Tervis ja Hea Vorm by Eesti Päevalehe

Tervis Hea Vorm M채rts 2014

Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Helen Lehismets, helen.lehismests@lehed.ee, tel 661 3312. Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee

R Õ H U TA D E S S I N U LO O M U L I K K U I LU

SINA OLED

www.merz-spezial.com

ERILINE

KÜSI APTEEGIST!

MERZ SPEZIAL DRAŽEED – UNIKAALSE KOOSTISEGA VITAMIINID, MIS TAGAVAD TERVE JA VÄRSKE NAHA, TUGEVAD KÜÜNED NING SIIDJALT LÄIKIVAD JUUKSED.

Tervis ja Hea Vorm

Vigane treeningukava võib seljale teha kasu asemel kahju Levinud arusaam, et jõuline, pingutav ja kiiretempoline treening on kasulikum kui pehme ja aeglane sooritus, on üks põhjuseid, miks treeningule vaatamata või treeninguga seoses tekivad kudede mikrotraumad ja ka seljavalud.

Signe Kalberg „Trenni tehes hakkab alaselg valutama tavaliselt siis, kui seljas on funktsioonihäired või koemuutused juba algselt ehk varjatult olemas. Tihti kannatavad seljavalude all ka need, kes reeglipäraselt ja aktiivselt treenivad, kuid valitud on sobimatu/kahjustav treeninguliik,” ütleb seljaarst Leili Lepik, kes lisaks akadeemilisele arstiharidusele on omandanud lisaeriala ka manuaalmeditsiini alal. „Manuaalmeditsiini autoriteetide järgi on seljatervise huvides

soovituslikud mitte jõutreening, vaid pehme Hatha jooga harjutused, naistele ka kõhutants, mis arendavad lülisamba elastsust, seljaliigeste liikumisvabadust ja kõige muu hulgas ka lihastoonust,” ütleb Lepik. Selja tervisest lähtudes ei ole sobiv valik selline treening, mis mõjub lihaskonnale ja liigestele asümmeetrilise ja ülemäärase koormusena. Keha treenimise all ei peaks mõtlema ainult lihastoonuse tõstmist, vaid pigem lülisamba ja lihaste elastsuse ja seljaliigeste liikumisvabaduse arendamist.

Foto: Shutterstock

Oluline on seljalihaste tasakaal Tähtis ei ole mitte ainult pindmiste ja süvalihaste, vaid ka keha vasaku ja parema poole lihaste, sirutajate- ja painutajatelihaste tasakaal. See sõltub peamiselt igapäevasest kehahoiust, aga ka treeningu või terviseharrastuse iseloomust. Näiteks asümmeetrilise koormusega (tennis, hoki jt) ja kühmus kehahoiuga (jalgratas, motosport jt) treeningud soodustavad lihaste ülepinget, tasakaalustamatust ja liigesblokeeringuid ning nendest tulenevaid vaevusi. Lihaste tasakaalustamine on oluline, kuid mitte ainult lihasjõudu silmas pidades – samavõrd kui on ebasoovitav nõrk lihas, on seda ka ületreenitud puine ja ülepinges lihas. „Selja tervise ja ka üldise enesetunde seisukohalt on tähtis

jätkub lk 4

Maailma parim toidukuivati EXCALIBUR

SELJAD KORDA! www.medifur.ee

Proﬁblenderid 3 HJ

Seljavenituspingid

HUROM aeglane mahlapress

TOITU TERVISLIKULT! www.väetoit.ee

Medifur OÜ, Saku 15, Tallinn tel: 6463350 või 5067040

Tervis ja Hea Vorm

lihaste elastsus, mitte pingestatus ja jäikus. Lihaste tasakaalu ja seljaliigeste liikumisvabadust saab hinnata painutus- ja sirutussuuna, külgpainutuste ja pöördliigutuste ulatuse järgi,” selgitab Lepik. Kui selg väsib või valutab, ei tähenda see tingimata, et selg on „nõrk”, s.t et seljalihased on nõrgad. Vastupidi, seljaarsti praktika näitab, et paljudel selja ja kaelavaevustega patsientidel esineb selja ja kaelalihaste pinge ja lühenemine (spastilisus), mis on seotud kindla lülisamba segmendiga. Sageli esineb ka seljaliikumise piiratus ühes või mitmes liikumissuunas. Nii „nõrga” kui ka „tugeva” selja puhul on esmatähtis igapäevane õige kehahoid (sirutusasend) istudes, seistes ja käies ning asümmeetrilise koormuse vältimine (koti kandmine üle ühe õla, seismine toetudes ühele tugijalale jne). Neid tervisesportlasi, kes ratta seljast maha tulles alaseljavalu kurdavad, polegi vähe. „Rattaga sõites on selg kumeras ja üla- ning keskselg liikumatus asendis. Selline kehaasend ei ole soodne selja tervisele. Kühmus asendijärgne

Foto: Shutterstock

Selja tervisest lähtudes oleks soovitav vältida asümmeetrilist koormust, kühmus asendit ning jõulisi ja kiireid sooritusi.

E, T, N, R 9 - 17, K 9 - 19, L 10 - 13 Tartu mnt 32 Tallinn 10115, Tel 600 0666 Ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid) Songavööd/bandaažid � Ravisukatooted � Valmislahased (sõrme, käe, jala) � Välised rinnaproteesid � Silikoonist ortopeedilised abivahendid � Ortopeedilised jalanõud, tallatoed � Taastusravivahendid � Nahahooldusvahendid � Inva- ja liikumisabivahendid � �

seljakanguse esinemine viitab lisaks lihaspingele ka seljaliigeste funktsioonihäiretele,” selgitab Lepik. Arsti sõnul võib inimene, kellel vaevusi ei ole, alustada treeninguga ilma oma selja tervist kontrollimata. Hea oleks enne valiku tegemist aga läbi mõelda, milline saab olema treeningu mõju luu- ja lihaskonna elastsust silmas pidades. „Selja tervisest lähtudes oleks soovitav vältida asümmeetrilist koormust, kühmus asendit ning jõulisi ja kiireid sooritusi. Konsultatsioon seljatervise osas osutub vajalikuks, kui vaevused esinevad enne treeningu alustamist, tekivad treeningu ajal või järgselt,” soovitab Lepik.

Siseelundi haigus põhjustab seljavalu Seljaarsti sõnul võib lülisamba hüpomobiilsus (jäikus, vähene elastsus, lülisamba lülide vaheliste väikeste liigeste blokeeringud) põhjustada siseelundite talitlushäireid ja vastupidi – siseelundi haigus võib tekitada reflektoorset valu selja piirkonnas. „Selja- ja kaelahaige ravimisel on soovitav alati tähelepanu pöörata ka siseelundite tervisele – sapipõie probleemidele, kõhukinnisusele, põie- või neerupõletikele jne,” ütleb ta. Lapsepõlve seljatrauma ja sellega seotud valu võib olla põhjuseks väärale kehahoiule (valust tingitud sundasend), selle mõjul kujunevale lülisamba väärasendile, sellest lähtuvale seljaliigeste funktsioonihäiretele, liha-tasakaalustamatusele ja koekahjustustele. „Traumajärgsete häirete ja koemuutuste esinemisel ei ole jõutreening soovitav,” märgib Lepik. Diski nihkumine ja koekahjustus on enamasti seotud ülemäärase staatilise või dünaamilise koormuse ja väära kehahoiuga – asümmeetrilise ja/või kühmus kehahoiu mõjul lülikeha ühele osale mõjuv ülemäärane surve sunnib diski tuuma nihkuma keskasendist väiksema surve suunas. Harjutuste sooritus ilma juhendajata võib olla väär, ebapiisav või ülepingutav, vahel koguni kahjustav, sest harjutusi näiteks video järgi tehes ei saa ise hinnata soorituse kvaliteeti. Soovitav on õppida asjatundliku treeneri, terapeudi või arsti käe all. „Seljaprobleemid on individuaalsed ja ei esine ainult nõrkade, vaid ka tugevate seljalihaste korral. Tasub teada, et alaseljavalu ei alati seotud ainult lülisamba probleemidega, vaid üheks põhjuseks võib olla ka jalgade tagaosa lihaste lühenemine, mis kujuneb levinud harjumusest – hoida istudes jalad tool all või kõrgete kontsadega kingade kandmisest,” märgib Lepik.

