Kontoritöötaja TERVISE HEAKS

K ontoritöötaja

TERVISE HEAKS

Lehe koostas AS Ekspress Meedia Toimetaja: Vilve Torn, vilve.torn@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Maksim Hrustaljov, maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee

VEEBRUAR 2017

2

K ontoritöötaja

TERVISE HEAKS

Massaaž ennetab haigusi ja tasakaalustab kehaenergiat Massaaži minnes küsige alati massaažiliigi eesmärgi ja võimalike toimete-tagajärgede kohta.

Jooga- ja massaažiõpetaja MaiLiis Toivari sõnul jagatakse massaažiliigid lähtuvalt toimetest ja eesmärkidest raviotstarbelisteks (tõsisemate tervisehäirete korral) või profülaktilisteks (haigestumise ennetamine). Üldiselt jagunevad massaažid ida- ja läänemassaažideks. Idamaiseid massaaže tehakse enamasti kuivalt läbi mugava riietuse mattide peal või siis tavalisest kõrgema temperatuuriga ruumis. Kasutatakse ohtralt soojendatu naturaalseid ja ürdiõlisid.

“Idamaised massaažid on valdavalt ergutava ja tasakaalustava ning kehaenergiat taastava toimega. Põhinevad iidsetel ida meditsiini filosoofiatel,” selgitab Toivar. Väga pikaajaliste traditsioonidega massaažid sisaldavad tihti kompleksseid teraapiaid, nagu näiteks Hiinast pärit Tui-Na massaaž, mille juurde saab tervenemisprotsessi kiirendamiseks kombineerida vajadusel kuppude panemist, Gua Shad, joomiseks raviteesid jm.

Läänemassaaže tehakse tavaliselt massaažilaual vähese õliga, talgiga või kuivalt. “Läänemassaažide puhul on mõtteviis akadeemiline ja kasutatavad tehnikad on peamiselt raviotstarbelise eesmärgiga,” selgitab Toivar. Raviotstarbeliste massaažidena võiks nimetada eelkõige segment- ja lümfimassaaži, vistseraalset, närviteede, luuümbrise või Tui-Na massaaži.

Kõikide muude massaažiliikide puhul on peamine eesmärk

keha vastupanuvõime tugevdamine, üldine lõõgastumine, ainevahetuse parendamine ja heaolutunde tekitamine.

Hea massöör teab ja oskab Eestist leiab hulgaliselt massaažisalonge ja siinsete massööride koolituse tase on väga kõrge. Võiks lausa öelda, et Euroopa üks kõrgemaid. Samas ei ole hea massööri leidmine sugugi lihtne ülesanne. Kindlasti annab massaažikabineti seinal olev kutsetunnistus turvatunde selle kohta, et massöör on läbinud teenuse pakkumiseks vajaliku koolituse.

Hea massöör tunneb põhjalikult anatoomiat, füsioloogiat, esitab asjakohaseid küsimusi kliendi tervisliku seisundi kohta ja annab endale aru, et massaaž on taastusravi üks lahutamatu osa. Seega ei maksa usaldada massööri, kes lubab teid kõigist rasketest haigustest terveks ravida.

Hea massöör valdab erinevaid massaažiliike, vajadusel kombineerib neid oskuslikult, teab eriala valdkonnas toimuvat ja kui vaja, siis suunab abivajaja tervishoiutöötaja poole täiendavateks uuringuteks.

Samuti tasub küsida, kuidas massaaži tehakse. Kui oled allergiline, probleemiks on väga madal või liiga kõrge vererõhk, sul esineb mõni diagnoositud haigus või arvad, et põed mingit haigust, tuleb seda kindlasti massöörile öelda.

Kindlasti tasub massaaži tel-

lides öelda, kas eelistad nais- või meesmassööri. Alati tasub öelda, millise tugevusega massaaži eelistad. Samuti tasub teada, et mõnikord võib enesetunne pärast massaaži muutuda. Järgmisel päeval võivad lihased olla valulikud, esineda peavalu ja väsimust. Pärast massaaži tuleb puhata, juua rohkem vett, hoida end soojas ja vältida tuuletõmmet. Kindlasti ei pruugi üks massaažikord anda püsivaid muutuseid. Seega tuleb käia massaažis alguses sagedamini, kuni kolm korda nädalas, et enesetunne taastuks. Hiljem saavutatud tulemuse säilitamiseks korra nädalas või regulaarselt paar korda kuus.

Klassikaline massaaž – kõige traditsioonilisem ja levinum massaažiliik baseerub Rootsi massaažil. Mõjub lõõgastavalt nii vaimse kui ka füüsilise ülepin-

ge korral. Tehakse nii õliga kui ka kuivalt. Aktiveerib eelkõige vere- ja lümfiringet, ergutab ainevahetust, vähendab pea- ja lihasevalusid. Suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele.

Aroomimassaaž – eeterlike õlidega teostatav leebe massaaž sobib nii lõõgastuseks kui ka raviefekti saavutamiseks. Sujuvad, silitavad-venitavad massaaživõtted aitavad aroomiõlidel imenduda. Lõplik toime võib saabuda alles järgmisel või ülejärgmisel päeval.

Segmentmassaaž – intensiivne, kuivalt teostatav ravimassaaž selja ja kaela kindlatele piirkondadele leevendab valusündroomi ja mõjutab siseorganite tööd. Sobib radikuliidi alaägedas faasis, närvipitsumisest tingitud käte või jalgade valulikkuse ja vereringehäi-

Šokolaadimassaaž sobib neile, keda kimbutavad südame ja veresoonkonna haigused ning stress.

Klassikaline massaaž mõjub lõõgastavalt nii vaimse kui ka füüsilise ülepinge korral.

rete korral ning neile, kes põevad sageli kopsuhaigusi.

Tselluliidimassaaž – spetsiaalsete massaaživõtetega ja vajadusel eeterlike õlide abiga taastatakse probleemse piirkonna naha elastsus, ainevahetus ja elavdatakse vereringet. Vajalik läbida pikem ravikuur.

Lümfimassaaž – kuivalt teostatav leebe massaaž lümfiringe stimuleerimiseks. Aitab vähendada turseid, väljutada organismist jääkaineid ja tõsta immuunsust. Eriti vajalik pärast operatsiooni, mille käigus on eemaldatud osa lümfisõlmi ning pärast traumasid tursete ärahoidmiseks ja alandamiseks.

Kiikuv Yanna massaaž – tehnika koos kiikuva massaažilauaga hõlmab endas võimalusi meele ja keha tasakaalustamiseks läbi kiikumise, puudutuse ning aroomiõlide. Hooldus annab vabaduse ja kerguse tunde. Parandab lihaste toonust, vabastab kuhjunud emotsioone, saavutatakse sügavam sisemine rahu ja oma isiksuse jaatamine.

Tai massaaž – rahulik, hingamise rütmis teostatav massaažiliik parandab lihaste elastsust, liigeste liikuvust ja vabastab vaimsest pingest. Kindlate tugevate vajutuste ja venituste abil vabastatakse blokeeritud energia ja tasakaalustatakse hin-

ge, keha, mõtete ja tunnete vaheline koostöö.

Yumeiho massaaž – kiropraktilisi tehnikaid sisaldav tugevatoimeline keha töötlus tugiliikumisaparaadi tasakaalustamiseks koos vabastava hingamisega. Spetsiaalsete massaaživõtetega korrigeeritakse jalgade pikkust, vaagnaluude asendit ja lülisamba lülide asetust.

Shiatsu massaaž – traditsiooniline Jaapani massaaž keskendub kogu keha läbivate energialiinide stimuleerimisele ja vajutuste kaudu bioaktiivsete punktide toniseerimisele.

Spordimassaaž – treeningsüsteemi koostisosana rakendatakse füüsise täiustamise eesmärgil. Tõstab sportlikku töövõimet, valmistab ette kestvaks aktiivseks lihasetööks ja kiirendab taastumisprotsesse.

Rasedate massaaž – leevendab lapseootamisega kaasnevaid füüsilisi ja psüühilisi vaevusi, aitab organismil kohaneda uue olukorraga.

Lastemassaaž – imikule võib teha massaaži ja alustada võimlemist juba 1,5–2 kuu vanuselt. Suurendab vastuvõtuvõimet ümbritseva maailma suhtes ja ealine areng kiireneb tunduvalt. Turgutab immuunsüsteemi.

Meemassaaž – kiirendab verevarustust masseeritavas piirkonnas. Läbi naha jõuavad organismi ka mee tuntud tervendavad

K ontoritöötaja TEVISE HEAKS Fotod: Shutterstock

Kuumade laavakivide abil avanevad tšakrad. Toimub organismi energeetiline mõjutamine ja laadimine.

3

India peamassaaž Champi – toimed. Kasutatakse edukalt li- tsoonide ja punktide mõjutamihasepingete, külmetushaiguste, ne eesmärgiga korrigeerida or- võimaldab tõelist stressimaandust vaimse pinge, tselluliidi ja kroo- ganismi talitlust. Toime on lõõ- energiakeskuste aktiveerimise kauniliste liigeseprobleemide raviks. gastav. Ravib kroonilisi haigusi du. Tuntavalt paranevad õpi- ja Kupumassaaž – kiirendab ja aitab vabaneda stressist, kül- töötulemused. Väheneb juuste vällümfi- ja vereringet, väga sobi- metavate käte ja jalgade korral jalangevus, paraneb juuste kasv.

