Tervis ja Hea Vorm

&

Tervis Hea Vorm September 2013

Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Janno Lamsoo, janno.lamsoo@lehed.ee, tel 680 4646.

Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee

2

Tervis ja Hea Vorm

Targalt ja kolme päevaga lähemale maratoni läbimisele “Ühel päeval jooksen mina ka maratoni läbi!” kuuleb jooksuseltskonnas ikka ja jälle. Mõni võtab selleks mitu aastat hoogu, teine otsustab paar nädalat enne maratoni, et läheb starti. Kes sel aastal veel siiski ei ole julgenud seda sammu ette võtta, võiks planeerida ühe sportliku ja pika nädalalõpu Saaremaal, valmistumaks täispikaks maratoniks tulevikus.

Viie nädala pärast sõidavad paljud jooksusõbrad üle Eesti Kuressaarde, et osaleda 40. korda toimuval Saaremaa kolme päeva jooksul, kus Kuressaare ja Sõrve teedel läbitakse kolme päevaga kokku täispikk maraton - 42,195 km. Reedel on kavas 10 km Kuressaares ühel pool linna, laupäeval 16,195 km Sõrve säärel ja pühapäeval 16 km taas Kuressaares, kuid teisel linnapoolel. Kõik võistlejad osalevad individuaalses arvestuses, kuid järjest populaarsem on ka võist-

kondlik mõõduvõtt, kus võistkonda kuulub 3-4 jooksjat. Kuni 18-aastastele noortele toimub paralleelselt samades kohtades võistlus 2 km, 3,24 km ja 3,2 km.

Kuidas endale kolmel päeval järjest mitte liiga teha Tavaliselt harrastusjooksja ei jookse kolm päeva järjest pikki trenniotsi.

Keha vajab sellise koormusega harjumist. Kuna võistlus kestab kolmel päeval, siis võib igaüks endale ise teha plaani, kuidas seda läbida. Mõned soovivad parandada hooaja lõpus oma 10 km aega ja teevad reedel kohe kiire jooksu, teisel ja kolmandal võtavad rahulikuma tempoga ja naudivad seltsonda, liikumist ja ümbrust.

Võib valida ka esimesel kahel päeval rahulikuma jooksutempo ja kui viimaseks päevaks veel jõuvarusid on piisavalt, proovida viimasel päeval

tempot suurendada. Kindlasti tasub rääkida ka juba saarel käinud sõpradega, kuidas nemad kolme päevaga maratonidistantsi läbivad.

Võistlus kui spordilaager Kolme võistluspäeva võtavad paljud jooksusõbrad kui hooajalõpu spordilaagrit. Esimesed emotsioonid tärkavad juba Virtsu sadamas, kui mitu praamitäit jooksjaid kohtuvad praamidel ja Kuressaares tulevad vastu tuttavad jooksusõbrad. Teise ja kolmanda päeva stardis näeb juba eelmisest päevast tuttavaid jooksjaid ja tekivad uued sõbrad. Peale võistluspäevi saadakse kokku, süüakse, tantsitakse ja muljetatakse päevasest võistlusest. Kes soovib, saab külastada kohapeal massööre või minna lõõgastuma spaade ujulatesse. Kolmepäevase pingutuse järel on keha väsinud, kuid vaim on energiat täis.

3

Tervis ja Hea Vorm

Küüneseenest ilma arsti abita naljalt lahti ei saa Igal neljandal jala seenhaigusega inimesel areneb välja ka küüneseen.

Rohkem esineb seda vanemaealistel.

Signe Kalberg „Minul avaldus küüneseen jalgadel juba teismelisena, 16–17-aastaselt. Siis oli muide arvamus, et küüneseen tekib vaid neil, kes end ei pese. Selline suhtumine tegi väga haiget, sest pesin jalgu 2–3 korda päevas korralikult,” meenutab 25-aastane Kristjan. Kust ta nakkuse sai, ei oska ta öelda.

Võitlus haigusega on kulgenud vahelduva eduga ning va-

Lihtsam kui küüneseent ravida, on võimalik seda siiski apteegis pakutavate ravimitega ennetada, ütleb proviisor Rita Rikka.

hel tunneb Kristjan, et kaotajaks pooleks on ikkagi tema. „Käisin oma murega ka arsti juures palju kordi, küüneseent on isegi opereeritud, kuna nakatunud küünte eemaldamine pidavat kõige tõhusam olema. Kahjuks kasvasid küüned samasugused paksud tagasi,” märgib ta. Kristjan ei poolda tabletiravi, seepärast on ta proovinud abi saada käsimüügis olevatest tilkadest, aga nende jaks ei ole seene elujõust üle käinud.

Küüs moondub Küüneseent on üsna kerge ära tunda, kuigi vahel võib küüne muutunud värvus olla põhjustatud ka vigastusest. Kui küünel

Foto: Signe Kalberg

jätkub lk 4–5

D U

I KLI

TE

T

IS NIL EL

STIT

NÜÜD L KA SA ADAVA 0ml 1 ES R U SU IS! D EN K PA

VABANE KIIRESTI KÜÜNESEENEST KINDEL ENESETUNNE MYCOSANi, esimese spetsiaalse küünte mükoosi (seentõve) vastase preparaadi abil.

AINULAADNE HARJAGA APLIKAATOR. Lihtne kanda küüntele, sealhulgas ka küünenurkadesse.

Patenteeritud LÕHNATU preparaat. tagavad kiire tulemuse ja võimaldavad jälgida tehtud edusamme.

Sobib ka DIABEETIKUTELE ja lastele alates 4. eluaastast.

Saadaval apteekides Vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga.

www.mycosan.ee

Tervis ja Hea Vorm

Kui on teada seene tekitaja, siis on teada ka, kuidas seda kõige tõhusamalt ravida.

ökoloogiline toit ökoloogilised pesu- ja puhastusvahendid ökoloogiline kosmeetika - netipood - kauplused Tallinnas ja Pühajärvel - iganädalane toidukast koju - puuviljad ja muu toidukraam kontorisse - hulgimüük

OÜ Ökosahver, Mulla 6a, TALLINN tel 673 8318; e-mail tellimine@sahver.ee

www.sahver.ee

Foto: Shutterstock

on märgata paksenemist, murdumist, kestendamist, kuju muutust ja küüs on kas valge, kollane ja/ või pruun, tasub kahtlustada küüneseent.

Kõige tavalisem küüneseene vorm on mycosan.ee andmetel infektsioon, mis algab küünte servast ning levib küüne naha suunas. Seda ei juhtu teiste küüntega seotud probleemide korral.

