral saama ööpäevas 30 kilokalorit ühe kilo normkehakaalu kohta ehk siis ~2000 kcal ööpäevas. Sellest: • süsivesikuid 50% e 2000 kcal x 0,5 = 1000 kcal ehk 250 g; • valke 20% e 2000 kcal x 0,2 = 400 kcal ehk 100 g; • rasvu 30% e 2000 kcal x 0,3 = 600 kcal ehk 66 g, millest ~ 30 g on silmaga nähtavat rasva ja ~ 30 g peitrasva. Leivaühikutesse arvestades saame nt: 250 g süsivesikuid : 12 = 21 leivaühikut (LÜ)
CareSens N testiribad e-poe tutvumiskampaania ajal vaid
TULE JA PROOVI, KUI MUGAV ON E-POEST TESTIRIBADE TELLIMINE! Kui Sul on haigekassa soodusretsept, siis kompenseerime kampaania jooksul patsiendi omaosaluse määra 1.93 € testiribade karbi kohta ja Sinul ei ole vaja midagi maksta. Lisa e-poes testiribad ostukorvi, sisesta kupongi koodiks: nullhind, kirjuta oma andmed ja ongi kõik!
Kui Sul veel ei ole CareSens glükomeetrit, siis lisa ka see ostukorvi – koos ribadega saad selle täiesti tasuta!
Kui tellid kauba SmartPOSTi pakiautomaati, siis on Sulle ka transport tasuta.
Kui Sul ei ole haigekassa soodusretsepti, siis on CareSens testiribad Sulle täishinnast 1.93 € võrra soodsamad.
Vaata kohe: www.abmedical.ee
Allikas: Eesti Diabeediliit
10
Tervis ja Hea Vorm
Stressi on võimalik ohjes hoida Stressile viitavad paljud sümptomid nii igapäevases käitumises kui ka enesetundes. Stress on Eestis üldlevinud, kuid sageli alahinnatud häire, ütles Tartu ülikooli kliinikumi närvikliiniku neuroloog, vanemarst-õppejõud Mark Braschinsky kevadel, kui kutsus eestlasi osalema Delfi vahendusel suure stressitesti täitmises. Kampaania sai alguse Ungarist ning on edukalt aidanud kasvatada inimeste teadlikkust stressist kui tõsisest nähtusest. „Stress tundub tänapäeval nii tavaline, et sellele ja sellega toimetulemisele pööratakse teenimatult vähe tähelepanu. Tegutsema hakatakse alles siis, kui stress on viinud mõne tõsisema haiguseni, kuid ravima peaks juba sümptomit, mitte tagajärge,” ütles Braschinsky. Märkida tasub sedagi, et alati ei pea stressi negatiivse tähendusega käsitlema. Kui vastarmunu ärevil oma kal-
limaga kohtamist ootab, kogeb temagi ju tegelikult stressi. Või kui keeruline ja lisaks veel ka ajalise piiranguga ülesanne lahendamist vajab, tekib samuti stress. Kuid mõlemal juhul möödub see kiiresti – armsam tuleb ja ootusest tekkinud pinge langeb. Ülesanne saab lahendatud ja stressi tekitanud olukord ongi möödas. Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad asjad, sündmused, kogemused. Mõnele näiteks meeldib kõva muusika, teise jaoks on aga tegemist paraja stressoriga. Seegi, kuidas keegi stressorile reageerib, on erinev. Käitumises võib stress väljenduda unehäiretena – kas ei suudeta enam unuda, magatakse katkendlikult vms. On neid, kes hakkavad rohkem suitse-
HEA VÕIMALUS VEETA SPORTLIKULT AEGA PERE VÕI SÕPRADEGA UISUTADES!
Suurepärane võimalus laste sünnipäevade pidamiseks. Pärast uisutamist saab meie uuenenud kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta.
Koolidele/klassidele kehtivad soodsad hinnad tööpäevadel enne lõunat (v.a. koolivaheajal) – 4€ lapse jääpilet koos uiskudega. Lisaks pakume rühmasoodustusi alates 10. inimesest, peresoodustusi ja firmadele ürituste korraldamise võimalust.
