Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
November 2018
TĂ–Ă–STUS
20aastane kogemus aurusüsteemide terviklahenduste loomisel
AURUKATELDE HOOLDUS MÜÜK RENT
Võta ühendust ja küsi pakkumist: mail@kaul.ee tel 512 6421 www.kaul.ee
TÖÖSTUS
Tööstussektori tippsündmus vallutab messikeskuse
7.–9. novembril toimub juba 24. korda rahvusvaheliselt tuntud tootearendus-, tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ja tehnohooldusmess Instrutec. Tööstuse erilehe küsimustele vastab Eesti Näituste AS-i projektijuht Epp Sultsmann, kes vastutab Instruteci messi korraldamise eest. Juuli Nemvalts Millistest riikidest eksponente ootate? Messi eksponendid tulevad sellel aastal seitsmest riigist. Enamik neist pärineb Eestist, aga esindatud on ka Tšehhi, Poola, Rootsi, Soome, Leedu ja Läti ettevõtted. Mõistagi on meie ärisuhted muu maailmaga sedavõrd arenenud, et messil esitletavate seadmete geograafiline päritolu on oluliselt laiem. Kui palju on tänavu messieksponente ja mitmes hallis tegevus toimub? Eesti ainsal tööstusmessil Instrutec osaleb sel aastal ligi 90 ettevõtet ja organisatsiooni seitsmest riigist. Messi
Foto: Kalev Lilleorg
Messi eksponendid toovad messikeskusesse esindusliku tootmistehnika valiku, mida saab messikeskkonnas ka töötavana näha.
ekspositsioon paikneb messikeskuse suurimas hallis, kuid mahuka teabeprogrammiga on hõivatud ka kõrvalhallid. Mille üle tunnete eriti head meelt, et see tänavusel messil toimub? Instrutec on toimunud aastaid Eesti Näituste AS-i heas koostöös Eesti masinatööstuse liiduga. Viimastel aastatel on kaasatud Eesti elektroonikatööstuse liit, Eesti IKT klaster ja Eesti plastitööstuse liit, mis on laiendanud Instruteci kandepinda tööstusvaldkonna tippsündmusena Eestis. Nii Instruteci ekspositsioon kui ka teabeprogramm
TÖÖSTUS
Instruteci messil osaleb sel aastal ligi 90 ettevõtet ja organisatsiooni seitsmest riigist.
on kasvanud kitsast masinatööstuse messist kogu tööstusvaldkonda kõnetavaks sündmuseks. Igaaastased seminarid, mis messi ajal toimuvad, pakuvad lisaväärtust. Mida on sel aastal oodata? Messi teabeprogramm on sel aastal väga mahukas ning selle koostamisse on panustanud eeskätt Eesti masinatööstuse liit, Tehnopol, EAS, Eesti IKT klaster, Eesti elektroonikatööstuse liit, Klinkmann Eesti AS jpt. Instruteci teabeprogramm kajastab tööstuse valdkonna aktuaalseid teemasid ning seepärast on ka selleaastasel messil läbiv teema tööstuse digitaliseerimine. Messi avapäeval on keskne teema efektiivsuse tõstmine elektroonika- ja plastitööstuses ning kuidas seda infotehnoloogiapartnerite abiga saavutada. Neljapäeval, 8. novembril toimub Tehnopoli eestvõttel targa tööstuse ideepäev. Ideepäeva eesmärk on koguda ideelahendusi tööstussektori või sellega seotud ettevõtete probleemide ja väljakutsete lahendamiseks. Sel korral on ettevõtted esitanud 12 lahendamist vajavat probleemi, mis on seotud kas toote- või teenusearendusega või ettevõtte töökorralduse ja siseprotsessiga. Näiteks elektrivõrgu pingekõikumiste mõju vähendamine tootmisseadmetele, tööjõu nõudluse ja pakkumise kombineerimine, värbamise kollektiivne lahendamine ja keskkonnasäästliku metsaveo korraldamine. Toimuvad ka mitmed tootesemi4 November 2018
Pane tähele Messi teabeprogrammi kohta saab täpsemat infot messi kodulehelt www.instrutec.ee.
narid, mis tutvustavad uusi automatiseerimislahendusi ning tööstuse n-ö tarku seadmeid. Reedel saavad tööstusvaldkonna tippjuhid kokku traditsioonilisel visiooniseminaril, et arutleda tööstusvaldkonna arengusuundade üle, vahetada kogemusi, saada infot rahvusvahelistest trendidest ja õppida parimatest praktikatest . Miks võiksid ettevõtted osaleda või külastada messi ja mis on tänavu messil teistmoodi kui varem? Messi peaksid külastama kõik, kes tegutsevad tööstusvaldkonnas või kes tunnevad teema vastu huvi. See on hea võimalus saada uusi teadmisi ja kogemusi vahetust allikast. Eesti suurima tööstusmessi töös osaleb sel aastal ligi 90 ettevõtet ja organisatsiooni, kes on avatud uutele koostööettepanekutele ning tulnud messile selleks, et jagada infot oma toodete ja teenuste kohta. Messi eksponendid toovad messikeskusesse esindusliku tootmistehnika valiku, mida saab messikeskkonnas ka töötavana näha. Samuti leiab messilt
Foto: Kalev Lilleorg
valiku erinevates tootmisprotsessides kasutatavaid tööstusroboteid. Ühtlasi on messil palju ettevõtteid, kes pakuvad lahendusi tööstuse automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks. Suurimate väljapanekutega osalevad sel aastal Cle Baltic OÜ, Abplanalp Estee OÜ, Demec CNC OÜ, Leanest OÜ, Klinkmann Eesti AS, Simatec Automaatika OÜ. Instrutecile on oodatud ka tehnoloogiahuvilised noored. Messi In-Actioni alal saab osa päristegevustest. Eesti elektroonikatööstuse liidu eestvõttel toimuvad jootetööde võistlused ja töötoad. Merkuur OÜ on kohal oma mobiilse töötoaga, virtuaalreaalsuskeskkonna kaudu saab kogeda mitmesuguseid protsesse. Demoalal on kohal ka Eestis toodetud Iseauto. Loodame, et Instrutecilt saadud praktiline kogemus suunab paljusid noori tegema edasisi karjäärivalikuid just tehnoloogia valdkonnas.
TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: Printall
TÖÖSTUS
Alihankinta mess on Eesti masina- ja metallitöö ettevõtetele väga oluline kohtumispaik.
Foto: Ille Metsla
Soome allhankemess Alihankinta avab uksi Eesti masinatööstuse liit (EML) ühendab pea sadakond masina- ja metallitööstuse ettevõtet. Liidu vahendusel osaletakse messidel ning ollakse mitmel üritusel jõu ja nõuga korraldajatega samas paadis. Juuli Nemvalts Eesti masinatööstuse liidu tegevjuht Triin Ploompuu toob välja koostöö EASiga, kellega korraldatakse septembri lõpus ühisstendi Soome messil Alihankinta ja ollakse sisupartneriks Eesti messile Instrutec. “Oleme külastanud delegatsiooniga seni nii TechIndustry messi Lätis kui ka maailma suurimat tehnoloogiamessi Hannoveris. Lisaks käivad Eesti ettevõtted ühisstendiga Rootsis ELMIA messil, Norras ONS-il ja Saksamaal messil SMM, mida on EAS väga professionaalselt läbi viinud ja mis on tohutult kasulikud,” toob ta välja aasta olulisemaid sündmusi.