Samal leheküljel selgitatakse ka, et küüneseen areneb sageli naha seenhaigusest. Ei tohi unustada, et kui jala seenhaigust ei ravita, võib seen levida küüntele ja siis on ravi palju keerulisem kui nahainfektsiooni korral, kuna seened on tunginud küüne sügavamatesse kihtidesse.

Saku Tervisekeskuses on võimalik analüüsida küüne- ja nahaseenhaigust ning selleks ei peagi minema eriarsti ehk siis nahaarsti vastuvõtule. Analüüs võetakse tervisekeskuses kahjustunud küüne või naha piirkonnast ja saadetakse Tartu Ülikooli Kliinikumi laborisse. Sealt saade-

takse vastus paari nädala pärast perearstile.

Saku perearst Epp Vessel selgitab, et haigestunud küüne toob analüüsimiseks patsient isiklikult, selleks tuleb lõigata haigusest kahjustatud küünest tükk või tükike, võimalusel tuleks lõigata küünetükk kõige tugevamini kahjustatud küünest. Muidugi on võimalik võtta analüüs ka kohapeal ehk lõigata küünest väike osa analüüsi tarbeks. „Küünetüki analüüsimine tähendab vaatlust mikroskoobiga ning lisaks pannakse küünepuru (saadud kraapimise teel) kasvama vastavatele söötmetele (spetsiaalsed küüneseene söötmed).

Laborist saame vastuse, kas küünetükis on leitud seeneniidistik ja missuguse seeneniidistikuga on tegemist ehk täpsema seenhaiguse tekitaja nimetuse (nt pärmiseen, trihhofüüton jne),” ütleb Vessel.

Ravi määratakse tema sõnul vastavalt tekitajale ning siin ei ole enam mingit raskust, sest ravimi-

5

Tervis ja Hea Vorm arsenal on kõikidel arstidel üks ja seesama. Kui on teada haiguse tekitaja, siis on teada ka ravim, mis sellele mõjub. Individuaalne võib olla ravikuuri pikkus sõltuvalt haigustekitajast, küünekasvu kiirusest ja patsiendi täpsusest raviskeemi jälgimisel. „Üldjuhul ravitakse küüneseent suukaudsete ravimitega, nahaseent peale määritavate kreemidega,” ütleb perearst. Kuid ka väga ulatusliku nahaseene raviks kasutatakse suukaudset ehk süsteemset ravi. Küüneseene raviks vanadel inimestel, nõrgestatud immuunsusega patsientidel ja kroonilistel haigetel kasutatakse lokaalseid ehk paikseid ravimeid, nagu lahused ja ravilakid (Exoderili lahus, Loceryli ravilakk jne).

Küüneseene puhul on perearsti praktikas tegemist sagedase haigusega, eriti tihti on tema kogemust mööda seeninfektsioonist kahjustunud vanemate inimeste varbaküüned.

Apteek aitab Paide Vee tänava apteegi proviisor Rita Rikka sõnul tulevad inimesed esmalt abi otsima neilt, eriti siis, kui alles kahtlustatakse küüneseene olemasolu. Küüneseene raviks ja profülaktikaks on apteegis saadaval nii spetsiaalsed tilgad, pihustatav segu, geel kui ka küünepliiatsid. „Kui küüs on seenest juba tugevalt kahjustunud, siis soovitaksin kindlasti pöörduda konsultatsiooniks nahaarstile, sest käsimüügis olevad tilgad ja pliiatsid jäävad siis juba raviks nõrgaks,” ütleb Rikka.

Küünepliiatsit tuleks kahjustatud küüne puhul kasutada 2–3 korda päevas esimese nelja nädala jooksul, edaspidi piisab ka korrast päevas. Profülaktikaks piisab kahest korrast nädalas. Pliiatsi puhul tuleb aga kindlasti meeles pidada, et seda tuleb kasutada nii kaua, kuni kasvanud on täiesti uus küüs.

Urgo Damaged Nailsi geeli kasutatakse raviks kord päevas.

Retseptiga on apteegis antud probleemi puhul saadaval nii tabletid kui ka ravilakk. Kuid need rohud määrab juba raviarst ja arvestada tuleb pika, kuni aastase raviajaga,” selgitab proviisor.

Ta lisab, et igapäevatöös märkab ta üsna tihti just eakatel inimestel sõrmedel küüneseent, millele

aga inimene vist ise tähelepanu ei pööragi. Milline olukord võib olla aga varvastel, seda proviisor ei näe, kuid võib aimata, et mitte just eriti kena.

Kuna küüneseen üldiselt tõsiseid tervisehäireid ei tekita, siis ei viitsitagi ravimisega tegelda.

Küüneseent tekitavat infektsiooni esineb varbaküüntel sagedamini kui sõrmeküüntel, kuna varbaküüned on sageli suletud pimedatesse, soojadesse ja niisketesse jalanõudesse, mis on seente vohamiseks ideaalne keskkond. Vanemate inimeste hulgas esineb küüneseent sagedamini seetõttu, et neil on aeglustunud vereringe ning kasvanud vastuvõtlikkus seente suhtes. Kuna küüned kasvavad aja jooksul järjest aeglasemalt ning muutuvad paksemaks, siis on nad infektsioonide suhtes vastuvõtlikumad.

Küüneseent esineb meestel umbes sama palju kui naistel.

Seenhaigusest hoidumiseks soovitatakse mitte kanda pikka aega kinniseid jalanõusid, vahetada sokke iga päev, pesta sokke 60-kraadises vees, desinfitseerida jalanõusid, kasutada isiklikke hügieenitarbeid (käterätte, jalanõusid, pesusvamme jne), saunas ja spaas on vajalikud kummisussid jne.

Küüneseene ennetuseks neile, kes käivad tihti üldkasutatavas saunas, spordisaalis, spaas, ujulas, võiks kasutada ka Cutasepti feeti või Chemisepti.

Küüneseene tekkele aitab kaasa: •• vanus – risk suureneb vanusega; •• jala seenhaigus – igal neljandal jala seenhaigusega inimesel areneb välja ka küüneseen; •• paljajalu käimine avalikes kohtades, nt basseinides, avalikes duširuumides ja saunades; •• probleemid vereringega, ning samuti liiga väikesed jalanõud ja küünte kahjustused; •• sellised haigused nagu suhkurtõbi ja psoriaas; •• ebapiisav hügieen.

SEENHAIGUSEST VÕI TRAUMAST KAHJUSTATUD KÜÜNED?

