Tervis&heavorm

Tervis&hea vorm Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Anni Koppel, anni.koppel@lehed.ee, tel 680 4638 Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@lehed.ee, tel 680 4567

Sügis 2011

100% I T U D

TM

T E E RERID N A R A G AKT LU SB E

intensive probiotics

ANTIBIOOTIKUM KAS VÕTATE E?

umid hä d tava hea

d

tik

vi

Antibio o

kt! tra

arls™- k e P

ras seede or

bakterid

Pearls IC™ probiootikumid toetavad seedetrakti antibiootikumide kuuri ajal Unikaalne kolmekordse kaitsekihiga kapsel Välimine kest Happe-, niiskus- ja temperatuurikindel

Sisemine kiht Kaitseb toimivaid koostisaineid ja laguneb alles soolestikus

Aktiivsed koostisained Spetsiaalne probiootiliste eluskultuuride segu Toodetud eksklusiivselt firmale: ETI, Green Bay, WI 54311 USA Toodetud Jaapanis

Antibiootikumid võivad põhjustada meie seedetraktis selliseid ebameeldivaid kõrvaltoimeid nagu kõhulahtisus ja düsbioos (seedesüsteemi mikrofloora tasakaaluhäire) . Pearls IC™ sisaldab 6 olulist probiootilist eluskultuuri, mis aitavad kiiresti taastada antibiootikumravi järgselt normaalset soolestiku mikrofloorat.

True Delivery™ tehnoloogia tagab, et 100% Pearls IC™ probiootikumidest läbivad mao happelise keskkonna ning jõuavad turvaliselt soolestikku ja kasvavad seal, et pakkuda tõhusat tuge kogu organismile.

Pearls IC™ teeb imet meie seedetraktis. Vaid 1 väike kapsel päevas!

Saadaval apteekides.

www.PearlsLife.ee Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, Tallinn 11612; tel. 6 830 700

­ ­

­

­

­

­

Tervis ja hea vorm

3

Kõhule kogunenud rasvkude on mehe tervisele väga ohtlik, kuna see on seotud üldvereringega.

Mehe eluviise näitab kummuv õllekõht Kuigi õllekõhu tekkimise peasüüdlaseks peetakse rohket õllejoomist, pole mõõdukal ja regulaarsel kesvamärjukese pruukimisel sellega midagi pistmist.

Signe Kalberg 42-aastane Margus on suurt kasvu meesterahvas, kelle kõht kummutab üle püksivärvli nagu rannapall. Võiks arvata, et ta on kõva õllesõber, kuid tegelikult on mees täiskarsklane.

Veel aasta tagasi ei olnud kõhuke nii suur, kuid pärast töötuks jäämist ja tegevusetust hakkas see kiiresti kasvama. Süüa ja selle kõrvale karastusjooke juua, olgu siis limonaadi või Coca-Colat, on ta aga armastanud alati. Enda liigutamine on paraku vähenenud ja nüüd, kui paisuv kõht matab juba hinge ega lase isegi kiiresti kõndida, läheb olukord üha hullemaks. Vööümbermõõt kasvab, riided selga ei mahu ja suitsetamisest loobumine kiirendaks kõhu kasvu mehe arvates veelgi.

50-aastane Indrek armastab pärast päevatööd vähemalt üks-

kaks purki õlut õhtu jooksul ära juua. Ja siis end mõnusalt teleri ette diivanile lösakile visata. Paraku on tema igapäevane töö roolikeeramine. Märkamatult on aga kasvanud pehme kõhuke, mis käib närvidele eelkõige ta naisele, kes sunnib meest sportima. Indrek ise sellest suurt numbrit ei tee, kuna paljudel ta sõpradel on samasugune polster ümber kõhu. Ka perearsti mureliku pilgu peale on ta vastanud, et ei liialda õllega ja tervise üle ka ei kurda. Ning et kavatseb hakata jõusaalis oma kõhulihaseid treenima. Õlles ta mingit süüd ei näe.

Põhjus pigem toidus Mõnes mõttes on Indrekul isegi õigus, sest pakatava õllekõhu tekkimisel tuleks hoopiski kurja

pilguga vaadata õlle kõrvale suhu pistetavatele rammusatele näksidele, grillvorstikestele ja vähesele liikumisele. Asjatundjad on kinnitanud, et klaas õlut kaalutõusu ei põhjusta. Tänapäeval müüdavad õllesordid on suhteliselt kalorivaesed ja üksnes õllejoomisest soliidset kõhukest ette ei kasva. Näiteks 100 g heledat õlut annab joojale 165 kcal, samaväärne kogus tumedat õlut aga 200 kcal toiduenergiat. Õllejoomist peetakse ülekaalulisuse tekitajaks sellepärast, et ebatervislikke eluviise ja toitumistavasid on ikka ühendatud rohke õllekulistamisega. Paljud ei tea, et alkoholi kõige halvem omadus on pidurdada organismi loomulikku energia kulutamise kulgu. Õllekõhu tekkimise põhjus peitub tegelikult selles, et

õlu suurendab söögiisu. Organism reageerib alkoholile vere suhkrusisalduse vähenemisega. Seda aga tõlgendab organism energiapuuduse ehk näljana. Kuna alkoholi tarbimise ajal söödud toitu ei kasutata energiaallikana, vaid ladestatakse rasvana, muutub kõik, mida pidutsedes sisse sööd, rasvaks. Liigne rasv aga akumuleerub meestel enamasti kõhulihaste kohale, naistel reitele ja tuharatele. Õlle pideval liigtarbimisel, üle ühe liitri päevas, põhjustab see jook kindlasti rasvumist, eriti keskealistel meestel. Põhjus on selles, et tavaliselt ei vähenda kroonilised õllejoojad saadud lisakalorite arvel teiste toiduainete tarbimist. Kui juurde lisada keskeast tingitud mõnevõrra väiksema efektiivsusega

Tervis ja hea vorm

4 ainevahetus, ongi õllekõhu kujunemise põhjused selged.

Rasv teeb paha Kõhule kogunenud rasvkude on aga mehe tervisele väga ohtlik, kuna see on ainsana seotud üldvereringega. Pikapeale toodab kõhu rasvkude aineid, mis takistavad maksas insuliini töötlemist, tekitavad nihkeid vererasvade sisalduses ja suurendavad seeläbi oluliselt näiteks kõrgvererõhktõve, südamelihase infarkti, selja- ja põlvevalude kätte langemise riski. „See on ju rasv, mis on kogunenud siseorganite vahele ja on tervisele kõige ohtlikum. Annan toitumisalast nõu ja soovitan alustada regulaarse liikumisega, olenevalt inimese kogemustest ja treenitusest,” selgitas Arctic Sport Clubi personaaltreener ja toitumisnõustaja Pille Mitt ning lisas, et harjutuste valikul tuleb loomulikult lähtuda kõhu suurusest, sest kõiki harjutusi ei saagi teha suure kõhuga ja alustama peaks ikka üldkehaliste harjutustega suurematele lihasgruppidele, mis kulutavad rohkem energiat.

Üldreegel on, et kui tegemist on istuva eluviisiga inimesega, tuleb alustada igapäevasest vähemalt 30-minutilisest jalutuskäigust ja regulaarsest toitumisest, süüa tihedamini ja vähem korraga.

