Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
September 2018
TĂ–Ă–STUS
TÖÖSTUS
Õiged otsused ja eksport viivad tööstussektorit edasi Selle sügise Tööstuse erilehes on mitmeid lugusid, kus juhid räägivad, mis on olnud ettevõtte edu võtmeks. Esimese mõttena öeldakse, et selleks on olnud õiged otsused. Konesko juht räägib oma neljanda tehase nurgakivi paneku ajal, et omaaegne otsus osta Soome turult ära konkurendid koos tehaseseadmetega andis neile edaspidi tohutu edumaa. Nüüd on tulemas moodne tehas koos moodsama sisustusega ja seda kõike seetõttu, et on olnud tarkust suurtellija ja nüüdse osanikuga koos areneda 25 aastat ühtejärge. Viljandist on kaks inspireerivat lugu: mööblitehas Bed Factory Sweden suurendas oma käivet veerandi võrra ja plaanib seda teha ka sellel aastal ning Viljandi Metalli juht jagab oma kogemust, kuidas nad on edukalt raiskamise vastu võidelnud. Tootmisettevõtted räägivad iga päev, et kasumlikkust tuleb tublisti tõsta – Skandinaavia maade tulemuslikkuseni on veel tükk maad minna. Tundub, et Viljandi kahel ettevõttel on õige teeots üles leitud ja tulemused ei lase ennast oodata. TMB Element on Baltikumi suurim betoonelementide tootja. Ettevõtte juht Jaan Luts jagab oma mõtteid, mis on kindlustanud neile koha parimate hulgas. Võin etteruttavalt
öelda, et võlusõnadeks on õiged otsused ja eksport. TMB kogemused lähinaabrite turgudele jõudmistest on muljetavaldavad. Üha enam räägivad majandusinimesed ja isegi rahvusvahelised poliitikud, et tööstust ootab ees reformimine. Sellele ootusele on isegi nimi antud – Tööstus 4.0. Mida meie ettevõtted sellest teada võiksid ja kuidas tulevikus rohkem IKT- ja tööstussektori koosarengust kasu lõigata – sellele keskendub Marek Bankiiri blogipostitus. Teguderohket sügist soovides! Juuli Nemvalts
TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: Printall
TÖÖSTUS
Pikaaegne koostöö suurkliendiga tõi edu Eesti üks juhtiv tõsteseadmete komponentide valmistaja Konesko AS paigaldas septembris nurgakivi oma uuele tehasele, mille kogumaksumus on kümme miljonit eurot. Ettevõtte kauaaegne juht ja üks omanikest Mart-Järvo Hirtentreu andis Tööstuse erilehele intervjuu. Juuli Nemvalts Mis tingis tehase ehitamise vajaduse? Põhjuseid on mitmeid. Oleme selles valdkonnas pikalt töötanud – alustasime 1992. aastal ning otsime pidevalt võimalusi sortimenti veelgi laiendada. Suurenemismõtted tekkisid juba paar aastat tagasi, täpsem plaan tehase ehitamiseks tuli selle suve alguses. Oleme seni laienenud väikeste juppide kaupa. Konesko tegevus on laiahaardeline – valmistame automaatikaseadmeid, elektrikilpe, juhtimissüsteeme, elektrimootoreid ja metallist konstruktsioone kraanadele. Kolm tegevust on eraldi territooriumitel: meie kõige suurem tootmisüksus on Koerus – seal valmistame elektrikomponente ja elekrimootoreid –, tõsteseadmete teraskomponente valmistame Põltsamaal ja Türi-Allikul toodame praegu suuregabariidiliste kraanade juhtimiskeskusi. Sinna, Türi-Allikule lisandub väikesegabariidiliste, standardsete elektrimootorite valmistamise tehas. Loomulikult on ettevõte selle loomisest
Konesko juht Mart-Järvo Hirtentreu Foto: Ilmar Saabas 4 September 2018
alates pidevalt arenenud, kuid nii suurt arenguhüpet ei ole viimase 15 aasta jooksul toimunud. Hindan, et suudame uue tehase ehitamisega astuda kvalitatiivse sammu. Ostame tehasesse Saksamaa juhtivate tehnoloogiaarendajate parimad seadmed – need annavad võimaluse efektiivsust ja kvaliteeti tõsta. Investeeringu maksumus on koos ehituse ja sisseseadega vähemalt 10 miljonit eurot. Hoone on valmis 2019. aasta märtsis, alustame tootmisega järgmise aasta sügisel. Ettevõtte toodang läheb Eestist välja. Kui keeruline oli leida stabiilseid äripartnereid? Meie suuraktsionär Konecranes Finance OY, kellele kuulub Koneskost 49%, on ühtlasi meie kõige suurem klient. Nad valmistavad ja müüvad kraanasid. Maailma mastaabis on nad suurim sildkraanade
TÖÖSTUS valmistaja. Meie koostöö on kestnud enam kui 25 aastat. On hea meel tõdeda, et oleme kasvanud selle tellijaga koos, teame nende vajadusi ja kvaliteedikriteeriume. Teame, kuidas koostöö on sujunud – alustasime neile elekrimootorite mähkimise teenuse müümisest 1992. aastal. Võib öelda, et oleme jõudnud ühe detaili tootmisest aina kaugemale – praegu teeme kraanadele lõpuni valmis elektrimootorid ja elektrijuhtimissüsteemid. Konecranes on meie suurim klient, aga mitte ainus, neile läheb 80–85% kogu tootmismahust.
