Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Fiiberlaser 6
Lehtmetalli laserlõikus Plasmalõikus Gaasilõikus Painutus PlasmaPro OÜ, Plaadi 1, Pärnu info@plasmapro.ee • www.plasmapro.ee Omame EN 1090 sertifikaati klassiga kuni EXC4
Mai 2019
TÖÖSTUS
Logistika ERILAHENDUSED TÖÖSTUSETTEVÕTETELE tootmist toetavad tegevused ning lao- ja logistikateenused. Pakkumine töösturitele: monteerime, komplekteerime mooduleid, töötleme komponente, pakime, valmistame ette saadetised ning toimetame õigeaegselt sihtkohta.
+
Kesklao teenus
+
Tööstusettevõtete tootmist toetavad lahendused
+
Tolliteenused
Võta meiega ühendust www.logistikapluss.ee Logistika Pluss OÜ, Punane 73, 13619 Tallinn, Eesti (+372) 6 224 600 / info@logistikapluss.ee
TÖÖSTUS
Investeerimine on muutunud hädavajalikuks Eesti tööstustoodangu maht on viimastel aastatel järjest kasvanud. See ei tähenda siiski, et taevas oleks pilvitu. “Mitme näitaja järgi ei ole Eesti tööstusettevõtete olukord enam nii hea kui möödunud aastatel. Suurenenud on ebakindlus, seda nii välisturgudel kui ka Eesti enda majanduskeskkonnas toimuva tõttu,” räägib Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik selles Tööstuse numbris. Ta rõhutab, et nõudluse aeglustumisest palju tõsisemalt takistavad ettevõtete arengut kiirelt kasvavad tootmiskulud. Eelkõige teeb muret tööturu olukord, sest ettevõtjad peavad toime tulema järjest kasvavate kuludega ning samuti on raske leida piisavate kutseoskustega spetsialiste. Nii mõnedki on hakanud tootmist viima madalama kulutasemega riikidesse. “Samal ajal on majanduse tervisele oluline, et lahkuvate eksportivate ettevõtete asemele tekiks pidevalt juurde uut ja suurema lisandväärtusega eksportivat tootmist. See omakorda eeldab pidevat investeerimist teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni ning uutesse tehnoloogiatesse,” rõhutab Kaasik. Ka Eesti masinatööstuse liidu tegevjuht Triin Ploompuu tõdeb, et kuna järelkasv koolidest ei vasta sektori ootustele ja vajadustele, tuleb ettevõtetel olla valmis investeerima uutesse tehnoloogilistesse lahendustesse. “Oleme proovinud ettevõtetega, nii palju kui võimalik, aidata propageerida ja panustada kutseõppesse, kuid tulemused on kesised,” tõdeb Ploompuu. Samuti konstateerib ta, et kui poleks võimalik kasutada
välistööjõudu, peaksid väga paljud ettevõtted oma uksed kinni panema. Uude tehnoloogiasse investeerimise teed ongi juba läinud näiteks Orkla Eesti. Juhatuse esimees Kaido Kaare räägib, et tööjõudu on aina raskem leida – nüüd teevad selle töö ära kolm robotit. “Varem oli pakendamisosakonnas tööl pea 20 inimest. Kui oleksime jätkanud robotiteta, oleksime pidanud inimesi juurde palkama. Nüüd on meil selle võrra lihtsam, vajame vähem tööjõudu ja robotid on suhteliselt töökindlad.” Eve Kruuse Tööstuse toimetaja
TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Eve Kruuse, eve.kruuse@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: Printall
TÖÖSTUS Foto: Rauno Volmar
Ettevõtete tootmisvõimsus
ootab täielikumat kasutamist Ettevõtte KPMG auditiosakonna mänedžer Ilja Fenenko ütles Eesti metalli- ja masinatööstuse sektori arengut kommenteerides, et tootmismahtude planeerimist mõjutavad suuresti kaks olulist tegurit. Ettevõttel, kellel on küll kallis ja moodne masinapark, on suured riskid tootmisvõimsuse maksimaalsel ärakasutamisel, kuna tööjõupuudus ja mittepiisav tellimuste maht väljaspool Eestit pidurdavad arengut ning mõjutavad kasumlikkust. Juuli Nemvalts “Sageli tunnistavad ettevõtte juhid, et investeering uutesse seadmetesse seisab just nende kahe teguri taga,” rääkis Fenenko. See, et meie metallitööstusettevõtetel ei ole otsekliente, vaid tehakse suuresti allhanget, jätab nad maailmaturul paljuski teise-kolmanda järgu mängijateks. Murettekitav on pädeva personali nappus kõigis metallitööstuse tootmise lõikudes. Nii mitmedki ettevõtete juhid tunnistavad neljasilmavestlusel, et uk4 Mai 2019
raina keevitajateta ei teeks nad midagi. Kui planeerida tootmist pikemaks ajaks kui üheks hooajaks, on lihtsameelne arvata, et ukraina töömehed jäävadki siia tööle ja nende abiga saab tööjõukriisi seljatatud. Tugevalt survestab tööstusettevõtete tootmismahtude planeerimist see, et Eesti ettevõtted ei suuda oma nime all välisturule minna ja sõlmida tulusaid lepinguid otsepartneritega. See, et väljaspool kodupiire pole tugevat branding’ut,
sunnib ettevõtteid killustatuna otsima müügikanaleid, mis omakorda ei soosi stabiilse tellimusmahu tekkimist.
Ebastabiilne müügitulemus
Viljandi Metalli finantsjuht Ats Riisenberg ütles ettevõtte tootmisvõimsusest rääkides, et nemad lähtuvad olemasolevatest tellimustest. “Meil on projekti- ja tellimuspõhine tootmine, seetõttu on aastamahte väga keeruline prognoosida. Kuna teeme palju tööd ehitussektorile, siis selles segmendis on teatav hooajalisus. Näiteks aasta esimesel kolmel kuul on meil võimsust üle jäänud.” Finantsjuhi sõnul on tehasel tootmisvõimsust rohkem, aga kuna nad toodavad ehituslikke konstruktsioone, sõltuvad nad ehitussektorist ja sealt tulevatest tellimustest. “Kui on madalhooaeg, turg mõõnas või kui me ei suuda konkureerida hindadega, mõjutavad kõik need tegurid müüki ja meie tootmismahte,” selgitas ta. Viljandi Metall oma igapäevatöös võõrtööjõudu ei kasuta, ainult
UUS PEUGEOT PARTNER SINU ÄRI PARTNER JUBA ROHKEM KUI 20 AASTAT
ALATES
126
INT
€
/KUUS*
HIND ALATES 13 800 €
E R N AT I O N A L
PEUGEOT PARTNER AASTA KAUBIK 2019
PEUGEOT PARTNER VA N
OF THE YEA
R
PEUGEOT i-COCKPIT® MAX KAUBARUUM 4,4 m³ ÜLEKOORMUSINDIKAATOR RAADIO, MP3 MÄNGIJA, BLUETOOTH JA USB LIIDES
*Teenuse pakkuja on Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga. Krediidi kulukuse määr on 2,68 %, vara hind 11,500.00 € + km, sissemakse 20% periood 5a, jääkväärtus 30%, lepingutasu 200€, intress 6 kuu Euribor + 1.99% a, kuumakse on 125.63€ (15.01.2019 oli 6 kuu Euribor -0,236% Euribori negatiivne väärtus loetakse võrdseks nulliga; Euribor võib muutuda iga 6 kuu järel), tagasimaksete summa 10 498.31€. Krediidi kogukulu on 10 556.87€. Fotod on illustratiivsed. Keskmine kütusekulu alates 4,2 l/100 km / CO2 heitekogus alates 113 g/km
TÖÖSTUS
Foto: Pille-Riin Pregel
kõrghooajal on ukraina töömehed palgal. “Nende kasutamise tingib kõrghooajal suhteliselt väljapääsmatu olukord, sest muidu jääksime oma tellimuste täimise tähtaegadega täitsa jänni,” rääkis Riisenberg. “Kasumlikkust sööb ära asjaolu, et oleme ehitussektoris kinni. Viimasel ajal konkureerivad meie sihtturgudel Eestis ja Soomes ettevõtted Lätist ja Leedust. Viimase kümne aasta jooksul pole ehitusliku metallkonstrutsiooni hinnad tõusnud, pigem langenud, kuigi palgad ja muud kulud on tõusnud. Peaksime tegelema otsemüügiga, nagu Ilja Feneko ka välja tõi, mitte ootama passiivselt kliendikõnet. Oleme ehitussektoris tegutsedes söögiahela kõige alumises otsas – teeme allhankija allhanget,” nentis Ats Riisenberg. Seadmete ostmisel ei ole krediidiasutused Viljandi Metallile ei öelnud, mitmeid vajalikke masinaid on oma vahenditest soetatud. “Meie investeeringud seadmetesse ei ole ka väga märkimisväärsed olnud – kuna teeme tooteid projektipõhiselt, on meil väga keeruline seadmetesse investeerida. Me ei tea, kas homme sellele seadmele tööd on. On väga keeruline prognoosida, kas suudame homme neile ka täit koormust anda,” selgitas Riisenberg.