Peavalu kaob, silmade pingeseilik külmetushaiguste, kroonilis- aktiveerib vereringet Vana Eesti massaaž – esi- sund alaneb, kuulmine paraneb. te liigeseprobleemide ja tselluVistseraalne massaaž ehk vanemate tarkuste ja tänapäeliidi raviks.

Laavakivimassaaž – teos- va teadmistega ühendatud ra- siseelundite massaaž – unikaaltatakse kuumade laavakivide ja viviis sobib ideaalselt keha ning ne, eelkõige kõhul teostatav vanaslaavi päritolu massaaž. Paraeriliste õlisegudega (suurimaks vaimu korrastamiseks.

Shindo – tugevatoimeline neb vere- ja lümfiringe, normalikoostisosaks on roosiõli). Toimub tšakrate avanemine ja organis- massaaž koosneb kolmest osast: seerub siseelundite asend ja funktmi energeetiline mõjutamine- energiakanalite venitamisest, sionaalse häirega siseelundid vabanevad spasmidestlaadimine. pingetest. AktiviseeŠokolaadimasEi maksa usaldada rub soolte peristalsaaž – sobib neile, ketika. Eriti soovitatav da kimbutavad südamassööri, kes lubab neile, kes kannatame-veresoonkonnavad ebaregulaarse haigused ja stress. Aiteid kõigist rasketest soolte tegevuse või tab ennetada infarkti ja insulti. Näidusta- haigustest terveks ravida. kõhukinnisuse all.

Trigerpunktitetud üldise jõulanguse raapia – tekkivate puhul. Sobib kõikidele nahatüüpidele. Ideaalne kos- massaažist ja vabalangemise triger- ehk päästikpunktide vallandamine sügavsiluva massaameetiline vahend vanuses 40+. meditatsioonist.

Seljamassaaž – erakordne ži, staatilise surve ja lokaalsete Ajurveda massaaž – spetsiaalsed ajurvedaõlid tasakaa- abivahend paljude haiguste pu- venitustega. Sobib hästi ühitalustavad, rahustavad ja puhasta- hul: lihasekrambid; traumad, mil- da klassikalise või spordimasvad naha kaudu organismi. Suu- lega on kaasnenud lihaste, side- saaži seansiga. repärase lümfidrenaaži toime- mete ja närvide vigastused; selgLoo kirjutamisel kasutatud alliga. Mõjub organismile nooren- roo osteokondroos, skolioos ehk davalt, tõstab immuunsust, tu- vildakselgsus, neuralgia, mig- kad: www.tiibetiteraapia.ee, www. gevdab ja pehmendab juukseid. reen, kõrgvererõhktõbi. Taastab massaaz.ee, www.massaaziekspEfekt on enamasti suurepärane. vigastatud koed, parandab vere- ress.ee, www.rheamassaaz.com, Tsooniteraapia – peamiselt ringet ja vähendab turseid, ta- www.massaaziliit.ee jalatallal ja peopesas, aga ka kõr- sakaalustab närvisüsteemi, virSigne Kalberg valestal paiknevate aktiivsete gutab siseorganite tööd.

Rootsi klassikaline massaaž mõjutab inimese ainevahetust, ergutab vere- ja lümfiringet, tõstab lihastoonust, mõjub rahustavalt närvisüsteemile, tugevdab nahka ja immuunsust, tõstes organismi suutlikkust võidelda haigustega. Eemaldab naha pinnalt surnud naharakud. Tagab kliendile heaolutunde.

Info ja registreeimine massaažile: Tel: +372 5561 6818 Massööri tellimine kontorisse: Tel: +372 5699 3913 E-mail: info@pimemassoorid.ee Facebook.com/EPMÜ Massaažikeskus http://www.pimemassoorid.ee/

4

K ontoritöötaja

TERVISE HEAKS

Targalt toitudes külmetushaigustest priiks Külmetudes ja grippi haigestudes on kanasuppi läbi aegade peetud tervistavaks ja turgutavaks toiduks. Peale vana klassiku leidub veel hulgaliselt ürte ja toiduaineid, mis aitavad immuunsüsteemi turgutada ja haigusega võidelda. Tasub proovimist!

TAVALINE KÜLMETUS Soodne toit: basiilik, must sõstar, mustikas, tšillipipar, murulauk, kaneel, nelk, köömen, küüslauk, ingver, kadakas, sidrun, elusjogurt, sibul, apelsin, terapipar, rosmariin, karp- ja koorikloomad, kevadsibul, tüümian, täisteravili. Söö palju värsket toorest puuja köögivilja, eriti neid, mis on punast, rohelist või kollast värvi. Joo värsket põldmarja-, porgandi-, sidruni- või ingverimahla.

Küüslaugu- ja salveisupp Vaja läheb: • 4–5 kooritud küüslauguküünt • 2 l vett • u 10 salveilehte • soola-pipart • 3–4 viilu rukkileiba • 150 ml külmpressitud oliiviõli • Serveerimiseks: peeneks hakitud värsket peterselli või murulauku Tee nii: Keeda küüslauguküüsi 20 min vees. Lisa salvei ja maitsesta soola-pipraga. Jäta mõneks minutiks tõmbama. Pane rukkileib suurele taldrikule ja kalla oliiviõli leivale. Kalla küüslaugu- ja salveisupp leivale. Raputa peale peterselli või murulauku. Serveeri kohe.

Fotod: Shutterstock

Mustarõikasiirup

Porrulaugusiirup

Murulaugu- ja ingverileem Vaja läheb: • 1 punt hakitud murulauku või kevadsibulat • 1 nelgitera • 5 cm tükk kooritud ja viilutatud ingverit • 2 küüslauguküünt • 5 musta terapipart • väike hakitud hiina kikkaputkejuur • 1 l vett Tee nii: Keeda kõiki koostisosi 15 min vees ja serveeri kuumalt. Sellele leemele võid lisada kanalihatükikesi – pane toored tükid leeme sisse ja keeda nõrgal tulel 30 min.

VALUS KURK Soodne toit: loorberileht, põldmari, must sõstar, mustikas, kurgirohi, porgand, seller, murulauk, nelk, viigimari, küüslauk, mesi, kadakamari, põldkännak, porrulauk, sidrun, sibul, terapipar, nõges, rosmariin, piparrohi, tüümian, äädikas.

Mandlipiim Mandlipiimast on abi, kui on tegu kõhukinnisuse, Crohni tõve, mao-peensoolepõletiku, närvilise soole sündroomi ja haavan-

dilise koliidi korral. Mandlipiim toimib laste puhul ka õrna lahtistina ning tuleb kasuks köha ja bronhipõletiku korral.

Vaja läheb: • 100 g mandleid • 1 sl vett • 50 g selget mett • 1 l vett • 2 sl apelsiniõite vett Tee nii: Peenesta mandlid ja supilusikatäis vett mikseriga pastaks. Lisa mesi ja lahjenda pasta ühe liitri veega. Filtreeri ja lisa apelsiniõite vesi. Võta sisse 3 sl päevas.

Porrulaugusiirup Annus: 1 sl kolm korda päevas Omadused: leevendav, rögalahtistav, põletikuvastane Soodne: hingamissüsteemi häired, fibrosiit, hulgilihaste valud, valus kurk, mandlipõletik Vaja läheb: • 1 hakitud keskmine porrulauk • 1 l vett • 150 g suhkrut Tee nii: Keeda porrulauku vees väikesel tulel. Kui vesi on umbes ühe kolmandiku võrra vähenenud, suru porrulaugust mahl välja. Võta porrulauk

kastrulist välja, lisa suhkur ja keeda veel mõni minut. Lase jahtuda ja kalla steriliseeritud pudelisse. Sulge õhukindlalt ja hoia külmkapis.

MANDLIPÕLETIK NB! Ka tüümianitõmmis mee ja sidrunimahlaga aitab valu leevendada.

Mustarõikasiirup Annus: 1 sl kolm korda päevas Omadused: leevendav, põletikuvastane, rögalahtistav Vaja läheb: • 1 kooritud ja viilutatud must rõigas • peent kristallsuhkrut Tee nii: Pane rõikaviilud kaussi ja kata iga kiht rohke suhkruga. Kata toidukilega ja lase öö läbi seista. Pressi rõikaviiludest siirup välja ja kurna steriliseeritud pudelisse. Sulge õhukindlalt ja hoia külmkapis.

NB! Sobib ka porrulaugusiirup, vt peatükki “Valus kurk”!

BRONHIIT Soodne toit: must sõstar, kurgirohi, porgand, murulauk, viigimarjad, küüslauk, viinamarjad, mesi, mädarõigas, aedsalat, münt, küdoonia, redis, sal-

vei, piparrohi, tüümian, ürtallikkress. Joo rosmariini ja kurgirohu tõmmiseid.

Majoraanitõmmis Annus: joo päev läbi vee asemel.

Kasutamise hõlbustamiseks sega ürdid kokku ja hoia purgis.

Omadused: toetab seedimist, antiseptiline, krampidevastane Soodne: hingamissüsteemi häired, immuunsüsteemi häired, unetus, soor Vaja läheb: • 20 g kuivatatud majoraani • 20 g kuivatatud tüümiani • 20 g kuivatatud münti • ½ l keeva vett • maitse järgi mett Tee nii: Kalla keev vesi 15 g ürdisegule ja kata kaanega. Lase mõned minutid tõmmata. Kurna ja lisa maitse järgi mett.