Tervis ja Hea Vorm Foto: Shutterstock
Ega see olegi halb, kui emotsioon välja purskab. See aitab kuhjunud pingetest vabaneda.
tama või vajavad lõõgastumiseks üha rohkem alkoholi. Perearst ja meeste tervise teemaliste konverentside korraldaja Eero Merilind on intervjuus Maalehele öelnud, et kui alkoholist saab lõõgastaja, sest muud moodi pinget enam maha ei saa, on asi tõsine. Siis on viimane aeg oma pingetest ja probleemidest rääkida perearsti, psühholoogi või psühhiaatriga. Paljud kurdavad, et söök ei lähe enam alla, teised on hädas söömasööstude või näiteks tavatu magusaisuga. Enam ei huvita seks, või kui huvitabki, ei suudeta lõpuni minna. On neid, kes kogevad põhjendamatut ärritust igast tühisestki asjast, kontrollimatuid vihapurskeid või tunnevad kogu aeg ärevust, erutust, kuid ei teagi õieti, miks. Edasi avalduvad esmased füüsilised sümptomid. Nendeks võivad olla: väsimus, peavalu, lihaspinged, probleemid seedimisega. Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on: masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine; nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus; mäluhäired ja keskendumisraskused; tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha; madal enesehinnang.
Mida saab teha?
Stressita praeguses Eestis vaevalt et elada õnnestub, kuid seda saab leevendada ning selle kuhjumist ära hoida, hoiatavaid sümptomeid märkama õppida. Punkt üks: õpi lõdvestuma. Mine joogasse, joogavõimlemisse, lihtsalt võimlema, ujuma, mere äärde või metsa jalutama. Heida põrandale, püüa lõdvestada ükshaaval kõik kehaosad ja kuula head muusikat. Veeda rahulik õhtu väga mõnusa inimese seltsis. Teiseks, rabele end tühjaks. Jookse, rahmelda jõusaalis, mine aeroobikasse. Mine välja tantsima või keera kodus volüümi juurde ja kargle, kuni jaksad. Kolmandaks: ela end välja. Nuta, naera, mine inimtühja randa ja karju kõik endast välja. Räägi oma tunnetest, kogetust, unistustest ja lihtsalt oma päevast inimesega, kes oskab kuulata. Või kirjuta, joonista see endast välja. Edasi: puhka. Õpi aega planeerima, „ei” ütlema ja lõpeta tööpäev õigel ajal. Kasuta seaduslikku õigust puhata korraga vähemalt 14 päeva järjest. Veeda puhkus ja mõni nädalalõpp tavakeskkonnast eemal – rabas, telgis, teises riigis vms. Tegele oma unekvaliteediga ja maga iga hinna eest kaheksa tundi täis. Söö tervislikult ja ära unusta B-vitamiine ning mineraale (magneesiumi). Ja kuuendaks kõige tähtsam – tee seda kõike regulaarselt, ainult nii on sellest kõigest kasu. Kui vaja, juuri stressi põhjustajad oma elust välja või väldi neid nii palju kui võimalik. Allikad: Haapsalu kutsehariduskeskuse suhtlemise aluste õppematerjal, koostanud Krista Põllula; tööinspektsiooni infomaterjal www.stressivastu.ee; forte.delfi.ee
Agne Narusk
Tervis ja Hea Vorm
Nutiseadmed tervise teenistuses
Kõrge valgu- ja madala suhkrusisaldusega maitsev proteiinibatoon ei ole ainult sportlastele!
Nutiseadmed näitavad une kvaliteeti, mõõdavad pulssi, sammude pikkust ja kulutatud kaloreid. 44-aastane Andres räägib, kuidas ta nutiseadmete abiga oma tervist jälgib.
Tervislik vahepala kõigile!
Foto: erakogu
18-27g 1-HK4RUgT PROTEIINI
SU
Aktiivsusmonitor näitab mõõdetud sammude hulka. Et aga on hommik, on nende vähene hulk põhjendatud. „Kasutan Polar Loopi aktiivsusmonitori (käevõru) ja mobiiltelefoni, näiteks rakendust Argus sammude lugemiseks ja unejälgimisrakendust Sleep Cycle,” kostab Andres vastuseks küsimusele, millised nutiseadmed ja rakendused tal tervisenäitajate kontrollimisel abiks on. Igapäevaselt mõõdab mees läbitud vahemaad (samme), südametööd (pulssi), kulutatud kaloreid ja und. Vastavalt Andrese vanusele, kehakaalule ja pikkusele on aktiivsusmonitor arvutanud, et ta peaks päevas liikuma kindlasti 13 000 sammu. Sellest püüab mees ka kinni pidada. „Kui olen selle täis kõndinud, on alati hea tunne,” tõdeb ta ja lisab, et õnneks pole tal liikuva töö tõttu (Andres on fotograaf) sellega tavaliselt raskusi. „Hiinas kergejõustiku MM-il tuli näiteks väga palju jala liikuda ja nii kujunes päeva keskmiseks sammude hulgaks 18 000 sammu ehk umbes 15–16 kilomeetrit,” märgib ta. Lisaks annab hea koormuse kott fotovarustusega, mis kaalub olenevalt olukorrast 10 kuni 15 kilogrammi. „Iga hommikul laen käevõru andmed arvutisse, kust siis näen oma eelmise päeva aktiivsuskõverat,” räägib ta ja lisab, et kulutatud kalorid teda väga palju ei huvitagi, pigem läbitud sammud ja uni.
