Tööstus (November 2017) by Eesti Päevalehe

TÖÖSTUS

November 2017

METALLILÕIKUSTEENUSED

• LEHTMATERJALI LASERLÕIKUS • TORUMATERJALI LASERLÕIKUS • PLASMALÕIKUS • VESILÕIKUS • GAASILÕIKUS • PAINUTAMINE

SISSEJUHATUS

Töötlev tööstus on Eestis suurim tööandja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülevaade ütleb, et Eestis on tööstussektori osatähtsus majanduses lisandväärtuse põhjal peaaegu sama suur kui Euroopa Liidus keskmiselt (u 15%). Töötlevas tööstuses hõivatute osatähtsus on Eestis aga Euroopa Liidu riikide seas üks kõrgemaid (ligi viiendik), mis tähendab, et mujal suudetakse üldiselt sama arvu töötajate juures luua rohkem lisandväärtust. See näitab, kuhu suunas on arenemisruumi. Töötlev tööstus tervikuna on Eestis suurimaks tööandjaks – peaaegu iga viies tööga hõivatud inimene töötab selles valdkonnas. Töötajate arvult suuremad tööstusharud on puidutööstus, toiduainete tootmine ja metallitööstus. Viimase kümne aastaga on töötajate arv ja osatähtsus kogu majanduses siiski langenud ning tootmise kasvu on toonud tootlikkuse suurenemine. Töökohti on tulnud juurde eelkõige elektriseadmete tootmises, tootmismahult on enim kasvanud elektroonikatööstus. Kuigi majanduskriis tõi kaasa töökohtade vähenemise, oli töötlev tööstus

ka üks esimesi, kus olukord paranes ja taas täiendavaid töökohti loodi. Olulist osa kriisist taastumisel mängis eksport. Sektor on tugevasti sõltuv välisturgudest, kuhu müüakse ligi 70% toodangust. Peamised eksporditurud on Soome ja Rootsi, kust on tulnud ka suurem osa (üle 60%) Eesti töötlevasse tööstusse tehtud välisinvesteeringutest. Konkurentsivõime aluseks jääb siiski tootlikkuse kasvatamine, mis eeldab jätkuvaid investeeringuid nii masinatesse ja seadmetesse kui ka inimestesse, samuti toodete arendamist ja töökorralduse parandamist. Milline on praegu Eestis olukord tööstusvaldkondades, kuidas ja millises suunas arenevad tööstusettevõtted, sellest saadki lugeda siinses erilehes. Ehk saab lugeja siit ülevaate ja teadmised, kas Eesti tööstus seisab savijalgadel või terassammastel. Head lugemist! Toimetaja Signe Kalberg

TÖÖSTUS Väljaande koostas AS Ekspress Meedia Ekspress Meedia prindieride tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Reklaam: Taavi Lätti taavi.latti@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: AS Printall

TÖÖSTUS

Eesti ravimitööstusele panid aluse saksa soost apteekrid Tallinna farmaatsiatehas on Eesti ja kogu Balti piirkonna vanim ravimitootmisettevõte. Ajalooradadel käis toimetaja Vilve Torn. XX sajandi alguses puudus Eestis apteegikaupade tööstuslik tootmine ja hulgimüük ning kogu ravimite- ja kosmeetikaalane tegevus koondus apteekidesse. Esimene samm kodumaise ravimitööstuse rajamiseks tehti 1913. aastal, mil mõned saksa soost apteekrid asutasid Eestimaa farmatseutilise kaubandusseltsi EPHAG (Estländische Pharmazeutische Handelsgesellschaft) – tänapäevase Tallinna farmaatsiatehase otsese eelkäija. Juba enne EPHAGi ametlikku asutamist taotlesid hiljem juhatusse valitud apteekrid C. R. Lehbert ja R. Fick luba ümber ehitada elamu Harju

tänaval ning luua sinna farmatseutiliste preparaatide valmistamise laboratoorium. 15. märtsil 1914 teatas tööstusliku labori juhataja R. Fick kubermanguvalitsuse arstiosakonnale, et labori sisseseadmine on lõpetatud. 19. aprillil 1914 (uue kalendri järgi 2. mai) kirjutas viitsekuberner resolutsiooni “Luban alustada tööd”. Seda kuupäeva loetaksegi farmaatsiatehase sünnipäevaks.

SUURTE MUUDATUSTE AEG

EPHAGi ladudes oli laias valikus parfümeeriasaadusi ja kosmeetikatarbeid parimatest kodu- ja välismaistest te-

Tallinna farmaatsiatehase ajaloolise tootmishoone koos abihoonetega projekteeris Robert Natus 1937. aastal.

hastest; juukse-, naha-, küüne- ja hambahooldusvahendeid; originaalpakendeis patentravimeid, sidumisvahendeid, kirurgilisi instrumente, kummi- ja klaastarbeid meditsiiniliseks otstarbeks. Samuti kemikaale koduseks ja tööstuslikuks kasutuseks, maitseaineid

Teadmised tööohutusest parandavad töötulemust ja töövõimet! Töökeskkonna Haldus OÜ pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda puudutavaid teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast. Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus, 16 akad t, hind 70 € 27.–28.11.2017 vene keel – soodushind 65 € 13.–14.12.2017 eesti keel

Esmaabiandjate täiendkoolitus, 8 akad t, hind 50 €

27.11.2017 vene keel – soodushind 45 € 14.12.2017 eesti keel

Tuletööde tegemise koolitus, 6 akad t, hind 78 €

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 akad t, hind 80 € 16.11.2017 eesti keel – soodushind 70 € 01.12.2017 vene keel – soodushind 70 € 07.12.2017 eesti keel – jõuluhind 65 €

Tõstukijuhikoolitus (pädevustunnistuse kehtivuse pikendamine), 8 akad t, hind 97 € 19.12.2017 vene keel – jõuluhind 87 €

17.11.2017 eesti keel – soodushind 70 € 22.11.2017 eesti keel – soodushind 70 € 11.12.2017 eesti keel – jõuluhind 68 €

Tõstukijuhikoolitus praktikaga (pädevustunnistuse omandamine), 16 akad t, hind 138 €

Evakuatsiooni ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus, 8 akad t, hind 88 €

Ehitusplatsi koordinaatori koolitus, 8 akad t, hind 86 €

19.–20.12.2017 – jõuluhind 125 €

17.11.2017 eesti keel – soodushind 80 € 22.11.2017 vene keel – soodushind 80 € 11.12.2017 eesti keel – jõuluhind 78€

24.11.2017 eesti keel – soodushind 75 € 20.11.2017 vene keel – soodushind 75 € 18.12.2017 eesti keel – jõuluhind 75 €

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 akad t, hind 140 €

Troppija-kraanajuht (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, teldrid), 8 akad t, hind 82 €

29.11–01.12.2017 vene keel – soodushind 130 € 05.–07.12.2017 eesti keel – jõuluhind 130 €

21.11.2017 vene keel – soodushind 72 € 15.12.2017 eesti keel – jõuluhind 72 € Vaata lisaks:

www.tkhaldus.ee

Korraldame ka kontori töökoha ergonoomia ja tööstusergonoomia koolitusi. Teeme avatud koolitusi ja koolitusi ettevõtetes-asutustes kohapeal. Küsige hinnapakkumist! Rahvusvahelise tunnistuse soovi korral (tõstukijuht, troppija) lisandub koolituse hinnale 90 €. tel 553 2238, 654 1050 info@tkhaldus.ee

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses Küüdorﬁ Töötervishoid tehakse tervisekontrolle:

• tervisekontroll ettevõtete ja asutuste töötajatele (esmakontroll, perioodiline tervisekontroll) • autojuhi tervisetõend • toidukäitleja tervisetõnd • haridustöötaja tervisetõend • hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend • ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend • meremehe tervisetõend Õismäe tee 179, 13517 Tallinn tel 5693 1828, 661 6812 info@tkhaldus.ee registratuur@tkhaldus.ee

TÖÖSTUS

Foto: Arno Mikkor

restoranidele ja koduköökidele ning essentse likööri-, kompveki- ja karastusjoogitootjatele. Esimese maailmasõja aastail ja pärast Vabadussõda arenes ettevõte mõõduka tempoga. 1923. aasta sügisel algasid aga suured muudatused. EPHAGile kuuluv hoone sai juurde neljanda korruse ja tehti sisemisi ümberehitusi. Järgmisel aastal ajako-

hastati tootmisruume ja laiendati toodangu nomenklatuuri. Tootenimekirja lisandusid estrid, ekstraktid, tabletid ja süsteravimid. Samal aastal avati ettevõtte filiaal Tartus ja uusi jaemüügikauplusi. 1931. aastal liitus EPHAGiga farmaatsiamagister F. Kurroti ja A. Benksoni keemialabor. Peatselt koliti ümber Suur-Kloostri tänaval asuvasse hoonesse, kuhu koondati kogu tootmine. Harju tänavale jäid ainult ühendfirma juhatus, uurimis- ja kontroll-labor ning pood. EPHAGi tootmisüksuses kasutati moodsaid seadmeid: vaakumaparaate, elektri jõul töötavaid tabletipresse, suuri tuubide täitmise masinaid, droogide ja kemikaalide peenestamisveskeid.

MOODNE TOOTMISHOONE

Ettevõtte tuleviku kindlustamiseks tihedas konkurentsis otsustati tootmist laiendada. Selleks osteti suur maalapp Tondi tänava äärde, kuhu kerkis arhitekt Robert Natuse projekti järgi kahekorruseline tootmishoone koos abihoonetega. Ümberkolimine uude asukohta, kus farmaatsiatehas praeguseni paikneb, algas 1937. aasta jaanuaris.