neks on meil kasutada allhankijad, kes kiirel ajal appi tulevad,” rääkis Hirtentreu. Kuna ettevõtte toodangu suurtellija Konecranes Finance OY on ka üks Konesko omanikest, on müügikanalid kenasti hõivatud. Hea aastatepikkune sujuv koostöö maailma ühe suurema kraanade mootorite tootjaga on taganud ettevõttele stabiilse arengu. Praegu valmistavad Konesko viis tehast mootoreid, elektrikilpe ja sildkraanade otsevankreid. Pigem otsitakse suurtellija kõrvale muid kliente juurde selleks, et veelgi paremini hõlmata uute liinide ja seadmete kasutamist. Hirtentreu selgitas, et kuigi tellimuste valmistamise nimel tuleb pingutada, ei ole kaugeltki kogu ettevõtte viie tehase võimsus kasutatud. Tema sõnul on osa üksusi viidud tööle kahes vahetuses, kuid siingi näeb juht kasvuruumi, sest kallite seadmete tasuvusaeg on küllalt pikk. Hirtentreu sõnul on suurim väljakutse ettevõttele hoopis materjalide õigeaegne saabumine, sest toodangu tarbeks tuleb erinevaid komponente ja materjale tellida üle maailma. “Olenemata sellest, kas kaabel tuleb kohale Hiinast või Indiast, vajame seda õigel ajal ja õiges mahus,” toonitab Hirtentreu tarneahela olulisust tootmisprotsessis.
Omanik suunab tulemusi
Tootmine enne paika
Masinatööstusettevõtte Konesko AS-i juht ja üks omanikke Mart-Järvo Hirtentreu ütles, et nende ettevõte tellimuste vähesuse üle küll kurta ei saa. “Pigem on tellimusi nii palju, et tuleb tublisti pingutada, et graafikus olla. Õn6 Mai 2019
AS Metaprint valmistab trükitud plekki ja aerosoolipudeleid. Ettevõttel on Eestis tehas nii Tallinnas kui ka Pärnus. Ettevõtte juht Martti Lemendik ütles, et nende müügistrateegia on Konesko ja Viljandi Metalliga täiesti erinev. Nimelt
alustasid nad Metaprindis sellest, et panustasid tugevalt tootmisvalmidusse ja alles siis alustasid müüki. “Kuna tegeleme nii spetsiifilisel turul, siis peab meil olema valmidus toota väga suuri partiisid lühikese etteteatamisajaga. Praegu suudame aastas toota 600 miljonit aerosoolipudelit,” rääkis Lemendik tehaste mahtudest. “Selleks vajame suuremas koguses toorainet. Kui mõni finatsspetsialist vaataks ettevõtte bilanssi, ei kiidaks ta nii suurt varude soetamist heaks, kuid meie valdkonnas on selline käitumine ainuvõimalik,” muigas ta. Lemendiku sõnul on müügiedu taga kolm komponenti: pädev ja kindel personal, moodsad seadmed ja tehnoloogia, mis on tarkvarasüsteemidega hästi juhitud. “Meie tarnetäpsus on 98,3% ja tegeleme sellega pidevalt, et tellimused oleksid õigel ajal täidetud. Selles sektoris ei saaksi teistmoodi. Kuna peame olema valmis ka erakorralisteks tellimusteks, hoian osa tootmismahtu reservis, see annab meile turueelise.” Kokkuvõtvalt ütles Eesti Panga analüütik Orsolya Soosaar, et eelmisel aastal oli Eestis palgakasv suurem kui tootlikkuse kasv. “Eesti tootmine muutus kallimaks, mis võib vähendada Eesti atraktiivsust,” sõnas ta. Kui vaatame tööstuse lõikes, on enim mõjutatud töötlev tööstus, mis oli suhteliselt heas proportsioonis. Töötlev tööstus konkureerib teiste maade tööstusega. Enamikus teistes riikides on tööturg juba nii kuumenenud, et tööjõu kulud ületavad tootlikkust, seetõttu on Eesti töötlev tööstus ikkagi konkurentsivõimeline.
www.ssab.com
anti.metsamaa@ssab.com
Tehke terase valik tuginedes terase omadustele, tööstusvaldkonnale või toote kasutusalale, õige terasemark on leitav endisest kiiremini.
Mitmekülgse kasutusvaldkonnaga konstruktsiooniteras suurepäraste külmvormimise omadustega.
SSAB Boron on karastatav teras mis on mõeldud kulumiskindlate toodete valmistamiseks.
SSAB Form – hea külmvormitavusega teras. Eriti sobilik suurtele seeriatele mehaaniliste omaduste ühtluse poolest.
SSAB Laser Plus on madalate jääkpingetega ning suurepärase pinnakvaliteediga materjal kasutamiseks laserlõikusel. Ainulaadne garantii tasapinnalisusele ka pärast laserlõikust.
Lai valik ilmastikukindlaid teraseid. Corten teras võimaldab hoida madalaid kulusid läbi toote kasutusea.
TÖÖSTUS
Eesti tööstus
ja välisturgude heitlikkus Maailma majanduse kogutoodang on kasvanud viimastel aastatel küllaltki kiiresti, valgustab maailmas ja Eestis toimuvat Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Anne-Mari Alver Foto: Arno Mikkor
se. Eesti majandusel on viimastel aastatel hästi läinud. Majanduskasv on olnud nii kiire, et seni jõude olnud ressursid on peaaegu viimase piirini kasutusele võetud. Töötus on langenud rekordmadalale. Töötajad vahetavad töökohti rohkem kui kunagi varem, mis näitab, et tööjõupõua ajal käib tihe rebimine töötajate leidmise pärast. See on kaasa toonud kiire palgakasvu ning surve palgata töötajaid väljastpoolt Eestit. Eesti tööstustoodangu maht on viimastel aastatel järjest kasvanud. See ei tähenda siiski, et taevas oleks pilvitu. Mitme näitaja järgi ei ole Eesti tööstusettevõtete olukord enam nii hea kui möödunud aastatel. Ühelt poolt on suurenenud ebakindlus, seda nii välisturgudel kui ka Eesti enda majanduskeskkonnas toimuva tõttu. Et Eesti ettevõtted on rahvusvahelises võrdluses pigem väikesed, on neil välisturgude mõningasest heitlikkusest tõenäoliselt lihtsam üle saada.
Vajalikud on pidevad investeeringud
Eesti Panga asepresident ÜLO KAASIK
Kasvutsükli tipp jääb küll aastasse 2017, kuid ka 2019. aastaks prognoosib Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kogutoodangu 3,3% kasvu ja järgmistel aastatel peaks kasv kiirenema kolme ja poole protsendi suunas. Kasvuhoo mõningase raugemise taga on olnud eelkõige töötleva tööstuse kiduram kasv, teenustesektoris on kasv püsinud kiirem. Tööstustoodangu kasvu aeglustumisel on kindlasti mitu põhjust, kuid maailmas tervikuna kerkib ühe olulisima tegurina esile protektsionism. Eelkõige väljendub see kaubanduspingetes USA ja Hiina vahel. Seetõttu on ka globaalne kaubavahetuse kasv järsult pidurdunud. Maailmakaubanduse pinged on avaldanud mõju ka Euroopa tööstusele. Pealekauba on heitmenormide skandaal kõvasti räsinud Saksamaa autotööstust 8 Mai 2019
ning majandussuhetel Ühendkuningriigiga lasub Brexiti vari. Seetõttu oli Euroopa Liidu tööstustoodangu maht möödunud aasta lõpus languses. Osa languse põhjusi on küll pigem ajutise iseloomuga – loodetavasti suudavad autotootjad heitmeprobleemid seljatada ja ka Brexit leiab ettevõtete jaoks mõistliku lahenduse. Seetõttu peaks tööstustoodang Euroopas sel aastal taas kasvama hakkama. Teisalt on geopoliitilised ja protektsionismiga seotud riskid maailmas jätkuvalt üleval ning võivad tööstussektorit negatiivselt mõjutada.
