Tervis Ja Hea Vorm by Eesti Päevalehe

Tervis Hea Vorm Kevad 2015

Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Kathy Kilusk, kathy.kilusk@lehed.ee, tel 680 4521. Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee

www.eliksiir.ee

Ökoapteek Eliksiir asub Tallinnas, Järve keskuse teisel korrusel. Öeldes salasõna “Tervis ja hea vorm” on meie toodete allahindlus maikuus

10%

www.loitsukeller.ee facebook/loitsukeller

Tallinn, Müürivahe 17, tel 644 28 38 Tartu, Küüni 2, tel 74 303 74

Lehekuu parimad pakkumised leiad Spaa-hotellist Viiking! „Pärnu pärl!” (3 päeva, 2 ööd) Hind alates 85 € / inimene kaheses toas Eripakkumine kehtib 1.05 – 31.05 PAKETTI KUULUB: • 2 ööd majutust • 2 õhtusööki ja hommikusööki • Hommikumantlid toas • Saunakeskuse, basseini ja jõusaaaliseadmete kasutamine lahtiolekuaegadel • 3 hoolitsust järgmisest valikust:

• Jalgademähis „Viinamarja värskus“ või lõõgastav massaaž bambuse - lootoslille õliga 40 minutit (saab valida 1 kord)

• Nahka kosutav külmparafiinihoolitsus kätele erinevate lillearoomidega • Virsiku soe parafiinihoolitsus kätele • Teepuu soe parafiinihooldus jalgadele • Toniseeriv jalavann vannisoolaga (lavendel, teepuu ja eukalüpt) • Cleopatra piimavann kookose- vanilje aroomiga • Värskendav piprmündi vannihooldus (vannisoolaga) • Rahustav lavendli vannihooldus (vannisoolaga) • Massaažitool – taastava massaaži programmiga • Massaažitool – lõõgastav massaaži programmiga • Soolakamber • Valgusravi • Kuni südaööni öölokaal “Kassa” (N-L)

tasuta sissepääs (v.a. eriüritustel).

JUULIS 2015 AVAME UUE VEE- JA SAUNAKESKUSE VIIKING SAAGA

• 6 ERINEVAT SAUNA • SUUR BASSEIN (ca. 250M2) ERINEVATE • • • • •

LÕÕGASTAVATE ATRAKTSIOONIDEGA VASTUVOOLUJÕGI MULLIVANNID JAAPANI BASSEIN LASTEBASSEIN KATUSEL – VIIKINGITE SAUN

Sinu südame SPAA!

Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt:

www.viiking.ee

Lisainfo: info@viiking.ee, tel 449 0500 (hotelli vastuvõtt), 449 0505 (müük) Spaahotell Viiking, Sadama 15, 80012 Pärnu

Tervis ja Hea Vorm

Oma keha koostise teadmine aitab tulemuslikult treenida Foto: Shutterstock

Enne regulaarsete treeningutega alustamist on mõttekas kindlaks teha, mida on kehas üle, mida vajaka. Agne Narusk Kehakoostist saab määrata enamikes terviseklubides. Põhjalikku tervisesportlase vereanalüüsi, mis näitab, kas organismis on vajalikus koguses D-vitamiini, rauda, kaltsiumi jm, mida vigastusteta sportimiseks vaja, teevad spordimeditsiini keskused. Tulemusi tuleks lugeda koos asjatundjaga, vastavalt nendele koostatakse ka sobiv treeninguplaan. Millest koosneb keha? Kehakoostise määramise tulemused on abiks tervisliku seisundi hindamisel, mis omakorda on abiks sobivaima treeningstiili ja -koormuse üle otsustamisel. Kehakoostise määramisel selgub: • kehamassi indeks KMI ehk BMI (Body Mass Index) = kehakaal (kg)/pikkus m² (täiskasvanutel mitteatleetidel norm 19–24,9); • - põhiainevahetuse energiakulu ööpäevas (BMR – Basal Metabolic Rate); • mõõdetud rasvasisalduse protsent kogu keha massist (meestel norm 10–20%, naistel 20–30%); • rasva mass kilogrammides; • rasvatu mass kilogrammides ehk lihaste, sidekoe, vee ja teiste rasvavabade kudede mass (FFM – Fat Free Mass); • vee kogus organismis kilogrammides (TBW – Total Body Water, kogu keha massist meestel norm 50–65%, naistel 45–60%). Vanusega vee mass kehas langeb, samuti on näitaja väiksem suurema rasvaprotsendiga inimestel. Veel annab uuring baasinfo inimese pikkuse ja kehakaalu kohta, mõõdab vererõhu, määrab bioloogilise vanuse, kehatüübi ning soovitava päevase energiavajaduse. „Mõõdetud näitajate kaudu saab hinnata suuremate terviseriskidega seotud ala- ja ülekaalulisust ning neid mõjutavaid tegureid,” selgitab korrapäraste mõõtmiste vajalikkust tervisesportlasele Spor-