1940. aastal EPHAG natsionaliseeriti ja tegevus jätkus vaheaegadeta ka II maailmasõja ajal. Pärast sõda nimetati ettevõte ümber Tallinna farmatseutiliseks tehaseks ja siin hakati esimesena Nõukogude Liidus tootma laiemat kasutamist leidnud tuberkuloosivastast ravimit paraaminosalitsüülhapet ja P-vitamiini. 1950. aastal loobuti parfümeeriatoodete valmistamisest ja põhirõhk asetati valuvaigistite ja põletikuvastaste vahendite väljatöötamisele ning tootmisele. 1961. aastal nimetati ettevõte Tallinna keemia- ja farmaatsiatehaseks, hiljem Tallinna farmaatsiatehaseks. Kuni 1990. aastani üleliidulises alluvuses olnud tehase uurimislaboratoorium oli kogu Nõukogude Liidus juhtivaks laboriks loomsete mürkide uurimise ja farmaatsias kasutamise alal. 1998. aastal omandas Baltimaade suurim ravimifirma JSC Grindeks Tallinna farmaatsiatehase aktsiate kontrollpaki. Pärast kontsernilepingu sõlmimist toimub siiani tihe koostöö. Allikas: Tallinna farmaatsiatehas

Pakenditootja

arvestab muutuva turu ja nõudliku kliendiga

Foto: A&R Carton

TÖÖSTUS

Eesti suurim kartongpakendite tootja A&R Carton investeeris ligi kolm miljonit uue põlvkonna säästlikku Komori trükimasinasse, mis aitab kolmekordistada firma trükivõimsust ja parandada toodete kvaliteeti. Mariliis Pinn Tabasalus trükib A&R Carton karpe külmutatud kalale, jäätisele, makaronidele, kallitele kommidele ja muudele toiduainetele. Kui tavapärastes trükikodades on tolmune ja trükivärvi hõng tungib ninna, siis reedab trükitööd A&R Cartoni tehases üksnes masina helitaust. Korraga trükivad pakendeid kaks võimast Komori trükipressi. Kõrvalruumides stantsitakse ja liimitakse. Trükikoja puhtuse tase läh-

tub toiduainetööstuses nõutavast, enne tootmisse sisenemist tuleb selga panna kittel ja juuksed katta mütsiga. Just sai paika Komori trükimasin Lithrone S44. “Soetasime uue masina, sest 20 aastat vana trükimasin ei olnud enam piisavalt stabiilne ja kvaliteetne, et klientide soove täita ning nende ootusi ületada,” kommenteerib A&R Cartoni juhatuse esimees Margus Üürike. Uus

TÖÖSTUS

Eksport Peamised ekspordi kaubagrupid paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmises: • • • •

Puitmass 42% Pinnakatteta jõupaber ja papp 26% Karbid, kastid, kotid jms pakendid 10% Muud tooted 22% Allikas: Statistikaamet

masin on kiirem ja seda just nn töö sissevõtu osas. Kui varem kulus ühe töö seadistamiseks pisut alla tunni, siis uue masina saab tööle juba 10–15 minutiga. Ka on jõudlus pisut suurem – vana Komori trükib 12 000 poognat tunnis, uus 15 000.

Üha rohkem on pakendatavaid toiduaineid, mõni toode nõuab isegi kahte pakendit.

MASIN TEEB TÄPSET KONTROLLI

Lisaks hoiab uus trükimasin värvid automaatselt etteantud piirides ja kontrollib poognaid vigade osas. “Kui ladina tähestikus on kerge märgata i-l puuduvat

täppi, siis näiteks tuhandetes hieroglüüfides vigu märgata on kordades raskem,” viitab ta sellele, et ettevõtte pakendid jõuavad igasse maailma nurka ja kvaliteetselt on vaja trükkida tekste kõikides keeltes. “See on suurepärane süsteem,” on Üürike rahul kvaliteedi kasvuga. Automaatne kontrollsüsteem aitab vähendada ka praaki. Nimelt on trükimasinal kõrglahutusvõimega kaamerad, mis skaneerivad sisse iga trükitud poogna ja arvuti tuvastab vead. “Nii saame jooksvalt ülevaate töö kvaliteedist, mis omakorda aitab vähendada ka jäätmeid,” toob Üürike välja, et tehnoloogiline kadu uue seadmega on väiksem, sest kontrollsüsteemidega saab avastada väiksemagi erisuse originaaliga. Uus Komori trükimasin lubab kasutada hübriidtehnoloogiat, saab trükkida tavavärvide ning kõrgemat läiget ja reljeefset tulemust andvate H-UV-värvidega, mis kasutavad kuivamisel oluliselt vähem elektrit ja mis ei tooda

TÖÖSTUS

Paberitööstus on Eesti majanduses pikkade traditsioonidega ja suhteliselt konsolideeritud tööstusharu. Foto: Kristo Nurmis

nii palju osooni. Vabanetakse ka tehnoloogilise piirituse kasutamisest. “Säästame nii keskkonda, aga kasvatame samal ajal tootlikkust,” on Üürike rahul. Edasi on plaan suurendada ka stantsimis- ja liimimisvõimsust, et trükiga sammu pidada. Kuid selleks peab lõplikult valmima tehase uus juurdeehitus. Kokku küündivad investeeringud peaaegu kuue miljoni euroni. “Investeeringud on vajalikud, et tagada stabiilne tootmine,” kinnitab Üürike. Selleks andsid tema sõnul tõuke ka turu trendid Põhjamaades, kus loodetakse oma turuosa nüüd kasvatada.

NÕUDMISED ON RANGED

Oluline on toiduhügieen, et pakki ei satuks näiteks tolmu või muid võõrkehi. Seetõttu mõeldakse välja nutikaid lahendusi, kuidas muuta pakend taassuletavaks. Ka soovitakse rohkem erilahendusi, nagu spetsiaalseid valamisavasid või lapsekindlust. Täpsus on hinnas igas etapis. Näiteks A&R Cartoni voltimis- ja liimimisliin kontrollib veel üle, et mõni vale pakend poleks liinile sattunud. “Kui pähklitega müsli satuks pähklivaba müsli karpi, võib see potentsiaalselt eluohtliku olukorra tekitada,” nõuab Üürike ülimat täpsust igas etapis. Pakendi trükkimisel rõhub Üürike, et toiduainetööstuses peaks kasutama üksnes toiduainetööstusse mõeldud värve, sest need trükivärvid, millega näiteks ajalehti trükitakse, on mürgised. “Kui pakend lõhnab kemikaalide järele, siis pole see õige asi,” ütleb Üürike. Tootjad peaksid mõtlema ka pakendist laiemalt, et millised trükised toiduga otseselt kokku puutuvad. Näiteks kui saia pakkimisel kasutatud paber on toiduainele ohutu, kas sama on ka reklaamleht, mis toitlustusasutuses kandikule pannakse ja kuhu klient võib valada näiteks friikartulid. Pakenditootmine kasvab. Üha roh8 November 2017

kem on toiduaineid, mida pakendatakse, mõni toode nõuab isegi kahte pakendit. “Näiteks on grillribidel kilepakend, et tagada toiduhügieen, samas ka kartongkate, et luua meeldiv visuaal, mille põhjal klient ostuotsuse teeb,” lisab ta. Samal ajal on pakendid üha taaskasutatavamad.

KALLIM KAUP, KALLIM PAKEND

Kui laiatarbekaubad ja esmased toiduained üritatakse panna nii optimaalsetesse karpidesse kui võimalik, siis luksuskaubad, nagu alkohol ja maiustused, nõuavad ka luksuslikke pakendeid. Üürike näitab südamekujulisi kommikarpe ja jänesekujulisi maiustuste karpe. Eriti uhke on ta avaneva ja riiulit meenutava karbi üle, kuhu pakendati minišokolaadipudelites alkohol. “Me saame teha väga erinevaid pakendeid,” viitab ta, piiranguks on vaid kliendi fantaasia. Samas arvutab Üürike, et tavalisse veokikoormasse mahub näiteks ainult 23 100 südamekujulist karpi ehk klient peab arvestama oluliselt kallima logistikaga. Samas toob praktiline pakendiekspert välja, et saab pakkuda ka nn mittemahulist ehk kokkuliimimata lahendust. “Mõnel toidutootjal on endal liimimise ja voltimise masinad,” teab ta, et seetõttu ostetakse neilt üksnes trükiteenust. “Kokku liimimata pakendid võtavad kolm-neli korda vähem ruumi,” lisab Üürike. Samas pole valmistoodangu ladustamisel enam erinevust. Digitehnoloogiad annavad võimaluse teha iga pakendi unikaalseks. Näiteks lisada igale pakile erineva teksti. Turudünaamika ongi üks tegureid, mis sundis uut masinat ostma. Sest väiksem seadistusaeg annab võimaluse soodsamalt toota ka varasemast väiksemaid partiisid. Päris personaliseeritud pakendeid Tabasalus veel toota ei saa, sest tehas on püsti pandud siiski suurkliendi nõudmisi arvestades.

Kõrge tootlikkusega paberitööstus Paberitööstus on Eesti majanduses pikkade traditsioonidega ja suhteliselt konsolideeritud tööstusharu. Eestis on üle 60 paberi, tselluloosi või paberist toodete tootmisega tegelevat ettevõtet, mis annavad tööd ca 1400 inimesele. Kõrge automatiseerituse tase ja nüüdisaegne tehnoloogia on muutnud paberimassi tootmise üheks Eesti kõrgeima tootlikkusega sektoriks. 2016. aastal kahanesid paberitööstuses müügimahud 1,8% võrra. Kuigi püsivhindades arvutatavad mahud veidi kasvasid, siis hinnalangus eksporditurgudel tõi kaasa müügiväärtuse kahanemise. Paberitööstuse toodangust 81% läheb ekspordiks. Suuremad ekspordi sihtriigid tulenevad paljuski Estonian Celli tegutsemisest, kuna ettevõtte eksport moodustab u 40% kogu haru ekspordist. Suurimaks ekspordituruks tõusis Hollandi asemel Soome, peamine põhjus oli puidutselluloosi ekspordi suurenemine. Ligi kolmandiku paberitööstuse väljaveost moodustas peamiselt Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i toodetav pinnakatteta jõupaber ja papp, mille eksport jäi aasta varasemaga võrreldes muutumatuks. Suurimateks sihtriikideks olid Itaalia ja Sri Lanka. Kaubagruppidest tegi suurema tõusu läbi valmistoodete segment, kus on karbid, pakendid, kastid, kotid jms tooted. Nende eksport kasvas aastaga 11%. Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