KOPSUPÕLETIK Soodne toit: C-vitamiini ja tsingirikkad toidud, lisaks põldmarjad, kurgirohi, porgand, murulauk, nelk, viigimarjad, küüslauk, kadakamarjad, põldkännak, porrulauk, nõges, sibul, rosmariin, piparrohi, tüümian.

NB! Ära lõpeta arsti soovitatud ravimite võtmist!

Mahl rohelistest ubadest ja küüslaugust Vaja läheb: • 230 g rohelisi ube • 2 väikest aedsalati südamikku • 2 sl vett • 2 küüslauguküünt • näpuotsaga Cayenne’i pipart • purustatud jääd Tee nii: Pressi köögiviljadest mahl, sega juurde vesi, küüslauk, Cayenne’i pipar ja kalla purustatud jääle.

Tinktuur sidrunmelissist ja kummelist Annus: 150 ml kaks või kolm korda päevas. Kasutamise hõlbustamiseks sega ürdid kokku ja hoia purgis.

Omadused: antispasmiline, rahustav, mürke väljutav Soodne: südame-vereringehäired, seedesüsteemi häired, hingamissüsteemi häired, närvisüsteemi häired, naise tervise häired, neerukivid, psoriaas, nõgestõbi Vaja läheb: • 100 g kuivatatud sidrunmelissi lehti • 30 g kuivatatud kummeliõisi • 20 g kuivatatud mündilehti • 150 ml keeva vett Tee nii: Kalla keev vesi supilusikatäiele ürdile ja kata kaanega. Lase 5 min tõmmata ja kurna.

Allikas: Pierre Jean Cousin “Toit kui ravim”, kirjastus Varrak 2006

Mandlipiim

Tinktuur sidrunmelissist ja kummelist

Vilve Torn

K ontoritöötaja TEVISE HEAKS

CHAMPI PEAMASSAAŽ

5

6

K ontoritöötaja

TERVISE HEAKS

Töötegemise vahele kuulugu ka virgutus Kael ja õlad valutavad, turi on nii pinges, et süda läheb pahaks – tuttav mure kontoritöötajatele.

Tööruumi võiks mahutada suure võimlemispalli ja osa päevast laua taga sellel istudes veeta.

Foto: Shutterstock

Üks hea tervise soovitusi on see, et istuvat tööd võiks järjest teha kõige rohkem 55 minutit. Seejärel tuleb viieks minutiks püsti tõusta ja midagi muud teha.

Eriti hea, kui see midagi muud tähendab liikumist ja kasulikke harjutusi.

Füsioterapeut Katre LustMardna sõnul kurdavad patsiendid kaela- ja ülaselja valu üle kohe väga sageli. Süüdi on siin halb ergonoomika, töötegemise vahepeal ei liigutata end piisavalt. “Aitaks kas või see, kui pidevalt laua taga töötades vahepeal asendit muuta ja näiteks reguleeritavat lauda üles-alla tõsta. See tähendab, et teha natuke aega oma tööülesandeid laua taga istudes, siis jälle kõrgemal ning seistes,” ütleb Lust-Mardna. Monotoonset tööd tehes peab asendit pidevalt vahetama.

Aeg-ajalt võib jalad tõsta arvutikastile või -sahtliboksile, maast kõrgemale. Isegi ergonoomilisel toolil, kus istud kenasti sirgelt, põlved 90-kraadise nurga all, tallad maas, pole kasutegurit, kui end vahepeal ei liiguta ja asendit ei muuda, nendib füsioterapeut.

Katre Lust-Mardna soovitab

tööruumi mahutada ühe suure võimlemispalli ja osa päevast laua taga sellel istudes veeta. Ebakindlal alusel on lihased keha püsti hoidmise nimel sunnitud rohkem tööd tegema, pallil istudes on kergem end liigutada ja selgroolülide vahelised diskid ei ole pideva ühesuguse surve all. Tervet päeva palli otsas veeta muidugi ei maksa – ikka kõike vaheldumisi ja mõõdukalt. Õlaringide tegemiseks, et õlavööde vabam oleks, pole palli vaja. Ringe võiks teha suunaga eest taha. Teistpidi pole efekt nii suur, niigi oleme istudes ettepoole vajunud. Väga hea harjutus on õlgade taha ja alla viimine nii, et abaluude vahele jääb võimalikult vähe ruumi, selg kenasti sirutatud. See on hea rinnalihaste venitus, sest istuvas asendis lühenenud rinnalihased tõmbavad meid ettepoole küüru. Alalõpmata on meie pea veidi ette, õige asend on tegelikult selline, kus pea on kergelt taha viidud ja lõug kümme kraadi langetatud.

“Kui õige asend üles leida, on väga hea olla, justkui kukal ja pea raskus oleks hoitud,” ärgitab füsioterapeut proovima. Teine, sa-

geli liiga pinges lihas on trapetslihas õla-kaela vahel. Peakallutused kõrvale aitavad neid lihaseid kergelt venitada.

Harjutused kaelale Pearinge teha ei soovitata, sest need võivad pead liialt kuklasse kallutades teha rohkem kahju kui kasu. Ka tähestiku joonistamine, kujutletav pliiats suus, ei anna suuremat efekti. Parem on lihtsalt kaugele üle ühe õla vaadata ja siis sügava kaarega eest alt läbi üle teise õla.

Kaelale on head isomeetrilised harjutused. Aseta peopesa vastu kõrva ja suru pead kujutletavalt kõrvale käe suunas nii, et pea ja kael jäävad tegelikult paigale. Nii pingutad ja lõdvestad just neid kõige vajalikumaid lihaseid, verevarustus paraneb.

Millised harjutused on konkreetsel juhul õiged ja aitavad paremuse poole, teab kõige paremini öelda spetsialist. Sestap võiks inimesed rohkem füsioterapeudi poole pöörduda, sest alati pole tegu ravimeid või operatsiooni vajavate seljahädadega ja aitavad hoopis õiged ning järjepidevad harjutused.

Võtke õnn oma kätte! „Paarisuhe on ennekõike vastutus ja pühendumine”, ütleb Ene Raudla, psühholoog ja psühhoterapeut ning veebilehe peresuhted.ee eestvedaja, kes aitab harutada sassis suhteid ja tegeleb kriisinõustamisega iga päev. Järgnevalt toome ära Ene mõtted ja soovitused, mis aitavad paremini mõista oma lähisuhet ning õppida vältima karisid kooselumerel.

Armumine, uue elu algus – esialgu tundub kõik laabuvat, kuni kirg suhtes hakkab taanduma.

Kõiki pimestav kirg kestab ligi 180 päeva, siis avanevad silmaklapid ja hakatakse selgemalt mõtlema, mida teha ja kuidas edasi.

Kiire otsus kokku kolida tehaksegi sel perioodil, sest armunu silmis on just see õige partner.

Mõne häiriva harjumuse märkamine tuleb hiljem. Nii-öelda käimise perioodil ohverdatakse end sageli sooviga näida partneri silmis parem. Looduseski ajavad emas- ja isasloomad end puhevile. Aga loodust tasuks kuulata muuski. Loomasaadetes näeme sageli, kui väga hoolitsevad isased oma kaaslase eest ka pärast poja sündi. Eeskuju missugune!

Järjest rohkem tungivad meie moodsate perede mõttemaailma

arusaamad, mida paljuski kultiveerivad meedia ja eneseabiraamatud. Inimestel tekib järjest rohkem tunne, et kärgpere on justkui uus trend, uus normaalsus. Võimalik, et seepärast ongi meil nii palju lahutusi ja laialiminekuid, kõrvalsuhteid.

Kiiresti leitakse jälle teine, siis kolmas. Ikka usus, et just see inimene teeb mind õnnelikuks.

Hea lähisuhe algab heast koostööst Oleme lahku kasvanud. Meil ei ole enam midagi ühist. Mina arenen, tema mitte. Laste nimel ei ole mõtet elada. Mul on õigus õnnele!

Lahkuminek ei ole katastroof. Neid õõnsaid ütlusi kuulen sageli oma terapeudi töös, kui minu juurde jõuab suhtekriisis paar või on juba lahku mindud. Kooselu alustamine

MÕNED HARJUTUSED • Selg sirgu, kõht sisse, rind ette. Vii käed kõrvalt üles ja venita end nii pikaks kui võimalik. Too käed alla ja lõdvestu.

• Joonista küünarnukkidega ringe. Selg ikka sirge, käed lõdvestunud, küünarnukid liiguvad suunaga eest taha.

• Tõsta õlad n-ö vastu kõrvu, lase alla ja lõdvestu.

• Kalluta pead ühele ja teisele küljele.

• Suru küünarnukid ja õlad taha nii, et abaluud peaaegu kokku puutuvad.

• A seta peopesa vastu kõrva ja suru kujutletavalt pead kõrvale käe suunas nii, et tegelikult on pea ja kael paigal. Aseta kaks kätt kuklale ja suru ka tahapoole. Tunned, kuidas pingutad kaelalihaseid.

Lõdvestu.

Allikas: Katre Lust-Mardna

Agne Narusk

SISUTURUNDUS

Ohumärgid paarisuhtes • Puudub soov käest kinni hoida. Lõppeb panustamine sellesse, et olla partneri lähedal.