dimeditsiini Sihtasutus, kes on kehakoostise määramist pakkunud sportijatele või sellega alustajatele juba aastaid. Kuidas kehakoostist määratakse? Selleks kasutatakse bioelektrilise takistuse määramise meetodit (BIA – Bioelectric Impedance Analysis). Meetod põhineb keha mahu ja keha takistuse vahelisel seosel. BIA meetod on kiire, valutu ja ohutu, kirjeldab Spordimeditsiini SA. Mõõdetav seisab paljajalu u 20 sekundit vastava kaalu peal ja teda läbib jalgade kaudu mittetuntav elektrivool. Objektiivsemate tulemuste saamiseks ei tohiks uuringut teha kohe pärast treeningut, söömist või suure koguse vedeliku tarbimist. Kasulik on kehakoostist määrata korduvalt, sest võrdlusmoment annab vajadusel võimaluse treeningplaani ja eluviisi muuta. Veelgi üksikasjalikumaks saab minna tervisesportlasele mõeldud vereanalüüsiga. Klassikaline tervisesportlase verepakett, mida spordiarstid soovitavad teha korra aastas, võiks koosneda 12-st analüüsist. Need on: • hemogramm koos viieosalise leukogrammi ehk valgeverepildiga. Analüüs annab ülevaate organismi ja immuunsüsteemi seisundist, näitab vere hapniku transpordivõimet ning kas vedelikku on organismis piisavalt. • ferritiini määramine – näitab organismi rauavarusid; • C-reaktiivse valgu määramine – näitab, kas organismis on põletikku. Südamehaiguste riski hindamiseks tuleb välistada põletikuliste haiguste samaaegne esinemine; • glükoosi määramine – kõrge näitaja võib osutada diabeedile, madalad väärtused võivad viidata sellele, et toidust saadakse liiga vähe süsivesikuid; • kreatiini määramine – see on

Mõõdulindist täpsema vastuse oma keha kohta annab kehakoostise analüüs.

rakusisene ensüüm, mida leidub kõikides lihastes, analüüsi kasutatakse füüsilise koormuse ja treeningujärgse taastumise jälgimisel. Kui väärtused on liiga kõrged, võib see viidata suurele lihaskoormusele või traumadele; • kaltsium – üle normi näit võib viidata luude hõrenemisele, alla normi näit D-vitamiini puudusele; • magneesium – see mineraal osaleb süsivesikute ainevahetuses, valkude sünteesis ning lihaste ja närvide talitluses, magneesiumivaegus põhjustab lihasnõrkust ja –krampe; • uurea – osutab valkude lõhustamise mahule organismis, seega võib viidata lihaskonda tugevalt kahjustanud treeningutele. Koos kreatiini kinaasiga näitab treeningujärgse taastumise tulemuslikkust; • aspartaadi aminotransferaasi (ASAT) mõõtmine – lihaskoe kahjustuse näitaja. Mõõdukas tõus võib tähendada skeleti-

lihaste haigust, aga see võib esineda ka traumade järel ning väga tugeva füüsilise koormuse korral; • kreatiniini määramine – selle kogus sõltub lihasmassi suurusest; • D-vitamiin – vajalik kogus soosib luude ainevahetust ja vähendab luumurdude tekke riski. Vitamiin mõjutab valgu sünteesi lihases, mis omakorda annab lihasele suuruse, jõu, reaktsiooniaja, koordinatsiooni ja vastupidavuse; • kolesterooli määramine – aitab hinnata ateroskleroosi ja sellega seotud müokardiinfarkti tekke riski; Mida ja kui palju on vaja juurde uurida, sõltub tervisesportlase east, olemasolevatest ja põetud haigustest, kui suur on kehaline aktiivsus jne. Artikli kirjutamisel olid abiks Spordimeditsiini SA, Marek Morozov ja kehavormi.ee, Sparta spordiklubi.

Tervis ja Hea Vorm

Treenimata süda kardab ülepingutust

Foto: Shutterstock

Südame koormustaluvust saab hinnata koormuskardiogrammiga, mille käigus ilmneb koormustaluvus. Signe Kalberg „Enne sportimist peaks kindlasti südant kontrollima, kuna südame töö efektiivsusest oleneb kogu organismi verevarustus,” ütleb Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põllu. Iga harjutus on seotud südamelihase töö intensiivsuse muutustega ja kui koormus läheb liiga suureks (pulss liiga kiireks), siis ei suuda südamelihas enam efektiivselt verd organismi pumbata. Kui süda lööb minutis üle 180

korra, näiteks ekstreemse füüsilise koormuse korral, ei suuda süda enam verega täituda, selle kohta öeldakse, et süda lööb tühja. Niisugune olukord võib päädida kokkukukkumise ja minestamisega, aga ka infarktiga. Kuigi räägitakse, et tervisesport ja füüsiline koormus on kasulik, ei sobi dr Põllu sõnul treening südame isheemiatõvega inimestele, südame rütmihäirete tekkepõhjus peaks olema enne uuritud.

Tõsiseid haigusi põdevad inimesed peavad kindlasti laskma enne sportima asumist oma tervist kontrollida.

„Pikaldased treeningud ei sobi neile, kellel kopsude alveoolides on hapnikuvahetuse häired. Samuti peavad neeruhaiged olema ettevaatlikud,” märgib ta. Kuid täielikult pole vaja tree-

nimisest loobuda ka kroonilisi haigusi põdevatel inimestel. Doktor Põllu ütlust mööda on ka suurema osa krooniliste haigustega võimalik nõuetekohast sporti teha. Niisuguseid haigusi põde-

6 vatele inimestele võiks arst anda soovitused ning treeningud peaks toimuma kehakultuuri haridusega treeneri järelvalvel või koostöös füsioterapeudiga. Veloergomeetriline koormustest Kui inimene, kes pole varem spordiga väga sina peal olnud, kavatseb agarasti treenima asuda, võiks ülekoormuse vältimiseks eelnevalt teha näiteks tervisesportlaste terviseuuringu. Südame seisundi uuringuks on dr Põllu sõnul kõige enam levinud veloergomeetriline koormustest, kus inimene peab väntama nn jalgratast ja selle protseduuri ajal jälgivad arst ja õde muutusi EKG alusel südametöös ja vererõhu väärtusi. „Sellest uuringust ilmnebki koormustaluvus,” täpsustab doktor. Tartu ülikooli füsioteraapia ja terviseedenduse õppetooli dotsent dr Tamara Jansoni sõnul võivad täiesti ja praktiliselt terved inimesed (mehed vanuses alla 40 ja naised alla 50 eluaasta) iseseisvalt alustada mõõduka intensiiv-