Küünte kahjustused on sageli esinev probleem, millel on palju erinevaid põhjusi. Rohkem kui 50% on põhjustatud seenhaigusest. Küünekahjustus võib alguse saada füüsikalisest (trauma, kitsad jalanõud) või keemilisest (puhastusvahendite või lahustite kasutamine) kahjustusest.

Urgo Damaged Nails – geel seenhaigusest või traumast kahjustatud küüntele

tugevdab ja stabiliseerib küünestruktuuri kaitseb küüsi edasise kahjustuse eest soodustab tervete küünte kasvu pintsli abil saab geeli mugavalt ja täpselt küünele kanda kasutamine - ainult üks kord päevas värvusetu, lõhnatu, kuivab kiiresti pudelis 400 aplikatsiooni müügil apteekides

Ära oota!

Kasuta preparaati juba esimeste küünekahjustuste ilmnemisel.

Allikas: www.mycosan.ee Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.

6

Tervis ja Hea Vorm

Teadlikult kujundatud kontori­ ruumis sujub töö tõhusamalt

Kaire Talviste Õige tööasendi saavutamiseks peab olema täidetud kaks ergonoomia põhimõtet: töövahendid peavad võimaldama töötada loomuliku kehaasendiga, st olema seadistatavad vajalikes piirides ja töökoht peab olema reguleeritud iga konkreetse töötaja eripära arvestades. Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon jagab alljärgnevalt näpunäiteid, millest peaks lähtuma töötooli, valgustuse ja ruumi suuruse valikul.

Töötool Õige tooli valikul peab alati arvestama konkreetse tööülesandega, tool peab olema kindlasti reguleeritav. Töötooliks (ega ka puhkepausi pidamiseks) ei sobi ajutiseks istumiseks mõeldud toolid (nt baaripukid), millel pole seljatuge ja mille istumise pind on väike. Nendel toolidel vajub inimene paratamatult küüru ning pikaajaline sellisel toolil istumine võib põhjustada lülisamba ebanormaalseid kõverusi.

Tooli valiku rusikareeglid on järgmised: •• töötooli kõrgus peaks olema reguleeritav nõnda, et jalad ulatuksid põrandale või peaks toolil olema küljes toetus jalgadele; •• istme kaldenurk võiks olla reguleeritav nõnda, et istudes oleks inimese lülisamba ja reite vaheline nurk umbes 110 kraadi (nürinurk).

Selline kaldenurk tagab lülisambale

Müstika Tantsustuudio

on Eesti suurim alternatiivseid treeninguid pakkuv stuudio. Esindatud on erinevad trennid ja stiilid noortele ja täiskasvanutele: 3 erinevat stiili kõhutantsu tunnid (traditsiooniline kõhutants, modernne tribal fusion ja etniline hõimutants ATS), oktoobrist alustavad sensuaalne burlesk ning eksootiline Aafrika tants. Maailmas täiesti ainulaadne Heviaeroobika on segu mõnusast kardiotreeningust, air-kickboksist ja seksikatest tantsulisematest liikumistest raskemuusika saatel. Trummiõpetust juhendab armastatud Bombillaze laulja Kill Kaare, kes lisaks djembe ja darbouka mängule õpetab nüüd ka Didgeridood. Turvaliselt elava tulega ringi käima, tuld puhuma ja neelama õpetab tuntud tuleshow ja tuleakrobaatika eestvedaja Margarita Kristall Kelfirius Tuleteatrist, kes lisaks juhendab pühapäeviti ka trikituba lastele. Müstika Tantsustuudios on veel esindatud Iiri tants, kus tantsitakse nii traditsioonilisi iiri rahvatantse kui ka lõike kuulsatest show’dest nagu Riverdance ja Lord of the Dance ning Brasiiliast alguse saanud võitluskunst Capoeira. Midagi rahulikku nii hingele kui kehale pakuvad veel Metaljooga ja Kehatunnetus.

Pealtnäha oleks justkui kõik hästi – küünarnukid on toetatud ja keha lähedal, aga ekraani ülaserv on liiga madalal.

Kaela õige asendi saavutamiseks peab ekraani ülaserv paiknema silmade kõrgusel või veidi madalamal.

Foto: Shutterstock

Töötajad unustavad end sageli sund­asenditesse, mistõttu on terviseprobleemide ennetamiseks oluline töökeskkond kohandada võimalikult ­toetavaks.

kõige füsioloogilisema asendi ning sellisel töötoolil pole ergonoomide sõnul seljatugi isegi vajalik; •• kui istme kaldenurk pole reguleeritav, peaks olema toolil seljatugi, mida saaks reguleerida toetama alaselga, et vähendada istuvast asendist tekkida võivaid vaevusi;

•• kui töö eeldab pidevat toolilt tõusmist ja kätele vaba liikumisruumi, ei pea käetugesid olemagi.

See sõltub konkreetsest tööst.

Valgustus Üld- ja kohtvalgustus peab olema piisav, et oleks tagatud tööks vaja-

Müstika Tantsustuudio on ka toimumiskohaks erinevatele festivalidele ja kultuuriõhtutele (filmiõhtud, kokanduskursused jt.). Stuudiot on võimalik rentida ka erapidudeks ning tellida esinema stuudios samuti tegutseva Müstika Maagilise Teatri artiste kõhutantsu, mustkunsti, burleski, tuleshow ning muude maagiliste kunstidega.

Müstika Tantsustuudio asub Tallinna kesklinnas, Kosmose kino vahetus läheduses ning on seetõttu kergesti ligipääsetav nii jala, auto, bussi, trammi kui ka trolliga!

Meil on 2 saali, suur riietusruum koos dushiruumiga ning suures saalis mõnus puhkenurk!

Tule meile trenni!

Esimene proovitrenn

AINULT 5 EUR! Asukoht: Pärnu mnt 41, Tallinn Lisainfo tel 5245629 või lauatelefonil 6533396 Registreerimine stuudio@mystika.ee www.mystika.ee

7

Tervis ja Hea Vorm lik tööpindade valgustatus, aga ka kontrastsus. Valgusallikad ei tohi asetseda töötaja otseses vaateväljas, valgus ei tohi olla otseselt suunatud (langeda) ka arvutiekraanile.

Akendel peab olema valgust reguleeriv kate.

Töökoha valgustuse puhul on olulised aspektid: •• küllaldane valgustihedus (500 lx); •• valgustuse ajaline stabiilsus (ei väreleks, ei vilguks jne); •• ühtlane jaotumine ruumis (et kõik ruumi osad oleks ühtlaselt valgustatud); •• järskude varjude ja peegelduse puudumine.