Oleme saanud oma arenguprotsessis koos edasi minna – see on olnud pettumusteta periood, mis on võimaldanud äri ja tootmise kasvatamist. Milliste investeeringute üle tunnete enim heameelt? Olulisim otsus sai tehtud 2003. aastal, kui toimus 19% aktsiate võõrandamine meie suurtellijale. Samas ostsime Soomest ära kaks Konecranesi mootoritehast, mille kogutoodang oli ligi sada tuhat mootorit aastas, ja tõime need Eestisse. 236 rekatäit seadmeid oli vaja ära osta ning tootmispinnad ja kogu tehnika üles seada nelja kuuga! See oli pöördemoment, tuule sai tiibadesse tõsteseadmete elektrimootorite suund. Võin öelda, et sellest ajast sai veelgi hoogu juurde meie hea parnerlussuhe. Oleme saanud oma arenguprotsessis koos edasi minna – see on olnud pettumusteta periood, mis on võimaldanud äri ja tootmise kasvatamist. Meie toonane kõige suurem väljakutse oli, kust saada 200–250 inimest. See oli meie
Uue tehase joonis
aastane vajadus, õnneks oli aasta 2003 ja töökäsi veel maal jätkus. Olete oma tootmisega Kesk-Eestis. Miks? Lõpliku otsuse tootmise Tallinnast äraviimiseks tegime 1997. aastal, kui otsustasime alustada metallkonstruktsioonide valmistamist. Asusime Tallinnas rendipindadel ja seal oleks tegevuse laiendamine meile liiga kalliks maksma läinud. Vaatasime mitmeid paiku, kuid Tallinna lähedal polnud sobivaid. 1997. aastal ostsime pankrotitoimkonnalt ära Koeru autoremonditehase, kus hiilgeaegadel oli töötanud 180 inimest. Praegu töötab seal 300 inimest – enamjaolt tublid Koeru lähiümbruse inimesed, kes elavad kõige rohkem 30 kilomeetri kaugusel. Meil on vahetustega töö ja osa kaugemal elavad töötajaid, kelle kodukohast ei tule bussiliin sobival ajal, toome eribussiga tööle. Praegu on ettevõttes 415 inimest, uue tehase valmimisega on vaja juurde umbkaudu 50 inimest. Koostööpartneritena on meie toodete valmistamisega otseselt seotud veel 180–200 inimest. Ise elan Tallinnas, kuid tootmise mõttes on hea, et Koeru, Põltsamaa ja Türi on suhteliselt lähestikku – nende kõigi vahe on 50 kilomeetrit. See on paratamatu, et pead kõiki pidevalt külastama ja vaatama, kuidas protsessid sujuvad. Meil läheb iga päev maailma keskmiselt viis rekatäit toodangut. Naljaga pooleks võib öelda, et oleme nagu logistikakeskus, kus asjad valmis tehakse. Millega motiveerite töötajaid? Meil on Koerus stabiilne meeskond, kaader püsib ja on lojaalne. Võin öelda, et kui maksad õigeaegselt palka ja pead inimestest lugu, siis ei lähe ta mujalt uut tööd otsima. Meile tullakse peredega
tööle. Hea näide on masuajast, kui seisime raske otsuse ees, kas koondame inimesi või langetame ajutiselt palku. Töötajad valisid palkade langetamise – sellised asjad liidavad tohutult kollektiivi. Tootmises on toodangu kvaliteet ülioluline faktor. Kuidas saavutate kõrge kvaliteeditaseme? Meil on eraldi kvaliteedimeeskond, kus iga kaebust jälitatakse tootmisprotsessi alguseni välja. Ka on meil toote markeeringutes näha, kes on asja valmistaja, millal toode valmistati. Lisaks pidev koolitus ja kontrollseadmete uuendamine. Oleme saanud põhikliendilt palju oskusteavet, samas võtame rahvusvahelistelt firmadelt juurde sertifitseerimisi ja koolitusi. Nendeta ei saagi oma toodangut turustada. Meil on ISO9001, 14001 ja OHSA 18000 sertifikaadid. Muu hulgas nõuame oma koostööpartneritelt samade nõuete järgimist. See on pidev protsess, iga aasta õpime või teeme selles valdkonnas midagi uut juurde, et teha seeläbi oma tootmisprotsesse kindlamaks ja elu lihtsamaks.
Meil läheb iga päev maailma keskmiselt viis rekatäit toodangut. Naljaga pooleks võib öelda, et oleme nagu logistikakeskus, kus asjad valmis tehakse. Näiteks elektrimootoreid, mis majast välja lähevad, testitakse ning neist jääb järele raport. Kontroll on 100% ja 100% jäävad järele raportid. Need detailid, mis tulevad allhankest, lähevad samuti kontrolli. Mõõtmisel kasutatakse 3D-mõõteseadet, millest selgub, kas
Foto: Konesko
TÖÖSTUS komponendid on täpselt joonisele vastavad. Kui on midagi valesti, saadame üldjuhul komponendid tarnijale tagasi, aga enne tuvastame, mis oli valesti ja õpetame alltöövõtjat ka. Tööstusettevõtted kurdavad personalinappuse üle. Kuidas on teil lood? Kust tulevad teil õppinud ja professionaalsed töötajad? Mulle tundub, et tänapäeva haridussüsteem ei suuda vajalike ametioskustega töölisi koolitada. Meil on paljuski enda välja koolitatud töötajad. Kui ostame uue seadme, on meil lepinguosana nõue, et töötajatele tehakse tehases koolitus.
Võin öelda, et kui maksad õigeaegselt palka ja pead inimestest lugu, siis ei lähe ta mujalt uut tööd otsima. Meile tullakse peredega tööle. Teeme koostööd Tallinna tehnikaülikooliga, kutsehariduskeskustega, Tallinna tehnikakõrgkooliga. Võib öelda, et mainitud tehnikakõrgkool on meie alal väga tugeva tasemega, kuid valdkond vajab selliseid inimesi rohkem.
Koostöös oleme enim kasutanud Tallinna tehnikaülikooli eksperte – kui on tulnud aru saada, miks mingi seade on läbi põlenud. Meil valmistatavate toodete disain tuleb tellijatelt. Oskusteabe pideval arendamisel teeme väga tihedat koostööd tellijatega. Olete turul 1992. aastast. Mis on olnud ettevõtte jaoks keerulisemad ajad ja mida sellest õppisite? Aastad 2009–2010 oli raskem aeg, kui üldine langus oli 20–30%. Juba siis oli meil üle 400 töötaja. Olime sunnitud koondama 10% inimestest. Õppisime sellest ajast prognooside lugemist, et varude soetamisel tasub olla ettevaatlikum. Mitte võtta liiga suurt riski, et ladu on toorainet täis ja raha selle all kinni – laod tuleb hoida optimaalsena. Kui palju mõjutavad teid maailmaturu hinnad? Kõik materjalid, mida hangime, põhinevad börsil noteeritud hindadel. Õnneks saame oma müügihindu kvartalis korra korrigeerida ja muudame hindu partiide järgi. Ühtlasi on meil õnneks lepingud tooraine tarnijatega ja oleme päästetud jaehinna kõikumistest.
LASERLÕIKUS 7 PÄEVA NÄDALAS CNC TREIMINE JA FREESIMINE
Uue tehasehoone nurgakivi panek tõotab moodsa tootmishoone kerkimist.
TÖÖSTUS
Foto: Konesko
Õppisime masuajast prognooside lugemist, et varude soetamisel tasub olla ettevaatlikum.
Millised on tulevikuplaanid? Praegu on meie kõige suurem eesmärk Türi-Alliku uue tehase valmimine. Saada tööle moodsad seadmed, saavutada tehase võimsus – need on lähima kolme aasta eesmärgid. Elektrimootorite valmistamine pole väga kiire ja lihtne protsess. Tootmistsükkel, kus on automaatne laosüsteem, kus tuuakse ette detailid ja viiakse lattu poolkomponendid, nõuab teistmoodi lähenemist. Oleme saanud häid mõtteid autovalmistajate moodsatest tehastest. Nüüd saame juurutada efektiivsemat tootmist, mis annab meile võimaluse uue tehase võimsust paremini ära kasutada. Soovime edasi liikuda koos oma suurtellijaga ja kui tekib juurde tootmisvõimsust, siis leida juurde veel üks suur klient.