Tervis ja Hea Vorm susega treeningprogrammiga ka ilma, et vajaksid tingimata eelnevaid koormusteste või meditsiinilist vaatlust. Suurenenud terviseriskiga (mehed vanemad kui 40, naise üle 50, ülekaal, kõrge vererõhk, ortopeediliste, neuroloogiliste ja ainevahetuslike tervisehäirete esinemine) peavad enne treeningprogrammiga alustamist pöörduma perearsti või spordiarsti poole, et teha süvendatud arstlik kontroll. Südame-, kopsu- ja ainevahetushaigusi põdevad inimesed peavad dr Jansoni sõnul enne treeningprogrammi alustamist kindlasti läbima meditsiinilise kontrolli, mille käigus kogutakse laialdane anamnees ja määratakse lipiidide profiil, glükoosi koormustest ja tehakse puhkeseisundi EKG. Meditsiinilisele kontrollile järgneb kehalise võimekuse kontrolltest. Rasked terviseprobleemid ei välista tihtipeale kehalise aktiivsuse eriliikide, nagu ravikehakultuur, arendus- ja liikumisteraapia jm rakendamist.

Ei tohi sporditreeningutega alustada, kui põetakse: •• ägedaid infektsioonhaigusi või kroonilisi haigusi ägenemise faasis; •• südame-veresoonkonna süsteemi haigusi (südame isheemiatõbi raskete stenokardia hoogudega, värskelt põetud müokardi infarkt, südame või suurte veresoonte aneurüsmid, II ja III astme südame-vereringe puudulikkus, püsivad südame rütmihäired); •• kesknärvisüsteemi orgaanilisi kahjustusi (halvatus, epilepsia jt); •• pahaloomulisi kasvajaid; •• hingamiselundite haigusi (bronhiaalastma sagedaste hoogudega); •• seedetrakti haigusi ägenemise faasis (põletikud, haavandid); •• maksa- ja sapiteede haigusi ägenemise faasis; •• neeru- ja kuseteede haigusi neerude puudulikkuse tunnustega või operatiivset sekkumist vajavate neerukivitõve tunnustega; •• endokriinsüsteemi haigusi (diabeedi ja rasvumise rasked vormid); •• tugi- ja liikumissüsteemi haigusi, millega kaasuvad tõsised funktsiooni häired ja valusündroom; •• rasked veenipõletikud (tromboflebiit) troofiliste nahahaavanditega; •• glaukoomi („silmarõhuhaigus”); •• raskeid psüühilisi haigusi. Allikas: Tamara Janson

RAVIMIREKLAAM

Tervis ja Hea Vorm

Kuidas võidelda naha vananemisega? Imerohtu vananemise vastu pole olemas. Ometi saab igaüks ise palju ära teha selleks, et ka küpses eas ilus ja nooruslik välja näha.

vananemine väärtoitumine maiustamine alkohol, kohv suitsetamine Foto: Shutterstock

Kuiva naha esmaseks abinõuks on niisutajad Kui nahk muutub kuivaks, tuleb tegeleda selle põhjustega ning samal ajal nahka kindlasti niisutama hakata. Vilve Torn Dermatoloogide ja perearstide sõnul on kuiv nahk üha sagenev probleem ning mitte üksnes täiskasvanute, vaid ka laste seas. Viljandi haigla dermatoveneroloog dr Marge Tampere sõnul on nahk aktiivne kude, mis täidab elutähtsaid funktsioone. Nahk on pidevas kontaktis ümbritseva keskkonnaga ja esimene organ, mis puutub kokku väliskeskkonnaga – kemikaalide, seebi, riiete, ilmastikutingimustega. „Just nahk on kaitsebarjäär, mis kaitseb keha nii väliste mõjude eest, kuid hoiab ka organismi sisekeskkonna tasakaalus. Ainult terve nahk on võimeline oma funktsioone täitma. Seetõttu on nahahooldus enam kui lihtsalt igapäevane kosmeetika,” ütleb dr Tampere ja lisab, et oskuslik tegutsemine säilitab naha tervist, hoiab selle enesetaastusvõimet ja tagab kauni välimuse. Küsimusele, miks nahk ühel hetkel aga kuivaks muutub, on dr Tampere sõnul keeruline ühest

kindlat vastust anda. Üheks põhjuseks on kindlasti niiskuse vähenemine naha pindmistes kihtides. Teisalt tuleb kõne alla nahapõletikust tingitud kaitse puudulikkus, kuid ka naha kestev ärritamine (nt villased riided paljal nahal). Oma osa mängivad kindlasti ka välised tegurid (puhastusvahendid, kemikaalid, kuiv ja kuum õhk, pakane, tuul, päike, sagedane pesemine seebi ja geelidega, naha puhastamine piiritust sisaldava toonikumi või näoveega, kuivatavate maskide ja dekoratiivkosmeetika kasutamine, pikaajalised hormoonkreemid jt), kuid ka suur kaalulangus. Märka kuiva naha tunnuseid Kuiv nahk on katsudes ebaühtlane ja võib vahel meenutada isegi karedat liivapaberit. Väliste tunnuste järgi hinnates on kuiv nahk tihti punetav, tuhm, helbeline, kihiline, kuivade valkjate laikude, pragude ja isegi lõhedega. Sageli kaasuvad kuiva naha puhul ka punetus, eba-