Mitt möönis, et tema poole pole otseselt ainuüksi õllekõhu pärast küll ükski mees pöördunud.

Trenn ja tervislik toit

Sparta spordiklubi personaaltreener Margus Silbaum on ühtlasi toitumisnõustaja, kuna enne ei saagi treeninguprogrammi koostada, kui pole teada, kuidas on rasv ladestunud ning mida ja millal inimene sööb. Rasva paiknemisest ja kogusest annab nõustajale ülevaate haiglas aparaadi all tehtud uuring. „Ega palja füüsilise treeninguga õllekõhust lahti saa, selleks on vaja muuta oma toitumisharjumusi,” kinnitas Silbaum. Tema juurde on tulnud näiteks murelik mees, kes tegi kodus väga hoolsalt kõhulihastele mõeldud harjutusi. Isegi nii palju, et jõutõstjana tuntud Silbaum poleks ise neid suuteline tegema.

Suur rassimine aga tulemusi pea-

Üksnes füüsilise treeninguga õllekõhust lahti ei saa, selleks on vaja muuta oma toitumisharjumusi. Fotod: stock.xchng.ee aegu ei andnudki, sest õllekõhust mees lahti ei saanud. Alles siis, kui ta hakkas järgima just talle väljatöötatud toitumisprogrammi, kadusid ka kõhule ladestunud lisakilod. „Ma luban inimesel süüa kõike, kuid oluline on kogus ning millal süüa. On ju tavaline, et hommikul ei sööda midagi, lõunaks näksitakse salatit ja õhtul siis suure näljaga süüakse kartulit, makarone, liha. Ja nii need kilokesed tulevadki,” selgitas Silbaum.

Kui oluline on toitumise kõrval üldkehaline koormus, seda tõestas ka üks IT-alal töötav 26-aastane mees. Silbaum meenutas, et ega mees väliselt väga vormist väljas olnudki, kuid tema keha rasvaprotsent näitas väga tugevat rasvumist. Kuu aega õiget toitumist koos vastavate harjutustega, mis polnud üksnes kõhulihastele mõeldud, ning mees kaotas 4,7 kilo rasva. Ja ka õllekõht oli kadunud!

Vibratsioonitreening – efektiivne võimalus saada ideaalsesse vormi Treeningu tõhustamiseks ning kehakaalu alandamiseks ideaalseim vahend on vibratsioonitreening, mille abil saab loetud minutitega efektiivselt treenida kogu keha lihasgruppe. Vibratsiooniseade ViaGym kasvatab kehas lihasjõudu lisaraskuste kasutamise vajaduseta.

Ilusaima asukohagaEestis Sooduspakkumisi vaata www.pyhajarve.com

10 minutit ViaGym teraapiat annab lihaskonnale sama koormuse nagu • 1 tund aktiivset treeningut jõusaalis • 2 tundi tennise-, või squashimängu • 2 tundi kiiret jooksu Lähem info: www.viagym.eu e-post: info@viagym.eu tel: 5666 8344

Puhas puhkus aasta ringi

Kes peaksid esmajärjekorras pöörduma jalaravispetsialisti poole?

Konsultatsiooni põhjused: Iga tüüpi vajaduse korral: Lapsed alates 4. eluaastast: Lapse eakohase arengu seisukohalt on oluline, et mis tahes kõnnakuga seotud probleemid avastatakse ja lahendatakse võimalikult vara.

Esmasele vastuvõtule soovitatakse pöörduda lapse 4-aastaseks saamisel või varem, kui tegemist on sageli komistava ja kukkuva lapsega.

Aktiivselt spordiga tegelevad lapsed ja noorukid: Jalaravispetsialist saab ennetada vigastusi ning kasvamisega seotud patoloogiate teket.

Lapseootel naised: Kaalutõus, kõõluste lõtvumine ning keha raskuskeskme nihkumine ettepoole võib põhjustada valu, kui jalg puudutab maad. Seetõttu soovitatakse läbi viia rühi ja staatilise koormusjaotuse hindamine.

Sportivad mehed ja naised: Kui tegelete spordiga sagedamini kui kord nädalas, siis riskite samuti vigastuste ja tasakaaluprobleemidega; näiteks joostes võivad korduvalt sooritatud ühesugused liigutused ja löögid põhjustada mikrotraumasid, mis aja jooksul hakkavad üha enam tunda andma, tuues endaga kaasa mitmesuguste kõõluste kahjustusi (tendiniit), vaevusi liigestes (artriit) ja lihastes (krambid ja rebendid).

Turvasaabaste kandjad: Jäikus on jalgadele halb, kuid seda saab leevendada sobiva sisetallaga, mille valmistab jalaravispetsialist.

Eakad: Eakatel on tasakaalu säilitamine sageli raskendatud.

Podiaatrilise hindamise tulemusena määrab jalaravispetsialist sobiva lahenduse, näiteks termovormitud tallatoed, mis ennetavad kukkumist, parandavad keha tasakaalu, aidates õigel informatsioonil jalgadesse jõuda.

Inimesed, kelle töö eeldab pidevat seismist: Asend võib põhjustada seljavalusid ja veenilaiendeid. Podiaatriline hindamine võib osutuda ennetavaks meetmeks.

Muud patoloogiad: Diabeetikud: Diabeedi puhul kannatavad esmajoones just haige jalad, kuna keha tegeleb probleemide korral jäsemetega kõige viimases järjekorras. Seetõttu kaasnevad diabeediga kaks peamist jalavaevust: tundlikkuse kadu ja haavade raskendatud paranemine. Jalaravispetsialist saab anda väärtuslikku nõu selle kohta, kuidas vältida vigastusi ja samuti saab spetsiaalselt valmistada tallatoed, mis aitavad parandada tasakaalu.

Reumaatiliste haiguste põdejad: Reumaatiline polüartriit, spondüloartropaatia, psoriaas jne on jäigastanud ja deformeerinud jalaliigeseid. Tallatugedel on veel kaks omadust: need aitavad leevendada jalalaba põletikke ning hoiavad ära deformatsioonid.

Ortopeed Kalev Toots

Täpsem info: Eesti Ortoosikeskus, Türi 6, 11313 Tallinn. Tel 6556 326, 5086 993, www.ortoosikeskus.ee

Tervis ja hea vorm

6

Leili on soovitav võtta ülemistel lavalaudadel ja võimalusel lamades. Foto: iStockphoto

Saun mõjub tervistavalt, kui saunatada õigesti Eestlane on saunausku. Isegi korterisse ehitatud saun on tänapäeval juba üsna tavapärane. Kui endal sauna polegi, siis kutsub naabrimees: tule, teeme ühe leili ja väikesed õlled. Viimasena öeldusse tuleks aga umbusuga suhtuda, sest saunaskäigu eesmärk on peale ihu harimise ikkagi tervise tugevdamine ja taastamine ning haiguste ärahoidmine.

Kristiina Viiron Detsembris ilmub Tartu ülikooli Pärnu kolledži dotsendi ja staažika spordiarsti Rein Jalaka sulest mahukas raamat „Taastumine ja tervislik toitumine”, mille esimene peatükk kõneleb põhjalikult saunas käimisest.