Töötaja ei tohiks olla näoga akna poole (iseäranis oluline, kui tegu on lõunapoolsete akendega), aga ka kuvar ei tohi olla akna poole.

Liiga heledad alad nägemisväljas kutsuvad esile räiguseks nimetatava aistingu. See pimestab, halvendab nähtavust ja väsitab. See võib põhjustada vigu tootmisprotsessis või olla ka tööõnnetuse põhjuseks.

Räigus võib tekkida nägemisväljas olevas katmata hõõglambist, aknast paistvast eredast valgusest ja läikivatelt pindadelt peegelduvast tugevast valgusest.

Mõned soovitused ütlevad, et ka laevalgusti ei tohiks olla otse töötaja pea kohal. Kui laevalgusti jääb töötaja selja taha, varjab töötaja oma tööpinna (klaviatuuri) iseendaga ära. Seega võiks ka laevalgusti olla pigem töötaja istumiskohast veidi eespool, et see jääks kuvari ja töötaja vahele.

Sellest, et valgustusega pole kõik korras annavad märku väsimus, peavalud, silmade väsimine, tööstress tekib kiiremini. Langevad töötulemused, talvedepressioon või kevadväsimus tekib kergemini.

Ruumi suurus Tööruumid peavad olema küllaldase kõrguse ja pindalaga, mis võimaldab töötajatel tervist kahjustamata oma tööd teha. Töötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt 10 m3 (õhuruumi arvestamisel võetakse ruumi kõrgusest arvesse kuni 3,5 m).

Näiteks, kui teie tööruum on 24,7 m² ja ruumi kõrgus on oletuslikult 2,8 m, siis õhuruumi ühe töötaja kohta tuleks 24,7 x 2,8 = 69,16 m³. Seega on õigusaktide kohaselt

kolmele ruumisviibijale tagatud küllaldane õhuruum.

Arvutiga töötamist ja sellega seonduvat reguleerivad ka „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”, mis kohustavad tööandjat hindama töökeskkonna riske, võttes arvesse töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust.

Vaimset ülekoormust võib suurendada näiteks ruumi taustmüra (klaviatuuri kõbin, sagedased telefonihelinad, teiste töötajate omavahelised vestlused), mis segab keskendumist. Tööandja peab otsima lahendusi, kuidas töökeskkonna riske vältida või vähendada.

Loomulikult võiks tööandja konsulteerida töötajatega, kuulata nende eelistusi ja luua selline töökeskkond, kus kõikidel on võimalik oma tööülesandeid parimal viisil täita.

Soovitusi: •• Istumine õige kõrgusega toolil, toetades jalgu põrandale või jalatoele, aitab ära hoida selja liigse nõgususe teket. See on eriti oluline nimmevalude vältimiseks.

Jalatuge tuleks kindlasti kasutada, kui jalgu ei saa põrandale toetada või tooli isteplaat soonib reisi.

•• Normaalne töölaua kõrgus peaks olema umbes 5cm istuva inimese küünarnukist madalamal. Kui kasutate randmetuge, võib laud olla veel madalamal.

Töökõrgus on õige, kui töötamisel on käed vabad: küünarvarred rõhtasendis, küünarnukid keha lähedal.

•• Ekraani kõrgus ja kaldenurk peaks olema reguleeritavad. Ekraani optimaalne kaugus silmadest on 50×75 cm. Kaela õige asendi saavutamiseks peab ekraani ülaserv paiknema silmade kõrgusel või veidi madalamal.

•• Vahetage asendit enne väsimuse tekkimist (vältige pikaajalist istumist). Pidage sagedasti lühikesi puhkepause, need mõjuvad lihastele taastavalt.

Allikas: OÜ Maramaa Kliinik

8

Tervis ja Hea Vorm

Tõhus hüppenööritrenn kodus Fotod: Tanel Meos

Hüppenööriharjutused on ideaalne meetod nii vastupidavuse tõstmiseks, rasvade ­põletamiseks kui ka kogu keha treenimiseks.

Kaire Talviste MyFitnessi rühmatreener Kristi Roosimägi koostas umbes pool tundi kestva tõhusa treeningprogrammi, milles on ühendatud nii hüppenööri- kui ka lihasharjutused kogu keha treenimiseks.

Neid võiks teha 3−6 korda nädalas. Harjutused võtavad üsna võhmale, seepärast võiksid need, kel pulss kergesti väga kõrgeks läheb, teha harjutuste vahele pikemaid puhkepause. Õige pikkusega hüppenöör peab harkisjalu nööri peal seistes (jalgade vahe u 10 cm) ulatuma mõlemalt poolt kaenla alla.

3 Hüppenööriga jookshüplemine 30 sekundit.

Väljaastekükid kõrvale põlvetõste ja kerepöördega. Mõlemale poole 8 kordust (tee enne ühele poole ära ja siis teisele poole). Treenitakse alakehalihaseid (reie- ja tuharalihased) koos kerelihastega.

3

1 30 sekundit sulghüplemist (vahehüppega) või järjest hüppamist (intensiivsem).

Matil käed õlgade laiuselt kätekõverdused, jalad üles tõstetud, põlved koos. 8−15 kordust. Treenitakse õlavöötme lihaseid.

2 Hüppenööriga 30 sekundit kokkuharki hüplemine.

4 Põlvetõstehüpped hüppenööriga 30 sekundit.

Toenglamangus või toengpõlvituses kerepööre koos käesirutusega, randmed täpselt õlgade all. Mõlemale poolele vähemalt 8 kordust.

Treenitakse ülakehalihaseid, kerelihaseid.

Selili ülakehatõsted, vähemalt 10 kordust, 20 juba väga hea (mida rohkem, seda parem). Treenitakse kõhu sirglihast.

2

4

5 Hüplemine ühel jalal. vähemalt 5 kordust ühe jalaga, 5 teisega, kokku 30 sekundit.

Istes jalasirutus kerepöördega.

Lükka jalg kannaga ette sirgeks ja soorita samal ajal kerepööre sirutatud jala suunas. 8 kordust kummalegi poole. Treenitakse kõhu põikilihaseid.

6 Harjutusteseeria võib lõpetada käärhüplemisega või teha hüpe ette hüpe taha hüplemist. 30 sekundit.

5

UUED PROBIOOTIKUMID!

antibiootikumravi ajaks

kasutamiseks igapäevaselt või perioodiliselt

Spetsiaalselt väljatöötatud kombinatsioon erinevatest probiootiliste mikroorganismide liikidest ja tüvedest.