Miks toimub naha lõtvumine, miks tekivad kortsud? Põhjus peitub nendes biokeemilistes muutustes, mis meie ainevahetuses aastate lisandumisel aset leiavad. Juba varases keskeas hakkavad organismis kuhjuma mitmed kahjulikud ainevahetusproduktid, sealhulgas niinimetatud glükeerimise lõpp-produktid ehk AGE-d (Advanced Glycation End-products). Need on agressivsed ühendid, mis muudavad kõigi kehavalkude struktuuri. AGE-d kahjustavad muuhulgas ka valke nimega kollageen ja elastiin, mis annavad nahale ja lihastele elastsuse. Selle tagajärjel nahk ja lihased lõtvuvad ning hakkavad tekkima kortsud. AGE-de rünnaku tulemusena kahjustuvad veresoonte seinad, mille tõttu kudede, sealhulgas ka naha ja lihaste verevarustus halveneb. Oma osa naha kahjustumisse annab ka niinimetatud oksüdatiivne stress, mis kahjustab organismi rakkude membraane. Eespoolmainitud kahjulikke protsesse süvendab B1-vitamiini ehk tiamiini puudus, mis ähvardab eriti eakamaid inimesi. Mida teha naha vananemise pidurdamiseks? Kahjulike ainevahetusproduktide kuhjumise, oksüdatiivse stressi ja vitamiin B1 puuduse peamised põhjused on samad: väärtoitumine (eriti rafineeritud süsivesikuid sisaldava toidu või rämpstoiduga liialdamine), liigne maiustamine ning alkoholi, kohvi või sigarettidega liialdamine. Siin peitubki üks võimalus naha va-nanemise pidurdamiseks – tuleb loo-buda oma kahjulikest harjumustest. Kahjuks enamasti aga ainult harju--

• B1-vitamiini puudus • kahjulike ainevahetusproduktide kuhjumine • oksüdatiivne stress

Kollageeni ja elastiini kahjustumine

naha ja lihaste lõtvumine, kortsude teke muste muutmisest ei piisa. Apteegist saab retseptivabalt hankida benfotiamiini. Benfotiamiin on B1-vitamiini rasvlahustuv vorm, mis imendub tavalisest tiamiinist palju paremini ja on palju võimsama toimega. Benfotiamiin on üks väheseid aineid, mis suudab pidurdada kahjulike ainevahetusproduktide, sealhulgas AGEde kuhjumist organismis.Võimsa antioksüdandina annab ta tugeva vastulöögi oksüdatiivsele stressile ning ravib tõhusalt vitamiin B1 puuduse tavalisi sümptomeid (kurnatus, meeleolulangus, ärrituvus, mälu nõrgenemine, käte või jalgade suremine, ebamäärased valud, tundlikkushäired).

Benfotiamiin – võimas vastulöök vitamiin B1 puudusele, AGE-de kuhjumisele ja oksüdatiivsele stressile

Ravimi omaduste kokkuvõtte leiate Ravimiameti kodulehelt www.ravimiamet.ee Benfogamma (benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti. Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee

Tervis ja Hea Vorm

mugavustunne, sügelus, torkimine ja isegi valulikkus. Dr Tampere ütleb, et kuiva nahaga on enim kimpus eakad, sest naha vananedes langeb rasu-ja higinäärmete aktiivsus. Samuti väheneb siis triglütseriidide ja steroolestrite sisaldus veres. „Kindlasti mängivad kuiva naha puhul olulist rolli geneetiliselt kuiv nahk (ihtüoos), haigustest tingitud kuiv nahk (atoopiline dermatiit, allergiad), kuid ka kroonilised haigused: neeru- ja maksahaigused, kasvajad, kilpnäärme alatalitlus, suhkurtõbi, neuroloogilised haigused või HIV,” loetleb dr Tampere. Üsna sageli muutub nahk kuivaks ka mikroelementide (tsingi) ja asendamatute rasvhapete puudumisel ning mõnede ravimite kasutamisel. Mis kuiva naha puhul aitab? Dr Marge Tampere sõnul on esmasteks abilisteks niisutajad ehk baaskreemid, mis tekitavad ajutise kaitsebarjääri kahjustatud sarvkihile ja annavad sellele aega taastumiseks. „Baaskreemid parandavad naha kaitsebarjääri ja vähendavad vedeliku kadu läbi kahjustunud naha. Need

Foto: Shutterstock

Niisutajad on võimelised naha niiskusekadu vähendama, kuid need ei too võluväel nahka tagasi kadunud niiskust.

taastavad rakkudevahelisi lipiide, mis tõmbavad külge, hoiavad ja jaotavad niiskust epidermises ning muudavad naha väljanägemiselt siledamaks, pehmemaks ja tervemaks,” selgitab doktor. Samuti tuleks kuiva naha puhul juua kuni kümme klaasi vett päevas, kui arst pole teisiti määranud. Enamik müügil olevatest niisutajatest sisaldavad vett ja õli, kuid neisse lisatakse ka muid ained (lipiidid, steroolid jne), mis aitavad niisutavaid omadusi parandada ja naha paranemist kiirendada. Siiski on dr Tampere sõnul niisutajad võimelised ainult naha niiskusekadu vähendama, kuid need ei too võluväel nahka tagasi kadunud niiskust. Dr Tampere lisab, et niisutajad võib jagada kolme suuremasse rühma vastavalt sellele, mida need sisaldavad ja milline on nende toime. Näiteks emolliendid sisaldavad õli, kuid humektantides õli pole. Kõige tõhusamad on aga baaskreemid, mis sisaldavad niiskust nahas kinni hoidvat vaseliini. Paraku ei taha paljud vaseliini selle suure rasvasuse tõttu kasutada ja seetõttu pole esmavalikuks ka salvid. Enim ongi populaarsust saa-

Ikarovi õlid sobivad näole, kehale, küüntele ja juustele. W W W. M O R N E L . E E

Meilt leiad suure valiku mahedaid värskeid puu- ja köögivilju, gluteeni- ja laktoosivabu tooteid, supertoiduaineid ning muud tervislikku. Samuti pakume ökoloogilisi pesu- ja puhastusvahendeid ning ökokosmeetikat kogu perele.