TÖÖSTUS

SISUTURUNDUS

Kui vaja, pakendame terve tehase ja saadame teisele poole maakera Erinevalt kastivabriku direktor Salurandist mängufilmis „Viini postmark”, teab kastide tootmisele ja pakendamisele keskendunud perefirmat juhatav Jüri Rand väga täpselt, mille jaoks ja kuhu tema toodang läheb. Kuigi aja jooksul on saanud transpordikindlasse ümbrisesse panna muu hulgas täismõõdus topiseid ja pronksskulptuure, tegeleb Unibox põhiosas siiski tööstusseadmete ja toodangu pakendamisega, täites ka kõige karmimaid nõudmisi nii gabariitide kui ka vastupidavuse osas. Alustanud 2000. aastal Harjumaal vanas üsna armetus seisus kolhoosi remonditöökojas, on firma kasvanud sedavõrd hoogsalt, et praegu käib tegevus kuues moodsas tootmishoones ning ametis on üle 50 inimese. „Aastas läheb meil pakendite valmistamisele 2000 kuupmeetrit vineeri ja vähemalt kaks korda sama palju saematerjali. Vahel on kundel tarvis teise ilma otsa läkitada ka ülisuuri asju. See siin,” ütleb Jüri, vihjates tehase laoplatsil seisvale detailihunnikule,” on osa Eestis tehtud 5,2 kilomeetri pikkusest linttransportöörist, mis läheb Armeenia mäetööstuse käsutusse. Teeb tõusu viimases otsas 800 meetrit. Aga

asju on tulnud pakkida sisse ka välismaal, et tuua Eestisse – kogu Ericssoni tehas Gävlest siia.” Täpsusest pakendamisel puudu ei tule. Mõnel juhul võib mõõt kõikuda ainult poolteist millimeetrit. Et seda saavutada, kasutab Unibox väga moodsat tehnikat ülitäpsetest saagidest kuni CNC-pinkideni välja ning ainult kvaliteetseid materjale. Näiteks peab rahvusvahelistel vedudel kasutatav puit vastama ISPM 15 nõuetele. Vastasel juhul võidakse saadetis teekonnal ka kinni pidada või koguni tagasi saata. Kogu toodang vastab Euroopa standarditele ja keskkonnakaitsenõuetele. Lühikeste tarneaegade tagamiseks on tulnud palju seadmeid konstrueerida ka endal. Töid tehakse nii Uniboxi tehases kui ka kliendi juures. Kaupa ollakse võimelised pakkima ükskõik millisesse enda toodetud pakendisse, lisaks merekonteinerisse või isegi raudteevagunisse. Sõltuvalt pakitavast kasutatakse puidu kõrval erinevaid lisavõimalusi, sealhulgas inhibiitor- ja termokahanevat kilet, põrutus-, kalde- ja niiskusandureid, tuvastamaks hiljem, mis kaubaga tee peal olles täpselt juhtunud. Õrnema kauba puhul vooderdatakse kastid erinevate pehmendusmaterjalidega, kusjuures pehmendused, enamasti antistaatilisest vahtpolüetüleenist, võib valmistada sobiva kujuga, et välistada esemete liikumist pakendis transpordi ajal. Pakendi suurusele piiranguid ei ole:

toodetakse nii toidukarbisuuruseid kui ka kümneid tonne kannatavaid majasuuruseid kaste. Kogu pakkimise protsess jäädvustatakse fotodele.

MÕÕDU JÄRGI KASTID

Jüri Ranna sõnul saab hea teenuse pakkumiseks usaldada sageli pakendit, mille oled ise teinud. Nii valmivad Uniboxis erinevad kaubaalused, võrekastid, vineer- ja puukastid, merepakendid, eriotstarbelised kastid, suurte seadmete transporditoed, CNC-freesiga valmistatud erinevad puit- ja vineerdetailid kõik kohapeal. Vineerina on kasutusel peamiselt C/C kvaliteediga kasevineer (4–30 mm), kuid vastavalt vajadusele ka kõrgema sordi või filmkattega vineere. Laos on pidevalt ligikaudu 400 pakki vineeri, mis välistab tarne viibimise materjali puudumise tõttu. Detailid ühendatakse omavahel tugevalt liimiga kaetud kamm- ja keerdnaeladega ning servi kaitseb metallkant. „Meie poole võib julgelt pöörduda, kui vaja majapidamisse ka niisama tugevat kasti. Kas või üht ainsat. Saame teha sama kindla kui näiteks Soome rahapajale, kes on juba aastaid meie klient,” lubab Jüri. Uniboxi klientide hulka kuuluvad Clyde Bergemann GmbH, ABB AS, Ericsson Eesti AS, Estanc AS, Kone Industrial Ltd, Pesmel AS, Sandvik Mining & Constructions OY, Milrem, Eesti kaitsevägi ning paljud teised. Kogu vajaliku info leiab kodulehelt www.unibox.ee.

November 2017 9

TÖÖSTUS

Eesti trükitööstuse kogukäibest hõlmasid 2016. aastal trükikojad 212 miljonit eurot. Foto: Mari Luud

Eesti trüki- ja pakenditööstus liigub tõusujoones Statistikaameti andmetel on Eestis umbes 250 trükiettevõtet, kus töötab kokku ca 3500 inimest. Trükiliidu andmetel on aktiivseid trükikodasid 150 ringis, see number on püsinud viimastel aastatel stabiilsena. Suurem osa trüki- ja pakenditootjatest on koondunud Tallinna ning Tartusse, kuid edukaid trükikodasid leidub üle Eesti, näiteks Sindis, Võhmas ja Paides. Kati Rostfeldt, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu tegevjuht Eesti trükitööstuse kogukäive ulatus 2016. aastal 335 miljoni euroni, millest trükikojad moodustavad 212 miljonit ja pakenditootjad 123 miljoni eurot. Eesti trükituru trendid on sarnased Euroopa üldisele pildile. Edukaimad trükiettevõtted tegutsevad etiketi- ja pakenditootmise valdkonnas, kus nii käive kui ka kasum liiguvad tõusujoones.

DIGIMEEDIA ANDIS HOOBI TRÜKIMEEDIALE

Eesti pakenditootjad omavad Euroopa tipptasemel tootmistehnoloogiat väga erinevates pakendivaldkondades: etiketid, metalltaara, kilepakendid, kartong- ja lainepapptooted. Tootmisprotsesside ja kvaliteedi pidev täiustamine on loonud meie ettevõtetele tugeva konkurentsieelise. Keerulisem on olnud traditsioonilistel trükikodadel ja perioodika trükkijatel, trükimeedia kirjastamine tervikuna on saanud hoobi digitaalse 10 November 2017

meedia kasvava levikuga. Nutitelefonide areng omab tänapäeval väga suurt mõju sellele, mis viisil inimesed infot kätte saavad ning muutusi on keeruline ette ennustada. Edu või ebaedu oleneb aga järjest enam oskusest muutustega õigeaegselt kaasa minna. Eesti trükiettevõtetel on tänu tehnoloogilisele võimekusele, oskustele ja kliendibaasile õnnestunud kasvatada oma äritegevust uute teenuste ning lisandväärtuse tootmisega. Pidevalt jälgitakse tulevikutrende, arendatakse uusi tooteid ja tehakse investeeringuid keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks. Üheks võtmesõnaks on nutikas tootmine, möödapääsmatu on loomulikult ka tegevuse järkjärguline automatiseerimine. Trükitööstus on üks killustatumaid tööstusharusid, 95% trükiettevõtteist on vähema kui 20 töötajaga. See muudab ala küll paindlikuks, kuid väikestel

ja keskmise suurusega ettevõtetel on vähem võimalusi investeeringuteks ning arenguks. Väikesed trükikojad ei suuda alati laiendada oma teenuste valikut ja olla üksikettevõttena vastav klientide ootustele. Aina enam tuleb trükikodadel teha koostööd, et võtta vastu suuremaid tellimusi või pakkuda klientide soovidele vastavaid teenuseid. Suurt rolli mängib siin katuseorganisatsioon, mille kaudu liigub ettevõtetele oluline infovoog, toimuvad erialased koolitused, ekspordile suunatud ühistegevused ning on moodustunud tihe koostöövõrgustik. Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit koondab praegu pea 40 tootmisettevõtet, kelle käive moodustab trükitööstuse kogukäibest 255 miljonit eurot ehk 76%.

KONKURENTS SIHTTURUL KASVAB

Eesti trüki- ja pakendiettevõtete toodangust eksporditakse ca 45% kogutoodangust, peamiselt etiketid ja pakendid, raamatud ja perioodika. Kohalikule turule toodetakse enim toiduainetööstuse tarbeks: etiketid, kile-, kartong- ning lainepapist pakendid. Väiksemate digija reklaamtrükikodade toodang jääb samuti peamiselt Eestisse. Statistikaameti andmetel kasvas 2016. aastal trükiste eksport 13,9% võrreldes eelmise perioodiga, kaubagruppides eelkõige raamatute kujul. Peamised sihtriigid on Skandinaavia maad, aga tublimad ekspordivad ka Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Eesti ettevõtetele pakuvad juba praegu tugevat konkurentsi Läti ja Leedu, aga Põhjamaade suunas vaatab aina enam ka Poola. Konkurents sihtturgudel läheb tihedamaks ja trükikojad ei saa ainult hinnaargumendile loota. Eesti trüki- ja pakendiettevõtted ning erialaliit näeb tulevikupotentsiaali eelkõige automatiseerimises, tootearenduses ja pidevas kvaliteedi parandamises.

Foto: Mayeri Industries AS

TÖÖSTUS

Mayeri – kodukeemia lipulaev juba 128 aastat 1889. aastal baltisakslase Richard Mayeri Eestisse asutatud esimese keemiatööstusettevõtte lipulaevaks on kodukeemiabränd Mayeri. Mayeri Industries AS on 100-protsendiliselt Eesti kapitalil põhinev Baltikumi suurim tarbekeemiatehas. Signe Kalberg

Uus geelkapslite masin on läbi aegade suurim investeering.

“Mayeri toodangust 60% moodustab kodukeemia, 30% autokeemia ja 10% muu tarbekeemia (lahustid, süütevahendid). Kodukeemiast omakorda 60% moodustavad pesupesemisvahendid ja 25% nõudepesuvahendid. Autokeemiast 60% moodustab tuuleklaasipesuvedelike müük,” ütleb firma turundusjuht Dagmar Kork.

SUUND ROHELISEMA ETTEVÕTTE POOLE

Toodetest rääkides võivad firma töötajad tunda uhkust – peaaegu kõik Mayeri pesu- ja puhastusvahendid on viidud vastavusse Euroopa Liidu ökomärgisega ning neile on omistatud ka vastavad sertifikaadid. “Kuna ekspordime oma toodangut ka Skandinaaviasse, kus

TÖÖSTUS on tuntum ja eelistatud Põhjamaade Luige ökomärgis, siis oleme oma tooted ka nende kriteeriumitega vastavusse viinud. Kriteeriumid on pisidetailides erinevad, kuid idee sarnaneb EL-i ökomärgisega,” lisab Kork. EL-i ökomärgisega pesupesemisvahendite kategoorias on Mayeril maailmas kõige suurem tooteportfell. Praegu on firma oma kaubamärkidega esindatud Eestis, Soomes, Lätis, Leedus, Belgias. Esimene tellimus on tulnud ka ühelt Poola jaeketilt. Kork lisab, et nendele lisaks on eksporditurgudeks private label’i toodetega ka Taani, Norra, Rootsi, Island, Ühendkuningriik, Saksamaa. Suurim eksporditurg (40% ekspordist) on Soome.