UMANTIBIOOTIK RAVI AJAKS

RioFlora® Pro Biotika kapsleid võetakse antibiootikumravi ajal ja veel ühe nädala vältel pärast antibiootikumravi lõpetamist.

Soovitatav annus on 1-2 kapslit kaks korda ööpäevas, nii et antibiootikumide võtmisega oleks vähemalt kahetunnine ajavahe.

RioFlora® Pro Biotika kapsleid võivad võtta lapsed alates 1. eluaastast. Kapsli võib avada ja selle sisu segada leige vee, piima või jogurtiga.

RioFlora® Pro Biotika sisaldab probiootilisi mikroorganisme 7st erinevast liigist ja 8st tüvest.

Tootja: Winclove B.V. Hulstweg 11, 1032 LB Amsterdam, Holland Turustaja: Takeda Pharma AS, Jaama 55B, 63308 Põlva

EKS KASUTAMIS ELT S A V E A P A IG I O V ISELT PERIOODIL

Rioflora® Pro Immuno kapsleid võib kasutada nii igapäevaselt kui perioodiliselt, näiteks külmetushaiguste korral. Kasutamise aeg ei ole piiratud.

Soovitatav annus on 1 kapsel ööpäevas.

RioFlora® Pro Immuno kapsleid võivad võtta lapsed alates 1. eluaastast. Kapsli võib avada ja selle sisu segada leige vee, piima või jogurtiga.

RioFlora® Pro Immuno sisaldab probiootilisi mikroorganisme 8st erinevast liigist ja 9st tüvest.

EE-220713-317

10

Tervis ja Hea Vorm

Laps liigub vähe ja maiustab – tagajärjeks ülekaal ja tervisehädad Kaire Talviste Tallinna lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja Ülle Einbergi sõnul võivad kaaluprobleemid alguse saada juba väikelapse eas, ent vanemad hakkavad kõhupiirkonda ladestuvat rasva märkama enamasti 6−8-aastastel lastel. „On peresid, kes väga muretsevad. Samas on ülekaalulisi ja rasvunuid, kes jõuavad arsti vaatevälja esmakordselt täiskasvanuna. Üks juhiluba vormistama läinud ülekaaluline noormees jõudis minu juurde just tänu perearstile, kes märkas, et tema vererõhk oli väga kõrge,” kirjeldab dr Einberg.

Kui üleilmselt märgati laste ülekaalu kasvu 1970-ndatel, siis Eestis võib probleemi alguseks märkida sajandivahetuse. Ilmselge märk probleemi süvenemisest oli seegi, et 2004. aastal loodi Tallinna lastehaiglasse ülekaaluliste lastega tegelemiseks endokrinoloogia päevane osakond. Tänavu korraldasid lastehaigla füsioterapeudid Jänedal teist aastat järjest ülekaaluliste laste laagrit, millest võttis osa 20 teismelist. „Laagrisse võtsime need lapsed, kes olid ise väga huvitatud kaalulangetamisest. Laager pole koht, kuhu peaks minema vastutahtsi, sest siis tekib trots,” arvab dr Einberg. Kümnepäevases laagris on toitumine regulaarne ja kontrollitud, kommi seal üldse ei anta. „Pika jalgrattamatka järel said lapsed ühekordselt 20 grammi šokolaadi,” ütleb arst.

Suurt rõhku pannakse laagris liikumisele – mitu korda päevas käiakse ujumas, mängitakse pallimänge, tehakse jalgsi- ja rattamatku. „30-kilomeetrise jalgrattamatka pidasid nad vapralt vastu ja kehakaal tuleb loomulikult selle tulemusel alla,” rõõmustab dr Einberg.

Laste kehakaalu kohta koostati tabel, et neil oleks hea vaadata, kuidas kilod kaovad ja nähtud vaev tõesti tulemusi annab. Üks laps

kaotas mullu näiteks kümne päevaga 10 kilo, mida on isegi liiga palju. 2−3 kilogrammi nädalas kaalu langetada on rasvunute puhul normaalne.

Selline laager mõjub motiveerivalt ja laps suudab ka kodus teadlikumalt oma kehakaalu langetamist jätkata. „Abi on juba sellestki, kui tõsisema rasvumisega laps on olnud arsti juures päevaosakonnas.

Sealt saadud impulss paneb teda end jälle kokku võtma,” ütleb dr Einberg.

Ujuma ja kõndima Kehamassiindeksi järgi [kaal (kilogrammides) jagatuna pikkuse (meetrites) ruuduga] märgib ülekaalu vahemik 25−30, rasvumine on üle 30-ne. Laste jaoks on olemas soo ja vanuse järgi kehamassiindeksi kõverad. Kui rasvunud laste puhul on kaalukaotus ootuspärane ja soovitud, siis ülekaalu korral seatakse eesmärgiks kaalutõus pidama saada. Laps on ju kasvueas ja sellest tingituna on mõningane kaalukasv ootuspärane. Kasvuspurdi ajal võib aastas lisanduda isegi 5−6 kilo, ent

üle 10 kilogrammi on selgelt liiast.

Orientiiriks võiks võtta, et 10-aastane laps kaalub keskmiselt 30 kilogrammi.

Kaalu pidama saamiseks soovitavad arstid menüüst välja jätta maiused ning kiirtoidu. Juba väikesed muudatused menüüs võivad anda hea tulemuse. Samuti peaks laps hakkama rohkem liikuma. Iga lapse päevas peab olema vähemalt tund aega aktiivselt liikumist, ent mida rohkem, seda parem. Kooli kehalise kasvatuse tundidele ei maksa lootma jääda, sest need ei rahulda täiel määral lapse liikumisvajadust.

Trennidest on soosingus kõik, mis panevad südame kiiremini lööma ja higistama, samuti lihastreeningud, sest rasva on juba küll, nüüd tuleb lihaseid kasvatada.

Meelepärane treening võiks kesta umbes tund aega 2−3 korda nädalas. Suvel on käepärasem kindlasti jalgrattasõit, samuti kepikõnd. Ülekaalulistele mõjub hästi ka ujumine, mis koormab kõige vähem liigeseid.

Dr Einberg paneb südamele, et laps siis ikka ujuks, mitte ei istuks niisama vees. Tüdrukutele teeb head tantsutrenn.

Liikumine teeb ka tuju paremaks, mis võib ülekaalust tingituna

olla sageli nukker. Ülekaalu tuleb tõsiselt suhtuda, sest sellest tingituna võib tekkida teist tüüpi diabeet ja tõusta vererõhk. Tugevalt rasvunuid võib kimbutada uneapnoe. Neidudel võib esineda ebaregulaarne menstruatsioon, nahaprobleemid ning liigne karvakasv.