Tervis ja Hea Vorm vutanud ihupiimad, sest imenduvad ruttu. Samas sisaldavad need üldjuhul rohkem vett kui õli ning pole jälle toimelt nii tõhusad. Inimese nahk •• Nahk on organismi kõige suurem ja raskem organ ning moodustab koos nahaaluse rasvkoega 15–18 protsenti kehakaalust. •• Täiskasvanul on nahka 1,5–2 m2 ning selle paksus jääb vahemikku 0,1–4 mm. •• Nahk on õhuke silmalaugudel ja väliskuulmekäigus ning kõige paksem peopesadel ja taldadel. •• Iga naha ruutsentimeetri kohta tuleb keskmiselt 20 rasunääret, 100 higinääret, 4 m närve, 1 m veresooni, keskmiselt 5 karva, ligi 300 tundlikku punkti ja miljon rakku.

Naha niisutajad •• Niisutajad aitavad säilitada naha niiskust ja barjäärfunktsiooni. Neid kasutatakse siis, kui nahk tõesti vajab niisutust. Kuiv nahk on vastuvõtlikum ketenduse, nahaärrituse, ekseemi või infektsiooni tekkeks. Niisutajatel on kaks peamist funktsiooni: •• sisaldades lipiidide ehk rasvu (kolesterool, skvaleen, rasvhapped) tekitavad niisutajad naha pinnale õhukese rasukihi, vältides aurumisest tingitud veekadu ja suurendades nii naha pindmise kihi – sarvkihi – veesisaldust. •• humektandid, nagu glütseriin, uurea ja alfa-hüdroksühapped (piimhape või glükoolhape) lisavad vett sarvkihisse väljastpoolt ja soodustavad vee peetumist sarvkihis. Kõrgemates kontsentratsioonides on AHA-hapetel ka kooriv ja ketendust vähendav toime. Vigastatud nahale (kratsitud või lõhedega) kandmise järgselt võivad uurea ja AHA-happed tekitada kipitust.

•• Niisutajad võivad esineda losjoonide, kreemide või salvidena, sõltuvalt vee ja lipiidide vahekorrast. Tootevormi valik sõltub nahapiirkonnast ja naha kuivuse astmest. Raske on soovitada inimesele n.ö temale ainuõiget toodet. Igaüks peab ise endale sobivaima leidma, katsetades nii üht kui ka teist. •• Losjoone (piimasid) kasutatakse tavaliselt vahetult pärast dušši või vanni ja vajadusel kerge nahakuivuse korral. Losjoonid sobivad hästi karvadega kaetud piirkondadele. •• Kreemid on rasvasemad ja neid kasutatakse, kui vajatakse rohkem niisutust. Üldiselt on kreemid kosmeetiliselt hästi vastuvõetavad. •• Salvid on kõige suurema rasvasisaldusega, sobides hästi väga kuivale, paksule ja ketendavale nahale. •• Nn. õlivabad, mitte-komedogeensed niisutajad on mõeldud probleemsele, aknele kalduvale nahale. Allikas: www.derma.ee

Tervis ja Hea Vorm

Silmade tundlikkuse taga peitub mitmeid põhjuseid Silmad vajavad piisavalt puhkust – päikesest, arvutiekraanist, läätsedest, teetolmust. Signe Kalberg „Mul on päris suur mure tundlike silmadega. Ere valgus, väike tuul, kuiv õhk ajavad silmad koheselt punaseks ja kipitama. Ka meigiga on sama. Ripsmetušiga on silmad enam vähem harjunud, aga mure on silmapliiatsiga ja muu silmadele mõeldud kosmeetikaga,” kurdab 24-aastane Jaanika. Kas tegu on tundlike silmadega või on tegu hoopis silmahaigusega? Viitavad ju sümptomid, mida omistatakse nn „tundlikele silmadele”, üsna sageli hoopis erinevatele silmahaigustele. „Silmade väsimuse, punetuse,

tundlikkuse ja pisarajooksu põhjusteks võivad olla nii kuiv silm, lauservade põletikud või ka kevadeti esinevad õie- ja tänavatolmust põhjustatud allergilised silma limaskestade põletikud,” selgitab Laservisiooni OÜ silmaarst Tiina Pakosta.

Pikka aega järjest lähedale vaatamine nõuab silmalihastelt suuremat pingutust ja see omakorda väsitab silma. Silmade seisukorda mõjutavad näiteks viibimine kuivas konditsioneeritud õhus, kontorites, kaubanduskeskustes, lennujaamades või reisimine lennukis, autos, bussis, viibimine külmas või kuumas õhus

jne. Muidugi ka kontaktläätsede kasutamine, ravimite tarvitamine, silmade harv pilgutamine pingsa nägemistöö korral. Aga mõjutada võivad ka kõrge vanus, postmenopaus, rasedus ja rinnaga toitmine. Pakosta soovitab pöörduda silmaarsti vastuvõtule, et välja selgitada silmade tundlikkuse võimalikud põhjused. „Juhul kui silmade tundlikkuse põhjus on seotud tööst kuvariga, siis silmaharjutused võivad olukorda leevendada,” märgib ta. „Pikka aega järjest lähedale vaatamine nõuab silmalihastelt suuremat pingutust ja see omakorda väsitab silma. Silmaharjutused, eriti kaugusesse vaatamine, lõõgastab silmalihaseid. See ongi leevendus olukorrale.” Kuiva silma sündroom Väga levinud probleem on kuiva silma sündroom, mille põhjuseks on vähenenud pisaravedeliku eri-

Foto: Shutterstock

tumine ja selle aurumise kiirenemise tagajärjel tekkiv silmade kuivus. Kuiva silma sündroomi puhul on märgata silmade punetust, vesiseid silmi, kipitus-, kõrvetus-, põletusvõi nn liivatunnet silmades. Lisaks eeltoodule võivad ebamugavust tekitada silmade väsimustunne, nõrgenenud nägemine ja mõnikord lühiajaline terav valu silmades. Kuvariga töötamisel tuleks jälgida kindlaid nõudeid ja iga arvutiga töötaja peaks enne tööle asumist saama vastava väljaõppe. Töö arvutiga ei sobi näiteks inimestele, kel

Pikaajaline viibimine kliimaseadmega ruumis, arvutiga töötamine, televiisori vaatamine, kontaktläätsede kandmine, tolm, suits, õietolm ja teised allergeenid, basseinivees olevast kloorist tingitud silmade ärritus...