Allhankemess
Ploompuu sõnul on Alihankinta mess masina- ja metallitöö valdkonnas väga oluline kohtumispaik, sest Soome on Eesti masinatööstussektori üks peamine ekspordipartner. “Soomlased hindavad väga kõrgelt, kas oleme seal väljas või ei. Mis siin salata, Alihankinta messil tehakse müügitehinguid ja luuakse kvaliteetseid koostöökontakte. Ettevõtetel on pikaajalised kokkulepped stendi kindla koha asjus. Kui ühel korral näiteks ei osale, hakkavad soomlased kohe uurima, kas ettevõttega on midagi juhtunud,” selgitab Ploompuu. “Kes jä-
tab stendipinna rentimise viimasele minutile, ei pruugi messile stendiga pääseda. Messile lisaks on harilikult tihe programm, kus erinevad riigid tutvustavad oma koostöövõimalusi. Eelmisel aastal oli Rail Balticu projekti tutvustav sündmus,” lisab ta. Eesti ühisstendil on meeldejääv traditsioon teha esimese messipäeva lõpus nn happy hour, kus võõrustatakse oma kliente ja koostööpartnereid elava muusika, suupistete ning jookidega. Seda on tehtud juba aastaid ja traditsioon toob alati palju positiivset tähelepanu EML-i liikmetele.
TÖÖSTUS
Kuidas läks Alihankinta 2018 Tamperes ja miks on allhankemess teie ettevõtte jaoks oluline? OÜ Alise Technic müügijuht Raivo Piiber Alihankinta 2018 möödus meie ettevõtte jaoks töiselt. Kolme tööpäeva jooksul oli umbes 30 kohtumist/kontakti – osa neist stendil, osa väljaspool seda – ja nendega tuleb nüüd edasi tööd teha, et info n-ö ei jahtuks, ning ennast kliendile või potentsiaalsele kliendile meelde tuletada. Viimane algas kohe pärast messi ning praeguseks on esmased infovahetused toimunud. Nii mõneltki on tulnud juba huvitavaid päringuid. Ettevõtluses on tähtsaim olla pildil ning saata sõnum kõigile praegustele ja tulevastele klientidele, et oleme olemas, tegutseme ja kasvame ning oleme ka valmis uuteks väljakutseteks. Lisaks loodame leida messilt uusi potentsiaalseid võtmekliente ja koostööpartnereid. Seega on mess väga suur ja oluline osa meie turunduses – parim koht, kus võivad sinu ettevõtte leida kümned ja sajad võimalikud kliendid. AS-i Nuia PMT juhatuse liige Arne Tae Mess kulges ootuspäraselt – korraldus oli tuntud headuses ja seltskond lahe. Kohtusin mitmete klientidega, kellega käib pidev suhtlus e-maili ja telefoni kaudu või silmast silma. Alihankinta mess on kujunenud klientidega kohtumise paigaks. Lisaks käivad messil ettevõtted, kellele oleme ise kliendiks. Nagu olen varem välja öelnud, ei ole me käinud messil kinnisideega, et kindlasti peab saama uusi ja suuri kliente. Kuigi see oleks loomulikult boonus. Meie jaoks on oluline suhtlemine olemasolevate klientidega ning mess annab selleks suurepärase võimaluse.
“Tahangi tänada meie professionaalset meeskonda, kes vastutas 2018. aasta Alihankinta stendi disaini ja korralduse eest: EML-i projektijuhti Kersti Vatterit, Ekspodisainist Tarmo Kaarenperki, kes vastutas stendi ehitamise eest, disainerit Ero Puumetsa ning meie koostööpartnerit EAS-i,” ütles Ploompuu.
Rohkelt kontakte
Ühisstendil osalemine on Eesti masina- ja metallitööstuse sektoris väga populaarne ning selleks tuleb eraldi kandideerida. Stendil esindatus on professionaalselt disainitud ja korraldatud ning ettevõttele soodsam kui ise oma stendiga välja minna. Veelgi olulisem on ühine võrgustik ja ühtsustunne, mis Eesti ettevõtete seas tekib. “Kamba peale suudame jagada huvilistele ka nende masina- ja metallitööstusega seotud ettevõtete kontakte, kes Eestisse maha jäid, kuid kelle teenuste vastu tuntakse huvi. Alati naerame, et kui tahame teisi eestlasi näha, tuleb Alihankinta messile või mujale Eestist välja minna. Kuigi Alihankinta põhiidee on kohtuda välispartneritega, kohtume ja vahetame seal infot ka paljude Eesti võtmeisikute ning ettevõtetega,” toob
TÖÖSTUS
Nimetatud messide kodulehed Eesti ühisstendil on meeldejääv traditsioon teha esimese messipäeva lõpus nn happy hour, kus võõrustatakse oma kliente ja koostööpartnereid elava muusika, suupistete ning jookidega. Foto: Ille Metsla
Ploompuu välja eeliseid. “Lisaks uued kontaktid, kliendid, oma valdkonna uudistega kursis olemine ja uute plaanide tegemine. Nutikad ettevõtjad on paindlikud ning suudavad kiiresti messi seltskonnast või sündmustelt enda jaoks olulised kasutegurid üles leida. Teavita-
Tasub teada Eesti masinatööstuse liit (EML) on Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse arendamise ning selle ettevõtete ühiseid huve esindav organisatsioon, kes ühendab põhilise osa vastava tööstusharu tootmispotentsiaalist. Allikas: emliit.ee
me alati ka Eesti masinatööstuse liidu tegevustest, et ettevõtjad teaksid oma graafikuid planeerida,” lisab ta.
Tähtis osa on ettevalmistusel
Ploompuu selgitab, et messil osalevate ettevõtete kodutöö peaks käima kogu aasta: eelmise messi ja kontaktide analüüs ning pidev suhtlus. Enne messi potentsiaalsete uute klientide selekteerimine ja kohtumiste kokku leppimine, värskete turundusmaterjalide (artiklid, brošüürid, videoklipid, sotsiaalmeedia vms) ja näidiste ette valmistamine, majutuskoha ja piletite broneering jne. Oluline on seegi, kes meeskonnast messile tuleb ja millise ettevalmistusega. Messil on lihtne meluga kaasa minna – mida täpsemini on oma graafik planeeritud
www.hannovermesse.de/home www.ons.no/ www.smm-hamburg.com/en/ www.alihankinta.fi/en/ www.elmia.se/en/subcontractor/ instrutec.ee/ www.techindustry.lv/
ja suudetakse sellest kinni pidada, seda tulemuslikum mess on. “Messidel osalenud ettevõtetest on edukad need, kellel on väga täpselt paigas, milliseid teenused nad müüvad ja mida mitte. Tuleb meeles pidada, et mess on ainult kohtumispaik – alles edasine suhtlus määrab usaldusväärse ja tulemustele orienteeritud koostöösuhte tekkimise. Edu pandiks on kindlasti pikaajaline ja järjepidev töö konkreetsel sihtturul, mida toetab kohalikul messil osalemine,” lausus Ploompuu.