Selleks et saunast tervisele kõike head ammutada, tuleb kinni pidada õigetest reeglitest. Loobuda saunas alkoholi pruukimisest on üks neist.

Saunas käimiseks on soovitatav varuda vähemalt kaks tundi

aega. Ka viimase korraliku söögikorra ja saunamineku vahele peab jääma vähemalt kaks tundi.

Kui tulla saunast näiteks kaks tundi enne magamaminekut, tagab sauna mõju meile ka hea ja kiire une.

Enne saunaskäiku oleks hea end kaaluda. Nii saame teada, kui palju me saunas käies vedelikku kaotasime, et seda hiljem joogiga korvata.

Kindlasti on soovitatav end enne lavaleminekut puhtaks pesta ja ka kuivatada. Seda näiteks põhjusel, et puhtal higil on nahka desinfitseeriv toime. Kuiva nahaga hakkab higi laval ka paremini jooksma.

Lavale ja lavalt ära Kõige rohkem ajab higistama Soome saun, sest seal on kuiv õhk (õhuniiskus 5–10%) ja kõrge õhutemperatuur – 85–100 kraadi. Mõ-

nevõrra vähem paneb higi voolama aurusaun, kus õhuniiskus võib ulatada isegi kuni 100%-ni, õhutemperatuur aga jääb 50–55 kraadi vahemikku.

Tavaliselt on lava Soome saunas mitmeastmeline ning higistada tuleks just ülemistel pinkidel ja lühikest aega, mitte alumistel ja pikalt. Soovitatavalt võiks laval lamada (maksimaalselt 15 minutit) ja lamamise järel paar-kolm minutit istuda.

Kuna organism omastab laval viibides vähem hapnikku, võiks laval lobisemist vältida.

Nii Soome kui ka aurusaunas on soovitatav viibida korraga 10–15 minutit, millele järgnegu 15–30 minuti pikkune puhkeaeg jahedas, näiteks sauna eesruumis. Suvel miks mitte ka õues.

Tervis ja hea vorm Kuna hingamisteed on üle kuumenenud, on väga oluline end laval viibimise järel jahutada. Parim selleks on värske õhk, nii saavutavad limaskestad kiiresti oma optimaalse temperatuuri. Lavalt tulles võib käia läbi ka külma duši alt või minna võimaluse korral suplema.

Puhkefaas kestku sama kaua või pikemaltki kui saunasolek.

Omavahel võib kombineerida aurusauna ja Soome sauna, on ju meie ujulates ja spaades tavaliselt mõlemad olemas. Kuna aurusaunas on toime südame vereringele suurem, on soovitatav enne külastada just aurusauna ja seejärel minna Soome sauna. Kindlasti tuleks vahepeal end aga jahutada.

Juua alles pärast saunatamist Tähtis aspekt, millele tähelepanu pöörata, puudutab joomist. Juua ei tohiks saunalaval olles ega saunaskäikude vahepeal, vaid alles pärast laval käimise lõpetamist.

Laval olles ja saunaskäikude vahepeal vedelikku tarbides ei suuda me paraku tervist kahjustavaid aineid oma kehast eemaldada. Sel

7 Saun mõjub hästi ◆ eemaldab organismist mürkaineid ◆ parandab üldist töövõimet ◆ mõjub organismile rahustavalt ◆ tugevdab immuunsüsteemi ◆ treenib südant ja vereringet ◆ parandab veresoonte elastsust ◆ lõõgastab lihaseid ◆ aktiveerib hingamisteede verevarustust ◆ laiendab bronhe

Enne lavaleminekut on soovitav end kindlasti puhtaks pesta.

Foto: stock.xchng

juhul eemaldub organismist vaid äsja joodud vedelik ja organismis olevad mürgised ained ei jõua naha kaudu väljuda.

Kui me aga laval ja saunaskäikude vahepeal ei joo, eemalduvad higiga meie kehast just rakkudes olevad ja tervist kahjustavad ained.

Seega – juua tuleks alles pärast kõige viimast lavalkäiku!

Kindlasti ei ole saunajook üks-

ki alkohoolne jook, samuti pole soovitatav juua kohvi. Vedelikku – mineraalvett, puuviljamahla, teed – tuleb juua nii palju, et taastuks vähemalt saunaeelne kehakaal, parem isegi, kui kuni poolteist korda rohkem. Seega tuleks kaalule astuda ka pärast viimast laval käimist.

Kui laval enam ei käi, oleks hea puhata, kuniks sauna sisseastumisest on möödunud kaks tundi.

Sauna vastunäidustused ◆ palavik või külmetus ◆ siseelundite äge põletik ◆ äge astma ◆ epilepsia ◆ rasked südamehaigused ◆ rasked vereringehaigused ◆ vähktõbi ◆ tuberkuloos ◆ kilpnäärme haigused ◆ kõrgvererõhu tõve korral konsulteerida kindlasti arstiga

Talviselt karged pakkumised kosutamaks keha ja vaimu SPA HOTELL VIIKINGIS! Tule püüa talviseid päikesekiiri vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel Pärnu südalinnast!

Rõõmusta oma lähedasi ja ennast Eestis valmiva 100% loodusliku sarja Ingli Pai toote valikust leiab nii meeleolukaid lõhnasegusid leilivette ja lõhnalampi, keha- kui ka näoõlisid kauni päevitunud jume säilitamiseks, mahedaid näoveesid ja –piimasid näonaha eest hoolitsemiseks, tõhusaid kreeme tujukate ilmade kaitseks jne.

www.inglipai.ee

inglipai

HEAL LAINEL(3 päeva, 2 ööd)

Alates 7 0 €/inim ene Kehti b 01.11

-21.12

Paketti kuulub: • Majutus • 2 hommikusööki • 1 lõunasöök • 3 raviprotseduuri järgmistest valikutest: 1) Jõhvika värskendav kätehooldus, maasikane kätehooldus või rapsihooldus kätele 2) Aparaatne pressomassaaž jalgadele, massaažitool, valgusravi või meresoola-vetika vannihooldus „Merevärskus“ 3)Värskendav jalahooldus 40 min. või massaaž 40 min.

• Saunakeskuse ja ujula kasutamine lahtiolekuaegadel.

• Jõusaaliseadmete kasutamine lahtiolekuaegadel.

Eripakettidena pakume: • Klassikaline taastusravipakett (alates 5 päevast) • Detsembris hinnaga alates 32 €/inimene/ööpäev (norm.hind 38 €/inim/ööpäev) • 7-päevane uuringutepakett • Südamehaiguste taastusravipakett Palju erinevaid lõõgastuspakette ja kaasaegseid hoolitsusi.

Täpsem info meie koduleheküljel www.viiking.ee Sinu südame SPAA Lisainfo aadressil info@viiking.ee või telefonil +372 449 0505 (müük) või 449 0500 (vastuvõtt);Spaa Hotell Viiking, Sadama 15, 80012 Pärnu

Tervis ja hea vorm

8

Söönud inimesel pole külm Veendumus, et talvel tuleb ohtralt rasvast liha süüa, ei pea toiduteadlaste kinnitusel kohe üldse paika. Külm ilm iseenesest ei tähenda luba ohjeldamatult õgida, võtmesõna on ka talvel „tegelik energiavajadus”.