• Välja minnes tehakse end korda, aga mitte partneri jaoks.

• Teise oskamatuse rõhutamine. „Sa ei oska isegi muna keeta” jms.

• Ei tehta paarilisele tema lemmiktoitu, ei süüdata küünlaid laual.

• Etteheited raha kulutamises.

• Riidlemine laste juuresolekul.

• Minnakse reisile pigem üksi ja sõbraga kui kaaslasega.

• Ei lõbutseta enam koos.

• Avaldatakse teineteisele survet. Sa ei mõtle nagu mina!

• Jäetakse tegemata asju, mis teisele olulised.

• Ei räägita pärast tüli, et selgitada teisele oma tundeid.

Kui mõni neist märkidest on tuttav, pole veel paanikaks põhjust, kuid oma suhte üle järele mõelda ja võimalikke lahendusi kriisiolukordadele leida tasuks küll. Hea koht alustamiseks on koduleht peresuhted.ee.

Foto: Pixabay

ja abielu on otsused. Otsus peaks olema kaalutletud ja see nõuab pühendumist. Arenguprotsessina on selleski oma etapid ja kriisid. Aga kui tuletame endale meelde otsust olla kaaslase kõrval ka raskustes, mobiliseerib see meid üheskoos toime tulema mistahes raskustega. Sujuv kooselu vallandab meis energiat, loovust ja elurõõmu. See teeb avatumaks, sallivamaks ja sõbralikumaks.

Hea lähisuhte nurgakivid on turvatunne, intiimsus, kohusetunne ja usk tulevikku. Need nurgakivid põhinevad koostööl – mõlemad peavad võtma vastutuse selle eest, mida ütlevad või teevad, tundma turvaliselt ja mõlemal peab olema usk ühisesse tulevikku. Kumbki osapool küsigu endalt, mil viisil mina suhtesse panustan?

Paarisuhe eeldab alati kahe osapoole ühist arengut. Vastutavad ju mõlemad selle eest, et kummalgi oleks suhtes hea. Mil moel üksteisele reageeritakse ja vastatakse nii sõnades kui ka tegudes – need on olulised asjad.

Kui teise kohalolek teeb pigem haiget, kui toetab, tekib küsimus, miks üldse koos ollakse.

Aeg-ajalt peaksid kõik kooselus olevad partnerid endalt küsima: kas suhe on rahuldust pakkuv? Kas see kaitseb mind stressi ja eluraskuste korral ning annab kindla kilbi tulevikus?

Rääkige ja rääkige, aga valige sõnu Kui on midagi, mis kooselus ei meeldi, on vaja sellest rääkida.

Probleemid tekivad, kuid nendest

peab juttu tegema. Kuulamine-rääkimine on paarisuhtes olulisem, kui arvata oskame. Just mitterääkimised oma vajadustest, ootustest või mistahes probleemidest on kooselu lagunemise üks põhjusi. Aga enne kui hakata oma partneriga rääkima, oleks hea küsida endalt, mida tahan talle öelda. Ühtlasi peaks vestluseks valmistuma, sest see, kuidas jutuajamist alustame, saab sageli määravaks, mil viisil see lõppeb.

Ettevaatlik tasub olla sina-sõnumitega, sest vastaspool võib neid mõista süüdistustena. Väljendades end mina-sõnumite kaudu, anname mõista, kuidas ise midagi näeme ja tunneme. Rääkige oma tunnetest, mida selline olukord teis põhjustab ja selle olukorra mõjust teile.

T E R V I S

S I B E R I

S E E D R I S T

Siberi seedriõli Seedriõli kutsuti vanadel aegadel 100 haiguse ravimiks. Selle kasulikke toimeid tunnistab nii rahva- kui ka ametlik meditsiin. Katsete tulemused, mis viidi läbi Venemaa Meditsiinteaduste Akadeemias, räägivad seedriõli kõrgest efektiivsusest paljude haiguste ravimisel.

Seedriõli toodetakse puhastatud pähklituumast külma pressimise meetodil.

“Siberi Puhastus” seedripalsamiga Puhastuse ajal toimub mao ja veresoonte puhastamine. Veresooned muutuvad elastsemateks ja selle tagajärjel toimub vererõhu isereguleerimine. Väga tõhus liigeste valu korral.

“Siberi puhastus” on lihtne ega valmista tavaliselt organismile stressi, kuid käivitab pehmelt ja aeglaselt puhastus- ja tervenemisprotsessid raku tasandil.

Järgnevalt käivitub organismi kõikide kudede ja rakkude regeneratsioon, st. uuenemine ja puhastumine kõigest vanast, millest rakkudel oli varem raske vabaneda.

Palsami kulu “Siberi Puhastuseks” Kehakaal ühikud kulu kokku

kuni 80 kg 5 200 ml

80 -100 kg

üle 100 kg

7

10

280 ml

400 ml

Puhastuse esimesel päeval võtke palsami 5 ühikut (1 ühik = 0,025 ml) tühja kõhu peale. Peale seda ei tohi 15 minutit midagi süüa ega juua. Kui te ei kannata mõru maitset, siis võite vett peale juua, kuid parem on lihtsalt hambaid pesta. Teisel päeval jooge 10 ühikut, kolmandal 15 ühikut ja nii iga päev, lisades juurde 5 ühikut.

Neljakümnendal päeval jõuate 200 ühikuni. Järgmisest päevast hakake vähendama doosi 5 ühiku võrra. Kokku kestab puhastus 79 päeva. Esimestel 40 päeval jõuate energeetika uuele tasemele, sellel ajal avaneb ja taastub rakkude mälu, taastamisprotsessid käivituvad väga sügaval DNA tasemel. Tavaliselt sellel ajal hakkab inimene tundma puhastuse mõju.

Lisainfo:siberiseeder.ee

LISAKS PALJU MUID LOODUSTOOTEID SIBERI SEEDRIST

8

K ontoritöötaja

TERVISE HEAKS

Rohkem kui sada miinuskraadi toovad tervise Foto: Rauno Volmar

Päevitusriided seljas, müts peas, kindad käes, saapad jalas – just säärases rõivastuses ootab üks seltskond pääsu IdaTallinna keskhaigla ülikülmravi kambrisse. Äärmiselt külm on selles kambris tõesti – termomeeter näitab 120 miinuskraadi. Aga kui üldjuhul peetakse külmanäpistust – teate ju küll seda lauset “olen vist külmetunud” – haigeks jäämisel põhisüüdlaseks, siis sel puhul on külm tervenemise teenistuses. Külmraviarsti, reumatoloog Tõnis Päi sõnul tullakse ülikülmravisse peamiselt liigesehädade tõttu, kuid ülimadalad miinuskraadid toovad leevendust ka depressiooni puhul. Sportlased võtavad aga külmravi ette lihasjõudluse taastamiseks.

Korraga mahub külmkambrisse kolm-neli inimest. Parasjagu ongi üks punt ruumis sees.

Doktor loendab aega ja ütleb seda külma käes kümblejatele

Doktor Tõnis Päi (vasakul) laseb patsiendi külmravikambrisse. Ligi 120kraadine külm leevendab liigesehädasid, parandab üldist enesetunnet ja aitab depressiooni puhul.

väikese akna kaudu: üks minut, kaks minutit, kolm minutit… Aknast sisse ta ei näe, sest ruum on täis tihedat jäist udu – külmunud õhuniiskust.

Kambrist kostab kõva koputust – see on märguanne, et keegi tahab kambrist välja tulla.

Kaheosalise kambri esimese ukse avab patsient ise, teise teeb lahti doktor. Õhku pais-

kub aurupilv ja üksteise järel väljuvad mehed-naised külma embusest.

Enamasti suudetaksegi kambris viibida paar-kolmneli minutit. Mõni kauemgi, näiteks üks sportliku välimusega noormees peab vastu lausa kuus minutit. Tema käibki oma sõnul külmravis just toonust tõstmas.

Jääauguga võrrelda ei saa Külmravi efekt seisneb doktori selgitusel nahaärrituse tekkes. Kui seda protseduuri kuurina võtta, hakkavad valu ja põletik taanduma. Külma paikset valuleevendavat ja põletikuvastast mõju on tuntud ajast aega ning sellest kasvaski välja idee rakendada ülikülmravi – protse-

duuri, kus viibitakse mõne minuti jooksul ruumis, kus külma on 100–120 kraadi. Pea, käed ja jalad peavad siiski kaetud olema, sest need kehaosad ei kannata säärast temperatuuri välja. Kasulik on kätega varjata ka nina, muidu võib külm selle punaseks või koguni valgeks näpistada.

Jääaugus käimise või õues liiga õhukeselt riietatuna külma kätte minekuga seda protseduuri võrrelda ei saa, ütleb doktor Päi. Neil puhkudel langeb kehatemperatuur kindlasti rohkem, kambris nahk pigem jahtub.

“Jääauku minek võtab hinge kinni, siin mitte,” võrdleb eelmainitud noormees. “Siin on mõnus, pärast teist minutit läheb heaks,” väidab ta ja lisab, et välja tulles on hästi reibas tunne. Mehe sõnu kinnitavad teisedki, kel protseduur tänaseks selja taga.

Ka valuvaigistav toime avaldub kohe pärast protseduuri ja püsib tund või kauemgi, püsivama tulemuse saavutamiseks tuleb dr Päi sõnul aega varuda.