INVESTEERINGUD SILLUTAVAD TEED EDULE

Turundusjuht märgib, et keskkonna, töötajate ja tarbijate ohutus on firma jaoks prioriteet nii tootmise kui ka toodete puhul ning on mõistetav, et selle nimel tehakse pidevalt vastavaid samme. Tehase soojusenergia tuleb bioenergiast ehk puidugraanulitega köetavast katlamajast. Selle aasta novembris

avatakse tehase juures päikesepaneelide park, millest saab firma rohelise elektrienergia. “Selle tulemusena võime julgelt väita, et meie tootmisprotsessid saavad vajaliku energia 100% taastuvatest energiaallikatest,” ütleb Kork. Tehases on toimiv jäätmejaam – tekkinud jäätmed sorteeritakse ja pressitakse või töödeldakse võimaluste piires ümber ning taaskasutatakse. “Proovime pidevalt vähendada ka n-ö õhu vedamist eelkõige pakendite kujul. Puhume enda tarbeks ise PET-materjalist pudeleid ning muid materjale, mille tootmiseks meil endal praegu võimekust pole, proovime hankida võimalikult lähedal asuvatelt tarnijatelt,” selgitab ta. Keskkonnaga seotud investeeringutele lisaks on firma soetanud juurde uusi liine, automatiseerinud, ehitanud jne. “Oleme aastatega muutunud aina rohelisemaks ettevõtteks ja teeme pidevalt samme, et ettevõtet selles vallas veelgi täiustada,” lubab Kork. Sel aastal tegi firma läbi aegade suurima investeeringu – soetas geelkapslite masina. Tegu on kiirelt kasvava turuga – näiteks Eestis hoiavad geelkapslid rahas juba 30% turuosa.

Keemiatööstus toetub põlevkivile Eestis tegutseb üle saja keemiatööstusettevõtte. Keemiatööstusest umbes pool asub Ida-Virumaal, kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harjumaal. Suuremateks keemiatööstusettevõteteks on VKG Oil AS ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (põlevkiviõli tootmine, õli tootmisega tegeleb energiatootmise kõrval ka Enefit Energiatootmine AS), Akzo Nobel Baltics AS, AS Tikkurila ja AS Eskaro (värvid ja lakid), NPM Silmet AS (haruldased metallid), AS Novotrade Invest (naftaproduktide ümbertöötlemine), OÜ Krimelte ja Henkel Balti Operations OÜ (montaaživahud), Eastman Specialties AS (bensoehape, naatriumbensoaat, plastifikaatorid), Orica Eesti OÜ (lõhkeaine), AS Takeda Pharma (ravimid) ja Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS (veterinaarravimid ja -tooted). Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Laserlõikus Laua suurus 1500 x 3000 mm

LÕIKUS PAINUTUS KEEVITUS VÄRVIMINE KOOSTE Torm Metall OÜ Sepa 15c, Tartu +372 520 6456 info@torm.ee

torm.ee

Vesilõikus Laua suurus 2000 x 4000 mm ja paksus kuni 200 mm Lehtmetalli painutus Pikkus kuni 3100 mm, 200 tonni Lasermarkeerimine Detaili mõõdud 680 x 500 x 700 mm Torude ja profiilide laserlõikus Ümartoru maks. 152 mm ja nelikanttoru maks. 120 x 120 mm

Servaümardus ja pinnaviimistlus Seadme töölaius 1350 mm MIG/MAG ja TIG keevitus Alumiinium, roostevaba teras ja süsinikteras Haavelpritsimine automaatkambris Detaili mõõdud kuni h = 2000 mm, d = 1500 mm Pulbervärvimine Ahju mõõdud 2500 x 2500 x 5000 mm Toodete konstrueerimine Ühildub SolidWorksi, Solid Edge’i ja teiste levinud CADsüsteemidega.

TÖÖSTUS

Rõivatööstuses

tuleb lisandväärtust anda disainiga

Sarnaselt tekstiilitööstusele on rõivatootmises ettevõtete arv viimastel aastatel kiirelt kasvanud, aga seda vaid mikroettevõtete segmendis. Suuremad rõivatööstusettevõtted olid 2016. aasta majandusülevaate põhjal töörõivaste tootjad AS Triest-Val ja AS Svarmil Ida-Virumaal, ülerõivaste tootjad AS Protex Balti, AS Baltika, lasterõivaste tootja OÜ Lenne, alusrõivaste tootja Miss Mary Production OÜ Tallinnas ning Tartu ettevõte AS Sangar. Suure töötajate arvuga ettevõtete vähenemine ja mikroettevõtete arvu kasv näitab ilmekalt, et masstootmises Eesti ettevõtted ei konkureeri. Tööjõud on kallis ja üha enam tuleb toodetele anda lisandväärtust disainiga. Selliste trendide jätkumist on oodata ka tulevikus.

KASV SISE- JA VÄLISTURUL

2016. aasta osutus rõivatööstusele võrreldes eelmise aastaga oluliselt edukamaks. Kasvasid nii sise- kui ka välisturg. Koduturu veidi kiiremale kasvule aitas kaasa eestlaste ostujõu suurenemine, mis lubas soetada rohkem kallimaid rõivaid välismaa importkauba asemel. Kuigi rõivatööstuses mahud kasvasid, ei ole probleemid oluliselt muutunud. Tööjõu kiire kallinemine ja vähene kättesaadavus on vähendanud suurte tootmisüksuste arvu ning edukamaks on osutunud väiksemad nišitootjad.

14 November 2017

Sektoris on raske aeg Selle aasta kevadel olid prognoosid lähituleviku suhtes oluliselt negatiivsemad kui aasta varem. Kolmandikul ettevõtetest olid tellimused alla tavalise. Veerand arvas, et toodangumaht järgnevatel kuudel väheneb. Tootmisvõimsustest oli rakendatud 81% – seda oli samuti veidi vähem kui aasta tagasi samal ajal. Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Viimase kuue aastaga on tootmismahud sektoris kasvanud 13% võrra, mis on üks töötleva tööstuse nigelamaid näitajaid. Samas on selge, et pikemas perspektiivis jäävad alles need ettevõtted, mis suudavad võrreldes Aasia odavtootjatega pakkuda nutikamat toodangut.

SUURIM SIHTTURG ON ROOTSI

Eksport on rõivatööstusele oluline väljund ja moodustab kaks kolmandikku müügist. Seetõttu on ekspordi kasvule pöördumine sektorile hea uudis ja näitab konkurentsivõime kasvu välisturgu-

del. 2016. aastal suurenes müük kuuest suuremast sihtturust viiel. Ainus langus toimus Soome suunal, kuhu müüdi aasta varasemast 11% vähem. Seetõttu tõusis sektori suurimaks sihtturuks Rootsi, kuhu müük suurenes 5%. Hästi läks ka Saksamaal ja Lätis, kuhu müük kasvas vastavalt 12% ja 17%. Euroopa ühe suurima turuna on Saksamaa oluline sihtriik – kui seal jalg ukse vahele saadakse, võivad järgnevatel aastatel mahud oluliselt kasvada.

SUUR PROBLEEM ON PALGAD

Suurematest kaubagruppidest läks hästi meeste päevasärkide ekspordil, mis kasvas 7%. Lisaks suurenes naistepesu müük välisturgudel 17%. Tõusule pöördus ka spordi- ja töörõivaste segment, kus eksport kasvas 6%. Suurema languse tegi läbi väikelaste rõivaste eksport, vähenedes aastaga 27%. Täielikult lõppes taskurätikute eksport. Rõivatööstuses kasvas 2016. aastal palk teist aastat järjest aeglasemalt kui Eestis keskmiselt, mistõttu suurenes suur mahajäämus keskmisest veelgi. Kokku ulatus sektori keskmine brutokuupalk 686 euroni. See tähendab, et keskmine netokuupalk oli 571 eurot. See oli töötleva tööstuse sektorite seas kõige madalam näitaja. Kui palgakasv sektoris järgnevatel aastatel ei kiirene, võib eeldada tööjõu kättesaadavuse probleemi jätkumist. Sellegipoolest tähendas tööjõukulude kasv kasumi vähenemist kaks korda ja samuti langesid tootlikkuse näitajad. Tööviljakus hõivatu kohta vähenes protsendi võrra ja kogutootlikkus kümnendiku.

Foto: Martin Dremljuga

Rõivatööstuses tegutseb Eestis üle 500 ettevõtte ja sektor pakub tööd enam kui 6000 inimesele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi 2016. aasta majandusülevaadet sirvis Vilve Torn.

UUS PEUGEOT EXPERT K AUBIK JA MEESKONNA AUTO

ALATES

188

€

/KUUS*

HIND ALATES 17 500 € HINNAVÕIT KUNI 5 200 €

Expert L1: kuni 3-kohaline / 4,6 m3

Expert L2: kuni 3-kohaline / 5,3 m3 Expert Team L2: kuni 6-kohaline / 3,2 m3

Expert L3: kuni 3-kohaline / 6,1 m3 Expert Team L3: kuni 6-kohaline / 4 m3

TEMA MISSIOON: TEIE ÄRI Hoolikalt läbimõeldud uus Peugeot Expert vastab Teie kõrgetele nõudmistele. Expert on saadaval 3 kerepikkusega ja vastavalt soovile saate valida kuni 3-kohalise kaubikuna või kuni 6-kohalise meeskonnaautona Expert Team. Töökindel, funktsionaalne ja tipptehnoloogiaga varustatud Expert on Teie käsutuses. Küsige oma personaalne ärikliendi pakkumine lähimast Peugeot esindusest.

Peugeot Liising kasutusrendi tüüpi autoliisingu järgmistel näidistingimustel: vara hind 17 500 € käibemaksuga, sissemakse 15%, jääkväärtus 25%, aastane intressimäär 1,9 % + 6 kuu EURIBOR, periood 60 kuud, lepingutasu 199 €. Arvutamisel ei ole arvestatud võimalikke vara registreerimiskulusid, riigilõive, hindamisakti tasu ning liiklus- ja kaskokindlustuse aastamaksete suurust. Pakkumine kehtib kuni sõidukeid jätkub. Tegemist on finantsteenusega, Peugeot Liisingu pakkuja on AS SEB Liising. Tutvu tingimustega www.seb.ee ning vajadusel konsulteeri asjatundjaga. Fotod on illustratiivsed. Keskmine kütusekulu alates 5,2 l/100 km / CO2 heitekogus alates 133 g/km

TÖÖSTUS

Mööblitööstuse kasv on järjekindel

Eesti mööblitööstus näitab juba paar viimast aastat kasvavat trendi. Kinnisvaraturu elavnemisega tasuks mööblitootjatel kohalikule turule mõelda. Herkki Kitsing, Eesti Mööblitootjate Liidu tegevdirektor Eesti Mööblitootjate Liidu liikmete käive 2016. aasta andmetel oli ligikaudu 121 miljonit eurot, 2015. aastal oli see summa 118 miljonit eurot. Kinnisvaraturu elavnemist oli märgata juba üle-eelmisel aastal, kui sisetarbimine näitas kasvu. Seega tasub mööblitootjatel kohalikule turule mõelda, samas Eesti ostjaskond tarbib erinevatest kauplustest soetatud odavamat imporditud mööblit. Uute korterite ja büroopindade ehitus ning kinnisvaraturg on kindlasti soodustanud keskmise hinnaklassiga mööbli nõudlust, kus kvaliteedi ja hinna suhe on paigas.