Agne Narusk Söö, laps, söö, nahavahel peab rasva olema, muidu hakkab külm, kui varsti lumi maha tuleb – tõstke käsi, kelle vanaisa, vanavanaema või vanatädi pole mitte kunagi teid sellesisulise tarkusega kostitanud.

Jah, tõepoolest, vanasti tahtsid talumehed talvel kõvasti kõhu täis süüa, kuid mitte selleks, et siis soojem oleks, vaid ikka selleks, et talvised välitööd olid rasked – paksude riiete ning lume tõttu eriti koormavad, nagu metsavedu näiteks. Ja

selleks kulus kõvasti energiat ning jõudu, avab tagamaid Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi direktor, professor Raivo Vokk.

Kõva füüsilise koormuse korral kasutab keha süsivesikute ja hapniku kõrval hoolega ka rasva.

Tänapäeva (linna)inimene vastupidi kipub talvel vähem liikuma ja energiavajadus ei kasva kohe päris kindlasti. See, et me igapäevaselt tormame ja kiirustame, energiavajadust ei suurenda, rõhutas Vokk.

Tema sõnul on talvise kõva söömise harjumus tegelikult välja kujunenud sellest, et selleks ajaks reeglina varuti (ja varutakse praegugi) keldrid-sahvrid toidutagavara täis. Millal siis veel need kõik ära süüa? Ikka talvel. „Kahjuks pole kuskil kirjanduses sellele sõnaselgelt teaduslikku põhjendust antud, et inimene vajab külmal ajal rohkem toitu,” sõnab professor. „Ilmselt on tegemist vaid teatud piirkondadega maailmas,

Tervis ja hea vorm kus sellele tähelepanu peaks pöörama.”

Toitumise põhimõtted peaksid jääma samaks ka talvel. Üks neist põhimõtetest – söö vastavalt oma energiavajadusele – on just see, millega iga päev peab sammu pidama.

Ehk siis: kõik see, mis ei kulu liikumiseks ära, kuid on hoolsasti kõhtu manustatud, ladestub rasvana.

Talvel ei saa läbi C- ega A-vitamiinita.

Foto: EPL-i arhiiv

Tihedamini, aga vähem Inimene peab söönud olema, siis pole külm, möönab toiduteadlane Raivo Vokk siiski ilma ja söömise vahelist seost. „Sööge päevas tihedamini,” soovitab ta. „Organism tahab ikka temperatuuri 37 kraadi juures hoida, külma ilmaga vajab ta selleks rohkem „kütet”. Kui muidu on hea süüa kaks-kolm korda päevas, siis talvel võiks toidukordi olla kolm-neli, isegi viis, vahepalad ka juurde.”

Meeles tuleb pidada aga seda, et tihedamini tähendab omakorda sellevõrra väiksemaid portsjoneid.

Ehk siis puust ja punaselt: päevast energiavajadust järgiv toidukogus jagatakse ära mitte harjumuspäraseks kolmeks portsjoniks, vaid näiteks viieks.

9

Mida peaks talvel kindlasti sööma? „Kindlasti peame jälgima D-vitamiini kogust, kuna pimedal ajal me seda päevavalgusest ja päikesest ei saa, suurem osa kehast on rõivastega kaetud ka veel,” rõhutab Vokk.

Seega on kala menüüs asendamatu.

Läbi ei saa C- ega A-vitamiinita.

Kõik roheline, õunad jms sisaldavad talvel vitamiine palju vähem kui siis, kui nad on just valminud, nii soovitab Vokk tähelepanu pöörata pigem paprikale. Et temperatuuride erinevused on talvel väga suured, on hea toidusedelisse lülitada probiootikumid – seedimisele ja immuunsüsteemile. „Sööge toorest, keetmata hapukapsast ja pähkleid,” soovitab Raivo Vokk. „Esimeses on palju C-vitamiini ja pähklites jällegi küllastamata rasvhappeid. Pähkleid võiks rohkem tarbida just siis, kui kala väga ei söö.”

Inimesed siiski võtavad talvel kaalus juurde, on uuringud Voki sõnul tõepoolest näidanud. Ta põhjendab seda pisukese stressiseisundiga, mis pimedal ajal tekib. Pimedal ajal jäävad inimesed rohkem tubaseks ning kipuvad näksima – piir on kerge kaduma.

Viirused, bakterid ja erinevad nakkused ründavad…

Kaitse end tõhusalt nende eest! ® ImunActiv Im aitab tugevdada inimorganismi loomulikk likku vastupanuvõimet. ImunActiv® sisaldab 4 aktiivainet beetaglükaani, bioflavonoide, C-vitamiini ja tsinki bee need muudavad organismi kindlamaks viiruste, bakterite ja nakkuste rünnete vastu.

Kasuta ImunActiv® tablette: Kasut  imm immuunsüsteemi tugevdamiseks, eriti talvel ja var varakevadel

Saadaval apteekides a ja e-poes www.walmark.ee Maaletooja: OÜ Remedex, Harjumaa, www.remedex.ee

WALMARK MÄNGIGE &VÕITKE R o h ke m i n f o t w w w. w a l m a r k . e e

 kõrge kõrgenenud ohu korral haigestuda hingamisteede haigustesse (külmetus, gripp jne)  suurenenud füüsilise ja vaimse stressi ning väsimuse ja kurnatuse korral * ImunActiv on ainuke immuunsüsteemi tugevdav toode, mis sisaldab kliiniliselt tõestatud beetaglükaani annust. Pärmirakust pärit beetaglükaan aktiveerib immuunsüsteemi kaitse viiruste vastu ja aitab hävitada nakkushaigusi.

UNIKAALNE e tood saadaval olev ANIGA* KA LÜ AG ET BE

Toidusoovitused terviseametilt Toidusoovitustes juhindutakse inimese toitaine- ja toiduenergiavajadusest. Olenevalt ealistest ja soolistest iseärasustest, tegevusalast ja kehalisest koormusest peab toit tagama organismi normaalse füsioloogilise tegevuse.

Tasakaalustatuse tagab toitainete optimaalne suhe igapäevamenüüs. See eeldab toiduainete tarbimist erinevatest toiduainerühmadest, et süsivesikud toidus annaksid päevasest koguenergiast 55–60 protsenti, toidurasvad 25–30 ja toiduvalgud 10–15 protsenti. Soovitav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 25–35 grammi.

Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Toitainevajadus kaetakse tavaliselt nädala menüüga, kusjuures toit võib olla päeviti erinev. www.terviseamet.ee

SINU VASTUPANUVÕIME TUGEVDAJA UNIKAALSE BEETAGLÜKAANIGA

10

Tervis ja hea vorm

Sundasend teeb kehale häda Kristiina Viiron „Pea on vahel nii raske, et võtaks või kätte ja tõstaks ta õlgadelt maha,” räägib aastaid raamatupidajana töötanud Kaie. Raamatupidajatöö teadagi tähendab istumist arvuti taga ja seda tundide kaupa.

Istumine aga tähendab omakorda töötamist sundasendis, mis pikapeale võib viia mitmesuguste tervisehädadeni.

OÜ Preventme töötervishoiuarst professor Hubert Kahn tõdeb, et sundasendi tervistkahjustava toime tekitajaks on lihaste kestev staatiline pinge, mis põhjustab lihaste verevarustuse halvenemist ja lihaste seisundi põhiliste näitajate – toonuse, elastsuse ja jäikuse – halvenemist. „Kui sundasendis töö kordub päevast päeva ja lihastel puuduvad tingimused oma võimekuse taastamiseks, kujuneb välja lihaste ülekoormus, mis avaldab negatiivset mõju kogu tugiaparaadile,” märgib Kahn.

Muidugi ei ole üksnes istuv töö sundasendis töötamine. Sageli ollakse sunnitud pikalt seisma, kummarduma ning tihtipeale lisanduvad sundasendile ka pidevalt korduvad liigutused. Tuleb ju näiteks põetajal päevast päeva kummarduda haige kohale ning teda pöörata ja tõsta, juuksuril juustes nabistada, kontoritöötajal klaviatuuril klõbistada jne.

Hädad tekivad aegamööda „Maailma tervishoiuorganisatsiooni ja rahvusvahelise tööorganisatsiooni andmeil teeb 45% inimestest tööd sundasendis,” räägib Kahn. „Traditsiooniliselt töötavad niisugustes tingimustes ehitajad, õmblejad, sõidukijuhid, transporttöölised, kirurgid, hambaarstid, põetajad ja paljude teiste erialade inimesed. Viimastel aastakümnetel on nendele lisandunud elektroonikaettevõtete arvukas töötajaskond ja massiliselt levinud töö kuvariga.

Seega ainuüksi Euroopa Liidus töö-

Pakume ööpäevaringset üldhooldusteenust (sh dementsed vanurid) ja erihooldusteenust psüühilisete erivajadustega inimestele.

Erihooldusteenust pakume nii riigi kui ka omavalitsuse osaluse alusel. Olemas ka intervallhoiuteenus. Kliente teenindab meditsiinipersonal, sh füsioterapeut, perearst, hambaarst; vajadusel erialaarstide konsultatsioonid. Võimalus kasutada sauna, mullivanni, solaariumi, massaažitooli, parafiinravi. Koostame rehabilitatsiooniplaane ja pakume rehabilitatsiooniteenust.

Direktor: Vambola Sipelgas Tel. +372 5087113 Lõuna-Eesti Hoolduskeskus Hellenurme, Palupera vald Valgamaa 67514

tab sundasendis ligemale 100 miljonit inimest.”

Kahni sõnul võivad sundasendist tingitud tervisehädad tekkida aastate jooksul. Kui inimene alles hakkab sundasendis tööd tegema, siis mõne nädala jooksul võib ta harjumatu asendi tõttu tunda mõnes kehapiirkonnas, näiteks õlgades, turjas, seljas valu. Seejärel keha kohaneb ja valu taandub, ent pikkamööda võivad hakata lihastes ja seetõttu kogu tugiaparaadis tekkima muutused. „Lihased ühes skeletiga ja vastavate närvipõimikutega moodustavad ühtse tugiaparaadi. Kui kõneleme lihaste kroonilisest ülekoormusest, siis on potentsiaalselt ohus kogu tugiaparaat,” osutab Kahn. Tagajärjeks on näiteks lihaskiudude ja nende ümbritseva sidekoe ülepingest tingitud valud kaela-õlavöötmes või nimme-ristluu närvijuurepõletik, õla-

varreluu ja reieluu põndapealise põletik, kõõlustupepõletik ja paljud teised visalt paranevad haigused.

Kahni sõnul arenevad füüsilisest üle-

Tervis ja hea vorm koormusest tingitud haigused tavaliselt aeglaselt, kuid juba aastaid enne vaevuste kujunemist toimuvad lihastes funktsionaalsed muutused.

Liikumine aitab Kuna sundasendis töötamisest ei ole paraku võimalik loobuda, tuleb selle tervistkahjustavat toimet maksimaalselt vähendada. „Kui inimene tööpäevast üle poole ajast

11 töötab sundasendis, peab kindlasti kinni pidama ergonoomianõuetest,” rõhutab Kahn. „Sellest on sageli palju kasu.”

Teiseks tuleb professori sõnutsi hoolt kanda selle eest, et lihased vabaneksid staatilisest pingest ja neis taastuks normaalne verevarustus. Ehk teisisõnu – liikuge, tehke terviseporti! Hästi mõjuvad näiteks ujumine, pallimängud, võimlemine, kepikõnd.

Kasvõi niisama kõndimine või aiatööd. Peaasi, et inimene liiguks ja teeks seda süstemaatiliselt.

Töö teeb haigeks

Sundasendis töötamine võib tekitada valusid nii kaelas kui ka seljas, aga ka mujal kehas. Foto: iStockphoto

◆ Tänavu kolme kvartaliga on tööinspektsiooni andmetel registreeritud 63 uut kutsehaiget, kutsehaigusediagnoose aga 163, mis tähendab, et rohkem kui pooled neist põevad enam kui ühte haigust. ◆ Tööst põhjustatud haigestumise uusi juhtumeid on tänavu registreeritud 116, diagnoose aga 194 ehk siis ligi pooltel neist diagnoositi rohkem kui üks haigus. ◆ Muidugi ei ole kõik haigestumised tingitud sundasendist töötamisest, sest haigestuda võib ju ka näiteks tööl esineva müra, tolmu, vibratsiooni jms põhjusel. ◆ Sundasendist tingitud kutsehaigusena esineb sageli näiteks karpaalkanali sündroomi,

mida on tänavu diagnoositud 31 korral. Küünarliigese põndapealisepõletikku on kutsehaigusena diagnoositud 22 korral, nimmevalu kümnel korral. ◆ Tööst tingitud haigusena on karpaalkanali sündroomi tänavu diagnoositud 34 korral, nimmevalu 13 korral ja küünarliigese põndapealisepõletikku 24 korral. ◆ Kutsehaigus on töö iseloomust või töötingimustest põhjustatud haigus, kui on tõestatud otsene seos ohuteguri ja haiguse vahel. Kutsehaiguse oluliseks tunnuseks on tööst põhjustatud progresseeruv krooniline haigusprotsess, mis viib töövõime olulisele langusele või hilise ravi korral töövõimetuseni. ◆ Tööga seotud haigus on haigus, mille kujunemises mängib ühe olulise, kuid mitte ainukese tegurina rolli töö iseloom või töötingimused.

12

Tervis ja hea vorm

Kihiline riietus kaitseb külma eest Gröönimaa suuskadel läbinud Rain Lond ütleb, et enda soojas ja kuivas hoidmisel pole oluline mitte selgaaetavate riiete hulk, vaid eelkõige materjalide valik.

Age Viira

Kihiline riietus: aluskihina soe pesu, selle peal õhku siduv ja sooja isoleeriv soojenduskiht ning kõige peal ilmastikukindel kiht. Foto: Rene Suurkaev

„Ükski jope ega saabas ei suuda iseenesest sooja produtseerida, keha on see, mis sooja toodab, materjalide nagu vill või sulg ülesanne on seda õhku siduda ja hoida,” tõdeb Rain Lond. Mehe sõnul kipuvad inimesed tavaliselt unustama, et just õhk on riidekihtide vahel ning saabastes see, mis sooja hoiab. Seda tarkust järgides suusatas mees läbi Gröönimaa, kus külmapügalad ulatusid 20 ja öösel 30 miinuskraadini.