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel. Toodete müük ka Liisi järelmaksuga

Empatrax OÜ E-pood: www.invaabi.ee Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

Sobimatu treeninguga võib põhjustada: •• seljalihaste tasakaalustamatust ja lülisamba külgniverduste kujunemist, •• lihas-kõõlus ülepinget ja lihaste-kõõluste-sidemete koekahjustust, •• fassett-liigeste funktsioonihäireid, •• seljaliigeste ülekoormust ja seljalülide vaheliste ketaste (diskide) kahjustust, •• siseelundite talitlushäireid jne. Allikas: seljaarst Leili Lepik

Tervis ja Hea Vorm

Harjutused aitavad kaelalihaseid lõdvestada Kael ja õlad valutavad, turi on nii pinges, et süda läheb pahaks – see mure vaevab istuva või monotoonsete liigutustega töö tegijaid. Agne Narusk Üks hea tervise soovitusi on see, et istuvat tööd võiks järjest teha kõige rohkem 55 minutit. Seejärel tuleb viieks minutiks püsti tõusta ning midagi muud teha. Eriti hea, kui see „midagi muud” tähendab liikumist ja kasulikke harjutusi. Füsioteraapia Kliiniku füsioterapeudi Katre Lust-Mardna sõnul kurdavad patsiendid kaela- ja ülaselja valu üle kohe väga sageli. Süüdi on siin halb ergonoomika, töötegemise vahepeal ei liigutata end piisavalt. „Aitaks kas või see, kui pidevalt laua taga töötades vahepeal asendit muuta ja näiteks reguleeritavat lauda üles-alla tõsta. See tähendab, et teha natuke aega oma tööülesandeid laua taga istudes, siis jälle kõrgemal ning seistes,” ütleb Lust-Mardna. „Monotoonset tööd tehes peab asendit pidevalt vahetama.” Aegajalt võib jalad tõsta arvutikastile või -sahtliboksile, maast kõrgemale. Isegi ergonoomilisel

toolil, kus istud kenasti sirgelt, põlved 90-kraadise nurga all, tallad maas, pole kasutegurit, kui end vahepeal ei liiguta ja asendit ei muuda, nendib füsioterapeut. Mõned eriti lihtsad nipid Katre Lust-Mardna soovitab tööruumi mahutada ühe suure võimlemispalli ja osa päevast laua taga sellel istudes veeta. Ebakindlal alusel on lihased keha püsti hoidmise nimel sunnitud rohkem tööd tegema, pallil istudes on kergem end liigutada ja selgroolülide vahelised diskid ei ole pideva ühesuguse surve all. Tervet päeva palli otsas veeta muidugi ei maksa – ikka kõike vaheldumisi ja mõõdukalt. Õlaringide tegemiseks, et õlavööde vabam oleks, pole palli vaja. Ringe võiks teha suunaga eest taha. Teistpidi pole efekt nii suur, niigi oleme istudes ettepoole vajunud, ütleb Lust-Mardna. Väga hea harjutus on õlgade taha ja alla viimine nii, et abaluude vahele jääb võimalikult vähe ruumi, selg kenasti sirutatud. See on hea rinnalihaste venitus, sest istuvas asendis lühenenud rinnalihased tõmbavad meid ettepoole küüru. Alalõpmata on meie pea veidi ette, õige asend on tegelikult selline, kus pea on kergelt taha viidud ja lõug kümme kraadi langetatud. „Kui õige asend üles leida, on väga

hea olla, justkui kukal ja pea raskus oleks hoitud,” ärgitab füsioterapeut proovima. Teine, sageli liiga pinges lihas on trapetslihas õla-kaela vahel. Peakallutused kõrvale aitavad neid lihaseid kergelt venitada. Isomeetrilised harjutused kaelale Pearinge teha ei soovitata, sest need võivad pead liialt kuklasse kallutades teha rohkem kahju kui kasu. Ka tähestiku joonistamine, kujutletav pliiats suus, ei anna suuremat efekti. Parem on lihtsalt kaugele üle ühe õla vaadata ja siis sügava kaarega eest alt läbi üle teise õla. Kaelale on head isomeetrilised harjutused. Katre Lust-Mardna soovitab asetada peopesa vastu kõrva ja suruda kujutletavalt pead kõrvale käe suunas nii, et pea ja kael jäävad tegelikult paigale. Nii pingutad ja lõdvestad just neid kõige vajalikumaid lihaseid, verevarustus paraneb. Millised harjutused on konkreetsel juhul õiged ja aitavad paremuse poole, teab kõige paremini öelda spetsialist. Lust-Mardna sõnul võiks inimesed rohkem füsioterapeudi poole pöörduda, sest sugugi mitte alati ei ole tegu ravimeid või operatsiooni vajavate seljahädadega ja aitavad hoopis õiged ning järjepidevad harjutused.

Füsioterapeut soovitab: •• Selg sirgu, kõht sisse, rind ette. Vii käed kõrvalt üles ja venita end nii pikaks kui võimalik. Too käed alla ja lõdvestu. •• Joonista küünarnukkidega ringe. Selg ikka sirge, käed lõdvestunud, küünarnukid liiguvad suunaga eest taha. •• Tõsta õlad „vastu kõrvu”, lase alla ja lõdvestu. •• Kalluta pead ühele ja teisele küljele. •• Suru küünarnukid ja õlad taha nii, et abaluud peaaegu kokku puutuvad. •• Aseta peopesa vastu kõrva ja suru kujutletavalt pead kõrvale käe suunas nii, et tegelikult on pea ja kael paigal. Aseta kaks kätt kuklale ja suru ka taha suunas. Tunned, kuidas pingutad kaelalihaseid. Lõdvestu. Allikas: Katre Lust-Mardna

Kui töö on monotoone, muuda vahepeal kehaasendit. Kui istud palju, tee seda vähemalt õigesti:

Joonistus: Shutterstock

Füsioterapeut Katre Lust-Mardna sõnul on joonisel näidatud harjutused kaelale ja ülaseljale head. Proovi järele.

•• Ära kaldu ettepoole. •• Hoia õlad vabalt. •• Õlavarred olgu külgede vastas. •• Küünarnukid peavad olema toetatud. •• Alaselg võiks olla toetatud. •• Jalad sirgelt vastu põrandat. Allikas: www.delfi.ee/tervis

USA-s Stanfordi ülikoolis tehtud uuringus vaadati, kuidas mõjutavad kaalu langust erinevat tüüpi dieedid. Selgus, et kaalu langus aasta jooksul on 2,5 korda suurem, kui dieedi tüüp on geneetiliselt sobiv.