MATERJALIDE VALIK

Suuremalt jaolt valmistatakse mööblit Eestis erinevatest puitplaatmaterjalidest (näiteks MDF, vineer), aga ka täispuidust, metallist, plastist. Kasutatakse ka erinevaid pinnakattematerjale ja pinnaprintimise lahendusi ning erinevaid akrüül-, metall-, alumiiniumprofiile. Laialdaselt on kasutuses erinevatest puiduliikidest täispuitspooni lehed, mis võimaldavad tekitada täispuidust mööbli efekti. Kui rääkida eestimaise tooraine, eelkõige puidu kasutusest, siis peab

Mööblitööstus: • üle 620 ettevõtte • tööd ca 7700 inimesele (koos hooaja töölistega ~ 9000-10000) • pikkade traditsioonidega sektor • tööandjaks maapiirkondades • kodumaise tooraine väärindamine • kümne aastaga on sektoris tegutsevate ettevõtete arv kasvanud 50% • hõivatute arv kahanenud 30%. • kasvab pigem mikroettevõtete arv. • sektori käive kasvanud 25 aastaga ~15 korda Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Kohtume messil INSTRUTEC´2017 15.-17.11.! Meid leiate Stendist C-66

Foto: Ilmar Saabas

Mööblitööstuses on täispuidu kasutus vähenemas ja märgata on seda kogu sektori ulatuses.

ütlema, et rohkem tuuakse mööbli valmistamiseks vajaminev plaatmaterjal, furnituurid ja seadmed sisse mujalt riikidest, kuid ka kohapealsete plaaditootjate toodang läheb kasutusse. Mööblitööstuses on vähenemas täispuidu kasutus ja märgata on seda kogu sektori ulatuses. Seda ilmselt erinevatel põhjustel: a) vähenev oskustööliste hulk ja vananev olemasolev töötajaskond ei kata enam ära tekkivat nõudlust ettevõtte suuremaks laienemiseks; b) seadmete seadistamiseks ja täis-

TÖÖSTUS puidu ümbertöötlemiseks kuluv aeg on tunduvalt aja- ning ressursimahukam võrreldes plaatmaterjalist valmistatud toodete kiire tarnevõimalusega; c) seadmeparki tuleb rohkem automatiseerida, et püsida konkurentsis. Automatiseeritud seadmeparki on aga küllaltki kallis üleval pidada, kui on tegu väikeste tootmismahtudega; d) lai materjalide sortiment ning nende erinevad kombinatsioonid võimaldavad luua vägagi erisuguseid projekte, mida kliendid ootavad; e) puit on elav looduslik materjal ja selle kasutamise füüsikalised ja mehaanilised omadused sõltuvad paljudest teguritest alates hankimisest ja hoiustamisest. Täispuit on mööblitööstuses kasutuses peamiselt toodete karkassides, toolide tegemisel, köögi- ja elutoamööbli valmistamisel ning pehme mööbli puhul dekoratiivelementides. Täispuidust valmistatakse ka diivani või voodi jalad. Täispuidu kasutamise eelis on kindlasti pikem eluiga. Toode on ühtlasi plaatmaterjalidest tehtava mööbliga võrreldes vastupidavam. Samas on need tooted reeglina kallimad ja mitte nii taskukohased tavatarbijatele, kui seda on plaat-

Eksport Väljavedu moodustab 65% ehk 300 miljonit eurot Eesti mööblitööstuse käibest. Eesti mööblitööstuse sektori käive oli 2015. aasta seisuga 536 miljonit eurot. Eestis toodetud mööblit eksporditakse peamiselt lähisriikidesse: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Saksamaale, Leetu, Hollandisse. Kuid esindatud on ka kaugemad riigid. näiteks Ameerika, Saudi Araabia, Jaapan, mõne ettevõtte näitel ka Hiina. Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

materjalist valmistatav mööbel. Puitmööbli osakaalu hindamiseks tootmises on vaja esmalt ära määratleda, mida nimetada puitmööbliks – kas ainult täispuitmööblit või liigitada midagi veel sinna alla. Kui ainult täispuit, siis jääb osakaal tõenäoliselt alla 4% ja see liigituks rohkem nišitoodete hulka. Täismahus artiklit saab lugeda 30. aprilli Eesti Päevalehe Tööstuse erilehes.

Meie kauplus asub Tartus Turu tn Sepa keskuse hoones.

Oü Servemet asutati 1995. aastal. Esindame Lõuna-Eesti ühte tuntumat tööriistapoodi Serve. Meie kliendid on peamiselt metalli töötlemisega tegelevad ettevõtted.

TÖÖSTUS Foto: Shutterstock

Eksport Ehitusmaterjale hõlmavate tööstustoodete eksport sihtriikide kaupa 2016. aastal, % • • • • • • • • • • • • •

Soome 20,4 Rootsi 14,8 Läti 9,0 Saksamaa 6,5 Taani 5,7 Norra 5,6 Ühendkuningriik 3,7 Venemaa 3.7 Holland 2,8 Türgi 2,6 Poola 2,4 Belgia 2,3 Muu 15,3 Allikas: Statistikaamet

Ehitusmaterjalide tootjaid ootavad tegusad ajad Ehitusmaterjalide tootjate tootmis- ja ekspordimahud on jätkuvalt kasvanud nii eelmisel kui ka tänavusel aastal. Mahtude kasv algas juba esimeses kvartalis, kui on tavaliselt teiste kvartalitega võrreldes tegevus ehituses tagasihoidlikum. Oma osa võis olla tõigal, et esimeses kvartalis oli ilm eelmise aastaga võrreldes ehitustegevuseks soodsam. Juuli Nemvalts Enam on kasvanud ehitusmaterjalide lõikes raudbetoonelementide tootjate tulemused, jätkuvalt on kasvanud ka nende toodete eksport. Hüppeliselt on kasvanud paekillustiku, liiva ja betoonisegude müük. Nendes segmentides on kasv olnud kümnete protsentide kaupa. Ka soojustusmaterjali müük on olnud väga edukas – positiivsel poolel on kõik ehitusmaterjalide tooterühmad. 2017. aasta esimese kolme kuu jooksul eksporditi toodangut 34,5 miljoni euro eest, see on 3,4 miljoni võrra enam kui mullu. Materjalitootjatel on võimekust eksportida rohkem, kui nad seda siiani teinud on. 18 November 2017

LIIDULE TEEB MURET MAKSUPOLIITIKA

Eesti ehitusmaterjalide tootjaid esindava liidu (EETL) tegevdirektor Enno Rebane ütleb, et liidu tegevuse eesmärk on edendada üldist tööstuspoliitikat, koostööd tehakse erinevate tööstusharuliitudega. “Soovime, et Eestis kasvaks tööstuse osatähtsus 20%-ni üldisest SKP-st, praegu saame rääkida 15 protsendist. Kui tööstuse osakaal kasvab, siis kasvavad kõik teised majandusharud, teenused ja tööhõive,” räägib Rebane. Tema sõnul teeb liidule muret senine maksupoliitika. “Tahame juhtida tähelepanu sellele, millist negatiivset mõju avaldavad jätkuvalt

kasvavad otsesed ja kaudsed maksud, näiteks keskkonnatasud ja kütuste aktsiisid, tööstuse konkurentsivõimele. Näiteks on riik keskkonna maksude poolelt olnud väga ebastabiilne, võrreldes lätlastega on meil kordades suuremad kaevandamise tasud,” toob välja Rebane. Teine valdkond, millega EETL tegeleb, on toodete ja taristute vastavuse hindamised. “Soovime, et saaksime tulevikus meie laborites ohtlikke aineid analüüsida või materjalide omadusi paremini testida. Lähiajal tuleb tegeleda energiasäästu probleemidega, sest Eestile kohalduvad lähiaastatel liginullenergiahoonete ehitamise nõuded. Selleks tuleb senisest enam uurida ja arendada ehituses töökindlaid lahendusi,” rõhutab ta. Senisest suuremat tuge oodatakse riigilt, et ametikoolidest tuleksid pädevad oskustöölised. “Nii võiks üldehituse erialal olla võimalik juurde õppida spetsiifilisemaid oskusi, näiteks akende-uste paigaldamist. Kahjuks puutume pidevalt kokku sellega, et kutseharidus pole populaarne. Soovime, et noortel oleks motivatsiooni tööstuses töötada,” lisab Rebane.

Kuivsegude tootmine Eestis 1991. aastast Parima hinna ja kvaliteediga ehitussegud

TÖÖSTUS

Suurim tööstusharu • Toiduainetööstus on tootmismahult Eesti üks suurimaid tööstusharusid, mis on põhitegevusalaks ligikaudu 500 ettevõttele. • Kuigi suurem osa müügitulust tuleb koduturult, on pidevat kasvu näidanud ka ekspordimaht. • Kokku leiab toiduainete ja jookide tootmises rakendust enam kui 15 000 inimest. • Toiduainete ja jookide tootmisega tegelevaid ettevõtteid leidub kõikjal üle Eesti. • Kõigi Eesti regioonide suuremate ettevõtete hulgas on ka toiduaineid tootvaid ettevõtteid. Suurimaks ettevõtteks tööstusharus on lihatööstustest AS HKScan Estonia Lääne-Virumaal. • Teiseks suuremaks lihatööstuseks on Atria kontsern, mis asub Lõuna-Eestis. • Suuremad pagaritööstusettevõtted on Paides asuv AS Eesti Pagar ja AS Leibur Tallinnas. • Suuremate toiduainetööstuse ettevõtete hulka kuuluvad ka jookide tootjad AS Saku Õlletehas Harjumaal ja AS A. Le Coq Tartumaal, piimatööstustest Valio Eesti AS ja Maag Grupiga liitunud TERE AS. • Suurimad kalatöötlejad on Harjumaal asuvad AS Spratfil ja AS Paljassaare kalatööstus ning Saare maakonnas tegutsev OÜ Vettel. • Suurim magusatootja on AS KALEV.