Keharaskusest võivad olla põhjustatud valud jalgades ja põlvedes.

Soovitused toitumisel: •• kindlad söögiajad; •• vahepealaks ainult puuvilja ja ei mingeid kaloririkkaid näkse; •• soe toit valmistage ise; •• loobuge magusatest jookidest (limonaad, mahl), janu kustutamiseks on parim vesi; •• magusaisu leevendamiseks võiks eelistada puuvilju ja marju, kord nädalas võib teha kommipäeva; •• magusast eelistage pigem naturaalset jäätist, šokolaadi, rosinaid, pähkleid, mett ja moosi (mitte liialdada! 1–2 tl moosi pudrule on piisav).

Et kaal ei kipuks liigselt tõusma, võiks lapse menüüs magusaisu leevendamiseks eelistada puuvilju ja marju.

Foto: Shutterstock

Tänavusest Eurostati sotsiaalse statistika aastaraamatust selgub, et Eestis on juba iga kümnes kooliealine laps ülekaaluline.

Lihtne ja usaldusväärne CONTOUR® TS AITAB TEIL TEHA ÕIGE VALIKU

No Coding

CONTOUR® TS glükomeetrit ei ole vaja kodeerida, seega on välistatud võimalikud vead Korrigeerib hematokriti, kusihappe, paratsetamooli ning C vitamiini mõju analüüsi tulemustele.

CONTOUR® TS Vere glükoosisisalduse testimissüsteem

Lihtne kasutada: – Analüüsiks vaja vaid 0,6 µL verd – Mõõtmisaeg 8 sekundit – Ekraan on suur, kergesti loetav – Hästi nähtav oranž ava testribade sisestamiseks

lihtsus võidab

www.bayerdiabetes.com

12

Tervis ja Hea Vorm

Kreem, geel, plaaster või tablett?

Lihase- või liigesevalu puhul sõltub valik alati sellest, mida patsient ise eelistab ja mis teda paremini aitab.

Vilve Torn Kui inimest painab lihase- või liigesevalu, seab ta vaevuste leevendamiseks oma sammud ikka apteeki. Kuidas teha aga valikut, millal valida valuvastane geel, plaaster, salv, kreem või otsustada hoopis tablettide kasuks.

Südameapteegi nõustamisteenuste juht, proviisor Triinu Entsik-Grünberg nõustub, et nendes sarnase toimega erinevates ravimivormides on patsiendil tõepoolest üsna raske orienteeruda.

Proviisori sõnul on lihasevalu peamised põhjustajad vigastus või trauma, sh väljaväänamised või venitused. Lihasevalu võib tekkida ka lihaste ülekasutamise ehk -koormuse või vale kasutamise tulemusel. Samuti võib põhjuseks

olla halva rühi tõttu tekkinud lihasepinged. Ent lihasevalu võib olla tingitud ka viirusinfektsioonist või põletikust ja ka autoimmuun- või reumaatilistest haigustest.

Liigesevalu võivad EntsikGrünbergi sõnul põhjustada väga paljud haigused, nt artroos (liigesekulumus), osteoporoos (luude hõrenemine), osteoartriit (ühe või mitme liigese põletik), reumatoidartriit (autoimmuunse tekkega hulgiliigesepõletik), podagra (ainevahetushäiretest tingitud liigesepõletik) jne. Samuti võib liigesevalu esineda ka tavalise viirushaiguse ja gripi korral.

Põletik on oma olemuselt aga hoopis organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on kahjustava teguri lokaliseerimine ja elimineerimine ning kahjustunud

Lihase- või liigesevalu puhul võiks esmaseks abinõuks olla siiski paikse ehk lokaalse toimega kreemid ja geelid.

Foto: Shutterstock

kudede taastamine ja parandamine. Põletiku põhjused on erinevad, nt infektsioonid (bakterid, seened, viirused), traumad, kudesid kahjustavad keemilised ained ja füüsilised tegurid (nt põletus) jt. „Põletikuline reaktsioon on üldiselt kasulik. Põletiku kliinilised tunnused on punetus, soojenemine, turse, valu ja funktsioonihäire,” ütleb proviisor.

Närvivalu all mõistame aga nt kolmiknärvivalu. Proviisor selgitab, et tõeline närvipõletik ehk neuriit esineb harvemini ja võib olla põhjustatud bakteritest või viirustest. „Bakteritest on sagedasem neuriidi tekitaja puukidega leviv borreelia, mille ravi kestab antibiootikumidega mitu nädalat.

Viirustest on sagedasemad närvipõletiku tekitajad herpesviirused, millest tuntuim on tuulerõugevöötohatise viirus. Teine rühm närvivalu tekitavaid haigusi pole põletikud, vaid nn kompressioonineuropaatiad – haigused, mis tekivad teiste kudede kroonilisest survest piirdenärvidele,” ütleb Entsik-Grünberg.

Tuntud tõbi radikuliit tekib aga põhjusel, et selgroolülidevahelised kõhrkettad võivad mikrotraumade tagajärjel rebeneda ja välja sopistuda, pitsitades selgroost väljuvaid närvijuuri. Sellisel juhul kiirgub valu kaelast või seljast edasi kätte või jalga, tekkida võivad lihasnõrkus ja tundlikkuse häired. Siin võib abi olla valuvaigistavate ravimite kuurist ja ravivõimlemisest, aga kui seisund ei parane, võib arst soovitada operatsiooni. „Närvivalu puhul apteeker inimest siiski aidata ei saa, sest kõik kasutatavad ravimid on retseptiravimid,” osutab ta.

Millal siis mida valida?

Valu leevendamiseks ja ära võtmiseks on kõige levinumad toimeained diklofenak ja ibuprofeen.

Lisaks piroksikaam, ketoprofeen, naprokseen, ussimürk ja Türgi pipra tinktuur, selgitab EntsikGrünberg. Kui patsient nüüd apteeki sattudes veidi segadusse satub, siis esmalt tasuks teada, et lisaks valuvaigistavatele geelidele, salvidele ja kreemidele on veel soojendava või jahutava toimega ning verevarustust parandavad preparaadid. Ägeda lihase- ja liigesevalu ning põletiku korral kasutatakse jahutava toimega geele. Jahutava toimega preparaadid võetakse appi ka igasuguste traumade korral (kuni 72 tundi pärast trauma saamist) ja tursete alandamiseks.