Tervis ja Hea Vorm

Organism enne suurt kevadet puhtaks

Paast

Foto: Signe Kalberg

Keha on paslik seestpoolt puhastada siis, kui aastaajad vahelduvad, räägivad asjatundjad. Kas ja kuidas keegi seda teeb, on iga inimese enda valik. Agne Narusk, Signe Kalberg Organismi puhastamine pole üks arvukatest dieetidest, vaid võimalus oma menüüd ja harjumisi korrastades lahti saada organismi aja jooksul kogunenud jääkidest ning mürkidest. Seda võib teha mitut moodi: näiteks jätta menüüst välja n-ö kriitilised toiduained, nagu suhkur, kohv, liha, jahu, alkohol ning süüa-juua iga päev juurde midagi, mis ainevahetust kiirendab, näiteks rohelist teed. Mõni inimene joob teatud aja jooksul palju (sidruni)vett, teine sööb toortoitu, kolmas loobub lihast, neljas alustab hommikuid soolaveega. On neid, kes toidusedelisse muudatusi ei tee, vaid otsivad lisa apteegist – joovad teatud aja jooksul puhastusteesid või teevad läbi looduslike toidulisandite kapslikuuri. Teooriaid ja soovitusi on mitmeid, igaüks valib ise, mida ta järgib. Kunagi ei tee paha oma ettevõtmisest rääkida perearstiga. Tõsine ettevõtmine – paast Üks põhjalikumaid, head ettevalmistust nõudev ning häid tulemusi andev (siis, kui selleks ollakse tõesti valmis) väga vana organismi puhastamise viis on paast. Kõigile pikk paast ei sobi, mis ei tähenda, et see mõte tuleks sootuks maha matta. Organismile on head ka kolmepäevane värske salati või mahla dieet; seegi, kui kord nädalas veepäeva peetakse. Vesi toidu asemel annab seedeorganitele puhkust, salatid seevastu on nagu looduslik luud, mis organismi seestpoolt pühib. „Paastu ei ole soovitav segi

Enne paastumist: 2–4 päeva enne paastumist tuleks: •• loobuda lihatoidust, suhkrust ja jahutoodetest ning jääda taimetoidule/püreesuppidele; •• juua virsiku-, ploomi-, porgandi- või muud mahla 2 liitrit päevas; •• koju valmis osta pakk linaseemneid ja kuivatatud leiba.

Paastu ajal: Organismis võivad tekkida järgmised muutused: •• veri muutub happelisemaks; •• keelele ilmub katt; •• hingeõhk muutub halvalõhnaliseks; •• uriini, naha ja kopsude kaudu tulevad kehast välja jääk- ja mürkained, seetõttu võib uriin muutuda tumedaks, nahale ilmuda lööve; •• organism eritab palju röga; •• võib tekkida iiveldus, peavalu, kõhu- ja seljavalu. Lusika turismitalu paastulaagri eestvedaja Sirje Kurvet ütleb, et paastu ei tohi segi ajada nälgimisega.

ajada nälgimisega. Kui nälg on enese sundimine mitte sööma, siis paast on vabalt valitud toiming,” ütleb Lusika turismitalu perenaine Sirje Kurvet. Oma kuulsa puhastustee koostist pani ta kokku kaks aastat ja see, milliseid ravimtaimi tee sisaldab, on saladus. Kui organism on soolestikust sinna kogunenud saastast vabanenud, on vaja turgutada organite tööd. Juua palju sidrunivett, liikuda, käia saunas ja nautida massaaži. Mõttega, et nüüd on vaja nälgida, pole mõtet paastulaagrisse minna. „Nälgimine on ettevalmistamata tegevus, see on pigem saamahimu, mõtted toidust, võitlus egoga jne. Selleks, et hakata paastuma, tuleb teha endale üks korralik ajupesu. Mida ma tahan paastuga saavutada, mida ta annab

mu kehale ja hingele?” selgitab Sirje Kurvet. Organism on viidud paastu ajal aeglasele režiimile ja toitub kõigest sellest, mis kehas on üleliigne. Paastuks ettevalmistumine sõltub Kurveti sõnul paastu pikkusest – kolmepäevane paast vajab juba kuupikkust mõtestamist ette. Tuleb anda oma kehale teada, et selline äärmuslik olukord on ajutine, kuid tervendamiseks vajalik. Paastu ajal on oluline käia iga päev saunas ja liikuda. Paastulaagri paastujad näiteks harrastavad vähemalt poole kilomeetri pikkust tagurpidi kõndi – vana Hiina meetod, mille abil visatakse sümboolselt selja taha päeva pinged. Tagurpidi kõnd lõdvestab sealjuures keha ning treenib neid lihasgruppe, mis muidu koormust ei saa.

Lisaks hambapastale võib hambaid, keelt ja suud pesta kalmusejuure veega, mis desinfitseerib ka ühtlasi suu limaskesta.

Korrastatud toidusedel Organism puhkab, kui mõne aja jooksul ei tarvitata: •• suhkrurikkaid toite, piimasaadusi, alkoholi, kohvi ja kofeiinirikkaid jooke, gaseeritud jooke, praetud toite, valgest jahust valmistatud toite, liigset soola, konserve, salatikastmeid ja majoneesi. •• Söö sel ajal kapsast ja spargelkapsast, täisteratooteid ja seemneid, võimalikult palju toortoitu, ube ja teisi kaunvilju, joo vett ja rohelist teed.

Jalad vajavad igapäevast hoolitsust

Fotod: Shutterstock

Tervis ja Hea Vorm

Jalgade eest hoolitsemine ei ole vajalik üksnes ilu nimel, vaid aitab vältida ka mitmeid valusaid terviseprobleeme. Signe Kalberg „Pediküür ei seisne ainult varbaküünte kordategemises ja lakkimises, sest paraku leidub jalgadel tihti ka nahapaksendeid, kannalõhesid, sissekasvanud küüsi, haudunud varbavahesid,” loetleb 22 aastat pediküürijana töötav Merle Rattus probleeme, mis vaatavad talle vastu igapäevatöös. Loetelu jalaprobleemidest võiks veelgi jätkata, sest kui käed on kõigile nähtaval, siis jalad on sokkides peidus ja neile hakatakse rohkem tähelepanu pöörama alles siis, kui valu endast märku annab.

Asjatundmatus teeb olukorra hullemaks Jalad on inimese elus väga raske töö tegijad, nad käivad eluea jooksul keskmiselt maha 160 000 kilomeetrit. Kui siis käimisel kasutatakse ebamugavaid, kitsaid jalatseid, mis pealegi veel kõrgetel kontsadel, ongi tulemuseks sarvestunud nahakiht päka ja kanna all. „Ise seda eemaldada on ebamugav, kuna nõuab asendit, milleks pole võimelised eakad ja ülekaalulised, ka jalg ei pruugi niipalju painduda,” märgib Rattus. Kollakaks ja klaasjaks muutu-

PODIAATRIA - Teadus jalast ja jalaravist, vajab spetsialiste ja nõustajaid, kes oskavad leevendada jalalaba vaevusi. Koolitusele, nõustamisele, näidisprotseduurile registreerumine toimub aastaringselt Eesti-Rootsi koostööna eesti, vene, rootsi ja inglise keeles.