TÖÖSTUS
Tööstus 4.0
Kas Tööstus 4.0 kukutab
lean-tootmise? Mis on Tööstus 4.0 ja kas selle põhimõtted löövad troonilt enam kui pool sajandit tootmisjuhtimist valitsenud lean-kontseptsiooni? See on huvitav ja õigustatud küsimus, mis on tekkinud ilmselt paljudel tootmisprotsesside arendajatel. Marek Bankiir Leanway asutaja ja koolitaja Tööstus 4.0 idee on lihtsalt sedavõrd ambitsioonikas, et seal ei paista sugugi ruumi olevat lean-juhtimissüsteemile, mis näitab oma põhimõtetes üles lihtsust ja keerulistest IT-süsteemidest hoidumist. 10 September 2018
Mis on Tööstus 4.0?
Kuigi termin on viimasel ajal maailmas palju kõneainet tekitanud, siis üht head definitsiooni sellele siiski ei ole. Käibel on erinevaid selgitusi, üks keerukam kui teine. Mulle endale meeldib ehk kõige rohkem Itaalia suurima tehnikaülikooli Politecnico di Milano definitsioon, mis ütleb, et Tööstus 4.0 on tööstuse ja tootmise tulevikuvisioon, kus infotehnoloogilised lahendused tõstavad konkurentsivõimet ja efektiivsust seeläbi, et ühendavad väärtusahelas kõik ressursid (andmed, inimesed, masinad). Esmalt tuli kontseptsioon kõne alla 2011. aastal Saksamaal liidukantsleri Angela Merkeli vahendusel, kus lubati, et selle abil tõstetakse tootmine uuele tasemele. Trummid löödi põrisema ning välja kuulutati neljanda tööstusrevolutsiooni algus – nimetuseks industrie 4.0. Idee järgi kaasab Tööstus 4.0 toot-
misse uued tehnoloogiad, kus kokku viiakse digitaalne ja füüsiline maailm – pilvandmetöötlus, asjade internet, reaalajas mõtlemise ja reageerimise tehnoloogia, pilvepõhised teenused, suurandmete analüüs, robootika, tehisintellekt, 3D-printimine jpm. Kõik selleks, et luua kahe järgmise dekaadi jooksul n-ö intelligentne või tark tehas, mis tulemina tagab suurema efektiivsuse ning konkurentsivõime.
Tööstus 4.0 peamised komponendid
Sakslased ise ennustavad sellele suurt tulevikku ja kasu. Tööstus 4.0 peaks ainuüksi Saksamaale tootma aastaks 2025 lisatulu kokku 78 miljardit eurot, mis on nende kahaneva rahvaarvu tõttu seda muljetavaldavam suurus. Tõsi, hetkel veel peale kisa suurt liigutamist Tööstus 4.0 suunas ei ole.
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
Mõneti on see ka mõistetav, kuna siiani puuduvad täpsed spetsifikatsioonid ning positiivsed kaasused. Pigem veel unistavale meeleolule viitab ka McKinsey uuring, mis viidi läbi 2016. aastal 300 (USA, Saksamaa ja Jaapani) tööstuseksperdi seas. 90% vastanutest arvas küll, et nende konkurentsivõime kasvaks Tööstus 4.0 juurutades, kuid samas ainult 16%-l neist oli selle juurutamiseks strateegiline plaan. Konservatiivsed ollakse ka Tööstus 4.0 investeeringute tegemisel. Ainult väga väike osa (14%) T&A-kuludest on suunatud uue kontseptsiooni arendamisse. Takistusi selleks on mitmeid. Alates sellest, et puuduvad positiivsed
kaasused, mis õigustaks suuri investeeringuid, lisaks andmeturvalisus ja koostöö kolmandate osalistega.
Tööstus 4.0 ja lean on vastandid – üks eelistab keerukust, teine lihtsust
Kuidas on üldse tekkinud arusaam, et Tööstus 4.0 sööb lean’i välja? Ilmselt seetõttu, et pealtnäha tunduvad Tööstus 4.0 tehnoloogiad täiesti vastandlikud lean’i lihtsuse põhimõtetele. Näiteks IT-lahendused, mis pakuvad oma olemuselt võimalust lisada süsteemidesse keerukust. Ka automatiseerimine võib tähendada lean’ile vastupidiselt madalamat
Tööstuse plahvatuslik areng aegliinil
Algallikas: Festo Training and Consulting 12 September 2018
paindlikkust, sest protsesse, mis on kord juba automatiseeritud, on hiljem raske muuta ja seetõttu ka keerulisem paremaks disainida. Sellisel pinnal aga ei saa toimuda töö käigus õppimist, järelikult töötajate arusaam, kuidas tehas tegelikult toimib, jääb pinnapealseks. Lisaks tähendab automatiseerimine üsna suuri investeeringuid põhivarasse, mis igakuise fikseeritud kuluna ei küsi, kas sul on parasjagu tellimusi või mitte. Veel hullem, kui soetatud on hoopiski vale tehnoloogia, mille tagajärjed võivad olla üsna katastroofilised. Kurvaks näiteks siinkohal on Tesla liigse automatiseerimise tuhin, kus neil tuli välja vahetada mitmed hiljuti soetatud kõrgtehnoloogilised seadmed ning need ikkagi inimestega asendada. Lean-lähenemine püüab sellistest liigsetest investeeringutest igal juhul hoiduda. Lean ei saa seevastu jällegi kiidelda info liikumise kiirusega. Siin on Tööstus 4.0 totaalne ühilduvus ja võrgustumine selgelt üle. Kiire info liikumine aitab ka paremini turule reageerida. Järelikult on tegu olulise konkurentsiteguriga. Niisiis, mõlemal on omad tugevused ja puudused ning see on pannud paljusid tööstusala eksperte arutlema, kas need kaks kontseptsiooni võiks kuidagi ühildada. Üks karakteristika, millel palju peatutakse, käsitleb lean’i kui Tööstus 4.0 kontseptsioonile ülemineku eeldust, teine jällegi mõlema omavahelist sünkrooni. Vaatleme neid mõtteid pisut lähemalt.
TÖÖSTUS
Lean kui Tööstus 4.0 kontseptsioonile ülemineku eeldus
Lean keskendub tootmisprotsessis raiskamiste kõrvaldamisele ning standardiseeritud rutiinide loomisele. Tagajärjeks on operatsioonisüsteemi madal keerukus, kus kasutatakse lihtsaid masinad ja töökohti. Need aga omakorda hõlbustavad oluliselt tootmisprotsessi automatiseerimist ja digiteerimist, mis veelgi olulisem, lisavad tasuvust. Lean-tootmisele meeldib ka visuaalne kontroll ning protsesside läbipaistvus, mis võimaldab seal lihtsamini kõrvalekaldeid avastada. See on aga pannud paljusid valdkonna eksperte uskuma, et lean-kontseptsioon on eelduseks eduka Tööstus 4.0 programmi elluviimiseks. Mõtet kinnitab ka Staufen AG läbi viidud uuring 179 tööstusettevõtte seas, kus tuli ilmsiks, et Tööstus 4.0 pioneeride seas oli üks ühine joon – nad kõik olid juba varem oma operatsioonisüsteemis lean-juhtimissüsteemi rakendanud.
Toyota uut tehasekontseptsiooni juurutav asepresident Mitsuru Kawai ütles sisuliselt sama: “Enne automatiseerimist tee protsess tõhusaks ning nii lihtsaks kui võimalik. Alles seejärel, kui protsess on läbinisti lihtsustatud, võivad masinad üle võtta.”
Tõhus süntees ehk lean-Tööstus 4.0
Leidub ka autoreid (Rüttimann ja Stöckli), kes ei näe Tööstus 4.0 kontseptsiooni kui revolutsiooni, vaid hoopis kui lean-tordi kaunistust. Teisisõnu, Tööstus 4.0 tehnoloogiate rakendamine saab olema lean-tootmise uus väljakutse, millega arendatakse olemasolevat kontseptsiooni, muutes seda paindlikumaks. Kuid lean jääb aluspõhimõtteks edasi. Sama meelt on ka kaks juhtivat konsultatsioonibürood McKinsey ja BCG, kes näevad Tööstus 4.0 kui lean-juhtimissüsteemi digitaalset toetust. Viimane neist on kahe kontseptsiooni omavahelise liitmise asjus eriti optimistlik ning näeb,
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
et selliselt on võimalik ettevõtetel viie kuni kümne aasta jooksul oma kulusid vähendada kuni 40%. Samas hoiatab BCG, et kui mõlemat kontseptsiooni individuaalselt rakendada, siis oleks potentsiaal kulude vähendamiseks kõigest keskmiselt 15%. BCG idee seisneb mõlema tugevate külgede ärakasutamises ning on olnud ideest sedavõrd haaratud, et pakkus sünteesile välja isegi oma termini – lean-Tööstus 4.0 (lean industry 4.0). Integreeritud süsteemi puhul hinnatakse kõige suuremateks efektideks kvaliteedi paranemist 20% võrra (liitreaalsuse kasutuselevõtt tööoperatsioonide juhendamisel) ning varude vähendamist 30% ulatuses (varude ja tootmise etteennustamise täpsus, mis baseerub suurandmetel). McKinsey omakorda lisab sinna veelgi efekte. Näiteks 30–50% masinate seisakute vähenemine, mis saavutatakse ennetava hoolduse ja kaugjuhtimisega. Tööjõu efektiivsus on samuti koht, kus digitaalne tulemuste juhti-
mine, robootika ning isejuhtivad sõidukid aina enam automatiseerivad käsitööd (näiteks komplekteerimine ja tehasesisene transport). Selliselt on võimalik tööjõu efektiivsust parandada omakorda 40–50%. Väga tabavalt on lean-Tööstus 4.0 kontseptsiooni kokku võtnud operatsioonide tõhususe ekspert Torbjørn H. Netland. Tema arvates on neljas tööstusrevolutsioon võimaldamas tõelise lean-ettevõtte sündi: “Tööstus 4.0 tehnoloogiad võimaldavad palju rikkalikumat arusaama kliendinõudlusest ning jagavad seda samal ajal üle kogu tarneahela. Targad tehased suudavad toota kiiremini ja palju vähem ressursse raisates. Kontseptsioon võimaldab ka palju kiiremat ühe-tükivoo põhimõtte rakendumist kliendi erisoovidest lähtuvatele toodetele. Sel kõigel on potentsiaali radikaalselt vähendada varusid kogu väärtusahela ulatuses. Lean-tootmine on viis, kuidas saavutada vähemaga rohkem – nii on see täna kui ka tulevikus.” Blogipostituse täistekst on saadaval www.leanway.ee.
TÖÖSTUS
Mööblitööstuses on 25% müüginumbrite tõstmine tõeline kübaratrikk
Rootsi magamistoamööblit valmistava Bed Factory Swedeni tegevjuht Indrek Aasna ütles müügiedu kommenteerides, et pigem on heade tulemuste taga õige toode kui muud majandustegurid. Juuli Nemvalts “Mööblitootmine on riskirohke tegevus. Et saada häid tulemusi, on kõige olulisem õige toote leidmine. Oleme võtnud kuulda klientide soove ja suutsime muudatused kiirelt sisse viia – sellega oleme saavutanud müügiedu,” rääkis Aasna. Viljandis tegutsev Bed Factory Sweden OÜ kasvatas mullu käivet 25 protsenti, 8,3 miljoni euroni, ettevõtte puhas-
kasum oli 222 000 eurot. Ettevõte kuulub Rootsi kontserni Bedfactory Sweden Holding AB. Eestis asuvat tootmisettevõtet juhtiv Indrek Aasna ütleb, et koduturul nad ettevõtte toodangut ei müü. Erandi on nad teinud ainult hotellidele. Müügikontor, millega ollakse tihedas koostöös, asub Rootsis ja enamik toodangust
Rootsis populaarne voodi Ester on ettevõtte enda tootearenduse tulemus.
TÖÖSTUS müüaksegi Rootsis, Taanis ning vähesel määral Soomes ja Norras. Müügiedu teiseks teguriks peabki Aasna nende kiiret tootearenduse võimekust. “Oleme teinud klientide seas küsitlusi ja võtnud arvesse ettepanekuid ning need muutused on omakorda klientidele meeldinud. Suur pluss on, et tootearendus on meie enda oma. Saame kõik muutused ka kiirelt ellu viia,” on Aasna tootmisprotsessidega rahul. Osa toodangust müüaksegi poekettidele ning suurem osa on white-label-tooted (toode, millele märgitakse tellija bränd peale).
Töökätest enim puudust
Foto: Bed Factory Sweden
Tootmismahtude järsk kasvatamine on pannud neidki aktiivselt töötajaid värbama. Kui kevadel oli ettevõttes töötajaid 80 ümber, siis nüüd on neid juba 100. Küsimusele, kuidas ettevõte endale pädeva personali saab – nii tootmise kui ka kontori poolele –, vastas Aasna, et ikka teistest ettevõtetest. “Paraku on hetkeseis turul selline, et vabasid töötajaid pole ja tootmisettevõtted peavad olema valmis töötajate üleostmiseks. Peab olema valmis praeguse palgasurvega kaasa tulema ja läbirääkimisi
TÖÖSTUS
Mööblitööstuses on käsitöö osakaal veel suur.
pidama ning samas olemasolevaid töötajaid hoidma. Oleme panustanud töötajate olmetingimuste parandamisse. Paljuski saab otsustavaks, milline firma sa oled, kuidas oma inimestega käitud. Me teeme sellega palju tööd – mis iganes tööriistu või tööriideid, millega töötajad ennast paremini tunnevad, oleme mõistlikkuse piires soetanud,” selgitab Aasna. Sellele vaatamata vajatakse nii tootmisse kui ka kontorisse mitmeid inimesi juurde. “Muuhulgas otsime nii tootmise planeerijat kui ka kliendihaldurit kontorisse – otsinguspekter on lai. Oleme proovinud kõrgema tootmismahu perioodil ka lätlasi endale appi tuua ja see on toiminud,” räägib Aasna võõrtööliste palkamisest. “Võin öelda, et Viljandis on ka teistes ettevõtetes palju võõrtöölisi palgal ja minu meelest pole selles midagi halba. Kuigi nende kasutamisel on vaja appi tugiisikut, kes nendega kas vene või inglise keeles asju ajab.”
Suured muutused
Bed Factory Sweden pidas äsja oma 13. sünnipäeva ja emaettevõte on selles sektoris tegutsenud 25 aastat. Tootmismahtude järsk tõus sundis ettevõtte senist ärimudelit ümber hindama. “Varem võisime kiirelt toota, nägime potentsiaali just-in-time-ärimudelil. Nüüd, kui on valida, kas üks suur või kümme väiksemat klienti, on meie tooteloogika muutunud. Keskendume suurematele seeriatootmistele,” selgitab Aasna muu18 September 2018
Foto: Bed Factory Sweden
Hea teada Just-in-time-tellimustootmine on vaheladudeta tootmisviis, millega kiirendatakse investeeringute tasuvust, suurendatakse efektiivsust ja parandatakse kvaliteeti. Iga toode või detail valmib täpselt selleks hetkeks, kui seda vajatakse. Tellimustootmine eeldab väga täpset tootmiskorraldust. Allikas: Wikipedia
tuste tagamaid. “Samasse aega jäi ka uue voodimudeli väljatöötamine. Saime aru, et turg ootas hoopis teistmoodi lähenemist tootearenduses – oli vaja voodit, mida oleks klientidele otse koju toimetamisel võimalikult lihtne kokku monteerida ja kasutama hakata. Nii mina kui ka Rootsi-poolne juht tulime ettevõttesse väljastpoolt mööblitööstust ja suutsime n-ö uue pilguga sobiva lahenduse välja mõelda. Selle toote nimi on Ester (nii kutsuvad rootslased eestlasi) Beds,” räägib Aasna ja lisab: “Oleme selle tootega väga palju tähelepanu saanud.” Bed Factory Sweden võttis ümberkorraldusteks appi konsultandi. Aasna sõnul pole sugugi lihtne head konsultanti leida, kergelt võib hoopis ummikusse jõuda. “Võime öelda, et leidsime hea mehe, kellel olid kogemused sarnasest valdkonnast ja me rääkisime sama
keelt. Nüüd töötame selle nimel, et uut teadmist majja tuua ja muudatused realiseerida,” möönab ta. Ettevõtete müügimahu tõus 25 protsenti on tulnud juhi sõnul suhteliselt orgaaniliselt. “Meil ongi suured kasvumõtted, tahame oma ettevõtmised kahekordistada ja ettevõtte järgmisele tasandile viia. Selle aasta eesmärk on 25% tootmiskasv,” selgitab ta. Uus tehasehoone, mis tänavu vana tootmise kõrvale ehitati, on üle poole suurema pinnaga ja peaks uute seadmetega selleks küllaldaselt võimalusi pakkuma. Aasna sõnul jääb investeeringu suurus 1 300 000 euro kanti. Ta lisab, et ellujäämise põhiküsimus on praegu tootmise efektiivsus. Pehme mööbli tootmise eripäraks on väga suur käsitöö maht. “Iga inimese tööminut tuleb maksimeerida, sest seal on praegu ka suurim kulu kasvu surve. Automatiseerima peab, aga see nõuab mahtu. Kui seadmeid pole piisavalt koormatud, ei suuda me ka vajalikku kasumit teenida. Ja paraku ei saa meie tootmises ka kõike automatiseerida – sul võivad olla küll head masinad, aga kui hakkad voodile riiet peale klammerdama, pole nii häid roboteid veel saadaval. Muutuste tegemisel on tähtis õige visioon ja see, kuidas su ärimudel sinna sisse mahub. Eestis pole enam võimalik lihtsalt odava tööjõuga äri teha. Me peame kasvama, saama palju targemaks ja olema paindlikud, kui tahame ellu jääda,” selgitab ta.
Oleme kiiresti arenev tööstusettevõte, kes on spetsialiseerunud konkslift-kastide tootmisele. Meie toodang liigub põhiliselt Soome ja Rootsi turule. Lisaks masstoodangule suudame pakkuda erilahendustega kaste, mis on kindlasti meie suureks eeliseks. Meie eesmärk on pakkuda lahendusi, mis vastavad kliendi soovidele ja ootustele. ProMetec Metalli meeskonnal on esikohal kliendi rahulolu ja toodangu kvaliteet.
www.prometec.ee
TÖÖSTUS
Tõus tippu on tulnud
ekspordi toel Baltikumi ühe juhtiva betoonelementide tootja, TMB Elemendi juht Jaan Luts sõnas häid majandustulemusi kommenteerides, et edu põhjuseks on pikaaegne eksport Skandinaavia maadesse ning ettevõtte õigeaegsed laienemisotsused. Juuli Nemvalts Vaatamata heale turusituatsioonile, mis on soodsalt mõjutanud ehitusvaldkonna arengut, möönab Luts, et pigem tagavad edu õiged otsused. “Üks ei saa olla teiseta. 2016. aastal ostsime Soome betoonelementide firma Bedonimestarit OY. Selle, meist veidi suurema ettevõtte omandamine sealsel turul ja soodne turusituatsioon andsid koos hea majan-
dustulemuse. Meil oli toona kokku kolm tehast, praeguseks opereerime juba viiega,” räägib Luts kasvust. “Selle ostuga saime Soomes ja Rootsis hea turupositsiooni. Kui muidu läheb käivitamiseks aega kaks-kolm aastat, siis meie saime kiiremini tulemustele keskenduda. Ühtlasi tuli soomlastelt palju erialast oskusteavet ja polnud vajadust personali otsi-
Luts ütleb, et pigem tagavad edu õiged otsused. Foto: Madis Veltman
TÖÖSTUS da,” tunnustab ta soomlaste erialaseid teadmisi betoonitootmises.
Väärtusahela nõrgad lülid
Luts ütleb, et Eesti tootjad on betoonelementide tootmises konkurentsivõimelised, kui räägitakse lähiriikidest. “Ainuüksi elementi ennast me eksportida ei saa. Peame rääkima kogu väärtusahelast. Kahjuks ei ole Eesti ekspordivõime väga kõrge töödes, mis moodustavad ümber betoontoote muu tegevuse. Ehitame ju teises riigis, meie toodang pole standardne, meil on eriprojekti toode, kus projekteerimistööd on tehtud Rootsis, Soomes – seal saab otsustavaks koostööoskus. Väärtusahelasse on vaja sisse minna, selleks on vaja ressusse, just inimressursse, sest kvaliteetse personali kaudu tekib usaldus. Ainult müügitegevusega ei saa midagi,” selgitab Luts ekspordi tagamaid. TMB kogemus Skandinaavia turul kinnitab trendi, kus kohalikud inimesed ei taha enam füüsilist tööd teha. Vaatamata tehnika kasutamisele on platsil siiski palju füüsilist tööd. See annab eelise Eesti ettevõtetele ja Luts usub, et selline olukord jääb tõenäoliselt kestma veel mitmeks aastaks.
TÖÖSTUS
TMB Elemendi tehasehoone sein näitab betooni variatsioonide rohkust.
Luts sõnab, et tööjõu palgasurve neid väga ei mõjuta. Pigem peavad vastukaaluks olema ettevõtte tegevused veelgi efektiivsemad. “Kogu protsess peab logistiliselt parem olema, näen seda Soome näidete baasilt. Meil jääb vajaka tipptaseme arhitektidest, projekteerijatest, konstruktoritest – sealt algab kõik. Kui nendes töölõikudes tehakse vigu, hakkab sealt lisakulu pihta. Hilisem vigade parandus läheb ettevõttele mitu korda kallimaks,” ütleb ta.
Eksport annab hoo
1998. aastast saadik on eksporditud TMB tooteid Lätti. Kuna turg oli lõunanaabrite juures tootjatest tühi, ehitas ettevõte 2005. aastal Lätti tehase. “Kahe-kolme aastaga tuli robinal teisigi betoonelementide tootjaid juurde, nii et ega me ainupositsiooni kaua nautida saanud. Meie edaspidine tegevus oli nii tulemuslik, et pidime suurendama Läti tehast praktiliselt kaks korda,” meenutab Luts toonaseid aegu. Hilisem Eestit tabanud majanduskriis ei jätnud puutumata ka ehitussektorit. Paljuski hakati üle läänepiiri kiikama just seetõttu, et kodumaine turg kukkus tugevalt alla. “Pärast 2008.– 2009. aasta kriisi hakkasimegi tegelema ekspordiga, elu sundis vaatama väljapoole. Samal ajal ei olnud Rootsis ja
Soomes mahud nii palju langenud. Läti läks Rootsi turule ja meie Tartust Soome. Võib öelda, et Läti oli kõige edukam, sest Rootsi mahud kasvasid. Soomes oli aga väike langus 2012.–2013. aastal – siis kadusid Soome mahud ära. Meil tuli jälgida kasumlikkust – polnud mõtet võtta töid, mis ettevõttele midagi sisse ei toonud,” kommenteerib ta. Praegu lähebki enamik Läti toodangust (üle 90 protsendi) riigist välja. Eestis on see osakaal 60 protsendi ringis. Samas jätab Soome tugev siseturg enamiku toodangust riiki.
Võtab aega
Ettevõttel tuli nii Lätis kui ka Soomes kokku puutuda erinevate hoiakute ja suhtumistega. “Kuna ehitasime tehase Lätti ise, on see väga meie oma nägu ja põhineb suuresti Eesti oskusteabe baasil. Soomes oli lugu täiesti teine, sest ostsime toimiva perefirma ning nende töö- ja juhtimiskultuur oli täiesti teistsugune. Püüdsime jätkata samas liinis, kuidas nad varem olid teinud ning ainult veidi lisasime oma nägemust juurde. Võib öelda, et esimene aasta oli pingeline, aga nüüd on olukord paremaks läinud,” räägib Luts. TMB on eksporti arendades aru saanud, et välisturgudele minek on pikk protsess. Kiireid tulemusi ei tasu ooda-
Fotod: TMB Element
ta, pigem tuleb arvestada ajafaktoriga ja sellega, et alguses on kulud suuremad kui tulud. Kasuks tuleb, kui osatakse eksporditurgusid hinnata ja vaadata detailsemalt turgude sisse – millised on kliendid, muud olulised detailid, ka ajafaktor. “Betoonelementidel on see aeg kaks-kolm aastat. Ehitusprotsess – kui räägime kortermajast – kestabki paar aastat. Kui on suurem projekt, siis võib minna isegi kolm aastat aega. See on esialgne sisenemine ehitusturule. Kui tahad aga kasvatada lojaalset kliendibaasi, siis võime oma Läti näitel öelda, et see võtab aeg seitse-kaheksa aastat. Siis teatakse su kvaliteeti ja hinnaklassi ning tehakse pakkumisi juba hanketa, eeldusel muidugi, et sa ei hakka hinda üles kruvima,” ütleb Luts.
Muutuste aasta
TMB jaoks on tänavune aasta murranguline. Ettevõte liitus Euroopa suurima betoonelementide tootja Consolis Groupiga, kes on esindatud 30 riigis. “Selleks et areneda suuremate sammudega, oleksime vajanud lisaraha ja rohkem tuge. Võin öelda, et ega meil endil ei olnud erilist müügisoovi, lihtsalt tuli hea pakkumine. Consolis on tugev ettevõte, nad on hästi infraehituses sees ja neil on olmas isegi oma akadeemia. See kõik annab meie tütarfirmadele edaspidiseks tubli arengu,” sõnab Luts. Betoon on ilmastikukindel ja eriilmeline.
22 September 2018
TÖÖSTUS
Pärast tehtud muudatusi on tehase visuaal tunduvalt paranenud. Foto: Viljandi Metall
VMT Tehased lean-teekonna alguses Viljandi Metall soovis vähendada ressursside kadu ja luua rohkem süsteemsust tootmisprotsessi. Selles andis häid tulemusi lean-meetod. Kokkuhoid saavutati erinevate töölõikude optimeerimisega ning mis peaasi, tõusis tööviljakus ja säästeti raha. Rainer Kütt VMT Tehase tegevjuht
24 September 2018
Ettevõtte tööprotsesside tõsisemat ülevaatamist alustasime 2014. aastal. Olime küll Eesti mõistes omas sektoris väga heade majandustulemustega ettevõte, aga nägin, et siit on kindlasti võimalik veel edasi minna – ettevõtte vundament arenguks oli ülihea. Põhiline mootor, mis meid edasi liikuma pani, oli kindlasti teiste analoogsete ettevõtete konkurentsi tunnetamine ning loomulikult tõsine huvi ja kirg tootlikkuse kasvatamise vastu.
Millest alustasime?
Esimese sammuna tundus väga loogiline alustada teiste analoogsete ettevõtete uurimisest. Paraku me Eesti mastaabis oma sektori ettevõtet, kellest õppida, väga ei leidnud. Samuti ei leidnud teedrajavat innovatsiooni mu-
jal tegutsevatest metalliettevõtetest – kõik uurimistulemused viitasid asjaolule, et ju see metallitööstus üks ajast maha jäänud sektor ole. Uurimistöö käigus sai komistatud mitmeid kordi selliste ägedate autotööstusettevõtete nagu TOYOTA, BMW, VW jne otsa. Kõige esimesena hakkasid silma autotööstuse tootmiste eeskujulik kord, hästi töötav logistika, automatiseerimine loomulikult ka. Meie võimalused automatiseerimiseks olid aga piiratud, kuna valdavalt tegeleme rohkem rätsepatööd meenutavate projektidega.
