Terviseleht (aprill 2019) by Eesti Päevalehe

TERVISELEHT Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Aprill 2019

SÜDA

Terviseleht

Südame tervise heaks

Suur kolesteroolisisaldus

Südame-veresoonkonnahaigused on üks peamisi surma põhjustajaid Eestis, kusjuures kõrgel vererõhul ning üldkolesteroolil on siin oluline osa. Millised sümptomid annavad signaali, et südant tuleb kontrollida? Kui sa väsid kiiresti, hingeldad ka kõige väiksema füüsilise koormuse korral, kui vererõhk on ebastabiilne, kui rindkere taga on tunda suruvat valu, kui süda lööb sagedamini ja on turseid.Millest on parem loobuda? Tuleb loobuda ülesöömisest, liigsest soola lisamisest toitudesse, sealihast, kiirtoidust, poolfabrikaatidest ja alkoholist. Rasvaseid kastmeid (näiteks majoneesi) tuleks toidule lisada minimaalselt. Piirama peab ka maiustamist ning jahutoodete tarbimist.

Vererõhku on vaja regulaarselt kontrollida. Foto: Pixabay

Kõrge vererõhk Stress on kõrgvererõhktõve üks suurim riskitegur, pannes tõsise lisakoormuse südamele, kuna viimane peab ahenenud soonte tõttu vere pumpamise nimel tavapärasest rohkem vaeva nägema. Kui probleem on pikaajaline, võivad elundite kahjustused suisa pöördumatuks osutuda. Seetõttu ongi vaja vererõhku regulaarselt, vähemalt iga kahe aasta tagant kontrollida. Kui perekonnas on esinenud kõrgvererõhktõbe, infarkti, insulti või kui vererõhu näitajad on piiripealsed (130–139/85–89 mmHg), tuleks vererõhku vähemalt kord aastas kont-

rollida – seda ka siis, kui mingeid kaebusi justkui ei esine.

Liigne soola tarbimine Stressi kõrval on kõrgvererõhktõve teine suur riskitegur liigne soola tarbimine, mis on ohtlik selles sisalduva naatriumi tõttu. Viimane tõstab vererõhku ning põhjustab liigse vedeliku kogunemist organismi, samuti tursete teket. Kuna Pan-soolas on naatrium asendatud magneesiumi ja kaaliumiga, võiks roogade maitsestamisel pigem seda kasutada. Veel parem oleks soolast sootuks loobuda ning oma toidulauda põnevate vürtsidega rikastada.

Ligi kolmandiku kolesteroolist saame toidust, ülejäänud toodab meie organism, olles oluline lähteaine sapisoolade, D-vitamiini ja hormoonide sünteesimisel. Kolesterool jaguneb omakorda kaheks: heaks ning halvaks kolesterooliks. Kui halva kolesterooli sisaldus veres kerkib liiga kõrgeks, hakkab see veresoonte seintele kleepuma. See on aga veresoonte lupjumise peamine põhjus, mistõttu ongi suur kolesteroolisisaldus südame- ja veresoonkonnahaiguste oluline riskifaktor. Kui üldkolesterool on üle 5,0 mmol/l, tuleks riskide maandamiseks esimese asjana oma toitumisharjumused üle vaadata. Alates kolmekümnendast eluaastast peaks kolesterooli vähemalt kord aastas mõõtma. Allikad: Eesti Naine, Fütodoktor (suvi 2017)

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kevin Põld, kevin.pold@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Einar Ellermaa Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: Printall

LIIGESED JA SELG ON KANGED, LIIGESED JA SELG ON KANGED, TEEVAD HAIGET? TEEVAD HAIGET?

Enne aiahooaega võiks aga Enne aiahooaega võiks aga end paremini tunda! end paremini tunda! Eestis Eestis loodud loodud ainulaadne ainulaadne sini-valgetes sini-valgetes kapslites kapslites nanomeetriline nanomeetriline abimees abimees NANOHAP™ NANOHAP™ toimib toimib otse otse haiguse haiguse põhjupõhjusele, aeglustades või peatades kõhrkoe edasise hävimise. Väheneb oluliselt valuaisting, suureneb liigeste liikuvus sele, aeglustades või peatades kõhrkoe edasise hävimise. Väheneb oluliselt valuaisting, suureneb liigeste liikuvus loodud ainulaadne sini-valgetes on kapslites nanomeetriline abimees NANOHAP™ toimib otse haiguse põhju––Eestis muutub muutub elukvaliteet. elukvaliteet. Positiivne Positiivne toime toime on tajutav tajutav juba juba nädala-kahe nädala-kahe jooksul jooksul kapslite kapslite tarvitamise tarvitamise algusest. algusest. Kasutada Kasutada sele, aeglustades või peatades kõhrkoe edasise hävimise. Väheneb oluliselt valuaisting, suureneb liigeste liikuvus järjest järjest 2-3 2-3 kuud, kuud, hiljem hiljem taas taas vajadusel. vajadusel. – muutub elukvaliteet. Positiivne toime on tajutavkaasa juba nädala-kahe jooksul kapslite tarvitamise algusest. Kasutada Alustada Alustada kindlasti kindlasti nüüd, nüüd, et et kevadega kevadega valutumalt valutumalt kaasa minna! minna! järjest 2-3 kuud, hiljem taas vajadusel. Alustada kindlasti nüüd, et kevadega valutumalt kaasa minna! Hõrenenud Hõrenenud luudega luudega või või luuvigastusega luuvigastusega hädas hädas olijaid olijaid aitab aitab aga aga meie meie rohe-valgetes rohe-valgetes kapslites kapslites toode toode NANOHAP™ Bone Extra. NANOHAP™ Bone Extra. Hõrenenud luudega või luuvigastusega hädas olijaid aitab aga meie rohe-valgetes kapslites toode NANOHAP™ Bone Extra. Kehaomase Kehaomase koostise koostise tõttu tõttu toidulisandina toidulisandina registreeritud registreeritud NANOHAP™ NANOHAP™ nanoosakestel nanoosakestel ei ole kahjulikke kõrvalmõjusid. ei ole kahjulikke kõrvalmõjusid. Kehaomase koostise tõttu toidulisandina registreeritud NANOHAP™ nanoosakestel ei ole kahjulikke kõrvalmõjusid.

Osta Osta saab saab mõlemaid mõlemaid tooteid tooteid praegu praegu Rakvere Polikliinikust, Kiisa apteegist Harjumaal Rakvere Polikliinikust, Kiisa apteegist Harjumaal ja ja Kärdla Kärdla apteegist apteegist Hiiumaal. Hiiumaal. Meie e-pood www.nanohap.eu, telefonitellimused ja info Osta saab mõlemaid tooteid praegu Meie e-pood www.nanohap.eu, telefonitellimused ja info 5567 5567 0607. 0607. Rakvere Polikliinikust, Kiisa apteegist Harjumaal ja Kärdla apteegist Hiiumaal. Meie e-pood www.nanohap.eu, telefonitellimused ja info 5567 0607.

KEVADVÄSIMUS

Kevadiseks kosumiseks on tähtis korralik uni ja puhkus Kuigi meditsiin ei tunne niisugust diagnoosi nagu kevadväsimus, on kevadega kaasnev väsimus paljude inimeste jaoks reaalne. Revali Raeapteegi proviisor Triinu Entsik-Grünberg on nimetanud kevadväsimuse peamisteks tunnusteks unisust, meeleolu langust ja energia puudumist.

Foto: Austin Guevara/Pexels.com

Terviseleht

Väsimust tekitab pikk ja valgusvaene talv, mis pärsib D-vitamiini taset organismis. Samuti võib oletada, et väsimus on tingitud keha kohanemisest uute ilmastikuoludega. Oma osa väsimuse tekkimises on talvel läbipõetud viirushaigustel. Kuna keha on pidanud üle elama pika talve, tuleb talle anda võimalus hinge tõmmata, rõhutas Triinu Entsik-Grünberg aasta tagasi Elutark.ee-s.

Samal ajal võib kartuli C-vitamiini sisaldus talvega väheneda neli-viis korda. Soovitatav on süüa tihedamini ja väiksemaid portsjoneid, et ei tekiks näljatunnet. Toit võiks olla kergesti seeditav, et organism ei peaks sellega omakorda liiga palju vaeva nägema. Nii täiskasvanud kui ka lapsed peavad sööma vähemalt kolm korda päevas, koos kergete einetega võiks päevas olla aga neli kuni viis söögikorda.

Tasakaal on kõige alus

Abi saab ka apteegist

Tuleb võtta aega lõõgastuseks – viibida loo- Väsimuse vastu aitab C-vitamiin, B-grupi duses või olla koos kallite inimestevitamiinid letsitiiniga, ka B1-vitaga. Igapäevane mõõdukas temmiin, raud, ternespiimakapspos jalutuskäik värskes õhus lid, Q10-preparaadid, D-vion parim abiline võitluses tamiin ja kalamaksaõli. Kapsas, sibul, kevadväsimusega. Kõik need tooted vähenporgand, naeris davad väsimust ja stresKriitilise pilguga peaks ja peet on ainsad üle vaatama oma igapäesi, annavad energiat kohalikud köögiviljad, ning parandavad töövase toidusedeli. Peaks mis säilivad üle talve endalt küsima, kas seal võimet. toorelt ning ei kaota on piisavalt värsket puu- ja Ravimtaimedest võiks seejuures oma juurvilja või koosneb see pivalmistada kibuvitsamarvitamiine. gem rasvast ja süsivesikutest. ja-, kõrvenõgese-, nurmenuTasakaal on kõige alus, ka toitumisel. ku- või põdrakanepiürditeed, sest need taimed sisaldavad palju vitamiine ja C-vitamiin on tähtis mineraalaineid. Kui vererõhuga probleeOluline osa on C-vitamiinil, mida leidub me pole, võib organismi turgutada eleutepalju tsitruselistes, kiivis, paprikas, aga rokoki, ženšenni või kuldjuurega. Organiska kodumaises hapukapsas. Kapsas, sibul, mi vastupanuvõimet aitavad tõsta ka greiporgand, naeris ja peet on ainsad kohali- biseemneekstrakt, punane päevakübar, kud köögiviljad, mis säilivad üle talve too- ingver, astelpaju, tsink, seleen ja probioorelt ning ei kaota seejuures oma vitamiine. tikumid.