Vaja oleks võtta keskmiselt 20 protseduuri. Võib rohkemgi, ütleb doktor, kuid siis ei ole ravi enam nii efektne. Toime kestab aasta-poolteist.

KVALITEETNE ÕHK NII KOJU KUI KONTORISSE UUE AIRVITAMIN ÕHUPUHASTIGA.

Maaletooja Airvitamin Grupp OÜ Kaupmehe 6, Tallinna kesklinn • tel 642 0093 info@airvitamin.ee, www.airvitamin.ee • Avatud tööpäeviti 9-18

Nohu-köha ei takista Ravikuuri võib aeg-ajalt korrata. Kõik parasjagu protseduurile tulijad ongi seal mitmendat korda – suurem osa põhjendab külmravil käimist liigesehädadega. Üks vanem proua märgib, et käib ravil kord aastas – külm leevendab valu liigestes ja parandab nende liikuvust. “Peavalu võtab ka ära,” lisab ta. Vastunäidustusi sel protseduuril, ehkki see tundub väga ekstreemne, eriti ei olegi.

“Pärast ajurabandust pool aastat ei tee, pärast südamerabandust poole aasta jooksul samuti mitte. Ka rasedatele ei või külmravi teha,” nimetab dr Päi. Ravi ei sobi ka neile, kel on ravimata või halvasti ravile alluv kõrge vererõhk. Väike nohu-köha takistuseks ei ole ja külmkambrisse võib tohtri kinnitusel minna ka kopsupõletikuga.

Meditsiiniliste näidustuse puhul tasub külmravi eest haigekassa, vajalik on pere- või eriarsti saatekiri. Muudel puhkudel on teenus tasuline.

Kristiina Viiron

K ontoritöötaja TEVISE HEAKS Foto: Signe Kalberg

Apteegikaan on tõhus abiline Apteegikaanid aitavad vähendada valu, paistetust, alandada vererõhku ja lahustada trombe.

Apteegikaani sülg mõjutab immuun- ja hormonaalsüsteemi, kiire abi on valu ja paistetuse korral.

Looduslik arst • Kaaniravi ei tohi kasutada väga madala vererõhu, kõrge palaviku ja hemofiilia puhul, soovitatavalt ka raseduse ajal.

• Kaanid parandavad üldseisundit, füsioloogilist, energeetilist ja psühholoogilist tasakaalu.

• Kaanid aitavad kiiresti leevendada paistetust, turseid, lokaalset valu.

• Kaane on kasutatud ka kliimaksi, naistehaiguste, rinnapõletike, menstruatsioonihäirete ja viljatuse puhul, meestel eesnäärmepõletike ja potentsiprobleemide raviks.

Allikas: Nikonov, Morgunova, Avdošin, Joonas “Looduse ime-apteegikaan”

9

“Esimesed paar korda ma suurt mõju ei tundnud, kuid iga järgneva korraga läks tervis paremaks.

Jalgades oli muutust märgata pärast kolmandat korda. Ravikuuri lõppedes mu jalad enam ei valuta, ma ei lonka, saan magada. Ka käsi ja kael on hoopis paremad,” kirjeldab praegust enesetunnet Märjamaa vallas elav 66aastane Mare. Mõni aasta tagasi ei osanud naine arvatagi, et vabaneb kaanide abil kaelaradikuliidist ning valust põlvedes ja käerandmes.

“Põlvevalu ei lasknud magada ega kõndida. Et olen tablettide suhtes väga tõrges, kannatasin valu ja liigeste kangust,” räägib Mare.

Kui naaberkülla hakkas käima kaaniterapeut, võttis naine julguse kokku ja liitus teistega. “Julgen seda nüüd ka teistele soovitada, sest sain suurt abi. Esimest korda ei põdenud ma talvel külmetushaigusi. Veidi küll oli nohu ja köha kallal,

kuid organism sai neist kiiresti jagu ning põdemine oli märksa kergem,” lisab Mare.

Aitab ka meedikuid Eestis haigestub aastas insulti üle 4500 inimese. Palju insulte jääks olemata, kui teaksime kaanide võimest trombe lahustada. Kaanide süljenäärmete sekreedi enim uuritud ensüüm on ju tugev, kiire toimega antikoagulant hirudiin,

Teine tuntud ensüüm, kolesteriinesteraas, aitab verelipiide mõjutades vältida ateroskleroosi, ohtlikku veresooni kahjustavat haigust.

Apteegikaanid parandavad ka üldseisundit, füsioloogilist, energia- ja psühholoogilist tasakaalu. Kaaniteraapia aitab normaliseerida isu ja ainevahetust, parandab tuju ja immuunsust.

Kaani süljenäärmeis sisalduvate ühendite abil hoitak

Hirm kaanide ees on põhjendamatu, kasu neist aga hindamatu. mistõttu kaaniteraapia on tromboflebiidi-, ateroskleroosi-, südame isheemiatõve ja diabeedihaigete tõeline imevahend.

Samuti on hirudiini võimuses peatada organismis kulgevad põletikulised protsessid, sest koos kaanisülje teiste bioloogiliselt aktiivsete komponentidega pidurdab see mikroobide paljunemist, taastab põletikukolde normaalse verevarustuse, tagab kudede toitumise ja uuenemise.

se kirurgias ära veresoonte vigastustest tingitud operatsioonijärgset vere hüübimisohtu ning mõjutatakse soodsalt siiratavaid kudesid ja elundeid.

Hirudoterapeute ehk kaanidega ravijaid pole Eestis palju, alla poolesaja on neid koondunud Eesti hirudoloogide ja hirudoterapeutide assotsiatsiooni, mille esimees on Moskvast Eestisse elama asunud arst Natalia Morgunova. Tegevtera-

peute on veidi enam kui tosina jagu. Kõik kaaniterapeudid on saanud vastava väljaõppega meedikult hirudoteraapiaalast õpetust ja kasutavad ainult biovabrikust pärit sertifitseeritud kaane.

“Hirm kaanide ees on põhjendamatu, kasu neist aga hindamatu,” kinnitab Natalia Morgunova.

Tüsistusi pole vaja karta ja lisaks kindla haiguse ravimisele saab kasu kogu organism.

Paraneb uni, tõuseb isu, meeleolu paraneb. Mida ehk kohe ei märkagi, kuid normaliseerub ka ainevahetus ja aktiveerub immuunsüsteem. Taanduvad algstaadiumis olevad veresoonkonna- ja verehaigused ning juba endast märku andnud põletikulised protsessid. “Kaanid pole siiski imeravim, mis juba pärast esmakordset kasutamist inimese terveks teeb. Nagu ikka loodusravi puhul, on tulemuste saamiseks vaja kannatlikkust ja mitut raviseanssi,” selgitab arst. Hirudoteraapia on edukalt ühildatav nõelravi, aroomi- ja manuaalteraapiaga.

Signe Kalberg

10

K ontoritöötaja

TERVISE HEAKS

Paastumine ei tähenda alati täielikku loobumist toidust Foto: Shutterstock

Paastu eesmärk võib olla kas lihtsalt keha puhastamine või ravimine mõnest haigusest.

Paast kestuse järgi • 1 päev – ülilühike paast ehk koormusvaba päev • 1–3 päeva – lühike profülaktiline paast • 5–7 päeva – lühike raviv paast • 10–14 päeva – keskmine raviv paast • 21–28 päeva – pikk raviv paast • 40 ja rohkem päeva – ülipikk paast

Organismi puhastamist alusta kahaneva kuu faasis ja kindlasti soolestiku puhastamisega. Lihtsaim variant on punapeedimahl.

Vanadel eestlastel algas pärast vastlapäeva lihavõteteni kestnud paast, mis tähendas söömise ajutist vabatahtlikku piiramist või täielikku toidust loobumist. Paastu eesmärk võib olla seega kas lihtsalt keha puhastamine või ravimine mõnest haigusest.

Organismi puhastamist alusta kahaneva kuu faasis ja kindlasti soolestiku puhastamisega. Selleks on mitmeid variante, aga lihtsamad on hapukapsa- ja punapeedimahl, probiootikumid koos ensüümidega. Lisaks muidugi puhastavad teed.

Edasi tulevad maks ja neerud.

Neid saab eriti hästi puhastada kaaniravi abil või saia- ja võililleteega.

Paastumine ei pruugi tähendada täielikku loobumist toidust.

Piirata võib ka tavapärast toidukogust ja teha muutusi toitumismustrites. Asjatundjad ja omapäi paastujad teavad, et paast on tahtlik hoidumine toidust mingi aja jooksul – söögist, joogist või mõlemast. Paast võib olla täielik või osaline. Olenevalt sellest, millest paastutakse.

Paastumine pole nälgimine Paastumise eesmärk on puhastada keha aja jooksul organismi ladestunud ja ainevahetust häirima hakanud jääkainetest. Paast annab ka seedesüsteemile puhkust ja pärast paastu on kehal toitu lihtsam seedida ning hõlpsam kasulikke toitaineid omastada.

Paastumine peab olema väga teadlik protsess, millele eelneb põhjalik uurimistöö ja/või spetsialisti järelevalve. Erinevaid meetodeid on palju. Tuntud on täispaast, vedelikupaast (juuakse vett, mahla, biojogurtit), monopaast (süüakse üht toiduainet pikema aja jooksul, nt värsket puu- ja köögivilja) või teatud toidu (liha) söömist keelav paast. Paast võib kesta ööpäeva (24 tundi), 3–8 päeva, 14–15 päeva kuni 25 päeva.

Paastu pikkus määratakse kuuri käigus. Paastukuuri soovitatakse korrata 2–3 korda aastas või teha igal nädalal 24tunnine paastumine. Paastumine ei sobi lastele, kes vajavad kasvamiseks enam energiat, ja üle 70aastastele.

Vabatahtliku toidust loobumise kõrvale kuulub ka vastav mõtteviis, sest öelda teatud ajaks toidust lahti tähendab teha teadvusele ruumi uue sisu jaoks. Vähemoluline ei ole paastu ajal ka vaimne pool. Religioossetel põhjustel paastumisega on sageli kaasnenud ühiskonnast eraldumine, mediteerimine ja palve. Viljandimaal asuvas Lusika talus paastulaagreid korraldav perenaine Sirje Kurvet ütleb paastumise vaimse poole kohta järgmist: “Paastule tuleb oma mõtetes anda esmalt püha eesmärk. Paast peab olema sinu füüsiline, hingeline ja energeetiline puhastumine ning ülendav vaimne kogemus. Anna iseendale ülesanne ja lisa sinna juurde oma mantra, mi-

da sa kordad. Näiteks: paast on minu jaoks suurepärane ravim, ma puhastun kehaliselt, hingeliselt ja vaimselt.”

Paastu kavandades on vaja kindlasti arvestada paastuja tervisliku seisundi, haiguste, vanuse ja mitme teise individuaalsete asjaoludega ning otsustada, missugune paast kõige paremini sobib. Vajadusel võib konsulteerida toitumisnõustaja või mõne teise asjatundjaga, kellel on paastumiseks va-

kudesse ladestunult pärsivad ainevahetust. Kõigepealt asub keha hekseldama ladestunud aineid, seejärel hakkab lõhkuma vanu kulunud rakke.

Näiteks kipub tekkima peavalu umbes kümnendal tunnil pärast paastumise alustamist ja on seda tugevam, mida saastatum on keha. Kannatusi aitavad leevendada viibimine värskes õhus, soe vann, saun, dušš, naha hõõrumine, pesemine, meeldiva ravimtee joomine.

Paastu ajal on oluline, et keha saaks piisavas koguses vedelikku. jalikud teadmised ja kogemused. Osaline paast või mõneks ajaks taimetoidul olemine sobib ilmselt kõigile, aga veepaastu puhul tuleb terviseprobleemide korral konsulteerida arsti või paastuspetsialistiga.

Jääkainetest vabanemine Doktor Aili Paju selgitust mööda on paastumine organismi väga aktiivne tegevus, sest sel ajal vabaneb keha laguainetest, liigsest vedelikust, kuhjunud rasvadest, hakates end kogudes oma teotahtetuid funktsioone korrastama.

Paastumise ajal põletatakse ära ained, mida keha polnud kas täielikult omastanud või mis rak-

Samuti võib ilmneda peapööritust ja iiveldust, mille vastu aitab värske õhk, kerge võimlemine ja naha hõõrumine kuiva harjaga, ka puuviljamahl. Halba hingeõhku ja maitset suus, keelakattu ja suurenenud rögaeritust saab eemaldada, kui loputada suud hapuka veega.

Mis puutub näljatundesse, siis on ka see kõige tugevam paastu esimese kümne tunni jooksul.

Kui leida endale aga tegevust, mis mõtted söömiselt ja näljalt mujale viib, saab närivast tundest ja just mõtetest üle tugeva tahtejõuga. Aitab ka veejoomine.

Kui keha on esialgse taastamistööga hakkama saanud, asub see energiliselt laguaineid eemalda-

ma ja siis läheb olemine märgatavalt paremaks.

Paastumise lõpetamine Sama olulised kui paast ise, on ka sellele eelnevad ja järgnevad päevad. Paastuspetsialistid ütlevad, et nii pikalt, kui kestab paast ise, peaks kestma ka paastuks ettevalmistus ja sellest väljatulek. Kui teete mõnepäevase paastu, on päev või kaks enne paastu alustamist hea alustada kergema toitumisega, näiteks aurutatud juurviljadega. Enne paastu soovitatakse higistada, teha kehalist tööd ja käia saunas. Sellega ergutatakse ainevahetust. Sool tuleks tühjendada, kasutades mõnda kõhukinnisusevastast preparaati. Paastu ajal on oluline, et keha saaks piisavas koguses vedelikku. Paastujad kannatavad väga tihti vedelikupuuduse käes, sest täieliku paastu puhul toidust loobumine tähendab, et keha ei saa mingisuguses koguses vedelikku. Rohke veetarbimine on oluline näljaga võitlemiseks.

Kui paast on kestnud 24 või 36 tundi, võiks esimesel söögikorral olla laual aedviljasalat, lahja puder või aedviljasupp. Kui kohe pärast paastumist seapraadi kugistatakse, ei suuda seedesüsteem kohe aktiivselt tööle hakata ja tulemuseks võib olla haiglaravi.

Esimesel paastujärgsel päeval ei tohi süüa loomseid valke ega rasvu. Teisel päeval võib võtta menüüsse piimatoite (pii-

mavalk) ja kolmandast päevast võib süüa tavalist toitu. Paastu kasuteguri suurendamiseks peaks edaspidi alustama iga toidukorda mõne aed- või juurviljasalatiga. Mida pikem on paastuperiood, seda pikem peab olema sellest taastumise periood.

1–3päevast paastumist võib ka iseseisvalt teha, kõik pikemad paastud peaks toimuma asjatundja juhendamisel. Üks võimalus, mida tuntakse 5:2 dieedi nime all, on see, et kahel päeval nädalas kärbitakse tarbitavate kalorite hulka neljandikuna tavalisest kalorite hulgast (umbes 600 kcal meestele ja 500 kcal naistele). Samal ajal tuleb ohtralt tarbida vett ja taimeteesid. Ülejäänud viiel nädalapäeval toitutakse tavapäraselt. Siinkohal tuleb jällegi silmas pidada, et kaloritega ei liialdataks, ning järgida tasakaalustatud toitumise reegleid, mitte aga haarata rämpstoidu järele. Vastasel korral võivad soovitud kaalulanguse asemel üllatada hoopiski lisakilod. Samuti võib selline paastumine probleeme tuua söömishäirete taustaga inimestele, seepärast pole paast neile ka soovitatav. Paastumise ajal võib kombineerida näiteks järgmisi toiduaineid: munad ja juurviljad, jogurt marjadega, grillitud kala või väherasvane liha juurviljadega, supp ja puuvili, rohkelt salatit väherasvase lihaga.

Signe Kalberg

12

K ontoritöötaja

TERVISE HEAKS Foto: Shutterstock

Hädast aitab välja hästi valitud ja spetsialisti poolt spetsiaalselt inimese kõrva järgi seadistatud kuuldeaparaat.

Kuulmislanguse korral tuleb kohe abi otsida Tõde on see, et pikka aega kuulmislangusega üksi olles võib oma vaikuse maailma kinni jääda.

Pensionipõlve pidav Aino ja Lembit on tegus paar. Kuigi kahe peale koguneb neil kenake hulk väiksemaid tervisehädasid, pole kaasadel suuremaks kurtmiseks siiski põhjust. Viimasel ajal täheldab proua Aino aga, et kallis kaasa ei võta tema juttu kuulda ning ka päevauudiseid vaadates-kuulates krutib mees muudkui häält juurde. Kui Aino jutu kehvale kuulmisele viib, poriseb Lembit pahaselt, et süüdi on hoopis need tänapäeva peened telerid-raadiod.

Põhja-Eesti regionaalhaigla ja kuulmiskeskuse Audiale kõrva-nina-kurguarsti Carina Truuverki sõnul on vanemas eas (tavaliselt üle 63aastastel) kuulmise nõrgenemine loomulik protsess.

Enamasti toimub see aegamööda, aastate jooksul ja tasapisi. “Esmalt hakatakse vestluse käigus üle küsima üksikuid sõnu-lauseid. Raskemaks muutub kuulmine, kõnest arusaamine ja suhtlemine kohvikutes või kärarikkamatel üritustel,” selgitab dr Truuverk.

Paraku pole need olukorrad sugugi harvad, kus oma kuulmislangust hakatakse häbenema ja selle asemel et paluda vestluskaaslasel juttu korrata, vastatakse midagi juhuslikult ning tihtipeale veidike teemast mööda.

Sel põhjusel võib pereliikmetelesõpradele vägisi mulje jääda, et vanadus teeb oma töö ja maailmaasjadest ei saada enam päris

hästi aru. Nii hakataksegi vältima keerulisemaid teemasid, mida vanadega arutada ja inimene jääb sotsiaalsesse eraldatusesse.

Tõde on aga see, et pikka aega kuulmislangusega üksi olles võib oma vaikuse maailma kinni jääda, kui lähedased probleemi ei märka. Aja jooksul harjutakse uue olukorraga ära – suhtlemist ja seltskondlikke üritusi tuleb vähem ette ning ühel hetkel näibki see parima lahendusena. Keegi ei häiri ja polegi justkui vaja pingutada – häälenuppu annab alati ju keerata.

Mõistmine on vajalik Dr Truuverk räägib, et meie aju on väga tark ja kaval, kuid piisavalt laisk organ, et unustada ära aistingud, millega pole enam vaja tegeleda. Üksi vaikusemaailma lõksu jäädes halveneb kõnest arusaamine veelgi. “Ja kui siis ühel hetkel lõpuks kuuldeaparaadi kasutamiseni jõutakse, on raskem õppida uuesti kuulama ja tähele panema,” kinnitab arst.

Sestap tuleb tähelepanelik olla ja esimesi kuulmislanguse märke jälgida. Suunamine, toetus ja julgustus on määrava tähtsusega, et lähedane abi otsima hakkaks.

Vähimagi kahtluse korral peab esmalt oma perearsti poole pöörduma või otse kuulmiskeskusest abi otsima. “Vahel võib tegemist olla tavalise kõrvavaiguga, mille eemaldamise järel kuulmine taastub – ja seejärel ka reibas suhtlus.

Kui vaiguprobleemi pole või pärast selle lahendamist on kuulmine ikka kehv, pannakse diagnoos juba kuulmisuuringute abil,” rõhutab arst.

Kuuldeaparaat aitab Siiski saab kirurgilise ravi ja muude meetoditega aidata vähem kui 5% kõikidest kuulmislangusega inimestest. Enamiku püsiva kuulmislangusega patsientidest aitab hädast välja hästi valitud ja spetsialisti poolt spetsiaalselt inimese kõrva järgi seadistatud kuuldeaparaat.

Dr Truuverki sõnul on kuulmislanguse kahtluse korral kõige olulisem kohe abi otsida, sest üle 50aastastel kompenseerimata kuulmislangusega täiskasvanutel on suurem oht kogeda depressiooni, ärevust, viha, emotsionaalset ebastabiilsust. Samuti osalevad nad vähem aktiivselt sotsiaalses elus kui need, kes kasutavad igapäevaselt kuuldeaparaati.

Vilve Torn

Mis on audiogramm?

• Kuulmisuuring, mida tehakse spetsiaalse aparaadiga vaikses ruumis.

• Võimaldab objektiivselt määrata kuulmise seisundit ja kuulmislanguse iseloomu ning astet.

• Tegemisel hinnatakse nii õhu- kui ka luukuulmist.

• Audiogramm võtab aega 10–15 min.

Allikas: Kuulmiskeskus Audiale

K ontoritöötaja TEVISE HEAKS

Hooldamata jalad viivad tõsiste tervisemuredeni Jalahoolitsus ei ole vajalik ainult ilu nimel, vaid ennetab ka valusaid terviseprobleeme.

Jalgade eest tuleb hoolitseda iga päev. Alustada tuleb aga siis, kui probleeme veel ei ole. On neid, kes pole lasknud kordagi pediküüri teha ja kelle jalad punastavad häbist või oigavad valust, kui need paljaks võetakse. Õnneks leidub üha rohkem neid terviseteadlikke inimesi, kes lubavad kord kuus oma jalad asjatundja kätesse.

“Pediküür ei seisne üksnes varbaküünte kordategemises, sest paraku leidub jalgadel tihti ka nahapaksendeid, kannalõhesid, sissekasvanud küüsi, haudunud varbavahesid,” loetleb veerandsada aastat sel alal töötanud Merle Rattus.

Jalad asjatundja hoole alla Jalad käivad eluea jooksul maha keskmiselt 160 000 km. Need peavad vahel taluma ebamuga-

vaid ja kitsaid jalatseid, sekka tikk-kõrgeid kontsi. Nii ongi tulemuseks sarvestunud nahakiht päka ja kanna all.

Kollakaks või klaasjaks muutunud nahapaksendid vähendavad naha elastsust ja tekitavad nahasiseseid pingeid. Kui neid ei lihvita, tekivad naharebendid või praod. Ulatudes nahakihini, mida läbivad väikesed veresooned ja närvilõpmed, on tulemuseks torkavad valud ja nahapragude veritsemine. Sealt edasi jääb nahapõletikuni vaid lühike maa, sest paksenenud naha ainevahetus on häiritud, selle ümbruses olev nahk pehmeneb ja bakterid levivad niiskes, halvasti verd läbilaskvates kudedes takistamatult.

“Omal käel on nahapaksendeid tülikas eemaldada, sest protseduur nõuab asendit, milleks pole võimelised eakad ja ülekaalulised. Ka jalg ei pruu-

Foto: Shutterstock

Valesti lõigatud varbaküüned on samuti tõsine probleem ja selle tulemusi kohtavad pediküürijad rohkem kui peaks.

gi niipalju painduda,” märgib Rattus.

Samuti võib asjatundmatu käe all nahapaksendit eemaldades hoopis rohkem viga saada, eriti siis, kui kasutatakse valesid tööriistu.

“Mul oli meesklient, kes kasutas paksenenud nahast vabanemiseks metallist kalariivi. See on jalgade väga julm kohtlemine.” Sarvestunud nahakihi eemaldamine annab vaid ajutise leevenduse, kuid survekoormus jalatallale jääb ikka alles.

Valesti lõigatud varbaküüned on samuti tõsine probleem ja selle tulemusi kohtavad pediküürijad rohkem kui peaks.

Küüne sissekasvamist soodustavad Rattuse sõnul eelkõige küüne valesti ehk kaarjalt lõikamine, samuti jalgade halb hügieen ja ebasobivad jalanõud.

“Kui ise kodus varbaküüsi lõigata, ei pruugita hästi küüneni ulatuda. Samuti ei teata, et varbaküünt tuleb lõigata otse.

Kui siis küüneserv naha sisse kasvab, on lisaks teravale valule tulemuseks ka turse ja põletik, mis võib minna mädanema,” kirjeldab Rattus halvimat.

Vale jalats teeb varvastele liiga Ka valed jalatsid teevad jalgadele, eriti just varvastele liiga.

Kui varbad surutakse liiga kit-

13

sasse jalatsisse, võivad varbavahed hauduma minna. See on jälle soodus pinnas bakteritele, eriti suvekuumaga. Ent ka toas kinniseid jalanõusid kandes tuleb iga päev varbavahed üle vaadata.

Kui jalad on terved, piisab igaõhtusest ja igahommikusest hoolikast pesemisest, kuivatamisest-kreemitamisest. Pediküürijad soovitavad kaks korda päevas jalgu kreemitada, kord nädalas raspeldada ja kord kuus pediküürija juures käia. Siis saab pediküürija öelda, millises olukorras on tallanahk ja kas küüntele tekkinud paksendid võivad anda märku küüneseenest.

Meditsiinidoktor Naomi Loogna ütleb Maalehe lisas Targu Talitaja, et alati pole küünte paksenemise põhjuseks seenhaigus. Selleks võib olla ka küüneplaadi vigastus. Küüne- või küünte kahjustused tekivad mõne eseme kukkumisest varbale, varba ära löömisel või kui keegi varbale astub. Mõnikord on põhjuseks ebasobivate jalanõude kandmine.

Professor lisab, et küünte paksenemist mõjutab ka vanem iga (nahk ja küüned muutuvad kuivemaks), aga ka mõned haigused: psoriaas, suhkurtõbi, kilpnäärmetalitluse häired jm.

Signe Kalberg

14

K ontoritöötaja

TERVISE HEAKS

Perejooga on tervislik viis üheskoos aega veeta Foto: Aljona Tubaleva

Enda jaoks perejooga avastanud tulevad trenni ikka ja jälle, kaasas eri vanuses lapsed.

Kogu pere jooga pole Eestis veel kuigi levinud, kuid Tallinnas Kalamajas saavad kord kuus kokku väga erinevas vanuses joogaharrastajad – alates toanurgas omaette ukerdavast põnnist kuni hiljuti pensionile jäänud vanaemani. Sekka mõned varateismelised ja mudilased ema-isaga. Võimlemismatid laotatakse põrandale ja algab perejooga tund.

“Mingid piirid tuli vanusele siiski seada, et tund päris käest ei läheks ja seda oleks võimalik juhtida,” ütleb perejooga juhendaja Jane Meresmaa-Roos.

“Oodatud on 3–10aastased koos täiskasvanud pereliikmega, olgu selleks siis tädi, onu, vanaema, ema, isa või vanem õde-vend – 12aastane joogataja saab tunnis osaleda juba täiskasvanu rollis.

Aga meil mängib siin ka nooremaid, samal ajal kui emme nägemisulatuses joogat teeb.”

Perejooga • Alati mänguline, joogapooside kaudu jäljendatakse loomi, linde jne, et lastel oleks huvitav.

• Vanematel on hea võimalus näha, kuidas laps õpib ja kohaneb grupiga, laps omakorda saab jälgida vanemat tegutsemas.

• Kasvatab lapse ja vanema vahelist usaldust, loob sügavama kontakti lähedasega. Õpetab rõõmu tundma üheskoos tegutsemisest.

• Jooga asanad toetavad lapse sisemist tugevust ja tõstavad enesekindlust.

Jooga toetab lapse arengut pehmel ja paindlikul viisil, see on lapse võimetele sobiva raskusastmega.

Perejooga mõte on koos aega veeta.

Peamine, et on tore koos olla.

Perejooga tund Kalamajas.

Jane sõnul on perejooga mõte koos aega veeta. Palju me seda joogat siin süvitsi ikka teeme. Peamine, et on tore koos olla. “Kindlasti teeme palju usaldusharjutusi ja üksteist toetavaid asendeid. Loomulikult natuke maailma tagurpidi vaatamist,” räägib Jane.