TÖÖSTUS
Foto: Shutterstock
Neli tootmispõhimõtet, mida Toyota juhtimissüsteemis kasutatakse Lean-põhimõtteid on tavaliselt seostatud James P. Womacki ja Daniel T. Jonesiga, kes tulid oma kuulsas raamatus “Lean Thinking (1996)” lagedale viie printsiibiga. Kuigi neil on tähtis roll lean’i juurutamise lahtimõtestamisel, on teenimatult vähe tähelepanu saanud Steven Spear ja H. Kent Bowen, kes on sõnastanud neli põhimõtet, millega nad Toyota juhtimissüsteemi lahti kodeerisid. Marek Bankiir Steven Spear ja H. Kent Bowen on Womacki ja Jonesiga võrreldes teenimatult vähe tähelepanu saanud ning seepärast paljude vaateväljast välja jäänud. Teenimatult seetõttu, et nad tõid tegelikult oma 40 tootmisüksust uurinud artiklis “Decoding the DNA of the Toyota Production System (1999)” välja ühe olulise käitumismustri, mida lean’i juurutades ekslikult ikka ja jälle tehakse. Nimelt olid nad läänemaailmas ühed esimesed, kes viitasid, et paljud ettevõtted kalduvad lean-juhtimissüsteemis nägema ainult tööriistu ja praktikaid. Neid kiputakse seejärel oma operatsioonisüsteemi kopeerima ning hiljem avastatakse, et soovitud efekti 10 November 2018
ei saavutatud. Speari ja Boweni arvates seisneb Toyota edu hoopiski muus kui pelgalt tööriistades. Toyota tootmissüsteemi detailselt analüüsinud Spear ja Bowen toovad välja, et see on omaette huvitav paradoks – loovus ja paindlikkus saab ettevõttes võimalikuks ainult tänu jäikadele tehnilistele kirjeldustele (standardid, septsifikatsioonid). Selle taga on omakorda pidev hüpoteeside püstitamine ning eksperimenteerimine, teisisõnu teaduslik lähenemine. Speari ja Boweni neli põhimõtet selgitavadki, kuidas Toyota oma igapäevatöös seda lähenemist rakendab ning töötajatele õpetab.
Esimene põhimõte – kogu töö peab olema täpselt määratletud
Nagu autorid oma artiklis välja toovad, peitub saatan detailides ning seetõttu on kõik töö Toyotas detailselt kirjeldatud. Töö sisu, järjestus, ajad ja väljund on täpselt paika pandud. Näiteks kui autole paigutatakse tehases istet, kinnitatakse poldid alati sama järjestusega. Aeg, mis kulub iga poldi kinnituseks, on standardiseeritud nagu ka selleks tööks kasutatava võtme pöördemoment. Mõnes teises ettevõttes ei olda nii detailsed ning seetõttu teostatakse töid erinevalt. See omakorda tähendab kehvemat kvaliteeti, madalamat produktiivsust ja tagajärjena ka suuremaid kulusid. Toyotas on seevastu täpselt teada, et Camry parema esiistme paigaldus võtab aega 55 sekundit ning koosneb seitsmest tegevusest. Kuna liin on liikuv, on töötaja jaoks maha märgitud ajatelg, mis annab talle täpselt teada, kas ta on oma ülesandega ajagraafikus või mitte. Selline detailselt määratletud tegevus võimaldab omakorda kontrollida kaht hüpoteesi: isik on võimeline selle ülesan-
TÖÖSTUS de korrektselt täitma ning tegevus saab soovitud tulemuse. Kui üks neist ei osutu tõeks, tuleb kas tegevus ümber disainida või töötaja ümber õpetada.
Teine põhimõte – iga kliendi ja tarnija ühendus peab olema otsene
Kui esimene põhimõte selgitas, kuidas tehakse tööd individuaalselt, siis teine fikseerib, kuidas töötajad üksteisega ühenduses on. Iga ühendus peab olema standardiseeritud ja otsene ning sätestama, kuidas tellimusi teha, tooteid või teenuseid tarnida ning määratlema ka tellimuste täitmise aja. Põhimõte loob organisatsioonisisese tarnija-kliendi suhte kõigi isikute vahel, kes on vastutavad kindla (pool)toote või teenuse pakkumise eest. Tulemusena puuduvad süsteemis igasugused n-ö hallid alad otsustamaks, kes keda varude või teenusega toetab ja millal. Kui töötaja tellib materjale, ei ole mingit segadust, kes need toob, kui suures hulgas ning kui kaua see aega võtab. Sama kehtib abistamise kohta. Kui keegi vajab abi, ei ole segadust, kelle poole pöörduda, kuidas sellest teada anda jne.
Tavaliselt kasutatakse Toyotas eeltoodud põhimõtte tagamiseks kanbanja andon-meetodit, kuna need tehnikad tagavad otsese ühenduse tarnijate ja klientide vahel. Kuna ühendused on selgelt defineeritud, on võimalik pidevalt testida süsteemi vastavust määratletule. Iga kõrvalekalle tähendaks probleemilahendusprotsessi käivitamist.
Kolmas põhimõte – iga toote või teenuse teekond peab olema lihtne ja otsene
Kõik tootmisliinid Toyotas peavad olema üles ehitatud selliselt, et iga toode või teenus liiguks võimalikult lihtsat ja ühest teekonda pidi. Ei mingeid hargnemisi ega silmuseid, mis voo krussi keeraksid. Kui tootmisliinid on selle reegli järgi üles ehitatud, ei liigu tooted või teenused järgmise vaba isiku või masina juurde (nagu on muidu ressursitõhususlikult tavaks), vaid alati kindla isiku või masina töölauale. Kui too kindel isik või masin pole mingil põhjusel kättesaadav, näeb Toyota seda kui probleemi, mis on omakorda signaaliks, et liini tööloogika tuleb ümber teha. Sama kehtib abistamise kohta. Kui
Foto: Shutterstock
TÖÖSTUS mõni töötaja vajab abi, on tal alati selleks kindel meister, kelle poole pöörduda. Kui meister ei suuda teda aidata, on tal omakorda kindel isik, kellelt tuge saada. Selline kindlate isikute põhine abiliin võib olla kohati kolm kuni viis juhtimisastet pikk ning ulatuda tehase juhini välja. Põhimõtte taga peitub arusaam, et kui jaotada töid süsteemis vaba ressursi alusel, ei vasta töökeskuste või abipakkujate töömahud eelnevalt planeeritule ning tekitavad liigset segadust ja paikset ülekoormust.