Kõige alus
Autotööstus on samuti väga konkurentsitihe. Selleks et konkurentsis püsida, tuleb olla innovaatiline, toot-
TÖÖSTUSTARVIKUID IGALE SEADMELE
VARSON TÖÖSTUSTARVIKUD
OÜ VARSON TALLINN Tähnase tee 2 Peetri küla, Harjumaa tel 601 4594 info@varson.ee
TARTU Turu 45D tel 733 9811 tartu@varson.ee
www.varson.ee
PÄRNU Savi 20/1 tel 444 0010 edgar@varson.ee
TÖÖSTUS mine peab olema rütmis kõigi allüksustega ja kvaliteet maailmaklassile vastav. Kui autotööstuse pilt sai selgeks, tekkis küsimus: kas kogu selle arengu veduriks on mingi metoodika? Jah! Nii see on. Kogu autotööstus kasutab valdavalt lean-metoodikat. Nii hakkasime ka meie uurima, mida see lean õigupoolest tähendab? Kui nüüd üritada kogu lean-metoodikat ühe lausega kirjeldada, on kokkuvõte minu jaoks selline: pidev raiskamiste elimineerimine. Põhimõte on üpriski maalähedane. Tee endale selgeks, millised tegevused ettevõttes ei loo väärtust ning hakka neid järjest rutiinselt parandama. Kõik tundub väga lihtne! Tuli aga välja tõsiasi, et valdavale osale juhtivpersonalile tundus lean’i juurutamine olevat vastuvõetamatu, lausa igapäevatööd segav. Aga milles siis probleem? Mõistsin kohe alguses tõsiasja: selleks et uut süsteemi juurutada, peab tugevdama alusvundamenti – vaja on metoodika selgeks teha. Paraku Eesti koolisüsteemis lean-filosoofiat varem ei kohanud, nüüd alles hakkab midagi paremaks minema.
5S-projekti parandused.
Kaasamine pani asjad liikuma
Esimese asjana koolitasime kogu tootmise juhtpersonali ära. Koolitus kestis ligemale pool aastat. Nüüd olime valmis esimeste parandustega alustama. Tootmist jälgides ja mõõtes tuli välja tõsiasi, et keevitajate keskmine tegelik keevitusaeg nädalas oli 3,5 tundi. Neljakümnetunnist töönädalat
silmas pidades tundus see olevat ikka väga väike tulemus. Loomulikult tuli arvesse võtta seda, et tegime projektipõhist n-ö rätsepatööd, kus keevitamiseks kuluv aeg ongi projektiti erinev. Ikkagi tundus 3,5 tundi nädalas vähe. Hakkasime siis täpsemalt tööaega analüüsima ning selgus, et väga suur osa ajast kulub detailide transpordi, otsimise ja komplekteerimise peale.
TÖÖSTUS
Praegu saame öelda, et see parandus tasus ennast kuhjaga ära! • Oleme suutnud sama töötajate arvuga mahtusid kasvatada. • Palgakulu ühe kilogrammi tooteühiku kohta vähenes 30%. • Tehase visuaalne mulje paranes tunduvalt. Rainer Kütt Fotod: Viljandi Metall
5S-projekti parandused.
Langetasime otsuse, et vaja on siselogistikuid, kelle põhieesmärk on varustada keevitajaid detailidega. Üks parandus viib tavaliselt teiseni. Nii ka meil. Metoodika, et pidevalt parandada protsesse, tundus olema ülivõimas, seega otsustasime liikuda samas rütmis edasi. Järgmine suur teema oli üldine tehase korrashoid – koodnimega 5S.
Tundus loogiline, et enne kui plats segavast sogast puhas ei ole, ei näe piisavalt hästi väärtust mitteloovaid tegevusi. Eelnevast teadsime, et ei ole mõtet projektiga enne alustada, kui peame kogu tootmispersonalile tegema 5S-i koolituse. Seda ka tegime ning esimesi tulemusi nägime juba kohe pärast koolitust. Kui praegu peaks keegi küsima, kas
olete süsteemi juba valmis saanud, siis saan öelda ainult, et süsteem ei saa mitte kunagi täielikult valmis, alati on midagi, mida parandada. Praegused parandused hõlmavad meil paljuski digitaliseerimist ning lihtsat automatiseerimist. Nendest saab aga rääkida mõne aja pärast.
INVESTEERI KVALITEETI –
TRABIFLEX TRABIFLEX OÜ valmistab Keilas tellijatele hüdrovoolikuid ka ootetööna. Samuti valmistame hüdrovoolikuid Vene tehnikale.
VÄGA SOODSAD HINNAD! PAKUME laias valikus maaletooja hindadega hüdraulikapumpasid, jagajaid, bensiinikindlaid voolikuid, nipleid, klambreid, stutsereid, klappe, hüdraulikakraane, manomeetreid, silindrite mansette, tihendeid jne.
LÜHIKESED TARNEAJAD! LAI VALIK hüdrosilindreid kohapeal olemas Teleskoopsilindrid otse tootjalt tellimisel Hüdrojaamade komplekteerimine
TULE JA KÜSI LISA! LEPINGULISTELE KLIENTIDELE SOODUSTUSED! Saadame kaupa ka kulleriga.
ASUME KEILAS Rõõmu Kaubamaja kõrval aadressil Haapsalu mnt 57d. Tel 659 1110; 5551 0930 NB! Anna info ka sõbrale edasi!
www.TRABIFLEX.ee
SISUTURUNDUS
Kuidas tõsteseadmete akude laadimist ja vahetamist targemalt korraldada? Nüüdisaegset laohoonet projekteerides tekib kindlasti küsimus: kus ja mismoodi toimub tõstukite-virnastajate akude laadimine ja vahetamine? Eriti tähtsaks muutub see küsimus, kui ladu töötab kahes vahetuses või ööpäev läbi ning tõstukeid on rohkem kui paar-kolm. Tõenäoliselt otsustatakse ehitada spetsiaalne akuruum. Tavaliselt on see eraldatud ruum rullikulaudadega, seintele kinnitatud laadijate ja riiulitega, millele on paigaldatud destilleeritud vee mahutid. Ruumi pindala ja kõrgus peavad olema piisavalt suured, et tõsteseadmega saaks ruumi sisse sõita. Kuna näiteks lükandmastiga virnastaja aku kaal on umbes 900–1000 kg, võtab selle rullikurajale väljatõukamine ja hiljem täislaetud aku sisselükkamine väga palju jõudu ning mis veelgi tähtsam, tööaega. Tihtipeale puudub akuruumides puhtus ja kord, sageli on rullikulaudu tõstukitega vigastatud. Samuti võib peavaluks muutuda destilleeritud vee kohaletoimetamine ja kulude kontroll, kui tsentraalset veevarustust pole korraldatud. Mida suurem on ladu ja seal töötavate masinate arv, seda kiiremini ilmnevad probleemid akupargi korrashoiu kontrollimisel. Meie pakume lahendust, mis säästab lao kasulikku ruumi ja teie raha. Tootmine toimub kogu ulatuses Eestis.