Pikaaegsed eesmärgid ja tootearendus viisid

Aasia turule

Artisan Honey OÜ on viimased paar aastat turustanud edukalt oma meetoodangut Aasiasse. Lisaks Hongkongi ja Lõuna-Jaapani regioonile saadeti novembri alguses esimene partii mett Tokyosse. Juuli Nemvalts Ettevõtte juhatuse liige Sander Sulane ütleb, et juba firma algusest saadik on nad olnud avatud väliskontaktidele. “Kui alustasime 2013. aastal, oli meie eesmärk luua ekspordivõimelisi tooteid, et müüa neid eksootilisematele turgudele. Soovisime juba algusaegadel siseneda Aasia turule. Lisaks tavalise mee tootmisele oli idee teha erinevate lisanditega ja maitsetega mett. Esimene toode oligi külmkuivatatud mustikajahuga mesi,” räägib Sulane.

MEESEGU MAITSEB JAAPANLASTELE

Kuna põhjamaistel marjadel on Jaapanis ja Aasias hea maine ning need sobivad ka mee maitsega hästi kokku, meeldis jaapanlastele meesegu väga. “Meilegi oli üllatus, et analoogseid tooteid polnud varasemalt nendel turgudel saada. Oleme toodete arendusel teinud palju koostööd Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Aasia partneritega – nii näiteks segasime Eesti mett Jaapani rohelise matcha-tee pulbriga. Teine Lisaks tootearendusele on Artisan Honey OÜ nende idee oli segada mett palju tähelepanu pööranud pakendile. kasekäsnaga. Kui rääkida Foto: Helen Västrik erilistest maitsetest, siis tegime Fukuoka kliendile lagritsajuure pulbriga meesegu. Sellised huvitavama maitsega tooted on meil senini sortimendis,” ütleb Sulane. Hongkongi turule pääs juhtus nii, et sealsed partnerid, muu hulgas e-residendid, leidsid firma internetist ise üles ja tulid Eestisse külla. Tutvuti tootmise ja pakendamisega ning nii hakkas pall veerema. “Lisaks pidevale tootearendusele tuleb Aasia tur20 November 2017

gudele sisenedes ja seal töötades varuda aega, ressursse ning olla väga kannatlik. Suhtlemisel ettenägelik ja järjepidev – pidevalt tuleb olla üks samm ees,” räägib Sulane eduteguritest. “Aastaga ei juhtu midagi, olen Aasia vahet sõitnud mitu-mitu aastat. See usalduslikkus kasvab sinu kui partneri vastu tasapisi. Eriti positiivne on, kui Aasia partner tuleb külastuskäigule Eestisse. Kindlasti ei soovitaks minna nendele turgudele kiirustades ja odava hinnaga lööma, pigem läbimõeldult ja väga kõrge kvaliteediga. Aasia turgudele on vaja suunata rohkem aega ja eduks pikemaid ärisuhteid,” selgitab ta.

KODUTURG ON SAMUTI OLULINE

Jaapani partneritega läbi rääkides selgus üsna ruttu, et Artisan Honey tooted on nende turgudel unikaalsed, millele naljalt analooge ei leia. “Lisaks tootearendusele oleme palju tähelepanu pööranud pakendile. Tihti võtab see enamiku ajast, et koostöös Aasia partneritega välja töötada sihtturule sobiv toote välimus ja etikett. Samas pole me ka kodumaist tarbijat unustanud ning peame koduturgu väga tähtsaks. Teeme Eesti toiduvalmistajatega koostööd, kus töötame välja uusi retsepte ja näitame tarbijale, kuidas on võimalik mett rohkem kasutusele võtta,” lisab ta. Küsimusele, kas toiduaine turustamine on ekspordil plussiks või miinuseks, vastab Sulane, et sertifikaatide ja muu dokumendi pool polegi nii keeruline, kui esialgu tunduda võis. “Pigem on väljakutseks kõrge õhuniiskusega palav kliima, nii transpordil kui ka kohapealsel hoiustamisel – need teevad meie kauba käitlemise keerulisemaks ja kallimaks. Kindlasti peavad dokumendid korras olema, siis pole meil küll tõrkeid ette tulnud,” lisab ta.

TÖÖSTUS

Kalatööstus –

tunnustada tuleb ka väiketootjaid Eestis on kalandus olnud alati oluliseks tegevusvaldkonnaks nii rannikualadel, sisevete kallastel kui ka neid teenindavates piirkondades. Eesti kalandussektor jaguneb põhiliselt kolmeks suuremaks valdkonnaks: kalapüük, kalakasvatus ning kala töötlemine ja turustamine. Sigrid Sõrmus Pärnumaal Audru vallas Lemmetsas tegutsev kalakasvatajate ühistu Ecofarm on üks hea näide Eesti kalatööstuse positiivsest arengust ja tarbijate huvist just kodumaise toodangu vastu. Ecofarm on Eestimaa kalafarmide loodud tootjate organisatsioon, mille nüüdisaegne kalatöötlemiskompleks alustas tegevust 2014. aasta juunis. Farmides kasvatatakse vikerforelli ja Siberi tuura.

TURUL DOMINEERIB ÜKS SUUR TOOTJA

Ecofarmi saarlasest eestvedaja Henry Otsa sõnul on olukord praegu selline, kus turul domineerib üks suur tootja, siis tulevad suuruselt järgmised ja nendele järgnevad omakorda väiketootjad, näiteks Ecofarm. “Meie üritame kindlasti eristuda sellega, et kasutame tootmises ainult Eesti kalakasvatuste kala

ja kõik meie tooted on tehtud värskest kalast. Erinevalt teistest, kes kasutavad ka külmutatud kala,” ütleb Ots ja mainib, et lisaks on Ecofarm valinud teistest erineva stiili ja pakendid ning turule üritatakse läheneda tarbija elu lihtsamaks tegemise ja värskusega. Pärnu külje all asuval kalatööstusel läheb hästi, arenetakse aina kaugemale, laiendatakse sortimenti ja üritatakse turul oma positsiooni tugevdada. “Töötajaid on meil 18 ning kala pärineb kalakasvatustest erinevatest Eestimaa piirkondadest, räim tuleb aga Läänemerest,” ütleb Ots. Ecofarmi värske kala on töödeldud viisil, mis ei lase piimhappel lihaskiusse koguneda – see tagab, et kala lihas on eriti tihe ja mahlane. Boonusena ei sisalda Ecofarmi tooted antibiootikume ega muid keelatud ravimeid ning kõik tooted

TÖÖSTUS

Põhiliseks tooraineks kohalikud kalaliigid Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiliseks tooraineks on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine. Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks aastatel 2014–2020 on loodud Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, mille eelarvevahendite kasutamise aluseks on fondi vahendite rakenduskava. Selle järgi investeeritakse perioodil 2014–2020 Eesti kalandusse ja rannapiirkondade arengusse 129,6 miljonit eurot. Allikas: PRIA

Kalatööstus Kogumüük: kahanes 2016. aastal ligi veerandi võrra Eksport: kahanes aastaga 40% Müük koduturul: suurenes 17% võrra Suurimad ekspordipartnerid: Soome, Rootsi, Ukraina Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Eesti kalandussektor jaguneb põhiliselt kolmeks suuremaks valdkonnaks: kalapüük, kalakasvatus ning kala töötlemine ja turustamine. Foto: Ecofarm

on “GMO-vaba” märgisega, sest farmides kasutatav kalatoit ei ole toodetud GMO-d sisaldavatest koostisosadest.

ÜHISTU EELISEKS ON SUHTLUS JAEKETTIDEGA

Praegu kuulub Ecofarmi alla neli kalakasvatust – Ösel Harvest OÜ, Piscor OÜ, kalatalu Härjanurmes ning Ösel Aquafarms OÜ. Jaekaubandusse jõuab Ecofarmi värske kalatoode hiljemalt 48 tundi pärast eluskala saabumist kalatöötlemiskeskusesse, mis teeb Ecofarmist ainulaadse eluskalatöötlemise Baltikumis. Automaatsete vaakum- ja gaasipakendusliinidega toodetakse

forelli, mägihõrnase ja tuura fileesid ning steike tarbijasõbralikus väikepakendis “Ühistu eesmärk on viia Eesti kalakasvatuses toodetud kala tarbijani ja luua usaldusväärne kaubamärk. Seda ikka selleks, et tarbija, nähes ja ostes meie tooteid, saaks olla kindel, et nende toidulauale jõuab ainult kodumaal kasvatatud kala,” ütleb Ots. Otsa sõnul ongi ühistu peamine eelis toote värskus, samuti tegeleb ühistu jaekettidega, omab nendega lepinguid ning organiseerib tootearendust, müüki ja turundust, nii et kasvatajale jääbki ülesandeks kala ainult üles kasvatada – edasisega tegeleb juba ühistu ise.

Puidusektori osakaal

püsib Eesti majanduses tähtsal kohal 2016. aasta statistika andmetel moodustab metsa- ja puidusektori otsene lisandväärtus kogu lisandväärtusest 5,3% ning kogu SKP-st 4,6%. Metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus kokku kasvas 2016. aastal 3,3%, mis on pisut kiirem kasv kui Eesti majanduses tervikuna. Ettevõtete kogu müügitulu sektoris moodustas 3,3 miljardit eurot. Metsa- ja puidutööstus on sellega üks Eesti kiiremini areneva lisandväärtuse kasvuga majandusharusid ja suurema käibega tööstusharusid. Sigrid Sõrmus Eestis peetakse puidusektorit majanduse veduriks, sest Eesti on nii kodu- kui ka maailmaturul väljapaistev ja tunnustatud puittoodete kõrgtehnoloogiline tootjamaa. 2016. aastal eksportis pui-

dusektor kokku 1,91 miljardi euro eest, suurimateks ekspordiartikliteks olid sae- ja höövelmaterjal ning puitehitised. 31. oktoobril korraldas Äripäev puidutööstuse teemalise konverentsi “Pui-

dutööstuse äriplaan 2018”, kus esinesid mitmed sektori juhtfiguurid, sealhulgas keskkonnaminister Siim Kiisler, kes leidis, et kõige aluseks on keskkonnahoid ning ministeeriumil ei ole plaanis lähiajal metsaseaduse regulatsioone muuta.

TUGINETAKSE METSANDUSE ARENGUKAVALE

“Metsanduse arengukava 2020 on raamistik, millele tugineme,” ütleb Kiisler ning lisab, et kava eesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. See tähendab, et me kasutame puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses. Metsade tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest.