Mis on Andon meetod? Jaapani mõiste, mis tähendab, et operaatori läheduses on lüliti, millega ta saab aktiveerida märguandetuled (andon) või peatada tootmise. Roheline tuli näitab, et protsess/masin/liin kulgeb tõrgeteta, kollane, et vajatakse abi, ning punane signaliseerib, et protsess on peatunud. Sellised andon-tuled asuvad iga tööpositsiooni kohal ning koondina ka tehase andon-tahvlitel. Andon’it kasutatakse omakorda jidoka (jaapanikeelsest sõnast jido ning tähendab automatiseerimist, kuid veel täpsemalt iseloomustab see olukorda, kus masin opereerib omapead) protsessis.
Marek Bankiir
TÖÖSTUS
Mis on kanban?
Foto: Shutterstock
Neljas põhimõte – iga muudatus peab olema kooskõlas teadusliku meetodiga
Vigade leidmine oma töös on Toyotas pigem au- kui häbiasi. Seda suhtumist arendades õpetatakse oma inimestele ka üsna detailselt, kuidas parandusi ellu viia. Neljas põhimõte sätestab, et kõiksugu arendustegevused tootmisprotsessides, omavahelistes ühendustes või toote/teenuse liikumisteekonnas tuleb läbi viia teadusliku meetodiga kooskõlas, mentori juhtimisel ning organisatsiooni võimalikult madalal tasandil. Seega arendavad operatiivtasandi töötajad oma igapäevatööd ise ning juhid on neile vajadusel nõu ja jõuga abiks. Kui arendused on suuremat laadi, kaasatakse seotud osalised ja alati ka nende juhid. Nii tagatakse, et probleemilahendus ja sellega kaasnev organisatsiooniline õppimine jõuab kõigile juhtimistasemetele. Kuna muudatused viiakse ellu tavaliselt organisatsiooni kõige madalamatel tasanditel, jääb see paljudele välisvaatlejatele nähtamatuks alaks. Veelgi enam, konkreetsed lahendused ja praktikad, mida kopeerima kiputakse, on tavaliselt mõne spetsiifilise probleemi vastumeetmed. Järelikult ei pruugi need mõnes muus ettevõttes praktiliseks osutuda. 14 November 2018
Hoopis olulisem on, et iga töötaja panustab oma igapäevatöö paremaks tegemisse. Selleks on talle eelnevalt õpetatud probleemilahenduse metoodikat ning seda, kuidas viia läbi lihtsamaid eksperimente. Ja paljud praktikad, mida kiputakse kopeerima, on just nii sündinud.
Tagasi juurte juurde
Kahjuks tundub aeg-ajalt, et lean-juhtimine liigub liialt erinevate tööriistade keskseks. Üheks heaks näiteks paljudest on minu arust Kobayashi 20 võtme kontseptsioon lean’i juurutamiseks. See loob illusiooni, et lean-ettevõtteks muutumiseks on vaja tingimata juurutada kindlaid tööriistu, kuid see ei ole olnud kunagi tootmissüsteemi loojate mõte. Iga tööriista rakendatakse kindla eesmärgiga, et mõnd probleemi lahendada. Sama on öelnud Toyota endine peainsener Taiichi Ohno. Tema sõnul on kõiksugu tehnikad ainult vastumeetmed erinevatele probleemidele, millega Toyotal on tulnud rinda pista, ning neid kasutatakse ainult seni, kuni leitakse veel paremad vastumeetmed. Kui juurutada hambad ristis endale võõraid ja kasutuid metoodikaid, võib see tekitada ainult organisatsioonisisest vastuseisu. Toyota näitel on sootuks kasulikum anda töötajatele põhimõtted ning õpetada neid probleeme lahendama.
Täppisajastussüsteemi nimetus Jaapanis on kanban, mis tähendab jaapani keeles kaarti või märki. Kanban annab tarnijale signaali, et tuleb tarnida. Piltlikult öeldes kinnitatakse kaart (kanban) mahutile, kus on näiteks tooraine. Kui tööline võtab mahuti, siis kaart eemaldatakse ja saadetakse tarnijale, kes tarnib uue toormekoguse. Süsteemi eesmärk on sünkroonida tootmine ja nõudlus. Täppisajastus tähendab, et toore saabub just sel ajal, kui seda tootmisprotsessis vaja läheb, detailid saavad valmis täpselt siis, kui neid toodete monteerimiseks tarvis läheb, ja valmistoodang saab valmis just siis, kui on vaja see tarbijatele tarnida. Praeguseks on neid süsteeme (just-in-time system, zero-stock system, ABC inventory control system) rakendanud paljud tuntud firmad maailma eri paigus: Toyota, Honda, Nissani jt Jaapani firmade kõrval on selle kasutusele võtnud ka General Electric, General Motors, Ford, Boeing, Harley-Davidson, Hewlett-Packard, Eastman Kodak, Renault, Siemens, Intel, Texas Instruments, AT&T, American Express, IBM, Caterpillar, 3M, Xerox, Goodyear. Allikas: Wikipedia
TÖÖSTUS
Nutikad lahendused teadusest masinaehitusse Eesti on OECD andmetel tööstustoodangu kasvult maailmas esimese viie hulgas. Ülikooli uurimisprojektidesse on seega raske tudengeid saada, kuna tööstus pakub enamat, ja isegi välisüliõpilased, kes varem tööturul nii atraktiivsed polnud, on nüüd praktikakohad leidnud. Eesti ettevõtetes on üha enam välismaa taustaga juhte ja tippspetsialiste, kes hindavad digioskusi ja pühendumust. Enamik meie ettevõtete toodetest läheb ekspordiks. Tauno Otto, mehaanikateaduskonna professor, Tallinna tehnikaülikool
Foto: Tallinna ülikool
Töökeskkonna Haldus OÜ / Küüdorfi Töötervishoid
www.tkhaldus.ee Terve töötaja on investeering ettevõtte edusse! Töökeskkonna Haldus OÜ (tegevusluba 199983) pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.
Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses Küüdorfi Töötervishoid teeme järgmisi tervisekontrolle: tervisekontroll ettevõtete-asutuste töötajatele mootorsõidukijuhi tervisetõend (A, AM, B, BE, C, CE, D, DE, alarmsõiduk) toidukäitleja tervisetõend haridustöötaja tervisetõend Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf.
hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend meremehe tervisetõend
Korraldame avatud koolitusi ja koolitusi ettevõtetes-asutustes kohapeal. UUS! INFOHOMMIK: Muudatused töötervishoidu, -ohutust ja -keskkonda puudutavates õigusaktides alates 01.01.2019, 3 akad t, hind 45 € Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus, 16 akad t, hind 75 € Esmaabiandjate täiendkoolitus, 8 akad t, hind 55 € Tuletööde tegemise koolitus, 6 akad t, hind 83 € Evakuatsiooni ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus, 8 akad t, hind 88 € Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 akad t, hind 145 € Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 akad t, hind 85 € Tõstukijuhikoolitus (pädevustunnistuse kehtivuse pikendamine), 8 akad t, hind 97 € Tõstukijuhikoolitus praktikaga (pädevustunnistuse omandamine), 16 akad t, hind 150 € Troppija (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, telferid), 8 akad t, hind 93 € Ehitusplatsi koordinaatori koolitus, 8 akad t, hind 87 € Kontoriergonoomia koolitus, 3 akad t, hind 45 € Tööstusergonoomia koolitus, 4 akad t, hind 50 € Asbestikoolitus (Eesti ettevõtete töötajatele), 8 akad t, hind 95 € UUS! Asbestitööde koolitus töötamiseks Eestis ja Soomes, hind 1230 €
väikelaevajuhi tervisetõend
Koolitused toimuvad eesti, vene ja inglise keeles.