Krooniliste valude korral, kui põletikke ei ole, ning lihasepingete ja -valude korral, tuleks aga eelistada soojendavaid salve-kreeme, mis parandavad verevarustust.

Need tuleks õrnalt sisse masseerida.

Rääkides kreemi, geeli ja salvide erinevustest ütleb proviisor, et kõige parema imendumisega on geel. Kreemid ei jäta nahka rasvaseks nagu salvid, aga erinevalt geelist tuleb neid sisse hõõruda.

Geel tuleb lihtsalt peale määrida, hõõruda seda ei tohi. Paraku võib geel pikemaajalisel kasutamisel nahka kuivatada. „Üldiselt sõltub valik ikkagi sellest, mida patsient ise eelistab, kas kreemi, geeli või salvi,” tõdeb proviisor, lisades, et ka valuvaigistavad plaastrid on väga head põletiku ja valu leevendajad ning neid on mugav kasutada, lihtne paigaldada ja neil on pikem toime kestus (diklofenakiplaastril näiteks 12 tundi).

Tablettidest rääkides ütleb proviisor aga, et lihase- või liigesevalu puhul võiks esmaseks abinõuks olla siiski paikse ehk lokaalse toimega kreemid ja geelid.

Kui toime pole tõesti piisav, lisage põletiku- ja valuvastased tabletid. „Raviefekt on parem, kui kasutate koos nii kreemi või geeli kui ka tablette. Paraku on tablettidel palju koos- ja kõrvaltoimeid – võtke seda kindlasti arvesse, kui tarvitate samal ajal ka teisi ravimeid, nt vererõhualandajaid,” paneb Entsik-Grünberg südamele.

14

Tervis ja Hea Vorm

Testid näitavad, milline on noorsõdurite füüsiline vorm Selge see, et füüsilise mahvita sõjaväes läbi ei saa ehk nagu ütleb kaitse­väe sporditeenistuse ülem Heino Märks: „Kehaline ettevalmistus on lahingvalmiduse alus.” Äsja teenistusse saabunud ajateenijad läbivad sõduri baaskursuse esimesel nädalal testid, mille tulemused on aluseks edasistele treeningutele.

Kristiina Viiron Märksi sõnul koosneb test käte kõverdamisest toenglamangus, selililamangust istesse tõusust ja 3,2 kilomeetri jooksust.

Kahe minuti jooksul tuleb teha nii palju kätekõverdusi kui kutsealune jõuab, sama lugu on kõhulihaste harjutusega – kahe minuti jooksul peab ülakeha tõstma nii mitu korda kui selleks jaksu on.

3,2 kilomeetri jooks käib aja peale.

Testi läbimiseks tuleb järjest sooritada kõik kolm harjutust eelnimetatud järjekorras. Puhkepaus kahe harjutuse vahel on vähemalt 10 minutit.

Test loetakse läbituks, kui igas harjutuses kogutakse vähemalt 60 puntki või kui kõikide alade kogusumma on vähemalt 190 puntki. „Igalt alalt on võimalik teenida 100 punkti,” täpsustab Märks.

Jõudluse kõrval jälgitakse ka, et harjutused tehtaks korrektselt, näiteks, et kätekõverduste ajal oleks selg sirge, peopesad paralleelselt, sõrmed ees jms.

Iga harjutuse tulemuse hindamise aluseks on füüsilise ettevalmistuse hindamise punktitabel.

Selle põhjal teenib ajateenija sada punkti kätekõverduste eest näiteks siis, kui ta suudab harjutust sooritada 69 korda. Eelnimetatud

miinimumi ehk 60 punkti teenimiseks tuleb aga teha 40 kätekõverdust.

Selililamangust istesse tõusmise eest saab katsealune sada punkti, kui teeb harjutust 76 korda, 60 punkti on käes aga siis, kui tehtud on 46 sooritust.

Jooksu eest saab kaitseväekohuslane sada punkti, kui jõuab distantsi läbida kuni 13 minutiga, miinimum punktisumma on teenitud aga 15 minuti ja 54 sekundiga.

Naiste ja meeste hindamiseks on eraldi punktitabelid, v.a kõhulihaste harjutuse puhul.

Samasuguste kehaliste kat-

Kehaline ettevalmistus on lahingvalmiduse alus, sestap peab ­sõdur olema heas füüsilises vormis.

Noorsõdurite vormi hinnatakse testidega, mille üheks osaks on ka kätekõver­ dused.

setega testitakse ka tegevkaitseväelaste füüsilist vormi, nende hindamisel võetakse arvesse ka vanust. Noorsõduritele aga kehtivad I vanusegrupi (17–21) füüsilise ettevalmistuse hindamise normatiivid sõltumata testitegija vanusest.

Näitab olukorda ja arengut Teste tehakse, et hinnata noorsõdurite füüsilise seisundi hetkeolukorda ja arengut. „See on fakti konstateerimine – kedagi kehvade

NÕMME SPORDIKLUBI SPORDIKOOLIS Külmallika 15 A SAAVAD KOOLIEALISED LAPSED TEGELDA alljärgnevate aladega Kontakttelefon Kergejõustik

6770908

Tennis

6572488

Korvpall(poisid)

6718544

Suusatamine

6718544

Laskesuusatamine

6718544

Kahevõistlus

5015110

Ujumine

6574654

Lauatennis

55579902

Klubi liikmeskonda kuulub üle tuhande Tallinna noore, kes tahavad tegelda spordiga.

Suvel ootab klubi liikmeid spordilaager Haanjas Kurgjärvel.

TULE KA SINA MEIE KLUBISSE, NOOR SPORDIHUVILINE!

E, T, N, R 9 - 17, K 9 - 19, L 10 - 13 Tartu mnt 32 Tallinn 10115, Tel 600 0666 Ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid) Songavööd/bandaažid � Ravisukatooted � Valmislahased (sõrme, käe, jala) � Välised rinnaproteesid � Silikoonist ortopeedilised abivahendid � Ortopeedilised jalanõud, tallatoed � Taastusravivahendid � Nahahooldusvahendid � Inva- ja liikumisabivahendid � �

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

Toodete müük ka Liisi järelmaksuga

Empatrax OÜ E-pood: www.invaabi.ee Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

Tervis ja Hea Vorm Foto: Sven Arbet

Miks vajab diabeedihaige täiendavalt vitamiine ja mineraalaineid?

Organism ei suuda ise suurt osa vitamiine sünteesida, neid saadakse toidust.