Kunstpisaraid on hea kasutada silmade kuivuse ja ärrituse puhul.

dekspantenooli, võib silmatilkasid kasutada põletiku puhul ja need on ka ärritust leevendava toimega. A-vitamiini, oomega-3 rasvhappeid, luteiini ja mustikaekstrakti sisaldavaid tablette soovitatakse kasutada neil, kelle silmadele langeb suur koormus või kelle silmad on pidevalt üleväsinud. Nimetatud toidulisandeid on soovitav kasutada ka neil, kel on silma võrkkesta ohustav haigus, näiteks kõrgvererõhktõbi või suhkruhaigus. Niisugused toidulisandid kaitsevad lisaks silma võrkkestale ka nägemisnärvi ning tugevdavad silma veresoonte seinu, hoides nii ära verevalumeid ning parandades nägemisteravust.

Sulle antud HINNALISE KINGITUSE kaitseks KUIVUS JA VÄSIMUS

on suur lühinägelikkus, kaugnägelikkus üle +4 dpt või kroonilised silmapõletikud, kuna selline töö toob endaga kaasa silmadega seotud kaebuseid. „Kuna suur osa inimestest töötab kogu päeva kuvariga ja konditsioneeritud õhuga ruumides, siis kuiva silma kaebustega pöördub meie poole abi saamiseks üha rohkem ja rohkem inimesi,” märgib Pakosta. Kes tunneb, et silmad on kuivad, võib kasutada nn kunstpisaraid. Need sisaldavad aineid, mis teevad lahuse (pisarakile) venivamaks ehk viskoossemaks. Vajadusel tilgutatakse neid silma mitu korda päevas. Kui tilkadele on lisatud juurde aaloed või

Allikas: bioloog Juta Mölder

ÄRRITUS

•• Silmadele mõjub lõõgastavalt nende pesemine taimeteega. Lase hiina teel jahtuda ning kurna. Pese silmi väsitaval perioodil iga päev. Tee tegemiseks sobivad ka kummel, pärnaõied ja petersell. •• Tee kompresse: valmista taimetee, jahuta, kurna, kasta vatipadjakesed selles märjaks ning pane suletud laugudele. Märgade padjakeste all tuleb silmi pilgutada, et osa vedelikku pääseks silma sisse. Kompressideks sobivad kummel, pärnaõied, petersell. •• Eriti tõhus on soe kummeli-piimakompress. Kalla teelusikatäiele kummeliõitele pool klaasi kuuma piima, lase tõmmata ning kurna. Kasta vatipadjake soojas piimas märjaks, pigista üleliigne vedelik välja ja aseta kompress 10 minutiks suletud laugudele. •• Kompressiks sobivad hästi ka värsked petersellilehed. Peenesta petersellilehed ning pane need laugudele ja silmade alla, hoia 10 minutit. •• Silmavanni tegemiseks tuleks apteegist osta silmavanniklaasikesed. Täida need taimeteega, aseta silmadele ning ava ja sule nende sees silmi. Tõenäoliselt parim silmavannitaim on rukkilill. •• Eriti tundlikele ja tihti vett jooksvatele silmadele mõjuvad hästi köömneteevannid. •• Pärast mähiseid, kompresse või vanne kuivata silmad õrnalt ning kreemita laud silmaümbruskreemiga silma välisnurgast sisenurga poole.

PUNETUS

Aita oma silmi

Võib kasutada koos kontaktläätsedega

3 taimseid ekstrakte sisaldavat toodet 3 enimesineva silmade probleemi korral

Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu. www.miecys.ee

Tervis ja Hea Vorm

Suguhaigused kulgevad sageli sümptomiteta Kui Eestis 15 aastat tagasi HIV-i epideemia puhkes, jäid muud sugulisel teel levivad infektsioonid justkui tahaplaanile. HIV-i tulekuga ei ole teised suguhaigused aga kuskile kadunud ning nende suhtes tuleb end kaitsta ja kahtluse korral testida täpselt samamoodi kui HIV-gi suhtes. Kristiina Viiron Levinuimad bakteriaalsed sugulisel teel levivad haigused on klamüdioos (üle 1500 juhu aastas), gonorröa ja trihhomoniaas. Sarnane nendega on mycoplasma genitalium, mida esineb vähem. Ka vanasti meremeeste haiguseks tituleeritud süüfiliski pole igavikku kadunud, õnneks esineb seda harva. Genitaalherpes on viiruslik suguhaigus, ent sellese võib nakatuda ka nahk-naha kontaktiga. Samuti levib sugulisel teel ja ka nahk-naha kontaktil papilloomviirus, mille erinevad tüved võivad põhjustada kondüloome ehk tüükaid suguelun-

ditel, aga ka emakakaela vähki. Kuna enamik sugulisel teel levivatest haigustest kulgeb sageli ilma sümptomiteta, tuleneb sellest Lääne Tallinna keskhaigla günekoloogia ja sünnitusabi arst-residendi ning Eesti seksuaaltervise liidu juhatuse liikme Jaana Below sõnul kaks tõsist probleemi. „Esiteks, kui haigus kulgeb sümptomiteta, ei oska ka inimene ise aimata, et ta võiks olla nakatunud sugulisel teel levivasse haigusesse. Seega iga kord, kui nakatunud inimene on kaitsmata seksuaalvahekorras - nii tupeseks, suuseks kui pärakuseks - võib ta

selle nakkuse oma partneri(te)le edasi anda,” selgitab doktor Below. Teiseks, olgugi, et haigus ei pruugi vaevusi põhjustada, võib ta ikkagi tekitada probleeme edasises elus. „Ravimata jäänud klamüdioos, gonorröa, trihhomoniaas ja mycoplasma genitalum võivad põhjustada ägedaid või kroonilisi põletikke nii naise kui ka mehe suguteedes, olla krooniliste valude põhjuseks ning põhjustada viljatust naistel ja meestel ning suurendada naistel riski emakavälise raseduse tekkeks, olenemata sellest, kas esinesid sümptomid või mitte,” tõdeb doktor.