Eesti majandus on väike ja väga avatud
Seetõttu sõltub meie ettevõtete käekäik sellest, milline on nõudlus sihtturgudel ja kui konkurentsivõimelised seal ollak-
Nõudluse aeglustumisest palju tõsisemalt takistavad ettevõtete arengut kiirelt kasvavad tootmiskulud. Eelkõige teeb muret tööturu olukord. Kiire tööjõukulude kasv on vähendanud ettevõtete kasumlikkust. Nii mõnedki on hakanud tootmist viima madalama kulutasemega riikidesse. Eks see ole mõnes mõttes paratamatus: Eesti sissetulekutaseme kasvades ei ole mõned ärimudelid enam elujõulised. Samal ajal on majanduse tervisele oluline, et lahkuvate eksportivate ettevõtete asemele tekiks pidevalt juurde uut ja suurema lisandväärtusega eksportivat tootmist. See omakorda eeldab pidevat investeerimist teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni ja uutesse tehnoloogiatesse. Kuigi rahvusvahelises võrdluses investeerivad Eesti tööstusettevõtted uutesse tehnoloogiatesse ja digitaliseerimisse üsna tagasihoidlikult, jäädes selgelt alla EL-i keskmisele tasemele, näitavad küsitlused, et ettevõtted ise tähtsustavad selliseid investeeringuid üha enam.
Ainult Sinu jaoks. Uus esiveoline Sprinter. Uue põlvkonna Sprinteri mudeli- ja varustusvariandid ootavad, et kombineeriksid neist just oma personaalse Sprinteri. Valmis, et pakkuda sobilik lahendus igaks Su väljakutseks. Nüüd esiveolise Sprinteri ostuga kaasa tasuta lisavarustuspakett.
TASUTA KAASA
6975 €
VÄÄRTUSES LISAVARUSTUST
Küsi lisa eripakkumise kohta lähimast Silberauto Eesti esindusest või vaata kodulehelt mb.ee/sprinter_pakkumine.
Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 5333 7613 Maardu, Fosforiidi 16, tel 5330 7746 Tartu, Ringtee 61, tel 5309 7548 Viljandi, Pargi 3b, tel 5333 7961 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 5333 7999 Kuressaare, Tallinna 82b, tel 5333 7791 Rakvere, Haljala tee 1, tel 5333 7871 Jõhvi, Jaama 42a, tel 5333 7870 Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee/vans
TÖÖSTUS
Kaido Kaare:
Kalevi edu taga on innovatsioon ja investeeringud tehnoloogiasse
Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare paistab silma selle poolest, et tema juhtimise all on kaks tehast, mille kaubamärki teab iga eestlane: Kalev ja Põltsamaa. Kaare tugevuseks võib lugeda tugeva visionääri ja innovatsiooni toetaja kuvandit, milleta ei suudetaks suurettevõttes midagi korda saata. Tarbija armastusest rääkimata. Kaare andis Tööstuse erilehele intervjuu, kus avab edufaktorite tagamaid. Juuli Nemvalts
10 Mai 2019
Kuidas hoiate ennast kursis uute tehnoloogiate ja suundadega? Kõige lihtsam vastus on, et meie inimesed käivad palju messidel ja nad on väga hästi kursis selle tööstusharu tehnoloogiliste arengute ning seadme tarnijate uudistega. Lisaks teeme väga palju koostööd maailma tipptehnoloogiate tarnijatega, kes omakorda tutvustavad meile uusi tehnoloogiaid ja pakuvad välja lahendusi. Teisalt saame oma grupi sõsartehastest Norras, Rootsis ja Taanis palju huvitavaid mõtteid, kuidas oma tootmist efektiivsemaks muuta. Jälgime pidevalt tulevikutrende, millised võiksid olla tulevikus edukad tooted, ja sellest lähtuvalt on ka tehnoloogiasuundumused meie tähelepanu all. Täna vaatame kolm kuni viis aastat ette, millised uued tehnoloogiad käivad kaasas uute trendidega.
Uues pakendamis- ja ladustamiskeskuses lõppes just automaatliinide seadistus. Kui kaua monteerimine aega võttis? Pakendamiskeskusesse hakkab lõpptulemusena kokku jooksma neli tootmisliini. Keskuse installeerimist alustasime eelmise aasta lõpus ja tööd käivad mitmes etapis. Tööd alustas keskus aasta alguses. Mis tingis vajaduse uue keskuse järele? Teema oli meil juba aastaid tagasi arutlusel, sest tootmismahud kasvavad ja tööjõudu on aina raskem leida. Otsus investeerida uude pakenduskeskusesse sai meil küpseks kaks aastat tagasi. Ettevalmistusprotsessid, kujundamine, joonestamine, tehniliste tingimuste loomine võtsid omajagu aega. Loomulikult tingis investeeringu tootmismahtude kasv, aga ka vajadus
KONVEIERLINDID, LAMERIHMAD JA HAMMASRIHMAD
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT.
UUDISTOOTED KATTEGA HAMMASRIHMAD
Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale: •
SILIKOON – väga hea haakuvusega, UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega.
•
ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud.
•
PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga.
•
TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.
KONTAKT: Lindimees OÜ Lehe 22, Tallinn, 13426 Harjumaa | tel 512 1884 | info@lindimees.ee
www.lindimees.ee
TÖÖSTUS
Foto: Karin Kaljuläte
tööjõudu efektiivsemalt kasutada. Tööjõudu on aina raskem leida – nüüd teevad selle töö ära kolm robotit. Varem oli pakendamisosakonnas tööl pea 20 inimest, kes tegelesid pakendamise ja palletiseerimisega. Praeguseks on meil tootmismahtu ja -liine nii palju juurde tulnud. Kui oleksime robotiteta jätkanud, oleksime pidanud inimesi juurde palkama. Nüüd on meil sellevõrra lihtsam, vajame vähem tööjõudu ja robotid on suhteliselt töökindlad. Millest investeeringu üle tunnete enim head meelt? Üks suur investeering, mis pani aluse kvaliteedi arengule siin Kalevi tehases, oli kogu šokolaadimasside valmistamiseks vaja mineva seadmepargi väljavahetamine šokolaadiköögis. Investeeringu suurus oli 3,2 miljonit eurot ning selle tegime aastatel 2011–2012. See on meile väga oluline üksus – koht, mis on kogu Kalevi tehase süda. Võib öelda, et siit saab tootekvaliteet alguse, selleta pole võimalik toota kvaliteetset šokolaadi. See oli minu jaoks kõige olulisem investeering ja see, et meil on praegu selline tehnoloogia, annab meile võimaluse šokolaadi toota ka teistele Orkla ettevõtetele. Millist olete lähtunud ettevõtte meeskondade kujundamises? Meie ettevõttes on üks juhtkond, minu meeskond on üks, mitte tehasepõhine. Olen järginud põhimõtet, et meeskonda satuksid erinevad isiksused – kui kõik on väga sarnased, ei teki head sünergiat. Kindlasti võiksid need erinevad isiksused olla oma erialal kõige pädevamad, kindlasti minust pädevamad ja julgeks öelda, et väga professionaalsed ka Baltikumi ja Skandinaavia tasandil.