KIWI inhalaator 



GT-NEB inhalaator

   

Tervisetestid.ee

Nr 1 koduseks kasutamiseks

enimmüüdud uue võrktehnoloogiaga inhalaator täiesti hääletu väga väike, aga tõhus sobib kõikide ravimite inhaleerimiseks saadaval ka imikute mask Eesti Allergialiidu tunnustusega

Parim valik inhalaatoreid www.tervisetestid.ee

KÜLMETUS JA GRIPP

Terviseleht

Kuidas teha vahet, kas on gripp või külmetushaigus ja mida edasi teha? Nn külmetushaigus tabab paljusid igal aastal peamiselt sügisest kevadeni. Aga kuidas teha vahet, kas sind või last on tabanud tavapärane tõbi või ohtlik gripp? Pere ja Kodu

Sellist haigust nagu “lihtsalt külmetus” pole olemas. Nohuse nina või palaviku toob viirus, mis saab hoo sisse külmetuse tõttu nõrgenenud organismis. See tähendab, et last pole tarvis kubujussiks pakkida. Samas päris palja pea ja kaelaga ringi joosta ka ei tasu, sest hiljutised uuringud näitavad, et immuunsüsteem töötab erksamalt, kui keha on soe.

Külmetus ja gripp on sugulased, mõlema esmased sümpto-

mid on sarnased: aevastamine, vesine nina, turses limaskestad ja kähe kurk.

Nii külmetust kui grippi põhjustab viirus, mitte bakter. Viiruse vastu antibiootikumidega ei saa. Seega pole põhjust tilkuva nina puhul perearstilt antibiootikume nõuda.

Grippi eristab külmetus haigusest see, et teinekord võid isegi kellaajaliselt öelda, millal haigeks jäid. Kõrge palaviku, oksendamise, tugeva lihasvalu ja teiste tugevate sümptomite ülikiire ilmnemine on gripi tunnus. Haigusest võib üle saada juba 24 tunniga. Enamasti kestab see aga neli-viis päeva, mõnikord kauem.

Külmetushaigus on paras vindumine ning sellest paranemine võtab enamasti nädala. Alates sel-

lest päevast, mil vesine nohu teeb pea paksuks, on enesetunne kõige kehvem järgneval kolmel päeval.

Selleks ajaks, kui lapse nina alla tekivad vesised tatiribad, on ta olnud haiguse kandja juba mitu päeva. Teistele tõve edasi andmine on kõige tõenäolisem 24–48 tundi pärast nakatumist, mil haigestunul polnud veel aimugi eesootavast saatusest. Nakkusoht püsib siiski viis päeva, alates ajast, mil laps end haiglasena tundma hakkas.

Nii külmetus- kui gripiviirused armastavad paljuneda külmas ja seepärast haigestuvad inimesed sagedamini talvel, kui on külm ja niiske. Lisaks kiputakse külmal ajal veetma rohkem aega toas, kus on suurem tõenäosus haigestunutega kokku puutuda.

Foto: Ani Kolleshi/Unsplash

Kõhugripil pole midagi pistmist gripiga, kuigi ka seda põhjustavad viirused või mõned kindlad bakterid. Kõhugripile on iseloomulik oksendamine ja kõhulahtisus, mis mõnikord kaasnevad ka tavalise gripiga. Tõbi kestab enamasti vaid ühe päeva ning sagedamini kimbutab see lapsi.

KÜLMETUS JA GRIPP

Terviseleht

nikord kaasneb bakteriaalne nakkus, nagu põskkoopa või keskkõrva põletik või tekib kopsupõletik. Need haigused võivad välja lüüa külmetusega samal ajal või siis, kui hakatakse juba haigusest üle saama, isegi siis, kui viirus on juba seljatatud.

12.

Kõige tõhusam viis viiruste vältimiseks on käte pesemine. Seda tuleks kindlasti teha pärast WCs käiku, enne toidu valmistamist ja pärast kokkupuudet haigega.

13.

Gripp on raske haigus, mida põhjustab gripiviirus, mis on eri aastatel erinev. Seetõttu on ka gripivaktsiin igal aastal isesugune.

14.

Teadaolevalt on külmetusviiruse tüvesid rohkem kui 200. 40% nohutõbedest on põhjustatud rinoviiruse poolt.

10.

Heal lapsel mitu nime: tavalise külmetuse puhul võib perearst panna diagnoosiks ka viiruslik riniit, nasofarüngiit, nina-neelupõle-

Igal aastal luuakse gripivaktsiin mitme viirusetüve vastu, mis oletatakse seekord Külmetushaigus te viirusi on tohutu domineerivat. Mida rohhulk, nende vastu kem tüvesid vaktsiini on vaktsiini pole ega tik või ülemiste hinkaasatud, seda tõenäolilooda seda ilmselt gamisteede viiruslik semalt saadakse pihta õika lähitulevikus. nakkushaigus. gele pahalasele. Kui oled vaktsineeritud, kuid nakaKülmetus pole tud mõne teise gripiviirusega, enamasti kuigi rassiis suure tõenäosusega põed ikkake haigus, kuid tervelt 25% põdejail gi kergemini, sest vaktsiin annab mõjääb mõni sümptom pikemalt püsima. ningase kaitse. See ei aita aga külmeLastel võib köha kesta nädalaid. Mõtuste vastu.

11.

15.

Vaktsineerimise järel võivad 6–12 tunni jooksul tekkida kõrvalnähud, mis kestavad kuni kaks päeva: kerge palavik, väsimus ja lihasvalu.

16.

Enne vaktsineerimist tasub nõu pidada perearstiga, juhul kui lapsel on munaallergia.

17.

Külmetushaiguste viirusi on tohutu hulk, nende vastu vaktsiini pole ega looda seda ilmselt ka lähitulevikus.

18.

Kui bakteriaalse nakkuse vastu aitavad tõhusalt antibiootikumid, siis viirusi on suur hulk ja pole ühte ainsat head rohtu, mis terveks raviks.

19.

Tõhusalt aitavad külmetuste vastu teada-tuntud abilised: magamine, rohke taimeteede ja üldse vedeliku joomine, kurgu loputamine soolalahusega ning nina määrimine vaseliini sisaldava salviga.

20.

Mitmed käsimüügiravimid parandavad enesetunnet ja leevendavad sümptomeid. Oluline on meeles pidada, et need ei ravi ja seepärast ei pea neid tingimata tarvitama.

REKLAAM

Valik tooteid mais —20%

HAMBARAVI

Terviseleht

Mis muredega pöörduvad inimesed hambaarsti juurde kõige sagedamini? Hambaarsti poole pöördutakse enamasti ikka siis, kui hambavalu on juba tekkinud, aga samas suureneb üha enam ka nende inimeste hulk, kes oma hambaid profülaktiliselt kontrollida lasevad. “Number üks põhjus, mis inimesed hambaarsti juurde toob, on hambavalu, mille tekke põhjus on tarvis välja selgitada hambaarsti kabinetis. Teine sagedane põhjus on hammaste lagunemine ehk kui väiksemale valule või murele pole õigel ajal tähelepanu pööratud ja probleem on kasvanud üle taluvuse piiri,” tõdes Sakala Hambaravi tegevjuht Hendrik Kiige. Enamik hambaarsti juurde pöördujatest on hädas kaariese ehk maakeeles öeldes hambaaukudega, mis tähendab, et kõige suurem osa hambaarstide tööst on seotud uute täidiste panemisega ja vanade eemaldamisega. Piltlikult öeldes on hammaste plommimine peamine tegevus, mida hambaarstid teevad.

malikest probleemidest teadlikumad kui mehed. Et suutervist hoida ja vältida suurt aja- ja rahakulu, peaks iga inimene üks või pigem kaks korda aastas hambaarsti juurde pöörduma,” tuletas Kiige meelde. Kui hambaarsti külastades selgub, et vajalike protseduuride summa käib üle jõu, saab kasutada järelmaksuteenust, mis kokkuvõttes tagab patsiendile väiksemad kulud. Kui suurem osa patsientidest külastab hambaarsti kas hambaprobleemide pärast või profülaktika eesmärgil, kasvab ka esteetiliste protseduuride osakaal “Piltlikult öeldes – suureneb nii hambakivi eemalon hammaste damiste kui ka hammaste soodaplommimine pesu protseduuride arv. Teadlikpeamine tegevus, kus nende protseduuride vajaliksõnum, mis tumida hambaarstid kusest on oluliselt kasvanud, ent letab meelde, et teevad.” sageli tullakse puhastusse ka hambaarsti soovitusel. aasta on möödas ja tuleks kontrolli tulla,” Hambakivi eemaldamine ja hamselgitas Kiige. maste puhastus aitavad ennetada uute Naised külastavad hambaarsti oluliprobleemide nagu igemehaiguste, kaariese ja põletike teket. selt sagedamini kui mehed. “70% meie Allikas: Optimist Public patsientuurist on naised, kes on võiFoto: Daniel Frank/Unsplash

Kuigi enamasti pöördutakse hambaarsti juurde alles siis, kui kaebused on juba tekkinud, on kasvanud nende inimeste hulk, kes käivad hambaid ja suutervist vähemalt kord aastas kontrollimas ka siis, kui kaebuseid parasjagu ei ole. “Oleme täheldanud, et hambaarsti külastamisele aitab kaasa automaatne

Hambakroonid – kestev täiuslikkus Kui hamba asemel laiutab tühjus, ei tasu sellest veel heituda. Tänapäeval saab uue ilusa hamba kerge vaevaga – ikka selleks, et saaksid taas südamest naerda ja ja olla sina ise!