Vaata meie koolituskalendrit: www.tkhaldus.ee
Küüdorfi Töötervishoid (tegevusluba L02782) Õismäe tee 179, 13517 Tallinn / tel 5693 1828; 661 6812 registratuur@tkhaldus.ee
Töökeskkonna Haldus OÜ pakub ettevõteteleasutustele terviklahendust: töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks töötervishoiu- ja tööohutusalase dokumentatsiooni vormistamine töökeskkonnaspetsialisti ja voliniku väljaõpe esmaabiandjate koolitus töötajate tervisekontroll
Töökeskkonna Haldus OÜ (tegevusluba 199983) Õismäe tee 179, 13517 Tallinn / tel 553 2238; 654 1050, 661 6812 info@tkhaldus.ee
TÖÖSTUS Euroopa Liidu statistikast ilmneb, et Eesti on koordineerinud või juhtimas 97 H2020 projekti. Tartu ülikool on juhtimas 19, TalTech üheksat, Tallinna ülikool viit ja maaülikool kaht projekti, ülejäänud projektialgatused jagunevad 50 firma vahel. See näitab, et üha enam tööstusettevõtteid vaatab oma arengut plaanides teaduse poole ja algatab mahukamaid teadus-arendusprojekte. Eestis on üks tõhusamaid rahastusvõimalusi Archimedese nn nutika spetsialiseerumise meede, kus ettevõtted saavad koostöös ülikoolidega oma tehnoloogiat edendada.
Koostöö teadusasutustega tasub ära
3D-prinditud elektrimootor alusel, valminud uurimisprojekti PSG137 tulemusena.
Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas on käivitunud Raivo Selli juhtimisel uus nutika spetsialiseerumise projekt “Modulaarne nutikas robotplatvormi juhtsüsteem”, kus arendatakse koostöös Hecada OÜ-ga isejuhtivat robotsõidukit keskkonna, samuti teedeehituse ja -korrashoiu automaatjärelevalveks. Robotid on märksõnaks ka teises nutika spetsialiseerumise projektis “Rakendusuuring kaugjuhitavate sõidukite juhtimisabi ning turvalisuse funktsioo-
info@tespera.ee
November 2018 17
TÖÖSTUS nide jaoks oluliste sensorite ja tarkvaraalgoritmide süsteemi arendamiseks” koostöös AS-iga Milrem. Selles projektis on jõud ühendanud Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Eesmärk on arendada kaugjuhitavate sõidukite võimet tajuda oma ümbrust ja asukohta väljaspool korrapärast linnakeskkonda ning ise hakkama saada olukorras, kus side operaatoriga ja satelliitpositsioneerimine võib katkeda. Prototüüplahendused töötatakse välja metsatulekahjude kustutamiseks, kaevandustes ja turbarabades päästetöödel aitamiseks. Isejuhtivaid laevu töötab välja TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi töörühm Indrek Roasto juhtimisel nutika meetme projektis “Energiatõhusa universaalse autonoomse töölaeva kontseptsiooni väljatöötamine”. Projekti algatanud ettevõtete Hyrles OÜ ja MEC Insenerilahendused OÜ väljundiks on universaalne ujuv platvorm (UUP) koos spetsiaalse tarkvaraga, millel on neli rakendust: õliseire ja -korje, prügikorje, mereseire ja andmete kogumine, transport. Inseneriteaduskond on algatanud ka rea arendusprojekte, mis on sillaks teadusest tööstusesse ning valmistavad ette uusi ettevõttele huvipakkuvaid tooteid ja teenuseid. Teadusuuringud jäävad muidu ettevõtete jaoks kaugeks. Põnev arendus on elektroenergeetika ja mehhatroo-
nika instituudi vanemteaduri Ants Kallaste teadusprojekt PSG137 “3D prinditud elektrimasinad”. 3D-printerite turuletulek on andnud võimaluse innovaatilistele väikeseeria toodetele. Tänu lühematele tarneahelatele ja kiiremale väljatöötamisajale on 3D-printimise abil võimalik toota prototüüpseadmeid kiirelt ja odavalt otse CAD-failist. See on omakorda viinud vajaduseni töötada välja elektrimasinate lahendused, mille tootmiseks oleks otstarbekas kasutada metalli 3D-printerit. Tehnikaülikooli soetati nutika tootmise tuumiktaristu projekti raames metalli 3D-printimissüsteem – kui kasutada seda koos maaülikooli tehnikainstituudi metallide 3D-kompuutertomograafiga, saab uurida elektrimasinate 3D-printimist.
Teadusprojektid annavad uue mõõtme
Nutikate lahenduste puhul on sageli kardetud, et robotid võtavad inimeste töö ära. Palju teadusarendusi tehakse Euroopa Liidust taotletavat rahastust
kasutades. Uute arusaamade järgi peaks Euroopa Liidust antava toetuse üks miljard eurot andma tööd 10 000 inimesele. Siin pole mõeldud miinimumpalgaga töökohti, vaid tasemel spetsialiste, insenere, teadlasi, logistikuid, ökonomiste jne. 2014. aastal avaldatud uuringus küsiti ettevõtjailt, kas neil on olnud raskusi oskustööjõu leidmisega, ning juba siis oli olukord Eestis euroliidu maadest kõige keerulisem. Enne eelmist majanduslangust rakendas Paide ettevõte Jalax robotkeevitust, et tööjõupuudusest üle saada. Küsimus oli ja on väljaõppes – nutikas inimene õpib roboti kasutamise kiirelt ära. Eriti oodati ümberõppele mõne muu eriala kõrgharidusega inimesi, kes soovivad palgas võita. Teadusinvesteeringuteta jääme aeglustuva tempoga majandusse, mille edukad start-up’id piisava kiirenduse kogununa selja taha jätavad ja arenduse piiritagustesse maadesse ümber kolivad. Teadus pole praegu ja tulevikus kuluallikas riigieelarves, vaid eeskätt võti investeeringute saamiseks ning väärtusahelas kiiremini, kõrgemale ja kaugemale liikumiseks.