Seega maksab arsti sõnul end suguhaiguste suhtes testida ka siis, kui haigusnähte ei tundu esinevat. Kindlasti on põhjust seda teha neil, kes on olnud kaitsmata (kondoomi, turvakilet kasutamata) vahekorras või kui kaitsevahend purunes. Samuti sel juhul, kui seksuaalpartneril on leitud sugulisel teel leviv haigus, rääkimata olukorrast, kui esineb sugulisel teel levivatele haigustele viitavaid sümptomeid. Selleks võib olla näiteks suurenenud või halvalõhnaline voolus tupest või eritis peenisest, valus on pissida, alakõht valutab või on valu tunda vahekor-

Tervis ja Hea Vorm

Kõige parem kaitse suguhaiguste eest on ennetus ehk turvaseksi põhimõtete järgimine: kondoomi või turvakile kasutamine. Püsisuhte korral võib neist loobuda siis, kui on kindlaks tehtud, et kumbki ei põe suguhaigusi. Foto: Shutterstock

ra ajal, samuti võib pärast vahekorda veritseda või esineda ebaregulaarset veritsust. Ka villid või muud moodustised suguelundite piirkonnas viitavad suguhaigustele. Vahel peetakse suguhaiguseks ka bakteriaalset vaginoosi ja kandidoosi, kuid need haigused sugulisel teel edasi ei kandu. Kas saab ravida või mitte Klamüdioosi, gonorröad, trihhomoniaasi ning mycoplasma genitaliumi ravitakse antibiootikumidega. „Enamasti piisab raviks ühekordsest ravikuurist,“ märgib doktor. „Ravida tuleb korraga mõlemaid või kõiki praeguseid partnereid. Ravi ajal ning kuni kaebuste kadumiseni tuleb seksuaalvahekorrast hoiduda. Kui see ei ole võimalik, tuleb kindlasti kasutada kondoomi.” Oma suguhaigusest partneri teavitamine jääb haigestunu südametunnistusele. „Kui ühel partneril on leitud sugulisel teel leviv haigus (klamüdioos, gonorrööa, trihhomoniaas või mycoplasma gentalium), siis enamasti kirjutatakse koheselt ka ravi mõlemale

partnerile,” viitab dr Below, et ravi saavad partnerid alustada üheaegselt. Pärast ravikuuri on vajalik end haiguse suhtes uuesti testida. B- ja C-hepatiiti saab ravida, kuid ravi ei pruugi olla alati edukas. B-hepatiidi vastu saab end ka vaktsineerida, seda tehakse vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale. Ravida saab ka süüfilist, ravi on edukas haiguse varajases staadiumis. Kondüloome, mille tekitajaks on inimese papilloomviirus, ravitakse kirurgiliselt, laseriga, külmutamisega või paiksete ravimitega. Papilloomi kahest viirusevastasest vaktsiinist üks kaitseb ka nende viirusetüüpide eest, mis põhjustavad kondüloome. Herpest organismist välja ravida ei saa, samas ei pruugi sümptomid kunagi uuesti avalduda. On ravimeid, mis herpesviirusest põhjustatud sümptomeid leevendavad ja haigushoogude kordumist vähendavad. HIV-viirust organismist hävitada ei saa, kuid on olemas ravimid, mis leevendavad sümptomeid ja aeglustavad nakkuse kulgu.

Kus testida? Et suguhaigus(te)le võimalikult kiiresti jälile saada ja ravi alustada, on vajalik testida. Naised saavad pöörduda testide tegemiseks naistearsti või ämmaemanda poole, mehed aga uroloogile/androloogile. Nii mehed kui ka naised saavad suguhaiguste osas teste teha naha ja suguhaiguste arsti vastuvõtul. HIV-i teste saab lisaks eelnimetatutele teha ka anonüümsetes AIDS-i kabinettides. Alla 25-aastastel noormeestel ja neidudel on võimalus on end seksuaalsel teel levivate haiguste suhtes testida üle Eesti asuvates noorte nõustamisekeskustes (Vt www.amor.ee).

E-POOD KONDOOMID KUNI -60% SOODSAMAD KUI POEST!

Salasõnaga „paevaleht“ saad soodustust -5%

Tervis ja Hea Vorm Foto: Shutterstock

Haavaplaastrite seast leiab sobiliku erinevate hädade tarvis Juhtub nuga kartuleid koorides näppu libisema, uued kingad jalgu villi hõõruma või käsi kuuma triikrauda riivama – niisuguste ja teiste sarnaste probleemide raviks leiab apteegist hädale vastava plaastri. Saadaval on mitme erineva toime, omaduste ja kujuga plaastreid. Kristiina Viiron

Väiksemate haavade ja marrastuste katmiseks on sidemepadjakesega plaastrid, mis ei kleepu haava külge ning imavad haavast erituvat vedelikku.

Väiksemate haavade ja marrastuste katmiseks on sidemepadjakesega plaastrid, mis ei kleepu haava külge ning imavad haavast erituvat vedelikku. Mitmed neist sisaldavad hõbedalisandit, mis hoiab ära põletikku ja mädanikku tekitavate mikroobide paljunemise. Plaastri pakendile on alati ka

märgitud, kas plaaster on veekindel või mitte. Veekindel plaaster on jäigem kui mitte veekindel, seega on viimatimärgitut mugavam panna liikuvatele kehaosadele nagu põlvedele, küünarnukkidele ja mujal niisugustele kohtadel paiknevatele haavadele, sest plaaster on elastne ega takista liigutamist.