Koolitaja on podiaater Rootsist,

SIGRID VIKLUND Vaata: www.ramstasense.com

Info koolituse ja jalaravi koduteenuse tellimuse osas telef 51 26 898 hiiobi.jalaravi@gmail.com

Valesti lõigatud varbaküüsi ja sellest tekkinud probleeme näeb maniküürija rohkem kui peaks. Valesti lõigatud varbaküüsi ja sellest tekkinud probleeme näeb maniküürija rohkem kui peaks.

nud nahapaksendid, olgu need kas päka all või kannal, vähendavad naha elastsust ja nii tekitavad nahasisesed pinged. Kui neil lastakse olla ega lihvita, tekivad naharebendid või praod. Ulatudes nahakihini, mida läbivad väikesed veresooned ja närvilõpmed, on tulemuseks torkavad valud ja nahapragude veritsemine. Sealt edasi nahapõletikuni on vaid lühike

maa, sest paksenenud naha ainevahetus on häiritud, selle ümbruses olev nahk pehmeneb ja bakterid levivad niiskes, halvasti verd läbilaskvates kudedes takistamatult. Asjatundmatu käe all võib nahapaksendit eemaldades hoopis rohkem viga saada, eriti siis, kui kasutatakse valesid tööriistu. „Mul on olnud meesklient, kes kasutas paksenenud nahast vaba-

Diabeetikud peavad olema iseäranis hoolsad Ingrid Karu Pärnu haigla sisehaiguste kliiniku polikliinilise osakonna vanemõde

Jalgade eest hoolitsemine peaks kuuluma iga inimese igapäevaelu juurde. Alustada tuleb siis, kui probleeme veel ei ole. Diabeet ise jalgade vigastusi ei tekita, aga oht vigastuste tekkimiseks on haigusest tulenevalt suurem. Veresoonte ahenemine halvendab jalgade vereringet ning närvisüsteemist tulenevad muutused nõrgendavad jalgade tundlikkust. Seetõttu arenevad diabeetikutel jalavigastused aeglaselt ning võivad jääda inimesele endale märkamatuks. Sagedasemad kahjustused jalgadel on haudunud varbad, naha- ja küüneseen, soolatüükad, konnasilmad, villid. Diabeetik ei pea käima niivõrd pediküüris, vaid korrapäraselt jalaravi kabinetis jalgu hooldamas, kus teenust osutab selleks väljaõppe saanud õde. Haiglate juurde on loodud jalaravi kabinetid, kus teenust osutavad õed. Haigekassas kindlustatud diabeeti põdevatele patsientidele on teenus tasuta.

Tervis ja Hea Vorm alles. Sarvkihi võib eemaldada, aga kui surve jalatallale püsib, tekib sarvestunud koht uuesti. Valesti lõigatud varbaküüsi ja selle tulemusi näeb pediküürija rohkem kui peaks. Küüne sissekasvamist soodustavad Rattuse sõnul eelkõige küüne valesti ehk kaarjalt lõikamine, samuti halb jalgade hügieen ja ebasobivad jalanõud. „Kui inimene lõikab ise kodus varbaküüsi, ei pruugi ta hästi küüneni ulatuda, kuna ei paindu. Samuti ei teata, et varbaküünt tuleb lõigata otse. Kui siis küüne serv kasvab naha sisse, on tulemuseks lisaks teravale valule ka turse ja põletik, mis võib minna mädanema,” kirjeldab Rattus halvimat, mida võib inimene oskamatu varbaküünte lõikamisega teha.

nemiseks metallist kalariivi. See on jalgade jaoks väga julm kohtlemine,” ütleb pediküürija. Sarvestu-

nud nahakihi eemaldamine annab vaid ajutise leevenduse siis, kui survekoormus jalatallale jääb ikka

Vale jalats on kurja juur Ka valed jalatsid teevad jalgadele, eriti just varvastele liiga. Kui varbad on liiga kitsas jalatsis, võivad varvaste vahed hauduma minna, see on aga soodsaks pinnaseks bakteritele. Eriti suvel kuumaga tuleb iga päev varbavahed üle vaadata, sest hauduma läinud varbavahedesse

Loodus ravib ONYCOR Kas teie varba- või sõrmeküüs on traumast

kahjustatud? Kas soovite ergutada küünte kasvu või soodustada tallanaha elastsust? Onycor sisaldab tõmmiseid järgmistest looduslikest komponentidest: agaav, sirel, pune, valge sinep, Cayenne’i pipar, kadakas, lisaks taruvaik ja etüülalkohol. Küünekahjustuste ja/või -kasvu kiirendamiseks tilgutage mõned tilgad küüne alla ja vallile. Liigsarvestunud tallanaha pehmendamiseks või jalanaha hoolduseks hõõruge jalanahale piisav kogus 2–3 minuti jooksul pärast jalgade pesemist ja kuivatamist.

KLUX Kas teid vaevavad mao ülehappesusest tingitud probleemid ja kõrvetised? Või olete oma kõhu liiga täis söönud? Ehk on stress tekitanud seedehäireid? Klux koosneb looduslikest preparaatidest: lagrits, kardemon, ingver, samuti glütseriin, etüülalkoholi sisaldus kuni 18%.

Manustage 2 korda päevas enne sööki 40 tilka puhtalt või lahustatult 50 ml leiges (toasoojas) vees. Ennetamaks söögitoru limaskesta kahjustuste tekkimist, on soovitatav mao ja söögitoru hoolduskuuride tegemine 1–2 korda aastas ühe kuu vältel. Sobib kasutamiseks koos ravimitega. Ei soovitata kasutada raseduse ja imetamise ajal. Sapikivide kahtluse korral kasutada ettevaatusega.

Lisainfo:

www.massuno.ee Küsige Massuno loodustooteid apteekidest. Apteeker annab ka teavet, millises apteegis toodet parajasti saadaval on.

võib lahtist jalatsit kandes sattuda liivaterakesi ja mustust, mis halvendavad olukorda veelgi. Kui jalad on terved, piisab igaõhtusest ja igahommikusest hoolikast pesemisest, kuivatamisest ja kreemitamisest. Pediküürijad soovitavad kaks korda päevas jalgu kreemitada, kord nädalas raspeldada ja kord kuus pediküürija juures käia. Siis saab pediküürija öelda, millises olukorras on tallanahk ja ka küüntele on tekkinud paksendeid, mis võivad anda märku küüneseenest. Meditsiinidoktor Naomi Loogna ütleb Targu Talitajas, et alati ei ole küünte paksenemise põhjuseks seenhaigus, selleks võib olla ka küüneplaadi vigastus. Küüne või küünte kahjustused tekivad mingi eseme kukkumisest varbale, varba äralöömisel või ka selle tagajärjel, kui keegi astub varbale. Mõnikord on põhjuseks ebasobivate jalanõude kandmine. Professor lisab, et küünte paksenemist mõjutab ka vanus (nahk ja küüned muutuvad vanemas eas kuivaks), aga ka mõned haigused: psoriaas, suhkurtõbi, kilpnäärmetalitluse häired jm.