Uni halb
Kui esimesena märgituga on Andrese elus kõik hästi – seda näitavad mõõtmistulemused ja mees ise ka tunneb, et tema füüsiline vorm on hea –, siis uni on keeruliste era-
NOVEMBRIS PRISMADES SOODUSHINNAGA VAATA KA: WWW.HORTUSMEDICUS.EE
MADE IN FINLAND
14
Tervis ja Hea Vorm Foto: erakogu
eluliste läbielamiste tõttu muutunud katkendlikuks. Nn unekõver näitab, et märtsis, kui ta abielu purunes, muutus uni tuntavalt halvemaks, paranes septembriks ja on nüüd taas uuesti kehvaks muutunud. „Stress, stress,” põhjendab mees. Sealjuures ei olene une kvaliteet üksnes perekondlikest suhetest, vaid on seotud ka näiteks tööga. Analüüs näitab, et esmaspäev on mehel tõesti sinine ja siis on ka uni kehv, tööpäeva viimasel päeval, reedel magab ta aga sügavamalt. „See kordub nädalast nädalasse,” kinnitab Andres. Hiljuti lisandus Arguse rakendusse ka võimalus analüüsida une ja ilma vahelisi seoseid ning see näitab, et vihmase ja uduse ilmaga magab Andres paremini. „Vaimule oleks vaja mingit uut väljakutset, sest inimesel peab olema hobi ja huvid. Kui aga hobi muutub su tööks, on see küll suurepärane, aga siis tuleb leida uus hobi, millesse energiat suunata,” mõtiskleb Andres, mil moel vaimne seisund ja seega ka uni uuesti tasakaalu saada. „Naljatledes võiks öelda, et minu hobi on minu lapsed, keda ma väga hoian ja üritan hoolimata lahutusest ikkagi tublideks inimesteks kasvatada,” leiab Andres vaimselt keerulises olukorras ka plusspooli. Tegelikult on Andres ju keskmise Eesti mehe kõrval tubli erand – mehi, kes sellisel moel oma tervisele tähelepanu pööraks, on pigem vähe. Liiatigi on vähe neid, kes teades, et tervis on kehvavõitu või jääb elustiilis millestki vajaka, midagi selle parandamiseks ette võtavad.
MOBIILRAKENDUSED JA TERVIS Liikumine: Endomondo, Runkeeper Vaimne tervis: Ära tee!; Tee nii!; Deprest vabaks!; Une monitor Ilu ja toit: Diet & Acne; MyFitnessPal
Uneanalüüsist selgub, et esmaspäeval on uni kehv, kõige parem aga reede õhtul. Foto: erakogu
Südame löögisagedus on, nagu näha, väga hea, kohane hea füüsilise vormiga mehele. Mida aga Andres, sina, oled lähtuvalt neist mõõtmistest oma elustiilis muutnud? „Suitsetamise jätsin jälle maha, see käib mul kähku,” muheleb mees. „Üritan ka mõistlikul ajal magama minna ja magada korralikult ennast välja. Olen märganud, et magus amps, näiteks lu-
sikatäis mett õhtul, toob hea une. Kui sammumõõtja ütleb, et olen käinud vähe samme, katsun oma kohustuslikud sammud täis saada. Ei ole midagi meeldivamat kui õhtune jalutuskäik sügiseses Eestis,” tõdeb ta. Kristiina Viiron
Ilu ja tervis loodusest! www.bioshop.ee valikus üle 4800 loodustoote! Looduskosmeetika – toidulisandid – superfoods – kodutooted.
Suurepä ra n e k i n g i i d ee n ii vä s in ud
•
liig e s t ele
k ui k a
•
n a udin g ut eri k k a k s
•
sa u n a ma s k ik s .
Vaa ta li sa : www.ra vimuda .ee
iseks kosmeetilistel Ravimuda sobib kasutam unamudana ning hooldusprotseduuridel, sa . mee-ja mudamassaažiks