Teiseks oleme meeskonna moodustamisel, ka keskastmejuhtide valikul, võimaldanud noortel maja sees tõusta. Arenguvõimaluse järgmisele astmele on saanud inimesed, kes on end juba varem tõestanud. Koolitasime neid enne Orkla grupi sees, et nad oleksid valmis võtma järgmist positsiooni. See on olnud minu põhimõte – anna võimalus ka noortele, kes on oma valdkonnas suure potentsiaaliga. Milliseid omadusi ja oskusi peate osakonnajuhtidel oluliseks? Minu jaoks on oluline, et inimesel oleks võime lugeda suurt pilti – et ta ei saaks aru ainult oma valdkonnast, vaid mõistaks kogu ettevõtte strateegiat, strateegilisi vajadusi ja suundi. Samal ajal suudaks seda infot tõlgendada või oma valdkonda üle viia – need on minu jaoks väga olulised omadused. Loomulikult peab tippjuhil olema väga hea inimeste juhtimise oskus. Kuna meie tiimid on väga suured – mõnes osakonnas võib tööl olla kümneid inimesi –, peab juht olema ka eestvedaja rollis, see on väga oluline. Kolmandaks peab juhil olema hea analüüsi- ja argumenteerimisoskus. Emotsioonipõhiseid otsuseid on meil ettevõttes väga vähe. Seevastu hästi analüüsitud, argumenteeritud ja esitletud põhjendusele on positiivne otsus lihtne tulema. Milline on olnud suurim väljakutse inimeste juhtimisel? Kindlasti on pannud proovile erinevate inimtüüpide tundmaõppimine – kõike kohe läbi ei näe. Võib öelda, et olen varasemal ajal teinud inimeste värbamisel valesid valikuid. Võtan neid juhtumeid kui võimalust õppida ja teha paremaid
otsuseid ning värbamisel täiendavalt uurida kandideerija tausta, kontrollida tema võimekust ja isiksuseomadusi. Need varasemad juhtumid on andnud teatava kindluse, et kriitilistele või võtmepositsioonidele inimesi otsides on vaja teha väga põhjalik eeltöö, et valida soovitavale profiilile võimalikult sarnane kandidaat. Teiseks on vaja leida sellele inimesele, juhile, ettevõttes õige koht ehk kujundlikult öeldes õige koht bussis. Kui see buss sõidab ühes suunas ja kõik teavad, kuhu sõidetakse, peavad inimesed oma kohtadel teadma, kuidas nad kõige paremini bussisõidule kaasa aitavad. Koha ja strateegilise suuna valik on miski, mida juhilt oodatakse. Millised omadused on teil aidanud ise roolis püsida? Olen juhina pigem pikalt ette vaadanud. Tugev strateegiline plaan ja selle elluviimiskava on kindlasti aidanud ettevõttel edasi liikuda, nii kitsamalt, tehase või segmendi positsioonilt vaadatuna kui ka turuosa ja investeeringute poolest. See on aidanud meil areneda kõige tunnustatumaks šokolaaditootjaks kogu Orkla grupis. Teiseks olen pannud palju rõhku innovatsioonile. Kui strateegiline plaan olemas, on küsimus, kuidas seda plaani täita innovaatiliste lahendustega: margi- ja tooteuuendustega. Hea näide on Mesikäpa toode, mis oli nõukogude ajal pruunis pakendis vahvlikomm. Mesikäpa tootemark võeti ette ja mõeldi, mida võiks sellest arendada, ning tehti sinna juurde terve tootesari. Praeguseks on sellest saanud tugev tooteperekond küpsiste, kommide, jäätise ja kõige muuga – see on näide, mida kõike saab teha loovalt mõeldes. Võeti ette üks uinunud tootemark ja tehti tugev, väga suure käibega tootesari.
Hea teada • Orkla Eesti AS-i kahes tootmisüksuses, Kalevi tehases Jüris ja Põltsamaa tehases Jõgevamaal, valmib ühtekokku enam kui 500 toodet. • Orkla Eesti alla kuulub 17 tootemarki, tuntumad neist on Kalev, Põltsamaa, Felix, Vilma, Mesikäpp, Laima, Abba, Taffel, Gerimax jpt. • Ettevõttes töötab ca 530 inimest. Allikas: orkla.ee
Teamwork Engineering Tööstusseadmete projekteerimine ja valmistus Tehaste j a torustike projekteerimine
• Masinaehituslik projekteerimine, valmistus ja paigaldus • Tööstuslike protsesside projekteerimine ja projektijuhtimine • Gaasivarustuse projekteerimine gaasitorustikest koostootmisjaamadeni • FlexLink tooted – konveierid, robotlahendused ning alumiiniumprofiilid
Teamwork Engineering OÜ Kivikülvi 7, Tallinn 12919 | Tel: +372 5110916 | info@twe.ee
TÖÖSTUS
Stipendumite maksmine toob spetsialistid firmasse Kui paljud ettevõtted kurdavad tööjõupuuduse üle, siis Harju Elekter on juba mitukümmend aastat teinud sisukat koostööd ülikoolide ja teadusasutustega, et tagada vajalike oskustega töötajate järelkasv. Eve Kruuse Harju Elekter Grupp on kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja. Kontserni Eestis, Soomes, Rootsis ja Leedus paiknevas 12 ettevõttes töötab kokku 750 spetsialisti, suurem osa neist – 399 inimest – Eestis. Ettevõttel on tihedad koostöösuhted Tallinna tehnikaülikooli (TalTech), Tallinna tehnikakõrgkooli, Tallinna töös-
tushariduskeskuse, Tallinna polütehnikumi ja Tallinna ehituskooliga. “Koostöös TalTechiga antakse igal aastal välja kuni neli bakalaureuse- või magistriõppe stipendiumi energeetika või mehaanika eriala üliõpilastele. Aastate jooksul on stipendiumiprogrammis osalenud enam kui 65 bakalaureuse- ja magistriõppe tudengit, kellest 14 on pärast õpinguid asunud ka kontserni tööle,” rõõmustab kommunikatsioonijuht Moonika Vetevool. Praegu töötab kontserni ettevõtetes seitse stipendiaati. Ka Soome ja Leedu tütarettevõtted teevad koostööd kohalike õppeasutustega. Harju Elekter on kohal ka olulisematel töö- ja karjäärimessidel. Nii osaleti näiteks 2018. aastal Tallinna tehnikakõrgkooli karjäärimessil, TalTechi tudengimessil Võti Tulevikku ja töötukassa piirkondlikel messidel. Samuti tehakse koolidega pidevat koostööd praktika-
kohtade asjus. Et tutvustada ettevõtet ja seal pakutavaid ameteid, võetakse vastu ka Keila kooli õpilaste gruppe.
Tootearendust tehakse koos ülikoolidega
Koostööd ülikoolide ja teadusasutustega tehakse ka tootearenduses. Nii näiteks arendasid kontserni Eesti tütarettevõtte insenerid 2018. aastal Rootsi turule õhkisolatsiooniga keskpingealajaamade tootepere, mis koosneb kuuest erinevast alajaamatüübist. Alajaamad on betoonvundamendiga ja metallist. Lahenduses pandi palju rõhku just alajaama turvalisusele ning tänu tugevale konstruktsioonile läbis alajaam edukalt ka tüübikatsetused vastavalt IEC standardile Tallinna tehnikaülikoolis ja litsentsiga laborites Poolas. Mõned aastad tagasi töötati Tallinna tehnikaülikooli ja Harju Elektri tütarettevõtte elektriinseneri Marek Mägi (PhD) eest-
TÖÖSTUS vedamisel ühise arendusprojekti raames välja energiahaldussüsteemi võimekusega alajaama energiasalvesti prototüüpseade, mida katsetati Tallinna tehnikaülikoolis reaalsel mikrovõrgu katsestendil.
Soome müük jäi samaks, aga osakaal müügituludes langes
Harju Elekter
Foto: Priit Simson
Harju Elekter numbrites Harju Elektri kontserni 2018. aasta müügitulu oli 120,8 miljonit eurot, ärikasum 2,4 miljonit eurot ja puhaskasum 1,5 miljonit eurot. Müügituludest suurima osa ehk 82,6% andis tootmistegevus ning ülejäänu 17,4% kinnisvara ja muud segmenteerimata tegevused kokku.
Kontserni peamine turg on Skandinaavia, selle kaudu nähakse võimalusi tarneteks ka teistesse riikidesse üle maailma. Kontserni suurima ja olulisema, Soome turu müük jäi 2018. aastal varasemaga samale ehk 75,5 miljoni euro tasemele. Vaatamata sellele, et müüginumbrid Soomes jäid samaks, langes Soome turu osakaal kontserni müügitulust uute Rootsi ettevõtete integreerimise ja müügitulu suurenemise tõttu 62,5%-ni. “Müüginumbrites ootame ikka tõusu, kuna Soomes on kontsernil pikaajalised lepingud suurte elektrijaotusvõrkudega. Kuid kui kontserni teised turud jätkavad jõulist tõusu, ei saa välistada Soome turu osakaalu mõningast vähenemist,” selgitas Vetevool. Harju Elekter näeb oma olulisima sihtturuna jätkuvalt Skandinaaviat. Uue perspektiivse ärisuunana nähakse päikeseenergia kasutamisel kompleksse teenuse pakkumist.
TÖÖSTUS Fotod: Tiit Blaat
Töörõivas võib nii esindada kui ka kaitsta
Tööriided saab suures plaanis jagada kaheks – tööriided, mida töötaja peab kandma tulenevalt töö laadist, ja vormiriided, mida töötaja peab kandma tulenevalt tööandja kaubamärgist. Tööriietega kaasnevaid kohustusi ja õigusi selgitavad tööinspektsiooni konsultandid Piret Kaljula ja Kaire Saarep. Anne-Mari Alver
Kui ettevõtte jaoks on oluline, et kõikidel töötajatel oleksid (firma logoga) ühesugused rõivad, soetab ettevõte need ise. Näiteks tellerid ja klienditeenindajad kannavad ettevõtte soetatud ja ettevõtte värvides (ja logoga) riideid. Ettevõte võib paluda, et töötaja kannaks töökohustusi täites viisakaid, esinduslikke ja puhtaid rõivaid, kuid sellisel juhul ei tule tööandjal riiete kulu kanda. Näiteks võib sellise nõude esitada juristile, personalijuhile, müügidirektorile, juhiabile ja teistele, kelle töö nõuab töötajate või klientidega kohtumisel viisakat välimust, kuid tööandja jaoks ei ole oluline, et ta kannaks ettevõtte tunnustega riideid. Tööriided tuleb tööandjal töötajatele soetada näiteks siis, kui töö on tolmune või määriv, aga ka külmas töötamiseks. Mis täpsemalt tööriiete hulka kuulub, otsustab tööandja tulenevalt konkreetsest tööst ja töökeskkonnast. Tööd, mille puhul tuleb töötajatele tööriietus väljastada, on näiteks töötamine puidutööstuses, kokana, kojamehena, postiljonina jne.
Mitut komplekti on vaja?
Kui töötaja töötab õues, võib olla vajalik soetada mitu komplekti tööriideid (sh tööjalatseid) – riided, mis sobivad suvisel ajal õues töötamiseks, riided, mis
TÖÖSTUS sobivad talvisel ajal õues töötamiseks, ja riided, mis sobivad vihmase ilmaga õues töötamiseks. Riiete valikul tuleb lähtuda tööst, mida töötaja õues teeb. Kui töö on füüsiliselt raske, on hea anda töötajale riided, mis laseksid õhku läbi ning kaitseksid samal ajal vihma, tuule ja külma eest. Töö laadi tuleb arvesse võtta ka otsustamisel, mitu komplekti riideid osta. Kui töötajal on oht mitu korda päeva jooksul riided ära määrida selliselt, et need tuleks ära pesta, ei pruugi piisata kahest komplektist, sest üks ei ole veel kasutamiseks valmis, kui teine juba määrdub. Kui töö on selline, et tööriided saavad töö käigus märjaks kas ilmastikust või töö laadist tingituna (nt töö autopesulas), peab tööandja looma võimaluse riiete kuivatamiseks. Märgade või niiskete tööriiete ja -jalanõude kuivatamiseks peab olema piisavalt suur hästiventileeritav kuivatusruum või -kapp. Riiete valikul oleks mõistlik töötajatega konsulteerida, sest nemad teavad kõige paremini, milline riietus konkreetse töö jaoks sobib. Mõistlik oleks enne riiete ostmist korraldada ka nende proovimine, sest ainult suurusnumbri järgi
Foto: Sven Arbet
korraldada, on jäetud tööandja valida. Tööandja võib kasutada pesumaja teenust, osta pesumasina ja pesupulbri või valida muu variandi. Praktikas on enam levinud see, et tööandja korraldab tööriiete pesu pesumajas või kasutatakse renditud tööriideid koos pesemise teenusega. Samuti on paljudes ettevõtetes ostetud pesumasin ning kellegi (üldjuhul koristaja) tööülesanne on tööriided pesumasinasse ja kuivama panna.
Kas tööriiete vahetamine kuulub tööaja sisse?
tellides ei pruugi riided kõigile sobida ja mugavad olla. Veel tuleks läbi mõelda, kuidas toimub tööriiete pesemine ja vajadusel parandamine. Kuidas tööriiete pesemine
Tööriiete vahetamine võib, aga ei pruugi olla tööaeg, see oleneb konkreetsest olukorrast. Kui tegemist on vormiriietega, siis nende vahetamine ei kuulu tööaja hulka. Näiteks kui klienditeenindaja peab töökohustusi täites kandma ettevõtte tunnustega riideid, tuleb riided jõuda vahetada enne töö tegemise algust. Töö tegemine ja tasu maksmine algab alates selles, kui töötaja on asunud töökohustusi täitma. Tööriiete selgapanek on osa tööajast siis, kui tegemist on spetsiifilise eririietusega, mille selgapanek ja äravõtmine nõuab aega, näiteks keevitajatöö puhul.
Becky Tööohutuskeskus on aastast 1993 tegutsev eestimaine töökinnaste, -riiete, turvajalatsite ja isikukaitsevahendite hulgija jaemüügiga tegelev ettevõte. Meie tugev positsioon Eesti turul põhineb võimel ühildada tegevusala tundmine, personali professionaalsus, kiire teenindus ja tarne, väga lai kaubanomenklatuur ning kliendikesksus.
PROJOB
Becky Tööohutuskeskusel on üle 50 koostööpartnerija tarnija üle terve Euroopa ja Aasia. Meie sortimendis on üle 3000 erineva toote maailma juhtivatelt tööohutustoodete tootjatelt, nende hulgas 3M, Jalas, Bennon, Reebok, Euro Protection, ProJob, Showa, Honeywell, MTS, Portwest, Sievi, Dupont jne.
BENNON
Tšehhist pärit tööjalanõude kaubamärk Bennoni kollektsioonist leiab nii töö-, turva- kui ka vaba aja jalatseid. Bennon pakub klientidele lisandväärtust kõrgekvaliteetsetest materjalidest toodetud jalatsite ning oma uuenduslike kinnitusmehhanismidega. Bennoni kollektsiooni populaarseimatel Stingeri turvakingadel on kasutatud ATOP-kiirkinnitusi, mis asendavad kingapaelu ja toimivad turvalise kiirkinnitusena. Bennoni kerged ja sportlikud turvakingad REBEL S1P on komposiitmaterjalist naelakaitsmega ja alumiiniumist turvaninaga. Suveks sobivad ideaalselt Bennon Bombis S1 turvasandaalid, millel on kiirkinnitus paeltele, metallivaba turvanina ning õlija libisemiskindel tald.
ProJob on uuenduslik Rootsi tööriiete kaubamärk, mida iseloomustavad kõige paremini ergonoomilisus, funktsionaalsus ja kvaliteet. Nende populaarsemate toodete hulka kuuluvad niiskust hülgav ja kiirelt kuivav ProJob kõrgnähtav T-särk, kerge ja õhku läbilaskev mikrofliisjakk ning vööpüksid, mille püksisääred ja põlved on tugevdatud Cordura®-ga ning stretšmaterjal annab lisaliikumisvabadust ja mugavust.
www.becky.ee
Becky Tööohutuskeskuse eksperdid aitavad valida teie ettevõttele tööriietuse, turvajalatsid ja isikukaitsevahendid, vastavalt teie vajadustele ja tööiseloomule. Koostame teile personaalse pakkumise ning tuleme ja tutvustame näidistooteid. Becky Tööohutuskeskuse esinduskauplus ja ladu: Laki 30A, Tallinn 12915, Eesti • +372 670 6880 • becky@becky.ee
TÖÖSTUS
Ametikool sillutab teed võidule ja tasuvale tööle
Nii toimub Artemi treenimine uueks võistluseks Kaasanis.
Kui Artem Sapelkin neli aastat tagasi koos perega Ukrainast sõja jalust Eestisse tuli ning keevitajaks õppima hakkas, ei osanud ta arvata, et mõni aasta hiljem esindab ta Eestit kutseõppurite maailmameistrivõistlustel. Enne seda tuli aga võita esikoht mullu maikuus toimunud üle-eestilisel oskuste festivalil “Noor meister 2018”. Signe Kalberg
Kutsekoolil hea tase
“Tallinna mehaanikakooli valisin tuttava soovitusel, kes seal juba õppis. Koolil on olemas moodsad õppetöökojad ning head õpetajad. Võrreldes Ukraina kutseõppeasutustega on mehaanikakool väga kõrgel tasemel,” ütleb Sapelkin. Keevitajaameti üheks eeliseks peab ta head tasu ning pole karta ka tööpuudust. Ka praktika Šveitsi masinatööstuse tütarettevõttes MDC Max Daetwyler Eesti AS-is tõestas, et valitud eriala meeldib. Augustis Venemaal Kaasanis toimuvad WorldSkillsi maailmameistrivõistlused on 20-aastasele Artemile ning tema juhendajatele, kutseõpetajatele Viktor 20 Mai 2019
Ivarinenile ja Tatjana Karaganovale huvitav ning pingerikas kogemus, kuna keevitajat pole Eestist veel neil võistlustel käinud. “Hakkan juba Kaasani võistluseks valmistuma, kõigepealt aga lähen praktikale BLRT Gruppi ja pärast seda treenin koolis oma oskusi,” pajatab Sapelkin (BLRT, VMT Tehased, Hansavest Rental, Fors MW ja AQ Lasertool toetavad Artem Sapelkini osalemist). Keevitajate võistluse käigus valmib kolm eri materjalist (teras, roostevaba teras, alumiinium) konstruktsiooni ja kasutatakse mitmesuguseid keevitusviise. Seega tööle ei kavatse suve hakul kooli lõpetav keevitaja veel minna, kuigi eelmisel praktikakohal on juba sel tee-
Foto: Tallinna Lasnamäe mehaanikakool
mal juttu olnud. Artemi sõnul on tal peas hoopiski edasiõppimisplaanid. “Tahaksin õppida allveekeevitamist. Tean, et selliste oskustega mehi on Eestis vähe. Ega ma tea, kas Eestis seda saabki õppida. Aga ikkagi kavatsen tööd leida Eestis, ka siinsetes ettevõtetes hinnatakse keevitajaid ning makstakse keskmisest kõrgemat palka,” ütleb Sapelkin.
Väärt amet meelitab õppima
Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli arendusjuht Raul Ammer ütleb, et kindlasti on Artemi edu taga nii hea juhendamine kui ka õpilase pühendumus ja töökus. Artjom on tubli ka teistes õppeainetes. “Suureks motivatsiooniks on õpilaste enda soov ennast täiendada ja saada võistluskogemust. Abiks on ka moodsad töökojad koos sisseseade ja töötingimustega,” märgib Ammer. Aastaks 2012 renoveeriti ERF-i fondi toel õppetöökojad ning sisustati need moodsate seadmetega. Ammer lisab, et õppetöökodasid täiendatakse pidevalt, lähtudes tänapäeva tootmise ja õppemetoodika
TÖÖSTUS
Kommentaar Triin Ploompuu Eesti masinatööstuse liidu tegevjuht
Neli aastat tagasi koos perega Ukrainast sõja jalust ära tulnud Artem Sapelkin pälvis mullu oskuste festivalil “Noor meister 2018” I koha. Nüüd esindab ta Eestit kutseõppuFoto: Tallinna Lasnamäe mehaanikakool rite maailmameistrivõistlustel.
nõuetest. Näiteks mullu soetas kool CNC-treikeskuse ja tänavu mais valmib õppeklass, kus on moodsad keevitussimulaatorid. Tehnoloogia kiire areng metallitöötlemise valdkonnas muutub noortele aina atraktiivsemaks, seda näitab ka viimaste aastate ühtlane vastuvõtunumber. Metallivaldkonnas õpib koolis u 200 õpilast. “Õppija jaoks on eriala lõpetamisel oluline see, et ta on omandnud kutse, mis teeb temast tööturul väärt spetsialisti,” ütleb kooli arendusjuht. Mehaanikakool on avatud kõikidele, kes on huvitatud kutseharidusest. Koostöös ettevõtetega korraldatakse üldhariduskoolide õpilastele karjääripäevade raames õppekäike nii kutsekoolis kui ka ettevõtetes. “Koostöös mobiilsete töökodadega (Merkuur OÜ) korraldame üldhariduskoolides tehnoloogia ja inseneeria töötubasid, kus noored saavad tutvu-
da metallitöötlemise võluga. Kord nädalas käivad Tallinna gümnaasiumite ja põhikoolide õpilased mehaanikakoolis kutseoskusi omandamas. Metallitööd õppis 2018/19. õa 40 õpilast põhikoolist. Kolme aasta jooksul omandab noor põhjaliku ülevaate ühest valitud erialast,” pajatab Ammer. Viimastel aastatel on toimunud täiskasvanute õppijate arvu kasv seoses täiendus- ja ümberõppe võimalustega koolis. Kutseõppe lahutamata osa on kooli omandatud praktiliste oskuste kinnistamine reaalses töökeskkonnas. “Tänu heale koostööle masinatööstusettevõtetega on igal õpilasel kindel praktikakoht ja kompetentne ettevõtte praktikajuhendaja. Praegune seis tööturul võimaldab õppijatel valida mitmesuguste praktikakohtade vahel. Üldjuhul saab iga tubli praktikant tööandjalt tööpakkumise,” märgib Ammer.
Mis on WorldSkills? Vaheldumisi üle aasta toimuvad nii kutseõppurite maailmameistrivõistlused WorldSkills kui ka Euroopa kutsemeistrivõistlused EuroSkills. Esimest korda osalesid eestlased WorldSkillsil 2011. aasta oktoobris Londonis. Järgmine WorldSkills toimub 2019. aasta augustis Venemaal Kaasanis, võistlus toob kokku võistlejaid enam kui 60 riigist, kes konkureerivad 56 kutsealal. Igal alal hinnatakse nii tehnilist sooritust kui ka meeskonnatööd, omavahelist suhtlemist ja oskust töötada projektiga. Lõpptulemusi hinnatakse kuld-, hõbe- ja pronksmedalitega Eesti osaleb 12 võistlusalal: florist, ehitusviimistleja, plaatija, kokk, restoraniteenindaja, graafiline disainer, IT-süsteemi spetsialist, maastikuehitaja (kaheliikmeline meeskond), vastuvõtu administraator, müürsepp, trükkal, keevitaja. Allikad: Eesti Tööandjate Keskliit, Innove
22 Mai 2019
Masina- ja metallitööstus on Eestis kõige suurema osakaaluga töötleva tööstuse sektor, kes u 90% toodangust ekspordib ja sõltub väga palju oskustööjõust. Kui puuduks võimalus kasutada välistööjõudu, peaksid väga paljud ettevõtted oma uksed kinni panema. Oleme proovinud ettevõtetega nii palju kui võimalik aidata propageerida ja panustada kutseõppesse, kuid tulemused on kesised.Mõned näited. Tegime 2017. aastal Tartus metallinädala, kus viisime viide erinevasse kooli ettevõtete juhid avalikke loengud pidama, õpilased osalesid töötubades ja käisid tehastes. Lisaks oleme teinud seminare ja koolituspäevi kutsenõustajatele ja kutsekoolide inimestele. Viinud klasse koolidesse ja vahendanud praktikakohti, aidanud kutsekoole turunduses, algatanud ja osalenud mitmetes initsiatiivides ja projektides. Ka osalevad EML-i esindajad kutsekoolide nõukogude töös. Sel aastal toetame koos ettevõtetega mehaanikakooli noore keevitaja Artem Sapelkini saatmist WorldSkillsi maailmameistrivõistlustele. Kindlasti peab valdkonna mainekujundus olema oluliselt süsteemsem, sest noorte karjäärivalikud mõjutavad tehnoloogiavaldkondade tulevikku Eesti majanduses. Eesti masinatööstuse liit sai 2019. aasta veebruaris kutseandja õiguse Kutsekojalt, mis aitab meil kaasata ettevõtete esindajaid kutseeksamite hindamisele, samuti annab parema arusaamise kutseõppe kvaliteedist ja otsekontakti nii kutseõppe kui ka töömaailma esindajatega, kes soovivad oma kvalifikatsiooni kutsetunnistustega tõendada. Sel aastal on kavandatud u 350 eksamisooritust masina- ja metallitöösektori erialadel kutsekoolides üle Eesti. Pikaajaline koostöö ja pidev suhtlus ettevõtjate ja kutseõppe osas on tänapäeva tingimustes ainuõige samm. Kuna järelkasv koolidest ei vasta kindlasti sektori ootustele ja vajadustele, tuleb ettevõtetel olla valmis investeerima uutesse tehnoloogilistesse lahendustesse. Mõelda läbi, kuidas hoida ja motiveerida oma töötajaid ning kuidas senisest palju rohkem tegeleda nii oma ettevõtte kui ka kogu sektori turundusega. Armas trend on viimasel ajal see, et üha rohkem ettevõtteid tutvustavad oma tegemisi nii oma töötajate lastele kui ka lasteaiarühmadele.
TÖÖSTUS
Järjepidev digidiagnostika
tagab eduka äri
Digiauditi eesmärk on leida senisest paremaid lahendusi, mis aitaksid ettevõtte kiiremini püstitatud eesmärkideni ja suurema kasumini. Tööstusettevõtetele on riik loonud selleks lausa rahastusmeetme. Heiti Mering, IKT klastri esindaja Heiti Mering, IKT klastri esindaja Foto: erakogu
Mis “loom” see digiaudit või digidiagnostika siis ikkagi on ja millist praktilist kasu võiks sellest olla? Nii nagu finantsaudit annab soovitusi käibevahendite ja maksude optimeerimise ning finantskultuuri asjus, keskendub digiaudit suurema efektiivsuse ja lahenduste otsimisele tänapäeva tehnoloogiliste võimaluste kaudu. Tulemuseks on hinnang ettevõtte hetkeolukorrale koos soovitustega tervikliku infosüsteemi ulatuse, võimaliku ajakava ja ligikaudse eelarve kohta. Enamik edukaid tööstusettevõtteid on suuresti kulusäästlikkuse ehk lean-usku, aga samal ajal
TÖÖSTUS ei ole riist- ja tarkvaralahendusteta võimalik tootmisprotsessi korrastada ning ebaefektiivsusi välja juurida. Tootmisettevõte peab saama keskenduda oma põhitegevusele ja IT kui tugiteenus peab seda toetama. Probleem ei ole selles, et sobivaid lahendusi ei leidu, vaid enamasti on neid palju ning nende vahel on raske õigeid valikuid teha. Nii ongi ettevõttes sageli kasutusel palju erinevaid tarkvarasid, kuid need ei moodusta ettevõtte juhtimiseks ühtset tervikut. Eri aegadel soetatud seadmed ja tarkvarad ei ole omavahel ühendatavad ning vajavad seepärast inimtööjõudu andmete ühest süstee-
Kord kümne aasta jooksul digidiagnostikat teha on sama kui kümne aasta tagant hambaarsti juures käia – läheb liiga kalliks ja kasutegur on liiga väike. Heiti Mering, IKT klastri esindaja
mist teise kandmiseks. Selliseid takistusi võib ettevõttes olla mitmeid ja iga selline töökoht tähendab protsessis takistust, vigade allikat ja infokadu. Teisalt kohtab sageli ettevõttes kasutuses oleva majandustarkvara puhul puudusi, mis tulenevad selle ebamõistlikust seadistusest või kasutamata jäetud funktsioonidest. Digiaudit ei ole õhinapõhine start-upettevõtmine eesmärgiga sukelduda tundmatusse ja loota sealt kiiret kasvu. Eestis on ka IT-ettevõtete seas ainult väike osa neid, kes tootmisega kokku puutunud ja võimelised andma nõu, mida saab mõõta rahas. Enamik neist on koondunud IKT klastri alla, teiste hulgas Tieto Eesti. Tootmisettevõttel ei ole tarvis digiauditi tellimust või lähteülesannet põhjalikult ette valmistada ega karta oskamatust seda selgelt sõnastada, sest seda tehakse koostöös IT-teenuse pakkujaga. Sel moel saab diagnostikapartner kiire ülevaate olukorrast ja potentsiaalsetest kitsaskohtadest tarneahela juhtimises. Kui kiire ülevaate saab ettevõttest mõne päevaga, võib digiauditi läbiviimiseks kuluda keskmiselt kuni paar nädalat. EAS pakub tuge digidiagnostika lä-
Tootmisettevõte peab saama keskenduda oma põhitegevusele ja IT kui tugiteenus peab seda toetama. Heiti Mering, IKT klastri esindaja biviimiseks, kuid ettevõtete huvi seda kasutada on suhteliselt tagasihoidlik. On kuulda, et ettevõtted keskenduvad raha sissetoovatele tellimustele ega leia aega tegeleda süsteemi analüüsiga. On avaldatud arvamust, et EAS on liiga bürokraatlik ja see väike toetus kulub ära asjaajamisele ning sisuliseks tööks raha ei jätkugi. Tõsiasi on siiski, et efektiivsust tasub otsida just siis, kui tööd on palju, sest vahetu kogemus näitab kitsaskohad kõige paremini kätte. Nii nagu on soovitatav kord aastas arsti juures käia, tasuks kord-kaks aastas vaadata üle ettevõtte protsessid, infosüsteem, nõuded ja võimalused.
Oleme spetsialiseerunud rasketehnika ja teiste metallkonstruktsioonide remondile.
Meie poolt pakutavad teenused: • • • •
hüdrosilindrite remont ja valmistamine avade taastamine, erinevad metallitööd (keevitamine, treimine, freesimine jne.) võimalus rentida töökoja pinda oma masinate hoolduseks ja remondiks.
MS Tehnika OÜ Konnakotka tee 3, Kilksama, Pärnu maakond info@mstehnika.eu | +372 506 6275
www.mstehnika.eu
Mai 2019 25
TÖÖSTUS
Tootearendajate eksam, mis on kestnud 25 aastat Foto: Sven Arbet
Sel aastal anti konkursi 25. aastapäeva tähistamiseks grand prix´ eripreemia. Eriauhinna vääriliseks hinnati Leiburi Rukkipala.
Eesti parima toiduaine tiitlile kandideerib igal aastal üle poolesaja ettevõtte, kes kokku esitavad võistlusele ligikaudu 200 toodet. Tootekonkurss käib ajaga kaasas ja tingimusi muudetakse vastavalt arengutele.
Eve Kruuse Muudetud on eelkõige tootekategooriaid, sest järjest lisandub konkursile tooteid, mis olemasolevatesse kategooriatesse ei sobitu – näiteks Eesti parima kuivsnäki hõbemärk. Sellel aastal anti konkursi 25. aastapäe26 Mai 2019
va tähistamiseks grand prix´ eripreemia. Eriauhinna vääriliseks hinnati Leiburi Rukkipala. Leiba on Eestis alati üheks olulisemaks toiduaineks peetud, nii et on väga sümboolne, et ka grand prix´ tiitli pälvis leivatoode. Rukkipala on suurepäraste maitseomadustega leib, mis on eestlaste lemmikuna pikki aastaid leivatoodete müügitabeleid trooninud – auväärne tiitel on täielikult välja teenitud.
Ei midagi naljakat
Parimad tooted selgitab välja toiduvaldkonna spetsialistidest koosnev hindamiskomisjon. Prisma hankejuht Tiia Karu osales selle komisjoni töös esimest korda 2003. aastal. “Toodete hindamisel olen lähtunud väga mitmetest aspektidest: toote uudsus, välimus, müüginumbrid. Maitseomadused
on väga olulised, aga hindamisel püüan olla objektiivne ja kindlasti ei arvesta ma hindamisel oma maitse-eelistusi. Kui kaks toodet on väga sarnased, siis lõpliku hinde andmisel võib mõjutada maitseelamus,” räägib Karu. Ta kinnitab, et päris kindlasti ei ole teda püütud mõjutada tulemusi muutma. “Siin peab kiitma toiduliitu ja kõikidel aastatel tegutsenud komisjoni esimehi, kes on väga täpselt seletanud ja õpetanud, kuidas tuleb tooteid hinnata. Hindamise ajal istub iga hindamiskomisjoni liige eraldi laua taga nagu koolilaps ja omavahelised arutelud on keelatud. Loomulikult, kui punktid on kokku löödud, arutatakse ja oponeeritakse oma lemmikuid. See aga ei mõjuta mingil määral lõpptulemusi,” selgitab Karu. Midagi ootamatut, eriskummalist või naljakat hindamiskomisjoni töös ei
EESTI PARIMAD UUED TOOTED 2019 EESTI PARIM TOIDUAINE 2019
EESTI PARIM MITTEALKOHOOLNE JOOK 2019
EESTI PARIM VALMISTOIT 2019
EESTI PARIM MAGUSTOIT 2019 EESTI PARIM LISANDVÄÄRTUSEGA TOIT 2019
Vana Tallinn Wild Spices
EESTI PARIM PUU- JA KÖÖGIVILJATOODE 2019
Liviko AS
Smushie ökoloogiline pirni-kiivismuuti spirulinaga
Kõrvitsa-kohupiimapannkoogid
Pai Ahjuõuna smuuti
EESTI PARIM ALKOHOOLNE JOOK 2019
Salvest AS
Saarioinen Eesti OÜ
Orkla Eesti AS EESTI PARIM KASTE 2019
EESTI PARIM KALATOODE 2019
Anzovy DGM Shipping AS
EESTI PARIM LASTETOIT 2019
Alma Eesti DIP! soolakurgi ja küüslauguga
Põnn ökoloogiline puuvilja-jogurtismuuti küpsistega 6+
Valio Eesti AS
Salvest AS EESTI PARIM PAGARITOODE 2019
EESTI PARIM LIHATOODE 2019
Rakvere American tammesuitsuses marinaadis šašlõkk HKScan Estonia AS
OatFit Kaeraröst
EESTI PARIM KONDIITRITOODE 2019
Leibur AS
EESTI PARIM PIIMATOODE 2019 EESTI PARIM KUIVSNÄKK 2019
Gustavi juustutort karamelli-hapukoorekreemiga „Laulupidu“
ÖKO Täispiim Saaremaa Piimatööstus AS
Neljaviljakrõbuskid Balsnack International Holding AS
Mattias Cafe OÜ
TÖÖSTUS
Foto: Ilmar Saabas
2019. aasta võidutooted KULDMÄRGID Eesti parim mittealkohoolne jook 2019: Orkla Eesti AS, Pai ahjuõunasmuuti/õuna-kookose mahlajook kaneeliga Eesti parim alkohoolne jook 2019: Liviko AS, Vana Tallinn Wild Spices Eesti parim lisandväärtusega toiduaine 2019: Salvest AS, Smushie ökoloogiline pirni-kiivismuuti spiruliinaga Eesti parim toiduaine 2019: Saarioinen Eesti AS, kõrvitsa-kohupiimapannkoogid HÕBEMÄRGID Eesti parim lihatoode 2019: HKScan Estonia AS, Rakvere ameerikapärane tammesuitsuses marinaadis šašlõkk Eesti parim piimatoode 2019: Saaremaa Piimatööstus AS, Öko täispiim Eesti parim kondiitritoode 2019: Mattias Cafe OÜ, Gustavi Laulupeo tort Eesti parim pagaritoode 2019: Leibur AS, OatFiti kaeraröst Eesti parim magustoit 2019: Saarioinen Eesti OÜ, kõrvitsa-kohupiimapannkoogid Eesti parim valmistoit 2019: Saarioinen Eesti OÜ, kõrvitsa-kohupiimapannkoogid Eesti parim kalatoode 2019: Anchovy, DGM Shipping AS Eesti parim puu- ja köögiviljatoode 2019: Salvest AS, Smushie ökoloogiline pirni-kiivismuuti spiruliinaga Eesti parim lastetoit 2019: Salvest AS, Põnni ökoloogiline puuvilja-jogurtismuuti küpsistega 6+ Eesti parim kuivsnäkk 2019: Balsnack International Holding AS, neljaviljakrõbuskid Eesti parim kaste 2019: Valio Eesti AS, Alma Eesti DIP! soolakurgi ja küüslauguga VÄIKEETTEVÕTTED Eesti parim toode Lõuna-Eesti väikeettevõttelt 2019: Andre Juustufarm OÜ, Andre Prima Old Eesti parim toiduaine Põhja-Eesti väikeettevõttelt 2019: Gurmeeklubi OÜ, kreemjuust röstpeedi ja rõikaga Eesti parim jook Põhja-Eesti väikeettevõttelt 2019: Distillirium OÜ, Metsis Blue Handcrafted Gin Eesti parim toiduaine Lääne-Eesti väikeettevõttelt 2019: Saaregurmee OÜ, BabyCooli sügavkülmutatud pirnipüree kuubikud Eesti parim jook Lääne-Eesti väikeettevõttelt 2019: Lahhentagge OÜ, toonik Lahjentagge Kuusk ja Kardemon Eesti parim toode Virumaa väikeettevõttelt 2019: Moe OÜ, J. J. Kurberg Kanep Eesti parim lisandväärtusega toode väikeettevõttelt 2019: Sangaste Linnas AS, Helde mitmeviljahelbepuder seemnete ja porgandiga
Allikas: Eesti toiduliit
28 Mai 2019
ole juhtunud. Küll aga meenub Karule, et algusaastatel oli vahel hindamiskomisjonile esitatud tooteid, mis olid väga head ja osutusid oma kategoorias võtjaks, aga siis selgus, et Eesti kauplustest neid tooteid osta ei saagi, sest kõik läheb ekspordiks. Hindamiskomisjoni töö on aastatega järjest professionaalsemaks muutunud. Karu sõnul võib öelda, et konkurss on pigem toodete ja nende loojate eksam. Eesti toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul oli kindlasti meeldejääv seik, kui ühel aastal võitis Eesti parima toiduaine tiitli õlu Saku Kuld. “See oli komisjoni ausa hindamise tulemus, kuid teadsime ette, et sellele võib avalikkuselt tulla tugev vastureaktsioon. Tulemusi aga võltsida ju ei saa ja nii juhtuski, et tolleaegsel komisjoni esimehel professor Raivo Vokil oli väga palju selgitamist. Kõik inimesed ju ei tea, et on olemas tahke toit ja vedel toit. Pärast seda juhtumit eraldasime toidu- ja joogikategooriad, mis said eraldi märgid. Muid üllatusi ega naljakaid juhtumeid tõesti ei meenu, sest konkursi ettevalmistus ja läbiviimine on äärmiselt põhjalikud,” tõdeb Potisepp.
Eeskuju võeti Soomest
Eesti parima toiduaine tootekonkursiga alustati 1993. aastal. Mõtte käis välja tolleaegne toiduliidu juhataja Helve Rem-
mel. Sel ajal oli Soome kolleegidel sarnane tootekonkurss juba käimas, nii et eeskuju polnud vaja kaugelt otsida. Aasta alguses saadetakse kõikidele Eesti toidutootjatele välja konkursi tingimused. Toote konkursile esitamiseks tuleb täita ankeet, kus on kirjas toote lühikirjeldus, koostisosad ja toiteväärtus, info selle müügiedu kohta ning see, millise kategooria konkursile toode esitatakse. Ankeet tuleb esitada kindlaks tähtajaks toiduliidule. Kuna konkurss on suunatud uutele toodetele ja hindamisel hinnatakse nii uudsust kui ka innovaatilisust, esitatakse konkursile oma uusimad tooted. Parim valitakse ikka mitte ainult maitse järgi, vaid arvestatakse sedagi, kui suur müügiedu toodet saadab, sest see näitab, et toode meeldib ka tarbijatele. Hindamiskomisjon teeb oma tööd mitmel päeval, kus kategooriate kaupa proovitakse läbi kõik konkursil osalevad tooted. Komisjon hindab toote välimust ja pakendit, lõhna, konsistentsi, maitset, uuenduslikkust ja innovaatilisust, tervislikkust ning müügiedu. Hindamiskomisjonilt kõrgeimad punktid saanud tooted pälvivadki eesti parima toiduaine märgised. Viimastel aastatel on komisjoni tööd juhtinud Tartu ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer.
EESTI PARIMAD UUED VÄIKEETTEVÕTETE TOOTED 2019 PARIM TOIDUAINE PÕHJA-EESTI VÄIKEETTEVÕTTELT 2019
PARIM JOOK LÄÄNE-EESTI VÄIKEETTEVÕTTELT 2019
PARIM JOOK PÕHJA-EESTI VÄIKEETTEVÕTTELT 2019
Metsis Blue Handcrafted Gin
Lahjentagge Kuusk ja Kardemon toonik
Distillirium OÜ
Lahhentagge OÜ
Kreemjuust röstpeedi ja rõikaga Gurmeeklubi OÜ
PARIM TOODE LÕUNA-EESTI VÄIKEETTEVÕTTELT 2019
Andre Prima Old Andre Juustufarm OÜ
PARIM TOIDUAINE LÄÄNE-EESTI VÄIKEETTEVÕTTELT 2019
BabyCool sügavkülmutatud pirnipüree kuubikud Saaregurmee OÜ
PARIM TOODE VIRUMAA VÄIKEETTEVÕTTELT 2019
PARIM LISANDVÄÄRTUSEGA TOODE VÄIKEETTEVÕTTELT 2019
J.J. Kurberg Kanep
Helde mitmeviljahelbepuder seemnete ja porgandiga
Moe OÜ
Sangaste Linnas AS