Foto: Ecofarm

TÖÖSTUS

Eesti puidutööstus

2018. aastal ulatub riigimetsa pindala üle ühe miljoni hektari.

Kui praeguse arengukava alusel oli kavandatud raiemahuks 12–15 miljonit m3, siis aastatel 2011–2016 on raiemaht olnud keskmiselt 12–15 miljonit m3 ehk 73% eesmärgist ja u 62% juurdekasvust. 2018. aastal ulatub riigimetsa pindala üle ühe miljoni hektari. “Metsamaa pindala on praegu kokku 1 002 872 hektarit ning sellest rangelt kaitstavat metsa on 24%,

majanduspiiranguteta metsa 13% ja majandatavat metsa 63%,” ütleb Kiisler, lisades, et tema arvates toimub riigi metsamajandaja RMK tegevus hästi. “RMK on oluline puiduturu stabiliseerija ja nad on suutnud oma tööga tagada sektori ettevõtjatele parema ettevõtluskeskkonna.” Lõpetuseks räägib keskkonnaminister metsasektori tulevikust, tuues välja, et puidust ja puidukiust

Puidupõhised tooted on Eestile üks olulisim väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav kaubagrupp. Keskkonnaagentuuri eksperthinnangul oli 2016. aasta raiemaht 11 miljonit m3. 2016. aastal eksporditi kokku 1,91 miljardi euro väärtuses puidupõhiseid tooteid, mis moodustas kogu Eesti kaupade ekspordist 16%. Metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus kokku kasvas 2016. aastal 3,3%. 2/3 kogu ekspordi väärtusest eksporditakse Euroopa Liidu riikidesse – peamisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi ja Norra, kusjuures puittoodete eksport ületab importi kolm korda. 2016. aastal oli metsa- ja puidusektoris tööga hõivatuid ligikaudu 35 700. Puidutööstus on töötlevas tööstuses tervikuna üks suurimatest tööandjatest ning kogu hõivatute arvust moodustab metsa- ja puidutööstus 5%. 2016. aastal kasvas toodangumaht võrreldes 2015. aastaga enamikus olulisemates tooterühmades. 2017. aastaks võib prognoosida sektoris tootmismahtude kasvu. Allikas: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Tööinimeste lemmikud!

Töö- ja turvajalatsid võta Samelinist.

www.samelin.ee November 2017 25

Fotod: Sigrid Sõrmus

Toormehinnad tõusus

Keskkonnaagentuuri eksperthinnangul oli mullu raiemaht 11 miljonit m3.

tooted on ühed olulisemad metsade pideva kasvu saadused ning vähese süsinikuheitega biomajanduse alus. Suurim biomajanduse arendamise võimalus on tingimuste loomine puidu suuremaks kasutamiseks energeetikasektoris ja taastumatute materjalide asendamine ehitussektoris – puit on biomajanduse alus.

VIIMASEL KOLMEL AASTAL ON EESTISSE INVESTEERITUD AKTIIVSELT

AS-i Swedbank metsa- ja puidutööstussektori juht Mait Kaup ütleb, et puidutööstus on viimasel kolmel aastal investeerinud Eestisse hästi aktiivselt. “Selle aasta lühiajaliste investeeringute statistikat meil veel ei ole, kuid tundub, et mahud on siiski mõnevõrra tagasihoidlikumad kui varem,” ütleb Kaup ja toob põhjuseks selle, et toorainepõhised investeeringud on olnud tõesti suured, pelletitööstus on palju investeerinud ning saeveskid ja vineeritööstus on teinud suuri investeeringuid. Ekspordikäive on aga tugevas kasvus ning puittoodete eksport ületab importi lausa kolmekordselt. “Näha on, et ekspordikäive on sellel aastal tugevas kasvus ehk siis tulemused on olnud ilmselt paremad, kui olid ootused. Tugev kasvutrend on näiteks vineeri ekspordis, 26 November 2017

samuti on kasvutrendis puidugraanul, mis on samas olnud juba mõnda aega ekspordis juhtpositsioonil,” toob Kaup välja. Samuti on üles läinud paberipuidu hinnad, kuid suurima raha liigutajad on siiski sae- ja höövelmaterjal ning puitehitised. Ekspordi käibekasvu taga on Kaupi sõnul peamiselt kasvanud tootmismahud – näiteks vineeri tootmismahud on sellel aastal juba juulikuus ületanud aasta varasema taseme.

EESTI PUIDUTÖÖSTUSE PALK BALTIKUMI KÕRGEIM

Saematerjali tootmisvõimsus kasvas viimasel kahel aastal umbes 400 000 tihumeetrit. “See omakorda on viinud saeveskite tootmismahtude jõulisele kasvamisele ning jõuliselt kasvab ka saematerjali eksport ja import,” ütleb Kaup. Peamisteks ekspordipartneriteks on Kaupi sõnul lähiriigid. “Erinevates alamsektorites on ekspordipartnerite esikolmik üsna sarnane – valdav osa läheb ikka Soome, Rootsi ja Norrasse –, kuid kaugematest turgudest müüakse üksjagu ka Suurbritanniasse ja Saksamaale. Palgatasemest rääkides toob Kaup välja, et Eesti puidutööstuse brutopalk on Baltikumi kõrgeim. “Lätlastest oleme palgatasemelt ees umbes 33%, leedukatest 37%,” sõnab Kaup lõpetuseks.

Eesti puidutööstusel on praegu toormega kitsas ja see on avaldanud mõju ka puiduhindadele. Tänavuse erametsa III kvartali puiduturu ülevaatest selgub, et hinnad on tõusnud pea kõigil puidusortimentidel. Männipalgid kallinesid aastaga ca 10–11% ja kuusepalgid ca 11–12%. Kasvanud on ka riigimetsast müüdavate okaspuupalkide hind, samas Soomes aga on hinnad langenud. Kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 71,35 €/tm, männipeenpalgil 67,71 €/tm, kuusepalgil 72,57 €/tm ja kuusepeenpalgil 69,55 €/tm. Erametsa hinnastatistika järgi lehtpuu jämesortimentide hindades suuri muutuseid ei ole, küll aga on kasvanud riigimetsast müüdava materjali hinnad. Tänavuse kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel kasepakul 82,00 €/tm, kasepalgil 64,03 €/tm, haavapalgil 36,00 €/tm, lepapalgil 31,50 €/tm. Paberipuidu turul on erametsa hinnastatistika järgi kõikide sortide hinnad kasvanud. Eriti märkimisväärselt on kasvanud okaspuupaberipuidu hind, mis on kolme kuuga kallinenud 9–10%. 2017. aasta septembri seisuga maksis tihumeeter männipaberipuitu 36,85 eurot, kuusepaberipuitu 37,02 eurot, kasepaberipuitu 31,46 eurot ja haavapaberipuitu 27,64 eurot. Küttepuiduturul on hinnatõus jätkunud terve tänavuse aasta. Kui kuus kuud tagasi ületati 21 €/tm piir, siis septembris maksis tihumeeter küttepuitu erametsa hinnastatistika järgi juba keskmiselt 24,19 eurot. Allikas: Heiki Hepner, Tark Mets OÜ

TÖÖSTUS

Foto: Rauno Volmar

Metallitööstuse veduriks on eksport

Metallitööstusettevõtetes töötab Eestis üle 13 000 inimese, olles seega puidutööstuse ja toiduainetööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid. Metallitööstus on seotud mitme valdkonnaga, näiteks masinate ja seadmete tootmise ning ehitusega, selgub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülevaatest, millest tegi kokkuvõtte toimetaja Signe Kalberg.

Metallitööstuses tegutseb üle 1200 ettevõtte, mis on kontsentreerunud Tallinna ja selle lähiümbrusse (60% töötajatest) ning Ida-Virumaale ja Tartumaale (kümnendik töötajaskonnast). Suuremad ettevõtted on Ruukki Products AS, AS Saku Metall, Allhanke Tehas (ehituskonstruktsioonid), Fortaco Estonia AS, OÜ Marketex Offshore Constructions, AS Remeksi Keskus, AS E-Profiil (metallkonstruktsioonid), AS Metaprint (metalltaara tootmine), AS HANZA Mechanics Tartu, HANZA Mechanics Narva AS, AS FAVOR, AQ Lasertool OÜ (metallitöötlemine) ja ETS NORD AS (ventilatsiooniseadmed).

TOOTLIKKUS MÕJUTAB TOOTMISE KASVU

Metallitööstuses on oodata pikemas perspektiivis jätkuvat tootmismahtude kasvu, peamiseks veduriks saab olla eksport. Samas hõivatute arv võib pigem väheneda, tootmise kasvu peab tagama tootlikkuse tõus. Metallitööstuse arengud olid 2016. aastal tagasihoidlikud praktiliselt kõigi näitajate põhjal. Ootused selleks aastaks on aga olnud optimistlikumad. Me-

TÖÖSTUS tallitööstuse ettevõtted tootsid 2016. aastal umbes 1% vähem toodangut kui varasemal aastal. Suurem langus iseloomustas I kvartalit, kuid ka teistes kvartalites kõikus toodangu muutus nulli ümber. Kuna hinnad aastaga oluliselt ei muutunud, jäi ka müügitulu 2015. aasta omale alla. Languse taga oli ekspordi vähenemine. Suurematest tootegruppidest vähenes 2016. aastal metallkonstruktsioonide eksport. Suurenes reservuaaride, tsisternide jmt, metallijäätmete ning lehtvaltstoodete müük välisturgudele. Eksport kasvas oluliselt Türki (metallijäätmed), Saksamaale (metallijäätmed, metallkonstruktsioonid) ja Poola (plii). Languses olid aga Holland (ferrosulamid) ning mitmed teised riigid, kus muutused olid rahaliselt väiksemad.

SEKTORIT KUMMITAB TÖÖJÕUPUUDUS

Esialgse statistika põhjal langes metalltoodete tootmises hõivatute arv paari protsendi võrra, töötundide arv veidi enamgi. Kuna palgakasv oli jätkuvalt tagasihoidlik (umbes 3%), püsisid tööjõukulud muutumatuna. Ka kogukulud

Peamised ekspordi kaubagrupid • • • • •

Raud ja terastooted 53% Raud ja teras 19% Alumiinium ja alumiiniumtooted 9% Vask ja vasktooted 5% Muud tooted 14% Allikas: Statistikaamet

Sektori osatähtsus majanduses % • Osatähtsus lisandväärtuses 1,9 • Osatähtsus töötleva tööstuse ekspordis 8,4 • Ekspordi osatähtsus müügis 55,8 • Osatähtsus töötleva tööstuse hõives 13,8 • Suhe keskmisesse palka (metalltoodete tootmine) 110,2

ProMetec Metall OÜ - Raudsed lahendused.