Meie lahenduse eelised:
Laovarustus OÜ akuruumi lühikirjeldus ja tööpõhimõte
1.
Ruumi laius on 4300 mm, pikkus oleneb akude arvust, minimaalne kõrgus on 2200 mm. Seinte äärde on paigaldatud rullikuradade sektsioonid, kus toimub akude laadimine. Laadijad on paigaldatud sektsioonide ülemisele tasapinnale. Iga aku on varustatud veetoruga, mis võtab vett ühisest mahutist. Ruumi keskel sektsioonide vahel on põrandale kinnitatud metallribad kõrgusega 6 mm ja laiusega 40 mm. Need on rööpad rullikurajaga varustatud käru jaoks. Rööpad jätkuvad akuruumist väljapoole umbes 2500 mm ulatuses. Käru rullikud on varustatud käitusmehhanismiga, elektrimootor paneb need pöörlema nii päripäeva kui ka vastupäeva. Käru rullikuraja kõrgust saab reguleerida hüdraulika abil. See võimalus on ette nähtud
selleks, et oleks võimalik töötada eri laotõstukitüüpidega. Rullikute ja hüdraulika juhtimiseks on nupud või juhtkang. Laotöötaja toob tühja akuga tõstuki akuruumi juurde ja pargib selle rööbastega paralleelselt. Parkimise lihtsustamiseks võiksid põrandal olla jooned või spetsiaalsed kaitsepiirded. Kui aku on väljavõtmiseks valmis, toob töötaja käru tõstuki juurde ja lükkab aku umbes kolmandiku pikkuses käru rullikurajale. Seejärel saab rullikuraja käivitada ja käru võtab aku ise peale. Töötaja viib akuga käru akuruumi, pargib selle õige sektsiooni juurde, käivitab käru rullikuraja vastassuunas ning aku liigub ise laadimiskohale ja ootab ühendust. Samamoodi käib laetud aku paigaldus tõstuki peale.
2.
● Tõstuk ei sõida akuruumi sisse. Tänu sellele võivad ruumi kõrgus ja pindala olla mitu korda väiksemad ning sellevõrra suureneb kasulik laoruum. ● Kõik akud on koondatud ühte kohta – see lihtsustab kontrolli ja korrashoidu. ● Akuruumi ventilatsioonikulud muutuvad märgatavalt väiksemaks. ● Kulud, mis on seotud varustuse vigastamisega, peaaegu kaovad. ● Akude vahetus toimub kergemalt ja kiiremini, sest käru on varustatud rullikute ja mootoriga. ● Kõik laadijad on koondatud akuruumi. See võimaldab vältida olukorda, kus laotöötaja otsustab akut kohvipausi või lõuna ajal lühikest aega laadida – sellised toimingud lühendavad aku tööiga märgatavalt. Akuruumiga saab laadimist normeerida ja akude tööiga pikendada. ● Destilleeritud veega varustamise ühine süsteem on samuti akuruumi eelis. ● Koos tõstukitega pole vaja osta eraldi rullikulaudu. Üldiselt on nende summaarne maksumus umbes sama suur kui akuruumi ehitamise maksumus. Tuletame meelde, et Laovarustus OÜ pakub ka kaubalifti lahendust ja soodsa hinnaga kasutatud riiuleid. Küsi pakkumist aadressil laovarustus@gmail.com.
TÖÖSTUS
FLEIBEL GROUP
Töökinnastest
CNC-painutuspingini Sa igavene sindrinahk, jälle jääb 50 mm puudu! Sellise probleemiga on arvatavasti kõik Eestis tegutsevad masinaehitusettevõtted kokku puutunud. Jutt on siis hiljuti soetatud uuest tööpingist. Vahet ei ole, kas see on treipink, freeskeskus, laserlõikepink või painutuspink. Hoolikalt valitud olemasoleva ja prognoositava tooteportfelli põhjal, põhjalikult pingimüüjatega nõu peetud, natukene varuga arvestatud, ja nagu kiuste saabub mõne aja pärast päring, mis on väikese nõksu üle värske ja palju kiidetud-reklaamitud masina võimekusest. Fleibel Group on oma rada astunud aastast 2000. Ain Vilkise asutatud firma esimesi töövahendeid olid töökindad. Kuid huvitavaks muutus elu kinnastele järgneva sisseseade soetamisega ja pidevalt on tulnud teha valikuid, millist toodet saab oma tootmises teha, mida peab koostööpartneritelt ostma ja millist teenust Eestist üldse ei saa. Nii mõnigi hea töö on jäänud saamata, sest kogu koostest on ühe detaili üks operatsioon natukene üle haardeulatuse ja kiiret abi lähiümbrusest ei leia. Nii on see kestnud nüüdseks 18 aastat ning mida suurem ja võimekam on ostetud masin, seda rohkem meelehärmi teeb see viimane 50 mm, mis ära ei mahu. Fleibeli esimene toode oli 3 mm paksusest teraslehest vinkel (50 x 65 x 30 mm). Nüüdseks suudetakse ka 30 mm paksust teraslehte painutada ning olenevalt materjali margist ja painderaadiusest võib painutatava detaili pikkus olla kuni 8 m. Praegu on tootmisele kõige sobivamad kesksuured masinaehituslikud keeviskonstruktsioonid kaaluga kuni 10 t. Kuigi Fleibeli painutamise võimekus on 18 aastaga tõusnud kolmekilosest haamrist 1600-tonnise painutuspingini, on alati veel arenemisruumi. Iga paine 30 September 2018
sõltub peale selle, kas detail kogupikkusega pinki mahub ja kas pingil jõudu jätkub, ka tööriistadele langevast koormusest. Väga suurele osale painutamiste päringutest suudetakse jaatavalt vastata ja eriti nipikatele küsimustele otsitakse kavalaid lahendusi. Kuigi tootmises on praegu trendikas rääkida digitaliseerimisest ja protsesside optimeerimisest, jääb Fleibeli-suuruste ettevõtete eduks paindlikkus ja suutlikkus kliendi soovidele kiiresti reageerida. Suurtootmise põhimõtted siin ei kehti ja kompromiss süsteemi sisestatava infohulga ja tagasi saadava tootmisefektiivsuse vahel on tööde lõikes väga erinev. Kollektiiviga on liitunud noored innovatiivse mõtlemisega insenerid, kes hoiavad end valdkonna uudistega kursis ja ühendavad leidlikult tootmishaldamisprogrammi, CNC-masina ja põhiteguri – inimese – parimaid omadusi.
24