Milliseid lahendusi probleemidele pakute?

Dr Luikmel

Hambaarst dr Raili Luikmel Maestro Maja Hambakliinikust on näinud üle 15-aastase staaži jooksul palju erisuguseid hambamuresid ja kõigele on leidunud lahendus. Küsisime temalt, kuidas hambaarstid erinevate probleemide korral patsienti aidata saavad.

Miks on hammaste tervise kõrval oluline esteetiliselt kaunis naeratus?

Mõlemad moodustavad harmoonilise terviku, mis paneb inimese särama, tõstab enesekindlust ja parandab kokkuvõttes elukvaliteeti.

Millal on mõistlikum eelistada oma loomulikku hambarida, millal enam mitte? Oma hammas on meile määratud kestma kogu elu. Kui oma hambal on ulatuslikud täidised või on hammas muutunud juureravi tõttu tumedaks, tu-

Dr Luikmel

Kroonid on sobitatud patsiendi oma hammaste vahele.

Kroonidega (implantaatidel) taastatud hammaskond.

leb appi kroonimine. Kroon on justkui müts, mis pannakse hambale peale, tugevdades hammast ning muutes hambavärvi just selliseks, nagu soovime. Siiski on olukordi, kui loomulik hammas on seisus, kus parem variant on oma hambast loobuda ja asendada see implantaadiga. Implantaat on titaanist kruvi, mis jäljendab hamba juurt ning kui implantaat on luuga ühinenud, saab sellele kinnitada krooni. Lõpptulemus on täiuslik ilus korras hammas, mis ei erine kõrvalhammastest ega ole teistmoodi tajutav.

Eesti. Enamasti pöörduvad patsiendid lausega „Ma sooviks nüüd lõpuks oma hambad korda teha”. Pöördutakse, et asendada puuduvad hambad, samuti soovitakse vabaneda eemaldatavast proteesist, mis on kasutades ebamugav. Sageli on lükatud esimest visiiti edasi – kui seda on tehtud aastaid, peame taastama kõik, mis on aja jooksul kadunud, nii luumahud kui ka igemekontuurid. On ravijuhtumeid, kus harmoonilise lõpptulemuse saavutamiseks peab tegema operatsioone, ravima põletikke, ootama igemete paranemist ja kui eeltööd on valmis, saab teha lõplikud kroonid. Selliselt planeeritud ravitulemus püsib ajas ning on kvaliteetne.

Milliste muredega pöörduvad patsiendid teie poole kõige sagedamini? Patsiendid käivad meie juures üle

Pakume kõiki proteetilisi lahendusi, mis aitavad säästa oma hammast, või kui oma hambaid enam ei ole, asendame need implantaatidega. Maestro Maja Hambakliiniku töös kasutame teaduslikult kontrollitud implantaate, millel on eluaegne garantii. Kroone kinnitame nii oma hammastele kui ka implantaatidele, mistõttu on need fikseeritult patsientidele kõige mugavamad. Lai kroonide materjali valik võimaldab valmistada vastupidavaid, väga esteetilisi kroone, mis paistavad kui oma hambad. Laminaatidega saab teha esteetilisi parandusi, kui ei ole vaja hambaid taastada, ent vajame muudatusi kujus ja värvis. Maestro Maja Hambakliinik asub Tallinna kesklinnas aadressil Laulupeo 2 / Tartu mnt lisainfo telefoninumbritelt 660 6664 ja 502 5079 ning kodulehelt www.mmhk.ee.

ROTERMANNI KLIINIK

Terviseleht

Rotermanni kvartalis avas paari aasta eest uksed privaatne ja hubane Rotermanni Kliinik, mis tegeleb lisaks üldisele hambaravile spetsiifilisema juureravi ning näo- ja lõualuukirurgiaga. Millal patsiendil selliseid teenuseid vaja võib minna, küsisime vastava spetsialiteediga arstidelt.

Millal vajad hambaravis erialaspetsialisti? Pöördudes ükskõik millise tervisemurega erialaspetsialisti poole, tõuseb mõistagi selle raviks tehtava protseduuri kvaliteet. Kõikide teiste üldtuntud hambaraviteenuste kõrval on Rotermanni Kliiniku kõige laiem ala näoja lõualuukirurgia. Kuna enamikus teistes hambaravikliinikutes selline spetsialiseerumine ja teadmiste pagas puudub, on tavaline, et teised hambaarstid, harvem ka pere- ja kõrva-nina-kurguarstid suunavad paljud kirurgilist sekkumist vajavate muredega patsiendid edasi just sinna. Samuti tehakse Rotermanni Kliinikus oskuslikult juureravi ning samast saab ka kosmeetik Laura Salla teenuseid.

Näo- ja lõualuukirurgia tegeleb mitmete sagedaste tervisemuredega Peamine kirurgiline protseduur Rotermanni Kliinikus on retineerunud ehk mitte veel suhu lõikunud hammaste eemaldamine. Näiteks on tarkusehambad tihti igeme all ja luu sees peidus, vahel peidavad end sinna ka teised lisahambad. Nende eemaldamisega tegeleb praeguseni ka osa tavahambaarste, aga kuna näo- ja lõualuukirurgidel on sellealane väljaõpe ja kogemus oluliselt suurem, soovitab Ro-

termanni Kliiniku kirurg dr Riinu Rahuoja ikkagi vastavat spetsialisti külastada. “Näo- ja lõualuukirurgia alla käivad ka mitmesugused luuplastikad, kui on vaja näiteks implantaadi paigaldamiseks luud juurde kasvatada, samuti mitmesugune igemeplastika, mis on vajalik selleks, et implantaadi kroon stabiilne oleks ja hästi kestaks. Ka tsüstide eemaldamine lõualuu seest, kasvajate eemaldamine suuõõnest, näo ja kaela pealt, keele all süljenäärmejuhas asuvate süljenäärmekivide eemaldamine ning väga paljud teised tööd, mis on tehtavad lokaalanesteesias,” loetleb dr Rahuoja sageli teostatavaid protseduure. Mõistagi erinevad näo- ja lõualuukirurgias tehtavad protseduurid oma keerukuselt. “Tavaliselt tasub taastumiseks varuda paar-kolm päeva, ent see oleneb palju ka inimese enda organismist, kes kuidas protseduuridele reageerib,” selgitab dr Rahuoja ja lisab julgustavalt: “Üsna tihti saab samal päeval pärast operatsiooni tööle naasta ja kolleegid ei märkagi vahet. Vaid teisel ja kolmandal päeval võib tekkida turse ning teatud valulikkus, mida aitavad aga hästi leevendada valuvaigistid ja põletikuvastased ravimid.”

Juureravi aitab seljatada närvipõletiku

Kui hamba närviruumis ja juurekanalites tekib pöördumatu närvipõletik, on tarvis pöörduda juureraviga tegeleva hambaarsti poole. Pöördumatu närvipõletiku tunneb ära selle järgi, kui hammast tabab kestev nüri valu ja külmatundlikkus, mis ei lähe ära 30 sekundiga. Valu võib tekkida ka spontaanselt, näiteks öösiti. Pöörduva närvipõletiku puhul juureravi vaja ei lähe – see tekib siis, kui hambas on sügav auk või tegemist on krooni või täidise murruga. Sellisel juhul reageerib närv teravalt erinevatele ärritajatele, nagu külm, kuum ja magus, aga ärritus ja tundlikkus on teravad ning lühiajalised. Eemaldades ärritaja, kestab valu vähem kui 30 sekundit ja iseenesest ei teki. “Juureravi korral avame anesteesia all juurekanali süsteemi ja asume spetsiaalsete keemiliste lahuste abil põletikku põhjustavaid baktereid hävitama. Visiidi lõpus asetame juurekanalisse ravimid, mille loputame välja teisel visiidil. Siis kontrollime juurekanali üle ka mikroskoobiga, sulgeme selle spetsiaalsete täidistega ja juureravi ongi edukalt tehtud. Poole aasta pärast ja veel nelja aasta jooksul hoiame ham-

ba seisukorral veel igaks juhuks silma peal,” selgitab Rotermanni Kliinikus juureravile spetsialiseerunud dr Stella Ambardanian-Latina. Kui põletikuline protsess ei ole veel väga ulatuslik ega levinud lõualuudesse, saab hakkama vaid ühe visiidiga juureraviga. Dr Ambardanian-Latina sõnul ei ole juureravi enamasti siis ka valulik, kui hammas enne juureravi ei valutanud ning patsient sai juure ümber olevast põletikust teada hoopis hambaarsti tehtud röntgenipildi põhjal. Kui põletik oli aga ulatuslikum ja juba enne valulik, võib olla suurem risk, et hammas on pärast esimest visiiti paar-kolm päeva valulik. “Enamasti põhjustavad närvipõletikku suu mikroobid, mis satuvad juurekanalitesse sügava kaariese, lekkiva täidise või murru kaudu. Just sellepärast tasub hambaarsti külastada sageli ja mitte lasta tekkida suurematel tervisemuredel,” soovitab dr Ambardanian-Latina.

ROTERMANNI KLIINIK

Rotermanni Kliinikus võtavad patsiente vastu lisaks dr. Riinu Rahuojale ja Stella Ambardanian-Latinale ka Tarmo Marrandi, Veera Laidvee ja Kati Vald. Kliinik kuulub ühte gruppi hästi tuntud Viru ja Lasnamäe Hambakliinikuga. Infot kõikide Rotermanni Kliiniku teenuste kohta saab telefoninumbrilt 666 1540, Tallinnasse aadressile Rotermanni 2 kohale tulles ja kodulehelt www.rotermannikliinik.ee.

AKTIIVNE ELUVIIS

Terviseleht

Foto: Pexels.com

41 protsenti inimesi veedab enamiku tööajast istudes Iga päev tuleb liikuda vähemalt 30 minutit, aga veerand Eesti täiskasvanutest on füüsiliselt täiesti passiivsed ning soovitusliku koormusega ehk vähemalt 30 minutit päevas liigub vaid 7 protsenti täiskasvanutest. Tervise Arengu Instituudi liikumispüramiid aitab oma nädalast liikumist jälgida. TAI koostatud liikumispüramiid on graafiline mudel, mis näitab, kui palju ja kuidas tuleks nädalas olla kehaliselt aktiivne. Liikumispüramiidil on füüsilised tegevused jaotatud neljaks korruseks. Kõige alumise korruse moodustab liikuv eluviis, millest peaks koosnema

suurem osa meie igapäevategevustest: Järgnevad aeroobsed tegevused, jõu, venitus- ja tasakaaluharjutused ning püramiidist kõige väiksema osa moodustavad istuvad tegevused. Just püramiidi tipus on tegelikkuse ja soovitusliku vahel kõige suuremad käärid, sest eestimaalased istuvad aina enam – 41 protsenti inimestest veedab enamiku tööajast istudes. Probleeme on ka liikuva eluviisiga. Kaasaja elu ei paku niipalju füüsilist pingutust, et inimese luu- ja lihaskond, samuti hingamiselundkond saaks piisavalt koormust. Näiteks jääb füüsilist pingutust nõudvat tööd järjest vähemaks. 2016. aastal tegi füüsiliselt rasket tööd 15% meestest ja 4% naistest. Nii on öelnud TAI teadur Leila Oja.

Seetõttu, et töö liikuma ei sunni, peab enamik meist ise püüdma vähemalt 30 minutit liikuda. Näiteks tuleks teha osa igapäevatoimetusi jalgsi või võtta ette aktiivse kõnniga pooletunnine jalutuskäik. Lisaks igapäevasele liikumisele tuleks nädalas vähemalt 150 minutit liikuda intensiivsemalt, nii et pulsisagedus tõuseb ja inimene hakkab hingeldama ja higistama. Need tegevused võiksid olla jagatud 2–3 korra peale nädalas. Sobib jooksmine ja jalgrattasõit looduses või trenažööril, ujumine, vesivõimlemine, rulluisutamine ja teised spordialad, aga ka tantsimine ja sportmängud. Lisaks tuleks 2–3 korda nädalas teha jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutusi.

Seetõttu, et töö liikuma ei sunni, peab enamik meist ise püüdma vähemalt 30 minutit liikuda. Liikumise positiivne mõju tervisele on oluliselt laiem, kui esmapilgul välja paistab. Regulaarne liikumine intensiivistab ainevahetust, vähendab riski luudehõrenemisele, parandab meeleolu ja enesetunnet. Kehalist aktiivsust seostatakse ka depressioonisümptomite vähenemisega. Samuti on leitud, et pärast kehalist tegevust paraneb ka mälu ning õppimisvõime, selgitas Leila Oja. Liikumis- ja treeningvõimalusi on juurde tulnud ja uuringutulemused näitavad õnneks meie inimeste liikumisharjumustes positiivseid trende. Kolmandik täiskasvanutest harjutavad vähemalt paar korda nädalas ja seda on rohkem kui kaks aastat varem. Samuti on vähenemas täiesti passiivsete täiskasvanute hulk.

SPAA

Spaa –

Terviseleht

Paarkümmend või isegi kümme aastat tagasi oleks leidunud vähe inimesi, kes oleks uskunud juttu, kui palju nad millalgi 2018. või 2019. aastal spaas käivad. Spaade areng ja spaaravi ning spaalõõgastuse enamiku inimeste teadvusse jõudmine on olnud nagu hüpe hobuvankrist moodsasse autosse.

tervis vee kaudu

Spaas käimisest on saanud paljude elustiil ja spaakülastuste kinkimine on moes. Väikese riigi kohta on meil hulk linnu, kus saab valida erinevate spaade vahel: Haapsalu, Pärnu, Kuressaare, Narva-Jõesuu, Tartu, Tallinn. Lisak hulk spaasid Tallinna lähiümbruses ning väiksemates linnades ja asulates: Rakvere, Võru, Värska, Toila. Valida saab nii puhtalt sportliku lõõgastuse kui ka tõsisema ravipaketi vahel.

Kuidas see nii populaarne koht ja seda tähistav sõna on meile tulnud? Ajalooliselt on nimetatud spaaks kohta, kus veel usutakse olevat tervistav toime. Tavaliselt on olnud sellised kohad kuumaveeallikad ja kõrge mineraalidesisaldusega veekogud. Spaaprotseduuride alged on teada juba Vana-Kreeka ja Vana-Rooma aegadest.

Tänapäeval võiks sõna tõlgendada nii, et spa on ladinakeelse fraasi sanitas pro aqua (tervis vee kaudu) lühend. Foto: Jesse Schoff/Unsplash

Tõenäoliselt on sõna tuletatud Belgias Liège’i provintsis asuva Spa linna järgi, mis Vana-Rooma ajal kandis nime Aquae Spadanae. Keskajal oli see linn läbi sajandite tuntud kui veeprotseduuride keskus, kus käisid ka Inglismaa kuningad. Tänapäeval võiks sõna tõlgendada nii, et spa on ladinakeelse fraasi sanitas pro aqua (tervis vee kaudu) lühend. Tänapäevases sõnavaras tähendab spaa kohta, kus on head võimalused tervenemiseks, profülaktikaks ja taastumiseks. Mitmesuguste protseduuride abil taastatakse väsinud ja stressist vaevatud inimeste ihu ja hing. Tervele inimesele annavad spaaprotseduurid jõudu ja energiat juurde. Kaasaegne spaa võib olla luksuslik hotell, mis asetseb loodusliku terviseallika lähedal või sisaldab tervistavaid tehisallikaid, vesimassaži, mullivanne, ravimudaga ravimist jms.

2. Tarbi vähem kaloreid

Foto: Pexels.com

Kuidas peaks eluaastate lisandudes lisama menüüsse valke ja vitamiine Selleks, et end igasugustes eluaastates hästi tunda, jagavad toitumiseksperdid soovitusi, milliseid muudatusi oma igapäevases menüüs peaks tegema. 1. Tarbi rohkem valke Vanusega kaotame me lihastoonust, aga uuringud on näidanud, et kui lisad menüüsse rohkem valke, aitab see säilitada praegust toonust ja seda isegi tõsta. Kui oled 65-aastane või vanem, peaksid iga enda kilo kohta tarbima 1 kuni 1,2 gram-

mi valke. Nooremad täiskasvanud peaksid tarbima 0,8 grammi kilo kohta. Mida süüa? Proovi mõelda kaugemale kui ainult lihale ja mereandidele. Valke leidub ka näiteks pähklites, munades, piimatoodetes või kikerhernestes.

Kuna vanusega aeglustub ka seedimine, ei vaja keha enam nii palju kaloreid kui varem. Pärast 40. eluaastat peaksid tarbima umbes kümme protsenti vähem kaloreid ja nii iga aastakümne kohta. Seega inimene, kes tarbib 40-aastaselt 2000 kalorit, peaks 70-aastaselt tarbima 1400 kalorit päevas. Kuidas käituda? Alusta rahulikult ja vaheta lihtsalt mõned kaloririkkad toidud kalorivaestema vastu välja. Näiteks selle asemel, et süüa soolast küpsist toorjuustuga, eelista hoopis sellerit toorjuustuga või eelista friikartulitele edaspidi värsket salatit.

3. Eelista B12-vitamiini rikast toitu Vanuse kasvades on teatud toitainete imendumine raskendatud ja nende toitainete eesotsas on B12-vitamiin, mida vajame närvide normaalseks funktsioneerimiseks, rakkude ainevahetuseks ja punaste vereliblede tootmiseks. Kuidas toituda? Iga päev peaksid tarbima 2,4 mikrogrammi B12-vitamiini, mistõttu lisa oma menüüsse liha, kala, mune ja piimatooteid.

4. Tarbi rohkem kaltsiumi ja D-vitamiini Kaltsium ja D-vitamiin on samuti vanuse kasvades üliolulised, mängides rolli luustiku tervise hoidmisel, kaitstes sind näiteks osteoporoosi ja luumurdude eest. Seetõttu peaks alla 50-aastased naised tarbima iga päev 1000 milligrammi kaltsiumit ja 600 mikrogrammi D-vitamiini. Üle 51-aastased naised aga peaksid tõstma oma igapäevaselt tarbitava kaltsiumi koguse 1200 milligrammi tasemele. Mida teha? Selleks, et luud oleksid tugevad, eelista kaltsiumirikkaid toite nagu lehmapiim ja erinevad kalatoidud (näiteks lõhe või tuunikala, mis sisaldavad D-vitamiini).

5. Joo vett! Piisavas koguses vee joomine on tervele kehale väga oluline. See aitab võidelda ka väsimusega ning leevendada peavalu. Kuigi igal inimesel võib juhtuda, et ta unustab vee joomise, siis vanusega võib see veelgi rohkem mõju avaldada. Kuidas käituda? Joo päeva jooksul ära umbes 9 klaasitäit vett. Kui sulle tavaline kraanivesi ei meeldi, lisa sinna sisse näiteks laimivõi sidruniviil või külmutatud mustikad. Allikas: Naistekas/Prevention

Nutridrink Protein JAHUTAVAD PUNASED MARJAD Nutridrink Protein SÄRTSAKA TROOPILISE INGVERI Nutridrink Protein NEUTRAALNE Lisaks on tootevalikus PALJU ERINEVA MAITSE JA KOOSTISEGA NUTRIDRINKE

* Anonüümse vähihaige tsitaat sotsisslmeediast