Sama tõdemus toimib aga ka Eestimaa kliimas.

Kihilise riietumise rusikareegel näeb ette, et kolm olulist rõivakihti on aluskihina soe pesu, selle peal õhku siduv ja sooja isoleeriv soojenduskiht ning sellel omakorda vihma ja tuule eest kaitsev ilmastikukindel kiht.

Erinevaid riidekihte tuleks vastavalt ilmastikuoludele ning liikumise aktiivsusele kohandada. Aktiivsele liikujale sobib kunstmaterjalist pesu, mis juhib niiskuse kehast eemale. Kui füüsiline aktiivsus on madal, võib aluspesu olla valmistatud ka 100% puuvillast. Soojenduskihiks sobib hästi sooja siduv peenekoeline fliis või villane kampsun. Pealiskihiks tuleks aktiivsel liikujal valida hea hingavusega, vihma ja tuult trotsiv õhuke jope.

Pakasega parka Matkasport OÜ teenindusjuhi Anneli Mere sõnade kohaselt sobib külma ilmaga ning igapäevaseks käimiseks pealiskihiks võimalikult suur ja kehakattev rõivaese. Pakases aitab olemist soojana hoida pikk lõige: pikad varrukad, suur kapuuts, suured ja sügavad taskud. „Pakasega on ikkagi kõige soojaandvam suletäidisega või sünteetilise õõneskiuga, karvastatud kapuutsiservaga pikk mantel-jope. N-ö parka sobib nii kalamehele jääauguservale kui ka tööleminekuks või vabaks ajaks selga tõmmata. Hea on veel, kui parka pealiskiht on saanud tuultpidava töötluse või on ülitihedast kangast, sest mida suurem tuulepidavus, seda soojem on keha,” annab Anneli Mere nõu. Ta soovitab valida kvaliteetsed materjalid tuntud rõivatootjatelt. „Ostes oma maitsele vastavad korralikud vett- ja tuultpidavad, kuid hingavad rõivaesemed, saab neid kanda nii suusamägedel

kui ka vabal ajal. Nõnda tagate meelerahu aastateks ja nii on ka nende ostuhind madalam.”

Kätte soovitab Anneli Mere sulekindaid ning ära ei tuleks unustada ka mütsi – just pea kaudu võib suur osa kehasoojusest kaotsi minna.

Mütsi valikul tuleks silmas pidada sama rusikareeglit: peanaha ligi sobib näiteks fliisist pesukiht, väljastpoolt peaks ilmaolude kaitseks mütsi katma vihmapidav kiht. Mütsi ostul tuleks Anneli Mere soovituse kohaselt jälgida, et selle lõige kaitseks ka kõrvu ja kukalt tuule eest. Mütsinokk aitab hästi lumelt peegelduva ereda päikese vastu.

Matkasaapasse villasokk Saapa sisse soovitavad nii Lond kui ka Mere kergest materjalist meriinovillasokke, mis seovad sooja ja niiskust. Rain Lond kannab igapäevaselt talviti matkasaapaid. Need on tal aga piisavalt suured, et sisse mahuks vähemalt kaks paari sokke. „Matkasaapad on küll veekindlad, aga nad pole soojad. Sooja tekitamiseks on neisse õhku vaja,” ütleb Lond „Tavaline viga, mida tehakse, on see, et jalanõusid minnakse ostma õhukese sokiga. Kitsastes saabastes hakkavad jalad külmetama.”

Kui külma käes tuleb palju ühe koha peal seista, soovitab Rain Lond jalga panna viltvoodriga saapad.

Nii saapasäärde, taskusse kui ka kinnastesse on veel müügil spetsiaalsed keemiapõhimõttel töötavad soojakotid. „Kotike on muidu vedelas olekus, kui see aga soojenemiseks aktiveerida, siis see tahkestub ning toodab sooja. Pärast kasutamist saab kotikest keetmise teel taastada,” selgitab Anneli Mere.

Soojaallikana töötab alati kuum jook termoses või termokruusis, mille võib külma trotsimiseks rüüpeks kotti kaasa pista.

reklaamTekST

reklaamTekST

Loodu Loodus pakub meilekõik, kõik, mida vajame oma t oma tervise hoidmisel ja kai ja kaitsmisel!

Punane Päev

Ajalooliselt on pun Põhja-Ameerika indiaa Nad kasutasid taime m või muud droogi tegema hakatakse. Kolmas tähte, haavade, maohamm tis moment on ravimtaime korje. Taimi võib korhalikel riitustel. jata vaid päikeselisel kuival hommikupoolikul ja juuri vaid õhtustel tundidel, et tagada õige ak- anastaj Ameerika tiivainete osakaal taime eri osadel korje hetkel. omaks ja loodusravitse lausa Tinktuuril ja tinktuuril on vahe!

Seeimerohuks. kõik ga- 1950. kota indiaanlaste ravits ranteerib selle, kas taimest saab immuunsüsteearst Alfred Vogel, kelle ü mi tugevdav ja viirusevastase toimega tinktuur pärismaalaste või need omadused lihtsalt lenduvad ja kaovad.loodusra Sellest ka olukord, kus erinevateltundma punase õppimine. päevaRavi kübara tinktuuridel ja tablettidelnase ei pruugigi päevasarkübara seem naseid toimeid ilmneda. red Vogeli punase päeva

Punane PäevaKübar meie teenistuses Ajalooliselt on punane päevakübar olnud Põhja-Ameerika indiaanlaste püha ravimtaim.

Nad kasutasid taime mahla nii külmetushaiguste, haavade, maohammustuste ravis kui ka pühalikel riitustel.

Ameerika anastajad võtsid taime kiirelt omaks ja loodusravitsejad on nimetanud seda lausa imerohuks. 1950. aastail kohtus Lõuna-Dakota indiaanlaste ravitsejaga Šveitsi loodusraviarst Alfred Vogel, kelle üheks elutööks on olnud pärismaalaste loodusravimeetodite uurimine ja tundmaõppimine. Ravitsejalt saadud kotike punase päevakübara seemnetega sai alguseks Alfred Vogeli punase päevakübara põldudele Šveitsis.

„Loodus, mu armsaim ülikool!”

Alfred Vogel on panustanud palju taimede raviomaduste väljaselgitamisele ja loodusravi arendamisele kõikjal maailmas. Tema uuringud viisid juba eelmisel sajandil teadmiseni, et punasele päevakübarale omistatud viirusevastane ja immuunsüsteemi tugevdav toime on tõhus vaid siis, kui tinktuuri tootmisel kasutatakse värskeid taimi.

Samuti pidas Alfred Vogel oluliseks, et punase päevakübara puhul kasutataks nii juuri kui ka varsi, nii lehti kui ka õisi ning et vaid terved ja soodsates tingimustes kasvanud taimed suudavad raviomadusi edasi kanda.

Kuninglikult kasvatatud taimed!

Taimed, mida tänapäevani loodusraviarsti põldudel Šveitsi sobivas kliimas ja mullastikus kasvatatakse, on nii elujõulised, et neid ei kimbuta ei seenhaigused ega muud kahjurid. Tinktuuri tootmiseks mõeldud taimi ei pritsita mitte kunagi pestitsiidide ja herbitsiididega. Punase päevakübara taimed kasvavad vaid väärtuslikul pinnasel, mida vääristatakse orgaanilise kompostiga ja mitte kunagi keemiliste väetistega. Seda tuleb ikka silmas pidada, kui ravimtaimedest tinktuuri

Ülioluline on siinjuures ka fakt, et punase päevakübara tinktuur tuleb teha värskest taimest,mu ar „Loodus, mis tähendab seda, et taimed peavad kohe päülikool!” rast korjet minema hakkimisse ning sealt juba seAlfred kundiga alkoholi ja vee segusse. Tinktuur onVogel alati on panu viomaduste väljaselgita mõjusam kui tabletid, sest ravitoime tagavad aktiivained hävinevad suurel määraldamisele taime kuivatakõikjal maailm misel ja külmutamisel. juba eelmisel sajandil

päevakübarale Seda kõike on tõestanud tänasel päeval ka omistat muunsüsteemi teadus. Üks enim uuritud ja katsetatud punase tugevda kuiAlfred tinktuuri tootmisel k päevakübara tinktuur maailmas on Vogeli väljatöötatud Echinaforce®. Arvukad kliinilised Samuti pidas Alfred V uuringud on tõestanud, et tinktuuris on piisapäevakübara puhul kasu valt aktiivaineid, mis annavad edasi ka punasele si, nii lehti kui ka õisi ning päevakübarale omistatud immuunsüsteemi tutesviiruste tingimustes gevdavad omadused ja takistavad sisse- kasvanu omadusi edasi kanda. tungi meie limaskestarakkudesse.

Seega on punane päevakübar meile eriti vajaKuninglikult ka lik just talvel, kui külmapoisid uksest-aknast ründavad. Tähtis ongi teadmine, et kuninglikult taimed!kohelduna kohtleb see kaunis taim ka meid vääriTaimed, mida tänapä liselt. Külmetushaiguse käes vaevlejal ei ole mõdudel Šveitsi sobivas kl tet võidelda vaid nohu, köha ja kurguvaluga, mis reeglina on kõik vaid sümptomidvatatakse, – võideldaon tu-nii elujõu ei seenhaigused leb ka viiruse endaga, mis meie organismis kõiki ega m neid sümptomeid esile kutsub. tootmiseks mõeldud ta

gi pestitsiidide ja herbit

Siinkohal on Loodus meile kinkinud punase kasvava kübara taimed päevakübara, mis tänu Alfred Vogeli elutööle kõisel, mida vääristatakse ge tõhusamal kujul ka miljonitele inimestele kätteja mitte kunagi keemilis saadavaks on tehtud.

ikka silmas pidada, kui r

Tervis ja hea vorm

14

Kumera tallaga jalanõud panevad lihased tööle

Mudel Chakula

Aasta eest jõudsid Eestis müügile MBT füsioloogilised jalanõud, mis parandavad rühti, panevad tööle süvalihased, mis tavajalanõusid kanda inimese kehas võrdleb Puusepp des on loiud, ja aitavad aktiivsemal liikumisel enam kaloreid kulutada. maja vundamendiga. Stabiilne ja Erilise disainiga Šveitsi jalatsid on neile, kes proovinud, väga meeldima hakanud. Neid on mõnus kanda vabal ajal ja tööl ning nii naistele kui ka meestele on erinevaid mudeleid igaks elujuhtumiks. MBT-jalanõude saladus peitub patenteeritud tallastruktuuris, mille südameks on pehme Masai Sensor. See asub kanna all ja selle ülesanne on tekitada kehas ebatasasuse tunne, et tööle hakkaks tasakaalulihaskond.

Tugitald ja vahetalla tasakaalujoon pöiavõlvi all suunavad jala aktiivsesse, rulluvasse liikumisse.

Tartu MyFitnessi peatreener Inga Neissaar otsustas augustist MBT jalanõud oma pilatese trennis kasutusele võtta. Rahvale meeldisid need nii väga, et kümme inimest pidasid targemaks jalanõud endale päriseks osta. „Talla toetuspind on väiksem ja harjutused nõuavad enam energiat, sest peab ikkagi õiget kehaasendit hoidma. Kõik lihased töötavad, sirutab inimene rohkem. Muidu seisab inimene varvastel või toetub kannale, MBT-jalanõudega on rõhk aga teises kohas. Inimesed olid trenni lõpus vesimärjad,” kirjeldab ta.

Neissaar usub, et MBT-jalanõude kandmisest on kindlasti abi inimestel, kellel on robotkõnnak.

Jalanõud parandavad ka jalgade vereringet, aktiveerivad alt üles kõiki lihaseid kasutama ning vähendavad koormust põlve- ja puusaliiges-

tele. Loetletud põhjustel peab ta neid üliheaks valikuks ka eakatele. „Mulle on jäänud mulje, et kõik vanemaealised välismaal ainult neid kannavadki,” naerab ta. Et jalatsid on päris kallid, soovitab Neissaar lastel ja lastelastel mõelda, ehk saaks kamba peale jalaõud kingikotti poetada. Eelnevalt muidugi peab neid ka jalga proovima ja nendega käima. Uisa-päisa ei maksa talitada.

Trenni eest CFC spordiklubi treener Ave Ojasoon on MBT-jalanõusid kandnud üle kuu aja. Tal tekkis huvi, kas tõesti on võimalik saada vaid jalanõusid kandes igapäevane treeningefekt. Seda võib ta nüüd tõesti kinnitada – üsna pea märkas ta, et tagareied on väsinud ja rüht paranenud. Ainult märgi kohti peab ta vältima. MBT tald on kumer ja kokkupuude pinnaga minimaalne, sellest tuleneb libisemisoht, ent talvekollektsioonis on libisemiskindlam mudel Chakula nii naistele kui ka meestele. Selle tallal on kasutatud libisemisvastast IceLock TM tehnoloogiat, mida võib võrrelda auto talverehvidega.

Kõik MBT-d on kumera talla ja sama funktsiooniga. Need sobivad ideaalselt inimestele, kelle töö on seotud seismisega, nagu meditsiinitöötajad, juuksurid, teenindajad jne. MBT füsioterapeudi Kaili Puusepa sõnul saab aktiivselt liikuv inimene nende abil ennetada lihas- ja liigesprobleeme.

„MBT erinevad mõjud inimese kehale on omavahel tihedalt seotud ning toetavad üksteist,” räägib Puusepp. Jalanõud muudavad kehaasendi vertikaalsemaks nii seismisel kui ka kõndimisel. Paraneb lihaste omavaheline koostöö ning aktiveeritakse enam lihaskiude, sealhulgas sellistes lihastes, mis asuvad sügavamal.

Liigeste kulumise korral aitavad jalatsid leevendada valu. Madalam põrutus ja veidi muutunud liikumismustrid võivad aidata juba kahjustunud liigeseid säästa. Vertikaalsem kehaasend võib avaldada soodsat mõju seljavalu puhul.

Aktiivsemaks muutub lihastöö jalalaba, hüppeliigese ja jala sääreosa piirkonnas. Nimetatud piirkon-

MBT-jalanõud

◆ MBT on lühend Masai Barefoot Technology’st. Šveitsi insener Karl Müller sai jalanõude valmistamisel inspiratsiooni Aafrikas elavalt masai hõimult. Masaid kõnnivad tänapäevalgi põhiliselt paljajalu, olles seetõttu väga sirge rühiga ja heas füüsilises vormis. ◆ MBT-jalanõude kasulikud mõjud tuginevad ülikoolide ja meditsiiniasutuste juures läbi viidud uuringute tulemustele. Sellest tulenevalt soovitavad arstid, füsioterapeudid ja kiropraktikud MBT-jalanõude kandmist. MBT-sid soovitab ka Eesti Füsioterapeutide Liit.

ühtlaselt koormatud vundament loob eelduseid ka selle kohal asuva struktuuri heaks toimimiseks. MBTjalanõud aitavad vähendada liigset kanna ning esimese ja teise varba liigeste koormamist.

Kumera tallaga harjub uskumatult kiiresti ja Puusepa sõnul pole vaja karta, et nendega ümber kukutakse. „Kätte võttes tundub MBTjalanõu küllaltki raske, seda jalga proovides võib aga tunda, et suurt erinevust võrreldes tavajalanõuga pole,” lisab ta.

Esialgu soovitab ta MBT-jalanõude kandmist harjutada 20–30 minutit päevas. Järk-järgult võib enesetunde järgi ajavahemikku pikendada. Otseseid piiranguid jalanõude kandmise ajale seatud ei ole.

◆ MBT Tallinna ja Tartu esinduskauplustes võtab vastu füsioterapeut, kes konsulteerib ja teeb jalatalla esmase koormusjaotuse uuringu, mis on kliendile tasuta.

Eelnevalt tuleb end registreerida MBT kaupluses.

MBT esinduskaupluste kontaktid: Tallinnas: Foorum keskus, Narva mnt 5, tel 677 8516 Tartus: Tasku keskus, Turu 2, tel 738 8000 Narvas: Fama keskus, Tallinna mnt 19c, tel 357 2110 www.mbt.com

Tervis ja hea vorm

15

Täitsa iseseisev trenn Agne Narusk, Vilve Torn ja Kristiina Viiron katsetavad kodust raamatu ja DVD järgi võimlemist.

A: „Unusta paigalseis ja vanad harjumused ning saa vaimselt ja füüsiliselt tugevaks – just sellist arengut sa ju soovid?” teatab raamat „Treening tervele kehale”. Ma ei tea. Vist küll.

Niisiis, heidan põrandale pikali.

Eesmärk on üllas – kõhulihased.

Raamat käsib asetada jalad madalale pingile. Lepin diivaniga.

Kolmanda rindkere tõste ajal taban end küsimuselt, et milleks on raamatust niisuguse harjutuse kirjeldust lugeda, kui me kõik oleme neid teinud vähemalt viiendast klassist alates? Järgmiste harjutuste – kassiküür seljale ja jalgade tõsted selili – juurde jõudes tundub raamatu järgi võimlemine eriti jabur, sest ilmselt suudaks iga eestlane

nende tegemise kohta ise raamatu kirjutada. Ometi võtan ka järgnevatel päevadel raamatu ja võimlemise ette ja igakord lõpeb asi naeruga.

Otsustan, et sportimise kohapealt usaldan siiski kas ennast või treenerit. Vastasel juhul muutub liigutamine võrdseks tugitoolispordiga – oled kõhuli vaibal ja loed pikki minuteid harjutuste kirjeldusi.

PS! Trenn raamatu järgi lõppes sellega, et võtsin nagu alati esikunurgast kõnnikepid ja läksin parki.

V: Ülearused kilod puusadel ja kõhul on iga naise hirmuunenägu, pole minagi erand. Minu elumuutus algab raamatust „15 minutit. Kaloripõletustreening”. Panen kaasasoleva DVD käima ja jään ootele.

Kas alustada poksi-, jooksu-, aeroobika- või tantsutrennist. Valin viimase. Esmalt soojendus – paigalkõnd, õlaringid ette-taha. Hoogsa muusika saatel kepsleb koos minuga suurepärases vormis naine. Har-

jutused ehk tvisti- ja mambotaktis hüplemine vajavad juba rohkem jälgimist ja DVD-l võimlev saatusekaaslane on varsti minust kaugel ees.

Siiski üritan käsi pea kohale tõsta, jalapatsutusi ja puusaringe teha, pöördega lööke sooritada. Kui minuga kaasa võimlev siresäär liiga hoogu läheb, vajutan puldist tantsuharjutused kinni ja valin poksi. Selgub, et algaja jaoks on diivani ja teleka vahel olev ruum on löökide sooritamiseks liiga väike. Ehk hiljem, kui asi rohkem käpas. Siiski olen üsna veendunud, et kes tahab, saab selle raamatu abil kaloreid põletada küll.

K: „See voldik peaks igal naisel rahakoti vahel olema,” pistis MTÜ Inkotuba juhataja Eha Topolev mulle ühel töisel kohtumisel pihku juhendi vaagnapõhjalihaste tugevdamiseks.

Kuus lihtsat harjutust võivad olla just need, mis päästavad mind kuulumast 120 000 Eesti inimese hulka, kellel on uriinipidamatus.

Seega: lappan voldiku (see on mul olemas juba kaks aastat) lahti ja hakkan pihta.

Esimese harjutusena tuleb seista. Pingutan, nagu kästud vaagnapõhjalihaseid. Kordan. Igaks juhuks mitu korda. Oligi kõik? Paber ütleb, et jah.

Järgmise harjutusena käsib voldik kõhuli heita. Harjutus sama.

Pingutus ja kordus. Kombes! Tuleb tunnistada, et konti ei murra, ähkima ei aja, higistama samuti mitte. „Mis sa siin teed? Mediteerid või?“ pistab abikaasa nina ukse vahelt sisse. Just siis, kui olen end viienda harjutuse tarvis rätsepaistesse sättinud.

Kuuenda ja ühtlasi ka viimase harjutuse lähteasendiks tuleb ettepoole kummarduda ja käed põlvedele toetuda.

Ja ongi kõik, möödunud on umbes 10 minutit. Käkitegu ju. Kui vaid sellest manjana-sündroomist kuidagi üle saaks.

NAHATEADUSE

UUSIM S A Av U T U S KUIVALE NAHALE

INTENSIIVNE TA A S TAV IH UPIIM 10% UUREA

+ AQUAPORIN TEHNOLOOGIA

Vähendab niiskuskadu Tugevdab naha lipiidset kaitsevõimet Toetab naha seespidist niiskustootlikkust Võitleb kõikide peamiste kuiva nahka põhjustavate faktorite vastu

TEADUSLIK NAHAHOOLDUS, MIDA MÄRKAD

Küsi oma dermatoloogi või apteekri käest ja vaata w w w.eucerin.ee

Kõik muu on vaid pinnapealne