Milremi drooniga päästesõiduk Multiscope 18 November 2018
Foto: Eesti Mehaanikainseneride Liit
TÖÖSTUS
Mehaanikainseneri kutsetunnistus näitab kvaliteeti
28. septembril toimus Tallinna tehnikaülikoolis mehaanikainseneride päev, kus päeva temaatikast kantud ettekannete kõrval anti kätte mehaanikainseneri kutsetunnistused. Juuli Nemvalts Eesti mehaanikainseneride liidu (EMIL) juhatuse esimees Aigar Hermaste ütles, et erinevalt ehituse valdkonnast ei ole mehaanika valdkond seadusega reguleeritud ja seetõttu ei ole töötamiseks kutsetunnistust otseselt vaja. “Insenerikutse on praegu veel rohkem auasi, kuid näitab siiski, millised kompetentsid ja oskused inseneril on,” räägib Hermaste. “Nõudlus volitatud mehaanikainseneri kutse järele on pidevalt suurenenud,
kuna paljudes EAS-i projektides on nõutud volitatud mehaanikainseneri olemasolu,” lisab ta. Insenerikutse taotlemiseks tuleb täita avaldus ja saata see koos kõigi vajalike dokumentidega EMIL-i sekretärile. EMIL-i juurde moodustatud kutsekomisjon vaatab dokumendid läbi ja kui kõik eeltingimused on täidetud ning kompetentsid tõestatud, annab taotlejale vastava kutse. Kutse taotlemine on tasuline.
Foto: Eesti mehaanikainseneride liit
TÖÖSTUS
Kutsetunnistuse kätteandmine Siim Vaidele mehaanikainseneride päeval Tallinna tehnikaülikoolis. Tunnistuse andis kätte mehaanika ja tööstustehnika instituudi emeriitprofessor Priit Kulu.
Hea teada EMIL kuulub ka Eesti inseneride liitu, mis on inseneride katusorganisatsioon Eestis, ja Eesti masinatööstuse liitu, mis on Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse arendamise ning selle ettevõtete ühiseid huve esindav organisatsioon. Kõik kutsetunnistused, mis on siiani välja antud, kehtivad viis aastat. “Alates 2019. aasta jaanuarist väljastatud kutsetunnistused saavad olema seitsmeaastase kehtivusajaga. Järgmisest aastast hakkavad kehtima uued kutsestandardid, muutuvad kutseandmise kord, eeltingimused ja tasud,” kinnitab Hermaste. Kutsesüsteemi arendamise ja kutse andmise asjus teeb EMIL tihedat koostööd Kutsekojaga. Eesti mehaanikainseneride liit (EMIL) tegeleb mehaanika valdkonnas kutsestandardite väljatöötamise ja arendamisega, insenerikutsete andmisega, erialase täiendkoolituse organiseerimisega ning mehaanikainseneri eriala ja kutsesüsteemi tutvustamisega.
Projektides nõutud pädevus Volitatud mehaanikainseneri kutse taotlemise eelduseks on diplomeeritud mehaanikainseneri seitsmes tase või doktoriõpe mahus 240 EAP ja taotlemisele vahetult eelnev neljaaastane iseseisev eri- ja ametialane töö ning täiendusõpe 80 TP ulatuses. Allikas: EMIL
EMIL annab mehaanika valdkonnas järgmisi insenerikutseid Mehaanikainsener, tase 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Volitatud mehaanikainsener, tase 8
TÖÖSTUS
Õiged investeeringud
toovad edu
AS-i Reva Print juhataja Martin Mällo ütleb, et Eestis tuleb trükitööstuses spetsialiseeruda ja oma teenusega tugevalt eristuda, et ellu jääda. Selleks, et kasumlikult toota ja tehtud investeeringud tasa teenida, on aga vaja moodsaid täisautomaatseid tootmisliine. Juuli Nemvalts Reva Prindi juhi Martin Mällo sõnul on Eesti trükiturgu juba aastaid üleval pidanud Skandinaavia turu tellimused, mitte siseturu tarbimine. Kuigi ka sealsel turul toimetamine pole sugugi pilvitu, sest viimasel ajal on Poola ja Leedu konkurendid tugevalt sekkunud Skandinaavia trükiturule.
Parima tehnikaga parim tulemus
“Kui rääkida Eesti turust, siis meie sektoris on väga tugev konkurents. Et selles maailmas ellu
jääda, peame kogu aeg uutesse masinatesse investeerima. Mulle on arusaaamatu, kui riigiasutused ja pangad heidavad trükitööstusele ette madala lisandväärtusega tootmist. Seda on valus kuulda, sest tegeleme kõrge lisandväärtuse tootmisega. Investeerime regulaarselt tootmisliinidesse, et need oleksid pidevalt kasutuses. Keegi ei saa lubada endale seda, et ostad 400 000 eurot maksva liini ja hoiad seda poole koormusega töös. Ma ei näe, et keegi
Trükikoja 300-ruutmeetrine saal on täidetud automatiseeritud trükimasinatega.
Telefon 51 05 565 invester@invester.ee
Foto: Reva Print
CNC-freesimine » 3 töötlemiskeskust » 4 telge » 2 laua süsteem » max töötlemisala 1000 x 1000 x 1000
meid selles raskel teekonnal toetaks või pakuks tööstusettevõtetele muid soodustusi,” muretseb ta. Mällo lisab, et praegu, kus internetimeedia võidab järjest enam pabermeediat, on odav paberväljaanne turult kadumas. Oleme jõudnud olukorda, et kui juba trükitakse, siis on see eksklusiivne ja pilkupüüdev. “Aina rohkem müüb pakend. Võib öelda, et pakend on tähtis isegi raamatul ja postkaardil – igal asjal, mida müüakse. Meie eesmärk on spetsialiseeruda väga spetsiifilisele teenusele ning teha seda väga hästi ja parimate tehnoloogiatega,” räägib Mällo. Reva Prindi automaatsed trükimasinad võimaldavad toota erinevaid trükiefekte. Siiditrüki- ja digitaaltrükiliinidega (3D-laki ja iFoili digiseade) saab toota erinevaid efekte peaaegu täisautomaatselt. Mällo sõnul on nende viimane ost, 3D-laki ja iFoili digiseade, pärit Prantsusmaalt ja üsna unikaalne. See moodne masin võimaldab toota suurtes kogustes eritasapinnalist, ruumiliselt mõjuvat lakki ja soovi korral katta pinnad Eestis unikaalse vastupidava fooliumikihiga. Masinaga on võimalik teha demopakendeid või muid proovitöid, kas või üks-kaks tükki. Nii kalli liini ostuprotsess võib olla kuuest kuust aastani. Kui lisada siia juurde aeg, mis uute liinide käivitamise peale läheb, on aasta vähim, et liin korralikult käima saada ja seda õigesti hooldada. “Seejärel tuleb kliendid välja õpetada, et mida nad tellimuste vormistamisel teadma ja tegema peavad ning milliseid võimalusi
CNC-treimine
» 10 CNC-treikeskust » max läbimõõt 400 mm » max pikkus 1500 mm » automaattreimine latist
MIG/MAG-keevitus
Töötleme keeviskooste peale keevitust (laagri- ja kaldpinnad, pindade ristseisud, samatelgsused).