PAPS-20 Kas tunnete, et olete oma lihastele või liigestele

liiga teinud? Või häirivad teid nahamarrastused ja -kriimustused? Ehk on teid hammustanud mõni putukas? Paps-20 koosneb looduslikest preparaatidest: agaav, sirel, taruvaik ning etüülalkohol. Ülitundlikkuse korral üksikkomponentide suhtes tuleb pidada nõu arstiga. Kandke PAPS-20 õhukese kihina vastavale kehapiirkonnale kuiva naha peale, soovitatavalt 3–4 korda päevas.

PROPOLISE EXTRAKT Kas teid on hammustanud mõni putukas? Kas teie

organism on nõrgestunud ja vajab puhastust? Propolise extrakt sisaldab 10% propolist (taruvaiku). Propolis sisaldab erinevaid looduslikke ühendeid, sealhulgas bioflavonoide ja flavoone. Bioflavonoidid on taimse päritoluga polüfenoolsed ühendid, mis juba väga väikestes kontsentratsioonides võivad hävitada mitmesuguseid kahjulikke mikroorganisme. Välispidiselt kasutatakse Proopolise extrakti antiseptilise vahendina, seespidiselt organismi tugevdamiseks ja puhastamiseks. Propolise extrakt toimib antiseptikuna ja aitab desinfitseerida nahka kriimustuste, haavade ja põletuste korral. Propolist ehk taruvaiku on kasutatud rahvameditsiinis loodusliku antibiootikumina. Manustamisel lahustage 1 ml ekstrakti 20 ml vees, vajaduse korral tarvitage 2–3 korda päevas, enne sööki. Päeva ei soovitata manustada üle 50 ml. Toidulisand ei ole mitmekesise toitumise asendaja. Enne tarvitamist loksutada. Suukaudselt tohib Propolise extrakti kasutada ainult lahjendatult. Veega lahjendamisel muutub vedelik piimjasvalgeks. Kasutajatel, kellel on ülitundlikus üksikkomponentide suhtes, oleks enne kasutamist soovitatav konsulteerida arstiga. Ei soovitata kasutada raseduse ja imetamise ajal. Sobib kasutamiseks koos ravimitega.

Foto: Shutterstock

Tervis ja Hea Vorm

Inimesed pole ikka veel piisavalt teadlikud glaukoomi varajase diagnoosimise olulisusest.

Haiguse õigeaegne avastamine on glaukoomiravis määrava tähtsusega Kui glaukoomile õigel ajal jälile saada, säilitab õige ravi nägemise. Probleemiks on, et tihti ei teagi glaukoomipatsiendid, et neil midagi viga on. Vilve Torn Glaukoom ehk rohekae on pimedaks jäämise põhjustest teisel kohal maailmas. Vaatamata ehmatavale faktile ei ole silmaarst Tiia Jugaste sõnul inimesed ikka veel piisavalt teadlikud selle haiguse olemasolust ja varajase diagnoosimise olulisusest. „Silmaarstide töös on ette tulnud olukordi, kus inimene elab silmakliiniku kõrval, aga satub silmaarsti juurde alles siis, kui ta on ühest silmast juba glaukoomi tõttu pime. Teisalt ei teagi glaukoomipatsiendid tihti, et neil midagi viga on. Halva nägemise kaebusega patsient tuleb silmaarsti juurde –kui ta tuleb –, aga kõige suurem probleem on see, et ta ei tule, sest binokulaarne nägemine kompenseerib osaliselt vaatevälja kahjustusi. Euroopa glaukoomiühingu hinnangul võivad pooled glaukoomihaiged olla diagnoosimata. See karm reaalsus valitseb tõenäoliselt ka Eestis,” toob dr Jugaste olukorra tõsiduse esile.

Nägemiskahjustuse teke Dr Jugaste sõnul on glaukoomi esimene tunnus normist kõrgem silmasisene rõhk, mis kahjustab nägemisnärvi ja põhjustab tumedaid alasid vaateväljas. Kui glaukoomi õigel ajal ei avastata ega ravita, siis haigus süveneb, nägemisnärv kärbub, silm ei näe ja haigus võib lõppeda pimedaksjäämisega. „Et glaukoomi tõttu kahjustunud nägemist ei saa taastada, soovivad kõik silmaarstid haiguse enne vaatevälja suurte kahjustuste tekkimist avastada – siis on veel võimalik haiguse arengut edukalt pidurdada ja nägemist säilitada,” ütleb dr Jugaste. Tohter lisab, et glaukoomi haigestumist ei pruugi märgata ka patsiendi lapsed või lähedased. Algstaadium kulgeb sümptomiteta, kuni inimene ise tunneb, et ta nägemine on halvenenud. Paraku võib siis glaukoom olla juba välja kujunenud ja vaateväljas on ulatuslikud kahjustused. Glaukoomi riskitegurid Vanus mängib glaukoomi puhul olulist rolli ja kuigi glaukoomi esineb dr Jugaste sõnul ka lastel ja isegi vastsündinutel, on enamik kõrge silmasisese rõhuga patsiente siiski üle 40-aastased (glaukoomi haigestumise risk on 40-ndates 2%, üle 75-aastaste seas aga juba 10–15%). Ka tervetes silmades suureneb silmarõhk vananedes

järk-järgult, kuid osal inimestest on rõhutõus märkimisväärne. Miks see nii on, pole praegugi päris selge. Lisaks vanusele on silmarõhu suurenemise üldised riskitegurid ka perekondlik taust ja osa üldhaigusi. „See on ammu teada, et glaukoomihaigete järeltulijatel on suurem tõenäosus glaukoomi haigestuda. Veel on teada, et haigestumise risk tõuseb ka lühinägelikel või kui üldhaigustest põetakse diabeeti, kõrgvererõhktõbe või migreeni. Sestap peavadki riskiteguritest ohustatud patsiendid eriti valvsad olema ja oma silmi korrapäraselt kontrollima.” Tunnustatud silmaarst paneb kõigile südamele, et kui 40-ndates inimene pöördub oma esimeste lugemisprillide saamiseks silmaarsti või optometristi juurde, peaks ta kindlasti paluma mõõta ka silmasisest rõhku. „Optometristid mõõdavad silmarõhku usinalt ja leiavad ka glaukoomipatsiente ning silmaarstid on neile väga tänulikud,” kiidab dr Jugaste kolleege. Kui silmasisest rõhku optometristi juures mõõta ei saa, tuleb pöörduda silmaarsti poole, suunamiskirja selleks vaja ei ole. Ideaalis võiks normaalse nägemisega, kuid prille vajav inimene minna esmalt silmaarsti juurde, kes vaatab üle silmapõhjad. Ohumärkide ilmnemisel suunatakse patsient kohe edasistele uuringutele. Kui patsiendi silmadega on

kõik korras, saab ta edaspidi prille muuta optometristi juures. Dr Jugaste selgitab, et rõhu mõõtmiseks on mitmeid meetodeid, kuid riskiastme saab ka n-ö ebatäpsema meetodiga kindlaks teha. Patsient, kelle silmasisene rõhk on kõrgem kui 21–22 mmHg, peab jääma edasisele jälgimisele, sest see viitab glaukoomi tekkimise ohule. Rõõmu teeb kogenud arstile aga see, et haigusteadlikkus on vanemate inimeste seas tasapisi paranenud – üha enam küsivad patsiendid vastuvõtul ka silmasisese rõhu kohta, varem ei huvitanud see eriti kedagi. Glaukoomi ravi Glaukoom on kroonilise kuluga ja seega peab glaukoomipatsient õppima selle haigusega koos elama. Ravi alustatakse silmasisest rõhku alandavate tilkadega. Kui tilgaravi on efektita, kasutatakse laserravi. Viimase võimalusena tuleb kõne alla operatiivne ravi, kuigi mõnikord on operatiivne ravi ka esikohal. Seda juhul, kui rõhk on väga kõrge või kui tegemist on kaugelearenenud glaukoomiga, selgitab dr Jugaste. „Eestis kasutatakse patsientide raviks peaaegu kõiki maailmas glaukoomiraviks välja töötatud tõhusaid silmatilku. Kõik need ravimid on sajaprotsendilise soodustusega – ka see näitab, kui olulise haigusega on tegemist,” lisab arst.