SUPERSERVICE.EU KONTORITE TEENINDAMIST AASTAST 1998

plaastriautomaat

koos 60-ne plaastriga: 20,00+km

liimivaba plaaster

verepeataja sprei

Mini-plaastrikohvrid

eriplaastrid

esmaabikohver

(plaastriautomaadiga!) Kuni 25 inimest: 71,00+km Kohvri sisu vastab Eesti Vabariigi seadusele

spreiplaaster

Esmaabitarbed koolidele, spordiklubidele, firmadele, tööstustele! Vaata lisaks: www.superservice.eu NB! Kui soovid hakata meie toodete edasimüüjaks, siis võta meiega ühendust salong@superservice.eu

Tervis ja Hea Vorm Liikuvate haavade katmiseks müüaksegi spetsiaalselt elastsest materjalist plaastreid ning kui inimene teab, et peab haavale vaatamata tegutsema, võikski niisuguseid plaastreid apteegist küsida. Eraldi plaastreid müüakse ka näiteks sõrmedele, need on liblikakujulised, mistõttu on võimalik haav ühtlaselt katta ja samas saab sõrme ka liigutada. Veekindla plaastriga võib minna ujuma, käia vannis ja duši all ning pole vaja peljata, et haav pisikutega saastuks. Pärast veeprotseduuri on soovitav plaaster eemaldada ning katta haav uue sobiva plaastriga. Kui aga on ette näha, et haav ka edaspidi veega kokku puutub – näiteks tuleb pereemal nõusid pesta või koristada, hoida plaastrit peal nii kaua, kuni tööd tehtud ning seejärel plaaster puhta vastu välja vahetada. Põletustele oma plaaster Kergemate põletuste raviks on hea katta põletuskoht spetsiaalse põletushaavaplaastriga, mis imab villist vedelikku endasse. Villi seejuures katki tegema ei pea. Terve vill on infektsioonide eest kõige paremini kaitstud. Põletustele mõeldud plaastrid sisaldavad vaseliini ja hüdrokolloidmassi, mis vedeldub kokkupuutel haavavedelikuga, moodustades haavakooriku asemel valge geeli. Niiske geel väldib plaastri kleepumist haavale ja loob seega soodsad tingimused haava parane-

miseks. Samuti leevendab plaaster põletushaavaga kaasnevat valu. Hüdrokolloidplaastreid on ka niisuguseid, mis sobivad haavadele ja marrastusele. Tavaliselt vahetatakse hüdrokolloidplaastrit siis, kui ta ise hakkab haavalt lahti tulema või ise eemaldub. Vahetuse tihedus sõltub ka haavast ja tootest, seega on soovitav lugeda plaastripakendilt juhendit. Ka operatsioonijärgsete haavade kaitseks on saadaval spetsiaalsed plaastrid, reeglina on need neljast küljest kleebitavad ja steriilsed. Ka operatsioonijärgsetele haavadele mõeldud plaastrite hulgast leiab niisuguseid, millega tohib vee alla minna.

Tooted vastavalt vajadusele

Et ei tekiks jalaville Sagedane suvine mure on palavaga villi ja katki hõõrdunud jalad. Katkiste ja villis kohtade plaasterdamiseks on saadaval nahavärvi või läbipaistvad villiplaastrid. Villiplaastreid sobib kasutada ka villide tekke ära hoidmiseks. Villide ennetamiseks on mõeldud ka nn villipulk, millega hõõrdumist kartvad kohad enne jalatsite jalgatõmbamist sisse määrida. Plaastrite asemel võib kasutada ka pihustatavat või pealekantavat haavaliimi, mis katab haava, jäädes ise nähtamatuks. Haavaliim muutub nahal õhku läbilaskvaks kileks, mis kaitseb haava saastumise eest ja hoiab haavaservad koos. Haavaliim sobib väikestele mitteveritsevatele haavadele, samuti nahalõhedele.

Haava puhastamine ja ravi •• Väiksema haava puhastamiseks sobib hästi tavaline voolav kraanivesi ja ka seep. Kui mustus, näiteks liivaterad, muld vms on haavast välja uhutud, puhastada haav antiseptikuga, mis ei ole valmistatud piirituse baasil. •• Pindmist haava või marrastust ei ole pärast puhastust tarvis ilmtingimata sideme või plaastriga katta. Küll võiks plaastri siiski peale panna sügavamale haavale, millele paranemise käigus tuleb suur koorik peale ja mis kipub näiteks vastu riideid hõõrduma. Plaaster asetatakse kuivale nahale. •• Jalavilli puhul puhastada vill seebi ja veega ja desinfitseerida. Villi mitte katki teha. Juhul, kui vill on purunenud, puhastada haav puhta seebiga ning seejärel desinfitseerida. Katta vill (ka katkine vill) villiplaastriga. •• Põletuse puhul jahutada põletuskohta külma vee all 15 minutit, seejärel kuivatada põletuspind steriilse kompressiga. Villi mitte avada, vaid katta põletusele mõeldud plaastriga. Artikli kirjutamisel on kasutatud autori varasemaid kirjutisi „Igale haavale oma plaaster” ja „Väiksema haava raviks piisab lihtsatest kodustest võtetest”.

Müügil apteekides. Tootja: Laboratoires Urgo, Prantsusmaa. Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu. www.miecys.ee

ÄRATUS! Jõusaal Rühmatreeningud Personaaltreeningud Spinning Ujula MyFitness Rocca al Mares

Hommikused treeningud alates kell 6.30*

myfitness.ee

• • • • •

Klubid Tallinnas • Tartus • Narvas • Pärnus • Viljandis * Klubide tunniplaani ja lahtiolekuaegu vaata lähemalt myfitness.ee