2018 sügisel lisandunud kaks treikeskust tootmisvõimsuse suurendamiseks.
www.hanval.ee
TÖÖSTUS
Martin Mällo trükitööstuse hetkeseisust Eestis Tehnika viimase sõna järgi ehitatud trükiliin on Eestis ainulaadne.
saaksid oma klientidele pakkuda. Oleme teinud uute trükiefektide tutvustusi üksinda ja koostöös paberitootja Antalise vabrikuga, alguses partnertrükikodade müügi- ja tootmisjuhtidele, seejärel disani- ja trükivahendusfirmadele. Samal ajal teeme disaineritele ja raamatukujundatele täiendõpet ning koolitusi,” loetleb Martin tegevusi, mida uus trükiliin endaga kaasa toob. Mällo muigab, et ta võib masinatööstuse messidel oma nõudlikkusega müügimeestele üsna ebameeldiv klient olla, kuna soovib oma valitud materjalidele ja kujundustele väljaprinte. “Nii saab kõige kiiremini sotti, kas müügimehe demo vastab tegelikkusele ja lubadustel on tõepõhi all,” selgitab ta.
Trükitööstuses napib juurdekasvu
Foto: Reva Print
Vaatamata moodsatele ja täisautomaatsetele liinidele on ettevõtte töötajate keskmine vanus üle keskea ja see teeb tegevjuhi murelikuks. “Trükitööstusse naljalt noori juurde ei tule. Oleme alustanud läbirääkimisi Tallinna polütehnikumiga, et saada nende kaudu ettevõttesse väljaõppinud noori. Kahjuks pole suudetud seni koos kutsehariduskeskustega juurutada pädevat programmi, mis aitaks rohkem noori trükitööstusse tuua. Võrdluseks võin öelda, et lähim meile sobiv väljaõpe on Helsingis ja Peterburis, kus kestab õpe kolm aastat. Praegu on Eestis trükialase väljaõppe saanud noortel tugevad puudujäägid teadmistes, et töötada edukalt liini-
Trükitööstuse arengu võti on pidev spetsialiseerumine ja nüüdisajastamine – kõik ei saa kõike hästi teha, see pole lihtsalt võimalik. Tugev konkurentsivõime. Nii valdkonna kui ka üldine tööstuse probleem on elektrienergia kõrge hind. Elektriaktsiis võiks olla väiksem ettevõtetele, kelle tootmine on efektiivne ja kes toodavad suure lisandväärtusega tooteid. Ettevõttesse napib pädevat personali. del, mis on tehnika viimase sõna järgi – ja seda vaatamata küllaltki normaalsetele palkadele,” selgitab Mällo. “Praegu jääb teadmistest puudu nii trüki ettevalmistusel kui ka spetsialiseerumisel üldse. Nii oleks vaja, et noorte väljaõpe oleks koos varajase spetsialiseerumisega, alles siis jõuame praktikas masinate väljaõppe juurde,” lisab ta.
Firma põhitegevusalaks on allhanketööd masinaehituse valdkonnas.
Mehaaniline töötlemine CNC treimine CNC freesimine Tasapinna lihvimine Ümarlihvimine Rullvaltsimine Eesti Elecster AS Laki 16, Tallinn tel 612 9900 www.elecster.ee
Keevitamine MIG Ar (max 500 A) MAG Ar + CO2 (max 350 A) TIG Ar (300 A)
Pinnatöötlus Haavlipuhastus Klaaskuulpuhastus Märgvärvimine Happetöötlus Elektropoleerimine
Koostamine Lõppkoostamine Elektritööd Hüdraulika Pneumaatika
Samuti ootame oma ridadesse noori teotahtelisi töötajaid!
TÖÖSTUS
Tööstusettevõtted saavad osaleda Norra koostööprogrammis Kohe-kohe avatakse taotlusvoor Eesti-Norra koostööprogrammile Green ICT – ettevõtlusprogrammile, mis on suunatud Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks ning koostöö arendamiseks Norra ettevõtjate, asutuste ja ülikoolidega. Juuli Nemvalts EAS-i toetus andis tuule tiibadesse. Praeguseks on Skeleton Technologies kasvanud Euroopa suurimaks energiasalvestite tootjaks ja avanud tootmisharu Saksamaal.
26 November 2018
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toetuste keskuse koordinaator Anari Lilleoja ütles, et programmi maht on kokku 27 miljonit eurot. Sellest 18,5 miljonit eurot läheb avatud taotlusvoorudesse, mis keskenduvad tööstuse, IT ja personaalmeditsiini tootearendusele. “Taotlusi saab esitada uute toodete ja teenuste arendamiseks ning tööstusettevõtjate tootmisprotsesside digitaliseerimiseks,” räägib Lilleoja. Taotlusvoore korraldab EAS ning tegevusi viiakse ellu koostöös EAS-i sõ-
sarorganisatsiooniga Norras (Innovation Norway). Programm jaguneb väiketoetus- ja põhitoetusskeemiks, taotlemine avaneb järk-järgult. Põhitoetuse fookuses on tööstusettevõtete digitaliseerimise ning uute toodete ja teenuste arendamine. “Need on keerukad ja komplekssed projektid, mistõttu avame esialgu taotlemiseks n-ö eeluuringute ehk väiketoetuste taotlusvooru. Väiketoetusega saavad ettevõtted koostada tootearenduseks või digitaliseerimiseks vajaminevaid turu- ja konkurentsiuuringuid,
www.ssab.com
anti.metsamaa@ssab.com
Tehke terase valik tuginedes terase omadustele, tööstusvaldkonnale või toote kasutusalale, õige terasemark on leitav endisest kiiremini.
Mitmekülgse kasutusvaldkonnaga konstruktsiooniteras suurepäraste külmvormimise omadustega.
SSAB Boron on karastatav teras mis on mõeldud kulumiskindlate toodete valmistamiseks.
SSAB Form – hea külmvormitavusega teras. Eriti sobilik suurtele seeriatele mehaaniliste omaduste ühtluse poolest.
SSAB Laser Plus on madalate jääkpingetega ning suurepärase pinnakvaliteediga materjal kasutamiseks laserlõikusel. Ainulaadne garantii tasapinnalisusele ka pärast laserlõikust.
Lai valik ilmastikukindlaid teraseid. Corten teras võimaldab hoida madalaid kulusid läbi toote kasutusea.
TÖÖSTUS
Hea teada
Fotod: EAS
Ocean Visuals (OWL). Eesti ettevõte LDI Innovation arendas koostöös Norra ettevõttega välja seiresüsteemi õlilekete ja muu reostuse avastamiseks ekstreemsetes tingimustes (nt süvaveekogudes). Laev ongi seiresüsteemi platvorm.
äriplaane, kasutada ekspertiise või otsida koostööpartnereid Norrast. Ettevalmistavaid projekte ootame alates 12. novembrist, taotlusi saab esitada 2019. aasta 11. jaanuarini,” selgitab Lilleoja. Et kõik vajalikud ettevalmistused saaksid tehtud, on väikeprojektide elluviimiseks aega kolm-neli kuud. Põhitoetusskeemi voor avatakse taotlemiseks 2019. aasta sügisel.
Eelistatud on tööstusettevõtted
OWL laeva reelingu küljes.
“Digitaliseerimisprojektide peamiste elluviijatena näeme Eesti tööstusettevõtjaid, tootearendusprojektide elluviijatena on oodatud ka kõik teised uuenduslikke tooteid ja teenuseid pakkuvad Eesti ettevõtjad,” räägib Lilleoja ning soovitab toetust taotleval ettevõtjal
Programmi tegevused on suunatud kolme valdkonna arendamiseks 1. Tööstusinnovatsioon, kus toetatakse tööstusettevõtete protsesside digitaliseerimist, reaalajas tootmisjuhtimist ja optimeerimist, toodete visualiseerimist, suurandmete kasutamist, digitaalse kvaliteedikontrolli arendamist ning kiiret prototüüpimist. 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) arendamine, mille raames toetatakse ressursisäästu edendavaid lahendusi IT sidusvaldkondades, nt transport, energiamajandus jm. 3. Tervisetehnoloogiate arendamine personaalmeditsiinis, näiteks personaliseeritud riskijuhtimise platvormid esmatasandi arstiabile; lahendused, mille eesmärk on patsientide tervisenäitajate parandamine ning elukvaliteedi tõstmine; lahendused, mis on suunatud patsientide terviseandmete kogumisele, puhastamisele ja analüüsimisele jm. Allikas: EAS
28 November 2018
Taotlemine toimub elektrooniliselt EAS-i e-teeninduses aadressil aken.eas.ee. Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud ettevõtted. Projekti partneriteks võivad olla kõik juriidilised isikud Eestis ja Norras, näiteks ülikoolid, mittetulundusühingud, klastrid jt. Juhul kui projekti tegevustesse kaasatakse Norra partner (põhitoetusskeemis), annab see teiste ees eelise ja seda arvestatakse taotluse hindamisel boonusena. Väiketoetuse summa jääb vahemikku 10 000–20 000 eurot ühe projekti kohta. EAS toetab maksimaalselt 75% kogu projekti kogukuludest. Väikeprojekti maksimaalne ajaline kestus on kolm-neli kuud. Põhitoetuse summad tootearenduse või digitaliseerimise projektide elluviimiseks on suuremad – 200 000 eurost 700 000 euroni. Tervisetehnoloogia projektidel on maksimaalne toetussumma kuni 1 250 000 eurot. EAS toetab seejuures maksimaalselt 50% projekti kogukuludest. Põhiprojekti elluviimiseks on aega kuni 36 kuud. Allikas: EAS
kõigepealt idee põhjalikult läbi mõelda, sealhulgas sellegi, kuidas projektiga pärast toetuse lõppemist edasi minna. “Oluline on, et projekti kaudu kasvaks ka ettevõtja ise – näiteks laieneks oma tegevusega Eestist väljapoole või aitaks toetus leida uusi kliente ja partnereid. Kindlasti peavad ettevõttel olema vahendid projekti omaosaluse katmiseks ning meeskonda tuleks kaasata eri kompetentsidega inimesi, projektijuhist inseneride ja turundusspetsialistini. Juhul kui projekti soovitakse kaasata Norra partnereid, tuleks ka sellel suunal eeltööd teha. Siinkohal soovitan osaleda väiketoetusskeemis ning külastada enne partnerlusprojekti planeerimist võimalikke koostööpartnereid, kes võiksid olla ettevõtjaile hiljem abiks näiteks Norra turule sisenemisel,” räägib ta võimalustest. Eesti ettevõtjad, kes soovivad leida partnereid Norrast, saavad selleks kasutada EAS-i abi ja täita partneriotsingu ankeedi programmi kodulehel: www.eas.ee/norratoetus. Samuti leiab sealt programmiga tegelevate inimeste kontaktid – peale Anari Lilleoja, kes tegeleb ettevõtete nõustamisega, on partneriotsingu ning kahepoolsete üritustega seotud Kersti Kuusksalu.
TÖÖSTUS
Rahastatud projektide edulood Kõik alltoodud projektid said toetust eelmisest Green ICT programmist ning on praeguseks lõppenud.
Foto: Turnit OÜ
Reostuse avastamine – Ocean Visuals Eesti ettevõte LDI Innovation arendas koostöös Norra ettevõttega ICD Industries välja seiresüsteemi õlilekete ja muu reostuse avastamiseks ekstreemsetes tingimustes (nt süvaveekogudes). Toetuse summa oli 680 000 eurot. Praeguseks on projekti osalised loonud ühisettevõtte Ocean Visuals, mille peakontor asub Norras ning harukontor Tallinnas. Energiasalvestite arendamine OÜ Skeleton Technologies arendas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale tugineva platvormi energiasalvestite (superkondensaatorite) juhtimiseks. Tegevuste elluviimiseks kaasati projekti tegevustesse Norra ettevõte NXTech, toetust saadi EAS-ilt pea 700 000 eurot. Praeguseks on ettevõte kasvanud Euroopa suurimaks energiasalvestite tootjaks ning avanud tootmisharu Saksamaal. Piletite müügiplatvorm veebis T Grupp AS arendas koos partneritega välja (ühistranspordi)piletite ostu- ja müügiplatvormi. Praeguseks on ettevõttest kasvanud välja uus ettevõte TurnIT, mis pakub tehnoloogia- ja konsultatsioonialast nõu transpordi- ja reisijateveo valdkonnas. Energiatarbimise jälgimine The Nordic Power Management koostöös Eesti IT-ettevõttega
Keskkond, kus pileteid saab osta. Paljudesse Euroopa riikidesse on sama lahendus müüdud.
Brightspark OÜ ning Norra tuntud konsultatsiooniettevõttega Asplan Viak arendasid välja energiatarbimise ja -planeerimise platvormi Demand Response, et vähendada majapidamiste energiatarbimist ning edendada tarbimise paremat planeerimist. Projekti tulemusena töötati välja lahendus, mis aitab jälgida elektritarbimist, võrrelda elektri turuhindu ja analüüsida oma elektritarbimise harjumusi. Lahenduse eesmärk on aidata vähendada elektritarbimist ning tarbimisega seotud kulusid. EAS toetas projekti kogumahus 320 000 eurot.
AS Ltd
Moodul
Ehituskonstruktsioonide tootmine � Masinaehituslike osade tootmine Viilhallide projekteerimine, tootmine ja paigaldus � Laserlõikus Plasmalõikus � Gaasilõikus � Painutus � Treimine � Freesimine
MOODUL AS Väike-Laatsi 8 Valga 68205 www.moodul.ee
KÜSI PAKKUMIST moodul@moodul.ee tel 767 9310
Oleme kiiresti arenev tööstusettevõte, kes on spetsialiseerunud konkslift-kastide tootmisele. Meie toodang liigub põhiliselt Soome ja Rootsi turule. Lisaks masstoodangule suudame pakkuda erilahendustega kaste, mis on kindlasti meie suureks eeliseks. Meie eesmärk on pakkuda lahendusi, mis vastavad kliendi soovidele ja ootustele. ProMetec Metalli meeskonnal on esikohal kliendi rahulolu ja toodangu kvaliteet.
www.prometec.ee