Oleme suunanud põhitegevusalaks tross- ja konkslift kastide tootmise. Lisaks pakume liivapritsi teenust ja värvimise teenust vedelvärvimise meetodil. Meie eesmärgiks on pakkuda lahendusi, mis vastaksid kliendi soovidele ja ootustele.

www.prometec.ee

Allikas: Statistikaamet

ei suurenenud, kuid müügi languse tõttu kukkus metallitööstuse kasum poole võrra. Lisandväärtus vähenes enam kui 10%, samuti halvenesid tootlikkuse näitajad. Kiirstatistika põhjal metallitööstuse investeeringud 2016. aastal vähenesid, samas lõplik hinnang on varasemalt esialgsetest andmetest oluliselt erinenud. Languses oli nii metallide kui ka metalltoodete tootmise valdkond. Oluliselt vähendati ehitiste soetamise, ehitamise ja rekonstrueerimisega seotud kapitalimahutusi. Masinate ja seadmete puhul oli langus tagasihoidlikum, sinna suunati neli viiendikku investeeringutest. Metallitööstusettevõtete hinnangud turuolukorrale olid eelmise aasta alguses sarnased 2015. aasta sama aja omadele, kuid seejärel paranesid oluliselt. Eesti Konjunktuurinstituudi küsitluse kohaselt suurenes nõudlus toodangu järele, sooviti töötajaid juurde palgata. Tööjõupuudust on metallitööstus ka varem välja toonud, tööstussektori keskmisest tihedamini. 2017. aasta alguses oli ettevõtjate kindlustunde indikaator jätkuvalt positiivne, oodati hindade tõusu.

TÖÖSTUS

Masinatööstus toibub kriisist

Foto: Shutterstock

Eestit ootab ees

robotibuum Eesti on järgimas globaalseid tendentse – üha rohkem tööstusettevõtteid võtab kasutusele roboteid ning valdkond areneb pöörase kiirusega. Mariliis Pinn “Robotid ja robootika on kiiresti kasvav turg,” väidab Eesti ühe põhilise robotimüüja, suurettevõtte ABB automaatikaprojektide üksuse projektijuht Siim Savila. “Meie eri tööstusvaldkondade tipptegijate tootmisprotsessid on juba praegu suuremal või vähemal määral robotiseeritud või siis tegeletakse parasjagu robotiseerimise planeerimisega.”

TOOTJAD PÖÖRDUVAD ROBOTIUSKU

Kümme aastat Eestis roboteid müünud ABB pakub praegu sellel alal kõige laiemat mõeldavat tooteportfelli, kuhu kuuluvad peale robotite kontrollerid ja tarkvara, tööstustarkvara ning rakendused ja lisaseadmed. Sisuliselt leiavad nende robotid kasutust kõigis olulistes tööstusharudes: energeetika-, metallurgia-, masina-, keemia-, kerge-, toiduaine- ja puidutööstuses. “Meie valikus on esindatud pea kõik robotite liigid ja tüübid,” kinnitab Savila. “Enim levinud on kuueteljelised tööstusrobotid, aga on ka neljateljelised robotid, SCARA-tüüpi robotid (SCARA – Selective Compliant 30 November 2017

Assembly Robot Arm – robot, millel on kaks paralleelset pöörlevat lüli), koostöörobotid ja paralleelrobotid.” ABB roboteid võib leida juba mitmekümne Eesti ettevõtte tootmisest, ka metallitööstuse juhtivate firmade majapidamisest. Fortaco, kes valmistab Narvas keevitatud teraskonstruktsioone; AQ Lasertool, kes toodab metallist komponente erinevatele rahvusvahelistele koostööpartneritele; Favor, suurim õhukese lehtmetalli töötlemisele spetsialiseerunud metallitööstus Eestis; Munkfors Saed, tuntud käsisaagide ja saelehtede tootja; Cutform, kõrge klassi metallist toodete tarnija; Norcar, traktorite keredetailide ja põllumajandusseadmete valmistaja; Hanza Mechanics, peenmehaanikale spetsialiseerunud ettevõte.

ROBOTID ON OSA SUUREMAST SÜSTEEMIST

Ühes on kõik nõus – tulevik kuulub inimeste ja robotite koostööle, lihtsustatud rakendustele ja kergetele robotitele. Inimese ja roboti koostöö, robootikala-

Eestis tegutseb umbes 175 peamiselt väikese ja keskmise suurusega masinate ning seadmete tootjat. Suuremateks masinatööstusettevõteteks on AS Hekotek (puidutöötlemisseadmed), OÜ Palmse Mehaanikakoda (metsaveohaagised, palgitõstukid), AS Sami (ehitustõstukid, metsatöömasinad), AS Tech Group (tootmise automatiseerimise seadmed, tootmisliinid), OÜ Technobalt Eesti (konveiersüsteemid), AS Finmec, AS Rauameister (teisaldus- ja tõsteseadmed ning nende osad), OÜ JOT Eesti (tootmisautomaatika), Interconnect Product Assembly AS (tööstusseadmed, tööstuselektroonika), OÜ PMT (erinevad seadmed masinatööstusele), Sveba-Dahlen Baltic OÜ (toiduainetööstuse seadmed) ja Metos AS (suurköögiseadmed). Sektoris domineerivad siiski väiksemad ettevõtted. Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal, ent masinatööstus on esindatud peaaegu igas Eesti piirkonnas. Prognooside kohaselt kasvab pikemas perspektiivis nii masinatööstuse eksport kui ka müük siseturule. Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

henduste lihtsustamine ja integreeritud roboti lahendused kirjeldavad kõige paremini seda, mida tulevik tuua võiks. “Praegu on selge, et uue põlvkonna koostöörobotite tootmine on nihutanud piire ja kujundanud ümber arusaamu robotiautomaatikast, protsessidest, mis võiksid üldse olla automatiseeritud,” räägib Savila. Roboteid kasutab oma tootmises ka ABB ise. Ettevõtte mootorite ja generaatorite tehase keevitusprotsess on robotiseeritud, robotid keevitavad igapäevaselt staatorite pakette. Lähitulevikus on plaanis robotiseerida ajamite ja taastuvenergiaseadmete tehase ajamikappide kokkupanek. “Lähtume enda tootmisprotsesside robotiseerimisel samadest argumentidest, mida toome klientidele,” ütleb Savila. “Laias laastus on nendeks esiteks rahaga seotu ehk tegevuskulude vähendamine; teiseks kõik, mis puudutab kvaliteeti; kolmandaks tööohutus; neljandaks tootmise paindlikkuse ja efektiivsuse tagamine; viiendaks inimtegurisse puutuv ehk värbamine, kaadrivoolavus jne.”

TÖÖSTUS SISUTURUNDUS

Eestis pannakse kokku suuri asju Tänapäevaste keeruliste, osaliselt või täielikult robotiseeritud tööstusseadmete ja tootmisliinide paigaldamine, katsetamine ning n-ö käima jooksmine on äärmiselt keeruline ja aeganõudev ettevõtmine. Peale aja läheb uue sisseseade komplekteerimisel tarvis spetsiaalse väljaõppega personali ja võimekaid mehhanisme. Sageli tuleb tootmispinnal välja vahetada vana seade, mille montaaž ja katsetamine kohapeal võtab liialt aega, tuues kaasa pikema tööseisaku koos suure kuluga. Nii on lihtsam seda kõike neutraalsel pinnal teha, võtta hiljem seade lahti, pakendada ja saata kohta, kus see uuesti kokku pannakse ning võib kohe tööle hakata. Unibox pakub Eestis sarnast teenust 2013. aastast kahe 20 x 60 meetri suuruse lööviga, mis annab köetavat pinda ühtekokku 2400 ruutmeetrit. Kummaski löövis on kaks sildkraanat tõstevõimega 5 + 15 tonni ja korraga on võimalik üles upitada kuni 60-tonniseid raskusi. Kõrgus kraanatala alla on 9,15 meetrit. Jõupistikutega (16/32 A) varustatud hallis võib vajadusel kasutada katsetusteks voolu tugevusega 250 A. Lisaks katab kogu töömaad suruõhutorustik. Vajalik pädevus on

Uniboxil endal lukksepatöödeks, pneumaatika paigalduseks ja kaasata saab ka automaatikud. 2017. aasta augustis valmis uus 3000-ruutmeetrine koostehall, samuti kahe lööviga, kumbki 20 x 75 meetrit. Mõlemas löövis on kaks sildkraanat tõstevõimega 5 + 15 tonni ja üks tõstevõimega 5 tonni.

KUIDAS TOIMUB EELMONTAAŽ?

Üldjuhul toimetatakse kõik vajalikud komponendid tehasesse, kus spetsialistid need kokku monteerivad. Need võivad olla tellija või Uniboxi töölised, kaasa löövad vajadusel ka seadme välja töötanud projekteerijad koos inseneride ja tellija esindajatega – sageli rahvusvahelised meeskonnad. Pärast montaaži läbib seade või tootmisliin katsetuse ning häälestuse

faasi. Seejärel kokkupandu demonteeritakse ja pakendatakse vastavalt nõuetele transpordiks ning saadetakse kohta, kus see tööle hakkab. Kuna Unibox on pakendamise ja puidust ning vineerist kaubaaluste ja pakendite tootmisega tegelenud pikka aega, ei pea tellija tundma muret sellegi pärast.

RAHVUSVAHELINE TEENUS

Heaks näiteks usaldusest Eesti oskusteabe vastu on rahvusvaheline suurkontsern Initernational Paper. See on 24 riigis tegutsev 50 000 töötajaga ettevõte, kelle koostööpartneriks oleva Eesti-Soome ühisettevõtte Pesmel AS-Pesmel OY tellimusel pannakse Uniboxi montaažitehases kokku ja katsetatakse parasjagu juba kolmandat robotiseeritud pakkeliini, mis kiletab ja ladustab tonne kaaluvaid paberirulle mängeldes nagu pisikesi tikutoose. Pesmel AS toimetab Uniboxi kohale seadmete detailid, millest koostatud masinad paigaldatakse koostehallis sarnaselt lõpptehase layout'iga. Esimene liin töötab juba Põhja-Carolinas, teine Poolas ning praegu katsetusjärgus olev pakkimisliin hakkab tööle Brasiilias, kust saabusid siia Harjumaale paberirullid, millega liini katsetatakse. Monteeritud on Uniboxis ka palju paberitööstuse ja puitlaastplaadi konveiereid ning saetööstusseadmeid. Oskusteave ja tahtmine selleks on olemas, kuid ühendust tasub ettevõttega võtta varakult. www.unibox.ee November 2017 31