Sirutus päikese poole Esimese joogatunni aegu pea aasta tagasi juhtus olema päikeseline talvepäev. Nii sirutati end koos päikese poole ja võeti harjutuste toel ette rännak kosmosesse. Igas tunnis on oma teema. Ikka nii, et suuremad teevad ise harjutusi ja on samal

ajal väiksemate juhendamisel õpetajale abiks – ses mõttes on perejooga tundi kergem juhtida kui näiteks lastejoogat, selgitab Jane.

Lastejoogas on osalejad väga erinevad: mõni ei malda üle viie minuti paigal olla, samas on Janel ühes lasteaia joogagrupis

kolmeaastane poiss, kes süvenenult ja tõsisel ilmel end ette näidatud poosi sätib ja püsib seal rahus nagu väike Buda. Mis sest, et kaks samaealist parasjagu madinal ringiratast jooksevad.

Juhendaja kinnitusel on tore see, et lastele meeldivad

nii hingamisharjutused kui ka lõpulõdvestus. “Teeme hoolega draakoni moodi puhumist – praegusel haiguste perioodil on õigesti hingamisel suur väärtus. Paranevad vereringe, ainevahetus,” räägib Jane. “Lõdvestuseks võtavad lapsed heameelega sisse näiteks meritähe asendi – lebavad käed-jalad laiali ja püsivad nii päris tükk aega vaikselt.”

Jane sai joogas põhja alla noorsootöötajaks õppides, Sivananda jooga tunnistuse sai ta 1997. aastal. Üle-eelmisel aastal osalesRainbowYogaKids lastejooga kursuse, mis andis uue hoo jooga mänguliseks muutmisele ja piirideta loominguvabaduseks. Ta RainbowYogaKidsi lastejooga kursusel, see andis uue hoo jooga mänguliseks muutmisel. Varem on ta teinud (ja teeb siiani) lastejoogat, juhendab teatrijoogat, on loonud muuseumijooga. Kõlab huvitavalt. “Need kõik on hästi mängulised tunnid, kus asendeid võetakse näiteks jutukese taustal või kunstimuuseumis maali uurides,” räägib Jane.

Agne Narusk

REKLAAMINFO

Peegeldunud valud ehk milline seos on seljavalul kõhuga?

Tihtipeale patsiendid imestavad: valutab ju selg, aga arst katsub kõhtu. Kõhu palpatsioon on klassikaline diagnoosimismeetod, mida õpetati mulle ülikoolis juba esimesel kursusel.

Arstid kasutasid seda meetodit veel enne röntgeni, tomograafi jt aparaatide leiutamist. Kui kõht ei tööta normaalselt, tekivad probleemid ka mujal, eriti selgroos ja liigestes.

Loogika on järgmine: peale selle, et kõik siseorganid on omavahel seotud, kinnituvad need selgroole kui alusele. Lülisambal on ka nn juhi ehk reguleerija funktsioon. Selgroog on alati kursis sellega, kus ja mis toimub. Spetsialistil jääb üle ainult teatud algoritmi järgi diagnostikat teha ning kindlaks määrata, kas tegu on seljahaiguse või nn peegeldunud valuga.

Toon näite. Vastuvõtule tuleb inimene, kes kaebab seljavalu üle. Pärast selgroo uurimist teeme kõhudiagnostikat. Küsin, kas kõht teeb muret. Ei, vastab patsient. Katsun diafragma piirkonda ja selgub, et valu on ikkagi tunda. Palun patsiendil kõhuga hingata. Mõne minuti pärast tunneb ta seljas natuke leevendust. Miks? Nimelt taastas patsient kõhupressilihaste töö, tasakaalustades ja kõrvaldades sellega liigse pinge nimmepiirkonnas. Kui kõht on täis, avaldab ta seljale

suuremat survet ning seljalihastel tuleb rohkem pingutada selle nimel, et pinget tasakaalustada. Pikaajaline ülepingutamine aga muudab lihased nõrgemaks.

Algul võib organism häiret kompenseerida teiste lihaste tööga, kuid pikaajaline pingutamine võib kaasa tuua rühihäirete, radikuliidi, peavalude jms tekke.

Laisk seedimine võib põhjustada seljavalusid Nüüd aga uurime, miks on soolestik loid ega taha söödud toitu edasi lükata. Põhjuseid on palju, üks neist ebaregulaarne toitumine. Inimesed söövad tihtipeale kiirustades ja kuiva toitu, lisaks on eluviis passiivne. Töölt koju saabunud, süüakse kõht täis ja sätitakse end diivanile teleri ette pikutama.

Veel üheks põhjuseks võib olla teatud vitamiinide või ensüümide puudusest tingitud ainevahetushäire. Probleeme põhjustab ka vedelikupuudus, mis soodustab kõhukinnisuse teket ning põhjustab kolesterooli ja arteriaalse vererõhu tõusu. Kõik justkui teavad, et organism on üks tervik ning kõik selle osad omavahel seotud, kuid organismi vastastikuse seotuse mehhanismid panevad patsiente ikka hämmastama.

K ontoritöötaja TEVISE HEAKS

Vitamiinid ei tee meist patareijänest Parimal juhul peaks vitamiine saama toiduga, kuid paraku pole meie elukeskkond ja toit ideaalsed.

Pime ja külm aeg võtab energiat kapaga ära ning üksikud päikesega õnnistatud päevad ei suuda kedagi vajaliku toonusega laadida. Mida teha, kui soojamaareis eelarvesse ei mahu? Enne, kui sirutad aga käe vitamiinipurgi järele, tee endale mõned olulised asjad selgeks.

Proviisor Linda Neostuse sõnul on vitamiinid eluks hädavajalikud mikrotoitained, kuid neid ei asenda teised toitaineid ja teised toitained ei asenda vitamiine. Samuti ei asenda üks vitamiin teist ning organism peab saama kõiki piisavalt ja pidevalt.

Et pidevalt kiiresti muutuvas maailmas tervena püsida, ole teadlik oma organismi vajadustest. Tea, et piisav kogus vitamiine organismis aitab sul püsida terve ja teovõimelisena. Ja teatud piirides kaitsta ka praeguse aja elustiili hädade või haiguste eest. Samuti analüüsi kriitiliselt oma elustiili: mida sööd ja jood, kui palju liigud, kas viibid äkki pidevalt konditsioneeritud tehisvalgusega ruumis, kas liigud ainult linnas saastunud keskkonnas või naudid aega ka puhta õhuga looduses.

Vitamiin pole energiapill Vitamiinid on mikrotoitained, mida sa vajad pidevalt väikestes kogustes. Need kuuluvad ensüümide koostisse ja mõjutavad organismis otseselt ainevahetust, osa vitamiine toimib organismis ka antioksüdantidena. Ekslik on arvata, et vitamiinid annavad energiat ja pärast nende võtmist kihutatakse patareijänesena ringi – vitamiinid ei ole energiapillid.

Parimal juhul peaks vitamiine saama toiduga, kuid paraku pole meie elukeskkond ja toit kaugeltki ideaalsed. Toitainete töötlemine,

praadimine-keetmine, säilitusainete, maitseparandajate ja magustajate lisamine vähendavad toidu kvaliteeti ja vitamiinide kättesaadavust toidust. Näiteks mikrolaineahju on küll mugav kasutada, aga toidust saadavad vajalikud toitained hävivad seal. Kui me sööks normaalset, tasakaalustatud segatoitu, on ka vitamiinivajadus rahuldatud. Pikemat aega kestvaid toitumisekstreemsusi, näiteks dieete või taimetoitlust, on Neostuse sõnul raske heaks kiita, sest osast vitamiinidest ja mineraalainetest jääb organism sel juhul paratamatult ilma. Inimorganismi normaalseks funktsioneerimiseks on vaja nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaineid. “Igasugused toitumisekstreemsused põhjustavad varem või hiljem mingi probleemi organismis,” kinnitab proviisor.

Ole tähelepanelik Organism oskab alati vajadustest märku anda. Ja igaüks suudab enda juures ohumärke näha: vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihaste valulikkus, südame pekslemine või kevadväsimusena ilmnev roidumus, väsimus ja unisus, üldine töövõime langus. Seda vitamiinide ajutisest defitsiidist tekkinud seisukorda nimetatakse hüpovitaminoosiks – tekivad üldisemat laadi nähud, kuid konkreetset haigust välja kujunenud ei ole. Siin on abi ensüümprotsesside turgutamisest ja organism funktsioneerib taas nagu kellavärk. Vitamiine võttes tasub teada, et esimesena haaravad n-ö oma osa vitamiinidest eluliselt tähtsad organsüsteemid (aju, süda). Viimasena saavad oma jao nahk ja küüned.

Vilve Torn

Pane tähele!

• Vitamiinivajadus võib tekkida ka haiguse või mõne organismi eripära tõttu.

• Vitamiinide imendumist toidust võivad väga paljud ravimid pärssida, sestap tasub organismi pärast haigust alati turgutada.

• On oluline, et multivitamiine võetakse haigusest paranenult, aga C-vitamiini võid võtta juba esimeste külmetushaiguse sümptomite korral.

• Ka krooniliste haiguste korral võib olla organismis välja kujunenud vitamiinivaegus.

15

Analüüsidega saab välja selgitada, kas organismis on üldse mõne konkreetse vitamiini puudus.

Foto: Shutterstock