Tervis ja Hea Vorm

Šungiidi tervisekivi – ilus kingitus lähedastele Karjala maakoorest pärit süsinikku sisaldavat mineraali šungiiti on tervise parandamiseks kasutatud aastasadu. Selle ainulaadse musta ja hallikarva kivi omadused on imelised, eriti joogivee rikastamisel. Ka Eesti kodudes näeb üha sagedamini laual veekanne, mille põhjas lebab haruldane kivi. Mis see on, mis šungiidi nii vajalikuks teeb? Erinevalt teemandist ja grafiidist, mis on šungiidi sõsarmineraalid, on selle molekulidel ebatavaline kristallvõre. 20. sajandi lõpus (Nobel 1996) avastati varem tundmatu süsiniku eksisteerimise vorm õõnsate pallikujuliste fullereenide näol, millele teadlased ja uurijad panevad suuri lootusi. Suur fullereenide sisaldus šungiidis lubab oletada kosmilist päritolu – samasuguseid maaväliseid fullereene on leitud meteoriitidest. Ühe hüpoteesi kohaselt on šungiit meie päikesesüsteemis eksisteerinud planeedi Faetoni jäänus. Kivimi vanus on üle kahe miljardi aasta, selle tegelik päritolu on siiski seni teadmata. Kindel on vaid, et kivimit leidub maailmas vaid üksikutes kohtades, neist tunnustatuim asub Karjalas. Fullereenisisaldusega seletatakse kivimi toimet mitmete hädade leevendamisel ja organismi värskuse säilitamisel. Selgus, et kokkupuutel šungiidiga omandab vesi ravitoime. Šungiit struktureerib seda. See omakorda aitab töötada kõigil organismi bioloogilistel struktuuridel, kahjustamata terveid rakke. Fullereen osutus võimsaks ja pikatoimeliseks antioksüdandiks. Šungiit puhastab vett peaaegu kõikidest orgaanilistest ainetest (ka naftast ja pestitsiididest), paljudest metallidest ja mittemetallidest, bakteritest ja mikroorganismidest. Šungiitveel on valuvaigistav ja põletikuvastane toime. Selle anti-bakteriaalsed omadused on unikaalsed, E. coli bakter hävib hetkega. Šungiitvesi aitab taastada immuun- ja energeetilist seisundit kroonilise väsimuse sündroomi korral. Tõestatud on, et fullereenid takistavad arteroskleroosi teket ja arenemist. Kui 1991. aastal hakati valmista-

ma šungiidist joogivee filtreid, võis mõne aja pärast nentida, et selline vesi leevendas enesetunnet paljude krooniliste haiguste puhul: maohaavandite, sapiteede tõbede ja pankrease, kõrgvererõhktõve, neerukivide, erinevate allergiavormide ja isegi ekseemide puhul. Selliselt töödeldud vesi avaldab organismile üldtugevdavat ja noorendavat mõju: näonahk puhastub, nahk muutub elastsemaks, kortsud vähenevad. Šungiidiga rikastatud vesi tugevdab juuksejuuri, vähendab kõõma teket, annab juustele terve läike. Šungiitvesi aitab luu- ja lihaskonna ning vegetatiivse närvisüsteemi häirete puhul. Et vee omadused paraneksid, tuleb veenõusse panna paarsada grammi šungiiti. Esmalt tuleb see jooksva vee all ära loputada ja siis kaks-kolm liitrit vett peale valada. Sama kivi võib kasutada aastaid. Maakohtades piisab 30–60 kg šungiitkillustiku kaevu puistami-

sest, et puhastada vesi bakteriaalsest reostusest, nitraatidest, naftasaadustest, metallidest ning struktureerida ümber vee molekulid ravitoimelisteks. Šungiidiga tehakse vanni, selle purul tammumine on hea massaaž näiteks eakatele ja sportlastele – ajab minema valu jalgadest ja ristluudest.

Abiks lemmikloomadele

Ka lemmikloomad ja -linnud eelistavad meelsasti šungiidivett. Selle kasutamine lemmikloomade toidus ja joogiveena vähendab kivide teket kuseteedes ja sapipõies, parandab kehakarvade või sulgede väljanägemist ja tervislikku olukorda, tugevdab luid ja hambaid, kõrvaldab naha sügeluse ja kestendamise. Samuti kaitseb lemmikuid allergia, parasiitide ja nakkushaiguste eest. Veega, kus on olnud sees šun-

giit, ravitakse edukalt meie neljajalgsete sõprade mürgistusi. Selline ravitoimega vesi aitab paraneda loomade haavu ja haavandeid ning kaotab halva suulõhna. Nende koerte ja kasside karv, kellele on antud juua šungiidikillustikul seisnud vett, muutub märgavatavalt paksemaks ja hakkab kenasti läikima. Kui toas on šungiidivaip või plaat, märkate, et teie koer või kass kindlasti tahab olla selle juures. Loom tunneb, mis on talle ja ta tervisele kasulik. Naaritsakasvatustes on aga täheldatud, et šungiidivee kasutamine on lisaks loomade karvkatte parendamisele suurendanud ka naaritsate sigivust umbes 20%. Loe täiendavalt: www.tervisekivi.ee Tervisekivi hulgi- ja jaemüügiga tegeleb Gyllenhaal OÜ

Tervis ja Hea Vorm

Alakaalu puhul on oluline õppida sööma tasakaalustatult ja tervislikult Kuigi enamjaolt tundub, et pigem valmistab inimestele peavalu liigne kehakaal ning otsitakse nippe mahavõtmiseks, siis teisalt jagub rohkelt neidki, kes hea meelega kosuksid pisut. Aga kuidas seda teha – käib see nii, et viskan diivanile siruli ning hakkan aga end magusa ja rasvasega nuumama? Kristiina Viiron Toitumisnõustaja Ülle Niilisk rõhutab, et sellisel moel kaalus juurde võtmine päris kindlasti ei käi. „Iseenesestki mõista on ka nii võimalik kaalu tõsta, kuid selline tervist laastav eluviis ja toitumine ei saa kesta pikalt,” märgib ta. „Niisugune toitumine sarnaneb põhimõtteliselt kaalulangetajate lühiajalise dieediga, mida peetakse teatud aja jooksul ning pärast dieedi lõpetamist algne olukord reeglina taastub.” Oluline ei ole pelgalt kõhu täis söömine, vaid just see, et organism saaks toidetud rakkude tasandil. Eesmärgiks ei tohiks olla üksnes

enese nuumamine rasvapolstrit kasvatades, vaid süüa tuleb lähtuvalt organismi vajadustest saada toidust energiat, organismi ehitusmaterjale, vitamiine ja mineraalaineid. Ülle Niilisk sõnab, et kui alakaalulisuse põhjuseks ei ole mõni toitumishäire (buliimia, anoreksia, ortoreksia) ning liigsest kõhnusest pole tekkinud terviseprobleeme, saab kehakaalu tõstmiseks anda üldiseid soovitusi. Teistel eelmainitud puhkudel on kindlasti vajalik personaalne toitumisalane nõustamine. Rasva asemel lihasmassi juurde Nagu ülekaalu puhulgi, nii on ka

Foto: Shutterstock

Kui tervisenäitajad on ülisaledal inimesel head, kuid soovitakse kehakaalu tõusuga saavutada normaalset kehamassiindeksit ja vormikamat keha, tuleks ennekõike alustada regulaarse treeningkoormuse suurendamisega.

alakaalu puhul oluline õppida sööma tasakaalustatult ja tervislikult, jätmata kõrvale regulaarset liikumist ja sportimist. „Juhul, kui tervisenäitajad on ülisaledal inimesel head, kuid soovitakse kehakaalu tõusuga saavutada normaalset kehamassiindeksit ja vormikamat keha, tuleks ennekõike alustada regulaarse treeningkoormuse suurendamisega,” soovitab Ülle Niilisk. Oluline on saada juurde lihasmassi, muutmata seeläbi lisakilosid rasvaks. Intensiivsele aeroobsele treeningule tuleks eelistada lihastreeningut, mis ei kuluta liigselt energiat. Tähtis on jälgida, et kaloreid ei kulutataks rohkem, kui süües saadakse. Soovituslik on tarbida 300 kuni 500 kalorit enam, kui on tavapärane päevane energiavajadus.” Kehalise aktiivsuse kasvuga paralleelselt tuleb alustada tervisliku ja tasakaalustatud toitumisega. Kalorite arvestamisel soovitab toitumisnõustaja kasutada Tervise Arengu Instituudi väljatöötatud toitumise analüüsi programmi Nutridata, mida täites on võimalik analüüsida oma menüü energia- ja toitainetesisalduse vastavust toitumissoovitustele. Programm võtab arvesse ka sööja iga ja sugu. Muidugi tasub meeles pidada, et ükski programm ei suuda arvestada iga suutäie toiteväärtust sajaprotsendiliselt. Toitumisnõustaja sõnul on oluline suurendada söögikordade arvu kolmele põhitoidukorrale ning nende vahel tarbida toitvaid vahepalu. Toidukorrad on soovitav planeerida kindlatele kellaaegadele. Mida süüa Oluline on õiges vahekorras valkude, rasvade ja süsivesikute tarbimine. „Päevase toidu ja joogiga saadava energia omavaheline suhe peaks olema 50–60% süsivesikuid,

10–15% valke ja 25–30% rasva,” täpsustab Ülle Niilisk. Toitumine peaks olema 80% ulatuses taimne ja 20% ulatuses loomne. Siinkohal tuleb lähtuda tervislikkusest ning tarbida ka ohtralt madala energia sisaldusega rohelisi lehtvilju ja erivärvilisi aedvilju, tagades nii organismile vitamiinide ning mineraalainete kättesaadavuse. „Kaalus juurde võtmise eesmärgil tuleks suurendada valkude tarbimist ning tavapärase 0,8 grammi asemel tõsta toidust saadava valgu kogust 1 kuni 1,2 grammini kehakaalu kilogrammi kohta,” soovitab Ülle Niilisk. Suurepärased loomsed valguallikad on munad, kodujuust, kala, kana, taimsetest aga kinoa, tatar, läätsed, oad, soja, mais, teraviljad, chia-, päevalille- ja kõrvitsaseemned, spinat ja brokoli. Taimse täisväärtusliku valgukombinatsiooni saab süües ühe toidukorra ajal koos kaun- ja teravilja. Kõrgekalorilisele rafineeritud toidule tuleks eelistada köögivilju, puuvilju, täisteravilju, kaunvilju, täisterariisi ning vähesemal määral liha, kala ja muna. Parimad tervislikud valikud on energiarikkamad kaunviljad, pähklid, seemned, oliivid ja avokaado. Piimatarbimisel soovitab Ülle Niilisk eelistada taimseid piimasid, näiteks soja-, mandli- ja kookospiima ning loomsetest piimatoodetest heade bakteritega naturaalseid jogurteid, hapendatud piimatooteid, täisrasvast toorpii-

Tervis ja Hea Vorm Foto: Shutterstock

Liitu juba täna! sus Kevadine algkur lastele le e t s a t s a a 7 5 algab 7.aprillil!

Parimad tervislikud valikud on energiarikkamad kaunviljad, pähklid, seemned, oliivid ja avokaado.

ma ja kitsepiima, mis on eriti toitaineterikas. „Olulist tähelepanu tuleks pöörata rasvade tarbimisele,” osutab Ülle Niilisk. „Loomse rasva osakaal ei tohiks ületada kolmandikku päevasest rasvade hulgast (nt 1 viil liha, 1 teelusikas võid, 1–2 supilusikat koort). Väga oluline on saada toidust asendamatuid rasvhappeid.” Parim viis omastada vajalikke rasvu on süüa pähkleid, seemneid ja nende õlisid ning rasvast kala. Hea on igapäevaselt tarbida seemnesegu või jahvatatud seemneid (lina-, kanepi-, kõrvitsa-, päevalille-, seesamiseemned), salatitele, suppidele ja putrudele lisatuna. Õlidena kasutada külmpressõlisid (oliivõli, kookosõli). Ka vahepalad peavad toitumisnõustaja sõnul olema toitvad. „Sobilikud valikud on näiteks puuviljad koos pähklitega, kuivatatud puuviljade ja pähklite segu, müslibatoonid, jogurt marjadega, täisteraleib avokaadost valmistatud määrdega või hummusega,” ütleb ta. Tervisliku ja toitva toiduvaliku juures tuleb hoolitseda ka toitainete imendumise võimaluste eest. „Imendumist võivad takistada näi-

teks alkoholi tarbimine, suitsetamine, kohvi ja musta tee joomine, gaseeritud jookide ja rafineeritud toitude ning transrasvade tarbimine, samuti stress ning teatud ravimite tarvitamine,” selgitab Niilisk. „Toitainete parema imendumise tagamiseks tuleb hoolt kanda heade bakterite olemasolu eest seedetraktis.” Patustamise võimalusi on kõhnadel rohkem kui ülekaalulistel, kuid baastoitumine peaks ikkagi olema tervislik ja tasakaalustatud toitumise põhimõtteid arvestav. Ülle Niilisk täheldab, et huvitaval kombel on nii üle- kui ka alakaaluliste klientide menüüsid analüüsides selgunud, et mõlemate puhul on toidust saadav energiahulk tihtilugu madalam kui baasainevahetuseks vajalik. „Kui ülekaaluliste puhul on toitumine reeglina kaootiline ehk sageli järgneb madala kalorisisaldusega toitumise perioodile tugev kalorite ületarbimine, siis alakaaluliste puhul on madala kalorsusega toitumine pidev ja kestev,” tõdeb ta. „Mõlemal puhul on menüüd olnud ka suhteliselt ühekülgsed.” Selliselt süües probleem aga ei lahenegi.

Toit ei tohi muutuda stressiallikaks Ülle Niilisk hoiatab, et toitumine ei tohiks muutuda stressiallikaks ega nähtuseks omaette, mille ümber keerleb pidev mõttetegevus kuni söömishäire kujunemiseni. See tähelepanek kehtib võrdselt kõigile.

aastast 1959

Tervis ja Hea Vorm

Külmad käed-jalad võivad viidata terviseprobleemidele Foto: Shutterstock

80 protsenti naistest kaebab tihti külmetavate jalgade ja käte üle ja seda mitte ainult talvel. Naisi kimbutabki see probleem kaks korda sagedamini kui mehi. Signe Kalberg „Olen 18-aastane ja mind on juba pikemat aega vaevanud jahedad, isegi külmad käed ja jalad,” kurdab Helena. Seejuures on tal pidevalt parem käsi külmem kui vasak. Kuna ta on paremakäeline, siis on külmunud käsi tihti kohmakas ja väsib kiiresti. Helena sõnul on kõigele lisaks parem käsi lilla ning laiguline ja seda poolde küünarnukki. Samuti väsivad jalad kiiresti, on külmad ja muutuvad samuti lillaks. „Suviti on väga piinlik kanda lühikesi pluuse ja seelikuid, kui ma näen välja nagu toonekurg. Arstile pole ma oma muret kurtnud, olen kuulnud aga kreemidest, mis aitavad kaasa vere ringlemisele,” pajatab ta. Kuigi külmetavate käte-jalgade üle kurdavad paljud kõhnad

inimesed, võivad külmad jäsemed olla hoopis märk mõnest tervisehädast. Lisaks madalale vererõhule põhjustavad jalgade-käte külmetamist ka ülepinge, väsimus, stress. Kuna stressi korral keskendub organism tähtsamatele organitele (süda, kopsud, neerud, aju), siis saavad kaugemal asuvad organid vähem verd. Noortel või keskealistel naistel võib külmade jäsemete põhjuseks olla ka organismi eripära. Eakatel suureneb aastatega arterite jäikus, mistõttu käte ja labajalgade verevarustus halveneb. Arsti poole tasuks murega pöörduda, kui käte-jalgade (sagedamini käte) külmetamine muutub igapäevaseks, kuid varem seda esinenud ei ole. Kindlasti tuleks

10 nõuannet: 1. Kanna külma või niiske ilmaga alati kindaid ja jälgi, et jalad oleksid soojas. 2. Kanna villaseid või paksemaid sokke ning niiskuskindlaid jalatseid. 3. Jalgades vereringe elavdamiseks sõida rattaga või tee selili asendis 10–12 minuti vältel jalgrattasõitu matkivaid liigutusi, võimalusel mitu korda päevas. 4. Tee sooje käte- ja jalavanne sinepulbriga, mis soodustavad vereringet ja ainevahetust. 5. Väldi toiduaineid, mis jahutavad keha: nt troopilisi vilju, sealiha, suures koguses külmsalatit, kohvi ja gaseeritud jooke. Kasuta sooja vett, maitsesta toit ingveriga, kardemoni ja pipraga, joo ingveriteed, söö veiselihasuppi, lambalihahautist, köögivilju, rooskapsast, apteegitilli, mune või ploome. 6. Leota käsi ja jalgu enne magamaminekut meresoolases vees. Kui oled noorem inimene, treeni käsi ja jalgu vahelduvalt sooja ja külma vanniga. Hoia käsi või jalgu 5–10 minutit 35–40-kraadises vees, siis pane need 5–15 sekundiks külma vette. 7. Käi regulaarselt saunas. 8. Masseeri jalgu ja käsi seesamiõliga. 9. Jalgade vereringe parandamiseks tee harjutusi säärtele-pöidadele, liigutades pöidasid üles-alla ning kõrvale. 10. Külmetavate käte ja jalgade vastu leiad apteegist salve, mis verevarustust parandavad. Allikas: Bleibfit.at

Arsti poole tasuks pöörduda siis, kui käte-jalgade külmetamine muutub igapäevaseks, kuid varem seda esinenud ei ole.

arstiga rääkida siis, kui sõrmeotsad kipuvad muutuma lillakaks või valgeks, valutavad või on tundetud. Perearst Madis Veskimägi ütleb, et igapäevaelus põhjustab lühiajalist käte ja jalgade külmatunnet loomulikult ümbritseva ruumi madal temperatuur, kestev sundasend, näiteks töö arvutiga, vibratsioon, niiskus ja ebasobivad riided. Kui põhjus likvideerida, kaob ka vaevus. Arsti vastuvõtule jõuab patsient siis, kui vaevus on häiriv, põhjustab valu endale ja teistele ka veidi ebamugavust. „Arstlik mõte kipub kohe libisema erinevate haiguste rajale, nimelt Raynaud’ tõve või sama nimega sündroomi võimalusele. Sõrmede jahedus, valkjas jume külmas ja punetuse-sinakuse teke soojas ruumis on selle sündroomi kõige iseloomulikumad tunnused,” selgitab ta. Veskimäe sõnul on Raynaud’ sündroom ja haigus rahva seas üsna tuntud. Mis vahe neil aga on? Vahe on ja päris oluline. Raynaud’ sündroom ehk valkjate valulike sõrmede esinemine on üks mitme erineva haiguse ühest avaldumisest. „Sagedasemad haigused kuuluvad arstide keeles süsteemsete sidekoehaiguste rühma – reumatoidartriit, sklerodermia, luupus, vaskuliit jm. See tähendab, et haigel esinevad lisaks põhihaiguse

iseloomulikele tunnustele ka sõrmede vaevused,” selgitab Veskimägi. Raynaud’ haigusest räägitakse aga siis, kui ei õnnestu kindlaks teha mõnda eelnimetatud tõbe, millega võib kaasneda sõrmede valkjas toon ja valulikkus. Raynaud’ haigus esineb sagedamini naistel, esimesed vaevused võivad tekkida 20.–30. eluaastal. Iseloomulikud muutused sõrme lõpplülide nahal on kahvatuse teke mõne soodustava teguri esinemisel, kahvatus asendub sinakusega, see omakorda punetusega, millega kaasneb ka valu. Haigus esineb valdavalt mõlemal käel. Raynaud’ haiguse teket soodustavad suitsetamine, külm, niiskus, emotsionaalne pinge ja stress, vibratsioon, oma osa on pärilikkusel. Haigusest on sagedamini tabatud sõrmed, harvemini varbad. Külmas sõrmedele tekkiv valkjas toon, mis asendub hiljem soojemas ruumis sinakuse ja punetusega, ning millega kaasneb valu, võivad tunduda inimesele endale pisiasjana, millega ei tasu arsti tülitada. Päris kindlasti peab aga sellisel puhul pöörduma oma perearstile, kes küsitleb, vaatleb, hindab ja korraldab täpsustavaid uuringuid-konsultatsioone. Edasi järgneb kas Raynaud’ haiguse või avastatud põhihaiguse asjakohane ravi.

Kilo & Kalor nüüd müügil!

Tervis Plussi UUS eriväljaanne!

Luisa Värk heast vormist ja kaalust Milline trenn sobib sinu kehatüübiga? Salendavad menüüd Kaotasin õige trenniga kilosid! HIIT – allavõtu imerelv!? Kui laps on paks 10 dieedireeglit, mis tõesti mõjuvad

Toit kui narkootikum Eksperiment: protseduurid, mis lihvivad kilosid Kuidas ennast motiveerida? Uus ja sale sina – uus suhe?