Muutunud ainevahetuse tõttu vajab diabeedihaige neid tavapärasest rohkem. Uuringutega on tuvastatud, et enamusel diabeedihaigetest tekib tõsine B-grupi vitamiinide puudus. B-grupi vitamiinid parandavad süsivesikute ainevahetust ja kaitsevad veresooni ja närvirakke kahjustuste eest. Biotiin osaleb glükoosi muutmises glükogeeniks ning alandab veresuhkru taset organismis.

Veresuhkru taseme kõrgenemisega kaasneb rakke kahjustav oksüdatiinve stress. Organism vajab sellega toimetulekuks suuremas koguses antioksüdante. Vitamiinid C, E ja A on tugevad antioksüdandid.

tulemuste eest ei hurjutata ega karistata,” osutab Heino Märks.

Nagu juba eespool märgitud, viiakse ajateenijate kehalise ettevalmistuse katsed läbi sõduri baaskursuse esimesel ja viimasel nädalal, edaspidi vähemalt kord kvartalis.

Lähtuvalt testi tulemustest pannake paika ka ajateenijate edasiste kehaliste treeningute koormus. „Kui on vajadust, jagame nad jooksu tulemuse järgi hommikvõimlemises ja kehalistes harjutustes kolme gruppi,” selgitab sporditeenistuse ülem. Jooksu järgi just seetõttu, et ühes grupis oleks kaitseväelased, kes jõuaks joosta tasavägiselt.

Tänavu kevadel muutusid füüsilise ettevalmistuse hindamise normatiivid leebemaks, mis tähendab, et esimesel korral tegi testid ära u 40% kutsealustest. Heino Märks märgib, et endise normatiivide (kehtivad aastast 1996) põhjal olnuks läbisaajate protsent u 30%. Kuna uued normatiivid kehtivad alles õige lühikest aega, pole seni teada, milline on testide sooritamise dünaamika ehk siis kui palju tulemused ajaga paranevad või kui suur hulk testi esimese korraga sooritanutest ja mittesooritanutest ajateenistuse edukalt läbib.

See-eest oskab 18-aastase staažiga Heino Märks pajatada, millised on olnud testi sooritamise varasemad tulemused ning mis on ajateenijate füüsilist vormi mõjutanud.

Sotsiaalsed tegurid mõjutavad Märksi sõnul saab noorte füüsilist vormi seostada sportimisvõimaluste arenguga ja ka võimaluste kahanemisega teatud ajaperioodidel.

Ta märgib, et reeglina hakkavad poisid spordiga regulaarselt tegelema 12–14 aasta vanuses ning paljuski määrab sõdurite vormi ära see, kas neil oli poisipõlves võimalusi sportimiseks ja millised need olid.

Näiteks need noormehed (sünd. 78. a), kes tulid sõjaväkke 1997. aastal, said poistena trennis käia spordikoolides, mis olid nõukogude ajal igas suuremas asulas, ning nende füüsiline ettevalmistatus

oli mõnevõrra parem kui praegu. „50% neist suutis testi kohe esimesel korral ära teha,” osutab Märks.

Ent riigikorra muutus tingis ka spordikoolide muutmise spordiklubide süsteemile, raha oli vähe, võimalused sportida kahanesid, puudus ka materiaal-tehniline baas, mis kajastus kohe ka sõjaväkke tulijate (sünd. 80. alguses) füüsilises ettevalmistatuses. „10% tegi testi kohe ära ja jämedalt öeldes olid selle 10% hulgas need noormehed, kes olid spordivõistlustel kuskil Eestis tulnud auhinnalisele kohale,” selgitab Märks.

Seejärel hakkas Eesti majandus edenema ja ühes sellega avardusid võimalused sportida, mis viis ka poiste füüsilise ettevalmistatuse taseme paremuse poole.

Näiteks 2011. aastal tegi esimese korraga testi ära koguni 42% noorsõdureid. „Nüüd jälle hakkavad tulemused langema, eks oma osa ole sel majanduskriisil, mis kahandas sportimisvõimalusi,” osutab Märks. Vanade normatiivide järgi on esimese korraga testi läbijate osakaal, nagu ka eelpool märgitud u 30%, uute järgi siis 40%. „Üldiselt tulevad parema füüsilise vormiga poisid meie väiksematest linnadest, nagu Paidest, Võrust, Jõgevalt, kus on palju võimalusi aasta läbi sportimiseks,” tõdeb Märks. Päritolu määrab paljuski ära ka erialased oskused – näiteks, kas noormees oskab suusatada või ei.

Ta nendib, et kui noorsõdur on füüsiliselt hästi ette valmistatud, on tal ka vaimseid pingeid kergem taluda ning need tegurid on ajateenistuse läbimise aluseks. „Neist ajateenijatest, kes vanade normatiivide järgi suutsid testi kohe sooritada, 98% lõpetas ajateenistuse edukalt,” ütleb Märks. Aga ka nendest noorsõduritest, kes kohe testi ära ei tee, läbib 85% ajateenistuse.

Kuna sõjaväkke tulles alustavad sõdurit regulaarsete kehaliste treeningutega, samuti muutub paljudel eluviis – tuleb ju korrapäraselt süüa ja magada – paraneb noorte kehaline vorm üsna kiiresti ning kordusteste tehes on läbivusprotsent juba palju parem. „Tegemist on ju ikkagi noorte inimestega,” nendib Heino Märks.

Mikroelement kroom aitab hoida normaalset veresuhkru taset, tsink aitab kaasa süsivesikute ja vitamiin A ainevahetusele.

Diabetiker Vitamine on vitamiinide ja mineraalainete kompleks, mis on välja töötatud spetsiaalselt diabeedihaigete jaoks, kuid sobib tõhusa multivitamiinpreparaadina hästi ka tervetele inimestele. Üks tablett (päevane annus) sisaldab vitamiine A, C, E, B6, B12, B1, B2, B3, B5, tsinki, kroomi ja foolhapet.

Soovituslik annustamine: 1 tablett ööpäevas, pärast sööki. Diabeedihaigele soovitatakse toidulisandit kasutada pidevalt.

Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ja tervislikku eluviisi.

• Diabeedi korral vajab organism ainevahetuse muutuste tõttu rohkem mineraalaineid kui toiduga saab • Diabeetikutel viiakse vitamiine ja mineraalaineid tavapärasest enam organismist välja

Diabeedihaiged vajavad toiduga saadavale lisaks B-grupi vitamiine, vitamiine A, C ja E ning tsinki ja kroomi.

Kõiki neid aineid sisaldab Diabetiker Vitamine.

Täiendav teave ave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti.

Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee